Elis Paemurd, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse keelenõunik
O
skuskeeleta ei saa läbi ükski eluvaldkond ega eriala. Oskuskeel aitab valdkonda laiemalt tutvustada, populariseerida, laiendada, täpsustada, kaunistada ja väärtustada. Hästi läbimõeldud ja -arutatud terminid on valdkonna jaoks ka kvaliteedimärk – kui keel on selge, on ka sisu selge. Me ei pruugi neid seoseid esmapilgul märgata, kuid korrastatud keel aitab otseselt kaasa valdkonna arengule, eriala õpetamisele ja püsimajäämisele. Kui ühel elualal tehakse põhjalikku ja järjepidevat tööd valdkonna oskuskeele arendamiseks, näitab see ühtlasi hoolivust. Hoolivust nii sel erialal töötavate inimeste kui ka kõigi teiste suhtes, kes me eesti keelt kasutame. Hoolivust eesti keele suhtes ja hoolivust oma valdkonna suhtes. Just selline suhtumine ilmestab tänavu 50. tegutsemisaastat tähistava merekeele nõukoja pühendumist eesti merekeele ja sellega kogu meie merekultuuri arendamisele ja hoidmisele.
Koostöö üle 15 aasta Euroopa Komisjoni ja merekeele nõukoja sõprus ja koostöö kestab juba teist aastakümmet, sest alates 2004. aastast, mil Eesti liitus Euroopa Liiduga, tõlgitakse eesti keelde kõik ELi seadused ja paljud muud dokumendid. Nii tekkis vajadus leida ka merendusvaldkonna tekstide tõlkimiseks eksperte, kes aitaksid termineid luua ja terminites orienteeruda. Otsingud viisidki Euroopa Komisjoni tõlkijad merekeele nõukojani, esimene kontakt loodi 2007. aastal.
Minu tutvus merekeele nõukojaga sai alguse samuti juba üle kümne aasta tagasi, kui käisin Euroopa Komisjoni eesti keele osakonna tõlkijana külalistõlkija programmi (Visiting Translator’s Scheme) raames Eestis kohtumas erinevate ametiasutuste ja koostööpartneritega. Kohtusime toonases veeteede ametis, kus merekeele nõukoda pidas oma koosolekuid. Mäletan, et olin lummatud selle vahva seltskonna õhinapõhisest tööst ja kirest merekeele vastu. Kaptenid arutlesid ja vahel ka vaidlesid – ja mitte selle üle, kummal on parem tüürimees või uhkem laev, vaid keele ja terminite üle! Selle üle, kuidas selgemini öelda, kuidas olla täpne, mis on mis, ja miks just nii. Vahepeal ütlesid sõna sekka nõukoja keeleeksperdid. Vajadusel võeti appi joonised ja kaardid, kui oli vaja täpsustada, millisest laevaosast või merealast käib jutt. Taustaks entusiasm ja pühendumine.
Terminiabi nõukojalt Sealt edasi muutus üsna loomulikuks, et iga kord, kui oli vaja merekeelealast nõu, sai pöördutud merekeele nõukoja poole. Meie kontaktisik on läbi aegade olnud Malle Hunt, üks nõukoja hing ja eestvedaja. Tema vahendusel jõuavad terminiküsimused õigete inimesteni. Nõukoja abile saab alati loota, sest nad on kiired, põhjalikud ja täpsed – just selline terminiabi on iga tõlkija unistus. Miks tõlkijad aga üldse eksperte vajavad? Sest enamik tõlkijaid on keelespetsialistid, mitte mõne tehnilise eriala asjatundjad, ja kuidas saakski olla asjatundja igas valdkonnas – Euroopa Liidu õigus reguleerib ju kõike, kodumasinatest kosmosetehnoloogiani. Tõsi, meie seas on ka keemi-
MEREMEES NR 1 2023 (319)
Merekeel
Hea oskuskeel on valdkonna kvaliteedimärk kuid ja füüsikuid, kuid enamasti siiski filoloogid või muu humanitaareriala lõpetanud keelehuvilised. Oma tõlkeüksused on kõigil suurematel ELi institutsioonidel ning aastas tõlgitakse miljoneid lehekülgi. Ainuüksi komisjoni tõlkeüksuses tõlgiti 2022. aastal ligikaudu 2,6 miljonit lehekülge, sellest veidi üle 100 000 eesti keelde. Merendusalaseid dokumente tõlgiti möödunud aastal 1302 lehekülge. Tõenäoliselt aga palju rohkem, sest merendust puudutavad ka paljud transpordivaldkonna tekstid.
24 keelt, sh eesti keel Õigusaktid tõlgitakse kõigisse 24 ELi ametlikku keelde ning originaalil ja tõlgetel on võrdne õigusjõud. Seega on tõlkimine osa õigusloomest, mistõttu lasub tõlkijal vastutus nii sisulise kui ka keelelise täpsuse osas. Seepärast ongi meile erialaeksperdid ja terminikomisjonid lausa eluliselt vajalikud, sest nemad aitavad tõlkijal erialal orienteeruda ja õiged sõnad õigesse kohta sättida. Hea tõlge sünnib koostöös, arutelus, vaidluses. Merekeele nõukoda on ELi institutsioonide tõlkijatega teinud lisaks termininõu andmisele ka muul viisil koostööd. Näiteks tegi merekeele nõukoja liige Mairold Vaik ettekande XXIII institutsioonidevahelisel terminoloogiakoosolekul, kus ta rääkis Teamsi vahendusel SOLAS-konventsiooni tõlkest. Nüüdseks on maailma tähtsaim mereohutuskonventsioon merekeele nõukoja abiga selges ja ladusas eesti merekeeles olemas. Merekeele nõukoja liikmed on osalenud ka Euroopa Komisjoni eesti keele tõlkeosakonna korraldatud seminaridel, mis on mõeldud ekspertidega kohtumiseks ja neile tehtud töö eest tänu avaldamiseks. 15