Radar 20

Nr 20 sügis 2014

Politsei- ja Piirivalveameti ajakiri

Barack Obama: “Yes We Can“ Riigist, rahast ja reformist

Maakonnapolitsei on turvalisuse eestkõneleja Piusa kordon: Kagu-Eesti valvurid

JUHTKIRI RUBRIIK

Muudatused: alati ja uued

6

Kui kümme aastat tagasi politseisse tööle tulin, olid prefektuurid just ühendatud. Alates sellest on mul oma töös tulnud rääkida hulganisti muudatustest. Sellegi Radari põhiteema on muudatused. Peadirektor kõneleb kahe lehepöörde pärast kohalikust politseist, koondamistest ning eesliinitöötajate väärtustamisest.

Oleme püüdnud lehekülgedel 12–15 visualiseerida, mis otsuseid tuli juhtidel teha, et leida raha palgatõusuks.

Kui jätta muutustest rääkimisel kõrvale emotsioonid, et me kogu aeg midagi muudame, ja vaadata üldist arengut, siis on ju tegelikkuses iga muutusega midagi paremaks läinud. Teisiti ei saakski see olla – iga areng vajab muudatusi. Sõltumata pidevatest muutustest on meil palju-palju inimesi, kes tahavad oma tööd hästi teha. Sellest annab tunnistust Piusa kordoni juhi Valmar Hinno tõdemus, et viimastel aastatel on nende töö väga palju sisulisemaks läinud (lk 29), või siis Saue piirkonnapolitseiniku Kadi Kuuseoja arvamus, et maakonnapolitsei idee ning töö suund ennetusele on igal juhul õiged (lk 15).

Sellest Radari numbrist saab lugeda veel, et suured politseireformid puudutavad lähedalt ka meie põhjanaabreid, politseitööst Obama visiidi ajal, kui võimsaks hindab Top Geari peatoimetaja politseiautot ning palju muud huvitavat.

30 4

Parimad

6

Fookus Elmar Vaher: Palgatõus tuleb kindlasti

12

Fookus Koondamised ja palgatõus

14

Fookus Maakonnapolitsei

17

Välispilk Soome politsei muudatuste teel

20

Vestlusring Riigist, rahast & reformist

26

Meeskond Piusa kordon: Kagu-Eesti valvurid

30

Visiit Yes We Can

35

Krimi Ohvrist kurjategijaks

38

Vorm Uus politseivorm – kuidas seda tehakse?

42

Arvamus Korrakaitseseadus – kellele ja milleks?

44 Auto Kõige ägedam Pelle 48 Intervjuu Kuidas näha varjatud seoseid?

50

Orkester Orkester lugudes ja piltides

52

Sport

54

Raamatud

55

Mälumäng

Hääd lugemist!

44

Annika Tuulemäe Radari peatoimetaja

38

on neli korda aastas ilmuv Politsei- ja Piirivalveameti ajakiri.

Toimetus Peatoimetaja: Annika Tuulemäe Keeletoimetaja: Ene Sepp Küljendus ja makett: Profimeedia Trükk: Kroonpress Tiraaž: 3000 Kaanefoto: Saue piirkonnapolitseinik Kadi Kuuseoja. Foto: Jelena Rudi

Kolleegium Elmar Vaher, Joosep Kaasik, Priit Pärkna, Kristian Jaani, Vallo Koppel, Tarmo Kohv, Harrys Puusepp, Toomas Sildam Ajakiri Radar | Politsei- ja Piirivalveamet | Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn Telefon: 612 30 56, 51 42 448 | E-post: radar@politsei.ee Veebis: issuu.com/ajakiri_radar

FOTO: KERSTI NIGLAS

Kontakt

3

PARIMAD

Parimate töötajate tiitli kandidaadid

Politsei ja piirvalve aastapäeval tunnustatakse parimaid töötajaid ning meeskondi. Radar tutvustab aastapäeva eel kõiki kandidaate.

Parima meeskonna kandidaadid

Parima korrakaitsepolitseiniku kandidaadid

Parima kriminaalpolitseiniku kandidaadid

Veebikonstaablid

Kristi Vahi, Lääne prefektuuri noorsoopolitseinik

Jaanika Jürisson, Põhja prefektuuri juhtivuurija

Kristi on aktiivne noor politseinik, kes eelistab kabineti asemel õues töötada, suheldes inimestega aktiivselt kas jalgsi või jalgrattaga tänavatel, rannas või koolides. Ta leiab nendega alati hea kontakti.

Jaanika menetleb kriminaalasju, kus kannatanuks on seksuaalselt või füüsiliselt väärkoheldud lapsed. Tänu Jaanika pühendumisele ja heale tööle on viimase kahe aasta jooksul rasketes kuritegudes süüdi mõistetud mitu seksuaalkurjategijat.

Kaarel Kender, Lõuna prefektuuri väärteomenetleja

Ats Kübarsepp, KKP juhtivuurija

Veebikonstaablid on internetis töötavad politseinikud, kes vastavad interneti teel esitatud kirjadele ning koolitavad nii lapsi kui ka täiskasvanuid internetiturvalisuse teemadel. Nad on aktiivsed suhtlejad, peavad loenguid, osalevad ennetusüritustel ning alaealiste kogunemiskohtades.

Lääne tugijuhtide meeskond

Kuigi neil pole oma struktuuriüksust, on nad aastaid suutnud säilitada ja ka arendada omavahelist meeskonnatööd. Nad teevad rõõmuga neidki asju, mille kohta võiks nii mõnigi kord öelda: „See ei ole minu ülesanne. Tehke ise!“ Kord nädalas käiakse koos ning räägitakse oma tööst; abi ei küsita, vaid seda lausa pakutakse.

Põhja prefektuuri narkokuritegude talituse tänavagrupp

Tänavagrupp tegeleb nn tänavadiilerite tasandiga, kelle kaudu saavad noored esmakordseks tarbimiseks ainet.

Grupi ülesanne on muuta see võimalikult raskeks ja ebamugavaks. Nad valdavad infot tänavatel toimuva kohta ning võimaldavad seeläbi kogu ülejäänud talitusel oma töid ja sihtmärke paremini plaanida.

4

Sündmuste lahendamisel ei jää Kaarel kunagi pealtvaatajaks, vaid asub kohe abistama ja parimaid võimalikke lahendusi otsima. Ta on väga hinnatud praktikajuhendaja.

Karin Meier, Põhja prefektuuri välijuhi abi

Karin tegeleb leitud esemetega ning teeb seda korrektselt ja hingega. Ta püüab alati leiu võimalikult kiiresti õige omanikuni toimetada.

Toomas Kivilo, Ida prefektuuri liikluspolitseinik

Toomas on konkurentsitult parim Rakvere politseijaoskonna liiklusrikkumiste avastaja. Ta on pühendunud ning suurte kogemustega motopolitseinik, keda kaasatakse suurtele ja keerulistele üritustele nii turvama kui ka saateeskordina.

Ats on pälvinud oma kolleegide ja koostööpartnerite usalduse. Ta seab endale alati kõrgeid eesmärke, on korrektne ja abivalmis.

Andrei Taratuhin, Lääne prefektuuri ennetus- ja menetlustalituse juht

Andrei initsiatiivil on Haapsalus hakatud süsteemselt välja selgitama latentset kuritegevust (narkokuriteod ja alaealiste vastu toime pandud seksuaalkuriteod). Ta on oma ellusuhtumiselt avatud ja optimistlik ning oskab igale probleemile lahenduse leida.

Parima piirvalvuri kandidaadid Janek Pinta, Pärnu politseijaoskonna juhtivpiirivalvur

Janek on jäänud silma kui hea organisaator ja kaasaja. Ta on võimeline erinevates situatsioonides kiiresti rea-

FOTO: PRIIT TUUNA

FOTO: RENE RIISALU

PARIMAD

Aasta parimatele kingitakse Terje Ojaveri valmistatud kujud.

geerima, kutsuma kokku koostööpartnerid ning pakkuma häid lahendusi.

Viktor Kullasaar, Saatse kordoni juhtivpiirivalvur

Viktor on valvanud oma isakodu lähedal Eesti piiri üle 20 aasta. Ta tunneb suurepäraselt Setomaa traditsioone, maastikku ja kohalikke elanikke. Tal on kõik eeldused olla parim piirivalvur.

Janek Täär, Tallinna piiripunkti dokumendiekspert

Janek on teise astme piirikontrolli asjatundja, kelle põhjaliku küsitlemise tulemusena on piirilt tagasi saadetud märkimisväärne hulk inimesi, kelle selgitused reisieesmärgi kohta on olnud erinevad saatkonnas viisa taotlemisel esitatud andmetest.

Parima kodakondsus- ja migratsiooniametniku kandidaadid Evelin Künk, identiteedi- ja staatuste büroo peaekspert

Evelin on iseloomult tagasihoidlik ja pigem väldib tähelepanu, kuid tema töö infosüsteemiga UUSIS on liiga hea, et jääda märkamatuks. Ta hoolitseb selle eest, et infosüsteemiga töötamise probleemid jõuaksid kiire lahenduseni.

Jana Laane, kodakondsuse ja dokumenditalituse juht

Jana on erakordselt hooliv, süsteemne ja tark tegija, kes on oma töös korrektne ning põhjalik. Janat usaldatakse ja tema peale saab alati loota.

Tiina Rekkaro, Sõle teeninduse vanem

Tiina korraldada ning vastutada on kõik Põhja prefektuuri Sõle teeninduses toimuv. Kliendid kiidavad teenindajate sõbralikkust ja abivalmidust.

Juhina on Tiina suutnud luua meeskonnatunde ning seda hoida.

Parima administratsioonitöötaja kandidaadid Nelli Pello, kommunikatsioonispetsialist

Nelli on PPA siseajakirja Radar eestvedaja ning PPA Facebooki konto looja ja arendaja. Nelli suured eelised on tema järjekindlus ning püsivus, ta saavutab suurepäraseid tulemusi kõrvalvaatajate jaoks harjumatult ilma kärata.

Tiia Sirelpuu, värbamisspetsialist

Tiia oli sel aastal toeks koondatavaile, kellega rääkis personaalselt ning kellele püüdis leida sobivat tööd nii PPA üksustes kui ka väljaspool organisatsiooni. Tiia huumorimeel ja hea sõna on personalibüroos iga päev niisama vajalikud kui vesi kalale ning nende jagamisega ei ole ta kitsi.

Kristel Filippov, personaliarvestaja

Kristel on äärmiselt kohusetundlik ja korrektne ning on alati nõus abistama kõigis personaliküsimustes, pakkudes parimaid lahendusi. Tegemist on kolleegiga, kelle sõna saab uskuda ja kelle peale võib loota ka pingelistel aegadel.

Politsei teeneteristid

Muutuvad ergutamise põhimõtted Politsei ja piirivalve ning vabariigi aastapäeval on olnud hea tava tunnustada meie tublisid inimesi erinevate ergutustega. Traditsioon jätkub ka edaspidi, kuid värskendatud kujul.

Kuna oktoobrist pole nelja valdkonda, vaid juhtimine on teenuspõhine, antakse selle aasta novembris viimast korda välja valdkondlikke teenetemedaleid. 2016. aastast loobume ka eeskujuliku teenistuja aumärgi väljaandmisest.

Järgmisel aastal soovime laiendada aasta parima kategooriaid. Selle statuut on küll veel veidi lahtine, kuid põhimõtteliselt ei ole aasta parima kategooriad enam piiritletud – parim võib olla piirivalvur, patrullpolitseinik, avariipolitseinik, uurija.

Ergutuste liikide vähendamine võimaldab suurendada tunnustuse väärtust, parima tiitliga kaasneb 500eurone preemia.

Pikaajalist teenistust hakkame tunnustama iga kümne aasta järel, mis on märkimisväärne aeg, et tänada organisatsiooni panustanud töötajaid. Seni kehtiva 10-, 15-, 20- ja 25aastase teenistuse tunnustus asendatakse 10-, 20- ja 30aastase teenistuse tunnustusega alates 2016. aastast.

Peadirektor annab edaspidi ainult tänukirju, st aukiri ergutuse liigina kaob.

Nii peadirektori asetäitjate kui ka prefekti tänukirjaga kaasnevat rahalist preemiat suurendame sel aastal 200 euroni.

Kuna PPAs peetakse sportimist ja meistrivõistlustel osalemist oluliseks, kasvab aasta parimate sportlaste individuaalse üldarvestuse võitjate tunnustamine: esimene koht saab 1000, teine koht 750 ja kolmas koht 500 eurot preemiat varasema 300, 250 ja 200 euro asemel.

2013. aastal sai ergutuse 1436 töötajat, sh 767 pikaajalise teenistuse teenistusristi saajat. 2014. aastal saab ergutuse 1424 töötajat, sh 844 pikaajalise teenistuse teenistusristi saajat.

5

FOOKUS

6

FOOKUS

Elmar Vaher:

Peadirektor Elmar Vaher räägib usutluses Radarile koondamistest, maakonnapolitseist, piiriturvalisusest ja palgatõusust, aga ka kultuuritolmul toimunust ning avalikus kohas alkoholi tarbimisest.

Kas praegu, kui plaanitud muudatused on ellu viidud ja koondatud üle 200 töötaja, oled endiselt veendunud, et see oli ainuvõimalik otsus?

Alati saab jätta otsustamata, aga seegi on otsus. Koondasime 215 inimest, kuid kokku on meid juba tuhande võrra vähem kui viie aasta eest. Koondamised olid rasked, ent nende taga olid teadlikud otsused, kus saame tööd korraldada lihtsamalt. Erinevalt sadadest ja sadadest kordadest, kus organisatsioon on olnud pelgalt pealtvaataja, kuidas järjekordne eesliinitöötaja madala palga tõttu lahkub.

Meie koosseis on vähenenud kiirusega 150 inimest aastas just piirivalvurite, patrullpolitseinike ning uurijate arvelt. Staabis töötavate inimeste hulgas pole sellist lahkumist olnud. Kui

mõtleme, mida ootab meilt inimene, kelle turvalisust tagame, siis kindlasti mitte seda, et juhtimine jätkuks samas mahus, aga patrullpolitseinikke jääks tänavalt 60 võrra vähemaks, nagu oli eelmisel aastal.

Vaadates majandusprognoose, kust riigieelarve hüppelist kasvu lähiaastail kuidagi ei paista, ei näe ma teist valikut, kui muuta organisatsiooni köögipool võimalikult õhukeseks ning leida sent sendi haaval raha eesliini jaoks, et piirivalvuril oleks korralik öövaatlusseade, et uurija oleks motiveeritud, et inimene saaks meie juures mugavalt passi taotleda, et patrullpolitseinik võiks tunda end kindlalt.

Levib kuulujutt, et PPA koondas pigem kõrge teenistusastme ja pika

7

FOTOD: RAIGO PAJULA

Palgatõus tuleb kindlasti!

FOOKUS

staažiga töötajaid, et säästa raha eripensionidelt. Vastab see tõele?

Ei. Eripensioneid ei maksta PPA eelarvest ning koondamisel seda ei arvestatud. Olen sellist väidet kuulnud ja saan aru, miks keegi nii mõelda võib. Koondasime 9 majorit ja 19 kaptenit, aga näiteks 2 konstaablit ja 4 vanemkonstaablit, kuigi PPA koosseisus on esimesi muidugi märksa vähem kui teisi.

Kuna eesmärk oli vähendada juhtide ja staabitöötajate arvu, ongi koondatute seas palju kõrge teenistusastmega inimesi. Kuigi mulle väga meeldiks, kui mõni 20aastase staažiga kapten läheks patrulli. Ta oleks oma kogemustega kindlasti väga hea patrullpolitseinik. Paraku eelistas mitu juhti, kellele pakuti spetsialisti tööd, koondamist.

Mulle teeb muret, kuidas juhid muudatusi tehes oma inimestega suhtlesid. Ka madalamat kohta pakkuda või koondamisteadet edastada saab inimlikult, mitte monstrumina, mitte heale inimesele öeldes, et sinu „parim enne“ on ammu läbi. Kui 35aastase staažiga inimene, kes varem sobis üksust juhtima, ei sobi enam samas üksuses kuritegusid uurima, siis on midagi valesti. Seda inimest ei solvanud mitte juhi kohast ilmajäämine, vaid see, kuidas öeldi, et sina kõlbad ainult arhiivi istuma. Sääraseid noote on minuni jõudnud mitu.

Räägime maakonnapolitseist. Siseveebi intervjuus ütlesid, et see on 1. oktoobrist rakendunud muudatustest kõige olulisem.

Mandri-Eesti kõige väiksema elanike arvuga maakond on Läänemaa. Seal elab umbes 25 000 inimest, mis on minu meelest küll selline arv inimesi, kes väärivad oma kohalikku politseid.

Kõiki meie tööliine Läänemaal, olgu ennetust, süütegude uurimist, dokumentide väljastamist või patrullimist, peaks juhtima Haapsalu jaoskonnast, mitte Pärnust või Tallinnast. See paneb väga suured ootused jaoskonnajuhtidele. Nad peavad olema turvalisuse eestkõnelejad oma maakonnas, eestvedajad, liidrid, kes sütitavad oma meeskonda. Nende edu võti seisneb selles, et nad ei loo turvalisust ainult jaoskonna töötajatega, vaid koos maakonnas elavate inimestega. Nii nagu jälitusametnik lahendab raskeid kuritegusid agendiga, peab jaoskonnajuht looma kogukonnas võrgustiku, et

8

FOOKUS

külaelanikud tõttaksid ise appi kuritegusid ära hoidma.

Miks nende liidrite, 18 uue jaoskonnajuhi seas ei ole ühtegi naist?

Ka osakonnajuhtide seas ei ole praegu ühtegi naist. Olen endalt küsinud päris tihti, kas midagi on viga. Mul on tõsiselt hea meel, et Signe Sulbi juhib Lääne-Harju ennetus- ja menetlustalitust ning Lääne prefekti parem käsi on teabebüroo juht Kätlin Alvela. Usun, et nii Signest kui ka Kätlinist kuuleme tulevikus veel palju.

Sadadele kriminaalpolitseinikele tähendab maakonnapolitsei, et nad pole justkui enam kriminaalpolitseinikud?

Jah, nad on menetlejad, kelle aabitsaks on karistusseadustik. See on mind aastaid painanud, kuidas organisatsioon

juhtidel on tõsine ülesanne seda head taset hoida. Juhina näen siiski suurt potentsiaali, et kui inimesed tulevad jaoskonda passi või ID-kaarti taotlema, siis on nad ise tulnud meie juurde ning see on hea võimalus suhelda oma kogukonnaga, teha ennetust.

Mida sa ütled neile PPA töötajaile, kes pärast kõiki aastate jooksul toimunud ümberkorraldusi suhtuvad muudatustesse umbusuga, et äkki tuleb varsti järgmine muudatus, mis on praegusele vastupidise sisuga?

Niisugust peadirektorit, kes alandaks eesliinitöötajate palku, et planeerimist suurendada, kindlasti ei tule. Ei usu, et ükski juht tahaks rääkida, et teeb kõik endast oleneva, et koostöö ei oleks parem – et piirivalvur piiril ja patrull 25 kilomeetri kaugusel ei peaks head

Kui 35aastase staažiga inimene, kes varem sobis üksust juhtima, ei sobi enam samas üksuses kuritegusid uurima, siis on midagi valesti. end killustades justkui petab iseennast.

Varguse ohver ootab meilt täpselt samasugust abi, olgu varastatud asi väärt 50 või 200 eurot, aga meil olid erinevad meeskonnad. Üht vargust uuris korrakaitse- ja teist kriminaalpolitseinik. Endise kriminaalpolitseinikuna mõistan seda identiteedi küsimust, aga identiteet ei saa olla väljamõeldud.

Identiteet peab olema püha, aga aus.

Kriminaalpolitsei töö kätkeb endas nii varjatud kui ka avalikku tegevust, jälitusmenetlust ning raskete kuritegude uurimist. Tänapäeval on tugevasti üle poole menetluses olevatest kriminaalasjadest sellised, mis ei ole seotud jälitusmenetlustega.

Toon ühe paralleeli. See, et Maksuja Tolliameti uurimisosakonnas ei tööta eriteenistujad, ei sega neil võidelda organiseeritud kuritegevusega ja nad teevad seda väga hästi.

Sama muudatusega liikusid jaoskonnajuhtide alluvusse ka teenindussaalid. Kas ei ole ohtu, et kui tegu on jaoskonnajuhi jaoks võõra valdkonnaga, kannatab teenus, mida on palju kiidetud?

Meil on tõesti üks Eesti parimad klienditeenindusi ning uutel jaoskonna-

koostööd tegema. Ühine meeskond tähendab alati paremat koostööd kui eraldi üksustes või asutustes töötamine. Kahtlen, kas keegi sooviks tulevikus minna tagasi selle juurde, et kriminaalluure võimekust hoida mitmes eri kohas, sest konspiratsioon on üks kallimaid asju maailmas.

Kui oleksid praeguseks tehtud muudatusi pidanud hakkama plaanima pärast Eston Kohvri juhtumit, olukorras, kus sisuline koostöö Vene piirivalvega on peatunud ja piiriturvalisus on suure tähelepanu all, siis mida oleksid teinud teisiti?

Kindlasti oleks jõulisemalt alustanud info liikumise ahela täpsustamist ja kriminaalluure kokkuviimist, kõike seda, mis on 1. oktoobrist teabehaldus- ja menetlusosakonna ülesanne.

Minu jaoks on tõsine küsimus, kui aktiivselt on meil tegelikult võetud jälitusmenetlusse ebaseadusliku läbirände juhtumid. Väidan, et osa inimesi PPAs on teadlikult infot kinni hoidnud. Kartusest oma nišši kaotada on osa infost jäetud rääkimata, kuigi rääkida oleks võinud väga palju. Olen inimestele selgitanud, nendega rääkinud ja õiendanudki, et jälitusinformatsioon või

9

FOOKUS

partneritelt saadav info on riigi, mitte inimese oma. Ei ole nii, et see, mida partner mulle saadab, on minu, ning kui ma nüüd solvun, siis ma ei jaga oma infot kellegagi. See info kuulub riigile ja tuleb talletada nii, nagu seadus ette näeb. Riik on selle info kogumise kinni maksnud – palga, lähetuskulude, telefoniarvetega, ehitanud selle talletamiseks üles andmekogud.

Ma ei tea ühtegi operatsiooni, mis oleks halvasti lõppenud, aga mul on alust arvata, et mõni hea operatsioon on jäänud olemata. Organisatsiooni ülesehitus võimaldas paraku infot koguda ja talletada killustatult, mõelda, et mina tean ja sellega asi piirdubki.

Kuidas valvata idapiiri olukorras, kus Vene pool enam sisulist koostööd ei tee ning infot ei jaga?

Oma ala eksperdid on öelnud, et taktika muutust ja soovi oma statistikat puhtana hoida võis tajuda juba siis, kui kerkis üles viisavabaduse küsimus Euroopa Liiduga. Pärast Eston Kohvri juhtumit on koostöö muidugi veel-

10

Jaoskonnajuhtide edu võti seisneb selles, et nad ei loo turvalisust ainult jaoskonna töötajatega, vaid koos maakonnas elavate inimestega. gi keerulisem. See on meie jaoks uus olukord, aga mitte üllatus. Saabus aeg, mis nagunii pidi saabuma. Pigem oli imelik, et see koostöö nii hea oli, mille üle olime muidugi rõõmsad.

Kui mõtlen ajale, mil töötasin keskkriminaalpolitsei juhina, siis selles liinis koostöö Vene poolega puudus. Või viimased käigud Moskvasse, kohtumised, kus Vene narkopolitsei juhid rääkisid, et ega fentanüül ei tule Eestisse ju Venemaalt. Selles mõttes võib nüüd öelda, et piirivalvamises on informatsiooni vahetamine jõudnud sellele tasemele, kus ta muudes sisejul-

geolekuküsimustes on kogu aeg olnud.

Muidugi tähendab see meie jaoks tegevuste ümbermõtlemist, aga nende küsimustega oleme tegelnud juba alates Ukraina kriisi algusest. Oleme veebruarist saati süsteemselt kohtunud Teabeameti, kaitseväe luure ja kaitsepolitseiga. Olen neil kohtumistel alati küsinud, mida peab tegema piirivalve või keskkriminaalpolitsei teisiti, mis infot nad meilt vajavad. Üht, teist ja kolmandat oleme selle aja jooksul muidugi teinud, aga need ei ole teemad, mida avalikkuse ees avada saaks.

Miks ei tulnud piiri puhastamise ja väljaehitamise teema päevakorda juba Ukraina sündmuste valguses, vaid alles pool aastat hiljem juhtumiga, kus piiri valvamisega ei ole tegelikult seost?

Piiri väljaehitamise ja hooldamise küsimused on olnud laual kogu aeg.

Mina küll ei kavatse hakata kedagi poriga loopima, et kellest on see probleem alguse saanud või millal täpselt on piirile võsa kasvanud. Riigil oli häs-

FOOKUS

kogemusi ning head nõu paremini ära kasutada?

Olen endiste piirivalvejuhtidega kohtunud, käinud piirivalve ohvitseride kogus, rääkinud meie muudatustest ja eesmärkidest ning vastanud küsimustele. Kohtun nendega kindlasti edaspidigi. Samamoodi olen kohtunud endiste politseijuhtide ning meie ametiühingutega. Veider on muidugi aastal 2014 endiselt rääkida PPA ametiühingutest mitmuses, aga säärane seis meil on. Minu ootus on, et nad ühineksid.

Ma ei saa aru, miks peab töötajate eest

Veel üks meie tööga haakuv teema, mille üle on meedias sel aastal palju debateeritud, puudutab avalikus kohas alkoholi tarbimise keeldu.

Mis on selles küsimuses PPA seisukoht?

Võib-olla üliõpilase jaoks, kes läheb õllepudeliga oma sõbra titevarbaid pidama, tähendas see debatt midagi.

Need inimesed, kelles probleem seisneb, kes korda rikuvad, kelle eluviis ongi joomine, nemad ei loe ajalehtedest arvamuslugusid ega jälgi jutusaateid. Vaevalt nad isegi alkoholireklaa-

1000 euroni ei pruugi 2015. aastal veel jõuda, aga usun, et 950 eurot peaks olema jõukohane. seisma eraldi, kui midagi ei erine. Eesti keel on sama, meie põhimäärus on sama, kõik, mille eest üks ametiühing peaks võitlema, on sama.

Räägime palun Kultuuritolmul toimunust, kus politseinike tegevus avalikkuses väga teravat vastukaja tekitas. Mis valesti läks?

ti teada, et maismaapiiri 136 kilomeetrist on mingi osa heas korras ja suur osa väga halvas korras. See küsimus on olnud aktuaalne igal aastal ning seni oli riik valinud tee, et tuleb piiri valvata teistmoodi. Täpselt nagu riik on näiteks praegu valinud tee maksustada aktsiisimaksuga erikütus, mida PPA laevastik kasutab ja mis tähendab meie jaoks sadu päevi vähem merel.

Kas PPA on taotlenud lisaraha?

Taotlesime, aga ei saanud. Selline hea vastus, et tuleb leida sisemiste ressursside arvelt. Erafirmale, mis Saaremaa ja Hiiumaa praamiliiklust korraldab, makstakse see aktsiisitõusu mõju näiteks kinni. Kahjuks on sageli nii, et inimelud meenuvad rahajagamisel siis, kui midagi on juba juhtunud; merepääste valdkonnas kehtib see eriti selgelt.

Piiriturvalisuse teema kajastused on viimastel kuudel toonud meediasse palju endiste piirivalvejuhtide arvamusavaldusi ja kriitikat.

Kas PPA ei saaks nende inimeste

See informatsioon, mille turvaettevõte patrullile andis, oli ülevõimendatud.

Loomulikult tuleb politseinikul uskuda turvatöötajast kolleegi, aga oleks pidanud rohkem ise asjaolusid selgitama. Mõistan neid politseinikke, sest politseitöös on kõige tähtsam otsus, saada olukord oma kontrolli alla, mitte oodata, millal hakatakse olukorda juhtima sinu asemel.

Patrullpolitseinikud satuvad iga päev olukordadesse, kus jõudude vahekord võib kiiresti muutuda ebavõrdseks, kui õigel ajal ei otsusta. Säärases situatsioonis on tagantjärele targutamine väga vahva, aga seal olles, kui pulss on 200 juures ja kuklas teadmine, et sind võidakse rünnata, kus sa ei tea, kas ründajad on tarvitanud peale alkoholi veel midagi, on ikka mehetegu teha kõik nii nagu õpikus kirjas. Mida rohkem õpitakse ja harjutatakse, seda suurem on tõenäosus, et kriisisituatsioonis käitutakse õigesti. Seepärast on meil ellu kutsutud TORK ja väga tähtis on 14. oktoobril toimunud turvataktika seminaril räägitu ellurakendamine.

Konkreetselt Kultuuritolmust rääkides tuleb organisatsioonil tunnistada, et üks politseinik käitus valesti, talle on esitatud kahtlustus võimuliialduses.

mi vaatavad, nad on oma margi juba ammu välja valinud.

Süüteomenetlusega ühiskonda ei paranda. Igaühe kaasatus, hoolimine lastest, et nad kasvaksid üles keskkonnas, kus neid ümbritsevad positiivsed väärtused, see on võti. Inimest, kes pargipingil joob ja räuskab, me ühegi paragrahviga sealt pudelist välja ei kolista.

Tuleme lõpetuseks tagasi muudatuste ja küsimuste juurde, mis on paljudele praegu tähtsad. Kas palgatõus 1. jaanuaril tuleb ning kui suur täpselt?

Need palgatõusud, mille jaoks sisemiste ümberkorraldustega raha kogusime, tulevad kindlasti. Selleks on raha olemas ning 775 eurolt saame miinimumpalga tõsta 900ni. Küsimus on, kui palju saame raha juurde riigieelarvest, et 900st edasi liikuda. 1000 euroni ei pruugi 2015. aastal veel jõuda, aga usun, et 950 eurot peaks olema jõukohane.

Selge on, et niisugused arvud kedagi rikkaks ei tee, ning tean, et meie inimesed ootavad enamat. Nagu olen öelnud, on minu tulevikueesmärk, et ükski politseiametnik ei teeniks väiksemat palka, kui on Eesti keskmine.

Selle poole liigume, aga kui vaadata, milline oli 900-eurose miinimumpalga hind koondatud inimeste arvuna, siis näeme, et meie tööriistad sisemise raha otsimiseks on otsas.

Martin Luige kommunikatsioonibüroo

11

INFOGRAAFIKA: MARET MÜÜR

FOOKUS

Palgatõus Politsei- ja Piirivalveameti ettepanek on sisemiste ümberkorralduste abil säästetud ja riigieelarvest juurde saadava raha abil tõsta uuest aastast enam kui 3000 inimese palka, sh rohkem kui 1000 politseiametnikul tõuseks palk 150 eurot ja enam.

1%

30%

Palgatõusu vahemik

Koondamine ja palgatõus

Palgatõus

kuni 49,9 €

150–200 €

PPA ettepanekud palgatõusuks

27%

Palgatõusu vahemik

Palgatõusu saajate arv kokku

50–99,9 €

3560

26%

17%

125–149,9 €

100–124,9 €

Palgatõusu vahemik

Palgatõusu vahemik

Juhid Et suunata rohkem raha eesliinile, vähendas PPA kõigil tasanditel juhtide arvu, alates talitusejuhtidest ning lõpetades peadirektori asetäitjatega. Kui 2013. aasta alguses töötas PPAs 294 juhti, siis on neid praeguseks 195. Enim, 52 võrra, on juhtide arvu vähendatud kesküksustes. seisuga 1. jaanuar 2014

seisuga 1. oktoober 2014

123 94 Koondamised 41

39

28

37

30

35 19

24

-11

-9

-18

-11

-29

Põhja prefektuur

Lõuna prefektuur

Ida prefektuur

Lääne prefektuur

PPA kesküksused

Patrullpolitseinikud Käesoleva aasta jaanuaris oli patrullpolitseinikke 60 võrra vähem kui 2013. aasta alguses ja selline vähenemine on olnud viimastel aastatel pidev. 1. oktoobril rakendunud ümberkorraldustega suurendasime patrullpolitseinike arvu 188 võrra peamiselt piirkonnapolitseinike arvelt, kellest pool suunati tööle patrullüksusesse. seisuga 1. jaanuar 2014

seisuga 1. oktoober 2014

205 129

121 81

12

107 71

92 56

76

40

36

36

Põhja prefektuur

Lõuna prefektuur

Ida prefektuur

Lääne prefektuur

Palgatõusuks vajaliku raha säästmiseks koondas PPA kokku 215 inimest. Koondatutest 78 olid politseiametnikud, 73 ametnikud ning 64 töölepinguga töötajad. Enim koondamisi oli tugivaldkonnas (77), kus praeguseks töötab kaks korda vähem inimesi kui enne PPA loomist (vastavalt 600 ja 1200 tugitöötajat).

Piirivalve Kriminaalpolitsei Korrakaitsepolitsei Kodakondsus ja migratsioon Administratsioon Üldjuhtimine

Palgafond läbi aastate PPA personalikulude eelarvet vaadates näeme, et meie 2014. aasta palgafond on samas suurusjärgus kui 2009. aastal ja näiteks 15% väiksem kui 2008. aastal (kolme toonase ameti personalieelarved kokku). Eesti keskmine palk on aga 2009. aastast tõusnud 200 euro võrra.

Personalikulude eelarve riigituludest (v.a kaasfinantseerimine) Eesti keskmine palk

FOOKUS

2 26

PPA kesküksused

5 2

Kokku 121

75

11

Narva-Jõesuu NARVA

21

7

Kokku 32

Põhja prefektuur

3 3

22

Mustajõe

Ida 5 prefektuur

Alajõe

MUSTVEE

2

Varnja

5

Kokku 24

12

5

Lääne prefektuur

VASKNARVA

Kordonid idapiiril Teenistuskohtadena säilivad idapiiril kõik 13 kordonit, aga tööd juhitakse edaspidi viiest kordonist: Narva, Vasknarva, Mustvee, Saatse ja Piusa kordonist.

Kordonite piirivalvureid ei koondatud, kokkuhoid saavutati juhtide vähendamisest.

Mehikoorma

5 Lõuna prefektuur

Punamäe

Kokku 11

8

Kokku 27

11

3 Värska

SAATSE PIUSA

Luhamaa 114 668 881

1000 €

100 842 629

94 195 227 900 €

88 186 824

87 943 439

89 395 330

2010

2011

2012

94 732 713

99 539 146

800 €

700 €

600 € 2007

2008

2009

2013

2014

13

FOOKUS

Tuleb tahta oma FOTO: JELENA RUDI

tööd hästi teha Muudatused tulevad igal juhul kasuks, kui neid on rakendatud nii, nagu on plaanitud. Piirkonnapolitseinikuna loodan, et mul on edaspidi palju rohkem aega teha oma tööd ning käsitleda probleeme loomingulisemalt.

K

ui varem oli rõhk menetlusel, siis nüüd on ennetusel. Proovime jõuda iga kodanikuni ja leida partnereid kogukonnast. Kohalike omavalitsuste sotsiaalosakonna töötajad on meie kõige lähemad partnerid. Näiteks olen ma sotsiaalametnikule helistanud ka kell kolm öösel ning lahendanud probleemi kiiresti

14

nii, et olime mõlemad rahul. Loodan, et niisuguseid hästi toimivaid koostöösuhteid on võimalik edaspidigi luua ja hoida.

Kohalike elanike mured on väga erinevad. Viimasel ajal olen üha rohkem puutunud kokku perevägivallajuhtumitega, millega on politsei hakanud kindlasti rohkem tegelema.

Enamikul juhtudel ei lähe naised vägivaldsete meeste juurest ära, sest nad on meestest majanduslikult sõltuvad. Sageli on mees teinud naise endast täiesti sõltuvaks, tal pole tihtipeale tööd ega sõpru, mis tähendab, et naisel ei ole mitte kellegi juurde minna, kui ta isegi otsustab kodust lahkuda. Turvakodu on ajutine lahendus. Rohkem oleks abi sellest, kui naisel oleks ümber turvaline võrgustik. Ka riik võiks selle peale rohkem mõelda. Väga selgelt annab minu töös tunda see, kui meedias perevägivallast räägitakse. Kui ajalehes või teles on olnud mõni suurem lugu, tuleb järgmisel päeval vähemalt üks naine avaldust tegema, sest ta sai meediast julgust juurde.

Palju on räägitud sellest, et piirkonnakonstaablite arv on nüüd väiksem, kuid arvud ei ole minu meelest kõige tähtsamad. Hoopis olulisem on politseinik ise. Kõik on tahtmise küsimus – inimene peab tahtma oma tööd hästi teha ning selleks saab juht teda paljuski motiveerida. Erinevad motiivid ja nende rakendamine on juhtide otsustada, seepärast on hea, kui jaoskonna tööd juhitakse koha peal. Nii näeb oma juht, mis toimub, ja saab ressursse vajaduse järgi jagada. Ma saan ise ka sõna sekka öelda. Varem oli juhtimine kauge ning tuli ainult fakti konstateerida.

Politseiniku elukutse ei sobi igaühele. Politseinik peab oskama ennast kehtestada, olema leidlik ja tugeva tahtejõuga. Et oma tööd hästi teha, peab õiglustunne olema natukene üle arenenud ning ühiskonna probleemid peavad korda minema. Alati ei saa aidata, aga kui saab, siis on hea tunne.

Kadi Kuuseoja Saue piirkonnapolitseinik

FOOKUS

NÕU K ÜSIM INE

LÄ

Kellega koos lahendada probleeme?

NOORSOOPOLITSEINIK

T, S JUH RJU JA PU EÜLETA S RU KII

MIDAG I LÕH SODI UTU TUD D,

LI TÜ

M R

PE R E

UD ADUN NE K E M INI

KOV

PATRULLPOLITSEINIK

PIIRKONNAPOLITSEINIK

ID-KA TAOT ARDI LEM INE

GUS VAR

KOGUKOND

JAOSKONNAJUHT PARTNERID

O H TL IK U KO D, E

SI I, LI OL A E OH LA LK AB A T E

SÜÜTEOMENETLEJA

D VA DA N RÜ AD R

, IRITUD S HÄ KIMINE KLU AR LII ESTI P L VA

TA KA M R VI P S TA A U IT B S JOODIKU DM KOGU AGAV NEV AD AD,

Maakonnapolitsei eesmärk Maakonnapolitsei idee on olla oma kogukonna kõrval ja aidata inimesi nende igapäevaste probleemide lahendamisel.

Inimene ei pea enam mõtlema, kuhu oma küsimuste või muredega pöörduda. Olgu tegemist väärteo, kuriteo või ID-kaardi uuendamisega, abi vajades on just kohalik politsei see, kuhu minna.

Politseijaoskond peab toimima ühtse tiimina. Inimese murede lahendamisse on kaasatud kogu meeskond: piirkonnapolitseinik, noorsoopolitseinik, patrullpolitseinik, süüteomenetleja ja kõik teised jaoskonna töötajad, kelle edu tagab oskus vaadata sündmuste taha – miks see aset leidis, mida mina saan teha ja mida saab

keegi teine teha selle probleemi lahendamiseks ning tulevaste sarnaste juhtumite ärahoidmiseks?

Jaoskonnajuht vastutab kõikide turvalisusküsimuste eest oma maakonnas ning on peamiseks partneriks teistele asutustele, kohalikele omavalitsustele, vabatahtlikele ja kõigile teistele, kes saavad turvalisusesse panustada. Temal on ka võimalus ressurssi paindlikult kasutada. Kuna probleemid ja sündmused aeg-ajalt muutuvad, siis saab jaoskonnajuht vajaduse korral ka ressursse ümber jagada.

Joosep Kaasik arendusosakonna juht

15

INFOGRAAFIKA: MARET MÜÜR

FOOKUS

Üleminek kapitalirendile PPA on teinud ettepaneku muuta riigieelarve seadust, et saaksime tulevikus autosid liisida kapitalirendiga. Meie arvutuste kohaselt võimaldaks kasutusrendist loobumine ja kapitalirendile üleminek (millega sõiduki liisingperioodi jooksul välja ostame) säästa miljon eurot aastas. Need miljon eurot oleks PPA-le hädavajalikud, et suudaksime jätkata oma masinapargi kordategemist.

1 miljon eurot

4+1 miljonit eurot 3+1 miljonit eurot 2+1 miljonit eurot 1+1 miljonit eurot

2015

2016

2017

2018

2019

Loobume kaskokindlustusest Kuna PPA masinapargis on üle 800 sõiduki, on odavam tasuda autode remont oma eelarvest, mitte maksta igas kuus kõigi sõidukite eest kaskokindlustust.

PPA sõidukitega juhtub aastas ligi 200 väiksemat ja suuremat liiklusõnnetust ning arvutused näitavad, et kui tasuda kaskokindlustuse asemel remondikulud PPA eelarvest, säästame keskmiselt 50 000 eurot aastas.

kasko 400 000 eurot

2014

üleminek

remont 350 000 eurot

remont 350 000 eurot

remont 350 000 eurot

2015

2016

2017

2018

võit 50 000 eurot

võit 50 000 eurot

võit 50 000 eurot

250 relva

250 relva

250 relva

– 10 relva

Üle 500 tiiru ümber maakera PPA on viimase kolme aasta jooksul suure osa oma autopargist korda teinud, oleme sõidukite keskmist vanust uuendanud kolme aasta võrra. Kuna kõike seda tuli teha olemasoleva eelarve piires, vähendasime autode arvu 150 võrra, kuid läbisõitu oleme suurendanud. Kui 2011. aastal läbisid PPA sõidukid kokku 18 miljonit kilomeetrit, siis 2014. aasta lõpuks juba üle 22 miljoni kilomeetri.

2011. aastal Autode arv Keskmine vanus Km/aastas Tiire ümber maakera

16

2014. aastal 1000 autot 10 aastat

18 mln km 450 tiiru

Autode arv Keskmine vanus Km/aastas Tiire ümber maakera

850 autot 7 aastat 22,5 mln km 550 tiiru

VÄLISPILK

Soome politsei FOTOD: SOOME POLITSEI

muudatuste teel

Politsei- ja Piirivalveamet ei ole ainuke asutus keset struktuurimuudatusi. Soome politseis on viimase viie aasta jooksul tehtud kolm suurt muudatust. Sõltumata sellest on silmapiiril uued kärped, mis Soome politseiameti ressursijuhi Jyrki Wasastjerna sõnul mõjutaksid juba otseselt operatiivtöö kvaliteeti.

E

elarvekärpeid alustati aastal 2009 PORA I projektiga (PORA tuleb sõnadest poliisin rakenneuudistus – politsei struktuurimuudatus), kui läänide (Soome regionaalsete administratiivüksuste) all paiknenud 90 politseiosakonna asemel jäeti alles 24. Juba järgmisel aastal viidi ellu PORA II projekt, millega kaotati politsei juhtimine läänide tasandil ning politsei operatiivtöö juhtimiseks asutati politseiamet. See moodustati umbes 190 siseministeeriumi politseiosakonna töötajast ja läänides paiknenud endistest juhtidest. Politseiametile hakkasid alluma politseirakenduskõrgkool, kaitsepolitsei, kesk-

kriminaalpolitsei ning piirkondlikud politseiosakonnad. Ameti ülesandeks sai ressursside tasakaalustatud paigutamine ja erinevate üksuste koostöö koordineerimine. Üksnes Helsingi politseiosakond säilitas iseseisva positsiooni.

Aastal 2010 jõustunud PORA II projektiga kaasnenud muudatused olid esimesest osakondade kokkuliitmisest veelgi järsemad. „Need hõlmasid ennekõike juhtivatel ametikohtadel töötanud ametnikke, kellele otsiti uued tööülesanded. Püüdsime rakendada inimlikku personalipoliitikat nii, et kedagi ei koondatud, vaid leiti uus ametikoht ja uued tööülesanded.

Tähtis osa inimeste motiveerimisel oli protsessist rääkimine, eesmärkide selgitamine ning muudatuste vajalikkuse põhjendamine,” selgitab Wasastjerna.

Koondamistest pääseti ka seetõttu, et paljud töötajad olid pensionilemineku eas. Soomes on politsei üldine pensionile mineku vanus 60 aastat, juhtidel 63 aastat. „Pensionile läinud ametniku asemele ei palgatud kedagi, vaid ametikoht jäi täitmata. Sellega saime palgaeelarvet väiksemaks,” ütleb Wasastjerna. Soomes tahetakse aga politseinike pensionile mineku iga 2020. aastaks tõsta vähemalt 63 aastale, asutuses oleks võimalik töötada kuni 68 eluaastani.

17

VÄLISPILK

Soome kolleegid jõudsid vaevu taastuda eelmisest struktuurimuudatusest, kui järgmine seisiski juba ukse taga. 2012. aastal tehtud finantsaudit ennustas politseile majandusraskusi 2016. aastal, mil kulutuste ja riigilt saadava finantseerimise vahe oleks umbes 70 miljonit eurot. Probleemist said aru ka matemaatika baasteadmisteta inimesed. Auditile tuginedes otsustati valitsuse riigieelarve kõnelustel, et vaja on uut politsei struktuurimuudatust. Politsei oli sunnitud muutma oma tööd efektiivsemaks ja taas kord reformima oma struktuuri. Alustati PORA III muudatusprojekti planeerimist. Soome valitsus suurendas küll politsei eelarvet 30 miljoni euro võrra, kuid struktuurimuudatustega tuli leida ülejäänud puuduolevad 25–30 miljonit eurot.

Administratsioon õhemaks PORA III kärped suunati ennekõike administratsiooni ja tugiteenuste õhemaks muutmisele ning kinnisvara vähendamisele. „Need muudatused olid väga sarnased Eestis praegu tehtavate muudatustega kulude säästmiseks. Ai-

18

Need muudatused hõlmasid ennekõike juhtivatel ametikohtadel töötanud ametnikke.

Kärped suunati ennekõike administratsiooni ja tugiteenuste õhemaks muutmisele ning kinnisvara vähendamisele.

Jyrki Wasastjerna

nult meie eesmärk ei olnud palku tõsta, vaid kulusid vähendada,” võrdleb Wasastjerna.

Muudatuste tõttu oli Soomes tänavu jaanuaris senise 24 politseiosakonna asemel töös ainult 11 osakonda. Administratsioonist kokkuhoitud ressurss suunati operatiivtöösse. Seni terves riigis tegutsenud spetsiaalne liikluspolitsei eriüksus kaotati ja kõik

selle töötajad ühendati kohalike jaoskondade erinevate üksustega. Politsei enda varustuse laod suleti ning hakati kasutama elektroonilist tsentraliseeritud varustuse tellimise süsteemi. Viis keskkriminaalpolitsei piirkondlikku üksust pandi kinni ja töötajad siirdusid politseijaoskondadesse või KKP allesjäänud üksustesse. „Lisaks sellele likvideeriti üleliigseid masinaid ja kinnisvara, mis osutus keerulisemaks, kui arvasime,“ sõnab Wasastjerna. „Just kinnisvarast on väga raske lahti saada, sest suurem osa politseis kasutatavast kinnisvarast

VÄLISPILK

Muudatused Soome politseis on rasked ning nendega kohanemine võtab aega.

kuulub riigi kinnisvarahaldajale, kes ei tohi pakkuda riigiasutustest vabanenud kinnisvara Euroopa Liidu regulatsioonide tõttu eraturul. Soomes ei ole ka avaliku sektori asutuste jaoks mõeldud kinnisvarapanka, kust keegi teine võtaks meie käest vabanenud majad enda kasutusse. Seetõttu läheb lõpliku lahenduse leidmise ja 5,5 miljoni euro suuruse kokkuhoiu saavutamisega veel aega.“

töötajaile protsessi arengust. Enne nõupidamisi oli kõigil võimalik saata küsimusi, mida juhid siis käsitlesid. Kõik koosoleku protokollid, kavad, ajakava ning muud materjalid olid vabalt kõigile töötajaile kättesaadavad SharePointi infohaldamise veebikeskkonnas. SharePointis loodi ka kohalike politseiosakondade diskussioonifoorumeid. Igale kohalikule foorumile määrati vastutav

Kommunikatsiooniga muudatus arusaadavamaks

Muudatused Rootsi politseis

Muudatuste jaoks tehti kommunikatsiooniplaan. Töötajaid püüti kaasata muudatuste plaanimisse kohe protsessi alguses. „Töötajate mure tuleviku pärast ning kohati ka kõva kriitika on muudatuste tavapärane osa. Sestap on väga tähtis, et protsessi ja eesmärkide selgitamiseks plaanitakse piisavalt palju aega. Siiski on muudatused rasked ning nendega kohanemine võtab aega,“ nendib Wasastjerna.

Piirkondlikes politseiasutustes korraldati „Pora cafe” videonõupidamisi, kus politsei tippjuhid rääkisid saalis

Rootsi politsei personaliosakonna juhataja Kaisa Möller: Praegu koosneb Rootsi politsei riiklikust politseiametist ja 21 sõltumatust politseiasutusest, millest igaüks vastutab politseitöö eest oma maakonnas.

2013. aastal otsustas Rootsi parlament muuta politsei struktuuri, nii et 21 sõltumatut politseiasutust asendatakse ühe riikliku politseiga.

Muudatuste eesmärk on luua ühtne politsei, millel on lähedased sidemed kohalike kogukondadega. Reform korraldatakse seitsmes etapis ning uus politseistruktuur jõustub 1. jaanuaril 2015.

ametnik, kes juhtis foorumit ja arutelusid. Politseiamet ning muudatuse plaanimise rühm vastutasid üleriigilise kommunikatsiooni eest.

Viiest kärpeaastast ei piisa Hoolimata viis aastat kestnud kärbetest ja kokkuhoiust ootavad Soome politseiasutust ees lisakärped. Soome riigieelarve on miinuses ning seetõttu otsustas valitsus kärpida ka politsei eelarvet. Politseiorganisatsioonil tuleb aastail 2016–2018 hoida kokku peale 28,6 miljoni euro (PORA III kokkuhoiu eesmärk) veel 6,5 miljonit eurot.

Riigipoolse finantseerimise vähendamine tähendab ka politseinike arvu vähendamist 7400-lt umbes 7000-le. „Lisakärbe mõjutab sisejulgeolekut ja on selge, et meil ei ole pärast ümberkorraldusi võimalik hoida praegust operatiivtöö taset. Siiski loodame, et tuleva aasta kevadel tööle asuv uus valitsus taganeb säästuplaanidest. Üritame poliitikutega saavutada kokkulepet, et me ei peaks uusi kärpeid tegema,“ ohkab Wasastjerna.

Päivi Tirkkonen kommunikatsioonibüroo

19

VESTLUSRING

Riigist, FOTOD: RAIGO PAJULA

rahast & r

Radar kutsus vestlusringi vandeadvokaat Jüri Raidla, majandusteadlase Andres Arraku ja konjunktuuriinstituudi juhi Marje Josingu, et arutada üheskoos PPA hiljutisi muudatusi ning mõtiskleda riigisektori efektiivsuse üle. Vestlust tüüris PPA administratsiooni juht Tauno Tuisk.

Tauno Tuisk: Mis mulje on teile meedia põhjal PPA muudatustest jäänud?

Andres Arrak: Minul on jäänud selline mulje, et PPA on võtnud kõige rohkem härjal sarvist kinni, et midagi sisuliselt muuta. Juhtimisstruktuuri ma ei oska kommenteerida, kuid valitsemine peab olema majanduslikult efektiivsem. Ei ole ju saladus, et meie

20

riigiaparaat on üleliia suur ja ebaefektiivne.

Jüri Raidla: Väga õiget asja teete. Ma ei saagi teisiti vastata, sest te teete suurel määral samasugust reformimudelit, millest olen viis aastat rääkinud. Ehk teisisõnu teete esmalt organisatsiooni röntgenipildi, siis võtate ette teenustekeskse vaatenurga ning loote nende abil uue organisatsiooni lego. Tule-

museks on kindlasti efektiivsus, kuid see on vahe-eesmärk. Põhieesmärk on ikkagi see, et minu kui kodaniku turvatunne paraneks.

Tuisk: Kas see on ka sinu ootus?

Raidla: Täiesti

kindlalt. Põhiline, mida mina kodanikuna maksude kaudu riigilt ostan, on sisemine ja välimine turvatunne. PPA-l on siin mõlemas positsioonis väga keskne roll. PPA reform on õnnestunud siis, kui kolme aasta pärast enamik Eesti Vabariigi elanikke ütleb, et nende turvatunne on paranenud. Praegu saame öelda, et teete õiget asja ning positiivse tulemuse eeldus on minu arvates väga selgelt olemas. Jah, te saate sisemiste ümberkorralduste kaudu palkasid tõsta, mis on tähtis faktor, kuid see pole eesmärk

VESTLUSRING

Tauno Tuisk (vasakult), Andres Arrak, Jüri Raidla ja Marje Josing arutlevad PPA muudatuste ning riigisektori efektiivsuse üle.

& reformist omaette. Palga tõstmise eesmärk on, et parim võimalik personal tuleks ja jääks politseisse tööle, ning selle kaudu turvatunne kerkibki.

Marje Josing: PPA on olnud ilmselt samas tsüklis nagu paljud riigiametid. Üldisem pool kasvas, aga tavatöötajad olid alarahastatud. Kui te suudate pöörata keskpunkti nii, et otseselt turvatunde tagamisega seotud inimeste tähtsus kasvab, on see samm õiges suunas. Ilmselt ei ole reform eriti kerge, kui majas on erinevad koolkonnad ja mõttemaailmad.

Ma saan aru, miks maksumaksjad olid piiri pärast pahased. Seni arvati, et piiriga on kõik korras, aga nüüd tahetakse ise panustada, minna appi.

Oleme teinud pikalt koos Maksu- ja Tolliametiga varimajanduse uurin-

guid, kus reatöötajad ütlesid, et piiri on väga raske valvata. Minule ei tulnud see üllatusena, kuid avalikkusele oli see päris suur šokk, sest me ei räägi enam salakaubandusest, vaid teisest tasemest.

Raidla: Nüüd me sattusime päevapoliitilisele teemale, kus ma ei saa üht oma mõtet avaldamata jätta. Oleks väga kahetsusväärne, kui piiriolukord PPA kapsaaeda nuheldakse. Piiriprobleem on poliitiline, mitte PPA ametnike küsimus. Mina tahan selles asjas väga selgelt PPA-d kaitsta.

Tuisk: Avame järgmise teema korrakaitseseaduse kaudu, mis sisaldab alkoholi küsimuse kõrval väga olulisi aspekte. Korrakaitseseaduses on öeldud, et vastutus turva-

lisuse eest ei lasu ainult politsei õlgadel, vaid turvalisust luuakse koostöös mitme partneriga, sh kohalike omavalitsustega. Kui aga politsei kohalikud omavalitsused kokku kutsub, et koos probleeme arutada, on saalis vaikus. Mida peaks tegema selleks, et koostöö oleks laiapõhjaline?

Raidla: Teil on seina peal loosung, et

koos loome turvalisust. See on väga õigesti sõnastatud ja langeb kokku sellega, mida enamik Eesti maksumaksjaid riigilt ostab – turvalisust. Ega politsei seda üksi ei taga, seda tuleb koos luua.

Korrakaitseseadust on ilmselt tarvis, kuid lootus, et ühe seadusega pannakse riik ja omavalitsused koostööd tegema, on erakordselt naiivne. Seadusega pole võimalik koostööd luua. Kui halduskultuuri järsku paranemist ei

21

VESTLUSRING

tule, siis positivistliku õigusloomega seda ei lahenda.

Josing: Te ei ole sugugi oma probleemiga üksi. Sama räägivad ju ettevõtjad, kellel on raske väikestes omavalitsustes ettevõtluskliimat arendada.

Kedagi ei huvita, kas äril läheb hästi või kehvasti, kuni mingi teenus kinni pannakse. Alles siis tuleb suur kisa.

Kohalike omavalitsuste teenused on tegelikult hästi piiratud ja sotsiaalse suunitlusega – lasteaed, kool, vanainimestele puude viimine – ning seal suutlikkus lõpeb.

Arrak: Nii me jõuame tegemata haldusreformini. Eestis on 20 aasta pärast poolteist linna ning see on

Vähelapseline linnapere ei ole jätkusuutlik mudel.

Andres Arrak

Jüri Raidla

Andres Arrak

PPA reform õnnestub, kui enamik Eesti Vabariigi elanikke ütleb kolme aasta pärast, et nende turvatunne on paranenud.

Jüri Raidla

juba julgeolekuküsimus, sest siis ei ole Saatses kedagi, kes helistaks ja ütleks, et ta nägi piiri lähedal kahtlast tegevust. Me oleme vananev ühiskond, me ei lähe maale elama ning varsti on ühe maksumaksja kohta üks pensionär. Siin peab kiiresti midagi muutma. Olen rääkinud seda juttu kõigile parteidele, kuid keegi ei tõsta toru.

Tuisk: Miks?

Arrak: Sest see on ebamugav. Era-

konnad võtavad ühe loosungi, näiteks tulumaksumäära või vanemapensioni, kuid tervikpilti ei näe keegi. Järgmised kümme aastat on väga kriitilised, sest me kaotame palju töökäsi. Vuntsime Euroopa rahaga üles koolimaju, kuid lapsi ei ole. Ehitame eurorahaga Mäo risti Disneylandi, aga inimesed eksivad seal ära.

Mina ehitaks maale tõmbekeskuste juurde noortele peredele kortermajad ja eakatele vanadekodud.

Josing: Probleem on ka selles, et väikevaldadesse ei jätku professionaal-

22

set tööjõudu, ei avalikku ega erasektorisse.

Tuisk: Kas üks probleem ei peitu mitte selles, miks haldusreform ei ole laiapõhjaliselt ära tehtud, et kohalike omavalituste töötajail kaob töö ning neil ei ole motivatsiooni iseenda töökohta kaotama asuda?

Variant oleks luua hüvitussüsteem ja maksta kohalike omavalitsuste liitmisel töökohtade kadumine kinni.

Maksame omavalitsustele näiteks viie aasta palgad.

Raidla: Siim Kiisleri eeldus oli, et maksame kahe aasta palgad. Absoluutselt õige. Haldusreformi tegemiseks on kaks varianti: kas teatavate motivatsioonisüsteemidega või sunnijõul ehk rahvahääletusena.

Arrak: Aga meil pole poliitilist tahet.

Raidla: Seda, mida PPA praegu teeb, peaks terve riik makrotasandil tegema. Nii võikski see riigireform käivituda. Kui üks erakond võtaks riigireformi idee oma leivanumbriks valimiseelsel ajal, siis hääletataks selle erakonna poolt väga kiiresti.

VESTLUSRING

Tuisk: Toon ühe näite kinnisvara kohta. Me oleme viimase kolme aasta jooksul vähendanud PPA kinnisvara ligi 40 000 ruutmeetrit, mida on terve suure kaubanduskeskuse jagu. Sellega hoiame aastas kokku mitu miljonit maksumaksja raha. Probleem on aga selles, et see summa võetakse meie eelarvest ära ning me ei saa seda suunata sinna, kus king kõige rohkem pigistab. Mis motivatsioon saab siis riigiasutusel olla, et muutuda efektiivsemaks?

Raidla: See on teie jaoks suur risk,

sest te teete asja, mida ülejäänud Eesti ametkonnad ei soosi. See on neile ohtlik, sest tulemuseks on ametnikkonna oluline vähenemine.

Olen tipp-poliitikutega eri teemadel vesteldes propageerinud, et PPA-d strateegiliselt õigete reformisammude eest ei karistataks. On tähtis, et seda raha, mis te ise kokku hoiate,

Marje Josing

Tauno Tuisk

teilt ära ei võetaks ning et selle arvelt järgmistel eelarveaastatel teie rahastamist ei vähendataks. Vastasel juhul hakkab reform end ise hävitama.

Mul on kaalukaid põhjusi arvata, et siseminister toetab teie reformi täielikult ning et ta seisab selle eest, et PPA-le mingit kaudset karistust ei tuleks.

Poliitiline tahe ei arvesta tervet mõistust.

Marje Josing Tuisk: Kui PPA suudab üksnes kinnisvara arvelt hoida kokku miljoneid, siis kujutage ette, kui suur oleks see summa terve riigi vaates. Teeme terve riigi kinnisvara efektiivseks ja nii saamegi kõigile politseinikele, päästjatele, õpetajatele ning arstidele maksta konkurentsivõimelist palka. Nii lihtne see ongi!

Josing: Nii lihtne see ongi, aga mille-

gipärast see ei toimi. Mina olen mõeldud palju selle peale, et kui ma töötan eraettevõttes, siis ma püüan majandada võimalikult efektiivselt ja mitte raha raisata, aga riigiametis kaob terve mõistus ära. Miks see nii on?

Arrak: Sest sa ei loe enda raha. See on psühholoogias kinni. Olen üliõpilastele rääkinud aastaid, et valitsusele tuleb anda nii vähe raha kui võimalik, sest nad ei kuluta enda raha, ja kui nad midagi valesti teevad, siis ei ole karistus personaalne. Kui sa toodad eraettevõttena siniseid botikuid, aga sel aastal on moes punased, lähed sa pankrotti. Aga kui sa kulutad paar miljardit Eesti maksumaksja raha vale asja peale, ega seda sul siis pensionist kinni peeta. See ahvatleb tegema valesid otsuseid.

Raidla: Me oleme poliitiliselt probleemide eitamise faasis. Nii kaua, kui me seal oleme, olen mina kiirete muutuste asjus pessimist. Kuigi Tallinna tänavatel on praegu tuulekohinad, et võib-olla on üks poliitiline jõud valmis radikaalsel kujul riigireformi valimiste kontekstis ette võtma. Elame-näeme.

Mida ma saan öelda, on see, et tipp-poliitikute tasemel riigireformi diskussioonid toimuvad, ja see on märkimisväärne samm edasi. Ma ise loodan, et riigireform tuleb hiljemalt siis, kui mina pensioniikka jõuan, s.o järgmise valimistsükli ajal. Miks?

Sest siis on häda nii suureks ja nähtavaks muutunud, et probleemi ei ole enam võimalik eitada.

23

VESTLUSRING

Josing: Kui suur see häda peab siis

olema? See on huvitav, et analüütikute ja spetsialistide arusaam riigireformist on ühtne, kuid poliitikutega jookseme vastu müüri. Poliitiline tahe ei arvesta praegu tervet mõistust.

Arrak: Mure on ka selle pärast, et ühelgi suurel erakonnal ei ole majandusteadlaste tagatuba.

Tuisk: Sisuliselt tähendab see, et riigireformi teevad praegu üksikute riigiasutuste juhid, nagu Elmar Vaher ja Marek Helm, n-ö omast entusiasmist. Kas masu oli liiga väike?

Raidla: Oli jah.

Josing: Ettevõtjaid raputas masu ju

vägagi, aga riigiaparaadi tasemele see nii teravalt ei jõudnud.

Raidla: Üks positiivne signaal on veel.

Ettevõtjate toetus riigireformile on kujunenud praeguseks väga laialdaseks.

Olen kohanud ettevõtjaid, kes on olnud lojaalsed erakondadele annetajad, aga kes praegu ütlevad, et jah, nad annetavad küll, aga ainult sellele, kelle programmis on neid rahuldav riigireformi projekt.

Josing: Eraettevõtetes ja riigiasutustes on väga erinevad mõttestiilid. Riigiasutustes on tööl uus põlvkond, haldusjuhtimise lõpetanud noored lapsed, kes ei ole kunagi pidanud majanduslikult mõtlema. Võib-olla on vaja teatud rotatsiooni. Riigiametisse ei saa enne, kui oled töötanud eraettevõtluses ja vastupidi. See ei ole ainult Eesti probleem. Ma näen sama asja Euroopa Komisjonis. Noored poisid ei tea, mis ettevõtluses toimub. Nad vaatasid mind suurte silmadega, kui meil oli sügav majanduskriis ja Brüsseli võimukoridorides püsiv heaolu.

Tuisk: Kui suur on suur ja kui väike on väike Eesti kontekstis? Mis teenuseid võiks Eestis tsentraalselt pakkuda?

Raidla: Sellele küsimusele on peaaegu

võimatu vastata. On kahetsusväärne paradoks, et pisike riik peab olema tükk maad efektiivsem, et olla riikide mõistes konkurentsivõimeline, ning suutma pakkuda avalikkusele häid teenuseid. Olen seda varem öelnud ning saanud selle eest kurjasti kritiseerida, et tänapäevane kohalike omavalitsuste korraldus on põhiseadusega vastuolus, sest kaugelt üle poole kohalikest oma-

24

Vestlusringis tõdes Jüri Raidla: „Seda, mida PPA praegu teeb, peaks terve riik makrotasandil tegema. Nii võikski see riigireform käivituda.“

valitsustest on nii pisikesed, õblukesed ja alarahastatud, et nad ei suuda pakkuda oma elanikele põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi. Kui me paneme selles olukorras silmad kinni ning kardame riigireformi ideega kaotada valimiste eel hääli, siis olemegi tupikseisus ja tiksume edasi. Poliitiline tiksumine on praegu Eesti riigi suurim vaenlane.

Kui me rääkisime enne sellest, et Eestis hakkab olema poolteist linna, siis

Kiirküsimused Kas pooldate sisejulgeolekus vabatahtlikkuse suurendamist?

Raidla: jah; Arrak: jah; Josing: jah.

Kas tunnete end Eestis turvaliselt?

Raidla: pigem jah; Arrak: tartlasena jah; Josing: enamasti jah.

Kas siseturvalisuse valdkond on alarahastatud?

Raidla: jah; Arrak: pigem jah; Josing: jah.

Kas PPA reformid tunduvad mõistlikud?

Raidla: jah; Arrak: jah; Josing: jah.

mina arvan, et kui ehitada korralikult välja Tallinna-Tartu maantee, säilib meil kaks linna – Tallinn ja Tartu. Tänu korralikule maanteele säilib nii Tartu linn kui ka Tartu ülikool. Mida tegid ameeriklased 50ndatel? Ehitasid teid, mis ei viinud mitte kuhugi – Roads to Nowhere. Praegu on Nowhere asemel väga jõudsalt arenenud piirkonnad.

See maanteeteema tõmbab mitte ainult mind, vaid ka majanduse käima.

Arrak: Mina pean siin oponeerima.

Paideni võib teha neli rida, aga sealt edasi piisaks kolmest. Meil ei ole vaja väikese riigina ehitada teid, mis viivad piltlikult öeldes New Yorki.

Tuisk: Me kaldume nüüd küll teemast kõrvale, aga kas Rail Baltic peaks käima Tartu kaudu?

Raidla: Rail Baltic peaks algama Soomest, siis tasuks ta end ära.

Tuisk: Ja tunnelist saadava graniitkillustikuga remondiks me kõik Eesti teed ära.

Raidla: Mul on väga raske ette kujutada, et ma sõidan rongiga Berliini.

Võib-olla kunagi siis, kui mul on lõpmata palju aega, kuid praegu ma tahan, et Berliini lendaks Estonian Air. Arrak: Me oleme transpordi asjus langenud kiviaega. Tartust sai lennata Moskvasse, Saaremaale ja Viljandisse; rongiga sai Varssavisse.

VESTLUSRING

Arrak: Kui Ameerikas politseinikku

rünnatakse, on see üleriigiline jama.

Raidla: See, mis juhtus Kultuuritol-

mul, on USAs mõeldamatu.

Tuisk: Inimesed ootavad politseinikelt vastuolulisi asju. Vahel on politseinik liiga jõuline, nagu Kultuuritolmul, aga teame ka paljusid juhtumeid, kus politseinikud olid justkui ülearu leebed. Kuidas saada seda ideaalset politseinikku, kes oleks parajalt nii ühte kui ka teist?

Tuisk: Räägime veel paari sõnaga inimestest. Milliseid väärtushinnanguid peaksid homsed inimesed teie arvates kandma? Politsei konkureerib samadele noortele, kes tahavad minna õppima ehitajaks, arstiks või juristiks.

Arrak: Nüüd sa vajutasid minul õige nupu peale. Väärtused algavad perekonnast. Kui perekonda ei ole, ei saa õiged väärtused kujuneda. Tänapäeval ei ole Eestis enam tüüpilist täisväärtuslikku perekonda. Lõuna-Eestis on terved külad, mis koosnevadki ainult vallasemadest. Vähelapseline linnapere ei ole jätkusuutlik mudel. Lahendus oleks see, kui me toetaksime perekondi ja unustaksime ära igasugused õõnestavad tegevused, nagu kooseluseaduse.

Raidla: Nüüd sattusime apokalüptilisse arutlusfaasi. Ma olen sinuga, Andres, nõus, kuid see on kogu õhtumaade kultuuriruumi teema. Väärtuste kujunemine on kahepoolne protsess. Mida rohkem ühiskond politseiniku elukutset väärtustab, seda rohkem tahavad õigete väärtustega inimesed politseisse tööle tulla. Politseiniku jaoks on kõige tähtsam parameeter ausus. Kui inimene teab, et politseiametnik on üdini aus, siis on see tohutult suur pluss.

Teine on nii vaimne kui ka füüsiline professionaalsus. Politseinik, kes on tänaval, peab olema juuksuris käinud ja selge silmavaatega. See võib tundu-

da pealispindne, aga see loob kuvandi, mis on ääretult tähtis.

Arrak: PPA-l on kuvand, et tänapäeval politseinikud altkäemaksu ei võta.

Kümme aastat tagasi seda ei olnud.

Josing: Korruptsiooni on igas ühiskonnas, kuid arenenud ühiskonna tunnus on, et see tuleb välja ning sellega tegeldakse. Politseisse võiks minna tööle need noored, kes soovivad suhelda inimestega, olla probleemide lahendajad, turvatunde loojad. Politseiniku palk peab oleme motiveeriv, kuid ega ainult palga pärast niisugust tööd teha ei tohiks – see töö eeldab ka teatud eetilisust ja missioonitunnet.

Raidla: Tõsi, aususe kuvand on tekkinud väga selgelt juurde. See on politsei puhul tohutult tähtis, sest politsei ei loo korda pelgalt relva või ettekirjutusega, vaid ka autoriteediga.

Josing: Politseinik ja piirivalvur peavad olema füüsiliselt heas vormis ning suutelised ennast ja teisi kaitsma. Kahjuks näeme, et tänapäeval istuvad noored sageli tunde üksnes arvutis ning kehaline areng jääb kängu. Kas säärane vesivõsu moodi abitu noor politseinik oleks ka kurjamite hirmuks? Ühiskond võiks ometi kokku leppida, mida soovitakse. Me hädaldame, kui politseinik pättidega hakkama ei saa, ja hädaldame ka siis, kui politseinik end agressiivsete kodanike suhtes kehtestab.

Raidla: Nüüd me jõuame kultuuri küsimuseni. Olen oma silmaga Washingtonis näinud, kuidas politseinik tõmbab sõna otsese mõttes jõuga inimese autost rooli tagant välja, surub kapoti peale ning paneb käed raudu. Mitte keegi ei arvanud, et see oli ülepingutatud. Eesti ühiskonnas ja meedias on levinud ülereageerimine väga paljudele asjadele. Suureks probleemiks on ka Eesti skandaalituru väiksus ning seepärast võimendatakse asju üle.

Arrak: See peab olema küll nii, et politseile ei julge keegi näppu külge panna.

Raidla: Ja kõigile peab olema teada, et politseinik on aus. Need kaks asja peavad käima koos.

Josing: Nii, et 100% inimestest alati rahul on, ei hakka kunagi olema. Ühiskonnas peaks juurduma teadmine, et politseile vastuhakkamist karistatakse rangelt. Andes politseile suuremad õigused, anname neile ka kohustused. Ühiskond ootab politseinikelt, piirivalvuritelt ja päästjatelt tavapärasest rohkem nii väärikust, eetilist käitumist kui ka ausust.

Tuisk: Öelge palun lõpetuseks PPA inimestele hingest üks hea soov.

Arrak: Mina soovin eneseväärikust.

Kui inimene end austab, siis hakkavad teisedki teda austama.

Raidla: Ärge muretsege liiga palju oma hea maine pärast ühiskonnas. See on parem, kui te arvate.

Josing: Tunnen suurt austust seda vastutusrikast tööd tegevate inimeste vastu. See töö on kindlasti stressirohke.

Soovin, et suudetaks ja osataks ka endale mõnusat puhkust võtta, pere ning hobidega tegelda. Aktiivselt puhanuna läheb ka töö paremini.

Vestluse pani kirja Nelli Pello

25

MEESKOND

Piusa kordon

FOTOD: REELIKA RIIMAND JA TUULI HÄRSON

Kagu-Eesti valvurid Pühapäeval, 12. oktoobril ei ole allakirjutanu Piusa kordoni katuse all ainuke võõras hing.

Esimese korruse kinnipidamiskambris puhkab läbi jõe Eestisse tulnud Sudaani päritolu mees.

Ebaseaduslike sisse- ja läbirändajate surve on Piusa lõigule suur, ent kordoni piirivalvurid näevad selles ka head – pidev valmisolek liidab meeskonna tugevamalt ühte.

26

V

iimase rahvaloenduse järgi on Piusa kordoni kodukülas Võmmorskis 16 elanikku.

Kui vahetuse liikmed on kordonis, siis võib öelda, et küla rahvaarvu on kahekordistatud või rohkemgi. Vahetuse süda on kordoni RCCs (regionaalses juhtimispunktis), kus juhtimispunkti korrapidaja peamine ülesanne on aktiivselt infot vahetada. Samas ruumis töötav seiresüsteemidega vaatleja jälgib eelkõige valvekaamerate pilti. Igas vahetuses on patrullijate kõrval häirerühm, kes reageerib kohe kaamerast või muust kanalist tulnud häirele.

Samal ajal kui Tallinnas saab Eesti jalgpallikoondise kapten Ragnar Klavan Inglismaaga kohtumises teise kollase kaardi ning peab väljakult lahkuma, lähevad riigi teises otsas autopatrulli Heiki Kõomägi ja Roman Paltser. Kordonist välja sõidetakse neljakesi – kolleegid Raivo Hani ja Oleg Mihailov pannakse teenistuskäsule vastava piiritähise lähedal maha ning nemad veedavad järgmised tunnid

jalgsipatrullis. Kui Olegi koer Nemo poleks kennelköha tõttu karantiinis, oleks tänases patrullis ka neljajalgne liige. Koeri on kordonis neli ja neid kasutatakse patrullis võimalikult tihti.

Heiki ja Romani õhtuse vahetuse esimene pool möödub piirkonnas autoga patrullides. Imetlusväärselt rahulikus tempos, silmad igas suunas sihtimas, sõidetakse esmalt Koidula piiripunkti, kus pargib rohkesti Eesti numbritega sõidukeid. „Enamasti on need Venemaa kodanike autod, kes on sõidukid soetanud Eesti poolel liiklemiseks. Meie otsime eelkõige tegelasi, kes võivad seadusest kõrvale vaadates üritada endale sissetulekut tekitada näiteks salasuitsu siia tuues,“ selgitab Heiki.

Autopatrullis olles jäetakse sõiduk aeg-ajalt seisma, kustutatakse tuled, tehakse tiir väljas ning kuulatakse, kas kõik on vaikne. Täna on. Hiilimine ja luuramine on meeste igapäevatöö, ent piirivalvuritele ei ole võõrad ka väga pikad varitsused, kus peamine on kannatlik meel ning õige rõivastus.

MEESKOND

Merle Rätsepp ja Tanel Kumm jalgsipatrullis

Piirilõiku õpib pool aastat Piusa kordoni valvatava piirilõigu omapäraks on tihe teedevõrk. Piirile saab paljudest kohtadest autoga ligi ning see teeb halbade kavatsustega inimestel elu lihtsamaks, piirivalvurite jaoks aga näiteks maa-ala sulgemise keerulisemaks. Teiseks on Piusa lõigule lähedal Petseri linn. Ka Venemaa poolel on Petserist piirile toovaid teid mitu ning linn on nii salakaubavedajate kui ka ebaseaduslikult riiki suundujate n-ö viimane baaslaager. Seetõttu on neid juhtumeid Piusa kordoni valvatavatel kilomeetritel rohkem avastatud.

Teeninduspiirkonna looduse maalilisusele lisavad põnevust uskumatu kõlaga kohanimed: Uusvada, Miikse, Antkruva, Ala-Tsumba, Kiislova, Ignasõ, Küllätüva, Seretsüva jne. Heiki väitel läheb uuel inimesel enam kui pool aastat selleks, et piirkonda tundma õppida ja aru saada, mis kus asub ning kust kuhu ja kuidas saab. Valgast tööle käiv Merle Rätsepp kinnitab, et

Hea piirivalvetöö plaanimine on pigem kunst ja looming. kohanimed ning teede ja külade paljusus ajavad kõigepealt naerma ja siis nutma, enne kui omaks saavad. Mõlemad ütlevad aga, et piirkonda tundmata pole võimalik tööd teha. „Tuleb teada, kuidas konkreetsele sündmuskohale võimalikult kiiresti ligi pääseb, ent sedagi, kuidas keegi võib sealt lahkuda. Vastasel korral oled hädas,“ räägib Heiki.

Teistmoodi Eesti Piirivalvetöös on pidev valmisolek teinekord raskemgi kui reaalses keerulises olukorras tegutsemine. „Kui sündmus on käimas ja langetad pidevalt otsuseid, siis oled äärmiselt keskendunud ilma end selleks sundimatagi. Tavapärases olukorras tuleb endale kogu aeg meelde tuletada, et rutiin on kõige

ohtlikum ning paneb rumalaid vigu tegema. Samas kui neid valmisolekuperioode ei oleks, siis väsiks nii keha kui ka aju sellest päris kiirelt ning jällegi tekiks eksimuse oht.“ Piirivalvetööle sobivad Heiki ja Romani arvates inimesed, kellele meeldivad loodus ja liikumine, sobivad graafikujärgne töö ning meeskonnamäng, mis eeldavad oma isekusest ülesaamist. „Jalgsi käimist on palju, talvel asendavad seda suusad, suvel ratas. Head vaheldust lisavad ATV ja mootorsaan,“ räägib Heiki. Kuna peagu igas vahetuses tuleb teha mitmetunnine jalgsipatrulliring, mis ei küsi ilmast, külmast ega ajast, siis jäävad sellele tööle püsima inimesed, kes oskavad neid asju nautida.

Igal öösel ja varahommikul, kui suur osa riiki alles magab, näevad piirivalvurid täiesti teistmoodi Eestit. Hernepõllus ragistav metsseapere või külmast härmas puud, kus päike sillerdab – need vaated on kaheksast viieni tööl käijatele kättesaamatud. „Eks meie-

27

MEESKOND

Kuival ajal poleks laudteed justkui vaja, ent kevaditi on vesi sellega tasa.

gi magaks, kui saaks, aga omamoodi kompensatsioon on need haruldased loodusvaated kindlasti,“ ütleb Roman.

Jalgsipatrullis neid teistmoodi tingimusi nautinud Oleg ja Raivo on naastes heas tujus. Oleg viskab vihmakeebi siilu takerdunud teo aknast välja sõnadega „Prii sõitu siit ei saa“. Samal ajal käib Koidula raudtee piiripunktis ja Piusa kordonis aktiivne töö nelja samal päeval avastatud ebaseadusliku sisserändajaga. Araabia keele tõlk saab puhkama alles peale viit hommikul, sest asjaolude selgitamist on palju ning kõik menetlustoimingud tuleb teha tõlgi vahendusel.

Hommikusöögiks makaronid juustuga

RCCs jälgitakse piirilõigul olevate valvekaamerate pilti.

28

Esmaspäevane hommikueine on lõpetava vahetuse õhtusöök. Taldrikul on paras ports makarone juustuga.

Kordoni igapäevaelu nii käibki: seitse päeva jutti alustab üks meeskond hommikust vahetust ning teine vahetus puhkab päeval. Järgmises tsüklis tehakse vastupidi.

Kordoni ülem Valmar Hinno räägib, et ka peale kordonite ühendamist jäävad mõlemad teenistuskohad ja elurütm samaks. „Lihtsalt kolimise rõõmuks me mehi liigutama ei hakka ning tööd alustatakse ja lõpetatakse vanades kohtades. Kui olukord seda nõuab, on ajutiselt muidugi võimalik, et tuleb teise teenistuskohta jääda ning töökäsk võib olla teises piirkonnas,“ selgitab ta.

Kordoni jõude juhib iga päev juh-

MEESKOND

Kordoni oma väike tankla

tivpiirivalvur, kelle alluvuses on kõik ühes vahetuses tööl olijad. Tema ülesanne on kasutada võimalikult nutikalt ära olemasolevad inimesed ja taktikad.

Valmari sõnul võib seda teha rutiinselt ristikesi tõmmates ning meetreid lugedes, ent hea piirivalvetöö plaanimine on pigem kunst ja looming. „Kordonis on töö mitmekülgne ning võimalusi rohkem. Jõudude oskusliku ja loova planeerimise eesmärk on saavutada inimesi ning taktikat kombineerides olukord, kus üks pluss üks ei ole enam kaks, vaid vähemalt kaks ja pool, kui mitte kolm,“ ütleb ta.

Küsimusele, kuidas jõududega hakkama saadakse, vastab Hinno, et piirivalvureid võiks rohkem olla. „Hea on, et vajaduse korral on abi tulemas nii teistest kordonitest kui ka sisemaalt, näiteks Võru või Põlva politseijaoskondadest,“ ütleb ta. Tõsisema juhtumi korral kaasatakse vabas vahetuses olevaid koerajuhte. „Meie töö ei tohi olla ainult reageerimine. Üliharva tuleb meile 110 kõnedega võrreldavaid väljakutseid.

Peame oma sündmused ja juhtumid ise üles leidma, vajaduse korral varitsema, ootama, jälgima ning oskama märke lugeda,“ kirjeldab Valmar piirivalvetööd. „Viimastel aastatel on meie töö palju sisulisemaks läinud. Eesmärk ei ole enam võimalikult kiiresti postist postini marssida, vaid just vaadelda, jälgida ja kuulata. Vajaduse korral tuleb sisemaale minna ning osata jälge n-ö tagurpidi ajada, sest tõeliselt kaval kurikael ei pruugi piiriribale selget märki jättagi. Hea spetsialist oskab

Valmar Hinno näitab Vene Föderatsiooni piiritähist.

Kas üks asutus või mitu, see ei ole üldse teema. Peamine küsimus on, mida ootab riik piirivalvuritelt. need ka kaugemalt üles leida ja siis piiri poole tagasi liikudes ületuskoht ikkagi tuvastada,“ kiidab kordoni juht professionaale.

Kaamera on kiire, jäljeriba tõhus Meediast kostvatest seisukohtadest PPA kui ühise asutuse efektiivsuse kohta ei lase Valmar end häirida. Ka aastatetaguse ajaga võrdlemist ei pea ta kohaseks, sest elu ja piirivalvegi on nii palju edasi arenenud. „Kas üks asutus või mitu, see ei ole üldse teema. Peamine küsimus on, mida ootab riik piirivalvuritelt. Selleks peab olema ka kohane väljaõpe. See on riigi otsus, kas kõige reaalsem oht, mille tõrjumiseks meil valmis olla tuleb, on n-ö politseiline ehk peaksime näiteks suutma inimese elu vägivallatseja eest kaitsta, või on tõenäolisem tõesti teise riigi rünnak.

Kui väljaõpe on sisekaitseline, siis oskame soomukikolonni liiklust väga hästi reguleerida; kui meie roll on riigikaitseline, siis peaksime suutma neist vähemalt mõne ka õhku lasta,“ arvab ta.

Piiririba väljaehitamist ootab kordoni meeskond pikisilmi. Kahju on ainult sellest, et asjade liikuma saa-

miseks pidi ühe Eesti inimese tulevik nii raske löögi alla sattuma. „Puhas piiririba teeb piirijoone kulgemise inimestele selgemaks, meie patrullimine on efektiivsem ning ka valveseadmeid saab paremini kasutada,“ arvab Heiki.

Valmar lisab, et jäljeriba aitaks piiriületusi selgemalt fikseerida. „Piiriületuse avastamine on kaameraga kiirem ning jäljeriba puhul aeglasem, ent viimase abil on lihtsam ületust tõendada.

Tehnika on tähtis abimees, aga päris füüsiline piirivalvur peab jalgsi patrullimiseks piiriribal ning maastikul alles jääma,“ sõnab Valmar. Kui keskendutakse kitsalt sõidukitega patrullimisele ning juba toimunud piiriületusele reageerimisele, siis on see poolik lahendus. Tema meelest oleks abi piirilõigul olevatest n-ö vahimajakestest.

See võimaldaks jalgsipatrulle ajaliselt pikendada, kuna piirivalvurid saavad siis vahepeal väikese puhkepausi teha ning piirilõiku teiselt kõrguselt jälgida.

Valmari sõnul vajaks uuendamist piirivalvurite kasutuses olev tehnika.

Loomulikult oodatakse palgatõusu, sest ega ilma selleta uut põlvkonda peale ei tule. Mis inimesi kordonis hoiab, on meeskonnavaim. „Seitse päeva elatakse kordonis koos. Pidev valmisolek ja sündmuste lahendamine tugevdavad meeskonnatunnet. Eks tõsi on seegi, et piisavalt on lõuapoolikuid, kes heatahtliku tögamise ja mõnusa huumoriga positiivset meeleolu üleval hoiavad,“ võtab Valmar asja kokku.

Tuuli Härson kommunikatsioonibüroo

29

Yes We Can VISIIT

FOTOD: ANNIKA HAAS, JAREK JÕEPERA/ VALITSUSE KOMMUNIKATSIOONIBÜROO, RENÉ VELLI/ VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI

*

Politsei- ja Piirivalveamet tegi maailma kaitstuima riigipea külaskäiguks 23 päevaga ühe inimese 23 aasta töötundide jagu tööd.

K

ümme ajutist maanteepiiripunkti,“ räägib piirivalvejuht Toomas Malleus saalitäiele üsna magamata nägudele, saatjaks pidev mõmin kümnendast istmereast.

Seal tõlgitakse Soome, Läti, Leedu ja Moldova kolleegidele kõik kõnepuldist kostev edasi. Välisvaatlejad noogutavad vaimustunult. Seinakell Tallinki hotelli teise korruse piklikus saalis näitab poolt üheksat, on 3. septembri õhtu. „Kontrollisime sisepiiril üle 57 000 isiku ja …“ Malleus peatub poolelt sõnalt. Saali on astunud vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. 80 pead pöördub üllatunult. Presidentki näib üllatunud. Õnnestunud operatsiooni puhul klaase kokku lööva meeskonna asemel leiab ta eest nõupidamise,

30

seinal virvendamas slaid pealkirjaga „Debriifing“. President võtab mikrofoni: „Tahtsin tulla isiklikult ütlema, kui palju teid täna on kiidetud.“ Kiidetud mille eest? Sellele vastamist tuleb alustada 23 päeva varasemast.

Obama tuleb Rahvusvaheline tava ütleb, et visiidil oleva riigipea turvalisuse eest vastutab külastatav riik. 11. augusti pärastlõunal tähendas see kiirnõupidamisele kogunenud PPA juhtidele, et napid 3 nädalat hiljem vastutab Eesti maailma ühe ohustatuima isiku, Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama turvalisuse eest.

Jah, olime kõrgetasemeliste visiitide turvalisust taganud edukalt va-

remgi, ent alati vähemalt pooleaastase etteteatamisega ja mitte julgeolekuolukorras, kus Euroopa kaardil proovitakse riigipiire relvaähvardusel ümber joonistada. Esialgne tegevuskava, ressursiarvestus ning kaasatavate partnerite nimekiri – kõik need olid kaante vahel juba järgmiseks päevaks. Eesti seni suurim julgeolekuoperatsioon oli alanud.

20 000 ületundi Järgnenud päevade jooksul PPAs visiidi turvalisuse nimel töötav meeskond üha suurenes. Eesti-Läti piiril, lennujaamades ja sadamates tuli visiidi eel taastada piirikontroll ning 3. septembriks otsustati pealinna tuua teistest prefektuuridest appi kuni pooltuhat politseinikku. Seejuures ei tohtinud karvavõrdki kannatada turvalisus ülejäänud Eestis ning kogu operatsiooni ettevalmistamiseks jäid ainult mõningad päevad.

Visiidiaegne liikluskorraldus, auto-

*Jah, me suudame (Barack Obama reklaamlause presidendivalimiste kampaanias)

VISIIT

korteeži marsruudid, käidavate hoonete perimeetrid, enam kui tuhande PPA ja partnerasutuste töötaja ülesanded – kõik pidi kolme nädalaga paika saama, et töötada 2. septembri õhtust kui kellavärk. See oli omaette mustkunstitrikk olukorras, kus üks tähtsamaid hammasrattaid – visiidi päevakava – alles viimastel päevadel n-ö lukku läks. Näiteks oli käidavate objektide loetelus veel nädal enne visiiti küsimärgiga kirjas sihtpunkt, mis on südalinnast nii kaugel, et seda marsruuti pidanuks julgestama 100 politseinikku.

Mis hoonest täpselt jutt on, las jäädagi põnevuse huvides saladuseks.

Piirikontrolli ettevalmistamiseks oli aega veelgi napimalt. Ööpäeva ringi töötavad piiripunktid kogu nende juurde kuuluva ajutise taristuga pidid olema töövalmis ja mehitatud 31. augusti pärastlõunaks. Eesti-Läti piiril ei tähendanud piirikontrolli taastamine sugugi ainult kümmet ajutist maanteepiiripunkti, suleti ka nende vahele jäävad teelõigud. Seal aitasid piiri val-

Meie eesmärk oli tagada turvalisust nii, et mitte miski ei saaks varjutada visiiti ennast, selle sisu ja sõnumit. vata kolleegid kaitseväest ning kaitseliidust.

Juba päevi enne seda, kui lennujaamas Eestisse tulijate dokumente kontrollima hakati ning Valga linna ajutised piiriväravad kerkisid, alustasid oma tööd üksused, kelle panus jääb seda varjatumaks, mida edukamad nad on. Kuidas saada võimaliku vastaspoole plaanidele, olgu selleks kavandatav rünnak või tähelepanu püüdmiseks mõeldud provokatsioon, jälile kaugelt enne, kui nad selle realiseerida jõuavad? See on kriminaalpolitseinike pärusmaa ning nad on selles väga osavad.

Kokku töötas PPAs visiidi turvali-

suse nimel kolme nädala jooksul enam kui poolteist tuhat inimest. Kui Air Force One päikeselisel 3. septembril kell 17.30 Eesti õhuruumist lahkus, olid PPA töötajad kokku visiidi turvalisuse nimel töötanud üle 41 000 töötunni, millest pooled olid ületunnid. Ühe inimese tööaega ümber arvestatuna teeb see ligi 23 aasta jagu töötunde.

Mitte ainult füüsiline turvalisus „Selle visiidiga saadud kindlus, et suudame vajaduse korral end koos partnerasutustega kiiresti mobiliseerida, on praeguses julgeolekuolukorras väga tähtis,“ ütles peadirektor Elmar Vaher. „Võtaksin seda politseioperatsiooni kui üht suurt kontrolltööd.

Saime väga hea hinde, aga punaseks joonitud kohad tuleb endale nüüd korralikult selgeks teha.“ „Meil läks väga hästi ja seda öeldes pean ma silmas tervikpilti, mitte pelgalt füüsilise turvalisuse tagamist,“

31

VISIIT

President Ilves jälgib Barack Obama lahkumist.

Motopolitsei sõitis autokorteeži ees.

Staabitöö visiidi ajal

32

lausus visiidi politseioperatsiooni juhtinud Põhja prefekt Kristian Jaani. „Usun, et kui PPA tööd on pärast visiiti kiidetud, siis mõeldaksegi üldpilti – et häirisime inimeste igapäevaelu võimalikult vähe ning et visiidi olulisust ei saanud varjutada ükski rumal vahejuhtum.“ Kristian Jaani väitel ei piirdunud PPA roll ainult avaliku korra ja isikukaitse tagamisega: „Me ei võtnud seda politseioperatsiooni turvalisuse tagamise klassikalises võtmes, vaid ka laiemalt Eesti kuvandi mõttes. PPA ülesanne oli seegi, et kui Ameerika Ühendriikide president peab Tallinnas kõne, siis kajastaks maailma meedia selle kõne sõnumit, mitte näiteks hullu, kes on tähelepanu püüdmiseks tee-

VISIIT

Piirikontroll kui heidutus Eesti taastas Obama visiidi eel ajutiselt piirikontrolli sisepiiril. Lennujaamades, sadamates ning kümnes maismaa- ja ühes raudteepiiripunktis Eesti-Läti piiril kontrolliti nelja päeva jooksul kokku 57 450 inimest ning 14 933 sõidukit.

Tabati 2 tagaotsitavat isikut ja väljastati 9 sisenemiskeeldu.

Integreeritud piirihalduse büroo juht Toomas Malleus märkis, et piirikontroll oli mõjus eeskätt visiidieelsel ajal. „Tervikuna aitas see kaasa mitte ainult visiidi turvalisuse, vaid kogu sisejulgeoleku tagamisele. Meie eesmärk oli teha piirikontrolli viisil, mis Ameerika Ühendriikide president ja Eesti president tervitamas

Kui inimestega rääkida, siis nad kuulavad Et visiidiga seotud turvameetmed ei häiriks inimeste igapäevaelu rohkem, kui on paratamatu, jagas PPA visiidi eel piirangute kohta nii palju infot kui võimalik. Eesmärk oli, et 3. september jääks kõigile meelde Eesti jaoks ajalooliselt tähtsa visiidi, mitte liiklusummikutes või piirikontrolli järjekorras rikutud päevana.

Kui tavaolukorras saab üksnes kaudselt hinnata, milline on kommu-

nikatsiooni mõju inimeste käitumisele, siis võis Obama visiidi ajal seda oma silmaga näha. Tallinnas oli visiidipäeval liiklusummikuid palju vähem kui tavalisel päeval; 57 000st sisepiiril kontrollitud inimesest polnud dokumenti kaasas ainult 57-l. „Kui inimene teab ette, et tee on liikluseks suletud, siis ta sinna ei lähe,“ mainis visiidi ajal operatiivstaabi üht vahetust juhtinud Marti Magnus. „See on meile hea kogemus järgmisteks kordadeks. Kui inimestele avatult infot jagada, siis teevad nad oma plaanid ümber. Kõik tahavad ju ladusalt ühest kohast teise jõuda. See tähendab, et korraliku teavitustöö tulemusel on pärast liikluses töötaval politseinikul lihtsam.“

Dokumentide kontrollimine Valgas

häiriks võimalikult vähe inimeste tavapärast elurütmi. Ajutine piirikontroll andis ka häid kontakte Eesti-Läti piiri lähedal elavate inimestega, mis võimaldab tulevikus paremini nende turvalisust tagada.“ Kristian Jaani teatas, et piirikontrolli taastamist tuleb alati hoolikalt kaaluda. „Nii suure operatsiooni raames nagu Obama visiit on see heidutusmeetmena kindlasti mõistlik. Mingi osa kahtlasest kontingendist hoiab juba pelgalt selle sõnumiga Eestist eemale. Samas tuleb arvestada, et tänapäeval ei tähenda piiri taastamine füüsilist tõket, vaid inimeste ja tehnikaga valvamist. See nõuab väga palju ressurssi.“

Visiidi turvalisust aitasid tagada:

Politseiinstruktaaž enne visiidi autokorteeži saabumist

Kaitseliit • Kaitsevägi • Kaitsepolitsei • Maksu- ja Tolliamet • Päästeamet • Abipolitseinikud • Tallinna kiirabi • SMIT • Põhja-Eesti Regionaalhaigla • Tallinna Linnavalitsus • Häirekeskus • Sisekaitseakadeemia • Maanteeamet • Riigi Infosüsteemide Amet

33

FOTO: KERLY PEITEL

le jooksnud. Meie eesmärk oli tagada turvalisust nii, et mitte miski ei saaks varjutada visiiti ennast, selle sisu ja sõnumit.“

VISIIT

Keerulised läbirääkimised ja kilomeeter võileibu

Visiidi autokorteež lahkub Toompealt.

Koostöö maailma tippudega Ameerika Ühendriikide presidendi visiit tähendas võimalust töötada õlg õla kõrval USA salateenistuse inimestega, kes on Kristian Jaani meelest oma ala tipud. „Hindan väga seda kogemust, mille visiit andis meie tööliinide ja sektorite juhtidele, kes said suhelda ametivendadega salateenistusest. Oli väga vinge koostöö, aus ja vahetu. Heale koostööle andis korduvalt positiivset tagasisidet ka USA suursaadik. Usun, et kui Eesti sisejulgeolekuasutuste maine oli ennegi kõrge, siis nüüd õnnestus seda veelgi tõsta,“ sõnas Jaani.

Välispartnerite kiidusõnad on olnud läbiv märksõna kaugeltki mitte ainult selle visiidi turvalisuse tagamisel.

Mis see ikkagi täpselt on, mida partnerid Eesti puhul kiidavad? Marti Magnuse arvates on Eesti trump kokkulepetest kinnipidamine. „Obama visiidi järel, ent ka pärast Cremexi õppust või teisi suurprojekte on teiste riikide kolleegidega suheldes jäänud kõrva, et kui eestlane midagi lubab, siis ta seda ka teeb. Eks seegi on tunnustus, et Ameerika Ühendriikide president üldse nii lühikese etteteatamisega Eestisse tuli. Ju hinnati riske piisavalt väheseks ja oli info, et see on üks väike, aga tubli riik,“ ütles Magnus.

Küsin Kristian Jaanilt, mis saab siis, kui usaldus Eesti sisejulgeoleku vastu on nii suur, et Tallinnas tahetakse korraldada näiteks NATO riigijuhtide kohtumine. „Saame hakkama.

Kogemused, ajupotentsiaal ja inimesed on meil olemas. See ei saaks võibolla väga pikalt kesta, aga paar päeva suudame muidugi korraldada.“ Ja kui Obama tuleb laulupeole? „Teeme ära!“ naerab Jaani.

Martin Luige kommunikatsioonibüroo

34

Et nii mastaapne politseioperatsioon saaks olla edukas, peab taustal vähemalt niisama õlitatult toimima tugioperatsioon, et kõigile oleks tagatud tööks vajalik varustus; et turvalisust ei peaks looma tühja kõhuga ning mujalt Eestist pealinna appi tulnud kolleegidel oleks, kus välja puhata. Transporti, toitlustust, majutust ja paljusid muid tugitegevusi aitas tagada ligi 100 administratsiooni töötajat.

Peadirektori asetäitja Tauno Tuisk lausus, et muresid oli, aga need õnnestus jooksvalt lahendada. „Nii suure operatsiooni ajal tekib ikka tõrkeid: näiteks kuskil ütleb generaator üles ja ei anna voolu, tuleb leida kiirelt lahendus. Panin visiidipäeval operatiivstaabis kõik tugitegevusega seotud mured kirja. Visiidi lõpuks kogunes umbes 50 märkust.

Näiteks jäi ühes sektoris paar portsjonit toitu puudu, teises jällegi üle. Siis tuli

Politseinikud teed juhatamas

Inimesed ootavad visiidi autokolonni möödumist.

toitu sektorite vahel jagada. Või oli vaja korraldada mõni plaaniväline bussisõit inimeste ümberpaigutamiseks. Arvestades operatsiooni mastaape, nimetaks ma neid tõrkeid siiski marginaalseks.

Pelgalt einevõileibu, mis olid ooteks kahe toekama söögikorra vahel, tellisime mitu tuhat, ühte ritta panduna peaaegu kilomeetri jagu võileibu.“ Visiidiaegsete liikluspiirangute valguses tahtis mitu ettevõtet küsida PPA-lt päevakäibe vähenemise hüvitamist. „Mitmed läbirääkimised, eriti parklaomanikega, olid üsna pingelised,“ tõdes Tauno Tuisk. „Lõpuks ettevõtjad siiski mõistsid, et Ameerika Ühendriikide presidendi külaskäigu edukas korraldamine on kogu Eesti ühine asi ning et PPA ei saa visiidiga paratamatult kaasnevate turvameetmete pärast firmadele hüvitist maksta.“

KRIMI

FOTOD: SHUTTERSTOCK

Ohvrist kurjategijaks Kolm meest vägivallatsesid õhtuses Tallinnas eaka soomlase kallal ning tegid ta kõigest hinnalisest lagedaks. Või nii ta vähemalt rääkis.

N

õuan toimepanijatele karistust ning kompensatsiooni vastavalt minu poolt politseile edastatud selgitustele.“ Selle lausega lõpeb kannatanu ülekuulamise protokoll.

Kesklinna politseijaoskonnas töötav uurija Avery Tagu paneb Soomest saabunud kuriteoavalduse käest. Aastatega tekkinud politseiniku kõhutunne ütleb talle, et kui keegi selles loos karistust väärib, on see end ohvrina esitlev 62aastane soomlane Teuvo.

Uurijale meenuvad kirevad 90ndad. Tollal võtsid pealinnas töötavad politseinikud iga päev vastu avaldusi, mille puhul oli tihti küsitav, kas soomlasest kannatanu tegelikult üldse kuriteo ohvriks sattuski. Nägid need kuriteod välja äravahetamiseni sarnased: vaikses ja inimtühjas kohas tegid halvasti meelde jäänud tegelased külalise tühjaks. Kadusid telerid, videomakid, mikrolaineahjud. Hea, et mitte külmkapid ja pesumasinad.

Põhiline mure näis olevat, kas kindlustuse jaoks paberi ikka saab. Enamasti jäid kahtlused õhku, kahe riigi vahel polnud ressurssi ega korralikku koostööd. Asjad lõpetati pimedana ning terad jäid sõkaldest eraldamata.

Kuritegu, millest Teuvo rääkis, pandi toime läinud aasta 19. detsembril. Väidetavalt astus Teuvo toona kella kaheksa paiku Viru hotelli juures baarist välja, kui teda kõnetas kolm tumedates nahktagides keskealist

35

KRIMI

Valeütlus kättemaksuks Tänavu aprillis soovis politseilt abi mees, kelle sõnul oli temalt varastatud pass ja tahvelarvuti. Ta nimetas ka ühe võimaliku kahtlustatava. Uurija tegi kindlaks, et pass on endiselt mehe enda käes ning mees oli tahvelarvuti kinkinud oma sõbrannale, olles ise alkoholijoobes. Kui mees soovis kainena tahvelarvutit tagasi ning sõbranna sellega nõus ei olnud, otsustas mees kättemaksuks teha politseisse avalduse varguse kohta.

meest, peas suusamütsid. Nad küsisid suitsu, kuid Teuvol seda anda ei olnud. Mehed võtsid tal selja tagant kinni ja väänasid käsi.

Teuvo hakkas küll vastu, kuid lõpuks rööviti tal kaelast jäme kuldkett, kullast randmekett, safiirklaasiga kell, hinnaline sõrmus ning rahakott, milles oli ligi 600 eurot. Enda sõnul nägi 62aastane soomlane kümne minuti pärast politseipatrulli, kellele ka juhtunust rääkis. Talle olevat vastatud, et selliseid asju tuleb ikka ette ning enda eest peab paremini hoolt kandma. Teuvo oli enda väitel tol õhtul täiesti kaine.

Säärase looga läks mees eelmise aasta viimasel päeval Soome kindlustusse ning nõudis röövitu eest kompensatsiooni. Kindlustus oli valmis välja maksma ligi 5000 eurot tingimusel, et Teuvo teeb kuriteo kohta ka politseile avalduse. Eestis ta seda teinud ei olnud ja Jyväskylä politseiosakonda pöördus mees kaks kuud hiljem, veebruari keskpaigas. Kuivõrd röövimine on siiski raske kuritegu, mille eest võib karistada kuni kümneaastase vangistusega, võttis Soome politsei seda juhtumit tõsiselt. Nii hakkas avaldus Kesk-Soomest liikuma, läbides mitu asutust, ning maandus lõpuks Kolde puiesteel asuvas jaoskonnas Avery Tagu laual.

36

KRIMI

Enne, kui kolme suusamütsides kurjamit otsima hakata, kontrollis Tagu, mida Eesti politsei soomlase kohta teab. Juba esialgne andmete kogumine andis piisava põhjuse võtta ühendust Soome kindlustuse uurijatega ja teha neile ettepanek pöörduda kohalikku politseiasutusse ning teha avaldus valeandmete esitamise kohta.

Kindlustusfirma oli sellega päri ning Soome ja Eesti politseinikud asusid mehe legendi murdma. Mehega Eestis kaasas olnud sõber loobus ühel hetkel tunnistuste andmisest ning ütles, et ei mäleta reisist suurt midagi. Teuvogi muutis oma ütlusi, ta polnud enam kindel, millal ja kuidas kuritegu täpselt toimus.

Uurija Tagu koostas mehe Eesti rei-

ega kullast kaelaketti Teuvol kaasas ei olnud. Polnud ka suures koguses sularaha. Kui mehed õhtul vabastati, läks Teuvo reis edasi samas võtmes, nagu see oli alanud. Ta sattus uuesti kainestusmajja, kui politseinikud ta sadamast ära tõid. Väärisesemeid polnud ta endale vahepeal hankinud, küll aga viis kasti viina, mis politseiautosse tõsteti ning soomlase kainenedes talle tagastati. Sularaha võttis mees kogu reisi vältel välja just viie viinakasti jagu, s.o 300 eurot. Nii langes ära sularaha röövimise võimalus.

Teuvo sõber suutis järgmisel päeval laevaga koju tagasi sõita, Teuvo mitte. Lõuna paiku tõid politseinikud Teuvo uuesti kainenema, taas sadama kandist. Vastu ööd lubati tal astuma

Valeütluste andmise eest süüdi mõistmisel on võimalik karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Samuti võib riik menetluse ajal valeütluste andjalt välja nõuda näiteks ekspertiisikulud. sist põhjaliku ülevaate. Teuvo saabus koos sõbraga laevaga Tallinna 15. detsembril. Tol õhtul nad laevalt maha ei tulnud. Järgmise päeva hommikul tõi laeva turvameeskond kaks magavat joobes meest sadamahoonesse, kus nad anti üle kohalikule turvameeskonnale.

Turvameeskond kutsus omakorda politseipatrulli ning mehed viidi Tallinna kainestusmajja. Sõrmust, randmeketti

Väljamõeldud vägistamine Üks viimaste aastata kurioossemaid valeütluste juhtumeid sai alguse eelmise aasta augustis, kui politsei sai teate, et Keilas vägistas mitu meest avalikus kohas 16aastast tüdrukut.

Seda väga rasket seksuaalkuritegu uuriti ülima põhjalikkusega, kaasatud oli mitu politseiüksust. Mida aeg edasi, seda enam juurdus uurijates veendumus, et see lugu on välja mõeldud. Tänavu jaanuaris tunnistas seda ka tüdruk. Politsei alustas tema suhtes kriminaalmenetlust ning riik nõudis perekonnalt välja ekspertiisikulud.

hakata. Paari tunni möödudes toodi ta aga uuesti kainenema, jällegi sadamast. Kui mees väidetava röövi päeval, 19. novembri pärastlõunal kainestusmajast ära saadeti, jõudis ta liikuda paarisaja meetri kaugusele bussipeatusesse, kust politseipatrull ta poolteist tundi hiljem taas kainenema tõi. Mees vabastati sama päeva hilisõhtul, kella järgi märksa hiljem kui väljamõeldud rööv. Politseinikud võtsid ühendust saatkonnaga ning palusid abi mehe kodumaale toimetamisel. Järgmisel päeval õnnestus Teuvo lõpuks laevaga kodumaale toimetada.

Soome politseile oli edastatud piisavalt infot, et meest valeandmete esitamise eest vastutusele võtta. Kindlustus nõudis väljamakstud raha tagasi ja mehe edasine käekäik sõltub Soome ametivõimudest. Tallinnas saab uurija Tagu materjali kaaned kinni panna ning sellevõrra põhjalikumalt tegelda paarikümne päriselt juhtunud kuriteo lahendamisega. Statistikatabelisse jääb üks raske isikuvastane kuritegu lisamata.

Ilmar Kahro kommunikatsioonibüroo

Sada uurimist aastas Eelmise aasta algusest on politsei uurinud ligi 170 juhtumit, kus kedagi on alust kahtlustada valeütluste andmises. Pahatihti ei teadvusta paljud, kes valeütlusi annavad, et see on kuritegu, kuigi neid on alati selle eest hoiatatud.

Riskigrupp on lapsed ja noored. Tihti ei pöördu valeütluste andjad ise politseisse. Võrdlemisi tavapärane on stsenaarium, kus näiteks mõne väärtusliku asja kaotanud või maha müünud noor mõtleb välja loo vargusest või röövimisest ning räägib seda oma lähedastele. Lähedaste survel pöördutakse politseisse ja seejärel kasvab üks vale teiseks. Lumepall hakkab veerema ning sellest sasipuntrast on aja möödudes üha raskem välja astuda. Valeütluste andmise põhjused võivad olla erinevad. Ühelt poolt on see näiteks hirm vanemate karistuse ees, kui ollakse midagi ära kaotanud või öösel koju tulemata jäänud. Teiselt poolt paistab valeütluste andmise tagant välja vajadus saada tähelepanu või kaastunnet.

Tihti alustab politsei kriminaalmenetluse ka siis, kui eeluurimise ajal üht juttu rääkinud inimene muudab kohtus oma sõnu vastupidiseks. Kohtuniku jaoks loeb küll see versioon, mida esitatakse kohtus, kuid eeluurimise ajal valetamist uuritakse seejärel uue kriminaalmenetlusena.

Uurijate sõnul tuleb valeütluste andmist ette märksa rohkem kui sajal korral aastas. Vahel jääb vale tõendamata, sest pole niidiotsi, mida harutama hakata; on ainult kõhutunne. Juhtub sedagi, et mõnele potentsiaalsele valele vaadatakse läbi sõrmede. Ei tasu unustada, et valeütluste andmist uurivad samad politseinikud, kelle menetleda on parasjagu mitukümmend juhtumit, kus keegi on päriselt haigelt saanud. Valeütluste uurimine tähendab lõpuks ju seda, et samal ajal, kui politseinikud ajavad taga kurjategijaid, keda pole tegelikult olemas, ning lahendavad kuritegusid, mida ei ole juhtunud, lükkub mõne päris juhtumi lahendamine edasi või jääb mõni kuritegu avastamata.

37

FOTO: RAIGO PAJULA

VORM

Uus politseiv o kuidas seda tehakse?

„Jõustruktuuridel on sõltumata maailmajaost üsna sarnased vormiriiete soovid. Tahetakse kergemaid, mugavamaid ja hingavamaid materjale,“ räägib Eesti politseile uue vormirõivastuse tegemisel nõu andev rootslane Peter Olivensjö.

S

elle suve alguses alustas Politsei- ja Piirivalveamet uue vormiriietuse arendamist. Paljudele võis see uudis tulla rahanappuse ja koondamiste keerises üllatusena, kuid tõsiasjast, et nii sinist kui ka rohelist vormi uuendati viimati ligi 14 aastat tagasi, ei saa enam mööda vaadata. „On paratamatu, et toonased materjalid on jäänud ajale jalgu,“ ütleb vormiarenduse töörühma juht Ilona Laido.

Vananenud materjalid tähendavad eelkõige seda, et need ei ole kehale mõnu-

38

sad. Seda tõika kinnitas vormikandjate seas korraldatud küsitlus.

Uue vormi arendamiseks tuli suve alguses logistikabüroo eestvedamisel kokku töörühm, kuhu kuuluvad PPA erinevate tööliinide esindajad.

Töörühm teeb tihedat koostööd vormiarenduse hanke võitnud firmaga A La Carte Identity Clothing, Rootsi päritolu ettevõttega, kes on loonud vormirõivaid Rootsi sõjaväele ja politseile. Eestis on neil ette näidata koostöö G4Si, Justiitsministeeriumi, Kesk-

konnainspektsiooni, Päästeameti ning paljude teistega.

Mees, kes teab vormiriietest kõike, on A La Carte’i asutaja Peter Olivensjö. Tema tutvus tekstiiliäriga sai alguse Rootsi kultusfirmast Hennes & Mauritz. Nagu paljud oma ala profid ei ole Olivensjö kunagi rõivaäri õppinud. „Minu kooliks oli H&M,“ lausub ta kergelt muheldes.

Miks te alustasite pärast kiirmoeäris töötamist hoopis vormiriiete tegemist?

See oli kokkusattumus. Töötasin pärast H&Mi Inglismaal ja Prantsusmaal, kus arendasin teksariideid. Sattusin töötama koos ühe Rootsi firmaga, kes sai tellimuse teha suurele kaubamajale vormirõivad. See tundus mulle huvitav ning pärast seda lõingi oma firma. Üks meie esimesi kliente oli Sta-

VORM

Uue vormirõivastuse tegemisel annab nõu Rootsi politseile vormi loonud Peter Olivensjö.

Me ei saa teha kunagi kõiki 100% õnnelikuks, sest inimesed eelistavad erinevaid asju.

Vormiriietus on väga isiklik teema. vorm, ning analüüsime seda. Anname materjalile ja disainile oma hinnangu.

Materjalid valime esiteks sisemise kihi juurde, s.o milline peaks olema termopesu, ning sealt edasi liigume väliste materjalide juurde. Arutame, millist funktsionaalsust on vaja ja millised on kliimaolud. Disain tuleb kõige viimasena.

Kui sageli jõustruktuurid oma vormiriideid uuendavad?

v orm

Üldiselt on vormi uuendamine järjepidev protsess, sest väikseid asju on vormi juures lihtsam muuta. Kui liigutakse väikeste sammudega, on see rahaliselt soodsam ning paljud vormikandjad ei pruugi isegi muudatusi tähele panna, sest vormi arendamine on loomulik protsess. Täiesti uue vormi tegemine on väga suur ja kallis töö.

See on organisatsiooni otsustada, kas võetakse ette väikseid samme või tehakse korraga suur muutus.

Üha rohkem liiguvad Euroopa maad muide tumesinise politseivormi poole.

Rohkem saame aga kaasa rääkida disainis ja funktsionaalsuses. Materjalid on läinud üha tehnilisemaks – selles maailmas tehakse uskumatuid asju!

Suurt rolli mängivad spordi- ja sõjaväeriiete nõudlus. Need kaks valdkonda tahavad pidevalt uusi materjale, mis oleksid kvaliteetsed ja funktsionaalsed.

Kangad arenevad väga kiiresti. Polüester ei ole enam see, mis ta kunagi oli.

Tänapäeval tehakse kvaliteetset polüestrit. Samasugused lood on villaga.

Paljudel on villaga halvad kogemused, sest see ajab sügelema, kuid uued villasegud seda ei tee. Väga palju kombineeritakse omavahel erinevaid materjale.

Kas saab nimetada mõningaid trende, mis praegu vormimaailmas valitsevad?

Jõustruktuuridel on üsna sarnased vormiriiete soovid. Tahetakse kerge-

Näited Eesti, Suurbritannia ja Rootsi politsei vormi kohta (vasakult)

toil, kellega töötasime Rootsis, Taanis, Norras, Iirimaal, Saksamaal ja Baltimaades. Mitu aastat töötasime Rootsi postiga ning päris varakult hakkasime tööle Rootsi tuletõrjujatega. Aja jooksul hakkasime tegema tavaliste töörõivaste asemel rohkem tehnilisi riideid, mida vajavad sõjavägi, politsei, tuletõrjujad ja turvafirmad. Need valdkonnad on praegu meie tähelepanu keskmes.

Mis etappidest uue vormi tegemine koosneb?

Esiteks vaatame, milline on praegune

Kui erinev on disainida politseivormi eri riikidele? Kui loomingulised saate vormi disainides olla?

Üldjoontes on protsess ühesugune, kuid iga riigi kultuur on erinev ning see mõjutab meie tööd. Kui me vaatame kliimat ja mis tingimused see vormile seab, siis on Eesti samasuguses olukorras nagu ülejäänud Põhjamaad. Värvide asjus peame lähtuma firma korporatiivvärvidest. Kui IKEA värvid on kollane ja sinine, siis me teeme vormi, mis on kollane ja sinine. Politsei vormiriided on valdavalt sinistes toonides.

maid, mugavamaid ja hingavamaid materjale. Vormirõivad on rohkem kehasse töödeldud, aga samas venivad, et inimene saaks end mugavalt liigutada.

Vähem tehakse nn unisex-mudeleid ehk meestele ja naistele tehakse erinevad komplektid. Üks keerulisemaid nüansse on seotud veekindlusega. Kui tahetakse veekindlat vormi, siis ei saa see olla samal ajal hästi hingav materjal, sest need räägivad üksteisele vastu.

Uut vormi arendades ei saa lähtuda praegusest aastast, vaid peame vaatama mitu aastat ette, sest kui me loome

39

VORM

midagi, mis sobib tänasesse päeva, siis on see paari aasta pärast juba vana.

Me hoiame end pidevalt kursis uute materjalidega, käime kangamessidel, kohtume koostööpartneriga jne. Me ei pea kasutama iga kliendiga maailma kõige paremat ja kallimat materjali, kuid me saame neid vähemalt hoida trendidega kursis.

Kus te vormiriideid õmblete?

Naiste vormijakk

Meeste vormijope ja püksid

See sõltub tellimuse suurusest ja ajast.

Kui tellimusega on kiire ning kogused on väikesed, toodame Euroopas. Suuri tellimusi toodame Kaug-Idas, sest hindades on tohutu erinevus. Sealsete tehaste kvaliteedikontrollis me aga allahindlust ei tee. Enne tootmist peavad tehased täitma telliskivipaksused dokumendid.

Softshell

Üks teie suurimaid kliente on olnud IKEA, millel on terves maailmas 130 000 töötajat.

Jah, oli tõsine katsumus teha täpselt samasugune vorm nii paljudele töötajatele. Alustasime sellest, et korraldasime koos Stockholmi disainikooliga konkursi ning valisime üliõpilastööde seast välja parima disaini kontseptsiooni. Õmblemine ja arendamine kestsid Hollandis mitu aastat, enne kui olime valmis minema oma tootmisega Kaug-Itta. Isegi praegu, kui vormi tegemisest on möödas peagu kümme aastat, teeme ikka veel nendega tihedat koostööd. Uurime, kuidas töötajad vormiga rahul on ja kas on vaja vormis midagi muuta. Kõige muu kõrval peame arvestama usuteemasid, näiteks disainima vormi juurde sallid, mida kannavad moslemid.

Kas on üldse võimalik teha sellist vormi, millega kõik rahul on?

Me ei saa teha kunagi kõiki 100% õnnelikuks, sest inimesed eelistavad erinevaid asju. Mõni armastab kanda puuvillasest riideid, teised ei pane puuvillast elu sees selga.

Meil on oma töös 80 : 20 reegel ehk 80% inimestest on rahul ja 20% ei ole. Vormirõivad on väga isiklik teema. Töölaua või -lambi puhul ei ole tavaliselt tähtis, milline see on, kuid töövormi tuleb iga päev kanda.

Me oleme ju kõik erinevad. Rahulolu protsenti saame suurendada, kui teeme küsitlusi ja muudame selle järgi vormi veelgi paremaks.

40

Vihmakomplekt

Välivormi elemendid arenduses • • • • •

Vormijope (meeste/naiste) Softshell-jakk Vormipüksid (meeste/naiste) Pikeesärk (meeste/naiste) Termopesu (pikk/lühike; meeste/naiste)

Mis riigi politseivorm on kõige ilusam ja parem?

Seda on raske öelda, sest vormid on erinevad. Inglise politsei näeb välja väga kena ja sõbralik. Rootsi vorm on pigem karmi välimusega ning Eesti politsei vorm on üsna casual. Minu jaoks on see rohkem sõbralik vorm. Rootsis käivad tulised arutelud selle üle, kas politsei vorm peab olema tulekindlast

• • • • • • •

Vormijakk ehk taktikaline pluus (meeste/naiste) Eriüksuse jope Eriüksuse püksid Vihmajope (põhivärv/neoon) Vihmapüksid (põhivärv/neoon) Peakate

materjalist. Praegu on see nii, kuid üha rohkem arvatakse, et kõik politseinikud ei pea kandma tulekindlat vormi. Meie saame näidata erinevaid materjale ning rääkida erinevatest võimalustest, kuid lõpliku otsuse teeb ikkagi politsei ise.

Nelli Pello kommunikatsioonibüroo

1

9

27

40

23

5

20

34

35

6

5

23

24

29

9

23

38

22

13

3

VORM

Minu hinnang praegusele vormiriietusele Värvus 23%

38%

22%

13%

3%

Esinduslikkus 6%

26%

27%

32%

10%

Disain 5%

20%

34%

35%

Kaitse 1%

Oluline

9%

27%

av

1%

päevane

Tooted, nomenklatuur

kaugele nähtav

1%

14%

38%

11%

e kui ka meestele Materjalid etele vastav ja sobiv 1% 7%

0%

23%

18

63

19

21

50

29

24

39% 54

22

33

38

24

43 10%

34

19

47

34

33

35

38

37

22 75%

30 33

38%

27%

41%

46%

tele vastav, ilmaolude eest kaitsev

õimu esindav

Ei seda ega teist Ei ole oluline

40%

nevate ohtude eest kaitsev) Funktsionaalsus ja praktilisus

25%

50%

a praktiline (minu tööülesannete täitmiseks loodud) Meeldib kõik ja olen uhke

6%

19%

8%

33 27 42

100%

44 20 37 Kannan meeldeldi Enam-vähem, kannan, kui peab, kuid ei ole mugav

Kannan, kuna nii on töö jaoks praktiline alidest (kerge, hingav, kaitsev) Ei meeldi ning pigem häbenen

45

24

31

47

21

33

Vormiriietus peab olema eelkõige Mugav, hästi istuv

47%

21%

33%

Arenenud materjalidest

45%

24%

31%

Funktsionaalne ja praktiline

44%

Autoriteetne ja võimu esindav

37%

Ilmaolude eest kaitsev

35%

Minu kehamõõtmetele sobiv

34%

Sobib nii naistele kui meestele

34%

Identifitseeritav, äratuntav

33%

Uudne, ilus, tänapäevane

20% 22%

19%

33%

43% 38%

54%

22%

50%

18%

0%

33% 47%

24%

21%

Vastupidav

27%

33%

24%

Ohutu

42%

38%

30%

Hõlpsasti hooldatav

37%

29%

63%

25% Oluline

50% Ei seda ega teist

19%

75%

100%

Ei ole oluline

Vormikandjad ootavad mugavaid ja kvaliteetseid materjale PPA vormikandjate seas korraldatud küsitlusest selgus, et vormiriietus tähendab vastajate jaoks eelkõige tööriietust. Samas peetakse vormirõivastust ka riigi ja organisatsiooni tunnuseks ning ametiga kaasnevaks hüveks.

Praeguse vormiga ollakse enamvähem rahul. Paljud vastanuist märkisid, et vormiriietust ei ole mugav kanda ja materjalid pole kehale mõnusad.

Materjale ei peeta sobilikuks iseäranis

suvises välivormis, mis ei lase õhku läbi ja ajab higistama. Kõige rohkem ootavad vastajad vormiriietuselt mugavust, arenenud materjale ning funktsionaalsust ja praktilisust. Praeguses vormiriietuses muudaksid vastajad eelkõige materjale, tegumoodi ja kaitseomadusi.

Vormiarenduse küsitluse korraldas A La Carte Uniforms OÜ 22.–30. juulil ning sellele vastas 385 inimest.

Uuele vormile minnakse üle järk-järgult Uus vorm on mitmekihiline, st põhivormi all kantakse vajaduse korral termopesu, mis kaitseb keha liigse külma või sooja eest. Uuel välivormil on kaks uut lahendust: taktikaline pluus ehk vormijakk ja softshelljakk. Vormijakk on pikkade käistega funktsionaalne triiksärk, mida võib kanda kas eraldi või vormijope all.

Vormijaki vajadus ilmnes vormiarenduse küsitlusest. Softshell on sportlastele tuntud kui fliisisarnane jakk, mis annab sooja, laseb õhku läbi ja mida on mugav kanda. Softshell’i võib kanda talvejope all või kasutada suvejope asemel. Kui praegu sobib politseivorm mõlemale sugupoolele, siis on uue vormi puhul loodud naistele ja meestele eraldi lõiked. Kõik vormielemendid on nii sinised kui ka rohelised.

Vormiarenduse töörühm oli Radari trükkimineku ajaks (oktoobri viimasteks päevadeks) arutanud läbi uue välivormi materjali valiku ja lõigete joonised ning teinud ettepaneku hakata kasutama nii väli- kui ka sisevormi puhul tumesinist värvitooni.

Vormijooniseid tutvustatakse vormikandjaile PPA siseveebis ning lõpliku otsuse langetab juhtkond.

Esimesed vorminäidised valmivad novembri keskel. Pärast seda panevad proovikandjad vormid selga ja proovivad omal nahal järele, kuidas on nendega välitööd teha. Katsetamise ajal selgunud kitsaskohad ja ettepanekud võetakse arvesse ning vormid õmmeldakse vajaduse korral ümber. Lähiajal hakatakse tööle sisevormi esimeste kavanditega.

Uue vormi stiiliraamat, mis sisaldab vormielemente, jooniseid ja hindu, valmib hiljemalt veebruaris. Pärast seda kuulutatakse välja hange, millega otsitakse vormiriiete täisteenuse pakkujat. Täisteenus tähendab seda, et hanke võitnud firma mitte ainult ei taga vormi õmblemist, vaid võtab vastu ka politseinike tellimused ja toimetab tellitud vormi tellijani.

Praegu tegeleb tellimustega logistikabüroo, kuid erinevatel tingimustel on vormi tellimine aeglane. Uue koostööpartneriga loodetakse lühendada tellimisperioodi 14 päevani.

Uuele vormile minnakse järk-järgult üle aastail 2016–2018.

41

ARVAMUS

Korrakaitseseadus

Korrakaitsepolitsei kutsemeisterlikkuse võistlustel harjutati sündmuskohal tegutsemist.

FOTO: REELIKA RIIMAND

kellele ja milleks?

Meie igapäevaelu ladusaks korraldamiseks ja omavaheliseks suhtlemiseks on ühiskonnas kehtestatud erinevad reeglid. Osa nendest reeglitest väljendub kirjutatud õiguses ning osa väljakujunenud tavades. Reeglite kõrval mõjutavad meie igapäevaelu ka väliskeskkonnas toimuvad sündmused.

K

ahjuks on meie ümber mitmeid ohte, mis võivad kahjustada meid, meie lähedasi või vara.

Ohud võivad tuleneda sellest, et me jätame kas tahtlikult või ettevaatamatusest mingi kohustuse täitamata või keelu järgimata. See paneb omakorda meid, aga teisigi ebaturvalisse olukor-

42

da. Ohtude eest kaitsmiseks on vaja teatud regulatsiooni ning praegu kehtiv alusmehhanism on korrakaitseseadus. Pahatihti seostatakse korrakaitse sõna pelgalt politseiga, eriti korrakaitsepolitseiga. Korrakaitseseadus on aga palju laiem – esmalt on reguleeritud seal igaühe kohustus endast lähtuvaid

ohte ära hoida ning alles siis on sätestatud korrakaitseorganite tegevus.

Avaliku korra eest vastutame meie kõik Korrakaitseseadust võib pidada ka ohtude ärahoidmise seaduseks, mis lähtub põhimõttest, et korra kaitsmine on avaliku korra eest vastutava isiku ülesanne. Kõige laiemas mõistes vastutab avaliku korra eest igaüks, kes osaleb liikluses või viibib avalikus koha. Nii on vastutav isik näiteks majaomanik, kui oht võib tekkida jääpurikatest, või loomaomanik, kui oht võib tuleneda tema looma käitumisest. Nii on ka mootorsõidukijuht kohustatud veenduma, et tema sõiduk on tehniliselt korras ja kõik reisijad kasutavad tur-

ARVAMUS

vavarustust; koeraomanik peab viima oma koera jalutama rihma otsas ning lapsevanem peab tagama lapsele sõidupileti ühissõidukis.

Paraku ei suuda inimesed alati ära tunda endast lähtuvaid ohte või ei taha neid tunnistada. Selleks näebki korrakaitseseadus ette korrakaitseorganid, kes tegutsevad kahel viisil. Esiteks kontrollivad nad seaduses sätestatud nõuete täitmist, et ära hoida ohte, nt liiklusjärelevalve, kus politseinik mõõdab kiirust, tuvastab joovet politseioperatsiooni „Kõik puhuvad“ raames, kaalub raskeveokeid või kontrollib relvahoidmise nõudeid. Sama moodi on ohtude ennetamine avalikus kohas patrullimine, kuigi see ei tulene otseselt seadusest. Teine tegutsemisviis on ohtudele ja korrarikkumistele reageerimine. Tähtis on, et oht oleks selge.

Näiteks kui avalikus kohas on alkoholijoobes isik, kes on agressiivne ja häirib teisi, tuleb politseinikul teha ettekirjutus korrarikkumise lõpetamiseks.

Kui aga joobes isik ei saa ettekirjutusest aru ega ole võimeline korraldust täitma, siis peab politseinik hindama, kas viia isik koju või paigutada kainenema.

Politseiniku kohustus korrarikkumise lõpetamine Avalikus ruumis käitumise nõuete rikkumiste puhul on ekslik arvamus, et kõigepealt peab rikkumisele reageerima inimene, kelle rahu häiritakse.

Samamoodi ei ole vaja, et rikkumisest teatanud inimene jääks sündmuskohale, kuna see võib tema ohtu põhjendamatult veelgi suurendada. Rikkumisele reageerimine ning olukorra hindamine on politsei ülesanded. Samaaegu tuleb hinnata, kas olukord on häiriv keskmisele inimesele.

Keskmise inimese üle on palju arutatud, kuid selle väljaselgitamiseks võiks korraldada mõttelise eksperimendi, kus võtta ära kaks äärmust – ülitundlikkus ja ükskõiksus – ning hinnata seejärel, kas säärane käitumine võiks olla häiriv või mitte. Tegemist on uudse õigusmõistega ja selle sisustamine saab kindlasti ajapikku tuge kohtupraktikast. Tuge saab ka olemasolevast Riigikohtu praktikast, sest need teod, mida Riigikohus on tunnistanud avaliku korra rikkumiseks, on

käsitletavad ka avalikus kohas käitumise rikkumistena.

Alates korrakaitseseaduse jõustumisest on palju diskussiooni tekitanud avalikus kohas alkoholi tarbimine.

Siin on oluline hinnata, kas alkoholi tarbinu käitumine võib ohtu põhjustada ka lähitulevikus. Kindlasti ei saa pingil magavale tugevas joobes inimesele öelda lihtsalt, et mingu ta koju. Politseinik peab hindama, kas ta on selleks võimeline või jääb järgmisel pingil uuesti magama, häirides sellega ilmselgelt teiste inimeste võimalust pinki kasutada või seades end ohtu võimalusega ära külmuda, sattuda varguse või vägivalla ohvriks vmt.

Tähele tuleb panna, et avalikus kohas

malik rakendada veel mingeid meetmeid, näiteks võtta korrakaitseseaduse alusel võtmed hoiule. Kuna korrakaitseseaduse ning liiklusseaduse vahel on üld- ja erinormi vahekord, siis kohaldub liiklusseadus kui erinorm. Liiklusseaduse järgi ei või praegu vallasasja hoiule võtta (v.a juhul, kui isik kõrvaldatakse juhtimiselt). Tahame küll teha ettepaneku, et liiklusseadus võimaldaks ka näiteks võtmeid ära võtta, kuid tänapäeval soovitame niisugustes olukordades end nähtavaks teha ning selgitada, et juhtimine joobes on keelatud.

Korrakaitseseaduses on kahtlemata palju uut ja võõristavat, aga kõige tähtsam on, et me suudaksime hinnata

Meie eesmärk peaks olema ennetamine, sestap ei saa pidada normaalseks olukorda, kus me vaatame korrarikkumise alustamist lihtsalt pealt. alkoholi tarbides reostatakse tihti keskkonda, nt visatakse maha suitsukonisid, tühje pudeleid vm. See on aga sama moodi avaliku korra rikkumine, millele tuleb reageerida ning korrarikkumine lõpetada.

Tehkem ennast nähtavaks! Üheks problemaatilisemaks olukorraks politseitöös on mootorsõiduki juhtimise alguse ehk vahetu ohu tuvastamine. Paljudel juhtudel on lähtutud põhimõttest, et rikkumise fikseerimiseks peab sõiduk hakkama liikuma.

Kas me peame alati ootama, millal joobnud isik on alustanud sõitu? Vastus saab olla ühene: ei pea! Meie eesmärk peaks olema ennetamine, sestap ei saa pidada normaalseks olukorda, kus me vaatame korrarikkumise alustamist lihtsalt pealt. Peamine küsimus on, millal on õige aeg sekkuda. Kindlasti ei saa me sekkuda, kui sõidukis istub seltskond ja tarbib alkoholi. Me võime küll minna nende juurde, vestelda ning selgitada, et alkoholi tarbinuna on juhtimine keelatud.

Kui me aga näeme, et joobetunnustega inimene istub autorooli ja käivitab sõiduki, siis viitab see selgelt korrarikkumisele, kus me saame sekkuda ning teha isikule ettekirjutuse mootorsõiduki juhtimise keelamiseks. On arutatud, kas niisugusel juhul on või-

olukorda – panna ennast selle keskmesse ning mõelda, kuidas saan mina kõige tulemuslikumalt tagada õigusrahu. Oluline on leida üles avaliku korra eest vastutav isik (kui see on olemas) ja tegutseda nii, et tema saaks oma kohustustest aru, täidaks neid ning muudaks oma käitumist.

Priit Heinsoo süüteomenetluse büroo juht

43

AUTO

Kõige äged a

Pelle

Kaido Soorski hinnangul jätab sitke mootori ja kiirelt reageeriva nelikveoga Škoda sõmeral pinnal hea ning tasakaaluka mulje.

44

Ma pole elus saanud kentsakamat e-kirja kui selle aasta 24. septembril. Selles pakuti proovisõitu liikluspolitsei operatiivautoga ühe ajakirja tarvis ning see väljaanne on Politsei- ja Piirivalveameti siseringis loetav Radar.

K

as mõistate minu kimbatust?

Säärane tellimus teeb sama välja, kui tunnustatud pagar saadetaks koolitusele, kus talle tutvustataks pärmitaigna valmistamise põhialuseid.

Või kingitaks kogenud lõbutüdrukule raamat „Tütarlapsest sirgub naine“.

See on kentsakas, aga ma olen pakkumisega nõus. Kas teie söandaksite keelduda, kui vastaspoole esindajal on tukk puusal? Mina mitte, kuigi viimane väide on pisut üle vindi keeratud.

Hoovis on kaks Pellet Kokkulepitud päeval kohtudes võtab mind ja fotograafi vastu pigem rokkarile viitavas riietuses kommunikatsioonibüroo spetsialist, kelle juuksevärv kindlustanuks keskajal priipileti tuleriidale. Paari minuti pärast leiame ameti peakorteri hoovilt üles ka tänased sõiduvahendid, kaks Škoda Superbi, millest üks on operatiiv- ja teine tsiviilvärvides. Tehnilises plaanis on need autod ühesugused. Tegu on kõige võimsama Superbiga, mida on tänapäeval võimalik sellest sepikojast soetada. Autol on 3,6-liitrine vabalt hingav bensiinimootor, kuuekäiguline topeltsiduriga DSG-käigukast ning nelikvedu. Niisuguse jõuallika maksimaalne võimsus on 191 kW / 260 hj, mis pole töömahtu arvestades just eesrindlik tulemus, kuid on ülelaetud versiooniga võrreldes lihtsam ja vähenõudlikum ning pealekauba on tal ette näidata tegus pöördemoment 350 Nm, mis on saadaval juba üsna madalatel pööretel, vahemikus 2500–5000 p/min. See näitaja koos kiire DSG-käigukasti ja nelikveoga teeb säärasest Superbist päriselus ühe üsna nobeda sõiduki – 100 km/h saavutatakse pelgalt 6,4 sekundi jooksul.

Tänapäevases mõistes suure töömahu tõttu ei kustu selline mootor niisama lihtsalt ka suurematel kiirustel ning nii moodustub komplekt, mille eest on pä-

riselus tavaautoga põgeneda äärmiselt raske. Seesugune sõiduk on vääriline jätk II põlvkonna turbomootoritega Subaru Imprezadele, mis tegid omal ajal Eesti politsei kuulsaks terves Euroopas.

Tõsijutt, Euroopa vanim ja mainekaim autoajakiri AUTOCAR trükkis kunagi pildi meie liikluspolitsei värvides „punnsilm“ Imprezast koos hoiatusega: „Neid selle ärge narrige!“ Võin küll eksida, aga minu meelest oli see autosporti välistades esimene ja viimane kord, kus Eesti autondus rahvusvahelises automeedias üldse jala ukse vahele sai Selliseid sõidukeid on Eesti politseil neli ja meie valime oma proovisõidukiks operatiivvärvides isendi. Mul on kange kihu sellega sireenide huilates pruudi akende alt läbi kihutada ...

Aga see jääbki unistuseks, sest sohver on nõus mind rooli lubama ainult tavaliikluseks suletud territooriumil, näiteks Laitse Rallyparki kompleksis, mis on Politsei- ja Piirivalveameti partner nii operatiivsõidukijuhtide koolitustes kui ka mitmes muus analoogses ettevõtmises. Asume Laitse poole teele ning minu teha jääb esialgu üksnes rumalate küsimuste kokkupanek.

Mul on igav Sõit Laitse poole sujub sündmustevaeselt, kui mitte arvestada pidevat pirinat ja lõviküpsiseid. Pirinat tekitab radar, mille piiksatuste kõla ja sagedus sõltub vastutulijate kiirusest ning mõõtetsükli pikkusest. Rallyparki sõites ja sealt naastes mõõdab auto kiirust pidevalt, kuigi ühtki patustajat me seekord ei taba, kuid radari häälitsuste järgi tundub ajuti, et autos on kusagil peidus langetõve all kannatav kassaaparaat. Olen maha maganud ka Tallinnas toimunud lõviküpsiste jagamise, sest tavapärast liikluse hangumist operatiivsõiduki ümber ma seekord ei tähelda – pigem jääme hoopis meie ümbritsevale melule kiiruses

45

FOTOD: AIVAR KULLAMAA

d am

AUTO

AUTO

jalgu, kuid mööduv mass mahub viisakuse piiridesse ja autot juhtiv Ragnar Jänes ei näe kellegi peatamiseks põhjust. Ta võiks vabalt töötada vastuluures, sest igasugustest leheneegri provokatsioonidest õnnestub tal terve nahaga välja keerutada. Saame teada ainult seda, et meie istumise all olev Škoda on auto hinda silmas pidades osutunud teenistusse sobivamaks kui ükski varasem konkurent, ning sedagi, et päriselus jälitamist tihti ette ei tule.

Tänapäevase taktika järgi eelistatakse

votseerides tuleks nagu kammerhärra, kes ütleb: „Kui te gaasile pressimist kohe ei lõpeta, siis hakkan auto tagaosa vaikselt kurvist väljapoole nügima.“ Ta peab oma lubadust, kuid gaasipedaali järele lastes taastub juhitavus kiiresti, tehes seda pehmelt ja närvilise rapsimiseta. Õnnetuseks ei saa me head haardevõimet pakkuvat nelikvedu lõpuni proovile panna, sest ettevaatlikus seades elektroonika tõmbab pikemate libisemiste korral mootoril pöörded maha ning juhiabilisi ei

Seesugune sõiduk on vääriline jätk II põlvkonna turbomootoritega Subaru Imprezadele, mis tegid omal ajal Eesti politsei kuulsaks terves Euroopas. patrullida paarina, kus järgmine auto saab rikkuja tabamiseks end aegsasti valmis panna, saades seeläbi olulise eelise. Niisugune meetod on ka mitu korda ohutum, kuid nüüd oleme Laitses kohal ja peale paari paraadpilti on aeg vahetada kohad.

Enam nii igav ei ole Sõit DSG-käigukastiga varustatud Superbiga on ootamatult lihtne, pikk telgede vahe (2758 mm) silub hästi auto raskest ninaosast tingitud kehvema kaalujaotuse ning Laitse paarisraja pehmel rajaosal rakendub nelikvedu sulnilt ja viisakalt. Külglibisemist pro-

46

tohi välja lülitada ka auto eest vastutav ametnik. Kahju, sest sitke mootori ja kiirelt reageeriva nelikveoga Škoda jätab sõmeral pinnal hea ning tasakaaluka mulje. Asfaldil auto iseloom muutub ja seda mõjutab nii raske ninaosa kui ka auto kaal, mis alustab ülespoole rühkimist 1704 kg juurest.

Mustal kattel on Superb turvaliselt alajuhitav, mis kiiruse kasvades ja rehvide haardevõime vähenedes süveneb.

Pidurid on autol keskpärased ning operatiivauto kontekstis saab kiita ka auto suhteliselt pika käiguga vedrustust ja ... suurt eluskaalu. Arvestatav mass ja kaasaveetav kraam välistavad sõidust närvilised tõmblused ning ilm-

nevat alajuhitavust on lihtne korrigeerida pidurite ja rooliga. Samas tuleb seda osata kogemuse najal ennetada, et auto libedatel lehtedel või mustal jääl juhitamatuks ei muutuks – siis aitab üksnes palvetamine, kui seegi. Mulle meeldib isegi rooliülekande kiirus ja ma tahaksin veel sõita, kuid härra Jänes kamandab mind roolist minema ning otsustab mind viia tagasi linna narkotesti tegema. Sain betoonbarjääri ääres rattad peaaegu maast lahti ja see oli nüüd ilmselt liiast – narkotester ning radari detektori tuvastaja on aga eravärvides Superbi varustuses, mis peakorteri hoovi maha jäi.

Mida öelda lõpetuseks?

Mina läbisin ka narkotesti ja fotograaf ei kogele enam – saage aru, tal on sinine Subaru, millel on kuldsed veljed – ning hoolimata sellest, et me ei saanud Škodast täit pilti, on tegu reaalses maailmas ebameeldivalt väleda autoga. Ühes aspektis oleme Euroopas veel esirinnas – see on põlveruum, mida teile protokolli koostamise ajal pakutakse. Superb on selle poolest kui mõni pikendatud telgede vahega esindussõiduk. Ja kes pagan on Pelle? See on üks politseiauto laste multifilmist, inspireeritud samasugusest sõidukist kui meie tänane sinivalge Škoda.

Kaido Soorsk Top Gear Eesti

AUTO

Üüratus koguses erinevat tehnikat Olen istunud seda laadi autos kliendirollis tagaistmel, kuid mul pole olnud kunagi mahti vaadata, kui palju on autosse erinevat tehnikat kokku kuhjatud. Kaasreisija turvapadja asemel on sülearvuti ja printer. Juhi kõrval armatuurlaual olevat seadet pean mina esiti kaameraks, kui see osutub hoopis radarseadmeks, teine samasugune asub auto tagaosas. Säärase lahenduse korral saab samal ajal mõõta nii eest- kui ka tagantpoolt läheneva sõiduki kiirust ning hea nähtavuse korral võib efektiivne mõõtekaugus olla kuni kilomeeter. Seadme käsitsemine eeldab kogemust ja tavaliselt on see juhi ülesanne. Hilisemate vaidluste vältimiseks saab mõõtmismomendi ka kaameraga salvestada, et seda vajaduse korral rikkujale ette mängida. Kaamera paikneb esiklaasil tahavaatepeegli kõrval ning viimase osa etendab tegelikult salvestusseadme ekraan, mille alumises servas on tähtsamate funktsioonide nupud, näiteks salvestamise käivitamine

või salvestatu kordus salvestushetkest alates 10 sekundit ajas tagasi.

Keskkonsoolis on peale GPS-seadme ka raadioseade ning nn olekupult, millelt saab määrata sündmuskohale minnes meeskonna olekut – kas meeskond on teate vastu võtnud, on ta teel sündmuskohale või on ta juba kohale jõudnud. Kohe GPS-seadme kõrval on suur juhtpult valgusseadmete ehk vilkurite töö juhtimiseks ning selle kõrval on järgmine pult auto tagaaknal oleva

valgustabloo kasutamiseks. Selles on varem numbrite alla salvestatud erinevaid sõnumeid (nt „Järgne mulle“), mida näidatakse veokijuhile, keda soovitakse suunata kaalumisele. Lisaks neile viguritele on auto armatuurlaual veel miniatuurne nutitelefoni meenutav klaver, mis hõlbustab politsei andmebaasides sisalduva info kasutamist ning rikkuja andmete kontrollimist. Need ülesanded jäävad tavaliselt ametnikule, kes istub minu asemel kõrvalistmel.

47

Septembri alguses toimunud Politsei- ja Piirivalveameti analüüsikonverentsi peaesineja oli Londoni Ülikooli õppejõud Spencer Chainey, kes õpetab politseinikele analüüsivajaduse selgitamist, analüüside tegemist ning tulemuste rakendamist, et kujundada turvalisemat kogukonda. Peale konverentsi andis Spencer Chainey Radarile intervjuu.

Kuidas näha

varjatud seoseid?

Olete koolitanud paljudes riikides ning näinud nii edu kui ka läbikukkumisi. Mispärast on mõni politseiorganisatsioon teabepõhist politseitööd (intelligence-led policing) rakendades edukas ja teised mitte?

Edu võtmeks on juhtimine, mis saab aru analüüsi rollist nii esmatasandi politseitöös kui ka strateegilisel tasemel; juhtimine, mis suunab ja väärtustab analüütiku rolli politseitöös.

Meil oli terve koolituspäev, kus te tutvustasite hüpoteeside testimist kui meetodit. Miks on see oluline ning kuidas aitab see meie probleeme lahendada?

Spencer Chainey koolituspäeval rääkimas, kuidas hüpoteeside testimine aitab välja selgitada probleemi võimaliku põhjuse.

48

Üks põhilisi nõrkusi probleeme lahendades on see, et tuginetakse kogemusele. Kogemused ei aita aga lahenda konkreetse kuritegevuse või avaliku

FOTO: MARILIS SEPP

INTERVJUU

INTERVJUU

korra probleemi. Hüpoteeside testimine selgitab välja probleemi võimaliku põhjuse, tuginedes tõestusele, miks üks või teine probleem olemas on.

Mis on analüütiku ja mis analüüsi tellija roll selles protsessis?

Analüüsi tellija peab kõigepealt endale selgeks tegema, mida ta vajab, ning selgitama seejärel analüütikule oma oletusi ehk hüpoteese, miks probleem tema arvates eksisteerib. Võiks pakkuda viis-kuus hüpoteesi, millele tuleb ka otsuse tegemisel toetuda. Analüütiku ülesanne on neid oletusi kontrollida ning mõtestada neid nii, et analüüsi tellija saaks otsustada.

Kui me tahame Eestis selle meetodi kasutusele võtta, siis millest peaksime alustama?

Võti on ikkagi juhtimises. Hüpoteeside kasutamine ei muuda radikaalselt seda, kuidas analüüsi tehakse, kuid see muudab käsitlust. Juhi ülesanne on öelda, et me lähtume nüüd hüpoteeside testimise meetodist. Alustada võiks näiteks kahe-kolme piirkonna ja paari probleemitüübiga ning teha nende põhjal prooviuuring. Nii saate oma kogemusest õppida ning kohaldada hüpoteeside meetodit oma vajaduste ja tingimuste järgi.

Kelle initsiatiivil peaks hüpoteese testima ning kuidas saaksime inimesi kaasata?

Initsiatiiv peaks tulema juhilt ja tema roll on analüütikut toetada. Võttes näiteks lähisuhtevägivalla probleemi, siis töötab tulemuslikumalt see juht, kes ei piirdu üldsõnalise lausega „ma vajan lähisuhtevägivalla analüüsi“, vaid esitab ka oma oletused. Juht on see, kes kutsub kokku võtmeisikutest koosneva koosoleku, juhib seda ning selgitab välja põhilised teooriad, arvamused, oletused ja hüpoteesid. Analüütiku roll on seejuures aidata esitada õigeid küsimusi.

Hüpoteeside testimine lähtub arvamusest „midagi, mida me juba teame“. Siin võib olla aga probleemiks, et analüüs ei ütle midagi uut, „midagi, mida me juba ei tea“.

Kuidas anda analüüsile rohkem väärtust?

Paljud analüüsid ei jälgi hüpoteeside testimise loogikat. Nad kirjeldavad

probleemi, annavad ülevaate, kuid ei vasta küsimusele „miks?“. Hüpoteeside testimine keskendub küsimusele „miks?“. See aitab leida tõendeid ja infot, mis kinnitavad meie oletusi. Kui meil ei ole tõendeid, mis kinnitavad probleemi olemasolu, siis ei ole vaja sellele ka oma aega ega ressurssi raisata.

Võib olla palju huvitavaid hüpoteese, aga kui me ei saa tulemustega midagi peale hakata, mida siis teha?

Esmalt tuleks leida need hüpoteesid, mis on lihtsalt huvitavad, ja siis need, mis ei ole ainult huvitavad, vaid ka praktilised. Oletame, et meil on vaja selgitada, miks on Ühendkuningriigis kasvanud metallivargused. Seame hüpoteesi, et metalli hind on suurenenud, ning leiamegi nende kahe vahel seose.

ne, taktikaline hindamine, sihtmärgi profiil ja probleemi profiil. Sihtmärgi profiil selgitab indiviidi, grupi või organiseeritud kurjategijate võrgustiku käitumist. Probleemi profiil võimaldab avada konkreetse probleemi või kuriteo liigi (nt mobiilivarguste, sissemurdmiste jne) olemust. Taktikaline hindamine annab jooksvalt infot ressursside kasutamise ja seatud eesmärkide saavutamise kohta. Strateegiline hindamine sisaldab aga aasta jooksul tehtud analüüside järeldusi.

Kellele kasutamiseks on mõeldud strateegiline hindamine?

Strateegiline hindamine on piiratud dokument ning sisaldab teatud juhtudel väga tundlikku informatsiooni. Küll saab seda kasutada koostööpartneritega läbi rääkides ja strateegilisi tegevusi kokku leppides, mis ei ole politsei, vaid

Analüüsi tellija peab kõigepealt endale selgeks tegema, mida ta vajab, ning selgitama seejärel analüütikule oma oletusi ehk hüpoteese, miks probleem tema arvates eksisteerib.

Mis see meile annab? Politsei ei saa siin mitte midagi teha, et muuta rahvusvahelist metalliturgu. Seetõttu on vaja eristada lihtsalt huvitavad hüpoteesid nendest hüpoteesidest, mis on nii huvitavad kui ka praktilised. Testida on mõtet üksnes viimaseid.

Räägime strateegilisest hindamisest kui analüüsitootest. Mis on selle võtmetegurid, et juhid oleksid rahul ning saaksid seda otsustamisel kasutada?

partnerite pädevuses. Just kohaliku tasandi strateegiline hindamine peab sisaldama ka kohalike partnerite (KOVi, pääste, kiirabi, kriminaalhoolduse jne) hinnanguid turvalisema keskkonna kujundamise kohta.

Kui analüüs on valmis, siis kas ja kuidas peaks kaasama otsustamisse analüütiku?

Rääkisite ettekandes erinevatest teabetoodetest, sh strateegilisest hindamisest. Kuidas on need omavahel tervikuna seotud, kuidas annavad teised tooted strateegilisse hindamisse sisendit?

Analüütik peab olema kaasatud vestlusesse, mida konkreetse kuritegevuse või avaliku korra probleemiga peale hakata. Raport võib sisaldada ainult mingi osa infost, kuid analüütik teab palju rohkem detaile. Minu kogemus on, et enamik analüütikuid ei ole esmatasandi politseitöö taustaga ja neil endil on keeruline teha praktilist laadi ettepanekuid. See on aga arutelu osa ning juhi töö, mille eest talle palka makstakse. Juht kuulab analüütikut, teisi kolleege, eksperte, huvitatud osalisi, ressursside valdajaid jne. Analüütik panustab arutellu ning juhi ülesanne on otsustada, mida tuleb teha.

Ühendkuningriigis on neli põhilist analüüsitoodet: strateegiline hindami-

Marilis Sepp ja Liisa Müürsepp PPA analüütikud

Strateegiline hindamine peab olema selge, sisutihe ja lakooniline. Toime pannakse palju kuritegusid, kuid on kindlad teemad, millele tuleb seada strateegiline fookus. Kui kõik on prioriteetne, ei ole tegelikult midagi prioriteetne.

49

Politsei- ja piirivalveorkester on praeguseks ühise orkestrina tegutsenud ligi viis aastat. Neisse aastaisse mahub esinemisi nii politsei- kui ka riigiüritustel, nii kontserdisaalides kui ka muusikafestivalidel ning kaks välja antud heliplaati.

Allpool meenutavad orkestrandid vahvaid seiku nii ühise orkestri kui ka politseiorkestri ja piirivalveorkestri aegadest.

Tänavu augustikuus Balti Keti 25. aastapäevale sõites tegid pillimehed Võhma šašlõkibaari juures metsa- ja söögipeatuse. Ühel hetkel märkas dirigent Hando Põldmäe metsa vahelt maestro Eri Klasi välja ilmumas. „Istusime siis Eri Klasiga koos ühes lauas, sõime šašlõkki ja leppisime kokku, et ta tuleb politseipäeval, 12. novembril KUMUsse orkestri ette dirigeerima,“ rõõmustab Hando põneva kohtumise ja veel ühe uue koostöö üle.

50

FOTO: REELIKA RIIMAND

ster e k r O lugudes ja piltides

Orkester on aegade jooksul andnud kontserte paljude tuntud solistide ja koosseisudega.

Pillimeeste väitel lisavad väljast tulnud artistid uut energiat ning üheks meeldejäävamaks esinemiseks peab kitarrist Madis Arvisto Singer Vingeriga koosmusitseerimist politsei 95. aastapäeval Estonias. „Et publik tõuseb kontserdisaalis püsti ja hakkab tantsima, tavaliselt ei juhtu. Tegelikult pole kordagi varem juhtunud,“ tunnustab Madis valdavalt politseinikest koosnenud publikut.

FOTO: RENE RIISALU

ORKESTER

Aastate jooksul on esinemistele sõites maha unustatud nii noote, mütse kui ka pükse. Eredamalt on löökpillimängija Marko Naissool meeles kord, kui maha jäi kogu trummisett. Toonane politseiorkestri trummar lahendas olukorra väga loovalt, nimelt „võttis koridorist metallist prügikasti, istus orkestri keskele ja mängis edukalt kogu kontserdi lõpuni nii, et keegi ei saanud arugi, et trumme pole,“ muheleb Marko.

Pillimeeste meelest on üks üllamaid hetki, kui nad mängivad koos Tõnis Mäega „Koitu“. Saksofonimängija Kalev Konsa sõnul tõuseb rahvas alati püsti, osal on pisarad silmas ja see tunne tulvab ka lavale. „Kord Tabasalu Jazzil oli eemal veinilett, mille juures lookles pikk järjekord. Kui algas Tõnis Mäe „Koit“, tormas veinikaupmees lava ette, jättes kliendid sinnapaika, kuulas loo ära ning jätkas seejärel kauplemist,“ meenutab Kalev.

FOTO: HEITI KRUUSMAA

FOTO: HEITI KRUUSMAA

ORKESTER

FOTO: JAAN RÕÕMUS

ARHIIVIFOTO

Mängida ning seejuures marssida on tulnud iga ilmaga – küll lõõskavas kuumas, küll vihmas ja tuules, küll krõbeda külmaga. Kord 2000ndate alguses piirvalveorkestriga Viljandis mängides oli nii külm, et puhkpillid külmusid ära. „Alustasime lugu ja vähehaaval kadusid hääled, kuni lugu lõpuks vaibus,“ meenutab kitarrist Madis Arvisto. „Seepeale lubas toonane siseminister meile talvepillid osta,“ naerab Madis.

Politseiringkonnas kerkis esimest korda esile mõte asutada oma orkester 1927. aasta lõpus.

Orkester liideti spordiringiga ja selle nimeks sai „Tallinna Politsei Spordiringi Orkester“.

Esimene kokkutuleku- ja harjutuspäev oli 6. märtsil 1928.

Orkestrit luues määrati kindlaks ka loodava üksuse siht, milleks oli „esinemine politsei pidudel, paraadidel, matustel, spordivõistlustel ja avalikel kontsertidel, kusjuures tuleks arendada ka üldist muusikakultuuri politseiametnike keskel“.

Tekst: Annika Tuulemäe Radari peatoimetaja

51

SPORT

Krossijooksu meistrivõistlused Alutagusel

FOTO: EESTI POLITSEI SPORDISELTS

Naiste 3000 m jooksu finišisse jõudsid kaks kiiremat võrdse ajaga 11.31: Kelli Nevolihin Sisekaitseakadeemiast (vanuseklass kuni 29 a) ja Kaisa Kukk Põhja prefektuurist (vanuseklass 30– 39). Naiste vanuseklassis 40–49 oli kiireim Tiiu Kannes Lõuna prefektuurist, aeg 13.05, ning 1000 m läbinud naiste vanuseklassis 50 + võitis Aino Koser samuti Lõuna prefektuurist, aeg 5.56.

Meeste 3000 m jooksu päeva kiireima aja 10.07 jooksis vanuseklassis 30–39 Martin Tarkpea Lääne prefektuurist. Nooremate meeste vanuseklassi parim aeg oli 10.10, mille saavutas Vladimir Latin Ida prefektuurist.

PPC ja PAP laskevõistlus tõusuteel Politseinike hulgas üha enam populaarsust koguvad PPC ja PAP laskmise meistrivõistlused peeti 29. septembril Potsepa karjääris.

Võistlusradadel osales üle 70 Politsei- ja Piirivalveameti töötaja.

PPC laskmises pidi sooritama neli matši erinevate kauguste ja asenditega. Naiste üldarvestuse parimad olid Anu Asu Põhja prefektuurist 242 silmaga, Maarja Punak 233 ja Marjana Lehepuu 227 silmaga.

Meeste arvestuses oli PM püstoliga edukaim Meelis Lehtpuu Põhja prefektuurist 287 silmaga, järgnesid Aleksandr Stepanov 281 ja Toomas Joakit 280 silmaga.

Muu teenistuspüstoliga tuli meeste seas võitjaks Kalver Kade Põhja prefektuurist 291 silmaga, teiseks jäi Jaanus Mätas 284 ja kolmandaks Aleksei Osokin 283 silmaga Ida prefektuurist.

PAP laskmises oli neli erineva raskusastmega rada. Naiste üldarvestuses oli parim Maarja Punak Lõuna prefektuurist.

52

Talle järgnesid Anu Asu ja Marjana Lehepuu. Meeste PM püstoli arvestuse võitjaks osutus Sergei Vesnuhov Lõuna prefektuurist. Teise koha saavutas Aleksandr Stepanov ja kolmas oli Alar Karu. Muu teenistuspüstoli arvestuses tuli võitjaks Lauri Abel Põhja prefektuurist, järgnesid Oliver Purik ning Kalver Kade.

Võistkondlik paremusjärjestus selgus PPC ja PAP lasketulemuste liitmisel ning arvesse läksid kolme võistkonnaliikme tulemused. Võidukarika viis endaga Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna võistkond, kellele järgnesid Ida prefektuuri ja Põhja prefektuuri kiirreageerijate võistkond.

Kahjuks tuli võistlustel mitme laskuri tulemused tühistada, kuna ei järgitud juhendi reegleid, mis lubasid tulejoonele minna üksnes teenistusrelvaga, mitte aga isikliku relvaga. Võistluste lohutus- ehk osalusauhind kuulub Lii Mahlbergile Põhja prefektuurist. Suur tänu võistlused korraldanud Politsei Laskurklubile!

Meeste 40 + vanuseklassi medalikolmik, vasakult Jevgeni Bõstrov, Raivo Võip, Viidas Kõnd

Sama prefektuuri mees Raivo Võip oli kiirem vanuseklassis 40–49 ajaga 11.18. 2000 m läbinud meeste vanuseklassi 50 + kiireim aeg oli 7.32, mille jooksis Heldur Valdek Seeder keskkriminaalpolitseist.

Teatejooks oli meeldivalt osavõturohke. Võistkonnad olid neljaliikmelised ja moodustati põhimõttel: vähemalt üks naine, kes läbib 500 m, ja kolm meest, kes läbivad 1000 m.

Viimaste vähesuse tõttu ei peljanud Lõuna prefektuur kogu oma võistkonda moodustada naistest ning saavutas igati tunnustust vääriva 8. koha. Teatevõistluse võit läks siiski Sisekaitseakadeemia I võistkonnale, kes jooksis koosseisus Kelly Nevolihin, Kristjan Koskinen, Martin Meeksa ja Andres Tamm.

FOTO: EESTI POLITSEI SPORDISELTS

Eesti politsei krossijooksu meistrivõistlused korraldati 12. septembril Alutaguse Spordi- ja Puhkekeskuses. 3000, 2000 ja 1000 m jooksu starti tuli ühtekokku 55 võistlejat.

SPORT

Politsei koondis, spordimängude võitjad

FOTO: PEETER PAISUOTS

PPA võitis jõustruktuuride spordimängud Augustikuu lõpus Tartus peetud jõustruktuuride spordimängudel pingutas sadakond PPA sportlast, et tuua võit neljandat korda järjest koju.

„Tänan südamest kõiki, kes said, tahtsid ja tulid IV jõustruktuuride spordimängudele.

Koondise kokkusaamine oli seekord üsna keeruline," sõnas Eesti Politsei Spordiliidu peasekretär Maili Arro. „Tänavu oli üle aastate taas PPA spordidresse kandes ja osaledes tunda mõnusat ühistunnet. Mul on hea meel meie sportlaste üle ning loodan, et nad said meeldiva elamuse," lisas ta.

PPAst osales 104 sportlast. Juhtide meelelahutusvõistlusel esindas PPAd Tarmo Kohv, kes saavutas kolmanda koha.

Taustajõududena olid Tartus abiks neli spordiinstruktorit. Võisteldi kergejõustikus, lamades surumises, jalgpallis, võrkpallis, males, laskmises, sulgpallis, sõudmises, orienteerumises, jalgrattasõidus, murdmaajooksus ning korvpallis.

Naiste rannavolles võtsid võidu politsei

spordiliidu peasekretär Maili Arro ja Paide patrullpolitseinik Kadri Toom, kes tulid samal alal võitjateks ka eelmistel mängudel.

Kadri sõnul ei tulnud võit neile üllatusena, sest enamik võistkondi alistati ülekaalukalt. „Kõige pingelisem oli mäng Maksuja Tolliameti kolleegidega, kuid üldiselt võitsime kergelt," ütles Kadri, kes teeb vabal ajal sporti nii palju kui võimalik ning lööb kaasa Credit24 suvevolle rahvaliigas nii mängija kui ka korraldajana.

Veebikonstaabel Maarja Punak sai teenistuspüstolist laskmises teise koha, kaotades esimesele ainult ühe silmaga. „Enne võistlust seadsin endale eesmärgiks 170 punkti. Kartsin, et viimase lasu needus tabab mind uuesti. Viimati Männiku tiirus võistlustel liikusin ilusasti rekordigraafikus nii 170 punkti kandis ja viimase lasu tõmbasin valgesse," kirjeldas Maarja, kes täitis nüüd ilusasti eesmärgi ning sai 170 lõpuks kätte. „Kripeldama jäi see, et võitja sai 171 punkti," muigas ta ja lubas edaspidi suuremalt unistama hakata.

Naiste tänavakorvpalli turniiri finaali või-

Okas päkka – nii sai alguse politsei orienteerumise meistrivõistlus Oktoobrikuu teisel nädalal selgitati Vokal politsei meistrid orienteerumises. Küllaltki raskele ja tehnilisele rajale läks ühtekokku 50 jooksjat, kes kõik ka võistluspäeva lõpuks metsast välja tulid. Naiste vanuseklassis kuni 39 eluaastat ei olnud vastast Mirja Virvele Lõuna prefektuurist.

Kaksteist kontrollpunkti läbis ta 38 minutiga ning temale järgnenud Heli Rennik ja Annika Tikk jäid võitjast maha enam kui 20 minutit. Naiste 40 + vanuseklassi võit läks Epp Käpale KAPOst, kes läbis kümne kontrollpunktiga raja 33 minutiga.

Teine koht kuulus Maris Roosipuule ja kol-

tis PPA I naiskond Vanglateenistuse ees, kus otsustavaks said meie naiste täpsed vabavisked. Ida prefektuuri migratsiooni järelevalve talituses töötava naiskonna liidri Irena Antsoni väitel oli võidumäng äärmiselt tasavägine ja jõuline. „Esikoha noppisime tänu suurele võidujanule," lisas ta.

Meeste orienteerumises kolmanda koha saavutanud Tõnu Tänav piirivalveosakonnast jäi oma tulemusega rahule. „Kolmas koht pole üldse paha, kui arvestada, et eespool olid kümmekond aastat nooremad mehed," sõnas Tõnu ning lisas, et rada eriti raske ei olnud, kuid kuna tegemist oli linna distantsiga, oli see tavapärasest lühem ja kiirem. „Õnneks oli ilm väga ilus ja kogu üritus andis väga positiivse emotsiooni."

Võistlustel osalesid sportlased Kaitseministeeriumist, Siseministeeriumist, Vanglateenistusest, Kaitseliidust, Kaitsepolitseiametist, kaitseväest, PPAst, Päästeametist, Sisekaitseakadeemiast, SMITist ning Maksu- ja Tolliametist.

mas Aino Koserile. Nooremate meeste vanuseklassis läks starti 20 sportlast.

Seitsmeteist kontrollpunktiga raja suutis kiiremini ja õiges järjekorras läbida Arli Mändmets keskkriminaalpolitseist. Võitjast neli minutit hiljem lõpetas Kaupo Sirel ja talle järgnes Eerik Leiger. Meeste 40 + vanuseklassi võitjaks tuli Tõnu Tänav PPA logistikabüroost. Viis minutit hiljem järgnes talle Kunnar Vahi ja seitsme minuti pärast Andrus Kurs.

53

RAAMAT

Uudiskirjandus raamatukogudes Kriminaalpoliitika arvudes: võrdlusi statistikast ja uuringutest = Comparative Data on Crime and Justice in Estonia

ratud isikuvastaste süütegude mõistele ja liigitusele ning antud ülevaade elust, vabadusvastastest ning surnuvastastest süütegudest.

Koostanud Jako Salla Tallinn: Justiitsministeerium, 2013 Asukoht: SKA raamatukogu, SKA PPK raamatukogu, SKA PPK Paikuse kooli raamatukogu

Rajan ensimmäinen kenraali: Fredrik Ferdinand Järnström 1870–1936

Kogumik sisaldab olulist infot 2013. aasta kriminaalstatistika kohta, mis on leidnud tee kriminaalpoliitika arengusuundadesse ning ka poliitikat kujundavate inimeste igapäevasesse tööellu.

Agressiivsus: teejuht agressiivsete laste ja noorte paremaks mõistmiseks Jesper Juul Tallinn: Väike Vanker, 2013 Asukoht: SKA raamatukogu, SKA PPK raamatukogu, SKA PPK Paikuse kooli raamatukogu

Raamatus on autor avanud laste agressiivsuse tagamaid ning selgitanud, miks kodudes ja lasteasutustes sageli kasutatavad kasvatusmeetodid agressiivse käitumise vähendamiseks tulemusi ei anna ning mida teha, kui laps muutub agressiivseks.

Isikuvastased süüteod Jaan Sootak Tallinn: Juura, 2014 Asukoht: SKA raamatukogu, SKA PPK raamatukogu, SKA PPK Paikuse kooli raamatukogu

Uues trükis on põhjalikult ümber töötatud tervisekahjustust ja seksuaalsüütegusid käsitlevad peatükid. Tähelepanu on pöö-

54

Juha Pohjonen Soome: Otava, 2014 Asukoht: SKA PPK raamatukogu

Põhjalik teos Soome esimese piirivalveülema Fredrik Ferdinand Järnströmi elust ja teenistuskäigust Soome piirivalves.

Policing Cooperation Across Borders: comparative perspectives on law enforcement within the EU and Australia Saskia Hufnagel Farnham, Surrey, UK; Burlington, VT: Ashgate, c2013 Asukoht: SKA raamatukogu

Raamatus on tutvustatud politseikoostööd võrdlevast sotsiaal-õiguslikust seisukohast. On uuritud politseikoostöö strateegiaid kahes piirkonnas: Euroopa Liidus ja Austraalias.

On antud ülevaade ajaloolisest arengust, toodud esile mõlema piirkonna eeliseid ja puudusi ning tehtud olukordade parendamiseks muudatusettepanekuid.

The Politics of International Migration Management Toimetanud Martin Geiger, Antoine Pécoud Basingstoke: Palgrave Macmillan, 2012 Asukoht: SKA raamatukogu, SKA PPK raamatukogu

Artiklikogumikus on ülevaade analüütilistest ja empiirilistest uuringutest rahvusvahelise rände juhtimi-

Vaata uudiskirjandust:

se valdkonnas nii poliitika suunajate kui ka uurijate seas.

Handbook of Loss Prevention and Crime Prevention Lawrence J. Fennely Oxford: Butterworth-Heinemann, 2012 Asukoht: SKA raamatukogu

Praktilisse käsiraamatusse on kompaktselt koondatud väljapaistvate ekspertide teemaarendused sellest, kuidas määratleda erinevaid turvaprobleeme ning hoida ära kuritegevust.

Inhabiting Borders, Routes Home: youth, gender, asylum Ala Sirriyeh Farnham: Ashgate, 2013 Asukoht: SKA raamatukogu

Viimastel aastatel on suurenenud Euroopas noorte asüülitaotlused. Senini on vähe tähelepanu pööratud alla 18aastaste noorte asüülitaotlustele. Raamatus on uuritud, kuidas on rändamine mõjutanud noorte integratsiooni ühiskonda ja tulevikuvalikuid.

Sisekaitseakadeemia raamatukogu • kodulehekülg: sisekaitse.ee/raamatukogu • uudiskirjandus: riksweb.sisekaitse.ee • e-raamatud: sisekaitse.ee/e-raamatukogu • müügil olevad trükised: sisekaitse.ee/muugil-olevadtrukised

MÄLUMÄNG

Kui tead vastust mälumängu viimasele küsimusele, saada see aadressile radar@politsei.ee märgusõnaga „Mälumäng“ (vastuseid saab saata kuni 1. märtsini 2015). Õigesti vastanute vahel loosime välja kaks Radari logoga saunalina.

Eelmises Radaris küsisime, millise mikroelemendi puuduse all kannatab Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmeil 2 miljardit inimest. Õige vastus on jood. Õigesti vastanute hulgast võitsid Radari saunalinad Janika VeermäeTurvas siseauditibüroost ja Andres Popp Lääne prefektuuri kriminaalbüroost.

Mälumäng 1 2

Mis on kirgi kütnud kooseluseaduse eesmärk seaduse üldsätete kohaselt?

Umbusaldushääletusi on iseseisvuse taastanud Eestis korraldatud 28 korral, umbusaldust on ministritele avaldatud kaks korda. Kellele?

3

Fanta on Coca-Cola kompanii üks tuntumaid tooteid. Mis riigis hakati seda esmalt tootma?

5

Hercule Poirot puutub palju kokku Chief Inspector Jappiga. Täpselt nii teda enamasti lugudes nimetataksegi.

Loomulikult on peainspektoril ka eesnimi.

Kuidas see kõlab?

6

Esimene Cannes’i filmifestival pidi toimuma 1939. aastal. Teise maailmasõja puhkemise tõttu jäi see ära.

Kes oli see filmilegend, kes juhtis festivali korraldust?

7

Nimetage läbi aegade edukaim eesti päritolu hokimängija. NHLis oli tema koduklubiks Calgary Flames, oma riigi koondises võitis ta kulla Lillehammeri olümpial.

Ristiusu kiriku liturgilised värvid pärinevad XI–XII sajandist. Rooma paavst kehtestas katoliku kiriku liturgilised värvid 1570. aastal ning samu värve kasutavad mitmed teisedki kristlikud kirikud.

Kolm neist on must, valge ja roheline. Nimeta ülejäänud kaks värvi.

Ristsõna vastuseid ootame samuti aadressile radar@politsei.ee märgusõnaga „Ristsõna“ (vastuseid saab saata kuni 1. märtsini 2015). Õigesti vastanute vahel loosime välja kaks Radari logoga kruusi. Kui soovid saata mälumängu ja ristsõna vastused koos, kirjuta märgusõnaks „Vastused“. Eelmise Radari ristsõna õige vastus oli „Ei, aeg oleks jalgu pesta“. Õigesti vastanute hulgast võitsid Radari logoga kruusid Moonika Rahumäe dokumendihaldusbüroost ja Mirja Soop Kärdla politseijaoskonnast.

8

9

Londoni parlamendihoone ees seisev Winston Churchilli kuju on elektrivoolu all. Mille vastu kuju kaitsta püütakse?

Radar soovib võitjatele palju õnne ning võtab nendega auhindade kättesaamiseks ühendust!

4

Pildil on Estonia omaaegne tuntud ooperilaulja. Tuntud laulja oli ka tema poeg. Asjatundjad ei pidanud poja häält kaugeltki nii heaks kui isa oma. Laiem üldsus tunneb tänapäeval valdavalt aga just poega, olles isa peaaegu unustanud.

10

Mis Eesti asutuse teenetemedalit näete pildil?

Küsimused panid kokku PPA õigusbüroo juristid Aare Hõbe ja Tiina Vellet

1. Seadusel puuduvad tavapärased üldsätted ja eesmärki kui sellist ei olegi seaduse tekstis sõnastatud.

2. Mart Laarile ja Ken-Marti Vaherile. 3. Kuna sõja tõttu oli raskusi tooraine tarnimisega, müüa aga taheti, siis hakati seda 1941. aastal Saksamaal tootma coca-cola asemel. 4. Karl Ots, Georg Otsa isa.

5. James. 6. Louis Lumière, filmikunsti pioneer, koos venna Augustiga esimese avalikult linastunud filmi autor. 7. Hakan Loob, kelle isa Paul Loob oli pärit Saaremaalt. 8. Punane ja violetne. 9. Tuvide reostamise vastu.

55