PÕHJALA pruulikoja maja lugu

www.1partnerehitus.ee

1914

PÕHJALA

PRUULIKOJA

MAJA

LUGU

2018

TÄN A ME KOOSTÖ Ö E E ST Hingega asja juures olevat arendajat, fantastilise energiaga Põhjala omanikke, arhitekte, järelevalveid, töövõtjaid, kohalikku omavalitsust ja kõiki teisi.

On au olnud teiega koos seda hoonet renoveerida.

Meeldivaid tulevasi koostöid,

Üllar Hinno, 1Partner Ehitus juhataja

Noblessneri endise tööstusala ümbersünd kaasaegseks linnaruumiks on kinkinud Tallinnale ühe ajalooliselt sügava, arhitektuurselt omanäolise ja kvaliteetse sadamalinnaku. Tänaseks enamuses restaureeritud muinsuskaitsealused tööstushooned on Noblessneri vaatamisväärsused.

Noblessneri Laevaehitustehase lühike ehituslugu. Vene tsaaririik ehitas esimese maailmasõja eel ja ajal Läänemere piirkonda Peeter Suure Merekindluse nimelise militaarkompleksi, mille peamine ülesanne oli takistada vaenlase juurdepääsu St. Peterburile. Tallinnast kujundati Merekindluse mereväebaas koos vabrikute, sadamate ja raudteedega.

Kopli poolsaarele ehitati kolm laevaehitustehast: poolsaare tippu VeneBalti, lõunarannale Bekkeri ja põhjarannale Noblessneri. Noblessneri tehase rajamiseks lõid tuntud Peterburi ärimehed Emanuel Nobel (maailmakuulsa Alfred Nobeli vennapoeg) ja G. A. Lessneri tehase ning Laenupanga juht Mihhail Plotnikov äriühingu „Noblessneri Tehase Aktsialets“ Tehase eesmärk oli ehitada allveelaevu, kasutades selleks „Nobeli“ tehase diiselmootoreid ja G. A. Lessneri masinatehases toodetud miiniseadmeid.

Noblessneri tehase ehitus algas 1913. aasta jaanuaris, paljud hooned ja Mortoni elling valmisid 1914. aastaks. 1915. aastal anti käiku ellingutöökoda ja sillakonstruktsioonid koos ellingu kraanadega. 1916. aastal ehitati viis uut staaplit, kahekorruseline paekivist mehaanikatöökoda, abitöökoda seilavate laevade teenindamiseks, raudbetoonist laevasüsteemide ja laevaehitustöökoda.

1916. aastal nimetati tehas omanike soovil ümber Peetri tehaseks, Eesti iseseisvudes allveelaevade tootmine Noblessneris lõppes.

Esialgu suudeti hoida tehast käigus väikeste mootorlaevade ehitamise ja muude tellimustega, kuid 1925. aastal kuulutati välja pankrot ning tehase varad omandas Eesti Pank. Veepealsete aluste ehitus ja remont jätkusid, kuid hooneid renditi välja ka muudele ettevõtetele. Aastatel 1944–1951 kandis tehas nime Tallinna Meretehas ning siin remonditi Balti laevastiku miinitraalereid. Järgmistel kümnenditel tegutses tehas ka Meretehas nr 7 ja 7. laevaehitustehase nime all. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal sai tehase nimeks Tallinna Meretehas.

Alates Tallinna Meretehase pankrotist 2001. aastal kuulub tehas BLRT Grupile, kes koostöös partneritega arendab Noblessneri sadamalinnakut. Kunagisest Tsaari-Venemaa tähtsaimast allveelaevade tehasest on tänaseks saanud inimestele ja merele avatud erilise atmosfääriga sadamalinnak.

TE L LIJ A - N O B LESSNER A R END US A RHITEKT - A PEX A B SI SE A RHITEKT - PINK EHITAJA - 1PARTNER EHITUS

Peetri 5 Noblessneri laevaehitustehase koostetsehh ja abiremonditsehhi hoone valmis 1914. aastal. 1935. aastal kohandas Oskar Kilgase trikoo-, suka- ja pitsitööstus Peetri 3, Peetri 5 ja Peetri 7 tööstushooned insener Eduard Kuusiku projekti järgi ümber tekstiilivabrikuks. Hoonet pikendati põhjapoolse juurdeehitusega apreteerimis- ja kudumistöökodade tarvis. Juurdeehitus sai elegantse raudbetoonist fermistiku ja konsoolse vahelae. Idaküljele ehitati kangialusega olmetiib töötajate pesu- ja riietusruumidega, nõukogude ajal toimetas seal tehase keemialaboratoorium. Tallinna Meretehase ja Meretehas nr 7 ajal oli hoones koostetsehh. Hoone ehitati abiremonditsehhiga kokku 1960. aastatel. 1997. aastal võeti ehitis muinsuskaitse alla, 2017–2018 selle kolm suurt ruumi restaureeriti ning 2018. aasta lõpus alustas neis tegevust Põhjala pruulikoda ja restoran.

5

6

7

8

9

10

11 11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25

26

27

28

29

30

31

32

33

34

35

36

37

38

39

40

41

42

1. KORRUS

43

1. KORRUS

44

45

46

2. KORRUS

1600

2. KORRUS

MOTORE + ENCODER FORNITO DA ETICHETTATRICE

47

48

49

50