63
Kapten Hugo Kauler
1. suurtükiväegrupi eksisteerimise lõpuks võib pidada grupi likvideerija kapten Paul Verevi likvideerimise lõpparuande esitamist 19. detsembril 1940. Relvastus ja varustus oli üle antud Punaarmee koosseisu moodustatud üksustele, muu vara jaotatud erinevate institutsioonide vahel, nt lipp anti üle Eesti NSV Rahvahariduskomissariaadi alla kuulunud Sõjamuuseumile (ERA.2362.1.68). Eestile kuulunud suurtükkidega relvastati 1940. aasta sügisel Punaarmee 22. (Eesti) territoriaalne laskurkorpus, mis sai 1941. aastal Porhovi lahingus kindral Mansteini juhitud Wehrmachti 56. korpuse osadelt hävitavalt lüüa ja kaotas suure osa oma suurtükkidest. Tõenäoliselt polnud 1941. aasta septembri lõpuks Eesti suurtükke enam kasutuses (Nõmm 2004: 195–196).
Taasloodud Suurtükiväegrupp
Arhiiviallikad ERA.511.1.531 = Eesti Riigiarhiiv > Suurtükiväe Inspektuur > 2. Kirjavahetus väljaõppe alal, õpetuste kavad, inspekteerimisaktid > Kirjavahetus koostöö küsimustes jalaväe ja suurtükiväe vahel 23.01.1940–12.03.1940. ERA.598.1.334 = Eesti Riigiarhiiv > 1. Suurtükiväegrupp > Rivijaoskond > 7. Salajased materjalid > Kirjavahetus sõjaväe keskasutustega kaadri täiendusõppuste, manöövrite ja taktikaliste harjutuste korraldamise kohta; kokkuvõtted suurtükiväe tegevusest lahingõppustel ja arvamusi õppustel selgunud puuduste kohta 30.03.1938–22.03.1939. ERA.2362.1.68 = Eesti Riigiarhiiv > Sõjaministeeriumi ja sõjaväe väeosade ja asutiste likvideerimise peakomisjon > 2. Väeosade ja asutuste likvideerimistoimikud > 2.9 Suurtükivägi > 1. suurtükiväegrupi likvideerimise lõpparuanne 19.12.1940.
Kirjandus Ilves, Aleksander 1938. Jooni 1. Suurtükiväegrupi Ohvitseridekogu tegevusest. – Sõdur 1–2, lk 24–25. Kauler, Hugo 1933. I diviisi suurtükivägi Narva lahingutes Jamburi maantee raioonis 23. novembril 1919: Isiklikke mälestusi. – Sõdur 1–2, lk 35–38. Leets, Georg 1927. l-ne Eesti suurtükiväe brigaad 13.XII.1917.–5.IV.1918. – Sõdur 51–52, lk 1285–1298. Leets, Georg 1933. 1-sest Eesti suurtükiväebrigaadist I diviisi suurtükiväeni. – Sõdur, 1–2, lk 22–33.
Kapten Joosep Sild
Lokk, Vitali 2008. Eesti rahvusväeosad 1917–1918: Formeerimine ja struktuur. Tallinn: Argo. Nõmm, Toe 2005. Eesti suurtükivägi 1918–1940. Relvastus ja ülesehitus. In: Lõhmus, Leho (koost). Laidoneri muuseumi aastaraamat 2004. Viimsi: Laidoneri Muuseum, lk 39–205. Pajur, Ago 2010a. Eesti kaitseväe lammutamine. In: Tarvel, Enn & Maripuu, Meelis (toim). Sõja ja rahu vahel II: Esimene punane aasta. Tallinn: S-Keskus, lk 233–261. Pajur, Ago 2010b. Kaitseväe reorganiseerimine Punaarmee laskurkorpuseks. In: Tarvel, Enn & Maripuu, Meelis (toim). Sõja ja rahu vahel II: Esimene punane aasta. Tallinn: S-Keskus, lk 262–320. Rubach, Richard 1933. Jooni 1-se suurtükiväepolgu – 1-se suurtükiväegrupi elust ajajärgul 1920.–1932. – Sõdur 1–2, lk 38–41. Rubach, Richard 1938. 1. Suurtükiväegrupi 20 aastat. – Sõdur 1–2, lk 17–23. Salo, Urmas 2005. Eesti kaitseväe valmisolek sõjaks ja vastupanuvõimalused 1939. aastal. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna lähiajaloo õppetool. Tarvel, Enn & Tannberg, Tõnu (toim) 2004. Sõja ja rahu vahel I: Eesti julgeolekupoliitika 1940. aastani. Tallinn: S-Keskus. Treufeldt, Otto 1927. 1-ne suurtükiväe polk 21.XI.1918.–15.III.1924. – Sõdur 51–52, lk 1298–1318.
Sõdur NR 1 (70) märts 2013
Eesti Vabariigi valitsuse 13. märtsi 1998 määrusega taasloodi 20. märtsil 1998 Tapal Suurtükiväegrupp, mille ülemaks määrati leitnant Rein Luhaväli. Samal aastal võeti teenistusse ka esimesed ajateenijad. Sarnaselt 1918. aastaga mängis Soome olulist rolli Eesti suurtükiväe loomisel, kinkides 105 mm haubitsad H61-37 ja erialavarustust. Lisaks relvaabile õpetati välja esimesed suurtükiväeohvitserid ja -allohvitserid ning viidi Soomes ajavahemikus 1999–2002 läbi grupi kaudtulelaskmisi, sest Eestis puudus selleks sobiv laskeala. Ohvitseride õpet korraldati Soomes kuni 2006. aastani, pärast seda hakkas väeosa ise ohvitseridele erialaharidust anda.
Polkovnik Andres Larka