24
Koostöö
16 värsket Ameerika kindralit tutvus Eesti riigikaitsega Veebruaris külastas 16 äsja oma esimese kindraliauastme saanud USA kõrgemat ohvitseri riikliku õppeprogrammi raames Eestit. Õppereisi eesmärk oli tutvustada neile liitlasriikide julgeolekukeskkonda ja anda ülevaade julgeolekupoliitika kujundamisest.
K
aitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras tutvustas Ameerika kindralitele Eesti julgeolekupoliitika põhimõtteid, riigikaitsesüsteemi ja kümne aasta riigikaitse arengukava. Ka kohtusid Ühendriikide kõrgemad ohvitserid Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese, peaminister Andrus Ansipi ja kaitseminister Urmas Reinsaluga ning said ülevaate küberkaitsest Eestis. Delegatsiooni juhtis erukindral Mi chael Carns, kes enne erruminekut teenis Ühendriikide õhujõudude staabiülema asetäitjana. Erukindral Carns on lõpetanud Harvardi ülikooli ärijuhtimise alal, kuulub mitmete ettevõtete nõukogusse ja on tegev mõttekodades. Oma pika karjääri jooksul on ta jõudnud teenida ka NATO Euroopa vägede kõrgemas peakorteris (SHAPE).
Sõdur NR 1 (70) märts 2013
Kindral Carns, kui palju erines Eestis nähtu ja kogetu sellest, mida teadsite visiidiks valmistudes? Valmistame oma visiidid alati põhjalikult ette, kuid reaalsus ja tõde avavad ennast ikkagi inimestega kohtudes ning nendega vesteldes. On asju, mis on justkui nähtamatud, seetõttu ei näe materjale läbi töötades kõike, olgu ettevalmistused kui tahes põhjalikud. Eestlaste puhul torkas eriti silma teie tugev rahvuslik identiteet, enesemääramine, arusaam, et oma riigi kaitsmiseks tuleb ise tööd teha, aga samas ka mõistmine, et oma 1,3-miljonilise elanikkonna tõttu vajate liitlasi. Millise mulje jättis teile uus riigikaitse arengukava? Saadud info põhjal võin öelda, et uus riigikaitse arengukava on väga hästi
Roland Murof veebel
tasakaalustatud dokument, millega panustatakse piisavalt riigi esmasesse kaitsevõimesse, arvestades samas NATO lepingu 5. artiklist tulenevate kohustustega teie liitlastele, aga ka teile endile. Rääkides riigikaitsest laiemalt, imetlen teie selget seisukohta, mille alusel püüate hoida oma riigikaitsesüsteemi sõltumatu ja iseseisvana, kaasates samas liitlasi. Kas näete riikide suuruse ja kaitsevalmiduse vahel mingit seost? Arvan, et riikide kaitsevalmidus on seotud pigem ajaloolise kogemuse kui suurusega. Hea näide on Poola. Poolakad on sama otsustavad oma iseseisvuse suhtes nagu teiegi. Usun, et see tuleneb nende ajaloolisest kogemusest. Olete ise teeninud Euroopas ja külastate praegu Euroopat koos oma esimese kindrali auastme saanud kõrgemate ohvitseridega. Milline karjäär neid ees ootab? Minu enda Euroopas teenimise aeg jääb külma sõja perioodi, mis muudab need külastused alati väga huvitavaks, sest Euroopa on kõvasti muutunud. Kuni kindrali auastmeni on iga ohvitseri tähelepanu suunatud käsuahelas allapoole. Selle kursusega püüame neis luua mõistmist, millega tegelevad riigi teised ametkonnad, kuidas sünnivad otsused,
Riikide kaitsevalmidus on seotud pigem ajaloolise kogemuse kui suurusega.
aga ka seda, kuidas toimivad teised riigid, millised on nende huvid ja nendega arvestamine, mida mõtleb välisministeerium sellest, mida relvajõud teevad, kuidas suhtub justiitsministeerium meie otsustesse, mida arvavad meist meie liitlased. Kõige sellega tuleb arvestada ja ainult nii võivad kindralitest saada julgeolekueksperdid. Nii et küsimus, kuidas pataljon oleks korralikult varustatud ja võitlusvalmis, polegi keeruline? (Naerab.) Ei. Nad arvasid, et see on keeruline, aga nüüd tuleb välja, et tegelikult on see lihtne. Hetkel, kui oled enda meelest terve maailma endale selgeks teinud, selgub, et kõik on palju keerulisem. Paljud meie ohvitserid on keskendunud liialt ühele kindlale valdkonnale, kõrgema ohvitseri silmaring peab olema aga väga lai.