20
Seadus
Uus kaitseväeteenistuse seadus tänapäevastab Kaitseväe distsiplinaarõigust Uue kaitseväeteenistuse seaduse kehtima hakkamisel 1. aprillil 2013 kaotavad kehtivuse Kaitseväe distsiplinaarseadus ja vabariigi valitsuse kehtestatud Kaitseväe distsiplinaarmäärustik. Kaitseväe distsiplinaarõiguse põhimõtted sätestatakse uue kaitseväeteenistuse seaduse 10. peatükis «Distsiplinaarvõim» ja Kaitseväe distsiplinaarmäärustikku hakkab asendama Kaitseväe juhataja kehtestatav õigusakt.
K
Sõdur NR 1 (70) märts 2013
aitseväe distsiplinaarseaduse kaotamine ja distsiplinaarvõimu sätete toomine kaitseväeteenistuse seadusesse on kooskõlas Eestis kujunenud praktikaga, et kõiki ametnike teenistust puudutavaid sätteid kajastatakse ühes seaduses. Nii on see näiteks politsei- ja piirivalve seaduses, avaliku teenistuse seaduses, vangistusseaduses jne. Käesoleva artikli eesmärgiks on anda ülevaade muudatustest Kaitseväe distsiplinaarõiguses ja selgitada, miks selline muudatus tehti. Seaduse distsiplinaarvõimu peatüki koostasid suures osas Kaitseministeeriumi ametnikud, kuid selles töös osalesid ka kaitseväe-
Rain Leisi kapten Sõjaväepolitsei planeerimisosakonna ülem
lased, teiste hulgas käesoleva kirjutise autor. Kuni 31. märtsini 2013 kehtiva Kaitseväe distsiplinaarsüsteemi juured ulatuvad Vene tsaaririiki. Kuni 1. jaanuarini 1998 kehtis Kaitseväes vabariigi valitsuses 2. aprillil 1930 kinnitatud Kaitseväe distsiplinaarkaristuste seadlus, mis põhines Vene tsaaririigis kehtinud seadustel. Näiteks kartseriaresti puudutavad sätted olid üle võetud keiser Aleksander II ajal kehtestatud Vene sõjaväe nuhtlusseadustikust.
1. jaanuaril 1998 kehtima hakanud Kaitseväe distsiplinaarseadus tugines Kaitseväe distsiplinaarkaristuste seadlusele, jättes välja põhiseaduse ja inimõigustega vastuolus olevad ning lootusetult iganenud sätted, kuid säilitades selle põhimõtted. Muutused meie ühiskonnas on olnud mastaapsed, enamik kaitseväelastest on üles kasvanud ning omandanud tõekspidamised ja väärtushinnangud vabas demokraatlikus õigusriigis. Seega oli viimane aeg üle vaadata vähemalt 80 aastat vanad põhimõtted. Ka püütakse uue seadusega lihtsustada distsiplinaarmenetlust. Kõige olulisem muudatus puudutab distsiplinaarkaristusi ja nende määra-