EESTI SÕJANDUSAJAKIRI AASTAST 1919
Lisaks pöördumatutele kaotustele tegid NSVL-i lennukid Eesti territooriumil üle kuuekümne hädamaandumise. Mõnel juhul jäi see ka lennuki viimaseks maandumiseks, aga enamasti toodi lennuk maandumiskohalt lähimale lennuväljale. Kõik hädamaandumise sooritanud lennukid ei olnud eriülesannetega brigaadi omad, vaid ka muude üksuste lennukid, mis olid eksinud või valisid Eesti maandumiskohaks, kuna oma lennuväljale ei oleks tagasi lennata suutnud. Samuti ei olnud kõik hädamaandumised seotud lahingulendudega. Vähemalt korra sooritasid halva ilma tõttu hädamaandumise ka NSVL-ist Eestisse ülelendu sooritanud lennukid. Talvesõja aega jäi ka mitu omamoodi „võitu”, kui NSVL-i lennukid eksikombel või mõnel muul põhjusel oma pommid Eesti kohal alla poetasid. Neist esimene juhtum oli juba talvesõja teisel päeval, 1. detsembril 1939, mil NSVL-i pommituslennuk heitis viis pommi Naissaarel asunud patareile nr 5 ja selle läheduses asunud elumajadele. Pommid langesid umbes 20–25 m vahedega patarei tulejuhtimispunkti ja suurtükialuste vahelisel maa-alal. Tabamused sai üks suurtükialus ning üleajateenijate elumaja, ülejäänud majadel purunesid aknad. Õnneks inimesi purunenud elumajas ei viibinud, üks naisterahvas sai põrutada ja kergemaid pindmisi haavu. Tegemist oli ilmselt Baltimere laevastiku 1. miini- ja torpeedo-lennuväepolgu DB-3 pommituslennukiga. Polk pidi samal päeval pommitama Helsingi sadamat, kuid halva ilma tõttu jõudis sihtmärgini vaid väike osa Bezzabotnoje lennuväljalt startinud 22 lennukist. Ülejäänud pommitasid varusihtmärke, mis pidid olema Porvoo ja Loviisa juures asunud laod ja rannakaitserajatised. Ilmselt üks neist lennukeist eksiski Naissaare kohale. Järgnevad „pommitamised” jäid juba 1940. aastasse, kui NSVL-i lennukid kasutasid Eestis asunud baase. Ilmselt enamikul juhtumeist üritati vaid mingil põhjusel pommikoormast vabaneda. Kokku kümnel korral heideti pommid enamasti asulatest eemal, tihti ka mere või järve kohal. Äärmused olid Kihnu saare lähistel läänes ning Peipsi järv idas. Vaid 29. jaanuaril heitis Vene lennuk pommid alla Märjamaa lähistel
Konovere põldudele niivõrd asula lähedal, et lööklaine purustas mõne hoone aknad (vt lisatud tabelit). Mitmel korral heideti Eesti kohal alla ka Soome mõeldud lendlehti ning ajalehti. Neist esimene juhtum oli juba 21. detsembril 1939, vahetult pärast lahingulendude alustamist Eestis asunud baasidest. Ühel korral heideti Soome kohalt naasvalt lennukilt Männiku lasketiiru kohal alla koguni kinnine pakk lendlehtede ja ajalehtedega. Ilmselt soovis meeskond neist enne oma baasi jõudmist vabaneda, et ei peaks andma aru nende kasutamata jätmise pärast. Kõige kaugem punkt, kust soomekeelseid lendlehti leiti, oli Võisiku vald Viljandimaal. 1940. aasta veebruaris leiti aga Eestist ka soomlaste heidetud venekeelseid lendlehti, milles kutsuti punalendureid koos lennukiga Soome poolele üle lendama, lubades tervena kohale toimetatud lennuki eest 10 000 dollarit vaevatasu. 2. veebruaril leidis Tallinnas aset intsident, kus sõjasadamas seisnud NSVL-i laevad avasid tule õhukaitse suurtükiväegrupile sihtmärgina poseerinud Eesti sõjalennuki pihta. Kuna mürsud kukkusid Tallinna, tabasid mitut maja ning üks inimene sai mürsukillust haavata, siis jõudis see juhtum ajaleheveergudele. Muud pommitamised vaikiti maha. Eesti õhutõrjekahurid tulistasid samuti mitmel korral üle Aegnal ning Naissaarel asunud merekindluste lennanud ilmselt taas Kuusiku lennuväljalt startinud NSVL-i pommituslennukeid. Hoolimata pidevatest protestidest (Tallinn ja merekindlused olid NSVL-i lennukeile endiselt lennukeelutsoon) lendasid need 1940. aasta märtsi alguses pidevalt üle merekindluste. Lennukite hoiatamiseks tulistati 4., 10. ja 11. märtsil ülelende teinud lennukeid. Ühtegi tabamust ei fikseeritud ja 13. märtsil lõppenud talvesõda katkestas ka need ülelennud. Kasutatud allikad 1 Мельтюхов, Михаил. Прибалтийский плацдарм (1939–1940 гг.). Возвращение Советского Союза на берега Балтийского моря 2 Левшов П.В., Болтенков Д.Е. Век в строю ВМФ: Авиация Военно-Морского Флота России (1910-2010) 3 ERA fond 31, Riigikantselei (Vabariigi Valitsuse otsused ja seletuskirjad nende juurde). 4 ERA fond 2315, Sõjaministri II abi
Head lugejad! Palume teilt tagasisidet: 1. Kas ajakiri Sõdur vastab teie ootustele? 2. Kas te tahaks rohkem Sõdurist lugeda: - arengutest kaitseväe doktriinis? - uuest tehnikast ja relvastusest? - erinevate väeosade tutvustusi? - sõjalistest arengutest maailmas? - sõjateaduse arengutest? - põnevaid lugusid sõjaajaloost?
Kirjutage meile sodur@mil.ee Kaastööd ja kasulikud ettepanekud ajakirjale on oodatud. Loosime välja ka auhindu!