Relvastus
Kaugmaa-mitmikrake M142 High Mobility Artillery Rocket System (HIMARS) laskmistel Poolas 2017. aastal.
Autor: Riivo Piirson kolonelleitnant, kaitseväe akadeemia
R
iigikaitse arengukavas 2031 on ühe uue võimena kirjeldatud mitmikraketiheitjate üksuse võime loomist. Artiklis selgitatakse mittesõjaväelasest lugejale mõningaid taktikalis-tehnilisi nüansse, mis kaasnevad selle relvasüsteemi kasutamisega lahingus. Soetamist ja elutsükli ülalpidamist selles kirjatükis ei käsitleta. Tõenäoliselt on julgeolekuteemadest huvitatud lugejad näinud viimastel aastatel meedias Vene armee A2AD (antiaccess and area-denial)
40 aprill 2022 SÕDUR
võimeid kirjeldavaid relvasüsteemide laskekauguseid, mis katavad kogu Baltikumi. Samuti võrdlusi Venemaa ja USA mitmikraketiheitjate vahel. Otsus hankida mitmikraketiheitjad Eestile oli tehtud juba enne Venemaa seekordset kallaletungi Ukrainale. Kaitseväe juhataja (KVJ) ütles 15. detsembril 2021 ERR-is, et alustatakse kuue relvasüsteemi võimearendust 2024. aastaks. Kuna hanked seisavad alles ees, pole veel teada, mis süsteeme Eestile hangitakse. Artikli veergudel võtame vaatluse alla ameeriklaste HIMARS (M142 High Mobility Artillery Rocket System) relvasüsteemi ning joonistame «ringe kaardile» ja selgitame mõningaid ava-
likest allikatest lähtuvaid printsiipe selliste relvasüsteemide kasutamisel. HIMARS-i laskekaugus täppisraketiga (precision strike missile) võib ulatuda 70–499 km. Standardis on HIMARS-il kuue GMLRS-raketiga laskeseade (launch pod), kuid täppisrakett (PrSM), mis tabab kuni 499 km kaugusele, on kahe raketiga laskeseade ning enam levinud ATACMS-i laskeseadmes on üks täppisrakett laskekaugusega 300 km. Seega lihtne arvutus näitab, et kuue relvasüsteemiga on võimalik välja lasta korraga kuni 36 tavaraketti või 6–12 täppisraketti. Üksuse struktuuri loomeks on palju eri võimalusi, millest nimetan vaid mõned ja jää-