uvõte
Ukraina sõda Taavi Urb kaptenleitnant, NATO mereväejuhatuse N7 staabiohvitser
K
uigi Vene maaväed tungisid Ukrainasse 24. veebruaril, siis mereblokaad Ukraina sadamatele kehtestati juba 13. veebruaril, mil hakkasid kehtima erinevad õppuste ja laskeharjutuste ettekäändel kehtestatud navigatsioonihoiatused, mis muutsid võimatuks Ukraina sadamatesse sõitmise ja neist lahkumise. Vene mereväe ettevalmistused sõjaks algasid juba jaanuaris. Lisaks olemasolevale ristlejale, kolmele fregatile, kaheksale korvetile, seitsmele raketikaatrile, neljale dessantlaevale, kolmele allveelaevale, kahele luurelaevale ja viiele miinitraalerile toodi Mustale merele Balti laevastikust ja Põhjalaevastikust juurde kuus dessantlaeva. Vahemerele toodi ristlejale, kahele hävitajale, kahele fregatile, raketikaatrile, kahele allveelaevale ja luurelaevadele Põhjalaevastikust ja Vaikse ookeani laevastikust lisaks kaks ristlejat, kaks hävitajat, fregatt ja kaks abilaeva. Osa neist oli plaanis viia samuti Mustale merele, kuid Türgi sulges oma väinad Vene sõjalaevadele ja need tegutsevad endiselt Vahemerel. 23. veebruaril hakkas Vene merevägi Odessasse suunduvaid ja sealt väljuvaid laevu ümber suunama, 24. veebruaril suleti «terrorismitõrje operatsiooni tõttu» Aasovi meri ja Musta mere loodeosa laevaliiklusele. Vene merevägi tegutses sõja alguses väga edukalt. Ta valdas kogu mereala operatsioonipiirkonnas, vähesed Ukraina sõjalaevad ei läinud merele, vaid need uputati sadamas kas Vene rakettidega või ukrainlaste endi poolt, et vältida nende venelaste kätte sattumist. Vene merevägi tegi ära peaaegu kõik, millega merejõud saavad ühendoperatsiooni toetada. Blokeeriti Ukraina sadamad, transporditi oma vägesid ja varustust. Juba 24. veebruaril vallutati suurema vastupanuta Zmiinõi (Ussisaar) ja 25. veebruaril maandati Mariupolist läänes meredessant. Ukraina lipu heiskamine venelastest vabastatud Ussisaarel 7. juulil 2022. Fotod: Reuters / Scanpix
Musta mere laevastiku pealvee- ja allveelaevad ning merelennuvägi ja Kaspia flotilli laevad tulistasid Kalibri rakettidega maasihtmärke. Neid on nüüdseks juba nii palju välja lastud, et varud hakkavad lõppema. Mariupoli lahingu ajal toetasid Vene maaväge oma tulega ka Vene dessantlaevad. Ainus, mida ei toimunud, on suur meredessant Odessasse. 15. märtsil toimus küll väiksem dessant Odessast edelas, kuid see polnud kuigi edukas. Ilmselt oli suur meredessant plaanis, kuid jäi ära. Põhjuseks võis olla, et ukrainlased valmistasid Odessa kaitseks ette (rajasid miiniväljad, valmistasid ette positsioonid kaldal ja võisid panna valmis ka laevavastased raketid) ja Vene merevägi pole võimeline ettevalmistatud kaitse vastu meredessanti korraldama. Kui nii, siis võib see olla üks selle sõja olulisim õpikogemus. Teine põhjus võis olla Vene maaväe takerdunud pealetung, mis poleks jõudnud oma dessanti toetama. Juba 10. märtsil hakati dessantväelasi laevadelt maha võtma ja maarindele saatma, kus nad kandsid suuri kaotusi. Dessantlaevad ristlesid küll kuni 20. märtsini Odessa lähistel, aga tõeline dessandioht oli möödas. Pigem kasutati dessantlaevu maavägede transpordiks ja varustamiseks, kuid ka seal juhtus äpardusi. 24. märtsil põles Berdjanski sadamas ära laskemoonalastis Vene Tapir-klassi dessantlaev Saratov (mõnedel andmetel Orsk). Veel üks või kaks dessantlaeva said vigastada. Juhtunu asjaolud on ebaselged. Kõige tõenäolisemalt tabas laeva Ukraina lühimaa ballistiline rakett. Kuna sadam oli sel ajal napilt Ukraina rakettide maksimaalses laskeulatuses, oli tegu pigem õnneliku juhuse kui täpse tabamusega.
Ristleja Moskva uputamine ja võitlus Ussisaare pärast Enne 13. aprilli olid ukrainlased peale eespool nimetatud laevade vigastanud ka Odessa lähedal mitmikraketiheitjaga Sviažsk (Bujan M) klassi patrulllaeva Veliki Ustjug ja Mariupoli lähedal tankitõrjeraketiga üht Raptor-klassi patrullkaatrit. 13. aprillil tabas Ussisaarest idas 50–60 miili kaugusel kaldast kaks Ukraina laevavastast raketti Neptun Vene ristlejat Moskva, laeval SÕDUR september 2022 17