KOERA ANATOOMIA
käärsool
kopsud peensool
pärasool
söögitoru hingetoru
pärak süda
magu põrn
spetsialistid rõhutavad, et kuigi huntide ja koerte instinktiivses käitumises on palju ühist, on täiskasvanud huntidel koertele iseloomulikud tunnused kadunud. Ehk teisisõnu: täiskasvanud koerad käituvad pigem nagu hundikutsikad, mitte nagu täiskasvanud hundid. Koerte kodustamine näib olevat soodustanud neoteeniat – protsessi, kus täiskasvnud isenditel säilivad kogu eluaja mitmed alaealistele isenditele iseloomulikud nii füüsilised kui ka käitumuslikud tunnused. Selle
maks
näiteks võib tuua rippuvad kõrvad mitmetel kodukoeratõugudel (samuti hundikutsikatel, kuid mitte kunagi täiskasvanud huntidel), nii nagu tõsiasja, et koertele meeldib eluaeg mängida, mitte ainult kutsikaeas. Ei ole teada, kuidas on osutunud võimalikuks nii erinevaid koeratõuge aretada. Koer on ainus liik, kelle puhul seda esineb. Näiteks kasse, keda on aretatud sadu aastaid, et saada spetsiifilist välimust ja iseloomu, võib palju sagedamini kohe kassina identifitseerida.
Koertespetsialistid räägivad Küllap on kodukoera puhul kõige hämmastavam see, et teda on võimalik õpetada täitma nii paljusid erinevaid ülesandeid. Koeri on aretatud küttima teisi loomaliike, sealhulgas hunte, lõvisid, metssigu, mäkrasid; jooksma hoburakendite kõrval; lamama kuning-
like kõrguste süles. Ühe kummalise näitena võib tuua nova scotia retriiveri – tolleri, keda saab õpetada hullama madalas järvevees ja meelitama nõnda ligi parte, kes kaotavad valvsuse ja langevad koeraomaniku saagiks.
Koerte käitumine 13