TIIU LEITU, Elva
1992. aasta manöövril Elvast Otepääle koos kaitseliitlastega pidime ööbima metsas. Meil oli kaasas erksavärviline telk (kollane-oranž), mille siis püstitasime. Kaitseliidu mehed said kõvasti naerda „seda naiste aru“, kui nägid meie telki, sest meie annaksime oma asukohast kohe kergesti „vaenlasele“ teada, ja käskisid okste abil telgi „nähtamatuks“ teha. Meenub ka üks teine mälestus, kus sain Johannes Kerdi allkirjaga tänukirja. Tänukirjas oli märgitud HR Tiiu Leitu. Sealsamas üleandmisel Elva lasketiirus märkas Aivo Kapten tehtud viga ja parandas hr pr-ks.
TI IU LE IT U KO G U
Kuidas prouast sai härra või vastupidi
apla AU L S E N , R MON IK A P
d u ja in e oli min m arin e e ritu e r ütle s, et l toitlu stam ja m h u paned a õ i B p u i u K ir . rg a Põ ja gaja . K lu sikatäis u 1 id le to e a h ü lin a O . Vallo Un g at u d , ig kateld e ga . ka ja g u m a p selt arve st b a tä e n p o t le e e ti n a st la iim a ea . P la-k u rg is a e kau ss i. V se e on nii h tu d lõp u s is ve el salatit, a kalt . K air i n n ko a a t e e p rohke m , is , nuiam a , et kü si n li si tu e tl ja ü ra id ä läks h ä st i. an d a , ku sõi toidu m . Se ekord i julg e nu d ke E . h is ro tutä ti k la si a te eb ta g in , tuli üks koh e top võileib u te t te g elik ult e a s, m ale ri i e e a p ku n e l, mik u kokk a d lub a s ja a ap i m eie ap äeva h om h st ü p ta i? b se e võ h tu ti ri lä eval hu lah Sam a ü et e sm a sp ä it võtt is kõ s, to e i tl g ü sin ja se m a s ki m ö hu v ii si sin , ka letõrjuja kö nüüd ei m a n ära ja kü si s, a u g at u n m a h le e in O is a . n al si an e Kiir Vallo Un ga ir ihm a p an in a kui õp il e m e e s oli lin , oli p üks se tu h eaks . kaeb am a . M e Ja . e ss h d ri si g ko a a eti kokk h eb tuju id lä t ei. Kui la ki , e n is s, e e si ä tl n si ü i a h a Te m eid m e e teh a . Se d u d ja kui n auke juu rd l toitlu stan ja h se g i, tuleb õ p u rg mit m el Põ p ära st se d a
MONIK A LEOSK, Pär num aa
Roosa tutimütsiga metsa s Talveks 201 2 olin olnud NK K liig e umbes aas ta ja tun dsin militaarvõhiku na vaja dus t minna sõd uriõppe baa sku rsu sele, et om a väljaõp et parand ada ja üht lustada . Kur sus e eelteates seis is, et kel laig ulis t vor mi ei ole, pan gu end väliteg evu stek s sob ival t rõivass e. Hommiku ses võimle mis tun nis rivi stat i kur sus üle s. Kur sus evanem terv itas , jäi siis veidikes eks mõttes se nin g hakkas selg itam a laig uvormi ees märki metsa s. „Kel laig ulis t vor mi ei ole , see peaks valima võimalikult tum eda d rõivad ja koh e kin dla sti pea ksid: mütsid, kin dad , saapad , sallid ole ma mu sta vär vi.“ Vaatasin siis ring i, kur sus el oli koo s nai st ja ainult min a seis in sea minuga kolm l nae ratava näo, suu re neo onroos a tutimütsi ja lilleliste nas tega nin g mõtles in, mil lab akinless e ma küll end mä ssis in.
MONIKA LEOSKI KOGU
M
A O N IK
L PAU
SEN
G I KO
U
e v at i “ a k „ le a e p ta suu rte Kuida s meie rd elu s koka ko e in te ks o sib u-
55
