Inglid või kangelased? Erioperatsioonide väejuhatuse lugu 2
Eelmises ajakirjanumbris alguse saanud erioperatsioonide väejuhatuse lugu jätkub kohalt, kus on üle saadud meie oma eriüksuse loomise esimestest kasvuraskustest. Ent suuremad proovikivid, nagu esimesed välismissioonid, kus tuleb end rahvusvahelistele partneritele tõestada, ootavad alles ees. Tekst: RIHO ÜHTEGI
on see aluse pannud sõjaväelisele langevarjuspordikultuurile. Kuigi langevarjuhüpped olid kaitseväes populaarsed juba varem – hüppasid nii luurajad kui ka erinevad ohvitserikursused, langevarjuklubidesse kuulusid ka mitmed kaitseliitlased –, said hilisemad kaitseväe ja Kaitseliiduga seotud langevarjuklubid ning -instruktorid alguse just sellest ajutisest rühmast. Samuti treeniti nende kahe nädala jooksul kaitseväes esmakordselt hüppeid varustusega ja mitmesuBaltic Challenge ’97 gustes tingimustes. Varustuse kaalangevarjurite rühm Et Eestil oma langevarjuüksust ei ol- savõtmiseks kasutati Vene päritolu nud, anti kaitseväe peastaabi teisele, dessantseljakotte RD-54. Automaat SAR pakiti varuvarju taha, kust seda luureosakonnale ülesanne üksus oli juba enne maandumist lihtne moodustada. Sisuliselt peeti silmas kätte saada. sõjaväeluure struktuuris eksisteeriHüppeid sooritati mitmelt kõrgunud luure-diversioonirühma ajutist selt, sealhulgas väga madalalt, vaid mehitamist. Üksus moodustatigi luurajatest ja Kaitseliidu vabatahtli- 160 meetri kõrguselt, et täpselt sihtpunkti maanduda. Hüpati nii päeval kest ning kahenädalase intensiivse kui öösel, Viljandi järvel treeniti väljaõppe jooksul treeniti isikkoosspetsiaalselt vettehüppeid, kus paar seisu põhiliselt erinevateks langemeetrit enne vettelangemist tuli varjuoperatsioonideks. end langevarjust vabastada, et mitte Kaitseväel puudus tol ajal langekupli alla jääda. Mitte kõigil rühma varjuinstruktorite koosseis, niisiis liikmetel ei õnnestunud Viljandi järkasutati Eesti Langevarjurite Klubi vele pihta saada, tugev tuul kandis instruktoreid ning õhuväe lennuvaosa langevarjureid kaldale. hendeid. Põhiliselt õpiti hüppama Õppusele Baltic Challenge eelstaatiliste Vene päritolu dessantnenud treening kandis vilja, sest langevarjudega D-5, kuid hüppeid vaatamata intensiivsetele hüppesooritati ka juhitava, vabalangemispäevadele ei juhtunud Eesti langehüpete väljaõppeks mõeldud treevarjuritega ühtki õnnetust. Sama ei ningvarjuga D1-5U. saa öelda Läti langevarjurite rühma Seda väljaõppelaagrit tuleb pidada märgiliseks, sest üht- või teistpidi kohta, kus umbes kolmandik rüh-
1997. aastal toimus Eestis suur rahvusvaheline õppus Baltic Challenge. Üks osa õppusest olid langevarjuoperatsioonid ning õppuse mentor USA eeldas, et Balti riigid osalevad seal oma langevarjuüksustega. Langevarjuoperatsioonide tarvis loodi langevarjukompanii, mida pidi juhtima Eesti juhtkond ning kuhu peale Eesti langevarjurite pidid kuuluma ka USA, Norra ja Läti langevarjuüksused.
5 | 2017
ÜKSUS
Milline tee valida: eliitjalavägi, kaugluure või eriüksus
59
