JALKA 2012 08

ti rA A Ž 12 00 0

hind 1,85 Eurot August 2012

hispAAniA triumf tallinnas

Kingitus trEEnEriLE: AndrEAs rAudsEpp KAtrin Loo EEListAb EuroopAt AmEEriKALE omA isA tÜtAr bErLE brAnt pAidE LinnAmEEsKonnA FEnomEnist

postrid: hispaania / itaalia / Andres iniesta / Andrea pirlo iSSn 1736-7379

KArEL VooLAid: KuidAs KoKKu pAnnA FErrAri

romAn ubAKiVi: trEEnErid LAsEVAd Liugu 2012 AUGUST JALKA 1

KAS TULEB

KOJU? MEIE RAUDMEHED OLÜMPIATULES JUBA 6. JA 7.

AUGUSTIL Peatselt on eestlased taas olümpiamängude võistlustules.

Kas raudmehed toovad taaskord poodiumikoha koju? Vaata seniseid saavutusi, võistluspäeva analüüsi ja kettaheite finalistide võimalusi keskeda.triobet.ee

2011

2009

2008

2007

2006

2005

MM Daegus’is, hõbe / 66.95

MM Berliinis, pronks / 66.88

Olümpiavõit Pekingis / 68.82

MM Osakas, kuld / 68.94

Göteborg EM, pronks / 66.14

MM Helsingis, hõbe / 68.57

JÄLGI VEEBIS VÕI MOBIILIS:

KESKEDA.TRIOBET.EE

t a ita ts u ku

sisukord

red jalgpalistavad noo n u l a ev ä p st edust “Täna a kaasneva eg ll se ja st ri avuta, lurikarjää a kõike ei sa d se a g A . st elu vane Ferrari ning heast l vaeva. Tule u g in n ee tr ningutel: kui ei näe praegu tree a b ju u k k o pannakse k luksusauto itud sööt on p eõ tt ä k ea lja taha üks h uvõtmisel se st va u d ö sö rattad, jne.” k auto kere heidetud pil id, lk 24–27 Karel Voola

Kaanelugu LK 10 Hispaania koondis võitis Eestis peetud U19 EM-finaalturniiril südameid ja tiitli. Eesti koondise esinemise kohta on aga erinevaid arvamusi, neist hävitavaim Roman Ubakivilt.

U19 EM Nimed & numbrid Lennart Kombi 3 veergu Lood & tsitaadid Indrek Schwede 1-teist mõtet Küsitlus Peegeldused Usutlus: Karel Voolaid Taktikajutud Andreas Raudsepp luubi all

Esikaanel: Jese Rodriguez Foto: Lembit Peegel Nr 8 (56) 2012

Eesti Jalgpalli Liidu ajakiri Ilmub 12 korda aastas

Persoonid & intervjuud Aivar ja Berle Brant Katrin Loo Paul Kask

4 6 8 14 18 20 24 28 30

40 57 60

24

40

Peatoimetaja: Indrek Schwede indrek@jalgpall.ee Toimetaja: Alver Kivi alver@jalgpall.ee Fotograaf: Lembit Peegel Ajakirja makett: Jaanus Samma Kujundaja: Evelin Linholm Keeletoimetaja: Liisi KÜTNER Reklaam: mail@saleshouse.ee +372 664 4010 Kolleegium: Ülev Aaloe, Lennart Komp, Neeme Korv, Aivar Pohlak, Indrek Schwede, Anu Säärits, Mihkel Uiboleht Väljaandja: Eesti Jalgpalli Liit Tellimine: www.post.ee / eraklient / perioodika tellimine / Eesti väljaanded / Jalka Tellimishinnad: Aasta 22.24 eurot Poolaasta 11.12 eurot Toimetuse postiaadress: Jalka, Eesti Jalgpalli Liit, Asula 4c, 11312 Tallinn Trükitud printallis

Rubriigid Klubilood: Paide LM Meistriliiga Naised Juunikuu kalender Rannajalgpall Lisaaeg

Muu Suur EM-finaalturniir & viktoriin/ennustusvõistlus Jalgpalli koduülikool

43 54 58 62 64 66

47

43

52

Poster Hispaania Itaalia Andres Iniesta Andrea Pirlo 2012 AUGUST JALKA

3

nimed & numbrid

kuu +

U19 EM-finaalturniiri 15 mängu vaatas tribüünil 46 412 pealtvaatajat – keskmiselt 3094 vaatajat mängu kohta. Tehti 11 TV-otseülekannet, kohal oli 130 meediaesindajat 11 riigist.

kuu

-

Meie U19 koondis ei suutnud tugevas alagrupis saavutada 3. kohta, mis kindlustanuks pääsu U20 MMfinaalturniirile.

kuu

?

Õigemini on see aastate küsimus: kui palju noori sai maailma noorte tippjalgpallurite mängu nägemisest innustust tulevikuks?

Telefonitorge

Torkasime oma küsimusega Hispaania meeskonna saatjat Marti Pähni ja tahtsime teada, mis olid tema ülesanded?

Marti Pähn: Olin kontaktisik, kes korraldas ja hoolitses nende elu eest alates treeningutest kuni transpordi ja vaba aja sisustamiseni välja.

Kas hispaanlased käitusid staaridena või olid muhedad sellid?

Nad olid väga professionaalsed ja nõudsid palju, aga mängijad olid toredad ja sõbralikud.

Mida nad nõudsid?

Väljakutele, kus nad treenisid, hinnaalandust ei tehtud. Kõik pidi parimas korras olema: niidetud ja kastetud.

Nad tahtsid võimalikult vähe aega kulutada treeningule sõidule ja Keilasse sõit asendus peagi treeningutega Lillekülas ja Kotka tänava staadionil.

Neil olid oma kokad ja oma menüü.

Kas said ka nende kokkade meisterlik-

330

... palli lõid mängijad enne iga mängu publiku hulka.

800

... inimest korraldas EM-finaalturniiri, nende seas 250 vabatahtlikku ja 35 UEFA ametnikku.

12 090 ... liitrit vett ja spordijooki tarbisid EMi jooksul meeskonnad, korraldajad, meediaesindajad jt.

4

JALKA AUGUST 2012

kust testida?

Jah, mängijatel oli vaba päev ja nemad einestasid linnas ning delegatsioon sõi hotellis kala. Olid erinevad road, aga ainult kala ja salat kõrvale.

Mis neist kõige enam meelde jäi?

Kihvt oli vaadata, kuidas nad trenni tegid. Oli selgesti näha, et nad olid tulnud siia võitma. Lõpupoole kestsid treeningud alla tunni, palju tähelepanu pöörati taastumisele. Nad olid lõbusad ja nautisid seda, mida tegid, see polnud nende jaoks töö.

Kas said mõne mängijaga pikemalt suhelda? Ööbisin nendega samas hotellis ja olin 24 tundi olemas, aga mängijaid nägin ainult söömas ja treeningutel, ülejäänud aja nad puhkasid. Eks segas ka keelebarjäär.

Kuidas ma omavärava lõin

Kuidas ma kõhuga värava­ söödu andsin

EMi finaalturniiri esimese mängu alguses Portugaliga lõi meie mängija pallist mööda ja nii tuli see ootamatult minuni. Tahtsin selle peaga väravast mööda nurgalöögiks saata, aga kahjuks läks hoopis meie väravasse.

Väga kahju, et kohe mängu viiendal minutil niimoodi juhtus.

Eks meil oli kõigil sellise suure publiku ja harjumatu melu keskel närv sees. Teised poisid rahustasid mind ja ütlesid, et see värav pole minu süü. Treener ei öelnud ka selle kohta midagi.

Aga mäng läks edasi ja unustasin selle situatsiooni kiirelt ära. Olime küll portugallaste surve all, aga mida aeg edasi, seda kindlamalt me ennast tundsime.

Loodan, et karjääris edaspidi selliseid asju enam ei juhtu.

U19 Euroopa meistrivõistluste mängu eel tuli Haapsalu linnavalitsuse võistkonnal võtta jalgpallimurul mõõtu festivali Augustibluus tiimiga. Saime kahjuks 2 : 5 tappa. Kaotus oleks võinud veel suurem olla, aga võistkonnas mängis kolm naist ka ja nad tugevdasid meid tublisti. Ise tekitasin kaks võimalust, aga väravale pihta ei saanud. Küll aga õnnestus mul anda kõhuga väravasööt. Meie mees lõi väravale peale ja pall tuli ootamatult mulle vastu kõhtu, suunasin selle siis kiirelt oma mängijale edasi ja tuligi värav.

Olin rõõmus, sest ega ma pole palju jalgpalli mänginud, rohkem olen harrastanud korvpalli.

Tegelikult ma ei saanudki aru, mis positsioonil ma pidin olema, aga kusagil ma ikka mängisin.

Artur Pikk Eesti U19 koondise kaitsja

Urmas Sukles Haapsalu linnapea

Foto: lembit Peegel

kuu pilt

nagu päris: haarav eurofinaal tallinnas tallinnas selgus euroopa jalgpallimeister kuni 19aastaste tulevikutähtede seas! esiplaanil turniiri resultatiivseim mängija jese rodriquez. taustal kõik ülejäänud, kelle kohta lähitulevik näitab, kui kõvaks mängijaks keegi sirgub. kunagi onAUGUST huvitavJALKA eestis 5 2012 mänginud pallurite nimed üle käia ja vaadata, kus keegi mängib.

3 veergu

Suursündmus, vabatahtlikkus ja pingutus

Lennart Komp

U

19 jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniir näitas, et Eestis on sadu inimesi alates kuueaastastest põnnidest, lõpetades soliidses eas linnajuhtidega, kellele läheb jalgpalli hea käekäik korda. Me nägime, et suurvõistluse korraldamiseks oleme valmis, kuid miskipärast ei näe me võimalust, kuidas iga liigamäng oleks sündmus, mida mäletada.

On liig julge öelda, et jalgpalli Euroopa meistrivõistlused olid meie jaoks väikene laulupidu, küll ilma lauluta, ent söandan ilma igasuguse kahtluseta öelda, et sõlmpunktiks ja ajalooliseks tähiseks oli U19 vutipidu kindlasti.

Jah, Eestis selgus Euroopa meister.

Jah, Eesti mängis esimest korda jalgpalli finaalturniiril. Jah, me saime selle korraldamisega nii priimalt hakkama, et kiidusõnu puistati juba esimese mängupäeva õhtul (nii sujuvat esimest vooru polevatki kunagi olnud!) ja üha enam turniiri kasvades. Aga! Määratult olulisem on tõestus, et 2009. aasta U19 eliitringi ootamatu publikumenu ei olnud

6

JALKA AUGUST 2012

juhus, kasvav A-koondise pealtvaatajaskond ei ole juhus, soov ja tahe (jalgpalli nimel) ühiselt pingutada ei ole juhus!

Näikse, et veel kümme, isegi viis aastat tagasi prevaleerinud negatiivne hoiak, õigemini umbusk vabatahtlikku tegevusse on muutumas, kui mitte jäädavalt muutunud. Seda eeskätt noorema, iseseisvas Eestis kasvanud põlvkonna seas, kelle esimesi küsimusi ei ole “Aga mis ma selle eest saan?”, vaid “Kuidas ma saan aidata?”. Nagu U19 finaalturniiril, nii on ühiskonnas üha tugevamalt, kõnekamalt ja julgemalt levimas vabatahtlik mõtlemine, tegutsemine ja kaasamine.

Selle osaks ja tunnistajaks olemine oli turniiri korraldajatele suur au ja privileeg.

On olemas sadu inimesi, kes tahaksid anda oma panuse jalgpallilisse tegevusse.

Nüüd peaksid ka klubid leidma endas tahte ja usalduse lasta enda ligi inimesi, kes on valmis klubi heaks (vabatahtlikult) panustama. Olema avatumad, kaasavamad, väärtustama ennast ja vabatahtlikke.

“

Nagu U19 finaalturniiril, nii on ühiskonnas üha tugevamalt, kõnekamalt ja julgemalt levimas vabatahtlik mõtlemine, tegutsemine ja kaasamine.

„

Meie jalgpallipüramiidi tipmiste tahkude graveeringud on paarikümne iseseisva jalgpalliaasta jooksul juba küllalt selgelt välja joonistunud, et neid nime, värvi, logo jm iseloomuliku järgi eristada. Seni aga ei eristu neist keegi avatuse poolest. Neist on läbi käinud sadu jalgpallureid, kes annavad küll sportlikku, ent mitte niivõrd olemuslikku sisu. Selle idiosünkraatliku sisu eest seisavad üksikud, nende klubilisi rõõme ja muresid jagavad üksikud, kuigi teame, et jagatud rõõmu on topelt enam ja jagatud muret samavõrra vähem.

Selleks et säilida, areneda ja kasvada, peavad klubid oma uksed, aga hoopis rohkem oma mõistuse ja südame valla päästma. Huvi sinu vastu tekib visalt, kui sa ise huvitatust üles ei näita. Üksikud, nagu JK Welco Elekter, Rakvere Tarvas, Tartu Tammeka, Koeru SK jt on seda teinud ja tulemused on näha.

Kümned inimesed tunnevad end nende osana, nendega seotuna.

Ja nüüd mõned kontrollküsimused klubidele (mõte ja osalt sõnastus on laenatud Martin šmutovilt): Mida oled sina teinud, et inimesed tuleksid staadionile?

Millal sa viimati kutsusid inimesi appi mängu korraldama?

Millal sa viimati kutsusid inimesi appi jagama pileteid oma klubi mängule?

Kas sa oled uurinud klubi toetajate seast, kes võiks aidata teha mängukava?

Millal sa võtsid kätte ja kirjutasid näiteks Postimehe arvamusküljele loo ja üleskutse kodust liigat vaadata?

Millal julgustasid oma toetajaid tribüünil laulma ja kaasama sellesse ka tavapublikut, et korraldada kõigile positiivne elamus positiivsete laulude ja hüüete, mitte roppuse ja sõimuga?

Millal sa viimati kutsusid fänne-toetajaid klubi otsustamiste juurde ning avasid neile otsuste tagamaid?

Millal viimati korraldasid koos fännidega aktsiooni, et jagada tavapublikule klubi tutvustavaid materjale?

Millal sa läksid koos mõne oma klubi mängijaga oma klubi mõne noorema treeningurühmaga tutvuma või viisid mängijad lasteaedadesse, koolidesse?

Millal tänasid oma fänne ja pealtvaatajaid?

Ning iga fänn võiks küsimused ümber sõnastada nii, et ta küsiks endalt, kuidas tema on aidanud klubil kasvada. Saanuna vastused oma küsimustele, peaks aga kindlasti tegudele asuma, et ka meie klubijalgpall jõuaks tasemele, kus iga mängu korraldamise juures on abis sadakond vabatahtlikku, nagu oli U19 EMil.

2012 AUGUST JALKA

7

lood & tsitaadid

nii nad

Foto: Meelis Meilbaum/Virumaa Teataja

ütlesid “Jalgpallis on nii palju näitlemist! Sumos selliseid asju ei tehta.”

Baruto “Ühtedele meeldib jalgpall, teistele ajalugu ja kolmandatele kaunid kunstid.”

Sotsiaalpsühholoog Aune Valk “Mingis mõttes oleme me kõik praegu jalgpallurite naised. Mehed istuvad teleka ees nagu klaasist silmadega topised ning naistel on aega olla lihtsalt iseendaga, luua korda oma mõtetes ja kodus.”

Postimehe huumorilisa staarkolumnist Anne Memedova

Läbilõige Rakvere publikust: on vanu ja noori, naisi ja mehi.

“Aga kui raha üle jääb, siis ostan alati midagi sellist, mis on kuidagi jalgpalliga seotud.”

Eesti kirjanik Mika Keränan välismaalt tehtud ostudest

Rakverelased tõestasid oma jalgpalliarmastust

“Kui tuleb mingi jalgpallivõistlus, siis tahavad võita, enamasti saavad peksa ja siis hakkavad Moskvat lõhkuma, sest kohtunikud on süüdi.”

Näitleja Lembit Ulfsak venelastest

Noormeeste U19 finaalturniiri kolme alagrupi mängu Rakvere staadionil jälginud 5186 pealtvaatajat tõestasid, et sealkandis armastatakse jalgpalli vaadata. Rakvere JK Tarvas treener ja juht Reijo Kuusik rõõmustab suurepäraste pealtvaatajanumbrite üle ja nendib, et rahval on suurmängude vastu huvi olemas. Euroopa tippmeeskondi käisid vaatamas nii vanad kui ka noored, sportlased ja prominendid.

“Inimesed leidsid turniiri üles ja kui oli aega, tulid kohale,” märgib Kuusik, lisades, et kindlasti on siin suur osa ka jagatud mängupassidel ja rohkel reklaamil.

Kuna Serbia mängis kõik oma kolm mängu Rakveres, siis said just nemad kohalike lemmikmeeskonnaks ja paljud hoidsid seepärast serblastele kui omadele pöialt. Väga atraktiivne oli ka Prantsusmaa koondis. Kuusiku sõnul oli tribüünidel jalgpallimängule omast möllu siiski vähe ja mänginud meeskondade vastukontakti kohalikule publikule ka suurt ei olnud.

“Inimesed istusid kui teatris, kui mõned pasunatega poisid välja arvata,” lausub ta.

Nähes, et tuhandeid jalgpallisõpru on võimalik Rakveres tribüünidele tuua, kerkib kohe küsimus, miks need samad inimesed ei tule esiliigas head mängu näitava Tarvase kohtumisi vaatama?

Reijo Kuusik ei osanud sellele küsimusele täpselt vastata. Samas märkis JK Tarvase juht, et Eesti kontekstis ollakse oma vaatajanumbritega siiski heal tasemel, sest 150–200 inimest on mängul alati kohal.

“Eks tuleks ka rohkem reklaami teha. Mõned korrad oleme suurema kampaania ette võtnud ja siis on ka inimesi rohkem tulnud. Usun, et kui tõuseme meistriliigasse, siis see arv kahekordistub,” selgitab ta.

Kuusik vaatab tulevikku optimistlikult ja loodab, et äkki leiavad EM-finaalturniiri mänge jälginud inimesed nüüd kergemini tee ka kodulinna meeskonna kohtumistele. Klubijuht usub, et tuhande pealtvaatajani on võimalik kindlasti jõuda, kuid lisab, et see eeldab muidugi väga tõsist tööd.

“Kohalikud noored peavad arenema, ala kandepind peab laienema ja fännide hulgas peab tekkima kindel tuumik,” märgib Kuusik. “Meil on õnneks ka ainult üks jalgpalliklubi ja seepärast sellist klubidevahelist konkurentsi nagu Tallinnas Rakveres ei ole.”

Rakveres toimunud Prantsusmaa–Serbia mängul käis 1827, Serbia–Horvaatia mängul 1647 ja Inglismaa–Serbia mängul 1712 pealtvaatajat.

“Linnad ja linnaosad ei ela kaasa oma meeskonnale, fännide ringkond on üsna väike.

Muidugi: võib ju õhata, et briti või saati siis euroliiga moodi ilu me palliplatsidel ei näe. Aga – juudas küll – jalgpall pole kunagi seisnud vaid mängu ilus ja osavuses.

See on ikkagi esmalt veretu võitlus, nood gladiaatorid esindavad ka oma kogukonda, sootsiumi, loovad seeläbi kogukonna identiteeti. Ja vaat see kogukonnaidentiteet ongi meil nõrk.”

Kirjanik Jürgen Rooste Eesti vutist ja ühiskonnast “Kummaline on see, et Eesti riigil ei õnnestu Eesti jalgpalliga kuidagi sammu pidada. Riigil ei ole kahjuks oma Vanapaganat, on vaid Kaval-Antsud ja neid ei huvita!”

Kirjanik Mart Kivastik kiidab Eesti jalg­ palli “Paistab, et Eesti ja Ukraina fännidel on nüüd ühine vihavaenlane.”

Ukrainlane Artjom Viktor Kassaist “Vahepeal tuli minu juurde palju jalgpallinoori, kes ei suutnud uute kunstmurukatetega harjuda. Lahendusena pandi jalanõude sisse pehmendavad tallad, enam selliseid probleeme nii palju ei näe.”

Spordiarst Madis Rahu

8

JALKA AUGUST 2012

ALVER KIVI

lood & tsitaadid

Haapsalu jalgpallurid ammutasid tippturniirilt inspiratsiooni Haapsalus toimunud noormeeste U19 finaalturniiri mängud andsid Läänemaa jalgpalluritele hea võimaluse tutvuda tippjalgpalliga.

“Meie klubi mängijatele oli nendel mängudel käimine vabatahtlik ja mingit sundust ei olnud,” räägib Läänemaa jalgpalliklubi treener Žan Vjazemski, kelle sõnul osalesid üldiselt kõik sellisel üritusel hea meelega, sest Haapsalus kõrgel tasemel mänge tihti ei näe.

Kui palju tarkusi keegi nähtust talletas, sõltus juba mängijast endast. Eriti suurt huvi ilmutasid poisid, kes pärast oskasid treenerile päris palju ka mängudest rääkida.

Aga nagu ikka, oli ka neid, kes lihtsalt vaatasid ja nautisid niisama tippjalgpalli. Ühtteist õppisid ka treenerid.

“Enda jaoks panin päris mitmeid asju kõrva taha, mida treeningutel hakata ellu viima,” lausub Vjazemski. “Mängustrateegia – kiire mäng ja pisiasjad, mis puudutavad ründajaid. Mul on kiired poisid olemas, kellega seda rakendada. Muidugi mitte sellisel tasemel, aga on võimalus mängu uuendada.”

Vjazemski avaldab lootust, et nii mõnigi noor avastas nüüd enda jaoks jalgpalli ja tuleb klubisse treeningutele. “Kuna meil on suvel puhkus, siis ei ole veel keegi tulnud ennast pakkuma. Aga arvan, et ikka tulevad, kui meil trennid hakkavad, sest asjalikke poisse oleks juurde vaja,” usub ta turniiri positiivsesse mõjusse ala populariseerimisel.

Treener tõdeb, et nähtud koondiste ja noormängijate tase oli ikka hoopis teine kui see, millega kodus harjutud ollakse. Samas on Vjazemski kohtuniku koolitusega ja talle hakkasid silma nüansid, mis tavavaatajale ilmselt jäid märkamatuks.

“Häirib see, et teesklemist on natuke palju, ja paneb imestama, et seda hakatakse tegema juba nii noorelt,” toob ta välja ka mõne negatiivse nüansi. Samas lisab Žan Vjazemski, et tasemel jalgpalli võiks Haapsalus tihedamalt olla: “Tere tulemast! Sellised mängud motiveerivad nii nooremaid kui ka vanemaid mängijaid ning aitavad jalgpalli enda jaoks avastada ka alakaugematel inimestel.”

Haapsalu plussina toob treener välja korraliku baasi ja tasemel murukattega väljaku, millel ei ole suur koormus, sest sellel mängib ainult neljanda liiga meeskond.

Pealtvaatajaid oli staadionil nii palju, et sajad kohaletulnud pidid leppima väljakuäärse seisukohaga. Kokku käis Haapsalus mänge vaatamas 3725 inimest.

Kreeka–Portugali mängu jälgis 1193, Prantsusmaa–Horvaatia mängu 1182 ja Kreeka– Hispaania mängu 1350 pealtvaatajat.

Alver Kivi

nii nad

ütlesid “Ambitsioone peab ikka olema. Saan tuua taas mängu jalgpalli: kes suudaks öelda (Cristiano) Ronaldoks saamisest unistavale särasilmsele üheksa-aastasele poisipõnnile, et asjata üritad?”

Estonian Airi juhatuse esimees Tero Taskila “Jalgpalli käin jätkuvalt vaatamas, suurtest koondistest meeldib mulle Hispaania.”

Vibulaskur Reena Pärnat “Kui Hispaania jalgpalliklubid müüvad oma kristlikud sümbolid šeikidele, kui tänapäeva Euroopa parem-, aga eriti vasakpoolsed lasevad endale pähe istuda uusbarbarlikel massidel ja lobisevad mingist absoluutsest tolerantsusest kõigi suhtes, siis on see sügav kriisiseisund.”

Filosoofiadoktor Eduard Tinn tänapäeva maailmast “Jalgpall kui mäng ühendab vaimsuse ja väärtuste tasandit pealiskaudse ja labasega.

Pea igaüks leiab jalgpallist enda jaoks midagi tähtsat. Samuti on selle mänguga justkui õnnestunud peatada aeg – aastakümned mööduvad, aga jalgpall on ikka seesama.”

Aivar Pohlak “Hea näide on jalgpallimaailmast: treenerid ponnistavad meeletult, et harjutada mängijaid sooritama eelduspärase löögi asemel midagi muud. Raskeks muudab selle asjaolu, et löök peab toimuma alateadlikult, kuna mängu tempo ei anna aega ega võimalust mõttel otsustada lasta.”

Kolumnist Martin Kala harjumuste muutmisest “Jalgpall on aus ja õilis mäng, mille edu määravad koostöö ja loovus. Iseseisvalt mõtleva inimese mäng, kus värav on väike ning keskmise, kartliku ja kogenematu mängija pall sinna ei jõua. (..) Meie, praegused vanemad, peame oma lastest head mängijad kasvatama. Muidu lõpeb järgmise põlvkonna mäng karistuslöökidega, mis võivad olla valusad.”

Lastekaitseliidu president Loone Ots “Rakveres rebivad rahvast teater ja jalgpallilahingud.”

Eesti Päevalehe pealkiri Baltoscandalist ja U19 EMist

Foto: Arvo Tarmula

Haapsalu publik nägi kõrgel tasemel Euroopa noortevutti.

“Tõeline jalgpallisõber ei saa annust kätte vaid ühest mänguelemendist, pakkugu see kuitahes palju dramaatikat.”

Suur EM oli Contra meelest igav

2012 AUGUST JALKA

9

u19 finaalturniir

Tasemevahe? Rahaahnus?

Halb ettevalmistus?

Endine Eesti koondise peatreener ja legendaarse Lõvide poistemeeskonna juhendaja Roman Ubakivi suhtub kriitiliselt välismaiste treenerite töösse, väites, et nad on siin ainult raha peal väljas. Tema arvates oli meie U19 koondis finaalturniiriks ette valmistamata.

Kapten Karl-Eerik Luigendi arvates oli allajäämisel ka objektiivseid põhjusi.

Alver Kivi

E

nne Eestis mängitud noormeeste U19 Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri algust edastati sõnum – läbi aegade parim noortekoondis soovib tugevaid vastaseid üllatada ning võitleb alagrupis kolmanda koha ja võimaluse eest jõuda järgmise aasta U20 maailmameistrivõistluste finaalturniirile. Väljakäidud eesmärgid kütsid nii mängijate kui ka pealtvaatajate ootusi. Pinge rõhus ja vastutus murdis.

Rahvas küll eriti ei uskunud, kuid lootis. Lootus kustutati juba esimeses mängus portugallaste poolt väga kärmelt. 5. minuti omavärav kaitsjalt Artur Pikalt näitas kodupublikule kohtumise ja turniiri stsenaariumi kätte.

Eesti koondise peatreener Arno Pijpers ütles pärast mängu poistele, et nad said kohtumisest tähtsa õppetunni, sest tippjalgpallis pole lubatud vigu teha, kuna need karistatakse kohe väravaga. Hollandlane avaldas samas lootust, et saadud kogemus võetakse endaga järgmistesse mängudesse kaasa.

“

siolukorras, kui vastane paneb sind harjumatusse situatsiooni,” selgitab ta. “Kui tekib olukord, kus ei olda võimeline tegutsema, siis see näitab, et mängijad pole ette valmistatud. Kui mängija ei oska midagi muud teha kui omaväravat lüüa, siis on midagi valesti. Meie omad olid nagu valged varesed, kes ei saanud vastastele mänguliselt üldse vastu.”

Ootused ja melu külvasid närvilisust Eesti–Portugali kohtumist oli tulnud Lilleküla staadioni tribüünidele vaatama 6691 silmapaari. Rahvahulk, kes ise-

gi A-koondise mängule au teeks, võttis meie noortel põlve nõrgaks.

Eesti koondise kapten Karl-Eerik Luigend tunnistab, et kehva alguse võib kindlasti mängijate närvilisuse arvele kanda ja omavärav on selle parimaks iseloomustuseks.

“Rahvast oli palju ja melu oli suur, poistel on sellistes tingimustes mängimiseks vähe kogemusi,” märgib ta. “Ei oska küll teiste eest rääkida, aga mina olin selleks hetkeks juba täielikult mängule keskendunud ega pannud ümber toimuvat eriti tähele.”

Luigendi sõnul olid turniiri eel välja

Foto: Lembit Peegel

Meie omad olid nagu valged varesed, kes ei saanud vastastele mänguliselt üldse vastu.

„

Endine noortetreener Roman Ubakivi on oma hinnangutes karm ning märgib, et selline algus näitab Eesti kehva mänguklassi ja treenerite tegemata tööd.

“Elementaarseid vigu tehakse stres10

JALKA AUGUST 2012

Eesti rassis Hispaania vastu vägevalt: (vasakult) Kevin Ingermann, Bert Klemmer, Juanmi, Johannes Kukebal ja Paco Alcacer.

u19 finaalturniir käidud lootused siiski reaalsed, kuigi Eesti publik on nõudlik ja soovib oma meeskonnalt palju.

“Me oleks tahtnud inimesi toetuse eest tänada ja fännidele head meelt teha, paraku tuleb neil vaid ühe löödud väravaga leppida,” räägib kapten.

Kreeka vastu Eesti ainsa tabamuse vormistanud vasakäär tõdeb, et esimene mäng Eesti lootusi kindlasti ei kustutanud ja mängijate võitlusmoraali see kaotus ära ei võtnud: “Aga kindlasti oli kogu turniir meie jaoks kogemuste hankimiseks ja tippjalgpalliga tutvumiseks.”

Tuleb reaalsusele otsa vaadata Kaotused 0 : 3 Portugalile, 1 : 4 Kreekale ja 0 : 2 valitsevale Euroopa meistrile Hispaaniale väljendavad reaalset jõudude vahekorda. Pärast lahingut rusikatega ei vehita ja nii jääb üle tõdeda, et läks nii, nagu karta võis. Kuigi loodeti, et äkki läheb ikkagi paremini.

Mitmed endised Eesti tippsportlased on öelnud, et suurvõistlustele minnes ei maksa asjatult lootusi heietada, sest kui ikka ettevalmistust pole ja võimed ei luba, siis tulemust ei saa tulla.

Roman Ubakivi edastab sama sõnumi: “Tööd on halvasti tehtud, taktika, tehnika ja füüsiline pool jätsid soovida, mängu ja mängustiili polnud. Sakslaste

U19 EM-finaalturniir Eestis A-alagrupp 1. Hispaania 2. Kreeka 3. Portugal 4. Eesti

3 3 3 3

2 2 1 0

1 0 1 0

0 1 1 3

7-4 8-5 8-6 1-9

7 6 4 0

3 3 3 3

2 2 1 0

1 0 1 0

0 1 1 3

5-3 5-2 4-2 1-8

7 6 4 0

B-alagrupp 1. Inglismaa 2. Prantsusmaa 3. Horvaatia 4. Serbia Poolfinaalid Kreeka–Inglismaa Hispaania–Inglismaa

2 : 1 (normaalaeg 1 : 1) 3 : 3 (normaalaeg 2 : 2, penaltid 4 : 2)

Finaal Hispaania–Kreeka

1:0

Tarmo Rüütli: oskusi ei õnnestunud välja mängida Küsisime Eesti koondise peatreenerilt Tarmo Rüütlilt, kas meie kuni 19aastaste noormeeste tulemus finaalturniiril oli ootuspärane?

Kes siis kaotusi ikka ootab? Aga tegelikult on tulemused realistlikud, kuigi võinuks ka paremini minna. Tugevamad võitsid.

Kas koondise tulemus jäi oskuste puuduse või kogenematuse taha?

Raske öelda, sest oskusi on, aga neid ei õnnestu alati välja mängida, kui vastane on tugevam. Üks ühele olid konkurendid kindlasti meie poistest paremad, kiiremad ja otsustavamad.

Pika mängu jooksul annab see tunda.

Samas, mängijate kogemustepagasit muidugi võrrelda ei saa. Eesti liigas vajalikku taset ei saavuta. Üllatada ei õnnestunud ja seepärast tuleb saavutatuga siiski leppida.

Avamängus Portugaliga 5. minutil löödud omavärav räägib närvilisusest.

Kas see oli aimatav ja saanuks seda vältida?

Ärevus peab olema, see on ja jääb jalgpalli juurde. Kui lähed seisul 0 : 0 väljakule, on seis võrdne ja soov võita.

Et meile kohe kaks oma vigadest ära löödi, oli sportlik ebaõnn. Kindlasti jääb see nende mängijate hinge kripeldama, kuid teinekord õnnestub selliseid eksimusi vältida. Tegelikult on koondisest ja nende mängijatest veidi kahju, sest sellist suurt ja üldist

ärakukkumist selles mängus ei olnud.

Vastane sai väravatest kindluse ja sai vabamalt tegutseda.

Kas kogemuste puudus otsustavate kohtumiste mängimisel kummitab ka meie teisi koondisi ja klubisid?

Eks ta kummitab meid kõiki, asjad käivad ju erineval tasemel. Meie valik on, nagu on, mängime seal, kus mängime.

Peame kasutama neid hoobasid, mis meil on ja mis meile edu toovad. Peamine on mängudistsipliin ja ette antud plaanist kinnipidamine. Saame loota asjadele, mis meie jaoks toimivad. Aga üldiselt ma ei muretse selle pärast, muidu jääbki pidevalt kummitama.

Kas meie 19aastastel noortel peaks olema rohkem mängupraktikat kõrgemal tasemel?

Asi pole selles, et 17–19aastased poisid peaksid olema juba kõvad mängumehed. See on lihtsalt etapp nende karjääris. Oleks hea, kui nad täiskasvanute koondisesse jõudes oleksid küpsed mängumehed. Praegused noored saavad praeguste koondislastega võrreldes palju rohkem mängida ning on hea, kui see õnnestub perspektiivis ka realiseerida.

Teiseks ei ole meie poistel juba puhtfüsioloogiliselt võimalik olla oma eakaaslastega lõunapoolsematest maadest samal tasemel. Kui nad on täismehed valmis, siis tuleb kõik nooruses omandatu välja mängida.

2012 AUGUST JALKA

11

u19 finaalturniir üle tõdeda, et jalgpallikoondis ei saanud ja hollandlaste töö on siin olnud ebarasuure pingega hakkama. huldav.”

“Meeskond põles läbi. Pingest tuUbakivi sõnul on Eesti koondise ja lenevalt võeti nii väljakul kui ka selle meie konkurentide arenguvahe praegu 5-6 aastat, mis pole normaalne. Ta lisab, ääres vastu valesid otsuseid,” lausus ta mullu sügisel. et Eestil on praegusest ka paremaid koondiseid olnud ja Lõvidega ei anna taset üldse võrrelda.

Saksamaa ja holKarl-Eerik Luigend leiab, et allajäämisel on siiski objektiivsed põhjused: landi treenerite kehv töö “Peame vaatama, kus me asume. Meie õõnestas tugevasti meie vastased saavad 12 kuud aastas korraautoriteeti ning meil likes tingimustes treenida, Eestis seda saab olema tulevikus võimalust pole. Kui vastased mängivad väga tugevates liigades, siis meil on raske ennast UEFA-le ainult kolm meeskonda, kes suudavad tõestada. tempot pakkuda. Individuaalselt on see võimalik, aga meeskonnana me vaevalt maailma tippu jõuame.”

Juuni 2012. Eesti rannajalgpallikoonUbakivi hinnangul mängisid poisid dis kaotab Moskvas FIFA MM-kvalifipüüdlikult, ei viilinud, ja midagi ei saa katsiooniturniiril avamängus Rumeeniaette heita, küll on aga tegu lihtsalt puu- le 3 : 5. Koondise treeneri Kert Haavistu duliku noortetööga, mis ei vasta tänasõnul andis meestel tunda ärevus, nad päeva tasemele. olid pinges, ei olnud vabad ja loovad.

“Välismaalased on siin ainult raha Roman Ubakivi sõnul tuleb see peal väljas ja tulemused neid eriti ei tegemata tööst, seepärast peab Eesti huvita,” jätkab ta kriitiliselt. “Saksamaa jalgpallis kõik tegemised kriitiliselt läbi ja Hollandi treenerite kehv töö õõnestas tugevasti meie Foto: lembit Peegel autoriteeti ning meil saab olema tulevikus raske ennast UEFA-le tõestada.”

Nimeka treeneri sõnul tuleb noortekoondiste ettevalmistus anda eestlastele, sest seni on lihtsalt liugu lastud. Ubakivi hinnangul oleks näiteks Marko Kristali, Martin Reimi või Urmas Hepneri töö palju tulemuslikum, sest nad peavad pärast ka inimestele silma vaatama.

“

„

Ajalool on omadus korduda Aga. November 2011, sama tegevuspaik ehk A. Le Coq Arena. Ainult et Euroopa meistrivõistluste playoff’is on vastamisi Eesti ja Iirimaa rahvuskoondised.

Keith Andrewsi 13. minuti väravast 0 : 1 taha jäänud sinisärgid löögist ei toibunud ja kaotasid 0 : 4.

Eesti Jalgpalli Liidu presidendil Aivar Pohlakul jäi 12

JALKA AUGUST 2012

Manchester City mees Denis Suarez võidutseb Vadim Gurniku värava ees.

vaatama, muidu meil tulevikus head loota ei ole.

Treener selgitab: “Kõige lihtsam on üle libiseda, aga arengutesse on vaja tõsiselt suhtuda. Ega me maailma eesotsas pole, aga noored on meie tulevik ja peab tegema superpingutusi, et vanade klassis konkurentsis püsida.

Kui meil õnnestub materjalist rohkem välja pigistada, suudame mängualguse hävinguid ja suurt tasemevahet vältida.

Hea, et meie A-koondist veab oma mees.”

Seni tuleb meil aga piirduda vastasmeeskondade viisakusavaldustega, mida pärast noormeeste U19 finaalturniiri kohtumisi treenerid Eesti aadressil jagasid.

Portugali koondise peatreener Edgar Borges: “Tahaksin õnnitleda ka meie vastast ja treenerit. Hea mäng, hea treeneritöö. Soovin Eestile edaspidiseks edu. Suur tänu külalislahkuse eest!”

Hispaania treener Julen Lopategui: “Väga distsiplineeritud Eesti murdmine ja endale ruumi leidmine nõudis rasket tööd. Eesti polnud kerge vastane.”

Avasta uus i30.

Tõestatud kvaliteet.

On uute mõtete aeg.

Uue põlvkonna Hyundai i30 i30 mudelivaliku hinnad alates 13 990 € www.hyundai.ee

TERE TULEMAST KVALITEETSETE AUTODE MAAILMA!

i30 keskmine kombineeritud kütusekulu 3,7-6,7 l /100 km, CO₂ heitmed 97-157 g/km

AMSERV TÄHESAJU, Tähesaju tee 14, Tallinn, tel. 620 0940; AMSERV PÄRNU, Tallinna mnt 89a, Pärnu, tel. 445 5735; AMSERV TURU, Ringtee 32, Tartu, tel. 730 0673; www.amserv.ee

2012 AUGUST JALKA

13

TALLINN, Sõpruse pst. 18c, tel. 667 5511; TARTU, Ilmatsalu 28, tel. 742 4677; KURESSAARE, Kihelkonna mnt. 8a, tel. 452 4334; VILJANDI, Suur-Kaare 69, tel. 444 8866; HAAPSALU, Tallinna mnt.78, tel. 472 4010; RAKVERE, Narva 23c, tel. 327 0903; NARVA, Kerese 40g, tel. 356 9333; JÕHVI, Lääne 1b, tel. 339 6204; www.topauto.ee

1-teist mõtet

Välistreenerid Eestis laseva R

ahvusliku jalgpalli taastaja Roman Ubakivi põrutab Jalka veergudel (lk 10–12), et meie U19 koondis oli EM-finaalturniiriks ette valmistamata ning “sakslaste ja hollandlaste” töö on siin olnud ebarahuldav. See on päris kaalukas avaldus, millele Ubakivi lõi pitsati peale, lisades, et välismaalased on raha peal väljas, lasevad niisama liugu ning U19 koondise taset ei anna kunagiste Lõvidega üldse võrrelda.

Tõsi ta on, et Lõvidega võrreldakse meie (noorte)jalgpallis peaaegu iga vähegi esileküündivamat meeskonda. Lõvid on etalon, nagu kaaluvihk, mida vähemalt siiani pole avalikkuse silmis suutnud üles kaaluda ükski sats ega saavutus. Ja päris intrigeeriv on kujutleda, kuidas suutnuks legendaarne kaheksakümnendate aastate poistepunt hakkama saada omaealiste EM-finaalturniiril. Lõvid on võidutsenud küll rahvusvahelistel noorteturniiridel, mille tase oli ebaühtlane, ja eks kuulsal Helsinki Cupilgi olid vastasteks eelkõige Soome enda meeskonnad. Nõukogude Liidu piires oldi edukad Nahkpalli turniiridel, kus kogeti palju sohki ja ärategemist. Tasemelt vahest kõige kaalukam on Lõvide 0 : 3 kaotus endast aasta vanemale Nõukogude Liidu noortekoondisele, mis tuli hiljem maailmameistriks. Pole sugugi paha, aga selle fakti ainus puudus on asjaolu, et tegemist oli kontrollmänguga, kus end tõestada tahtsime eelkõige meie ning mida Eestis treeningulaagris olnud vastased ei pruukinud võtta liiga tõsiselt.

14

JALKA AUGUST 2012

Aga kahtlemata oli Lõvide meeskond suurepärane ning saalijalgpallis, kus poisid kitsaste olude sunnil üles kasvasid, oli tegemist lausa võrratult kokkumängiva ja vaimukaid kombinatsioone pakkuva kooslusega. Nii et Lõvidele võib Roman Ubakivi alati toetuda, kui ta teisi kritiseerib.

“

Kui koondislased Ubakivilt pärisid, kuidas liini sirgena hoida, vastanud Ubakivi: “Vaadake tribüünipinkide järgi!”

„

Surm Zagrebis: eksperiment liinikaitsega Paraku paistab praegu kriitika suund pisut väär olevat. Konkreetset mees­ konda ei saanud peatreener Arno Pij­pers kuigi kaua juhendada ja põhitöö tehakse tänapäeval ära ikkagi klubides. Ubakivil oli luksus oma Lõvidega, mis oli Eesti-siseselt n-ö klubi ja Eestit esindades koondis, kogu aja koos olla. Jalgpallipuu oli kidur, konkurents kõhnake ja valik kordades väiksem kui praegu. Tänapäeva jalgpallis saab koondise treener mängijad oma käsutusse lühikeseks ajaks. Ubakivil endal selline kogemus sisuliselt puudub, sest tema Eesti koondise peatreeneriks olles (1994–1995) koosnes koondis ena-

muses FC Flora palluritest, kellega ta sai samuti kogu ettevalmistusaja tegeleda.

Tulemust mäletavad statistikud peast: Ubakivi saldoks jäi 22 mängu, 21 kaotust ja üks väravateta viik Läti vastu. Kas peame andma Ubakivi tööle sama karmi hinnangu, kui tema andis praegu U19 koondisele?

Ubakivi vastulause eelavaldatule on teada: osava sõnaseadjana on ta oma õnnetut koondisebilanssi õigustanud vaeste olude ja õpipoisiaastatega. Ta on rääkinud, kuidas tal õnnestus laiendada koondisse kuulujate ringi ja kuidas ta sellega ehitas teed oma järeltulijale.

Jutt jumala õige, aga ainult osaliselt!

Oli siiski ka teine pool, milleks oli rahvusvahelise jalgpalli vähene tundmine, kogenematus ja olulised lüngad jalgpalliteoorias. Vanemad koondislased puuksuvad siiani naerda, meenutades, kuidas Ubakivi nad elus esimest korda liinikaitset pani mängima. See juhtus kurikuulsas meie 1 : 7 kaotusega lõppenud EM-valikmängus Horvaatia vastu, kus Martin Reimi viigivärav vallandas tormi: lõunaslaavi riigi tollane president Franjo Tudjman surus keset mängu avalikult pöidla alla: surm eestlastele!; Robert Prosinecki tegi hulluva publiku ees Urmas Kirsile kaks korda jalgade vahelt ära ja väravaid langes nagu oavarrest.

Simon Kuper kirjutab oma bestselleris “Football Against the Enemy”, et Tudj­ man olevat mängu tulemuseks ennustanud 6 : 1 ja kui see seis tablool säras,

1-teist mõtet

ad raha seljas liugu. Tohoh! karjunud peatreener Miroslav Blazevic kapten Zvonimir Bobanile: “Aitab! Ärge enam skoorige!” Aga Davor Šuker lisas viimasel minutil seitsmendagi kolli.

Just selle mängu Zagrebis valis alati julge eksperimenteerijana tuntud Ubakivi kohaks, kus Eesti koondis pidi liinikaitset katsetama. Kui koondislased Ubakivilt pärisid, kuidas liini sirgena hoida, vastanud Ubakivi: “Vaadake tribüünipinkide järgi!”

Kuidas liinikaitset tegelikult peab mängima, õpetas meie meestele selgeks Ubakivi järel koondist tüürima asunud islandlane Teitur Thordarson. Tema tööd jätkasid kuni Tarmo Rüütlini välismaalased ja raske on kellelegi ette heita, et ta oleks olnud siin esmajärjekorras raha pärast. Aga just seda heidab Ubakivi neile ette. Oma treener tegevat tööd tulemuslikumalt, sest peab pärast mänge ka kohalikele inimestele silma vaatama.

Importteadmiste kvaliteet kehv?

Kindlasti motiveerib välismaa treenereid ka raha, aga mitte ainult. Teitur ehitas meie tippjalgpallile vundamendi.

Paljud meie koondislased meenutavad siiani, et alles islandlane avas nende silmad ja andis neile aimu nüüdisaegsest jalgpallist. Hollandlased Arno Pijpers ja Jelle Goes mõjusid juba oma autoriteediga ning tagasi vaadates on nii suurepäraseid tulemusi (võit Venemaa üle) kui ka mälestusväärseid mänge (Hollandi vastu Lillekülas). Väheke

õnnetuks jäi Viggo Jensen oma kuulsa “rombiga”, aga mäletan siiani taanlase veekalkvel silmi, kui ta Toshkendis luges hotelli arvutist väljaprinditud sõnumit tema vallandamisest. Kuidas ta juba lahkuva mehena sealsamas muretses meie mängijate väljaravimata vigastuste pärast ja hiljem lennukis uuris kauakaua Eesti koondise viimaste aastate tulemustekõverat ja püüdis mõistatada, milles oli tema vallandamise põhjus.

Muidugi, Ubakivi võib kogu eelneva jutu kohta kosta, et tema kriitika käis hoopis noortetöö arengu kohta üldisemalt. Et tema pidas “sakslasi ja hollandlasi” kritiseerides silmas hoopis nende vastutust noortetöö kvaliteedi suhtes, mis laineneb ka meie koondiste esinemisele tiitlivõistlustel.

“

Lõvid on etalon, nagu kaaluvihk, mida vähemalt siiani pole avalikkuse silmis suutnud üles kaaluda ükski sats ega saavutus.

„

Aga sel juhul unustas lugupeetud treener täiesti, et Eesti pääses nii kõrgele tasemele mängima kui korraldav riik, mitte kui meeskond, mis jõudis sinnamaale läbi ülitiheda ja kõrge tasemega valiksõela, kust pudenesid läbi ka sellised suurused nagu Saksamaa, Itaalia ja Holland,

Foto: Lembit Peegel

Ka see koosseis ei pääse võrdlusest Lõvidega. Legendiga ongi raske võidelda. Legend ise kahjuks ei saanud võimalust esindada Eestit nii kõrgel tasemel nagu EM-finaalturniir.

Vasakult: Hannes Anier, Brent Lepistu, Martin Kase, Andreas Raudsepp, Bert Klemmer, Artur Pikk, Johannes Kukebal, Karol Mets, Kevin Ingermann, Vadim Gurnik ja Karl-Eerik Luigend.

kui piirduda ainult kõige suurematega.

Mida imet pidanuks siis meie “sakslased ja hollandlased” ning nende loodud ja kureeritud noortesüsteem tegema? Veel kord: “sakslased ja hollandlased” ei treeni meie noori igapäevaselt, seda teevad meie oma kaasmaalastest klubitreenerid.

Sõltub neist, kui palju ja kiiresti nad koolitustel pakutava omandavad ning seda oma gruppide peal teostada suudavad.

Loodetavasti ei suhtu nemad üleolevalt välismaalt imporditud teadmistesse. Lars Hopp on loonud suurepärase andmebaasi, kus on kõigi vähegi koondisekõlbulike mängijate andmed. Frank Bernhardt on kahel korral viinud meie noortekoondised EM-valikgruppidest edasi. Kes keelanuks seda kõike korda saata meie treeneritel?

Muidugi ei saa väita, et meie noorte­ süsteem töötab laitmatult. Karel Voolaid (vt lk 24–27) kaardistab kriitiliselt Eesti noormängijate ja -koondiste puudujäägid, kuid teeb seda kargelt ja objektiivsetele põhjustele viidates. Üle oma varju ei hüppa. Meistri- ja esiliiga kogemusega eestlastel on väga raske pakkuda võrdväärset konkurentsi Hispaania ja Inglismaa tippklubide nimekirjas olevatele talentidele. Vaevalt suutnuks seda isegi Lõvid. Mängutempo, noortele jagatavad teadmised, kogu vutikultuur on liiga selgelt suurte poole kaldu. Selle vahe vähendamisega Eestis tegeldakse. Välismaiste treenerite palkamine läinud kahel kümnendil oli õigustatud nii nende teadmiste kui ka kasvõi suurema autoriteedi tõttu. Meie noorte­ treenerid saavad oma võimaluse ja kui uskuda Ubakivi loogikat, tähendab see meie noortekoondiste järjepidevat jõudmist noorte EM-finaalturniiridele.

Oleks see vaid nii lihtne.

Indrek Schwede JALKA peatoimetaja 2012 AUGUST JALKA

15

16

JALKA AUGUST 2012

2012 AUGUST JALKA

17

küsitlus

Eesti mäng: punase foori alt krambiga läbi Pärisime erineva taustaga inimestelt, milline oli nende mulje U19 EM-finaalturniirist ja meie meeskonna esitusest. Oli vastakaid arvamusi: et just sellised mängud arendavad ja et arenguks on vaja mängida nõrgematega, kelle vastu saaks rohkem rünnata. Ühine oli seisukoht, et tase oli meie jaoks liiga kõva.

Alari Lell: vajame madalama tasemega vastaseid Endine Eesti koondislane Jälgisin turniiril eelkõige seda, kuidas meeskonnad mängivad ja milline on taktika. Maailma tipptase tuli koju kätte, ootasin põnevaid mänge ning neid ma sain.

Mängijate nimed olid ju tundmatud, aga põhimeeskondadele taktikaliselt, füüsiliselt ja tehniliselt alla ei jäädud. Eriti meeldis oma ründava mängustiiliga Hispaania ja see, kuidas noori juba maast-madalast harjutatakse sarnaselt tegutsema. Head ründajad olid ka inglastel ja prantslastel. Kreeklaste puhul jääb loomulikult meelde nende võitlustahe ja ühtekuuluvus.

Kui kõik räägivad, et jalgpall jätab eestlased külmaks, siis see turniir lükkas selle väite ümber. Ei olnud ju kohal Ronaldosid ega Beckhameid, aga rahvas tuli ikka, isegi kehva ilmaga. Sümpaatne oli see, et eestlased ei olnud otseselt kellegi poolt, õnnestunud soorituste puhul plaksutati mõlemale poolele ja staadionilt enne lõppu ära ei mindud. Nüüd on meie klubidel mõtlemiskoht – miks need inimesed meie liigat vaatamas ei käi?

Ega Eesti koondiselt ju palju ei oodanud ja nagu turniir näitas, oli klassivahe suur. Arvan, et mindi peale liiga kaitsvalt ja kardeti rünnata. Samas ei löödud pikka palli ette, vaid üritati ka palli hoida ja otsiti kaaslast. Nähti tipptase ära.

Ma ei usu, et sellisel tasemel mängud meie koondist kuidagi arendasid. Vaja oleks rohkem kohtumisi madalamal tasemel, kus suudame ka ise rünnata. Vastased oli finaalturniiril liiga tugevad, et oma mängu näidata.

18

JALKA AUGUST 2012

Sergei Ratnikov: punase fooriga üle tänava Tallinna Kalevi peatreener Enne turniiri lootsin, et äkki õnnestub alagrupis kolmas koht saada ja jõuda ka maailma­ meistrivõistlustele.

Aga kui nägin taset, siis oli selge, et me ei vea välja. Tulemus on igati objektiivne, parema saavutamiseks oleks olnud vaja supermängu.

Füüsiliselt ei olnud me nõrgad, mängust arusaamisega ja tehnikaga jääme aga kõvasti alla. Esimene puude, lühike ja pikk pass on asjad, mida tuleb veel kõvasti arendada.

Samas läks koondis iga mänguga paremaks ja tasapisi saime mängu sisse. Portugali vastu olid poisid närvis, sest vastu tuli astuda ikkagi Euroopa paremikule, pluss 7000 pealtvaatajat ja teleülekanne. Nad olid terve mängupäeva hajevil. Nägin, kui paar poissi üle tänava läksid ja üks ei pannud punast foorituld üldse tähele. Olid krambis. Edaspidi poisid õnneks enam nii palju ei kartnud kui esimeses mängus.

Et taset tõsta, peab panustama meie meistriliigale. Treenerid peavad noori julgemalt väljakule edutama. Väga tahtis on, et poisid saaks mängida vastastega, kes sunnivad neid kiiremini mõtlema.

Usun, et olukord läheb pidevalt paremaks. Niipalju noori pole ma tribüünidel varem jalgpalli vaatamas näinud. Uus põlvkond on peale tulnud ning kindlasti tuleb juurde uusi tegijaid ja harrastatavus suureneb.

küsitlus Viktor Mets: üks mäng oli mitme trenni eest Paide Linnameeskonna noortetreener Euroopa tippude ja Eesti tasemevahe on päris suur, aga vastased olid ka väga tugevad, sest meie alagrupikaaslased Hispaania ja Kreeka jõudsid ju finaali.

Järk-järgult läks ka meie mäng paremaks, asjad hakkasid tasapisi toimima.

Viimane mäng Hispaaniaga oli juba päris hea. Oleme tõestanud, et suudame ka palli hoida, proovime rünnakul midagi tekitada ja ainult pikka palli me ette ei peksa. See näitab, et kogu Eesti jalgpall on teinud oma arengus sammu edasi.

Oli näha, et sellistes mängudes tuleb konkurentsis püsimiseks meie poistel anda endast 110 protsenti. Koduliigas niipalju pingutama ei pea, sest mängutempo on madalam. Üldiseks arenguks ongi meil vaja selliseid tugeval tasemel mänge. Üks finaalturniiri mäng oli kohe kindlasti mitme hea trenni eest. Nüüd peab alaliit mõtlema, kuidas selliseid mänge rohkem saada ja kuidas tõsta meie liigade taset. Loomulikult võtab see aega.

Eve Mets: tundsime perega uhkust Eesti koondislase Karol Metsa ema Eve Loomulikult hoian pöialt oma pojale, kuid mitte ainult. Elan kaasa kogu meeskonnale ja nende tööle. Jalgpallis on oluline tiimitöö ja nauditav on vaadata, kui koostöö toimib.

Poja pärast mul konkreetselt muret ei tekkinud, tegemist oli võibolla sisemise rahutusega, kuidas mäng kulgeb ja kas võitlusvaimu jagub. Kuid üks, mida kardan, on kindlasti vigastused – et mängus mõnda halba kukkumist või kokkupõrget ei juhtuks.

Vastas olid tugevad võistkonnad. Karoli mänguga olen väga rahul, ta on kiire, emotsionaalne ja kirglik, tundsime perega uhkust, kui kriisiolukorrad lahenesid tänu temale positiivselt, kuid eks temal ja ka teistel ole veel palju õppida.

Kindlasti pole mitte kõik liigutused ja otsused platsil ülimalt professionaalsed. Emana olen super õnnelik tema edu ja olulise positsiooni üle palliplatsil.

Ebaõnnestumiste korral on kahju näha kurba või tujutut olekut. Aga paratamatult on see selline ala, kus peab oskama ka kaotada. Võit ja kaotus ning võistlusmoment kui selline ongi nähtused, mis kütavad kirgi ning emotsioonide tekkimine on minu jaoks paratamatu.

“

Nad olid terve mängupäeva hajevil. Nägin, kui paar poissi üle tänava läksid ja üks ei pannud punast foorituld üldse tähele.

Olid krambis.

„

Tarvo Krall: stsenaariumi lõpplahendus oli aimatav Näitleja Tuleb tunnistada, et turniiri stsenaarium üllatusi ei pakkunud ja tulemus oli aimatav.

Ikka ootasime noortelt pisut enamat, aga oli nagu tavaline suusailm ja latti ei ületatud: üllatada ei suudetud ja maad värisema ei pandud.

Kui Eesti lõi oma esimese värava, oli emotsioon nii suur, et kohe lasti endale kott pähe tõmmata. Ju peame siis sellega leppima. Eestlaste lootus saada alagrupis kolmas koht ja ühte oma vastast edestada oli utoopia. Näitasime täpselt seda taset, kus me maailma edetabelis oleme. Eesti mänge jälgides võrdlesin seda pisut A-koondisega. Kui Tarmo Rüütli on arendanud rünnakut, tugevdanud keskväljal tegutsemist ja muutnud ääred atraktiivsemaks, siis Arno Pijpers sundis meie poisse liiga palju kaitsest mängima.

Muidugi, eks meie poisid mängisid niipalju, kui vastane lasi. Kui ikka kõrge kaitse oli vastas, siis ega kusagile joosta polnud.

Mulle meeldisid finaalis kreeklased rohkem kui Hispaania matadoorid, kes käitusid juba nagu staarid.

Kuigi teistel oli ka häid mängumehi, kes tulevikus võivad kaugele jõuda, siis nemad oma käitumisega silma ei paistnud. Eesti koondises torkas silma see patsiga poiss.

Mu lapsed küsisid, miks ta nii palju jookseb, kas ta ära ei väsi.

2012 AUGUST JALKA

19

peegli peegeldused

EM-finaalturniir vabas Eestis –

lembit peegel

Lembit Peegli fotosilm jutustab meile kodusest EM-finaalturniirist, kus platsil olime tulemuslikult võrdsed Serbiaga ja päris rahule ei jäänud.

Aga korralduslikult võime jääda vägagi rahule.

Jalgpalli EM vabas Eestis! See pilt jutustab tõesti rohkem kui sada sõna.

20

JALKA JALKA AUGUST AUGUST2012 2012

peegli peegeldused

– tehtud!

2012AUGUST AUGUST JALKA JALKA 2012

21

peegli peegeldused

Karl-Eerik Luigend valiti finaalturniiri kümne talendikama palluri sekka.

Sünkroonjalgpall Inglismaa koondislase Nathiniel Chabolah’ ja kreeklase Charalambos Lykogiannise esituses.

Pall on kinni kiilunud Martin Kase (14) ja Brent Lepistu (10) vahele. Rivis on veel Johannes Kukebal (2) ja Karol Mets (4). Bert Klemmer (6) jälgib sündmusi esireas.

22

JALKA AUGUST AUGUST 2012 2012

Niimoodi lõpetas Gerard Deulofeu prantslaste lootused ja piinad poolfinaalis.

peegli peegeldused

Mängud Eestist jõudsid Eurospordi jt kanalite vahendusel üle maailma.

Finaalilõpu vastandlikud tunded: löödud kreeklane ja rõõmsad võitjad.

Hispaania ei saanud kurta kaasaelajate vähesuse üle.

Kreeklased heitlesid vihmamärjas Lillekülas ligi 80 minutit hispaanlastega võrdses seisus.

Euroopa meistrid 2012.

Taamal vasakul Mart Poom.

2012AUGUST AUGUST JALKA JALKA 2012

23

Foto: Lembit Peegel

Karel Voolaid kommenteerimas U19 EM-finaalturniiri m채ngu.

24

JALKA AUGUST 2012

usutlus

Karel Voolaid: oma Ferrari saab kokku panna treeningutel juba praegu Eestis

Eesti Jalgpalli Liidu treenerite koolitaja ning U19 koondise peatreener Karel Voolaid räägib, et tippjalgpalluri elust unistavad noored võivad oma tulevase Ferrari kokku panna siinsamas Eestis: täpne ja terav siseküljesööt on auto rattad, enne söödu omaksvõttu seljataha heidetud pilk auto kere jne. Voolaid seletab, milliste oluliste tehniliste elementide kallal peavad meie noored enam vaeva nägema,et Euroopa tippudega sammu pidada.

Indrek Schwede Meie jalgpall on ühe kogemuse võrra rikkam: korraldasime ja osalesime U19 EM-finaalturniiril. Kas võib öelda, et meile näidati koht kätte?

Mingis mõttes me ju teadsime, milline on meie tase võrreldes finaalturniirile pääsenud koondistega. Valmistuti turniiriks, et näidata pigem väärikat mängu, kui lootuses alagrupist edasi pääseda.

Nullipoisiks jäi B-alagrupis ka Serbia. Meie väravate vahe oli 1-9, neil 1-8. Kui saanuksime Serbia oma alagruppi, olnuks meil võimalus pääseda U20 MMile.

Finaali jõudsid meie alagrupi võistkonnad Kreeka ja Hispaania, aga samas: võibolla olnuks meie MMile pääsemine ebaaus nende suhtes, kes pidid finaalturniirile jõudmiseks läbima valikgrupi ja eliitringi. Mulle tundus, et ka meie publik ei lootnud väga palju enamat, sest kaasaelamine oli passiivne ja 12. mängija meie koondise mängudel sisuliselt puudus.

Pead silmas, et publik ei lootnud edasipääsu ja oli sellepärast passiivne?

Jah, ei loodetud. Mängijate jaoks on, samas, publiku toetus alati oluline, eriti kui mängid kodus oma rahva ees! Mängijate puhul ei tekkinud kordagi tunnet, et keegi ei viitsi või ei taha. Pigem jäädi oskustega hätta.

Milles peamiselt?

Kui lähed kaitsvalt mängima, siis vastane tunnetab selle ära, haarab initsiatiivi, alustab ründavalt ning enesekindlalt. Kui Eesti võidab palli, on kiiresti vaja oma oskusi heal tasemel vastaste vastu näidata. Tavaliselt võidame palli oma poole peal, vastase värav on kaugel ja tippvõistkonnad on palli tagasivõitmiseks hästi ette valmistatud. Nad teavad neid kahte-kolme käiku, mida eeldatavalt nõrgemad võistkonnad sellisel juhul otsivad ning need käigud pannakse kinni.

Ja me saame üksnes pikka palli ette peksta.

Jah, kuid väga harva täpset ja efektiivset pikka anda. Neliviis vastast meie poolel teeb survet ja meie tipuründaja on kahe vastaste keskkaitsja poolt hästi valvatud. Meie poolel on palju mängijaid, kelle vahemaad on väikesed ning sellest situatsioonist palliga väljatulek nõuab individuaalset meisterlikkust, kiireid kombinatsioone ja üksteisemõistmist. Päris tipptasemel näeme, kuidas pallita mängijad võidavad palle, lugedes vastaste kehakeelest nende mõtteid. Tunnetatakse, millal vastane ei julge palliga ümber keerata või millistesse tsoonidesse söötu otsitakse. Nii jääbki mulje, et pall saadakse väga kergesti kätte. Meie vastu mängides kulub tugevatel vähem energiat palli tagasivõitmiseks ja palliga olukordades on nad topelt enesekindlad. Noorte tasemel vaadatakse juba klubi järgi: see mees on näiteks Chelsea hingekirjas, pean ettevaatlik olema. Aga eestlaste puhul, kes pole nimekate klubide hingekirjas, võib võtta hoiaku, et nende vastu saab julgelt mängida.

Ja enamasti see hoiak õigustab ennast?

Vaatasin, et Artur Rättel oli enne EM-finaalturniiri löönud Levadia eest kolm väravat ja kõik ühes mängus Paidele.

Selleks et finaalturniiril individuaalselt silma jääda, peaks ründaja lööma meie meistriliigas pidevalt väravaid ja seda oma meisterlikkuse pealt. Just nii – võtad ette ja teed näiteks Sillamäe kaitsjale ära! Oluline roll on ka treeneril, kes peab andma mängijale piisavalt tagasisidet ning jagama nõuandeid. Kui treener tagasisidet ei anna, siis peab mängija end ise analüüsima: kas kaaslased ei toeta mind piisavalt, kuidas on avanemistega või ehk on mängu lõpus jalad liiga pehmed.

Jalgpallikultuuri mahajäämust ei saa tasa teha päevade ega aastatega, vaid aastakümnetega.

Info kogumine vastase kohta algab kohe avavilest ja sellest sõltub suhtumine vastasesse. Kui tuleb pall meie üksikule ründajale, siis keskkaitsjad jälgivad kohe, kuidas eestlane pal2012 AUGUST JALKA

25

usutlus li omaksvõttu ajastab, kas ta teeb petteliigutusi. Kui kaitsjad näevad, et ohhoo – mees võttis palli, keeras ja läks, muutuvad nad ettevaatlikuks. Aga kui nad ise võidavad esimesed paarkolm palli, tekib neil enesekindlus.

Olev Reim ohkas paar aastat tagasi, et meie vuti üks alghädasid on siseküljesööt, millega jäävad hätta isegi suure koondise mängijad.

Kui jalutada meie tänaval, siis ei sunni miski tagant kiirustama. Kui töötad aga Tokyo kesklinnas, siis pead liikuma kiires tempos, sest muidu jääd lihtsalt hiljaks. Jalgpallikultuuriga on samamoodi – meie meistriliiga ei nõua kiiremat mängu, ülikvaliteetset siseküljesöötu. Mängijad ei nõua endalt rohkem, kui nõuab neilt meistriliiga üldine tase. Tunnetan, et meie mängijatel on olemas ootus saada treeneritelt paremaid treeninguid. Ega nad seda otse ei küsi, aga usun, et nad on valmis rohkem kvaliteetsemalt töötama.

See, et rahvusvahelistes mängudes on mäng kiirem ja nõuab kiiremat mõtlemist ja tegutsemist, on arusaadav. Aga kui sageli näeme, kuidas meie noored ei suuda ka ilma pressi all olemata palli surmata, ja annavad sööte jumal teab kuhu!

Kas tegemist on noortetöö praagiga?

Surve hakkab hetkest, kui meie mängijad riietusruumist välja tulevad. Kui pall on 26

JALKA AUGUST 2012

Fo

em to: l

eeg bit P

el

Kas treenerid on ootusest aru saanud?

Ma olin pärast pikemat pausi 2011. aastal taas noortejalgpallis ja sellest piisas, et mõista – veel ei ole! Eks see oli üks põhjus, miks jalgpalliliidu koolitajatöö vastu võtsin. Rahuloluks pole põhjust. See pole see teema, et mina oskan ja teised ei oska. Toon näite.

Jelle (Goesi) ja Arno (Pijpersi) esimeste aastate koolitusmaterjalides on kirjas, kui palju tipud mängu jooksul kõnnivad, sörgivad, jooksevad ja spurdivad. Need numbrid on oluliselt muutunud. Äärekaitsja liigub praegu poolteist kilomeetrit rohkem, sprindi- ja jooksudistants on tõusnud 500–800 meetri võrra. Treeneritena peame seda teadma, olema kursis tänapäeva trendidega, et tippjalgpalli rong eest ära ei sõidaks. Treener ei tohi olla dinosaurus. Koolitustel üritame pakkuda nüüdisaegseid teadmisi.

Eesti treenerid peavad olema võimelised andma treeninguid, kus arendatakse tarku ja kvaliteetseid mängijaid. Kui treener ei suuda või ei oska intensiivseid treeninguid anda – ja Eestis on enamik treenereid selliseid –, siis on raske nõuda ka meie koondistelt enamat. Sellest jääb väheks, kui riietusruumis lüüakse plaksuga käed kokku, et lähme, kutid.

Paljalt tahtejõuga palli väravasse ei löö.

eestlaste käes, teavad nad, et iga vale käik karistatakse, et isegi oma söödu puhul väikesel väljakuosal saavad vastased selle suurema tõenäosusega kätte. Hakatakse otsima kindlaid käike – pikka söötu, aga vastane näeb ju ära, et me ei julge mängida. Ka treener on öelnud, et ärge riskige ning sunnib kaitsjaid väiksemagi ohu korral palle auti lööma ...

Võtame näiteks hispaanlaste mängufilosoofia. Isegi kui nende ässadel küljes rippuda, lükkavad nad ikka söödu oma mehe jalale ja tulevad surve alt välja julgete kombinatsioonidega. Seda kogedes tõmbuvad vastased eemale ja samal hetkel antakse relvad käest, sest seda just hispaanlastel vaja ongi: nüüd on neil rohkem ruumi ja aega ning hakkab ka juhtuma!

Siit õppetund meile: kui tahame kasvatada tippmängijaid, siis peame treeningutel 4-4- või 5-5-vastu-mängu puhul nõudma, et kaitsetegevus oleks pidevalt aktiivne ja pressiv.

Sellega me arendame tegelikult meie palliga mängijaid!

Rääkisid, et tänavusel U19 Balti turniiril vajutasid vastased kohe pedaali põhja, aga meie omad on juba klubides harjunud sellega, et lõpuni vastupidamiseks alustavad paljud vastased tasa ja targu.

Viimase aja uuringud näitavad, et tippjalgpallis mängitakse esimene poolaeg üliintensiivselt. Lõppfaasis on ka I ja II liiga mängutempo madal. Paljud meie noorte treeningud on üles ehitatud nii, et andmiseks läheb alles treeningu lõpus, kui treener ütleb, et nüüd hakkame mängima. See on ohtlik lause – treening kui kogu protsess peab olema action!

Ka treeningul peaks kohe andmiseks minema?

Me ju ütleme, et mäng hakkab esimesest sekundist.

Sama kehtigu ka trennis: kui astud üle valge joone, siis iga pallipuudutus ja liigutus, mida teed, määrab selle, kui heaks mängijaks sa tulevikus saada võid. Kvaliteet maksab.

Lõunanaabrid alustavad ägedalt?

Vastased alustasid nagu rahvusvaheliselt tavaks: kõrge tempoga ning meil oli tegu, et surve alt välja pääseda.

Isegi kui ägedalt alustades peaks mäng käest minema, siis palluril jääb mängust hiljem positiivne emotsioon. Ka treener ütleb, et tubli, Kazlauskas – praegu oled sa 18 ja kuigi lõpuni ei kestnud, siis kahe aasta pärast jõuad juba 80–90 minutit pressi teha!

Ja mängija näeb, et see toimib. Sa pead valmis olema kohe algusest peale. Kui leiad näiteks leedulaste pressile vasturohu, tuled surve alt individuaalse meisterlikkuse ja kokkumänguga välja ning halvad nende mängu. Nad vaatavad – leppisime küll kokku, et pressime Karel Voolaid näeb, et mängijad tahaksid treeneritelt eestlasi, aga see ei õnnestu, sest nende senisest rohkem saada.

usutlus kvaliteet on parem, kui arvasime. Nad tõmbuvad tagasi ja me pääseme ühtlasi ka surve alt, sest meile ei saa niisama ohutult otsa lennata.

Või võtame sellise pealtnäha lihtsa asja nagu söödu vastuvõtt. Tippmeeskondade puhul on näha, et juba mängueelsel soojendusel viskab söötu saav mängija pilgu seljataha. Tal ei ole ju soojendusel seda vaja teha, sest vastaseid pole, aga see on kinnistamine – mängijatelt nõutakse, et pilgu külgedele või tahaviskamine oleks neil automaatne. Sageli ei näe sellise kiire pilguga kuigi palju, aga see siiski vähendab oluliselt pallikaotamise riski. Professionaalne mängija annab juba oma sööduga infot: ta võib sööta sellele jalale, kummale poole võiks söödu saaja palliga pöörata. Aina enam võime näha, kuidas üleõlapilgule enne söödu vastuvõttu eelistatakse hoopis terve kehaga poolpööret (Voolaid kargab püsti ning näitab, kuidas seljaga vastase värava poole olev mängija end küljega söödu poole keerab ning jõuab ka vilksamisi vaadata, mis selja taga toimub– toim.): palli suunas ollakse küljega, mis võimaldab märgatavalt suurendada vaatenurka selja taha.

“

Paljud meie noorte treeningud on üles ehitatud nii, et andmiseks läheb alles treeningu lõpus, kui treener ütleb, et nüüd hakkame mängima.

See on ohtlik lause – treening kui kogu protsess peab olema action!

„

Kuidas meil sellega on?

Me oleme terve arenguastme võrra maas ja tegeleme sellega, et noored mängijad õpiksid kõigepealt pea üleval hoidmist.

Selle oleme selgeks saanud, et mängijad omavahel räägivad, aga tugevatega mängides on probleemiks, et söödu saaja ei usalda infot, mille annab söödu andja. Kuskil kiilub kinni.

Söötu saades tehakse liigutus, mis kinnitab söödu andjale, et usun sind, aga kuna liigutuse lõpp ümberkeeramisel jääb poolikuks, usaldus kaob. Selle all kannatab ka varem räägitud surve alt väljatulemine. Kõik taandub jälle individuaalsele meisterlikkusele, sest vahel juhtub, et palli vastuvõtja keskväljal teeb kõik justkui õigesti: võtab omaks ja keerab, aga laseb palli siiski kontrolli alt veidi välja, kus on jaol kiire vastane. Sealt tuleb kiire sööt meie värava alla ja koll. See õõnestab ka sedasama usaldust, sest meie söötja teeb oma arvates kõik õigesti, ta võib ka soovitada, kummale poole palliga pöörata, aga kui söödusaaja palli siiski kaotab, ei pruugi ta järgmises olukorras sööduandjat ikkagi usaldada.

Kas me milleski rahvusvahelisel tasemel ka oleme?

Vastupidavuses ja taktikas oleme isegi väga heal tasemel.

Meie treeningud ongi aeroobsed ja rahuliku lähenemisega.

Aga me peaks leidma sobiva tasakaalu, et me poleks vaid tööhobused, kes jõuavad lihtsalt vagu tõmmata, vaid ka võistlushobused, kes paugu kõlades välkkiirelt minema panevad. Ühes püstijalavestluses rääkisid Eesti–Ukraina A-maavõistluse näitel, kuidas meie koondis kaotas palli pärast

audisisseviset viie sekundi jooksul kolmel juhul neljast.

Mis tähendab, et mängijad on selliste pallikaotustega juba ette leppinud ning valmis pärast oma audisisseviset kohe kaitsma. Teiste jaoks tähendab audisissevise seda, et nüüd on pall meie käes ja hakkame rünnakut ehitama.

Jälgisin, kui kiiresti kaotas U19 koondis EM-finaalturniiril palli. Lahtises mängus saadud pall kaotati kahe kuni nelja sekundi jooksul. Vastased hoidsid meie vastu palli vähemalt 15–45 sekundit. Audisissevisete puhul on sama asi: kümnest audist kaheksal juhul oleme paari sekundi jooksul ilma pallita ja 3-4 sekundi pärast tegelema sellega, et meile väravat ei löödaks.

Meie noortekoondised on pidevas kontaktis Euroopa paremikuga. Kas neist mängudest saadud õppetunnid jõuavad kõigi noortetreeneriteni?

Meil algas täiendkoolitus, mille esimene teema on, muuseas, just “Mängija arendamine sööduharjutustes”. Soovime tekitada treenerites harjumust enesekoolitamise kultuuri suhtes.

Eesti noormängijad ei väärtusta piisavalt kvaliteeti – puudub söödukultuur. Aga nad usaldavad oma karjääri treeneri kätesse, ja kui 20aastaselt selgub, et kell tiksub juba kiirelt, on hilja paljusid olulisi põhitõdesid ja tehnilisi elemente muuta.

Eesti klubid võiksid valida atraktiivse ja ründava stiili.

Noortetreener ei tohi karta kaotada. Vigadest tuleb õppida ja neid treeningutel parandada. Peab õpetama noori tarkadeks ja intelligentseteks mängijateks, siis tulevad nad hiljem Lillekülas koondise eest mängides varem räägitud surve alt välja. Kui treeningul antakse lõtva söötu ning treener ütleb, et teeme kiiremalt ja täpsemalt, kuid ikka käib pehme pass, on küsimus selles, mis saab edasi. Kas treener peatab treeningu, öeldes: stopp, meie võistkonnas mängime kvaliteetselt. Et kui ma aastaid hiljem tribüünil istun ja Eesti koondist vaatan, näeks ma väljakul heatasemelist vutti! Tänapäeval unistavad noored jalgpallurikarjäärist ja sellega kaasnevast edust ning heast elust. Aga seda kõike ei saavuta, kui ei näe treeningul vaeva.

(Naerdes.) Tulevane Ferrari pannakse kokku juba praegu treeningutel: üks hea kätteõpitud sööt on luksusauto rattad, söödu vastuvõtmisel selja taha heidetud pilk auto kere jne.

Eesti koondise mängustiil on teinud läbi arengu ja nüüd väärtustame ka palliga mängimist. Missugust stiili koondis 10–15 aasta pärast mängib?

Aga millise stiiliga tahaksime mänge võita ja millisega kaotada? 10–15 aasta pärast näeme seda stiili, millises suunas me oma noori praegu treenime. Me sõltume sündide arvust ja saame kasutada vaid olemasolevat materjali. Ega meil polegi palju vaja. Kui kõik Eesti treenerid – neid on umbes 600 – suudaksid ühe mängija kasvatada, oleks see piisav. A-koondise Balti turniiri ajal oli meie valik 40 mängijat. Peame oma treeninguprotsessi ainult grammi võrra parandama, et tõsta see arv mõne aastaga 60–80 peale. Aga parandama me peame, sest kui ka teised Euroopa keskmikud (Rumeenia, Bulgaaria, Belgia, šotimaa jt) arenevad, siis me ei saa ju neile vastu. Me ei saa loota ka paljalt jalgpallibuumi ja sellest pealekasvavate jalgpallikultuuri kihistuste peale, mis võtab aega. Kas meil on niipalju kannatust oodata? Minul pole, ma tahaks varem veel paremaid tulemusi näha!

2012 AUGUST JALKA

27

taktikajutud

Kuidas meie U19 koondis hakkama sai Jätkame taktikajuttudega: seekord analüüsib Karel Voolaid Eesti U19 koondise mängu lõppenud kodusel EM-finaalturniiril.

E

esti kohtus alagrupis võimsa Portugali, finaali jõudnud hingestatud Kreeka ning hilisema Euroopa meistri, kiire ja tehnilise Hispaaniaga. Need mängud osutusid tõeliseks proovikiviks.

Kaitsetegevus Oli distsiplineeritud ja võistkondlik, mängijatevahelised distantsid olid paigas ning taktikaliselt teati, mida teha.

Kohati tundus kaitsetegevus passiivne, kuid oma positsioonidel püsimisega hoiti tehniliste võistkondade vastu seinamängud ja kombineerimine kontrolli all. Kaitseliin ning kontrollivad numbrid 6 ja 8 olid positsiooniliselt väga head. Hädas oldi vastaste kiirete äärtega ning rünnakut pidevalt toetavate äärekaitsjatega. Äärekaitsjate koostöö kaitses äärepoolkaitsjatega ei toiminud – tsenderduste blokeerimisel ja üksühele-olukordades polnud jalgade töö piisavalt kiire. Julgestus toimis, vastaste suunamisega abistava kaaslase suunas ei saadud hakkama.

Palli võitmine Selles mängusituatsioonis võideti pall tihti oma poolel – enamasti kaitsjate ja kontrollivate keskpoolikute poolt. Kiired vasturünnakud jooksid enamjaolt liiva, kuid oli ka momente, kus pikk pall toimis. Portugali vastu pääseti väga ohtlikult läbi ja väravalöömiseks tekkisid võimalused. Olukordades, kus vastased tegid kiirelt survet palliga 28

JALKA AUGUST 2012

9 Rättel

11

10

7

Luigend

Lepistu

Anier

8 Raudsepp

5

4

6 Klemmer

3

2

mängijale, jäid Pikk Mets Ingerman Kukebal meie omad hätta. Üritati küll mängida lihtsalt 1 ja kiirelt, kuid Gurnik kiirustati. Söödulahendused olid sirgjoonelised ja Eesti koondise asetus ja koosseis alagrupimängudes 1-4-5-1. vastastele kergesti loetavad.

Pall kaotati tihti 2–5 sekundi jooksul, Palli kaotamine puudusid kiired kombinatsioonid Eesti ei rünnanud suurte jõududega keskväljal ning pall ei püsinud ees. Nii ning pall kaotati tavaliselt lühikese mõneski olukorras tuli palliga mängijal aja jooksul. See tekitas olukorra, kus ette võtta kiire tribling ning kohati ei jõutud oma mängu n-ö ohtlikult pääseti esimese surve alt. Määravaks avada. Vastastel ei tekkinudki väga sai siiski kiire mängutempo ja Eesti häid võimalusi väravalöömiseks pärast koondise mängijate madalam indivipalli võitmist, kiireid vasturünnakuid duaalne meisterlikkus surve all mänvälditi ning mängiti pikemat ja otsivat gimisel. Sellest ka madal enesekindlus. rünnakut. Sellega anti Eesti koondisele Keskväljal puudus mängujuht. piisavalt aega, et kaitsepositsioonid sisse võtta.

Palli valdamine

See mänguelement paranes mängmängult. Mängijad kohanesid järjest paremini mängu tempo ja rütmiga ning kui suudeti vastaste pressingu laine alt välja tulla ja keskväljale liikuda, siis oldi võimelised mängu kontrollima ja tegutseti enesekindlalt.

Enamasti mängiti läbi äärte ning rünnaku lõpplahendusi otsiti tsenderduste abil. Kuna meie mängijatel kulus väga palju energiat kaitsetegevusse, siis on enamat palli valdamist ja ladusaid kombinatsioone tippude vastu palju loota.

Standardolukorrad Vastaste rünnakud äärte kaudu tõid ohtralt nurgalööke ning kaitsetegevuses oli see selgelt koondise nõrgimaks kohaks. Positsiooni valimisel tehti vigu, üks ühe vastu markeerimisel ja võitlustes oldi kehaliselt võimsamate vastastega raskustes. Rünnakutel ei suudetud piisavalt teravaid nurgalööke sooritada ning kokkuvõtvalt edu need koondisele ei toonud.

Füüsilised näitajad Üldine vastupidavus oli hea, mees-

taktikajutud

9

9

10 11

7

11

8 5

10

7 6 3

4 1

Vastaste rünnakud läbi äärte.

8 2

5

6 3

4

2

1 Eesti koondise surve alt väljamängimine pärast palli võitmist oma poolel.

kond ei vajunud üheski mängus ära.

Kaitsetegevuses puuduva agressiivsuse arvelt suudeti ka teisel poolajal vastaste mängu kontrollida. Kiiruslik vastupidavus, stardikiirus ja kiirendus ei olnud praegu piisavalt heal tasemel, et vastastega tempos püsida ja mängus domineerida.

Kehalised võimed, jõud ja võimsus olid selgelt madalamad kui vastastel.

Samas on eestlase hilisemat arengut arvestades meie mängijatel veel mõned aastad aega.

Mentaliteet Pidevalt kaitses rassiva koondise auks peab tõdema, et mäng-mängult just väsimuse arvelt tekkinud vaimse väsimusega suudeti enamjaolt toime tulla.

Käegalöömise hetki suudeti vältida, pea hoiti külm. Käitumine oli sportlik ning mängiti vastast austavalt ja väärikalt.

Kokkuvõttes oli U19 koondise mäng võistkondlik, anti endast maksimum. Hätta jäädi individuaalse meisterlikkusega.

Tule ujumist õppima ja oma ujumisoskusi täiendama

KALEVI UJUMISKOOLI! Uued ujumiskursused nii algajatele kui ka edasijõudnutele algavad septembris 2012.

REGISTREERU MEIE UJUMISKURSUSTELE JUBA TÄNA! www.ujumiskool.ee2012 AUGUST JALKA 29 info@ujumiskool.ee

marko lelov: “Andreas Raudsepp on vaikne tööloom, kellelt sõna on raske kätte saada, aga väljakul annab ta see-eest endast kõik.”

mängija luubi all

Andreas raudsepp Eesti U19 koondise ja Tallinna FC Levadia poolkaitsja Andreas Raudsepa oskused võtsid hinnata noortetreener Aivar Tiidus, FC Levadia peatreener Marko Kristal ja Eesti noortekoondiste treener Marko Lelov. õhuvõitlus Marko Kristal: oma kasvu kohta väga normaalne. Ta ei karda võitlust, hüppab kõrgele ja suudab hästi õhupalle võita.

Marko lelov: Tema pikkusega on üldiselt hea. kuna ta on lühikest kasvu, peab ta õhuvõitlusi paremini ajastama. läbi selle võidab ka õhupalle. aivar tiidus: hea. läheb õhku, võitleb palju. küsimus on kasvus ja selles, kas ta jääb seepärast alati peale. Palli trajektoori loeb korralikult ja kui saab vabalt tegutseda, lööb peaga ära.

Marko lelov: Eesti mastaabis väga hea.

Finaalturniiril mängis kõik kolm mängu täiega, sai hakkama ja hätta ei jäänud, kuigi on võimalik veel juurde panna.

Marko Kristal: hea, suudab töötada terve kohtumise kuni kohtuniku lõpuvileni. Füüsilise poole pealt midagi puudu ei jää. aivar tiidus: Töövõime on hea, nagu keskväljal peab olema, aktiivne nii rünnakul kui ka kaitsefaasis.

Liikuvus aivar tiidus: väga hea, tegutseb laia ampluaaga. võimeline võtma mängu loominguliselt enda peale ja vajadusel ära lahendama.

Marko Kristal: liigub väljakul korralikult, jagab mängu ja koordinatsioon on paigas.

Marko lelov: Teeb oma töö ära, võitleb ja rabeleb. koondises oli tema ülesandeks katta oma positsiooni, rünnakule ei pidanud minema. Et rünnakut toetada ja ka kaitsesse tagasi jõuda, peab juurde panema.

tugevus

Kiirus

tehnika

Löök & sööt

Foto: lembit Peegel

Marko Kristal: on enam-vähem.

Arenguruumi oleks rünnakufaasis, kuid mängimist see ei sega. aivar tiidus: väga hea keskpooliku kohta, mängib õige koha peal.

Marko lelov: võiks parem olla. Ta mängib klubis ja koondises erineval positsioonil. näeb lähedal, kuhu lükata. küljepeale, kõrvale ja tagasi, enda ümbrusesse töötegemine on väga hea, aga ettepoole ja diagonaalsöötude andmine vajab parandamist.

Marko lelov: kunagi ei anna alla ja võitleb alati lõpuni. Ta tahab võita, on vaikne, aga põleb. aivar tiidus: Eelkõige hea iseloom. Ja võitleb meeskonna edu sisu nimel. hea mängiMarko Kristal: ja treenerile, sest väga sitke ja igale suudab püstitatud treenerile hea mäneesmärgid ellu viia. gija, kes teeb väljakul on valmis vajadusel oma töö täpselt ära. ka mängutaktikat aivar tiidus: hea, sihikinmuutma, võimedel, analüütilise võimega. line kiirelt ümber häälestuma.

mootor

Marko Kristal: Parema jalaga löök on korralik, söödumängus on vaja parandada stabiilsust ja ka tugevust tuleb juurde panna.

Marko lelov: löök ja lühike sööt on okei, pikkade andmine vajab arendamist. aivar tiidus: löök on väga hea ja tunnetuslik, miinuseks on nõrk vasak jalg.

Söödu puhul on rütmika väga hea ja õigeaegne.

Väljakunägemine

cv

aivar tiidus: norimise koht, sest kiiruslikult pole tehnika hea, kuigi rütmitunnetus on perfektne.

Marko lelov: Rahuldav, kuigi arsenal võiks suurem olla ja ka loominguline pool võiks parem olla.

Marko Kristal: Eesti tasemel täiesti korralik, aga kui ta tahab rahvusvahelises konkurentsis läbi lüüa, peab oma oskusi parandama. Sööta suudab, aga et seda teha korralikult kiiruse pealt, peab veel tööd tegema.

Marko Kristal: Ei ole aeglane, aga pole ka rakett. Peab märkima, et kokkuvõttes keskmisel tasemel, kuid kiirust enam eriti ei arenda.

Marko lelov: Üldine kiirus on okei, aga stardikiirendust peab arendama. aivar tiidus: Üle Eesti keskmise. Tal on teravust, mis paljudel mängijatel puudub. Plahvatuslik kiirendus kahelt kolmelt sammult tõstab tema väärtust.

sündinud: 13. detsember 1993 Klubi: Tallinna Fc levadia treenerid: Theimo Tülp, Aivar Tiidus, Urmas hepner, marko kristal, Frank bernhardt ja marko lelov

30

JALKA JALKA AUGUST AUGUST2012 2012

Eelmised klubid: kotkas Juunior, viljandi Jk Tulevik ja valga Fc warrior

2012 AUGUST JALKA

31

32

Hispaania

Andres Iniesta

Foto: Franck Fife/AFP/Scanpix

Itaalia

JALKA AUGUST 2012

Ees vasakult: Antonio Cassano, Claudio Marchisio, Taga vasakult: Giorgio Chiellini, Leonardo Bonucci, Mario Ba

o, Andrea Pirlo, Riccardo Montolivo, Ignazio Abate. alotelli, Andrea Barzagli, Daniele de Rossi, Gianluigi Buffon.

Foto: Giuseppe Cacace/AFP/Scanpix

2012 AUGUST JALKA

33

Hispaania Euroopa meister 2012

34

JALKA AUGUST 2012

Foto: Valeri Ĺ arifullin/ITAR-TASS/Scanpix

Ees vasakult: David Silva, Andres Inie Taga vasakult: Iker Casillas, Alvaro Arbeloa, Xabi Alo

esta, Xavi, Cesc Fabregas, Jordi Alba. onso, Sergio Ramos, Sergio Busquets, Gerard Pique.

2012 AUGUST JALKA

35

Itaalia

36

JALKA AUGUST 2012

Ees vasakult: Antonio Cassano, Claudio Marchisio, Taga vasakult: Giorgio Chiellini, Leonardo Bonucci, Mario Ba

o, Andrea Pirlo, Riccardo Montolivo, Ignazio Abate. alotelli, Andrea Barzagli, Daniele de Rossi, Gianluigi Buffon.

Foto: Giuseppe Cacace/AFP/Scanpix

2012 AUGUST JALKA

37

Andrea Pirlo

38

Itaalia

JALKA AUGUST 2012

Foto: John Walton/Scanpix

Telli!

P

Tekst: Eva Lo Fotod : Jüri vi, Pang a, An

Aigar Leok

aastal

2008

Johannes Ahun – olümpiale murtud jala kiuste

Meie mik teame laul s linnu , a v a d! d

2008

lubi ja Nele Suur na a

aastal

Lang evarjuk

1990.

Vi sõitm ieaastased ist 50 cm 3 m Aigar ja Ta ne ootorr ataste l alustavad ga.

Langevarjurid teavad, miks linnud laulavad

i meis

ta ter taliktapil kolmas pil kolmas (2007) (200 rossis, kestvu 7) skross is, supe rmotos

2.90 eurot

37

Totaalsed motoRulakulgeja mehed Leokid Kallervo Karu kr ro Eest ossi EM-e ssi EM-e

ja jäära jasõid us.

nr 2, juuni 2012

REIS

Tanel Leok

tti Ko pliste/ Eesti

Suur suvine surfieri! 13 lk!!!

See lö öv parim hüüdlaus al e väljub viisil seda on Eesti La , ni ngevar umbe ng umbes miks lang s 200 km evarjur juklubi liikm Hüpp ühe minut vabata /h kiiru ete se amise i, rõõm siis saabub sega maa htlikult 40 as legend u saab 00 aa va poole tunda rju avam tuhise m kõrgus rseks saan isk el maist b. ud oktoob õrgus 1000 Vabalang täiesti töök kirjeldam em rin or ak m ra ise i, just s ni niikau ng veel 5- st saab rõ s lennukis 7 t a kest õmu tu ab Ee minutit ku nda stis la pl ngevar i all lendam juhooa ist. eg g..

36

käidi ka singid välismaal võ -leiv istlust el. Ik ka „Meil ad-konserv oma „Selleg oli üks suur id kaasas. veel ro a pa hk les pära soojendasim da,“ räägib ga raha em trenni Ai e tegem teenid gime sa st võistlust po vett ja pesim var. käia a, a ja se .“ Ju mas pa e se isi puht lle eest et võitudejas süüa aks. Sii l- sid, ol ba enne, ku Ku i Le i ühet i koolis võist lemas et appidel. s .“ ok te id alla pa eis suur el trenn Ne ni selja ta taastasel Ta tunnid alga- ja radadega ed on er in tutiteg d, olid vä lis e pr iimusel ga. nelil jo ev at e sarjad, 16 a platsis e maa la re eg lit ok su- seesama ts kuid sed tu tu le eem -a as ta se po . e lek usale is in „Tõelis ik litega kros olemusseelt Läbi ra ed kros simine. lt ik ka tehase Belg iasse ela a kolis ta skuste pere st Avo. „A in simeh toet us ma, lii Nad ve ul ed,“ ki tip m el t tu tä ee se lo pu des ieg skonna odud Va e on ne el a neid Leok id näitasid m il vere a võidusõi idab ga. ngani KTMi „R t aa s Ai noor te aske ol te kog ae ju tal esim ht ud on! Av ilmale, mis - ne gariga juht ba väikeses gu i. Kolm endale g, us pu tu o t es korda pea .“ s, m ise süüa kaks aa ust võ e eest lis MM päevas nist ja lasena itis 1997. stat ta ale tegem pidu rit is täiega pa -e ha aa pi Belg ia gas õn a. Õhtu ne hiljem tapi. Aigar s Lom s- veel po kkasin pesu l tulin din mak sa tõmba s. Ta misele siisk si Le Eu pese trenku . i v idi ka noor roopa noor ok tuli kaks me- enna lnud, toid ag a ku Asi ei tundun kk us ja vi ve upoodi ma. Lubasid aa te st kelle te MM ga s as i lõ aast al i pjedes meistriks ja stat Aga jär gi auto peale saamiseks ka hust vä pu ks ar st udki alguse st 20 seisis ile s tu lja jek juunior 00 välja no taalil. Tanel li rä m kolm lii äkida.“ indi, võ hull, oleks võitles tulemuste indel edas or te ja ide maa trit ve olnud et ni irü i aa kõ k ja rd ilm ra hk Eelm st a hi juba hi lõpuk . ha te talle an imine am s ha lja. Ai Veel veidi, vi ti te maailm ise kü m ne eistri tiitli. ljem maa enima. Le nd i al okite ni kati sõiduga is ilma tip Seesam ist korda elu gar ise ütleb ja a motok ka mi Leok i us täna , et . a e rossi tip gu ses ki hu ni se päev särab moto- enduro sa kukk umin ta s us korr kujutle me kandva e mõju rja ül ani.

Kas se aga gasi ei t ee da task i te hoita, e minema. ku i 20 , mida tund st last . Võ kolm Tane e on saatus daa ku Eg len ib vaid a 03. aa id is Väin li ev ? se võimsa radade alt teki alg st al toimun o Le iseloom i taEnduro b ohtlikke ud rahv võist les Ee oki süda, MMi et apivõ imad saav ut pere lii olukord ust tukmetes uste krossil st i Belg ia s vest uses. Te itu ja viies ko used on kolm tin Leok t sõidab ka i harvem Aast a Aiga (22) t koos ainult ma ht ainuke . hi ne eestlan onupoeg Ai MMi üldar- simees, kes . Ka tema on ri vend Mar la sena ljem sõlmis va meeskon tema taal EM-eta gar Le e, kes tõelin nud. Se ile nii Tanel lepi ng naga. on ok e pi kr lle l tõ on es m Kawa po u osus ot imese l ho oa teha odiu ok ross nu enduro sakiga eesti kui en d pjedes. Kõik setii m ig a, Euroop ja l ke sken mile tõuslii läks ül duro M du a esmäg tudes M- ku „Ega hea tu meistrisarja b Mar tin Siis ju e. nn ht le. i poisi d sõid e ei ole peal Kaks nä us ühega ne avad,“ tunnist t vaadat a, 2005. dalat pärast ist õnnetus. aa ab vend Seit te i se v ning ul stal kukkus ist MMi etap ade Av A ivõ ja apra ajast pe vigast as lü o Leok vaba itu t lisam ale liigu tre Ku emast. i palju b ta ra Isa-e Sellest ei jõua karikaid välja, et ma ja vennad tastoolis.

Leokid ebatäienad ka ise panid A ot ta motok ko ritelt ja Av maksim lik ja sis kk ro as jalge aldab u lugeda. Jä ssis kokku mad ku annetajatelt le aidata. Sp umi võ ainult Väin sa on mõndargnev loetel itnud on, se lutati o Leo nud. kõik ra adud toet us sou tähtsa da k (19 vile. Im mat sa on absoluut su Veem ot se avutus 39-20 elt et ei ju m„Tar tu NSVL o Eesti meis t. ht uarst 07) meiste ra ha, rsportl ter (1969) misk i id üt lesid, et ei aita ane ve kõik võ Aiiva . Ag a m ärge raisake em imalu otos (19 r Leo e se damet 70) k, s 19 unnist d ära. Nüüd proovisime Kaheko us midag vähem 59 7-kord rdne Balti i tegem ei kripeld m a, et jär alt süne Ee ata,“ rä Av A o: sti meis eister mot sk u jäi äg ter mot okrossis leks kr „Paljud on öe ib Aivar.

Arvo okross os ln Leok is dagi ju si sõitnud ud, et kui m , ht , s 19 Eesti meiste astude unud. Aga sii s poleks a po6 1 ENSV r ka sa võid s meistri motokross Niisugu ka ennast uk sest m ii (19 kandida ra at veem89) sellele sed asjad ju tastooli ku välja A v kk ht o Leo mõeld otos a. Ma ei uvad, aga sa uda. k, s 19 AT Vg V ei Venem ka 71 noor i a ringi sõite hetse mid tohi Kaks aa meister m agi.“ s m motok de rajat otosõitjaid treenib Av Parim otokrossi A o nü ro se koht MM MMi et ssis (1996 kihuta ud krossiraja lsamal kodu üd ) -sarjas apivõitu s. Tõsi, ju l, ku ur s ta ise üheksa (1997, 20 Tane ole. Su palju ne 05) gi ko ur s (200 l Leo id 2) kõrval em osa A Avo aja treenitava rd k, s 19 Noor te ho ja juunio 85 seeggaa m onetesse ra st kulub ko id ei Ko Kollm lm mot dutalu ride m jat ud ka äs sa m otok o aa ru k Pa ulld is r ro lak ilm o el e. Av daasstt s MM ss rim ko ameis Mi e ht MM si M o ka sv asvatuetta ter mot test itu ja maits vat ap p i ivõ -s võ at arjas iitu okross tu ((2 ab (s d!

20 viies (2 it 00 Aiga 08 is (2 8,, 2 ei vann ) angersäg iinkirjutaja ha 20 2000, 00 005) 09 9, 2 r Leo a. Elul 20 u.

2001) 01 10 0) e ta ju poolt k, s 19 Noor te Leok id ba al la ei ole 85 nutaab Motokr Euroopa m allaan b lap Enduro ossi MM-e eister motok nud ra sepõlve, ku djad. Tane tapil ko ro MM ha, et l id m ss as ee -e is (1999 üh lm tapil te välism „A ga ta ) ine ja as (2005) aale võ el aastal po ht min M ko la istlem lmas rtin e oli ni koht (2 a i suurr, Leok r, et ha sõita.

012) Juunior , s 19 kk asin 90 Moto ide motok

SportXtreme!

0 .4 7 1 s u m i l l e t a t s Aa txtreme.ee Tellida saab internetis: www.spor või telefoni teel 664 4010

2012 AUGUST JALKA

39

Foto: Lembit Peegel

Berle ja Aivar Brant – oma perekonna kaks hullu. Teisisþnu: kaks jalgpallurit.

40

JALKA AUGUST 2012

käbi & känd

Aivar ja Berle Brant mängivad kuni jalg kannab Kunagine Pärnu kalakombinaat/MEK väravavaht, Eesti meister ja praegugi aktiivselt jalgpalliga tegelev Aivar Brant suutis kolmest tütrest vutipisikuga nakatada vaid noorima Berle.

Alver Kivi

“O

len seda meelt, et lapsed peavad omale ise tegevusala valima ja mina tüdrukute tegemistesse ei sekku,” räägib hiljuti 50. aastaseks saanud Aivar Brant, kellel on tütre valiku üle siiski hea meel.

Berle Brant tunnistab, et isa teda kohe kindlasti jalgpalli mängima ei meelitanud. Aga kuna isa on treener Jüri Saare sõber ja kodust on staadion üle tee, oli spordiala valik otsustatud. Ühel suvepäeval oli 10aastasel Berlel igav ja tal polnud midagi teha. Nii ta läks üle tänava ja jalgpallist sai elu osa.

“Kuna staadion asus kodust üle tee, veetsin ikka palju aega seal,” räägib neiu. “Mulle on sport alati meeldinud ning parasjagu juhtus Jüri just noorte trenniga alustama. Ta oli ka varem trenni kutsunud, kuid ma ei võtnud kuidagi vedu. Tol päeval lihtsalt juhtus nii. Ju siis pidi nii minema.”

Aivari sõnul polnud tal abikaasaga kordagi mõtet, et keelaks Berlel jalgpalliga tegelemise ära, kuna see pole päris naiste ala.

“Algul oli tüdrukul küll kartus, et teeb inetuks ja rikub figuuri ära. Ta nägi väljakul paari kõverate jalgadega mängijat ja järeldas, et selle põhjuseks on jalgpall,” meenutab Aivar.

Täna tõdeb Berle rõõmuga, et kõik on korras ja kõverad jalad jalgpallist kindlasti ei tule. Nüüd peab ta sellist arvamust rohkem rahvasuus levivaks müüdiks.

Kuigi jalgpall on kodus üks peamisi

kõneaineid, pole Berle vanemad õed Berit ja Betty ala enda jaoks avastanud.

Berle tunnistab, et ta pole püüdnudki õdesid veenda. Algul keelas ta ka emal mänge vaatamas käia, nüüd elab viimane tütre tegemistele kaasa kodus. Küll aga on staadionil alati kohal vanaisa Vello.

“Kahest hullust perekonnas on küll,” leiab Berle. Aivar lisab: “Usun, et ema on ka sellega leppinud. Mina ju mängin ja nüüd tütar ka. Ta ei ole sporditegemisele kunagi vastu olnud, kuigi see teda eriti ei huvita.”

“Isa tahtis ikka endale poega saada,” räägib Berle. “Tuli aga kolm tüdrukut.

Oleme kõik õdedega sportlikud, kuid minu näol on ta endale “poja” saanud, kes samuti jalgpalli mängib. Ka iseloomult olen rohkem isa tütar.”

Berlel arenguruumi jagub 22aastane Pärnu Jalgpalliklubi kaitsja Berle Brant on esindanud ka Eesti naiste A-koondist 15 mängus. Tallinnas kohvik Mamos turundusjuhina töötava neiu sõnul on tema prioriteet klubi. Välismaal mängimisest ta ei mõtle, kuna leiab, et see rong on läinud.

Aivar näeb siiski tütres veel potentsiaali ja leiab, et seepärast võiks ta veel pingutada.

“Peab muidugi tunnistama, et Berle on viimasel ajal läinud aina paremaks,” rõõmustab isa. Berle sõnul aitab isa teda väga palju ja saadud tagasiside lubab vigu parandada.

Aivar toob välja tütre plussid: “Ta on tark mängija ja hea platsinägemisega.

Stardikiirendus võiks muidugi parem olla, aga vastupidavus on korralik. Ja standardolukordades lööb ta peaga palju väravaid.”

Berle isa eeskujul väravavahiks saada ei soovinud ja Aivar valikusse ei sekkunud. Berle räägib, et tal polnud sellist mõtetki ja seda ametit ta lausa pelgab.

“

Oleme kõik õdedega sportlikud, kuid minu näol on ta endale “poja” saanud, kes samuti jalgpalli mängib.

„

Neiu täpsustab: “Valisin kohe kaitsja positsiooni, sest seal tunnen ennast kõige mugavamalt. Mäng algab ikka kaitsest, päris viimane (väravavaht) aga olla ei sooviks. Hea on teada, et keegi kaitseb ka minu seljatagust. See annab tegutsemiseks rohkem julgust.”

Nii Berle kui ka Aivar tõdevad, et varasemad traumad on mängu palju mõjutanud. Kahel põlveoperatsioonil käinud Berle sõnul on olnud raske ning pärast teist operatsiooni pidi ta jätkamiseks endast võitu saama.

Aivar mängib kuni suudab Aivar Branti tee jalgpalli juurde kulges paljudele 1960. aastate poistele tavapärast teed pidi. Nõukogudeaegsetes linnades korraldasid noorte sportlikke tegemisi majavalitsused, nii ka Pärnus.

Toivo Merilaineni eestvedamisel sai 2012 AUGUST JALKA

41

käbi & känd mängida võrk-, korv-, rahvaste- ja jalgpalli.

Nagu tol ajal kombeks, ehitasid poisid endale tihti ise mänguväljakud.

Aivar vedas koos sõpradega praeguse Tervise Paradiisi juures olnud mereäärsele karjamaale kokku palgid, millest ehitati väravad.

“Seal sai pimedani palli taga aetud, niikaua, kui koju peksti,” meenutab ta.

Jalgpallitreeninguid alustas Aivar Pärnu Kalevi spordikoolis Ants Kommussaare grupis 1969.–1970. aastal.

Jalgpalli juurde jäämist põhjendab ta just viimase autoriteediga. Väravapostide vahele pani poisi Kommussaar.

“Olin trennis kõige suurem ja vahel pandi mind ka edurivisse,” räägib Aivar oma sattumisest väravavahi rolli. “Mul oli veel hea reageerimiskiirus. Amet mulle meeldib, sest oled viimane, kes meeskonna päästa suudab. Aga kui ei, Foto: Lembit Peegel

Berle Brant lööb palli nii jala ...

42

JALKA AUGUST 2012

siis jääb väravavahi osaks see kehvem pool ja palli võrgust väljavõtmine. Samas, viilimist ei saa olla.”

Seejärel kutsuti Aivar 14aastaselt juba meistrisarjas mängiva Pärnu Kala­kombinaadi meeskonda, kellega ta tuli 1985. aastal Eesti meistriks ning 1981., 1982. ja 1990. aastal ka karikavõitjaks. Ta on mänginud koos Sergei Ratnikovi, Igor Prinsi, Marek Lemsalu, Tarmo Rüütli, Jüri Saare ja Kalev Pajulaga.

Mis kord külge hakanud, sellest enam lahti ei saa. Nii on ka Aivar Branti ja jalgpalliga. Eelmise aasta sügisel kohtuti Pärnu veteranide meeskonnaga jalgpallimurul FC Barcelona ja Espanyoli seenioride võistkonnaga.

FC Pärnu nime taha koondunud mehed viigistasid Espanyoliga 2 : 2 ja kaotasid kuulsa FC Barcelona endistele esinduskoosseisu meestele 3 : 6. Pär-

nu meeskonna väravasuul seisis Aivar Brant.

“Nii hulljulge ma enam pole kui nooruses,” räägib karjääri jooksul mõlemad käeluud ja ninaluu murdnud puurilukk, kellel loobumismõtteid veel ei ole. Aga ometi kerkib küsimus: kui kaua veel? “Õllekruusi taga oleme teemat arutanud ja kaks-kolm aastat peaksin suutma ennast veel sundida,” räägib Pärnus Experdi poeketis töötav Aivar.

“Siis vist tuleb aeg, kus enam ei viitsi ega jõua. Päris seista platsil ikka ei saa, peab veidi jooksma ka. Niikaua kui on meeldiv punt koos, püüame seda asja veel teha.”

Ka Berle Brant tahab kaua mängida ja ta ei välista isa eeskujul palli taga ajamist veel 50aastaselt. Ta märgib: “Jalgpalli ma lihtsalt ei jäta ja tahan niikaua mängida, kuni jalad kannavad.”

Foto: Lembit Peegel

... kui ka peaga, milles ta on eriti osav.

klubilood Foto: Lembit Peegel

Barcelona-triibuline paidekas Sander Rõivassepp üritab tsenderdust rohevalgetriibulise Karol Metsa ja Markus Jürgensoni vastu.

Järvamaast võrsunud – Paide linnameeskond Paide linnameeskond toetub eelkõige Järvamaa mängijatele ja on meistriliiga edukaima amatöörmeeskonnana oma eesmärgid ammendanud. Samm edasi – võitlus medalitele – nõuab poolprofessionaalset staatust. Kas piiratud ressurssidega Järvamaa suudab seda pakkuda?

Indrek Schwede

“M

eie fenomen on kohalikud juured ja minu isiksus ka,” selgitab Paide linnameeskonna peatreener Meelis Rooba amatöörmeeskonna silmapaistvat edu meistrisarjas.

“Oleme Järvamaa punt, meil mängivad need, kes tahavad trenni tulla. Mina ei pea neid siia ajama. Kes ei saa tulla, helistab alati. Meil nauditakse töötegemist. See õhkkond toob ka teisi poisse juurde, meil on praegu 4–5 poissi väljaspoolt Järvamaad. Kui nende isikuomadused meile sobivad, siis on kõik hästi. See on tegelikult müstiline,

et oleme sisuliselt ainult Järvamaa mängijatega meistriliigas.”

Paide linnameeskond on kahe aasta jooksul Meelis Rooba käe all saavutanud meistriliiga amatöörmeeskondade seas juhtpositsiooni. Kuhu neil enam pürgida? Kust ammutada motivatsiooni? Seda enam, et Meelis Roobagi vangutab pead: “Publik on jäänud arvuliselt samaks ja juurde ei paista pealtvaatajaid tulevat, tee selle heaks niipalju tööd, kui tahad! Meie publik paistab tahtvat, et võidaksime, aga selleks et võita esiotsa satse, peavad inimesed 2012 AUGUST JALKA

43

klubilood tulema meid toetama. Kodupubliku toetust on selleks väga vaja.”

Paide linnapea Kaido Ivask, kes on aastaid meeskonda aidanud ning protokolli kantuna istunud kümnete mängude ajal varumeestepingil, tõdeb, et 30 000 – 35 000 Järvamaa elanikku on maakonna kohta ikkagi vähe. Sest see tähendab ka sponsorite vähesust. Viimasel ajal ongi toetajaid leitud pigem Tallinnast.

“Aga ka see ring jõuab tegelikult siia Järvamaale välja, sest toetajad on ikka kuidagi Järvamaaga seotud,” räägib Ivask.

Tema jaoks on endiselt oluline, et meeskond kannaks Järva identiteeti ning temagi on pisut imestunud, et nii ahta kandepinna pealt on meeskond suutnud aina kõrgemale astuda.

Aga ta tunnistab, et juba päris alguses oli selge, et pikemas perspektiivis mängijate päritolu “Paidega ei piirdu”. Samas on meeskonna areng toimunud Järvamaa, mitte mujalt tulnud mängijate arvelt.

“Linn on huvitatud meistriliiga meeskonnast, sest see tähendab 18 suurt spordiüritust aastas,” ütleb Kaido Ivask.

“Kui igal sellisel mängul on kohal 150 inimest, on see meie jaoks päris suur üritus. Kusjuures, need mängud, see üleriigiline tase tuuakse meile koju kätte. Meeskond on hädavajalikuks väljundiks meie noortele. Kui seda vahelüli ei oleks, pole andekatel noortel kusagil mängida. Siin jäävad nad silma ka noortekoondise treeneritele. Siin saavad nad ka mänguaega. Heaks näiteks on Ervin Kõll, kes Viljandis

ei saanud platsile, aga meil on põhimees. Meie meeskonnas saavad oma karjääri lõpetada ka jalgpallis kaugemale jõudnud jalgpallurid.”

Meeskond ilma omaniketa Kuigi Paide linnameeskond pole otseti klubi ja tal puudub klassikalises mõttes noortetöö, hoiavad järvamaalased kokku ning üksmeelselt peavad nii FC Paide, Viktor Metsa Jalgpallikool, Koeru JK kui ka Türi Ganvix meistriliigas pallivat Paide linnameeskonda esindusmeeskonnaks, kuhu antakse hea meelega omi noori. Linnapea Kaido Ivask nimetab meeskonna tugevuseks head sisekliimat.

“Meil ei ole omanikke,” selgitab Ivask. “Oleme amatöörvõistkond ja meil pole võidupainet. Meil olid rasked ajad ja enne Meelise (Rooba) tulekut oli kriitiline seis. Siis läks palju energiat, et läbi rääkida ja võistkond uuesti toimima panna. Nime poolest oleme Paide linnameeskond, aga me katame terve Järvamaa.”

Ivask näeb pikas perspektiivis, et Kesk-Eestis peaks olema tugev meistriliiga võistkond, et jalgpall ei piirduks Tallinna, Ida-Virumaa ja Tartuga. (“Kurb, mis on juhtunud Pärnuga.”)

Selleks peab tegema maakonna piires koostööd. See tagab esindussatsi olemasolu.

Muidugi pole kõik ideaalne, sest praeguseks toimuvad Paide linnameeskonna kõik treeningud linnas, mis paidelaste kõnepruugis tähendab Tallinna. Pealinna siirduvad

Foto: Lembit Peegel

“Paide rahvas omadele kaasa elamas. Seda on vaja just tugevamate vastu, sest see aitaks punkte saada,” ütleb Meelis Rooba.

44

JALKA AUGUST 2012

Kui ainult veest ei piisa ja mineraalidest tuleb puudu...

Foto: Lembit Peegel

Andrei Veis (vasakul) tahab m채ngulelu Mait N천mme valdusest endale saada.

www.essentuky.ee 2012 AUGUST JALKA

45

klubilood Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

Karel Voolaid (vasakul), Tengiz Eteria ja Ervin Kõll trennihoos.

enam-vähem kõik jalgpallurid – kes õppima, kes töötama.

Vaid andekad gümnaasiumipoisid on Paides. Ivaski sõnul on alati sel puhul leitud lahendus, kuidas nad Tallinna treeningutele aidata. Talvel treenib meeskond viiel korral nädalas pluss mäng ning suvel neljal korral nädalas pluss mäng.

Osa poisse treenib ka hommikuti. Palka saab peatreener Meelis Rooba ja väravavaht Aiko Orgla, kes on Flora nimekirjas.

Meelis Rooba ei anna küsimusele Paide mängustiili kohta ühest vastust. Stiil sõltuvat mängijatest, aga oma näo väljakujunemise nimel tehakse tööd.

“Me ei saa mängida nagu Hispaania, aga me üritame mängida jalgpalli: tõuseme sööduga ja tahame ise palli vallata, et võimalusi luua,” lausub Rooba. “Eks me püüame profi-

Meelis Rooba koos poeg Hugoga pärast Paide treeningut.

satsimaks muutuda. Eesti liiga keskmine tase peakski olema poolprofimeeskond – et mängijad käiks tööl ja õpiks ning saaks jalgpallist stippi ka. Me tüürime sinnapoole. Täisprofisatsi on raske hoida.”

Tulevaks hooajaks muretseb Paide linnameeskond endale eurolitsentsi, mis võimaldab edu korral meistrisarjas või karikavõistlustel kaasa lüüa kontinendi klubiturniiridel.

Ka Kaido Ivask näeb tulevikku ikkagi poolprofessionalismis: “Meelis sõnastas kunagi meie meeskonna eesmärgi, milleks on kümne aasta pärast võita Eesti meistritiitel.

See tähendaks täisprofessionaalset meeskonda. Medalitele mängival meeskonnal peab olema õnne ja hea treener, kes teeb õigeid valikuid. Tundub, et Meelisel on selle peale vaistu.”

Tundega treening Tallinnas

Paide LMi järelkasvuks kogu Järvamaa

Paide meeskonna treeningul 17. juulil Tallinnas Sportland Arena kunstmurul oli kohal 18 mängijat, kellest Karel Voolaid viis läbi soojenduse ja sai pärast selle lõppu kaaslastelt aplausi. Peatreener Meelis Rooba valmistas samal ajal ette järgmisi harjutusi, märgistades muru torbikutega. Hilisem treening mööduski Rooba taktikepi all.

Mehed treenisid isuga ja keskendunult. Nõudlik Rooba tõstis häält harva, oli jutus asjalik ja täpne. Kui järg jõudis mängu kätte, asus Aiko Orgla kaitsma üht väravat ja Rooba võttis teise valvamise oma hooleks. Sealt juhendas ta omasid, hüüdes kaitsjatele: “Jalad tööle, poisid! Ärge lennake!” Aga viskas õhku ka õpetussõnu kõigi kõrvadele: “Tundega, tundega, poisid!”

Eesti jalgpalli praegust seisu ja taastatud jalgpallikultuuri õhukest kihti reetis eriti ilmekalt Rooba õpetus: “Esimene puude on väga tähtis. See tähendab muidugi, et sa juba tead, kuhu sinu sööt läheb!”

Meistriliiga palluritele ei peaks ju sellist sorti algtõdesid meelde tuletama. Aga tegelikult peab. Loodetavasti mitte enam kümne aasta pärast.

Paide linnameeskonna järelkasvuks on sisuliselt kõik Järvamaa noortega tegelevad klubid.

FC Paides treenib Veiko Kurim 1996. aastal ja hiljem sündinud (15 pallurit) ja 1998. aastal ja hiljem sündinud (22 pallurit) noorte gruppi. Egon Hiob treenib 2003/2004. aastal sündinute (24 pallurit) gruppi ning Taavi Parts lasteaialapsi (18).

Viktor Metsa Jalgpallikooli poisid (18 mängijat) mängivad Paide linnameeskonna nime all A-klassi Eesti meistrivõistlustel. Lisaks treenib Mets Paidest ja Türilt valitud 2001/2002. aastal sündinute, osalt ka 2003. aastal sündinute gruppi (20 poissi) ning lasteaiagruppi (25–30).

Koeru JK-s treenib Ivar Nagla 1994/1995. aastal sündinuid (20). Kuus-seitse tema 2001/2002. aastal sündinud poissi mängivad omavanuste Paide linnameeskonnas.

Lisaks mängib osa Koeru JK kasvandikke teistes meeskondades.

Vitali Ganseni juhitud Türi Ganvixis treenib Kristo Kiik 1999/2000. aastail sündinuid.

46

JALKA AUGUST 2012

em poolas ja ukrainas

Ilusast mängust villand!

Mingi nali või?

Inimestel on korraga saanud kõrini Hispaania ilusast mängust. Tõsi ta on, hing ihkab vahelduseks ka tsenderdusi, kauglööke ja mees-mehe-vastu-kahevõitlusi, mitte üksnes pallikiigutamist. Aga ikkagi: kuidas saab ilus mäng ära tüüdata?

Indrek Schwede

K

ahes slaaviriigis toimunud EM-finaalturniir pärandas uskumatuna tunduva küsimuse: kas inimesed on tõepoolest tüdinenud ilusast mängust? Just niiviisi saab tõlgendada levinud rahulolematust, et hispaanlaste mängustiil on igav (ja väheefektiivne).

Sageli jäetakse taktikast rääkides

mulje, nagu saaks igasugune meeskond ise valida erisuguste taktikate vahel.

Näiteks et mängueelsel koosolekul langetab Andorra koondise peatreener põhimõttelise otsuse: täna, poisid, mängime pallihoidmise ja -veeretamise taktikaga ning kui vastase kolmandikul kogemata kera kaotame, siis püüame ta kohe endile tagasi võita! Ning ainult

vahetevahel, mängu teatud perioodidel loovutame initsiatiivi teadlikult vastasele, luurates kiirete vasturünnakute võimalusi ja kogudes jõudu uueks pressingulaineks. Ja seda kõike hoolimata sellest, et vastaseks on näiteks Brasiilia või kogunisti Hispaania ise!

Teadlikult saab valida üksnes kaitsva taktika – isegi parimad meeskonnad ei Foto: Patrick Hertzog/AFP/Scanpix

Xavi on ilusa pettega itaallase istuli pannud, aga publik nõuab midagi muud. Mida?

2012 AUGUST JALKA

47

em poolas ja ukrainas või kunagi kindlad olla, kui ründavalt neil lubatakse seekord mängida. Vahel suudavad ka nõrgemad olla efektiivsed lõhkujad, mõnikord pilbastatakse konstruktiivne söödumäng juba keskväljakul. Aga selge see, et mida tugevam sats, seda laiem on valik.

Väga raske on kritiseerida Andorra või Fääri saarte suguste meeskondade puhul nende valitud kinnist kaitsetaktikat, sest kõik saavad aru, et see on nende ainus šanss suurte vastu kaotust vältida või vähemalt seisu tablool viisakana hoida. Täpselt sama kehtib ka tugevate puhul. Kui Hispaania peaks Andorra vastu valima kaitsest lähtuva taktika, siis lõpptulemusena viib see tõenäoliselt kindla võiduni, kuid mõjub sama pentsikult kui andorralaste plaan mängida endast tugevamate vastu 90 minutit lahtist vutti. Aga näiteks Itaalia või Saksamaa vastu mängides on hispaanlaste pallikiigutamine ka efektiivne relv, sest mida vähem ohtlik vastane palli valdab, seda ohutum ta on. Ja kui näiteks vastastele Hispaania taktika ei meeldi, siis mingu ja võtku pall Andres Iniestalt või Xavilt ära! Kes keelab?

Mängitagu siis ise sellist stiili, mis pole igav! Kui seda suudetaks, ei räägiks ju keegi enam hispaanlaste “allakäigust”, vaid ikka uute moeloojate huvitavast stiilist.

Hispaania mängustiili mahategemine on sama kui mistahes elualal kuulutada, et tippklassist on siiber ning tahaks tarbida ja nautida amatöörtaset.

Mis iseenesest on täiesti inimlik. Kes ikka jaksaks kogu aja lugeda raskeid tekste või kuulata klassikalist muusikat – sekka on vaja ka suvist kergemat lektüüri ja lihtsamaid meloodiaid (mis ei pruugi olla sugugi amatöörlikud). Hispaania ja jalgpalli puhul on paradoks aga selles, et nende mängustiil on ühest küljest täisprofessionaalne ning teisalt rahvapäraselt lihtne ja meelelahutuslik “kergem lektüür”.

Kauglöökide ja tsenderduste võlu Küsimus Hispaaniast tõi tänuväärsel moel esile jalgpalli mitmekesisuse ja mängustiilide rikkuse. Ega vist tõepoolest suudaks järjepanu vaadata ühesugust mängumustrit. Tundsin isegi, et hispaanlaste ladinlikult magusa esituse järel on kosutav vaadata mängu, mida 48

JALKA AUGUST 2012

Foto: Giuseppe Cacace/AFP/Scanpix

Itaalia hümniga alaku päev!

Tänavusest EMist jäi paljudele meelde, kuidas Itaalia koondis oma hümni laulis: pühendunult ja valjuhäälselt.

Kaptenist kollkipper Gianluigi Buffon (pildil) laulis lausa silmad kinni.

Meenus, kuidas 2000. aastal olime koos toonase Eesti Päevalehe peatoimetaja Hanno Tombergiga Rotterdamis vaatamas EM-finaalmängu Itaalia–Prantsusmaa. Juba seal soovitasin Hannole, et igahommikune toimetuse koosolek võiks alata Itaalia hümniga – see on energiline, võitluslik, kollektiivi ühendav ja ühistele töövõitudele stimuleeriv. Sama ettepaneku teen kõigile eestlastele: Itaalia hümn on sobiv päevaalguse vitamiin, eriti neile, kes alalõpmata iga asja kallal vigisevad.

ehivad äärerünnakutest sündivad tsenderdused, jõuline võitlus palli pärast ning jalg-jala-ja-keha-keha-vastu-heitlus ja kauglöögid. Mõistan neid konservatiivseid britte, kes nutavad tagasi aegu, mil nende koduliigat polnud veel vallutanud välismaised pallivirtuoosid­ ühes välismaise treeneritarkusega.

Inglismaa poristel platsidel toimunud mehisel mudamaadlusel oli oma võlu.

Ka see võlu oli üheülbaline, aga kodupublikul oli selleks õigus ja see rikastas üleilmset pilti.

Hispaania (ja Barcelona) mängustiil

on eeskujuks üle maailma ja oleks imelik, kui selline meisterlikkus ei vaimusta ega tekita jäljendamissoovi. Samas on selge, et kõik ei saa domineerida.

Jalgpallis on alati kaks osapoolt ja üks neist on tavaliselt meisterlikum. Teise, selle nõrgema ülesandeks on leida sobivad relvad, kuidas vastase üleolekut neutraliseerida ja oma trumpe maksma panna. Paljale jäljendamisele peab aga kindlasti lisama midagi omalt poolt, kombineerima erinevaid taktikaid ja mängukomponente. Maailma tippjalgpall ongi praegu tegevuses hispaanlaste mängu lahtimuukimisega ja sellele vasturohu otsimisega. Klubitasandil saadi hakkama – Barcelona pudenes Meistrite liigast poolfinaalis. Tõsi, Chelsea võitis inetu mänguga ja on kahtlane, kas tiki-taka-stiili vaenajad seda nautisid.

Koondisetasemel said palju paremini hakkama itaallased, kes alagrupimängus andsid hispaanlastele korraliku lahingu. Väärib märkimist oluline detail: kui kohtunikul olnuks julgust määrata viimase alagrupimängu viimastel minutitel Horvaatia kasuks Hispaania vastu penalti, võinuks tiitlikaitsjate tee kohe katkeda.

“

Hispaania mängustiili mahategemine on sama kui mistahes elualal kuulutada, et tippklassist on siiber ja tahaks tarbida või nautida amatöörtaset.

„

Nii ei juhtunud ja Hispaania rühkis võiduka lõpuni. Kindlasti aitas neid lisapuhkepäev: finaalivastane Itaalia sai puhata vaid kaks päeva hispaanlaste kolme vastu. Itaalial puudus jaks Hispaaniat pressida. Aga kindlasti aitasid hispaanlased end ka ise: võrreldes varasemaga võeti finaalmängus kohe kasutusele kauglöögid. Nende rünnakud said terava ja loogilise lõpu, mis viis ka kiire avaväravani. See oli ikka endine Hispaania, kuid hulga otsustavam, väravalesuunatum ja mitmekesisem. Hispaanlased ise ei tüdine kindlasti oma stiilist. Küsimus on: millal tekib paratamatu alateadlik võidutüdimus ning millal konkurentide leitud vasturohi ja võiduhimu nad troonilt kukutavad.

em poolas ja ukrainas

Väravaliinitehnoloogia – tänan, ei!

U

kraina–Inglismaa mäng pungitas lemise sidevahendeid. Et sel juhul on seda, et terve nädala räägivad inimesed jälle esile väravaliinitehnolooloogiline, et appi võetakse ka väravasellest, mis pühapäeval (eelmisel mängia teema, mis on varjutanud sellele liinitehnoloogia või tark pall (mis ise gul) juhtus. Jumal tänatud, et vutis ei olukorrale eelnenu. Aga eelnes see, et fikseerib, kui on ületanud väravajoone). mõõdeta paremust kiretu kilogrammi, väravasöödu andnud ukrainlane oli Kuid oluline on tähele panna, et kohtu- sekundi või sentimeetriga ja jalgpalli väljakusügavusest ise söödu saanuna nike omavahelist suhtlemist kergendav näitelava suudab pakkuda etendusi, suluseisus, mida Viktor Kassai brigaad tehnika on üksnes sidevahend ja brimis erutavad miljoneid. Kohtunikul ei suutnud fikseerida. Seega tegid kohgaadi otsustesse ei sekkuta väljastpoolt. on selles ainulaadses lavastuses oma tunikud kümmekonna sekundi jooksul Väravaliinitehnoloogia jms atribuutika koht. Ärgem kaarutagem teda tehnika kaks olulist viga: jätsid fikseerimata on aga ilmselgelt sekkumine arbiitrite alamaks. selge suluseisu ja seejärel värava. Koktöösse ja inimliku faktori kaotamine Rahvusvaheline reeglitekomitee ankuvõttes aga võidutses õiglus: esimese kohtumõistmisest. Mis selles tehnoloo- dis pärast EMi väravaliinitehnoloogiale vea parandas kastikohtunik oma eksliku gias siis halba on? rohelise tee. Minu arvates on see risotsusega! Ehk teisisõnu: inglaste suhtes Ega pealtnäha olegi. See on lihtsalt kantne samm, n-ö järeleandmine pööbli olnuks ebaõiglane lugeda ukrainlaste libedale teele astumine (muuseas, ka kisale. Ukraina–Inglismaa mängu konksaavutatud värav. tehnika võib otsustavalt alt vedada). reetne olukord näitas, kui pealiskaudsed Taas kord peab hämmastuma, kui Jalgpalli tugevuseks on konservatiivon väravatehnoloogiat pooldavad seisulühinägelikud on väravatehnoloogia eest sus – üsna samasugusena on see ilus kohad. Nähakse ainult kõige silmatorvõitlejad. Võtame sellesama olukorra. mäng säilinud enam kui 150 aastat. kavamat – ebaõiglaselt lugemata jäänud Miks on väravatehnoloogia olulisem Teised alad on end järjepidevalt dikolli ja sisuliselt vaikitakse maha sellele suluseisutehnoloogiast, kui mõlemal saininud telepärasemaks, aga sellele eelnenud viga suluseisu määramisel. juhul sünnib ilmselget ebaõiglust ning vastu seisnud jalgpalli atraktiivsus pole Õige otsuse puhul poleks asi dispuudi loetakse või jäetakse lugemata väravaid? vähenenud ei telejaamade ega vaatajate tekitanud olukorrani jõudnudki. PaljuEbaõiglaselt loetud või lugemata jääjaoks. Jalgpalli on alati võrreldud eluga dele tehnoloogia pooldajatele on omane nud väravaid on murdosa ebaõiglaselt ja elu on teadagi ebaõiglane. Aga elus mitte süveneda, mitte tunda vastutust fikseeritud või fikseerimata jäetud suesineb ka raske tööga sihilejõudmist, mängu tuleviku eest (mineviku tundmiluseisude kõrval, mis on mängu saatuse lotovõite ja täitunud unistusi. Seda sest rääkimata), vaid elada tänases päeseisukohalt kokkuvõttes suurem hulk kõike suudab jalgpall pakkuda. Nagu vas, näha oma nina ette ja lahmida. Aga kahetsusväärseid otsuseid. Või võtkem 1978. aasta maailmameister Mario mõistagi on seegi läbilõige elust enesest, 50-50-olukorrad, kus kohtunik on Kempes kord ütles: jalgpall tähendab mida jalgpall kenasti peegeldab. sunnitud otsuse vastu võtma ja sageli ei suuda isegi telepildi kordused selgust tuua, kummale pidanuks vea vilistama. Ebaõiglane ju! Nõuame vigadefikseerimise tehnoloogiat!

Selles mõttes on UEFA presidendil Michel Platinil õigus: kui seame tehnoloogia sisse väravaliinil, siis järgmisena jõuab tehnoloogia ka suluseisu fikseerimiseni jne. Nagu Platini ütles: see ei lõpe kunagi!

Tehnoloogia pooldajad väidavad, et jalgpall kasutab ju tehnoloogiat, pidades Foto: Vadim Ghirda/AP/Scanpix silmas kohtunike omavahelise suhtKedagi ei huvita, et abikohtunik eksis kümmekond sekundit varem inglaste kahjuks. Ebaõiglus eksisteerib üksnes väravajoonel!

2012 AUGUST JALKA

49

em poolas ja ukrainas

ETV kiituseks: võime võrrelda end Soomega

I

gipõlise telejalgpalli vaatajana olen alati eelistanud võõrkeelset kommentaari.

Põhjus pole tingimata selles, et välismaine kommentaar on parem. Viimastel aastatel on isegi vastupidi: eestikeelse vutikommenteerimise tase on hooga üles läinud ja minu lemmikkanali NTV Futboli oma jäänud enam-vähem sinna, kus venekeelne reportaaž seitsme- ja kaheksakümnendatel oli – toimub üks lõputu bõliinatamine suvateemadel. Välismaiste kanalite eelistamise peamine põhjus on olnud asjaolu, et kui nende kommentaar on nõrk või isegi väga nõrk, siis ei lähe see mulle põrmugi korda. Pole minu asi, et suur ja võimas naaberriik ei suuda anda head reportaaži. Ma ei lase end sellest segada ja naudin head mängu. Aga hoopis teine lugu on eestikeelse kommentaariga, mille puudused kargavad valusalt kõrva.

Emakeelset halba reportaaži on piinlik kuulata. See tekitab masendust ja juhib mõtted mängult kõrvale. Selle vältimiseks ongi lihtsam vaadata-kuulata välismaiseid kanaleid, et rahulikult mängu süveneda.

Omaette ooper on Soome TV. Sealne tase on aastakümnete lõikes olnud venelaste omast kõrgem igas mõttes: reporter kommenteerib konkreetset mängu, mitte ei muljeta vabateemal ning stuudio on alati absoluutsel kõrgtasemel koos võimalikest parima raskekahurväega (sel aastal muuhulgas Jari Litmanen). Tiitlivõistluste puhul olengi alati eelistanud soomlasi (klubijalgpalli edastavad külluslikult teadagi Vene jm taevakanalid), aga sel aastal märkasin, et kipun aina enam klõpsutama ka ETV peale. Üürikese mõtlemise järel taipasin, et mul polnud enam häbi kuulata eestikeelset kommentaari ega stuudiot. On kätte jõudnud hetk, kus Soome ja Eesti televisiooni kommenteerimist on võimalik võrrelda.

Soomlaste reportaaž jääb eestlaste omale muuseas alla! Üheks põhjuseks on põhjanaabrite viis kasutada ainult üht reporterit. Tema eeliseks on küll kohapeal olek ning kui meie kodus paiknevad kommentaatorit peavad rääkimisel piirduma sellega, mida suvatseb näidata teleekraan, siis soomlane selgitab keset ohtlikku rünnakut kohe, et abikohtunik tõstis juba suluseisu märgiks lipu jne.

Samas jääb üksik kommenteerija kuidagi kuivaks, kusjuures ma pole sugugi kindel, et legendaarne Antero Merta-

50

JALKA AUGUST 2012

Foto: Lembit Peegel

ETV kommentaatoripaar Kristjan Kalkun (vasakul) ja Norbert Hurt.

ranta suudaks jalgpalli kommenteerimisel sama tempot ja aurat ülal hoida, kui ta teeb seda jäähokis. Jalgpall lihtsalt on teise kulgemisega. Eesti TV kahehäälne kommentaar on aga mõõdukalt heas rütmis ning asjatundja kaasamine annab talle juurde usaldusväärsust. (Kõrvalepõike korras: meie parim kaheliikmeline reporteripaar tuleb siiski TV6st, kus Kalev Kruusi hoogsus, karused killud ning Toomas Vara terased tähelepanekud ja mõtlik-riukalik naljasoon on andnud meile tulemuseks haruldase macho’liku, humoorika ja intelligentse jalgpallireportaaži sulami. Kruusi kiituseks peab ütlema, et ta ei ekspluateeri vanu nalju, vaid tuletab lennult uusi ning peab piiri ka talle omaste vaimukate stampidega, mõjudes ikka värske ja ootamatuna).

Positiivselt üllatas seekord Marek Lemsalu, kes vähemalt varasematel aastatel ja just Eesti koondise esinemisi kommenteerides oli liiga malbe ja mittemidagiütlev. Aga kui kommentaator ei söanda (endisi võistluskaaslasi) vajadusel kritiseerida, petab ta vaatajaid-kuulajaid.

Profilt oodatakse asjatundlikke hinnanguid, mitte ei-mina-taha-kellegi-kohtamidagi-pahasti-öelda hambutut juttu.

Ega see tähenda, et peab armutult materdama. Ka kriitikat saab teha delikaatselt.

See sõltub sõnaosavusest, mille järgi saabki valida, keda endistest jalgpalluritest kommenteerima kutsuda. Ma ei tea, võibolla on Marek jätkuvalt samal joonel Eesti koondise mängu kommenteerides (olen ise siis staadionil, mitte teleka veerel), aga vähemalt EMi kommentaarides oli ta sisemiselt vaba, asjalik ja sõnatäpne, juhtides tähelepanu mängu sõlmmomentidele.

Ka Tarmo Tiisler, kes kaks aastat tagasi MM-finaalturniiri ajal teles debüteeris, oli seekord vabanenud toonasest krambist ja kangutatusest, tõustes kenasti Kristjan Kalkuni kõrvale. Eestikeelsest reportaažist on kadumas aastakümneid

valitsenud elementaarne eksimus ühe põhitõe vastu: pilt ja jutt peavad kokku klappima. Enam ei pea vaataja-kuulaja piinlema, kui reporter, higipull otsa ees, demonstreerib oma saateks ettevalmistatust, lugedes kõige põnevamas mänguolukorras paberilt maha statistikapuru.

Et kogu eeltöö korras kogutud info ei mahu reportaaži, on enesestmõistetav.

Marko Kaljuveeri konkreetsus sobib stuudiosse, mida ta ohjab kindlakäeliselt.

Väga hea idee oli vaatajate küsimused.

Pealtnäha lihtsad pärimised, nagu“Miks peab olema suluseis?”, panid stuudios olnud profidki mõtlema ning Aavo Sarapi suurepärane selgitus, mis vahe on suluseisuga ja suluseisuta jalgpallil, avardas arusaamist mängust. Samas oli eestlaste stuudio staatilisem soomlaste pakutust.

Põhjanaabrite stuudiot on alati iseloomustanud intensiivsus: vestlus asjatundjatega vaheldub põnevate vastaseid tutvustavate videoklippidega, EM-uudistega ning paremate väravate, väravate tähistamiste, tõrjete ja muude edetabelitega. Iga sekund on arvel ja ettevalmistuse tase on kõva: asjatundjatelgi on paberid varem läbimõeldud mõtetega silme ees ja käib käre paugutamine. Soomlased alustasid ülekannet varem, aga isegi siis, kui anda Eesti ja Soome stuudiole võrdselt aega, edastaksid soomlased rohkem infot.

Osalt on see muidugi seletatav rahaliste võimaluste ebavõrdsusega. Ja pealegi: paljudele võibki sobida just meie stuudio rahulikum lõngakera jutt ja kulgemine.

Aga meie stuudiol oli ka olulisi võite.

Jälgisin Ukraina–Inglismaa kohtumise lõppemisel soomlasi. Vestlust juhtinud ajakirjaniku küsimuse “Kas ei eelnenud ukrainlaste lugemata jäänud väravale mitte suluseis?” jätsid asjatundjatest ässad igasuguse tähelepanuta ning jaurasid väravaliinitehnoloogiast segamatult edasi. Klõpsutasin häiritult ETV peale, sest teadsin, et Aivar Pohlakul on selliste detailide peale alati silma ega pidanud pettuma: parajasti seletaski Pohlak, et kohtunikebrigaad tegi lühikese aja jooksul kaks viga, jättes fikseerimata suluseisu ja seejärel värava.

Kokkuvõtteks: suurturniiride ajal võib ETVst edaspidi saada mu esikanal. Telekapulti hoian siiski peos, sest soomlasi vaevalt lõplikult hülgan. Harjumuse jõud on suur!

em poolas ja ukrainas

Ennustusvõistluse võitis Marek Mürk

tabeli juba enne turniiri ära ja see aitas Jalka EM-viktoriin/ennustusvõistlusel ennustamisel kõvasti,” rääkis Marek kogus võitjaks osutunud Marek Mürk Mürk oma strateegiast.

13 punkti 17 võimalikust. EsikohaauKokku laekus meile 49 korrektset hinna – Puma jalgpallisaapad King Finale SG – andis Mavastust (näiteks ühel talongil oli rek Mürk oma Floras peaküsimusele treenivale pojale Mart “Kes tuleb EurooJoosepile. pa meistriks?” vasTeise ja kolmanda summa kogunute tatud, et Holland või Saksamaa). vahelise loosi järgi läks teise koha auhind Neist 16 korral ennustati Hispaania Robin Sarapikule, kes saab endale jalgpallivõitu, mis tagas saapad Esito Classic ka n-ö sisenemise võistlusele. Kes ei FG. Robin Sarapik oli arvanud ära võitsaatnud meile teisegi jat, langes kontalongi, millega ta jagas 7.–11. kohta. kurentsist välja.

Saksamaa võitu Võitja Marek Mürk ennustati kõige rääkis, et jalgpallivikrohkem: 17 korda. toriinidel on tal alati Järgnesid Holland paremini läinud kui Foto: Lembit Peegel 10, Prantsusmaa tavalistel loteriidel.

3 ning Itaalia, Por“Ma täitsin muuIsa Mareki asemel auhinnaputsad saanud Mart tugal ja Venemaa seas maikuu Jalkas olJoosep Mürk (vasakul) koos Puma esindaja Risto Rugo ja teise koha saanud Robin Sarapikuga. ühe korraga. nud EM-finaalturniiri

.

Jalka viktoriini/ennustusvõistluse tulemused 1. Marek Mürk 13 2.-3. Robin Sarapik 12 2.-3. Jarl Edur 12 4-6. Kalju Meibaum 11 4.-6. Karl Pajula 11 4.-6. Aarne Kütt 11 7.-11. Robin Sarapik 10 7.-11. Ree Klooster 10 7.-11. Tõnis Saarnak 10 7.-11. Kermo Benrot 10 7.-11. Pirkko Pent 10 12.-14. Auris Veelmaa 9 12.-14. Jargo Pert 9 12.-14. Joel Runnel 9 15. Aleksander Ojari 8 16. Kermo Voitka 7 Viktoriini õiged vastused: 1. Igor Netto oli rahvuselt eestlane, 2.

EM-finaalturniiril oli esimest korda 16 meeskonda 1996. aastal, 3. Jalgpallimängu reegliteraamatus on 17 reeglit, 4. Eesti liitus UEFAga 1992. aastal, 5.

Eesti koondise esimese EM-värava lõi Martin Reim.

2012 AUGUST JALKA

51

uued võimalused

tere tulemast jalgpalli koduülikooli!

Kõik need jalgpallisõbrad, kelle huvid on sügavamad kui lihtsalt mängude vaatamine ning kes seni on oma huvisid rahuldanud peamiselt raamatutega, võivad tunda suurt rõõmu tulevikuperspektiividest. Raamatute ja interneti kõrvale on tekkinud võimalus nutitelefonide ning tahvelarvutite vahendusel osa saada ülikoolide loengutest, kus samuti vastavale teemale materjale pakutakse. Allpool räägime, kuidas osaleda maailma ülikoolide loengutel kodust lahkumata. andrEs MUst

J

uuninumbris kirjutasime, et nutitelefonid ja tahvelarvutid on arusaama maailmas leiduvast informatsioonist oluliselt muutnud ning avanud võimalusi informatsiooni kogumiseks, salvestamiseks ja avaldamiseks. Olgu siis selleks rakendused, mis lihtsustavad telejaamade jälgimist või raadiosaadete kuulamist, rääkimata juba niigi tuntud Facebookist ja Twitterist, mille kasutamine nutitarvikutega on juba olemuselt

52

JALKA AUGUST 2012

teistsugune kui tavaarvutiga. Kuid siinkirjutaja hinnangul kahvatuvad need rakendused Apple’i arendatava iTunes U kõrval, mis vahendab maailma ülikoolide õppematerjalide video- ja helifaile, rääkimata trükistest. Ja mis peamine, enamik materjalist on tasuta kättesaadav, vähemalt praegu.

Apple’i toodete kasutajatel on ülikoolide materjalidele ligipääs väga lihtne. Selleks tuleb alla laadida iTunes U nimeline rakendus, seejärel sisestada otsingumootorisse teid huvitav märksõna ning võibki tööle asuda. Jalka uuris jalgpalliga seotud materjale.

Esmalt tuleb tunnistada, et väga palju materjale praegu saadaval pole, mis tuleneb sellest, et jalgpall akadeemilise valdkonnana pole ülikoolide õppeprogrammides veel väga laialt levinud. Ent üht-teist siiski leidub (kõrval toodud loos teeme kokkuvõtte tuntud autori John Footi 2007. aastal Londonis UCLis (University College London) peetud loengust Itaalia kohtunike rollist.

Teiseks, kuna USA osa on iTunes U ülikoolide nimekirjas märkimisväärne, moodustab suure osa ligemale kahesajast vastest märksõnale football Ameerika jalgpalliga seonduv. Seega tuleb Euroopa jalgpalliga seonduva materjali leidmiseks vastav nimekiri hoolsalt üle vaadata. Hoopis kindlam on märksõnaks sisestada soccer, soccer, ent ka siis jõuame esmalt USAsse, sest suur osa materjalist pärineb USA ülikoolidelt ning puudutab mõistagi nende endi tegemisi. Kogu süsteem on üles ehitatud väga lihtsalt. Esmalt tuleb vajutada

ülikooli nimele, seejärel otsida ülesse huvipakkuv teema ning siis juba uurida, mis kujul materjalid üles seatud on.

Otsingumootor on ka teemapõhine.

Lugeja võib küsida, et kui materjali hulk jalgpalli kohta kokkuvõttes üsna ahtaks jääb, siis miks Jalka sel teemal üldse peatub. Peamine põhjus, mis tingis ka eelmise artikli erinevatest nutirakendustest, on tutvustada uusi võimalusi.

Usutavasti on iTunes U praegu veel lapsekingades, kuid kuulates spetsialiste, on tegemist laiahaardelise tulevikuprojektiga, mis võib kõigutada koguni kõrghariduse edasiandmise aluseid. Praegu on projekti kaasatud sadu kõrgkoole üle maailma, teiste seas Cambridge, Harvard ja Oxford.

uued võimalused

itaalia jalgpallikohtuniku positsioon näitab ühiskonna väärtushinnanguid vaatleme inglise ajaloolase John Footi loengut teemal “The Referee in italian history”. loeng peeti londonis Ucli (University college london) ülikoolis 18. jaanuaril 2007. aastal. Järgneva konspekti vahendusel on ka Jalka lugejatel võimalus Footi loengust osa saada.

John Foot võttis oma loengu aluseks ütluse 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse mitmekordselt itaalia peaministrilt Giovanni Giolittilt, kes ütles, et vaenlastele rakendatakse seadusi, sõprade puhul tõlgendatakse neid.

Foot ütleb, et jalgpallikohtunik on itaalia fännide seas väga ebapopulaarne ning ütleb, et selle põhjusi tuleb otsida ühiskonnast. Ta selgitab, et seni, kuni pole tõestatud vastupidist, on itaalia jalgpallifänni silmis kohtunik alati korrumpeerunud, sest itaalias on kindel veendumus, et riigi kehtestatud seadused ja regulatsioonid on paindlikud, vabalt tõlgendatavad ning seega avatud korruptsioonile. neil veendumustel on tugev ajalooline taust. itaallasest kirjanik ja jalgpallikriitik Giovanni Arpino on öelnud: “neid, kel on võim, olgu see neile antud kasvõi 90 minutiks, pole kunagi vaadatud heas valguses.” Foot ütleb kokkuvõtlikult, et kuna kohtunik sümboliseerib väljakul võimu, omistatakse talle automaatselt need jooned, mis võimule üldiselt. itaalia riik on alates oma sünnist olnud teatavas legitiimsuskriisis. itaallased pole üldjoontes kunagi olnud rahul keskvõimuga ning sageli on hoopis tähtsamad kirjutamata reeglid, mis väljenduvad valimiste väheses aktiivsuses, maksude alalaekumises, soovimatuses osaleda ajateenistuses (kõik see tuleb ilmekalt esile faktis, et Itaalias on pärast riigi ühendamist 1860. aastal olnud ametis 54 peaministrit, paljud neist on ametis olnud mitmeid kordi; võrdluseks Saksamaaga, mis ühendati kümme aastat hiljem, on kantslerina ametis olnud vaid 24 inimest – A. M.). itaallased on riigi asemel lojaalsed teistele institutsioonidele, nagu perekond, kirik, organiseeritud kuritegevus. Foot ütleb, et viimaste uuringute kohaselt (2007) oli riik selles nimekirjas seitsmes-kaheksas. kuidas need emotsioonid jalgpallikohtunikele üle kanduvad?

Esiteks – jalgpallis on reeglid, kuid iga kord saab neid tõlgendada erinevalt, seega läheb kohtuniku otsus kindlasti kellegi teise omaga vastuollu. lisaks püüavad mängijad kohtunikku mõjutada, mis kokkuvõt-

tes vähendab kohtuniku autoriteeti.

Samuti lõhub kohtunike usutavust meedia, kes pärast igat liigavooru tähtsamaid mänge põhjalikult analüüsib ning kus kohtunike eksimused täidavad suurt osa. kokkuvõttes: itaalias on olemuslik küsimus “millist mängu sina nägid?”, kuigi jutt on ühest ja samast mängust. kohtunike positsiooni nõrgestab ka neile väljakul antud absoluutne võim – vaid tema võtab väljakul vastu otsuseid. kohtuniku otsused kuuluvad koheselt täitmisele, ilma edasikaebamise võimaluseta. kõik see loob aluse kohtunike äraostmiseks (Foot peatub 2006. aasta calciopoli skandaalil, kuid sellest on Eesti ajakirjandus andnud aastate jooksul üsna hea ülevaate ning seepärast siin konspektis sellel pikemalt ei peatuta). itaalias on tehtud huvitav tähelepanek, et nõrgemate meeskondade vastu määratakse rohkem karistusi, mida ühelt poolt võib põhjendada sellega, et nõrgemad meeskonnad teevadki rohkem vigu, kui tugevamate vastu mängivad. kuid selline tehniline selgitus ei põhjenda ajaloolist tausta. itaalias on suured klubid alati teistest eristunud, sest neid toetavad tuntud ja mõjukad ini-

mesed, näiteks on 20. sajandi itaalia ühe tähtsama firma Fiati omanikud ka Torino Juventuse omanikud. on öeldud, et kohtunikel on hirm suurte klubide ees ning nii pole fännide arvates neutraalset kohtunikku olemaski. loomulikult pole kõik kohtunikud ühesugused, on rohkem objektiivseid, on Juventuse-vastaseid, on lihtsalt halbu kohtunikke. maailmakuulus Pierluigi collina oli itaalias väga erandlik kohtunik, kuna ta ei vastanud ühelegi arusaamale kohtunikust – ta lihtsalt järgis reegleid, mis polegi itaalias iseenesestmõistetav. Üldine negatiivne hoiak kohtuniku kui institutsiooni vastu võib isiklikul tasandil lõppeda sageli õnnetult. nii on fännid kohtunikke väljakul rünnanud, kohtunike päästmiseks staadionilt on kasutusele võetud helikopterid ning kohtunikke on nende otsuste pärast koguni tapetud. vägivald ei kuulu vaid tippmängude juurde, vaid haarab kogu jalgpallispektri – igal nädalavahetusel peetakse itaalias ligi 10 000 mängu ning igaüks neist on potentsiaalselt plahvatusohtlik.

andrEs MUst Foto: Francisco leong/AFP/Scanpix

Itaallaste jaoks on kohtunik alati korrumpeerunud, sest ka 90 minutit võimu rikub inimese.

2012 AUGUST JALKA

53

meistriliiga

Kas taga nulli hoidmine lämmatab meeskonna rünnaku?

FC Kuressaare, FC Viljandi ja Tartu Tammeka arvele jäi hooaja esimese 42 mänguga 20 väravat.

Kaitsele keskendunud meeskonnad on rünnakul hätta jäänud.

Alver Kivi

Foto: Lembit Peegel

Marten Mütt tõdeb, et ainsa ründajana ta ees palju ära ei tee.

54

JALKA AUGUST 2012

O

n vana tõdemus, et liigasse püsimajäämise nimel võitlevad nõrgemad meeskonnad keskenduvad peamiselt oma värava kaitsmisele. Kui on õnne, siis eesmärk täidetakse ja vähemalt teenitud viigipunktiga tuleb rahul olla.

Aga kas siin ei valitse oht, et mängijad, kes mäng-mängult kaitses rügavad, unustavadki tegutsemise rünnakul. Kui äkki võimalus avaneb, ollakse kohmetud või lausa saamatud. Ei piisa tõdemusest, et pall ei taha lihtsalt väravasse minna.

FC Viljandi ründaja Marten Mütt on päri, et kaitsest lähtumine pärsib meeskonna rünnakutegevust. Loodud võimaluste realiseerimisel on tihti hätta jäädud. “Taktikaline pool on meil nõrk olnud,” leiab ründaja.

“Ma olen pikem ründaja, kes peab ka kaitses palju tööd tegema, ja palliga triblamist ei tasu minult loota. Meil on ka vähe võimalusi olnud ja paraku üksi ees palju ära ei tee. Viljandi peaks mängima kahe ründajaga, et rohkem väravaid lüüa.”

FC Kuressaare tipuründaja Elari Valmas, kes hooaja esimese 14 mänguga ei olnud oma väravatearvet veel avanud, märgib, et loodetakse õnnele, aga see alati ei toida.

“Ründajana pean ootama oma võimalust ja kui mängus paar korda see tekibki, siis kaitsest tulles ei ole ma kahjuks alati selleks valmis,” tõdeb ründaja. “Me teame, et jääme tugevamatele alla, seepärast on eesmärk vastata kontratega. Paraku on kogu liigas kaitse-

meistriliiga Foto: Lembit Peegel

vutab ühiste treeningutega, aga selline võimalus on meil kahjuks harva,” selgitab ta.

Saarlaste treeneri sõnul võib meeskonna vasturünnakutega siiski enamvähem rahul olla, aga pikema rünnaku korral on mängijatel pallikontrollimisega probleeme.

Äralööjat pole

FC Kuressaare ründaja Elari Valmas nendib, et väravalöömisel loodetakse õnnele.

mängijad saanud distsiplineeritumaks.

See teeb ründajate tegutsemise raskemaks ja vähendab just nõrgema klassiga mängijate resultatiivsust.”

Mõlemad ründajad leiavad, et muidugi jätab ka meisterlikkus soovida ja tabeli tagumistes meeskondades on vähe ründajaid, kes suudavad Tarmo Neemelo moodi palli ees kontrollida.

Treenerid pole kriitikaga nõus FC Viljandi peatreener Zaur Tšilingarašvili märgib, et milline on materjal, selline on tulemus.

“Lapsed jooksevad väljakul,” toob treener välja oma meeskonna peamise nõrkuse. “Mingit meistriliiga kogemust neil pole. Pinge on suur ja poisid pole psühholoogiliselt valmis sellisel tasemel mängima.”

Tšilingarašvili sõnul ei mängi Viljandi sel aastal tegelikult üldse kaitsest lähtuvalt. Meeskond suudab palli ilusti hoida ja kontrollida. Aga kui hakatakse mängima liiga lahtiselt, on häda käes, sest kohe lüüakse ära ja mehed satuvad paanikasse.

“Jookseme palju, aga kasu on vähe,” kurdab treener. “Nad kardavad ja külmaverelisust pole. Samas pole mul enam ammu nii põnevat meeskonda olnud. Andke mulle Neemelo (Tarmo) ja Viljandi mängib.”

Tartu Tammeka peatreener Kristjan Tiirik ei ole samuti nõus, et meeskond mängib vaid kaitsest lähtuvalt, kuid parema tulemuse tegemiseks jääb meestel puudu kogemustest, otsusekindlusest ja külmaverelisusest. Omavahelistes mängudes püütakse ikka rohkem rünnata ja suudetakse seda ka päris korralikult teha.

“

Lapsed jooksevad väljakul. Mingit meistriliiga kogemust neil pole.

Pinge on suur ja poisid pole psühholoogiliselt valmis sellisel tasemel mängima.

„

Tartlaste loots selgitab: “Meil on uus võistkond ja seepärast üritame esmalt pigem kaitsefaasis kõik korda saada.

Alles siis saame oma rünnakut ehitama hakata.”

FC Kuressaare peatreener Sergei Zamogilnõi tunnistab probleeme rünnakul, kuid leiab, et edu nõuab ründajatevahelist koostööd. Sel aastal on Elari Valmase kõrval uute meestena Raido Reinsalu ja Greger Könninge.

“Mõistmine peab olema ja seda saa-

FC Kuressaare lõi 14 mänguga 9, FC Viljandi 15 mänguga 6 ja Tartu JK Tammeka 16 mänguga 5 väravat. Nullile jäid saarlased 7, mulgid ja tartlased 11 kohtumises.

Bussi võib ju värava ette parkida, aga tulemuse saavutamiseks on vaja teravaid ründajaid, kes üksikud võimalused ka ära realiseerivad. FC Kuressaare kolmest ründajast on väravavõrku korra sahistanud vaid Raido Reinsalu ja Greger Könninge. FC Viljandil on kaks tabamust Marten Müti arvel ja Tammekal Janno Saksa kontos.

Suutmatus rünnakul väravamomente ära lüüa kandub ka kohtumistesse võrdsete või nõrgemate vastastega.

Tekivad probleemid üleminekumängudel, sest esiliigast tulijad on rohkem rünnanud ja harjunud väravaid lööma.

Samuti jäädakse skoorimisega hätta karikasarjas madalamate liigade meeskondade vastu.

Kristjan Tiiriku hinnangul pole asi meeskonna rünnakuoskustes, lihtsalt äralööja on puudu.

“Kaljul löövad Neemelo ja Viikmäe (Kristen) juba oma kogemuste pealt võimalused ära,” räägib ta.“Meil oli eelmisel aastal Albert Prosa see, kes nii mõnigi kord lõi isegi võimatust olukorrast ära. Paraku peavad tagumise poole klubid leppima sellega, et mängijad, kes vähegi kaela kannavad, pikalt seal ei mängi.“ Zaur Tšilingarašvili tunnistab samuti ründaja puudust: “Kui meeskonnas oleks üks selline kogenud ründaja nagu Tarmo Neemelo, siis oleksime praegu 5.-6. kohal. Meil pole üldse ründajat ja see teeb ka teised mehed ebakindlaks ning tekib närvilisus. Tegelikult oleks meil vaja igasse liini ühte kogenud mängijat.”

Juunikuu lõpuks oli Eesti meistriliigas löödud 82 kohtumises kokku 202 väravat. Kõige edukam oli Nõmme Kalju 44 löödud väravaga.

2012 AUGUST JALKA

55

meistriliiga

Pilguheit

Merle šmutov: püüme söötu mängida, aga ründajaid pole Tartu Tammekale kaasa elav Merle šmutov ütleb, et meeskond üritab mängida ilusat söödumängu, kuid pole, kes pallid väravasse lööks.

Kas Tammeka raske hooaeg tuli üllatusena?

See oli eeldatav, sest kahe hooaja vahel kaotas meeskond üle kümne mängija ja peatreener Kristjan Tiirik pidi Heraklese töö tegema noortega, kes polnud varem minutitki meistriliigas mänginud. Ma siiski arvasin, et Kuressaaret ja Viljandit suudetakse võita, et suudetakse punkte võtta Paidelt ja Tallinna Kalevilt, aga päris täide need esimese poolaasta lootused ei läinud. Ma ei tea, miks me Paidele vastu ei saa. Nemad on ka amatöörvõistkond, aga mängivad meid üle. Tammekal on nagu psühholoogiline tõrge Paide ees.

Aga meie tabeliseisu peapõhjus on ikka ründajate puuduses. Meil pole kedagi, kes väravaid lööks. Meil on Marek Tšernjavski, kes on jätnud hea mulje, Foto: erakogu

Kuidas teist jalgpallifänn sai?

Tänu poeg Martinile, kelle omakorda viis 23 aastat tagasi jalgpallitrenni minu praegu 87aastane isa Joosep. Ta on ise koos Kullami ja teiste tollaste tuusadega korvpalli mänginud, aga samas alati rääkinud, et jalgpall on kuldne mäng.

Käib praegugi mõnel Tammeka mängul ja väga paljudel koondise kohtumistel Tallinnas. Tammekat olen ise pidevalt jälginud 2003. aastast. Siis, muuseas, istus kõigil kodumängudel Tamme staadionil ka oma eelkooliealise tütrega Andrus Ansip. Kui Ansip Tallinnasse läks, pole mina tema järglasi linnapea kohal, Laine Randjärve (Jänes) ega Urmas Kruuset, siin näinud. Tammekal on linnalt väike toetus, võrreldes näiteks korvpallimeeskonna toetusega. Praegu kasvatab Tammeka mängijaid teistele klubidele, aga Eesti suuruselt teine linn peaks omama meeskonda, mis ise endale mängijaid ostab ning meistriliigas edukalt mängib.

Mida positiivset silma on jäänud?

Mulle meeldib peatreener Tiirik, isegi rohkem kui Marko Kristal enne teda.

Kristaliga mängiti pikka söötu, aga Tiirik lõpetas selle palli peksmise ära. Nüüd proovitakse ilusat söödumängu teha.

Esile tahaks tõsta ka abitreener Martin Hurta, kes mängib hästi kaitses, samuti meeldivad Siim Valtna, Simo Tenno, Ander Paabut, Chris Anderson, Heiko Tamm, Janno Saks, Mikk Laas. Meeldib ka Uku Lilleväli, kuid vaatasin, et ta lõpetas gümnaasiumi kuldmedaliga ja küllap valib ta edasiõppimise välismaal.

meistriliiga 1. Nõmme JK Kalju 19 2. Tallinna FC Flora 19 3. Tallinna FC Levadia 18 4. JK Sillamäe Kalev 20 5. Narva JK Trans 17 6. Paide Linnameeskond 18 7. JK Tallinna Kalev 18 8. FC Viljandi 18 9. FC Kuressaare 17 10. Tartu JK Tammeka 20

väravakütid 16 14 12 7 6 6 4 4 2 1

2 1 6 8 3 3 3 3 7 4

PUBLIKU EDETABEL 21. juuli seisuga oli meistriliiga mänge külastanud 16 376 pealtvaatajat, mis teeb keskmiseks numbriks 178 (mullu oli keskmine 205).

Kaks kuud tagasi oli keskmine publikunumber 218, kuid suve tulek langetas inimeste huvi tublisti. Meistriliiga pealtvaatajaarv on kujunenud juba nii sagedaseks teemaks, et ainuüksi see peaks inimesed tribüünidele tooma – oma silmaga vaatama, millest nii kangesti räägitakse. Aga tõde on karm: isegi põnev tabeliseis pole kohaletulemiseks piisav põhjus.

56

JALKA AUGUST 2012

aga ta on mänginud episoodiliselt.

Georgi Ivanov on ka, kuid temata on meie mängupilt parem. Mängujuht on samuti oluline, aga mulle tundub, et Alexander Nimo ei ole teistest parem.

Ta on lühike, ega saa palle kätte ...

1 4 0 5 8 9 11 11 8 15

50:7 41:10 32:6 23:22 19:22 17:25 16:39 17:35 13:32 11:41

50 43 42 29 21 21 15 15 13 7

1. Vladislav Ivanov JK Sillamäe Kalev 2. Tarmo Neemelo Nõmme JK Kalju 3. Zakaria Beglarišvili Tallinna FC Flora 4. Hidetoshi Wakui Nõmme JK Kalju 5. Igor Morozov Tallinna FC Levadia 6. Andre Frolov Tallinna FC Flora 7. Janar Toomet Tallinna FC Levadia 8. Rimo Hunt Tallinna FC Levadia 9. Karl Mööl Tallinna FC Flora 10. Kristen Viikmäe Nõmme JK Kalju

Kodu- Meeskond publik 1. Kalju 2. Flora 3. Kalev 4. Sillamäe 5. Tammeka 6. Levadia 7. Paide 8. Kuressaare 9. Viljandi 10. Trans

2452 2628 1683 1765 2195 1589 1236 961 959 908

10 9 9 7 6 6 6 6 5 5

Keskmine Keskmine- Keskmine kodu- Võõrsil- võõrsil- Publik publik publik publik publik kokku kokku 245 292 187 176 220 177 124 120 107 113

2509 1911 1861 1590 1110 1678 1409 1540 1422 1346

279 212 207 159 123 186 176 171 158 150

4961 4539 3544 3355 3305 3267 2645 2501 2381 2254

261 239 197 168 165 181 147 147 132 133

naismängija

Katrin Loo eelistab Euroopat Ameerikale Eelmisel aastal USA üliõpilasliigas mänginud Katrin Loo on kodus kogemuse võrra jõukamana tagasi, kuid ütleb, et sealne keskkond ja vutikultuur talle ei sobinud. Ta vaatab nüüd Euroopa poole.

Alver Kivi

E

elmise aasta sügisel USA ülikoolide kõrgeimas liigas mängiva Dayton Flyersi naiskonnaga ühinenud Katrin Loo ei jäänud ­ookeanitaguse mängustiiliga rahule, on kodus tagasi ja kiikab Euroopa klubide poole.

“Mulle ei sobinud sealne keskkond ja jalgpallikultuur, mis kindlasti on igas ülikoolis erinev,” räägib mullu USAsse uusi väljakutseid otsima sõitnud Katrin Loo, kes valis Ameerika, sest seal pakuti ka õppimisvõimalust. Mõtetes oli võimalus jõuda kunagi sealsesse profiliigasse: “USAs on ju hooaeg põhimõtteliselt ainult sügisel, mina soovin rohkem mängida. Teiseks tahan esindada veel Eesti koondist ning Ameerikast siin käia oli minu jaoks juba füüsiliselt hästi koormav. Tuli teha valikuid.”

21-aastane Eesti koondise ründaja mängis Dayton Flyersi koosseisus eelmise aasta septembrist novembrini. Naiskond jõudis liigas 32 parema hulka, kuni play-off’is kaotati Louisville’ile 0 : 2.

Katrin Loo tunnistati Atlantic 10 konverentsis korra nädala parimaks uustulnukaks. Tunnustuse pälvis ta tänu väravale kohtumises Ohio State’i ülikooliga. Mängu ainus tabamus tagas naiskonnale võidupunktid ja oli Loo jaoks ülikoolikarjääri esimene. Rohkem väravaid eestlanna ametlikes kohtumistes kirja ei saanud.

Katrin Loo sõnul on sealne ülikoolijalgpall Eestiga võrreldes jõulisem.

Kohalikud mängijad on füüsiliselt võimsad, sest treeningutel pannakse suur rõhk sportlaste kehalisele ettevalmistusele. Eestis on jõutreeningute osakaal palju väiksem. Nii oli eestlannale algul üllatuseks, et väljakul ei teinud kohalikud mängijad üldse palju taklamisi.

“Sealne mängukiirus on ka palju se. “Panustama peavad kõik – treenesuurem,” märgib ründaja. “Algul läksin rid, mängijad ja ametnikud. Läbi seina väljakule ja püüdsin tegutseda Euroopa niisama joosta ei saa, vaja on koostööd stiilis, kus võtad palli omaks, siis vaatad ja kõik asjast huvitatud peavad olema kuidas ja kellele edasi. USAs on aga nii, ühel lainel.” et pall maha ja kohe rünnakule. KohaLoo märgib, et naised peaks kasunemine oli raske ja algul ei saanud üldse tama ka võimalust välismaal mängida, aru, mis toimub.” sest kui seal ei meeldi, saab alati tagasi Ameerikas omandatud kogemusi tulla. “Tuleb välistada võimalus, kus hindab Katrin Loo väärtuslikeks, sest pärast mõtled, et miks ma küll ei läinud. need aitavad teda inimesena ja jalgpalÜkskõik kus, aga välismaal mängides lurina. oled alati võitja,” soovitab ta kõigil vä“Tulin tagasi tugeva isiksusena,” lismaalt pakutavatest võimalustest kinni räägib ta. “Kunagi pole kerge minna haarata. üksinda uude ühiskonda ja keskkonda.

Katrin Loo tunnistab, et kui võimaVõtsin ju kohvri selga ja lihtsalt läksin, lus avaneb, siis läheb ta veel välismaale keerasin oma elus uue lehekülje, mida mängima. Neiu sõnul soovib ta end tuma ei kahetse.” levikus taas proovile panna ja koduliigas Nüüd Tartu ülikoolis psühholoogiamängimisega piirduda ei taha. “Konkõpinguid jätkata sooviv neiu jäi Daytoni reetset eelistust mul ei ole, küll aga peab ülikoolis pakutud õppimistingimustega see klubi jääma Euroopa piiridesse,” rahule, loengud ja õppejõud meeldisid avalikustab praegu FC Flora ridadesse talle väga. kuuluv noor ründaja oma plaanid.

Alati on kasulik, kui välisFoto: Lembit Peegel maa tugevates liigades mängivad jalgpallurid omandatut Eesti jalgpalli arenguks kasutavad. Katrin Loo usub, et meie naistejalgpallil on võimalik jõuda USA tasemele, aga see võtab palju aega.

“Miski pole võimatu,” usub ründaja oma lemmikala edusammudes- Katrin Loo (vasakul) Ukraina vastu palli hoidmas.

2012 AUGUST JALKA

57

naised

Neiud loobuvad kooli lõpetamisel jalgpallimängust Kevadel oli taas kõigis Eestimaa koolides pereheitmine ja paljud noored astusid iseseisvasse ellu.

Jalgpallis tähendab see tihti aga paljude tütarlaste loobumist oma senisest lemmiktegevusest.

Alver Kivi

N

aiste- ja tüdrukute jalgpall on Foto: Lembit Peegel viimastel aastatel kogunud Eestis üha enam populaarsust ning kurta ei tohiks ka meistrivõistlustel osalejate arvu üle. Laienenud on võistkondade geograafia ja paranenud mängijate mängutase.

Tundub, et kõik on korras, probleeme pole ja ala liigub penikoorma sammudel tähtede poole. Paraku pole kõik siin maailmas must ja valge ning probleeme jagub naistevuttigi küllaga. Üheks küsimuseks on, kas Eesti neiud saavad ja tahavad jalgpallimänguga jätkata ka pärast kooli lõpetamist? Paljud tüdrukud loobuvad just siis spordist ja võistkonnad lagunevad.

Väikestes kohtades kesk- või põhikooli lõpetanud noored jalgpallurid jätavad kodupaiga, et asuda õppima suurlinnades.

Kooli lõpetamine tähendab pahatihti ka hüvastijättu jalgpalliga, mis seab ohtu paljude väiksemate klubide jätkamise.

Kannatavad klubid, kellel pole lahkunud mängijaid võimalik võrdväärsel tasemel asendada. Tublimatele püütakse küll leida võimalus jätkata kõrval mängivad FC Kuressaare ja Kohtla-Järve Lootus. mõnes pealinna klubis.

Vaid teises liigas läheb geograafia pisut laiemaks, sest sinna Hädaabinõuna ollakse sunnitud kasutama nooremaid mänkuuluvad Rakvere Tarvas, Viljandi Tulevik, Sillamäe Kalev ja gijaid või äärmisel juhul tuleks võistlemisest üldse loobuda.

Valga Warrior. Üheks võimaluseks on neidude kasutamine vaid võistlusmänSidemed ja tutvused aitavad gudes, kuid nii kannatab mängukvaliteet ja ala tase üldiselt.

Kui üldse ei saa, siis kuidagi ikka saab. Ühisel nõul ja jõul Endine Viljandi Tuleviku naiskonna treener ja praegu on klubid püüdnud edasi minna, tublimatele on otsitud võiSuure-Jaani Unitedit vedav Sergei Vassiljev tunnistab, et malusi alaga jätkata, et võimalikult palju neidusid jalgpalli õnneks pole asi veel niikaugele arenenud, et ei oleks saanud juurde edasi jääks. Loomulikult on ka neid, kes keskenduvad enam meistrivõistlustel osaleda. õppimisele ja kelle loobumine on kindel.

“Tuleb niipalju tööd teha, et võistkond ära ei laguneks,” Sergei Vassiljev näeb väljapääsu just suurtes klubides: “Kui lausub ta. “Tulemused muidugi kannatavad, aga võistkonnad neiud ei leia endale mujal uut mängukohta, siis kipuvad nad peaks suutma koos hoida.” lõpetama.

Elu on selline, et kes tahab tipptasemel tegelda, Viru-Nigula SK treener Alar Peek märgib, et põhikooli sellel on suurlinna minek paratamatu. Väikelinnast on võilõpetamise järel tüdrukuid kinni ei hoia: “Tulemussporti ei matu meistriliiga tasemel võistkonda kokku panna, üksikuid saa teha, jääb rohkem osavõturõõm.” korralikke mängijaid on aga võimalik kasvatada.”

Probleemist annab tunnistust ka pilk naiste liigades mänVassiljev märgib, et meistrivõistlustel annab paremate givate võistkondade geograafiale. Meistriliigas on enamik mängijate koondumine suuremate linnade võistkondadesse klubisid Tallinnast, Pärnust ja Tartust. Neile pakub väikseneile eelise ja seda just kõrgemates liigades.

Kuid ta tõdeb mast kohast ainsana konkurentsi Põlva Lootos, kes on aga samas, et üldiselt on see Eesti naistejalgpallile kasulik. seadnud just naistevuti arendamise oma prioriteediks.

Ka Tartust lähevad tüdrukud Tallinnasse õppima ja klubid Sama pilt on ka esiliigas, kus suuremate linnade klubide

58

JALKA AUGUST 2012

peavad vangerdama, et neid ala juures hoida. Teises liigas mängiva SK 10 Premium treener Kalev Kajak on selleks kasutanud oma suhteid ja leidnud mängijatele pealinnas treenimisvõimalused.

“Hea tahtmisega on võimalik kõik siduda,” räägib ta.

“Kui tüdruk on ihu ja hingega asja juures, siis ta jääb kindlasti jalgpalli edasi mängima. Kui pulli pärast, siis ta jookseb muidugi minema.”

Nii mõnedki treenerid on kurtnud, et kahes kohas toimuvad treeningud ei võimalda harjutada taktikat ja kokkumäng kannatab. SK Premium 10 on suutnud ka sellest üle olla. Kalev Kajak pareerib: “Sõltub, kuidas tüdrukud mujal treenivad. Kui koormus on korralik, siis pole üldse probleemi, sest mänguskeem on neile tuttav. Pealegi saame koos olla erinevatel turniiridel ja kui nad on kodus, siis saab ühiselt trenni teha.”

Pealinnas probleeme jagub Hingede eest peavad võitlema ka Tallinna klubid, kuigi tundub, et valik on suur ning organiseeri vaid treeningud ja anna mänguaega. Nii nagu väikestes kohtades on ka pealinnas palju neid, kes jalgpalliga tegelemise kooli lõpetamisel jätavad.

Nõmme Kalju treeneri Kristiina Allose sõnul on isegi tulnud ette, kus neiu on kolinud Nõmmelt kesklinna ja on mängimisest loobunud, kuna tema jaoks muutus trenniskäimine kaugeks. Samas käib mõni Nõmmel mängimas hoopis Piritalt.

Nii otsivad ka Tallinna klubid täiendust maakohtadest või võtavad vastu ise liituda tahtjad. Viljakas on olnud koostöö teiste treeneritega ja mängida soovijaid on seni jagunud. Nõmme Kaljus mängivad tüdrukud Keilast, Sauelt, Kohilast ja isegi Haapsalust. Viimased käivad küll ainult mängudel, kuid treenivad kodus.

“Oleme suutnud naiskonda tuua mängijaid läbi tutvuste, aga ise pakkuma tulnud naisi on vähe,” räägib Kalju treener. “Tutvused loevad, lihtsalt niisama eriti ei tulda.”

“„

Oleme suutnud naiskonda tuua mängijaid läbi tutvuste, aga ise pakkuma tulnud naisi on vähe.

Erinevad osapooled on Eesti naistejalgpalli arendamisel rääkinud koostöö vajadusest. Demograafia probleemide vastu ilmselt ei saa, aga neidude ala juures hoidmiseks aitab ühiselt seatud eesmärkide poole liikumine kindlasti.

Edu saavutamiseks tuleks naiste jalgpallile rohkem ja sisulisemat tähelepanu pöörata. Just viimase puudumine on nii mõnelegi mängijale loobumismõtted toonud.

Ka alaga tegelevate klubide toetamine peaks olema süsteemsem ja prioriteediks tuleks seada järelkasvu kasvatamine. Palju on tehtud, aga palju tuleb veel teha.

Kristiina Allos rõhutab: “Naiskonna valikul eelistatakse ikkagi seltskonda ja kui see on hea tullakse mängima ka kaugemalt.”

Jalgpall ja maksud Eelmises „Jalka“ numbris oli pikemalt juttu staadioni rendist. Seekord peatume põgusalt tulumaksu teemal ja vaatame sportlastele töötasu maksmist.

Loomulikult ei ole mingit vahet, mis elualal inimene töötab, palga maksmisel kehtivad Eestis ikka ühed ja samad reeglid. Mis tähendab seda, et ka jalgpallurile makstavalt töötasult tuleb pidada kinni tulumaks ja tasuda sotsiaalmaks. Ära ei tohiks unustada ka töötuskindlustusmaksete ja kogumispensioni maksete kinnipidamist, kui see on seadusega ette nähtud. Spordiklubide tegevuses on küllaltki levinud praktika, et kõrgete tööjõumaksude vältimiseks püütakse maksukoormust optimeerida ja maksta sportlastele palga asemel stipendiumeid. Paljudel juhtudel on stipendiumite maksmine õigustatud, aga mõnel juhul kombitakse piire lubatu piirimail. Enne kui rääkida stipendiumite ja palgatulu erinevast maksukäsitlusest, tuleb selgitada, mis vahet on stipendiumlepingul ja töölepingul.

Töölepingu seaduse kohaselt on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille järgi töötaja kohustub tegema tööd, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ja kindlustama talle töötingimused. Stipendiumilepingu alusel aga makstakse isikule õpinguks, spordi tegemiseks või loometööks toetust - stipendiumi saamine on küll seotud teatud ülesannetega, kuid isik on nende ülesannete täitmisel iseseisev.

Stipendiumi ja töösuhte erinevusi on vaaginud ka Riigikohus. Riigikohtu seisukoha alusel tuleb otsustamaks, kas sõlmitud stipendiumilepingu näol on tegemist hoopis töölepinguga, vaadelda järgnevaid asjaolusid: • kes määrab töö tegemise aja, koha ning viisi; kes maksab töövahendite eest; • kellel lasub töö tegemisega kaasnev riisiko; • kes saab tulu või kasumi; • kas tööd tegev isik on arvatud organisatsiooni töötajate koosseisu; • kas ta allub selle sisekorrale.

Selleks, et otsustada, kas tegemist on töösuhtega, tuleb kaaluda eelkõige töötaja ja tööandja vahelist sõltuvussuhet, millisel määral on töötaja allutatud tööandjale ehk milline on töötaja iseseisvuse määr. Teistest tsiviilõiguslikest lepingutest eristab töölepingut just suurem sõltuvussuhte määr. Seega, mida suurem on sõltuvussuhe lepingu sõlminud isikute vahel, seda tõenäolisemalt võib tegu olla töölepinguga.

Tavaolukorras on üsna raske ette kujutada jalgpalliklubi liiget, kes tuleb trenni oma vahenditega, ei allu klubi treeneri korraldustele ja oleks muud moodi sõltumatu klubi nõudmistest. Jalgpall on meeskonna ala ja ilmselgelt on klubil oma liikmetele kindlad nõudmised, tingimused ja ka kohustus meeskonna liikmetele tagada treeninguks ning võistlemiseks vajalikud tingimused. Kõik eelnev viitab pigem töösuhtele kui stipendiumilepingule. Mis moodi toimub stipendiumite maksustamine, sellest juba järgmises numbris. � Tõnis Elling, mag.iur

Grant Thornton Rimess OÜ on regiooni suurim sõltumatu ja iseseisvalt juhitud auditeerimise, raamatupidamise, maksu-, õigus- ja finantsnõustamise teenuseid pakkuv ettevõte, mis tegutseb Balti riikides alates 1992. aastast. Grant Thornton Rimess OÜ kuulub rahvusvahelise auditeerimis- ja ärinõustamisettevõtete organisatsiooni Grant Thornton (www.grantthornton.org), mis on üks maailma juhtivaid sõltumatute auditeerimis- ja 2012 AUGUST JALKA 59 ärinõustamisettevõtete ühendusi. Grant Thornton koondab endasse globaalselt 31 000 eksperti, kes tegutsevad enam kui 100s riigis.

Foto: Lembit Peegel

Paul Kask s채ilitab poistega suheldes kannatlikku meelt.

60

JALKA AUGUST 2012

treener

Kuidas Paul Kask kasuliku info abil plastiliini voolib Mis teeb ühe jalgpallitreeneri tõeliselt heaks? Kas ta peaks olema lennukas visionäär, suurepärane taktik või tippkogemusega endine mängija? 26aastane JK Kalevi noortetreener Paul Kask teab vastust: hea treener peab olema hea inimene.

Kadi Parts

“I

nimesed võtavad vastu otsuseid ja sellel on tagajärjed.

Kui sa ei oska teha parimaid otsuseid, siis kannatavad just lapsed,” selgitab Kask oma mõtteviisi. Samas rõhutab noor noortetreener, et kindlasti tulevad kasuks ka eneseanalüüs, paindlikkus ning endise mängija kogemus, mis Kasel tagataskust võtta on. “Kui sain meeste liigade jaoks piisavalt vanaks, siirdusin Tallinna Jalgpallikoolist JK Kalevisse ja lõpetasin aktiivse mängimise alles 2006. aastal.”

Kahjuks tulid siis vahele vigastused ning sinna keskväljal mängimist nautinud mehe karjäär läkski: “Tõstan siinkohal käe üles ja tunnistan, et ise olin rumal ja jätsin mitmed vigastused välja ravimata. Siiamaani tilgub süda verd, kui endiseid trennikaaslaseid mängimas näen ...”

Et aga mehe süda tiksub ikkagi jalgpallirütmis, tundus pärast putsade varnariputamist samas klubis treeneriametiga jätkamine igati loogiline. Praegu U11 poisse treenides vaatab Kask pallimängu eelkõige oma kasvandike mätta otsast: “Laps on ikkagi laps. Treener ei tohiks kunagi ära võtta mängulusti ning samamoodi ei peaks pahandama, kui mõni poiss vahepeal väikese koerustükiga hakkama saab.”

Samas tunnistab Kask teisest küljest, et noortetreener olla on siiski ülimalt vastutusrikas ülesanne: “Need poisid on nagu plastiliin, mida mina voolin. Selles vanuses on kõige tähtsam just õigete harjumuste kujundamine nii väljakul kui ka sellest väljapool.”

Just väljaku kõrval toimuv on see, mis ülikoolis rekreatsioonipabereid omandava Kase arvates vääriks suure-

mat tähelepanu, sest peale treeneri on laste spordisuhtumise kujundamisel väga tähtis roll ka lapsevanematel.

Kuna kahjuks võib aga tribüünidel kohata ka ebameeldiva suhtumisega täiskasvanuid, paneb Kask vanematele südamele, et lapse toetamise ja arendamisega peaks siiski piiri pidama.

“

Jalgpall ei ole jalgratta leiutamine, aga alati on võimalik ratast uute vidinatega täiustada.

„

“Kui laps tahab, siis muidugi mängi temaga!” ütleb ta ja kirjeldab võrdluseks olukorda, kus lapsevanema käitumine võib põhjustada lapse jalgpallihuvi kadumise.

“Ei tohiks olla nii, et lapsevanem on see, kes ütleb: tavai, tossud jalga, stopper kaasa ja nüüd harjutame pargis kaks tundi sisekülje söötu, sest see on sul nõrk element.”

Ka treeneri käitumine peaks loo kangelase arvates jääma üliemotsionaalsuse ning liigse tagasihoidlikkuse vahele, sest kõige olulisem on mängu jaoks tähtsa info edastamine.

“Kui sa karjud mängu ajal, et Toomas, mis sa nüüd tegid, siis ega Toomas ei õpi sellest midagi,” selgitab Paul Kask. “Treener peaks edastama ainult kasulikku infot ning kaasaelamine ei tohiks minna emotsiooni pealt lahmimiseks.”

Lisaks peaks hea juhendaja jätma oma hoolealustele just õigel määral

mõtlemisruumi, sest vastasel juhul ei toimu mängijates vajalikku arengut: “Treener ei tohi mängija eest kõike ära mõelda. Kui meeskond võidab tänu sellele, et treener ütleb kõik asjad ette, siis ei võida tegelikult mitte mängijad, vaid treener.”

Peale selle, et Kask ise püüab alati oma hoolealustega õigesti käituda, elab ta hea treenerina rängalt üle ka kaotusi, sest väljaku kõrval on vastase paremust tunnistada palju raskem kui väljakul.

Erinevatest raskustest hoolimata usub ta aga siiski, et treeneriamet on tema jaoks õige väljund, sest hea treener peabki elama oma spordiala sees ning seda teeb Paul Kask 24 tundi ööpäevas: “Jalgpallitreener peab olema tõeline jalgpallifänn. Kui kolmapäeval on mõni mäng ja poisid neljapäeval selle kohta küsivad, siis sa pead teadma, kas keegi on klubi vahetanud või mõni firma tegi uued rohelised putsad. Nii see treeneriamet käibki!”

Ning just nõnda näeb praegune JK Kalevi noortetreener oma elu ka tulevikus, sest ambitsioone mehel jagub: esmalt tahaks ta kätt proovida U17 või U19 vanusegrupi, hiljem juba ka meeste võistkondade juures. Ent ta annab endale aru, et selleks tuleb kogemusi hankida ning eelkõige peab just ise uutele kogemustele avatud olema.

“Teistelt treeneritelt on alati võimalik juurde õppida, sest ega jalgpall ei ole jalgratta leiutamine, aga alati on võimalik ratast uute vidinatega täiustada,” selgitab Kask oma põhimõtet ning lisab kindlalt: “Ükski treener ei tohiks öelda, et ta on nüüd valmis treener. Alati saab juurde õppida.”

2012 AUGUST JALKA

61

kalender

Augustikuu mängud Eesti staadionitel Tavakohane ülevaade puudutab meeste meistri- ja esiliigat, naiste meistriliigat ning koondiste kohtumisi. Välja on jäänud võimalikud meie klubide euromängud, sest nende toimumine (meie klubide edasipääs) polnud Jalka trükkimineku ajaks selgunud.

Lühendid: TV6 – mäng on TV 6 eetris, EJL TNTK – Eesti Jalgpalli Liidu Tallinna Noorte Treeningkeskus.

Kalendrimuudatusi jälgi: www.jalgpall.ee

Meistriliiga Laupäev, 4. august (XXII voor)

17.00

19.30

17.00

19.30

TV6 FC Kuressaare – Tartu JK Tammeka Kuressaare linnastaadion FC Viljandi – Tallinna FC Levadia Viljandi linnastaadion JK Tallinna Kalev – Tallinna FC Flora Kalevi Keskstaadion Paide linnameeskond – JK Sillamäe Kalev Paide linnastaadion

Esmaspäev, 6. august

18.45 Nõmme JK Kalju – Narva JK Trans Kadrioru staadion Teisipäev, 7.august (XIX voor)

17.00

17.00

Teisipäev, 28. august (XXVI voor)

18.30

18.30

18.45

18.45

18.45

18.45 Tallinna FC Levadia – Paide Linnameeskond Maarjamäe staadion Laupäev, 11. august (XXIII voor)

17.00

17.00

19.30

19.30

TV6 Narva JK Trans – Paide linnameeskond Narva Kreenholmi staadion Nõmme JK Kalju – FC Viljandi Kadrioru staadion JK Sillamäe Kalev – JK Tallinna Kalev Sillamäe Kalevi staadion Tartu JK Tammeka – Tallinna FC Levadia Tartu Tamme staadion

Esmaspäev, 13. august

18.45 Tallinna FC Flora – FC Kuressaare A. Le Coq Arena Teisipäev, 14. august (XVIII voor)

18.45 FC Viljandi – JK Tallinna Kalev Viljandi linnastaadion Laupäev, 18. august (XXIV voor)

17.00

17.00

19.00

FC Kuressaare – JK Sillamäe Kalev Kuressaare linnastaadion Paide linnameeskond – Nõmme JK Kalju Paide linnastaadion FC Viljandi – Tartu JK Tammeka Viljandi linnastaadion

Esmaspäev, 20. august

14.00

17.00

JK Tallinna Kalev – Narva JK Trans Kalevi Keskstaadion TV6 Tallinna FC Levadia – Tallinna FC Flora Kadrioru staadion

Laupäev, 25. august (XXV voor)

14.00

17.00

62

TV6 Paide linnameeskond – FC Viljandi Paide linnastaadion Narva JK Trans – FC Kuressaare Narva Kreenholmi staadion JALKA AUGUST 2012

JK Sillamäe Kalev – Tallinna FC Levadia Sillamäe Kalevi staadion Tallinna FC Flora – Tartu JK Tammeka A. Le Coq Arena FC Viljandi – Tallinna FC Flora Viljandi linnastaadion JK Tallinna Kalev – Paide linnameeskond Kalevi Keskstaadion Tartu JK Tammeka – JK Sillamäe Kalev Tartu Tamme staadion Tallinna FC Levadia – Narva JK Trans Maarjamäe staadion FC Kuressaare – Nõmme JK Kalju Kuressaare linnastaadion

Esiliiga Pühapäev, 5. august (XXII voor)

17.00

17.00

17.00

17.00

19.30

Kohtla-Järve FC Lootus – Tartu SK 10 Kohtla-Järve Spordikeskuse staadion Tallinna FC Infonet – Rakvere JK Tarvas Lasnamäe Kergejõustikuhalli kunstmurustaadion Tallinna FC Levadia II – Tallinna FC Flora II Maarjamäe kunstmurustaadion Kiviõli Tamme Auto – Tallinna FC Puuma Kiviõli linnastaadion Tartu JK Tammeka II – Pärnu Linnameeskond Tartu Tamme staadion

Pühapäev, 12. august (XXIII voor)

17.00

17.00

17.00

17.00

19.30

Tartu JK Tammeka II – Kohtla-Järve FC Lootus Tartu Tamme staadion Pärnu Linnameeskond – Kiviõli Tamme Auto Pärnu Kalevi staadion Rakvere JK Tarvas – Tartu SK 10 Rakvere linnastaadion Tallinna FC Flora II – Tallinna FC Infonet A. Le Coq Arena I muruväljak Tallinna FC Puuma – Tallinna FC Levadia II Lasnamäe Spordikeskuse kunstmurustaadion

Pühapäev, 19. august (XXIV voor)

17.00

17.00

17.00

17.00

19.30

Kohtla-Järve FC Lootus – Rakvere JK Tarvas Kohtla-Järve Spordikeskuse staadion Tartu SK 10 – Tallinna FC Flora II Tartu Tamme staadion Kiviõli Tamme Auto – Tartu JK Tammeka II Kiviõli linnastaadion Tallinna FC Levadia II – Pärnu Linnameeskond Maarjamäe kunstmurustaadion Tallinna FC Infonet – Tallinna FC Puuma Lasnamäe Kergejõustikuhalli kunstmurustaadion

Pühapäev, 26. august (XXV voor)

17.00

17.00

17.00

17.00

19.30

Kiviõli Tamme Auto – Kohtla-Järve FC Lootus Kiviõli linnastaadion Tartu JK Tammeka II – Tallinna FC Levadia II Tartu Tamme staadion Tallinna FC Flora II – Rakvere JK Tarvas A. Le Coq Arena I muruväljak Pärnu Linnameeskond – Tallinna FC Infonet Pärnu Kalevi staadion Tallinna FC Puuma – Tartu SK 10 Lasnamäe Spordikeskuse kunstmurustaadion

Kolmapäev, 29. august (XXVI voor)

18.30

18.30

18.45

18.45

18.45

Kohtla-Järve FC Lootus – Tallinna FC Flora II Kohtla-Järve Spordikeskuse staadion Rakvere JK Tarvas – Tallinna FC Puuma Rakvere linnastaadion Tartu SK 10 – Pärnu Linnameeskond Tartu Tamme staadion Tallinna FC Infonet – Tartu JK Tammeka II Lasnamäe Kergejõustikuhalli kunstmurustaadion Tallinna FC Levadia II – Kiviõli Tamme Auto Maarjamäe kunstmurustaadion

Naiste Meistriliiga Laupäev, 4. august (XIII voor)

11.00

14.00

Noortekoondis – Pärnu JK EJL TNTK Tallinna FC Flora – JK Tallinna Kalev A.Le Coq Arena I muruväljak

Teisipäev, 14. august (XIV voor)

18.45

18.45

JK Tallinna Kalev – Noortekoondis Kalevi Keskstaadion Tartu JK Tammeka – Tallinna FC Flora Tartu Tamme kunstmuruväljak

Väikesed karikavõistlused Kolmapäev, 29. august

18.45 Väikeste karikavõistluste finaal A. Le Coq Arena

Koondised A-koondis Kolmapäev, 15. august

21.45 Eesti–Poola A.Le Coq Arena Naised Laupäev, 25. august

16.00 Eesti–Slovakkia (EM) Haapsalu

2012 AUGUST JALKA

63

rannajalgpall

rannajalgpallurid usuvad finaalturniiri võimalusse Kuigi Eesti rannajalgpallikoondisel jäi Moskvas FIFA MM-kvalifikatsiooniturniiril eesmärk jõuda finaalturniirile täitmata, usuvad nad jätkuvalt sinna jõudmise võimalusse. alvEr Kivi

E

esti koondise treener Kert Haavistu sõnul ollakse tulemuses küll pettunud, aga nii tema kui ka mängijad tajusid, et kõik on käeulatuses.

Teinekord oleks vaja vaid pisut rohkem õnne ja asjade soodsamat kokkulangemist.

“Ei midagi võimatut,” märgib treener, kelle sõnul andis parema tulemuse saavutamisel eeskätt tunda suurmängude kogemuse puudumine. “Mängupildilt peaksime olema Euroopa kaheksa tugevama meeskonna hulgas. Lõpus suutsid vastased resultaadi enda kasuks pöörata. Meil jääb pisut kaitses vajaka ja olukordade realiseerimisel annab tunda vähene enesekindlus.”

Eesti rannajalgpallikoondisel oli Moskvas turniiril läbi aegade tugevaim alagrupp, kuhu kuulusid euroliiga finalist Rumeenia, 2005. aasta maailmameister Prantsusmaa ja viimasel ajal heas hoos olev Tšehhimaa.

Eesti rannajalgpallikoondis alustas kvalifikatsiooniturniiri 3 : 5 kaotusega Rumeeniale. Arengut näitab siiski fakt, et kahe aasta eest kaotati valikturniiril rumeenlastele 2 : 6. Teises kohtumises kaotati 3 : 4 Prantsusmaale.

Viimases mängus kohtuti Tšehhiga.

Play-off’i jõudmiseks tuli alagrupis olla kahe parema hulgas, väike võimalus oli ka kolmandana edasi pääseda. Seega oli eestlastel veel alagrupist edasisaamiseks uks praokil. Mäng võidetigi 3 : 2, kuid

sellest ei piiFoto: beach Soccer worldwide sanud. Kert Haavistu tõdes, et Prantsusmaa oli tugevam, aga Rumeeniat oleksime pidanud võitma.

“Usun, et kui mängude järjestus olnuks teine, oleks see nii ka läinud,” Muruväljakult liivale kolinud Ingemar Teever püüab võitluses rumeenlasega palli enda lausus ta. valdusesse saada.

Treeneri sõnul andis meestel esimeses kohtumises tunda “Turniir näitas meie rannavuti arenärevus, nad olid pinges, ei olnud vabad gut,” rõõmustas treener. “Mehed mänja loovad. Oma osa oli siin kindlasti ka gisid stabiilselt ja kõigi vastastega kui turniiri eel välja käidud kõrgel eesmärvõrdne võrdsega. Mängisime mitmekegil jõuda finaalturniirile. sisemalt. Enne andsime võimalusel palli “See pani lisakohustuse,” märkis kohe ründajale ja siis läksid ääred järele.

Haavistu, lisades et, võit Tšehhi üle Nüüd suudame palli ka tagant läbi mänoli meeldivaks boonuseks. Kuigi Kert gida, kombineerida ja lüüa kaugelt. Ka Haavistu on eesmärgi täitmatajäämise füüsilisega võib rahule jääda, sest varem pärast turniiri tulemustes pettunud, on jättis just võhm mängulõppudes soovida.” ta meeskonna mängu ja arenguga raHaavistu sõnul jäädakse maailma ja hul. Kui tavaliselt on alagrupis vaid üks Euroopa tugevamatele koondistele alla tugev meeskond ja ülejäänud võitlevad mängukogemuse ja oskusega mänge teise koha eest, siis nüüd nii ei olnud. enda kasuks kallutada. Tema hinnangul Alagrupis olid ühel tasemel meeskonon üks asi mängida küll sõprusmännad ja kõik olid tugevad. ge, kuid tegelikult oleks vaja rohkem kohtumisi euroliigas, kus mängitakse punktidele. Kogemuste hankimiseks EEsti rannajalgPalliKoondis Mängis MosKvas osaleb Eesti koondis augustis järgmisel järgMisEs KoossEisUs: EuroCupi etapil.

“Nagu Moskva turniir näitas, on markus lukk, vaiko Tammeväli, indrek Siska, Rando Rand, Aleksander Saharov, oskused ja tahtmine poistel olemas,” Andreas Aniko, Taavi Tammo, mait Anton, Priit mäeorg, Aleksei Galkin, ingemar Teever ja Aivar Sosi. usub Kert Haavistu oma mängijate võimetesse.

64

JALKA AUGUST 2012

EESTI KOONDIS tagasi kodumurul!

15. augustil

kell 21:45

A. Le Coq Arenal

EESTI – POOLA kell 21:00

algab ajaloo esimene Staadionilaulupidu, kus koorilauljatest ja pealtvaatajatest moodustuvad nais- ja meeskoorid, kes esitavad tuntud rahvalikke, rahvuslikke ja jalgpallilaule!

Täpsem info www.jalgpall.ee

Küljetribüün: 13 EUR (soodushind 18 EUR) Otsatribüün: 11 EUR (soodushind 7 EUR) PEATOETAJA

SUURTOETAJAD

TOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

2012 AUGUST JALKA

65

lisaaeg Foto: irina mägi

Eesti kuues ime: tamm keset Orissaare staadioni.

Eesti ime: 23. jalgpallimängija Eesti Päevaleht (EPl) otsis ja lõpuks reastas Eesti imesid ning kuues neist on seotud jalgpalliga: orissaare staadionil kasvab kuulus tamm, mis on igal jalgpallimängul 23. mängijaks. võistluse superfinaali jõudis seitse imet ja lugejate hääled reastasid esikohale Tuhala nõiakaevu. orissaare legendaarne staadionipuu (EPl nimetas orissaare staadionit mitut puhku jalgpallistaadioniks) sai kuuenda koha. kunagi soovitud tamme ka üles kiskuda, aga isegi traktori jõud ei hakanud peale. nii ongi see tugev puu jäänud võimutsema keset haljast muru.

EPli hääletuse tulemused: 1. Tuhala nõiakaev 1775 häält (35,1%) 2. maanteemuuseum 1033 (20,43%) 3. kaali järv 629 (12,44) 4. Piusa koopad 598 (11,83) 5. Jääteed 590 (11,67) 6. orissaare staadion 230 (4,55) 7. hermanni linnuse Põhjaõu 202 (3,99)

JK tartu Löök tõusis pildile lhv Panga edetabeli esimese 20 seast langes välja Raasiku Fc Joker 1993 ning teda asendab seal Jk Tartu löök. kaheastmelise tõusu tegi ka Jk Jalgpallihaigla. Tabel kajastab lhv Panga jalgpallikaardiga sooritatud oste – igal pangakaardi omanikul on võimalus oma ostude pealt kanda 0,25% summast enda valitud klubi (või Eesti Jalgpalli liidu) kontole. Aasta lõpus kantakse raha üle klubile, kusjuures pank lisab kogunenud summale omalt poolt sama palju juurde.

1. (1.) Eesti Jalgpalli liit 11. (10.) Fc kuressaare 2. (2.) Jk Tallinna kalev 12. (11.) Fc nõmme United 3. (4.) Tartu Jk Tammeka 13. (13.) Fc infonet 4. (3.) nõmme Jk kalju 14. (15.) Tallinna Fc levadia 5. (5.) Tallinna Fc Flora 15. (14.) Rakvere Jk Tarvas 6. (6.) Rahvuskoondise fänn16. (16.) martin Reimi Jk klubi Jalgpallihaigla 17. (18.) Rapla Jk Atli 7. (7.) Saku Sporting 18. (–) Jk Tartu löök 8. (8.) Põlva Fc lootos 19. (20.) Tallinna Fc Reaal 9. (9.) Jk welco Elekter 20. (17.) Tallinna Jk Piraaja 10. (12.) Jk Jalgpallihaigla

66

JALKA AUGUST 2012

Augustikuu sünnipäevad: 01.08 Andrei Borissov 02.08 Aleksandr Staruhhin 02.08 Sten Kaldma 03.08 Ats Purje (1. pildil) 04.08 Siim Tenno 05.08 Janno Kivisild 05.08 Kaimar Saag 07.08 Andero Pebre 08.08 Gert Olesk 09.08 Meelis Kuivits 10.08 Jan Važinski 11.08 Tarmo Rüütli (2. pildil) 11.08 Svetlana Hvatova 11.08 Tõnis Kalde 11.08 Hannes Kaasik 11.08 Kaire Palmaru 14.08 Mihhail Starodubtsev 15.08 Marko Leevand 16.08 Toomas Kaldma 16.08 Aare Laas 16.08 Konstanin Vassiljev 17.08 Annika Tikk 19.08 Rauno Kööp

(43) (64) (44) (27) (22) (35) (24) (21) (39) (37) (48) (58) (40) (36) (34) (28) (30) (35) (69) (58) (28) (32) (23)

19.08 Nikita Baranov 20.08 Eigo Mägi 20.08 Marek Naaris 21.08 Martin Vunk 21.08 Jaan Kekišev 21.08 Liis Emajõe 22.08 Ander Aaviku 22.08 Urmo Visnapuu 23.08 Georgi Rjabov 23.08 Tiit Raudnagel 24.08 Paul Kask 25.08 Kristjan Tiirik 26.08 Frank Bernhardt 27.08 Ants Juhvelt 27.08 Valeri Terentjev 27.08 Ainar Kuusk 28.08 Tarmo Lehiste 29.08 Sander Viira 30.08 Sergei Zamogilnõi 30.08 Reelika Vaher 30.08 Liis Saharov 31.08 Ken Kallaste (3. pildil) 31.08 Rasmus Munskind

(20) (38) (31) (28) (23) (21) (30) (37) (74) (57) (26) (30) (43) (67) (65) (40) (42) (23) (59) (34) (32) (24) (23)

Eesti restoran alistas maailma parima restorani Foto: erakogu muhu saarel asuva Pädaste mõisa restoran Alexander osales juunis kopenhaagenis kokkade heategevuslikul jalgpalliturniiril Foodball 2012 ja alistas kohamängus maailma parim restorani noma, mis asubki kopenhaagenis.

Eestlased tegid kokkade heategevuslikul jalgpalliturniiril kaasa teist korda ning olid edukad just oma Eestlaste meeskond Foodballil. Esireas põhitöös teistest eespool vasakult: Urban Nordh, Martin Meikas, paiknevate restoranide vastu.

Priit Pruul. Tagareas vasakult: Peeter Pihel, “Turniiril visataksegi Alar Aksalu, Bastian Wilkendorf. tihtipeale nalja kokandusliku taseme ja jalgpallimänguoskuse seose üle,” lausub Pädaste Alexandri restorani peakokk Peeter Pihel, kelle sõnul on nimetatud turniiri puhul olulised nii mõnus sportlik hasart kui ka võimalus osaleda heategevuses, sest turniiri tulud lähevad maailma näljahäda vastu võitlemiseks. Eriti tähtis on aga maailma tippu kuuluvate restoranide võimalus vahetult suhelda.

“Tuleb tunnistada, et ega ju kokad omavahel väga sageli ei kohtu, varavalgest hilisõhtuni toimetatakse oma köökides ning teiste tegemistega ei olda tihtilugu just liiga hästi kursis,” räägib Pihel.

“Eks Skandinaavia restoranid ole meidki märganud, meie tegemisi jälgitakse ja meie käekäigu vastu tuntakse huvi – omajagu võib selles tänada ka näiteks eelmise aasta turniiril osalemist. Sellist tähelepanu ei maksa alahinnata. niisugused mitteformaalsed kohtumised aitavad Eesti kokandust maailmakaardile pea sama hästi kui edukas esinemine mõnel kokandusvõistlusel.”

Turniiri võitis juba kolmandat korda cofoco meeskond. Septembris korraldab Pädaste mõisa hooaja restoran neh taas Eesti kokkade jalgpalliturniiri chefs cup, kuhu sel aastal on ilmselt oodata ka paari meeskonda väljastpoolt Eestit.

2012 AUGUST JALKA

67

68

JALKA AUGUST 2012