JALKA (august 2011)

HIND 1,85 EUROT 29 KROONI AUGUST 2011

Sergei Pareiko jahib tiitleid, mitte raha Meistriliiga üllatusmängijad Eesti võitis Eriolümpial Taanis Rebecca Pärtel pani pere vutti taguma Võistlustantsijate klubi FC Üksjalgvärav Postrid: Hulk, Abby Wambach ISSN 1736-7379

Pluss: Aivar Pohlak, Andreas Aniko, Martin Prostang, Daniela Mona Lambin, Liivo Leetma, Signe, Rebecca ja Sven Pärtel, Mats Hummels 2011 AUGUST JALKA

1

Septembris algab

UEFA Meistrite Liiga ENNUSTUSVÕISTLUS Viasat Sport Baltic Facebooki lehel. Ära maga maha! Iga nädal auhinnad!

Uus hooaeg IInglismaa li jjalgpalli l lli kõ kõrgliiga lii uue h hooaja j mängud ä d– otse ja eksklusiivselt.

Avalöök juba 13. augustil!

Inglismaa jalgpalli kõrgliiga mängude ülekandeid näed Viasat Premier League HD kanalilt 24 tundi päevas, 7 tundi nädalas ja 365 päeva aastas.

Näha saad kõiki uue hooaja 380 mängu, neist 180 otsepildis! Ülekandeid hooaja parimatest mängudest näed ka Viasat Sport Baltic kanalilt!

Pakett Viasat Sport, sh kanal Viasat Sport Baltic, saadaval ka Elioni, Starmani ja STV klientidele.

www.viasat.ee

www.facebook.com/ViasatSportBaltic

Helista kohe 16788!

sisukord Kaanelugu 26 Sergei Pareiko karjäär liigub ülespoole koos vanusega.

Siberi rahapakkidele eelistas ta meeskonda, kus on võimalik tiitleid võita. Krakowi Wisla erinevalt Tomski Tomist seda ka pakub. Ka koondisega on Pareikol suhted korras – tulemusedki on aegade parimad.

Persoonid & intervjuud Mikk Reintam Daniela Mona Lambin Liivo Leetma Mats Hummels Signe, Rebecca ja Sven Pärtel

Kolumn Indrek Schwede

Esikaanel: Sergei Pareiko Foto: Lembit Peegel Nr 8 (44) 2011

Eesti Jalgpalli Liidu ajakiri Ilmub 12 korda aastas

Rubriigid Siit ja sealt Lembit Peegel Taktikajutud Jalka tuleb külla Augustikuu mängud

Peatoimetaja: Indrek Schwede indrek@jalgpall.ee Toimetaja: Lennart Komp lennart@jalgpall.ee Fotograaf: Lembit Peegel Ajakirja makett: Jaanus Samma Kujundaja: Evelin Linholm Keeletoimetaja: Liisi Bakhoff Reklaam: Arvo Antropov arvo@tennis.ee Kolleegium: Ülev Aaloe, Lennart Komp, Neeme Korv, Aivar Pohlak, Indrek Schwede, Anu Säärits, Mihkel Uiboleht Väljaandja: Eesti Jalgpalli Liit Tellimine: 627 9960 sekretar@jalgpall.ee Tellimishinnad: Aasta 22.24 eurot Poolaasta 11.12 eurot Toimetuse postiaadress: Jalka, Eesti Jalgpalli Liit, Asula 4c, 11312 Tallinn Trükitud printallis

Sina oled kohtunik Lisaaeg

Liigad Meistriliiga Naised Esiliiga II liiga III liiga IV liiga Rannajalgpall

Muu Eesti eriolümpial Taanis Veel kord kihlveopettustest

19 23 24 44 50

8

4–7 30 38 40 63 65 66

14 20 55 57 59 61 64

19

44

11 47

Postrid Hulk Abby Wambach

50 2011 AUGUST JALKA

3

siit ja sealt

+

Tallinnas keeb vilgas rahvusvaheline jalgpallielu: toimus nelja meeskonna turniir (Flora, Krakowi Wisla, Genk, Bukaresti Rapid) ja nelja noortemeeskonna turniir (Eesti U19, West Ham United, PSV Eindhoven, Moskva Dinamo). Pluss klubide euromängud.

kuu

-

kuu

?

Kõik neli meie klubi kukkusid kolinal Euroopa liigades. Kamba peale löödi üks koll. Eesti klubijalgpalli tase jääb Euroopa omale paraku selgelt alla.

Klubivuti nõrka taset aitaks mingil määral leevendada pingeline koduliiga. Ehk Meistriliiga pingestub – esinelik on siiski enam-vähem koos ja kõik on veel võimalik.

1

... värava lõid neli Eesti klubi kaheksa mängu peale euroliigade ava­ kohtumistes. Ja mõistagi kukkusid edasisest konkurentsist välja.

2

... eestlast jätkavad veel kaks aastat UEFA komiteede koosseisus: Aivar Pohlak on noorte- ja amatöörjalgpalli komitee esimene aseesimees ja Ainar Leppänen juriidilise komitee liige.

3

... äsja Mehhikos lõppenud U17 MMfinaalturniiril osalenud jalgpallurit mängis Tallinna Cupil: kaks hollandlast PSV Eindhoveni noortemeeskonnas ja üks inglane West Ham Unitedi koosseisus.

4

JALKA AUGUST 2011

Telefonitorge Küsisime Eesti Jalgpalli Liidu presidendilt Aivar Pohlakult, kuidas tema seletab meie klubide ebaedu eurokarikatel.

Aivar Pohlak: Teeksin seda klubide kaupa. Transi puhul polegi midagi kommenteerida, sest neilt polegi euromängudel midagi oodata (Pohlak jättis välja ütlemata, et Transilt pole midagi loota seoses kihlveopettustega – toim.). Nõmme Kalju on sisuliselt asendanud areenilt kadunud TVMKd. Just TVMK koos Sillamäe Kaleviga on Meistriliigas võidelnud 4. koha pärast. Kalju osalemine on samm edasi, sest TVMK ja Sillamäe Kalev lahterdusid skaala sellesse otsa, kuhu Trans.

Kalju sai ka punkti Soome klubi vastu, mis on täiesti normaalne seis Kalju jaoks. Flora mängis nagu tavaliselt: andis lahingu, aga kukkus välja. Plussmärgi poolelt võib märkida väga noort koosseisu ja selgeid

eesmärke, kuidas edaspidi eurosarjas hakkama saada.

Levadia on olnud Eesti edukaim klubi eurosarjades ja tema kaotus tõmbas sünge joone ümber Eesti klubide esinemiste. Klubi, mis on välja lülitanud Twente ja Wisla, tegi seekord Eesti klubide kõigi aegade kehvima tulemuse. Kui Levadia teinuks tavalise tulemuse ehk oleks Luksemburgi klubi võitnud, siis oleks meie olukord olnud normaalne. Aga Levadia firma tagasilöögid äris tõid kaasa jalgpalliklubi kriisi, nagu Florale tõi kriisi staadioniehitus. Muidugi tahaks võita ja kohe, aga meie jalgpallikultuur alles tekib ning selline on asjade objektiivne loogika.

Foto: Lembit Peegel

kuu

Kuidas rahvaliigast Florasse pääseda

Kuidas Pohlak endast välja viis

Martin Prostang

Unibet/Nõmme Kalju

FC Taritu

Juuli keskel käisin FC Flora trennides, sest Marko Meerits oli ära läinud ning otsiti uut väravavahti. Priit Pikker ja Aiko Orgla käisid ka.

Mina pääsesin sinna tänu sellele, et mul on Aivar Pohlakuga parem läbisaamine kui paljudel teistel. Mingit lepingupakkumist ega midagi mulle ei tehtud, vaid anti pigem näpunäiteid. Ma ei olnud kunagi varem nii trennis käinud, et oleks spetsiaalselt erialatrenni saanud. Floras oodati ka paremat suhtumist, sest ma ei ole trennis käinud tükk aega. Ainult Taritu eest rahvaliigas mängimas ja vahel Sörve trennides. Oli näha, et vastupidavus ei ole kindlasti see, mis peaks. Harjutused ja tehniline pool ei tule järele. II ja III liiga jaoks olen täiesti okei ja tean, et kõik ei ole veel kadunud. 20 eluaastat ei ole väravavahi jaoks veel midagi.

Andreas Aniko

Paar aastat tagasi käisime rannajalgpallikoondisega Šveitsis, kus pidasime nädalavahetuse jooksul kaks mängu. Kogu sõit sinna ja seal liikumine oli väga, väga keeruline, sest kasutasime mitut transpordivahendit. Pidime metrooga sõitma ning läksime vale rongi peale.

Olime juba mitu peatust edasi sõitnud, kui lõpuks aru saime. Kõik olid üleväsinud, keegi maganud polnud ja tuju oli segane.

Ootasime peatuses, kui Marek Markson äkitselt telefoniautomaadi juurde läks ja ütles asju ajanud Kari-Andri Kasele, et Aivar Pohlak helistab. Kari vastutas kõige eest ja oli seetõttu veel topeltläbi. Flegma nagu ta on, läkski telefoni juurde fiktiivkõnet vastu võtma. Kõik muidugi naersid kõhud kõveras. Kui lõpuks lennujaama jõudsime, siis tulime bussilt maha ja jooksime, et peale saada. Saime.

Foto: Lembit Peegel

kuu pilt

Karl ja Kennedy Karl on ajaloost tuntud kuningate (Karl Suur, Karl XII) nimi, Kennedy aga seostub momentaalselt USA ühe populaarseima ja kahjuks kurva otsa leidnud presidendiga. Meie pildil heitlevad ka Karl ja Kennedy – vasakpoolsel liignimeks Palatu ja parempoolsel Ugoala. Kohtuti Tallinnas toimunud nelja meeskonna turniiril, kus euromängudeks valmistuv Flora kaotas avamängus Belgia meistrile Racing Genkile 0 : 3, kuigi omas häid võimalusi ise värav lüüa. Juulis nautis Tallinn rahvusvahelist jalgpalli, sest nelja noortemeeskonna 2011 AUGUST JALKA 5 turniiri võitis meie U19 koondis, edestades West Ham Unitedi, PSV Eindhoveni ja Moskva Dinamo.

siit ja sealt

nii nad

ütlesid “Tantsijad toksisid seeaeg jalgpalli või kohendasid oma palmikuid, et õhtuks valmis olla.” Õhtuleht noorte laulu- ja tantsupeost “Kuid olles oma võidusammast 90 aastat oodanud, ootasime ära ka need paar lisaaastat, mida võiks võrrelda lisaminutitega 90-minutilise jalgpallimatši lõpus.”

Kaitseministeeriumi asekantsler Ingvar Pärnamäe Vabadussamba vaevalisest valmimisest “Kuid kindlasti pole ühiskondlikuks normiks naisjalgpallur ega kahjuks ka mitte naispoliitik, kellega seelikukandjad, sinu või minu naabrinaine, oskaks või tahakski samastuda ja sarnaneda.”

Kolumnist Martin Kala “Lapsi on meil bändi peale kokku rohkem kui jalgpallimeeskonna jagu ja lisa muudkui tuleb.”

The Tuberkuloitedi solist Indrek Raadik ehk Summer “Ma saan aru, kui seda räägivad vanemad kui 50aastased inimesed, aga kui noored ei saa hakkama, siis ma ei saa sellest aru. Tõsi, eesti keel ei ole lihtne, aga ma ei ütleks, et see on raskem kui inglise või itaalia keel. Kõik sõltub tahtest.”

Konstantin Vassiljevi vastus küsimusele, kas eesti keel on õppimiseks liiga raske “Te ei kinnita oma allkirjaga paraku seda, et sõber on tubli pereisa ja vahva jalgpallur, vaid võtate vastutuse endale.”

Kadrian Jaagund käendamise riskidest “Oli nurgalöök ja tegin paar sammu ning tundsin, et keegi oleks nagu mind löö­nud.

Vaatasin juhmi näoga ringi ja kedagi polnud. Seejärel arvasin, et keegi viskas tribüünilt kiviga, kuid tegin ühe sammu ja sain aru, et olen jalga vigastanud.”

Raio Piiroja oma vigastusest “Oleme kuulnud, et Dugan ei viitsi tõesti enam Ajaxiga jätkata. Mehel, kes on ju klubi oma higi ja vaevaga üles ehitanud, võtavad kokkuleppemängude kahtlused mõistagi indu maha.”

Mihkel Uiboleht “Ma võinuksin Portugalis veel pingi peal istuda, aga tõesti ei soovinud seda.”

Vjatšeslav Zahovaiko klubivahetusest “Õnneks on taasiseseisvumise järel saanud teise järgu spordialast taas ala number üks.”

Lembit Peegel

6

JALKA AUGUST 2011

38. korda Felix Adrati mälestuseks Eestis toimub palju turniire, aga vähesed saavad end ehtida järjekorranumbriga 38.

Just nii kaua on toimunud Jõgeval Felix Adrati (1922–1974) mälestusturniir jalgpallis. Felix Adrat oli aastakümnete jooksul Jõgeva jalgpalli- ja jäähokielu organiseerijaid, kelle algatusel ehitati ka tänaseni käigus olev Jõgeva aleviku staadion. Kohe pärast Adrati surma hakkasid kohalikud spordimehed temanimelist mälestusturniiri korraldama.

Alates 1998. aastast on turniiri organiseerijaiks Toomas Klaarman ja Rainer Võsaste, kellest viimane on Felix Adrati õpilane.

“Sel aastal osales kolm Felix Adrati endist õpilast,” räägib Rainer Võsaste, kes ise pole enam palliplatsil kaasa löönud. “Neist kolmest on tuntuim Eduard Lehtmets (Martin Reimi Jalgpallikooli treeneri Ivo Lehtmetsa isa – toim.), kes on osalenud 34 korral. Tal jäid ära kaks esimest turniiri nooruse tõttu ning kaks jäid vahele Vene sõjaväe pärast.”

Viimastel aastatel on osalenud kuus meeskonda, kellest viis on kohal igal aastal ja kuues vahetub. Seekord olid külalispallureiks korrakaitsjad. Kohtunikena tegutsesid Margus Kotter ja Ain Karutoom. Mängiti 2 x 20 minutit suurel väljakul üksteist üheteistkümne vastu. Tuntuim osaleja oli Eesti koondise 22-kordne internatsionaal Ivan O’Konnel-Bronin.

Varasematel aastatel on turniiril osalenud ka ekspeaminister Juhan Parts, kahevõistlejad Allar Levandi ja Ago Markvardt, korvpallurid Indrek Rumma ja Priit Vene ning kergejõustiklased Ain Arro, Raido Mägi ja Ain Evard.

Paralleelselt turniiriga toimub ka meeskondadevaheline penaltivõistlus: pärast mängu lüüakse penalteid ja kaotaja langeb välja. Sageli annab see lohutust pärismängus kaotajaile.

Turniiri korraldamisega pole Klaarmanil-Võsastel probleemi, sest toetavad nii linn ja vald kui ka sõpruskond iga-aastaseid sponsoreid. Osavõtumaks igale meeskonnale on 100 eurot. Pärast turniiri pakutakse kõigile osalejaile korralik praad, eraldi istumine tehakse ka toetajatele.

Vestluses kahe korraldajaga selgub, et turniiri omapäraks võib naljaga pooleks nimetada asjaolu, et kumbki hoiab pöialt võõrastele võistkondadele. Nimelt on Jõgeva viimastel aastatel esikoha koju jätnud ja külalislahked korraldajad näeksid heameelega, et võõraste huvi turniiri vastu ei kaoks.

“Rääkisime sellest isegi teiste meeskondadega, aga nemad ei näinud selles probleemi,” ütleb Toomas Klaarman. “Oleme selle pilguga isegi kuuendat võistkonda otsinud, et võitjate nimistusse värskendust tuua.”

Võib-olla tuleb uus võitja järgmisel aastal ning tema koosseisus on koguni Adratinimeline mees!

“Sel aastal võeti meiega kontakti Kuusalust,” jutustab Rainer Võsaste. “Me ei teadnudki, et Felixil oli vendasid. Kuusalus mängib üks tema vennapoeg.

Foto: Risto Võsaste Loodame, et järgmisel aastal mängib ta meie oma meeskonnaga siin turniiril.”

Felix Adrati 38. mälestusturniir Jõgeval.

Finaal: Jõgeva Noorus – Tartu K & H 3 : 0 3.-4. koha mäng: Eesti Päevaleht – Korrakaitsjad 1 : 0 5.-6. koha mäng: SK Tääksi – SAK Tartu 3 : 2.

Penaltivõistluse võitis samuti Jõgeva Noorus.

Indrek Schwede

Kollases särgis jõgevalane Tauno Anvelt finaalmängus K&H vastu.

siit ja sealt

Saaremaa Jalgpalli Liit alustas pauguga Juulis asutatud Saaremaa Jalgpalli Liit (SJL) võttis oma tegemised kohe suurelt ette ning äratas kaks soiku vajunud traditsiooni. Suund on ürituste korraldamisest liikuda sisulisema tegevuse poole.

SJL taastas esimesena ammuse tava pidada Hiiumaa-Saaremaa maavõistlusmänge.

Kärdla staadionil 400 silmapaari ees peetud lahingust väljusid võitjana saarlased, kelle ainsa tabamuse lõi Märt Kluge penaltist. Kusjuures Saaremaa esindusklubi FC Kuressaare kapten Martti Pukk kandis juurte järgi hoopis hiidlaste rüüd.

Liidu juhi Priit Penu sõnul peaks organisatsioonist saama koda, kus jalgpallist huvitatud seltskond tegeleb ühiste suurte eesmärkide realiseerimise nimel.

“Raha jagada meil ei ole, kuid koondades võimalikult palju Saaremaa jalgpalli eest seisjaid, võime kujuneda survegrupiks ning olla sellisena partner omavalitsustele. Samuti Eesti Jalgpalli Liidule,” rääkis Penu. “Liidu liikmeks astumine annab õiguse vutielus kaasa rääkida, kuid ka kohustuse ise käed külge panna.”

Teine oluline traditsioon ärkas ellu vahetult enne FC Kuressaare Meistriliiga telemängu Nõmme Kalju vastu, kui omavahel kohtusid punkarid ja politseinikud. Lisaks plaanivad saarlased asuda koostööle Gotlandiga, et ka nendega regulaarselt sõprusmänge pidama hakata.

“Alustasime õigest otsast ning tõmbasime vanad head asjad käima, et oma nägu näidata,” märkis Penu.

Mõte Hiiumaa-Saaremaa kohtumise taaselustamisest oli meeltmööda ka Kärdla linnapeale Georgi Linkovile, kes oma meeskonna eest ühe poolaja mängis.

“Mõistagi on traditsiooni taastamine tore, sest viimasest mängust alates oli tõepoolest juba palju vett merre voolanud,” ütles Linkov. “Hiidlasena loodan, et sõbraliku konkurentsi taastamine naabritena annab oma tõuke ka Hiiumaa vuti arengusse.”

Noore organisatsiooniga on liitunud FC Kuressaare, Sörve JK, Saaremaa JK, Viidumäe JK ning Leisi JK. Juurde oodatakse ka teisi Saaremaa ametlikke vutiklubisid, mis on registreeritud mittetulundusühingutena, kui ka Rahvaliiga meeskondade esindajaid.

Idee luua oma jalgpalliliit tekkis Penu sõnul talvel ning ligi pool aastat settinud mõte realiseerus juuli alguses.

Tiit Valang

nii nad

ütlesid Sergei Pareiko punasest kaardist ja ropendamisest Poolas “Sisuliselt teatas ühel kenal kevadpäeval Eesti edukas professionaalne jalgpallur, muidu igati korralik mees ja isa, järsku valjuhäälselt arvukatele spordihuvilistele, et pooldab kindlalt oraalseksi.”

Tõlkija Roman Kallas “Antud olukord polnud tema süü. Tema reageering näitas, et tal on võitjate mentaliteeti.”

Krakowi Wisla peatreener Robert Maaskant

3 korda Martin Reim “Paneks hoopis Mart Poomi, aga selgus, et ta unustas väravavahikindad koju.”

Vastus küsimusele, kas ta paneb võõrsilmängus Shamrock Roversiga postide vahele Stanislav Pedõki või Aiko Orgla “Sa oled noor, tahad pääseda välismaale ja sul on aasta tippmäng – peaks end tükkideks rebima ja võitlema, mina aga neid tagasi hoidma. Aga nemad tunnevad hoopis aukartust ja peksavad palli minema.”

Avamängust Shamrock Roversi vastu “Mis sa ise arvad?”

Vastus küsimusele, kas kordusmängus Lillekülas, kus Iiri fännid meie omad üle laulsid, oli kodu- või välismängu tunne

Foto: Urmas Lauri / Hiiu Nädal

“Kui olid jalgpallivõistlused või presidendivalimised, siis olid kõik tänaval, tantsisid ja laulsid, tegid šõud.”

Uruguays vahetusõpilasena olnud Mari Sild “Klubi kasvatamine on natuke nagu koera koolitamine: see vajab kannatlikkust. Üks vale samm võib aastateks kahju teha.”

Aet Süvari Igor Prinsi mullusest vallandamisest Viktor Levada ja Levadia poolt “Tema nimi on nii keeruline, et ma ei oska seda välja öelda.”

Levadia tegevjuht Sergei Hohlov-Simson testimisel käinud Prantsuse kodanikust väravavahist Eric Ntambwe Tshibangust

Saaremaa koondis (tumedas) alistas seekord Hiiumaa võõrsil 1 : 0. Tuleval aastal mängitakse hiidlaste vastu juba kodus.

“Kaks päeva varem oli mulle öeldud, et järgmisel nädalal ole valmis. Küsisin, milleks, aga ei vastatud.”

Marko Meerits Arnhemi Vitesse’i siirdumisest 2011 AUGUST JALKA

7

1-teist mõtet

Naiste jalgpall kui käik muuseumisse B

alti turniiril noortekoondistele ütles hea tuttav, et noorte mäng on sarnane naiste jalgpalliga: mõlemaid iseloomustab võrreldes meeste armutu andmisega pehmus ja väiksem agressiivsus. Tamme staadionil, kus vestlesime, käis parajasti Eesti ja Soome U19 koondiste esikohamäng.

Tuttav tunnistas, et oli telerist naiste MMile peale sattunud ja vähekeseks end vaatama unustanud. Vastasin talle pisut tehtud üleolekuga, et mina seda MMi ei jälgi. Mispeale tuttav puudutatult reageeris: “Ega mina ka naiste jalgpalli vaata – mine sellega!”

Poolteist nädalat hiljem sattusin ise telerist naiste MMi peale ja unustasin end lõpuvileni vaatama.

Tegu oli tõelise maiuspalaga: USA– Brasiilia veerandfinaaliga. Ega see mäng millegagi üllatanud, sest naiste mängu olemus oli varasemast selge niigi: võrreldes meestega naiivsem, sellevõrra ka armsam; tões ja vaimus uhamine ühest otsajoonest teiseni.

Naised on meestelt aina üle võtnud ja võtavad veelgi, tõenäoliselt jäävadki nad selle kauni mängu jäljendajateks.

Muidugi on naiste jalgpalli arengukiirus suurem, sest nad on hiljem alustanud. Nende võtted ja mängupilt lähenevad meeste omale kogu aja, aga vähemalt praegu on raske näha, et naised suudaksid jalgpallile anda midagi sisulist, mida mehed jäljendama hakkaksid. Naised on faasi-paari võrra meeste mängust maas ning just selles naiste jalgpalli võlu seisnebki.

Naiste jalgpall on nagu külaskäik muuseumisse, kus saab vaadata ja meelde tuletada meeste jalgpalli eilset päeva. Võtame sellesama USA–Brasiilia mängu.

8

JALKA AUGUST 2011

Ka kõige ladinaameerikalikum meespallur ei kukuks enam nii läbinähtavalt, et aega viita, nagu tegi seda brasiillanna Erika. Pärast õhuvõitlust oma trahvikastis jalutas piiga mõned sammud oma värava suunas, heitis siis pilgu kaugenevale pallile, viskas end pikali ja hakkas südantlõhestavalt vingerdama. See on meeste mängu eilne, vast isegi üleeilne päev. Tänapäeval teab iga meesladinlane, et tipptasemel püüab telerisilm kinni kõik riukad ja teesklused ning selliseid vigureid tehakse koolitatud näitlejameisterlikkusega. Erika naiivsus paljastus kohe pärast seda, kui ta oli kanderaamile asetatud ja otsajoone taha toimetatud. Äsjane “surija” vabastas end köidikuist, krapsas püsti ja nõudis mängu tagasi lubamist. Õnneks peegeldas kohtuniku reageering tänast päeva: Erika sai simuleerimise ja ebasportliku käitumise eest kollase Fotod: Johannes Eisele/AFP/Scanpix

kaardi. Aga kahtlemata lisas selline teguviis mängule dramaatikat ja värvi ning tuletas meelde, et just nõnda käis kunagi ka meeste mäng. See oli siiras simuleerimine, millele meeste mängus enam kohta pole. Meeste mängus näeme rafineeritud riukaid ja peidetumat teesklust.

Samas on naiste mängust kiirguv lapsemeelsus võluv. MM-poolfinaale oskasin juba oodata. Mulle muuseumid meeldivad.

Indrek Schwede JALKA peatoimetaja

1-teist mõtet

Lapsesuu ei valeta

4. juulil ilmus Eesti Päevalehes erakordselt tore lugu sellest, kuidas Nõmme Kalju käis Soomes Espoo Honkaga euromängu pidamas. Erakordseks tegi selle asjaolu, et ajakirjanik pani kirja enam-vähem kõik, mida ta mängijate keskel viibides kuulis. Oli palju lahtist teksti, nagu see on sellisel puhul tavaline. Ebatavaline oli see, et ajakirjanik selle kõik kirja pani. Või ei osatud Eesti Päevalehte ega tema suvist spordireporterit karta ...

Aga lugeja kahtlemata võitis. Oli päris lõbusaid lugusid ja meenutusi vanematelt tegijatelt ning paar sellistki seika, mida mängijatel tagantjärele ei ole vast kuigi tore lugeda.

Minu jaoks oli kõige märgilisem Kalju väravavahi Kert Küti ülestunnistus kaaslastele pärast väravateta lõppenud mängu: “Aga kujuta ette, kui peaksin iga nädal nii mänguks keskenduma ja niimoodi ennast kogu aeg kokku võtma. Iga nädal ju ei suudaks.”

Ja ajakirjanik jätkab ise: “Teised mõtlevad hetke ja nõustuvad.”

Mistap ei peagi ju imestama, miks Nõmme Kalju järgmisel nädalal soom-

lastelt kodus tappa sai. Muidugi võis täpsem kontekst olla teistsugune, kui ajalehes edasiantu, aga peamine sai läbi Küti lapsesuu siiski ära öeldud ning see ei kehti ainult Kalju kohta – väga paljud meie jalgpallurid ei väärigi paremat Eesti Meistriliigast või välismaal varumeeste pingi peal istumisest.

Tuleval aastal kodusel U19 EMfinaalturniiril Eesti koondist juhendav Frank Bernhardt tõdes hiljuti samuti Eesti Päevalehes: “Selles vanuses poistel on veel palju arenguruumi, nad pole täielikult valmis isegi suurtes jalgpalliriikides.

Loomulikult peaks neil olema juba suur tehniline pagas ja hea vorm, kuid selleks ajaks tuleks neil ka jõuda arusaamisele, et nad tahavad ja suudavad oma ülejäänud elu jalgpallile pühendada.”

Just selles viimases pole aga suur hulk meie noori lubavaid poisse kindlad.

Enesekindlust õõnestavad ka tuleviku pärast muretsevad vanemad, kes sisendavad, et haridus on kõige tähtsam. Eks samamoodi mõtlesid ka Mart Poomi (alustatud kõrgharidus) ja Andres Operi (isa koolidirektor, aga poisil jäi

õigel ajal isegi keskkool lõpetamata) vanemad, aga ju olid Poom ja Oper õiges eas jõudnud arusaamiseni, millele viitas Bernhardt.

Häirivalt palju kuuleb noortetreeneritelt ja kuluaaridest, et paljulubavad noored ei pühendu jäägitult treeningule.

Trenni hakkan tegema siis, kui välismaale pääsen – on põhiline lööklause ja mentaliteet. Tõde on selles, et ilma tõsise tööta välismaale ei pääse või küündib parajasti just pingiotsakesele tagumikutunde tegema. See viimane roll on majanduslikus mõttes kindlasti tasuv ning Eesti meediagi silitab pead ja tunneb kaasa.

Aga sisulises mõttes on tegemist keskpärasusega. Võib-olla siis tõesti pühenduda hoopis õppimisele või millelegi muule, mis innustab ja motiveerib. Hea jalgpallur suudab mänguks keskenduda mitte iga nädal, vaid vajadusel ka mitu korda nädalas. Keskenduda tuleb ka igaks treeninguks ja igale harjutusele treeningul.

See kõik kokku tähendab keskendumist oma tulevasele jalgpallurikarjäärile, mis Mati Alaverilt sõnu laenates ei pruugigi lõppeda kõige hullemini.

Emamaa ja pojamaa – naabrite duell Kui Eesti ja Palestiina 7. augustil pallimurul kokku lähevad, võiks neid poeetiliselt nimetada ema- ja pojamaaks. Seletuse leiab Läti Henriku kroonikast, kus piiskop Albert räägib: “Otsekui sa, Püha isa, ei väsi oma pühaduse usinusega hoolitsemast püha Jeruusalemma maa eest, mis on Poja maa, samuti ei peaks sa seekord ka ilma lohutuseta jätma Liivimaad, mis on Ema maa ja

mida sinu lohutava hoolitsuse tõttu tänini on laiendatud paganahõimude aladele.”

Aegade suurimaid eestlasi Lennart Meri kirjutab oma “Hõbevalges” (2008) selle tsitaadi järel: "Poja maa ja Ema maa, Palestiina ja Läänemeremaad ... Poeetiline metafoor?" Ja asub siis otsima põhjust, miks Läänemeremaid hakati kiriku-Roomas nimetama Ema maaks.

Meri leitud vastus kõlab: Roomast vaadatuna tundusid kauged ristiusu võitlustandrid Läänemere ja Vahemere rannikul sümmeetrilisena ning eksliku geograafilise kontseptsiooni tõttu arvati Kirde-Euroopa ja Lähis-Ida vahetult kokkupuutuvat. Sellest ekslikust minevikuapsakast tõukudes: Eesti–Palestiina kohtumine vutimurul on naabrite nagelemine, ema ja poja kohtumine.

“Vigastatud” brasiillanna Erika on kanderaamile kinni seotud, aga vaevalt on ta otsajoone taha toimetatud, kui piiga vabastab end köidikuist, hüppab raamilt ning kiirustab ümber nurgalipu küljejoone taha, et uuesti mängu sekkuda. Tsirkus Barcelona!

2011 AUGUST JALKA

9

Triobet Live TV Rahvusvaheline jalgpall nüüd sinu arvutis!

Triobet annab oma klientidele uue võimaluse elada kaasa oma lemmikspordialale läbi veebipõhise televisiooni ning toob vaatajani otseülekandena sel aastal 8000 erinevat spordivõistlust!

10

JALKA AUGUST 2011

eriolümpia

Kim Källstromi karikas Eestile Esimest korda Gothia Cupil peetud turniiril vaimse puudega noortele võidutsesid tugevaimas klassis Eesti poisid, kes võitsid Kim Källströmi karika. Rootsi tippjalgpalluri peres on vaimse puude teema aktuaalne.

Meeli Hunt 17.– 23. juulini Göteborgis toimunud maailma suurimal noorteturniiril Gothia Cup osalesid esimest korda intellektipuudega (eriolümpia) noored vutimehed. Aastal 1975 alguse saanud võistlused 275 meeskonnaga on nüüdseks paisunud 1567 võistkonna ning 35 200 mängijaga suursündmuseks. Sel aastal oli esindatud 72 riiki, esimest korda Aafrika riigid. Vaimse puudega noored võistlesid Kim Källstomi auhinnale.

Rootsi rahvusliku jalgpalliuhkuse, Lyoni Olympique’is mängiva Kim ­Källstromi suguvõsas on vaimse puude teema aktuaalne. Küllap sellest ajendatuna kutsus Rootsi jalgpallikuulsus suurvõistlustele ka intellektipuudega noored, makstes kinni kõik Euroopa riikide pilootprojektis osalenud võistkondade kulutused. Eriolümplased marssisid 53 000 osavõtja ja pealtvaatajaga pilgeni täitunud Ullevi staadionile esimestena, seljas Kimi poolt kingitud punased oma logodega pusad. Nende järel tuli marulist vastuvõttu teeninud MMi kolmanda koha saavutanud Rootsi naiskond. Alles seejärel marssisid riikide kaupa sisse Gothia Cupi võistkonnad.

Elu ilusaim jalgpall Eesti eriolümplastel oli esmase osalemise õnn helde – tugevaimasse A-kategooriasse võidelnud noormehed tegid play-off’ides puhta töö, seljatades neli vastast ja mängides võõrustava Rootsi meeskonnaga viiki. Finaalmäng Belgiaga tõi Eesti meeskonnale aga hiilgava 6 : 0 võidu. Meie 16–21-aastaste kategoorias osalevad poisid olid pidurdamatud. Enne mängu räägiti omavahel, et kas või veri ninast välja, aga võit peab tulema. Selle nimel tehti võimsalt tööd. Ühtegi palli ei antud kergelt ära, võitlus kippus käima ka enne palli üle otsajoone jõudmist. Pärast 2 : 0 löödud seisu oli Belgia vaim murtud ja meie poisid män-

Foto: eriolümpia

Finaalmäng Belgia vastu: paremal võitleb palli pärast Arvo Sõerd.

gisid oma elu ilusaimat jalgpalli. Puhast, pingevaba, mänglevat. Lõpuvärav löödi peaga. Seda kõike Göteborgi kesklinnas, sadade pealtvaatajate ees. Üle pika aja oli uhke tunne olla eestlane, uhke tunne olla Eesti Jalgpalli Liidu tunnustatud partner, kelle logo koos eriolümpia logoga varustatud vimplil rändas igale vastasvõistkonnale, mängu vilistanud kohtunikule ja Kim Källstromile endale. Källstrom mängis samal ajal oma mängu – Prantsusmaal Lyonis. Teda esindas autasustamistseremoonial abikaasa Erika.

Eesti poisid saatsid treeningutel ja soojendustel kasutuses olnud ning allkirjadega varustatud palli Källstromile. Tänuks ja mälestuseks. Enne finaali oli otsustuskoht – kui võidab Belgia, siis antakse pall neile, sest oma palli koju unustanud belglased said eestlastelt kasutada just sama Eesti vapiga palli. Kui võidab Eesti, siis läheb pall patroonile. Nii ka läks.

Pärast võidumängu olid poisid nii läbi, et autasustamistseremoonialt koju minnes istuti maha peatänava trammipeatuses -– kuldne Kimi trofee keset

kõnniteed ja poiste näod eestlaslikult kammitsetud ja tõsised. Pingelangus tegi poistes oma töö. Kõrval möllasid eestlastelt kaotuse saanud, kuid hõbemedali üle üliõnnelikud Belgia poisid.

Ka võite võetakse vastu erineval moel.

Filosoofia spordis Maailm liigub oma kummalisi teid pidi, ja järjest enam hakatakse mõtlema filosoofiliselt ka spordis. Selle aasta tunnuslaul, tüüpiliselt hea Rootsi eurolaululik “Marching for Love” keskendus spordile kui ühendavale jõule rahvaste vahel, võitlusele vaesuse, aidsi, erinevuste, puuete ja muude meid muserdavate murede vastu. Armastuses peitub lahendus, laulis bänd koos aafriklastest noorte jalgpalluritega. šõu? Aga väga hea ja mõjus šõu.

Vaadake seda YouTube’is ja te ei kahetse. (www.youtube.com, “abc”). See laul liigutab ja jääb kummitama. Hääs mõttes. Seda muserdavamad oli viimasel võistluspäeval saabunud uudised Oslost. Pea sajast noorest inimesest, kes 2011 AUGUST JALKA

11

Foto: eriolümpia

eriolümpia

Eesti meeskond. Esireas (vasakult): Aivo Lillepuu, Oleg Hatlevitš, Armas Metsalu, Madis Manninen. Taga (vasakult): treener Johan Utt, kapten Toivo Teetsman, väravavaht Toomas Ustinov, Arvo Sõerd, Kim Källstromi abikaasa Erika, Arvi Metsalu, treener Kristjan Kärt, delegatsiooni juht Meeli Hunt.

oleks võinud samal ajal olla meiega.

Seda enam lõi särama tunnuslaulu tuum – me kõik marsime, kõnnime, mõtleme ning võistleme armastuse ja mõistmise võidukäigu eest. Lihtne, mõistetav, hinge minev. Et maailmas oleks rohkem armastust ja vähem vägivalda.

Gothia Cupi idee on oma sisult lihtne Göteborgi võistluste idee on tõesti lihtne. Osaleda võivad kõik noorteklubid, võistlevad nii noormehed kui ka neiud.

Osavõtu eest tasunud meeskonnad paigutatakse askeetlikesse oludesse kohalikes koolides. Iga meeskond saab ühe klassitoa koos pesemisvõimalusega ja koolisöökla tasemel toitlustamisega. See kõik meenutas paljuski meie laulupeoaegset olemist.

Isegi kaotus ei heiduta osalejaid, sest peale võistlemise ollakse osa suurest ja toredast üritusest.

“Kaotasime, aga nüüd saabki natuke plikade mänge vahtida ja õhtul diskol pidutseda,” lohutasid end trammiga koju sõitnud rootsi poisid.

Nagu meie laulupeol, hingas ka Göteborg ühes rütmis, terve linn oli täis positiivset melu.

Rootsis on võistlus niivõrd populaar­ ne, et tagasisõidul oma auhinda õrnalt kaenlas hoidnud Viljandimaa treener Kristjan Kärt võttis õnnitlusi vastu nii tollitsoonis valvanud politseinikelt kui ka lennuametnikelt. Kõigil oli auhinda nähes nägu rõõmsal naerul.

Võistlused ise toimusid linna sajal erineval staadionil. Uskumatu, et umbes Tartu-suuruses linnas on sada heal tasemel väljakut, kus iga päev toksitakse innukalt vutti. Göteborgi eelis on see, et kogu infrastruktuur toetab linna 12

JALKA AUGUST 2011

Löögil on kapten Toivo Teetsman.

erinevatest otsadest väljakutele valguvat inimmassi. Näiteks saabus meie meeskond 53 000 osavõtjaga toimunud avatseremoonialt koju 15 minutiga. Kogu linna trammipark oli Ullevi suurstaadioni lähedal ooteseisundis ja sõitis öösel kella kolmeni, et koju toimetada ka kõige hilisemad pidutsejad. Ei ühtegi tõrget, ei mingit trügimist. Ka avatseremoonia ise toimus uskumatu sujuvusega ja ilma igasuguse ajalise lohisemiseta. See kõik oli hästi sissetöötatud meeskonnaga võistluse kaubamärk. Braavo Göteborg!

Eesti poisid olid väge täis Eesti võistkonna osalemise eelduseks oli, et osaletakse vanusegrupis 16–21 ja et tegu oleks A- või B-kategooriasse kuuluva tugeva meeskonnaga. Selle nimel kutsusid treenerid Johan Utt ja Kristjan Kärt kokku koondise, kuhu kuulusid poisid Lahmuse, Vaeküla ja Valga Jaanikese koolist. Võistkonna trumbiks oli üksmeel ja tugev võistkonnavaim. Seda paljus tänu treeneritele, kelle motoks poistele oli “Üks kõigi ja kõik ühe eest”. Ei mingeid etteheiteid ka kõige halvemates olukordades, sest me võidame vaid koos. Ja nii see ka läks. Meeleolu eest hoolitses meeskonna pisikesekasvuline ja paigalpüsimatu Madis Manninen. Selle mehe naljad leevendasid mitmeidki pingeid. Tema oli ka see, kes Eesti meeskonnale kaks kohalikku kaitseinglit tekitas.

Nimelt oli ühel õhtul poistel tavapärane pallitoksimine maja ees, kui Madis treeneritelt abi palus. Nimelt oli eemal istumas kaks kena tüdrukut, aga ta ei oska nendega rääkida. Tutvus sai alustatud Eestist pärit täringujalgpalli mängimisega ja kujunes suuremaks sõpruseks. Tüdrukud käisid järgnevatel

Vennad Armas ja Arvi Metsalu. Autasustab mängude direktor.

Eesti võidukas meeskond Eriolümpia meeskonnad mängisid seitse seitsme vastu. Eesti võidukasse meeskonda kuulusid: Kapten Toivo Teetsman, Aivo Lillepuu, Arvo Sõerd, Toomas Ustinov, Madis Manninen, Armas Metsalu, Arvi Metsalu, Oleg Hatlevitš. Treenerid: Johan Utt ja Kristjan Kärt. Delegatsiooni juht Meeli Hunt.

päevadel vaatamas kõiki mänge ja poisid andsid endast armsa auditooriumi ees parima. Pärast poolfinaali poetasid poisid, et finaaliks võiks sada tüdrukut kohale kutsuda, sest siis oleks võit garanteeritud.

Nali naljaks, aga eesti poisid oli taas kord oma riigi suurepärased esindajad ning selle märkisid ära paljud delegatsioonid. Rahulikud, distsiplineeritud, heasoovlikud, viisakad, sõbralikud vastaste suhtes. Tagasiteel lennujaamas küsisin kuldse trofee ümber istuvatelt poistelt, et kui nüüd peaks kokku pandama võistluste dream team, siis kes Eesti võistkonnast sinna kuuluda võiks.

Järgnes mõtlik vaikus ja siis tuli vaiksehäälne vastus viimases mängus tublilt kaitsetööd teinud Arvo Sõerdilt: “Ma arvan, et sinna kuuluks ikka palju rohkem eesti mehi kui kaks.”

Ja nii see oleks ka ilmselt olnud, sest poisse käisid tunnustamas nii vastasvõistkondade treenerid, rahvusvahelised vaatlejad kui ka kohtunikud. Tublid olite, eesti poisid. Võimas!

2011 AUGUST JALKA

13

meistriliiga

Meistriliiga suurimad üllatajad heas ja halvas Enam kui pool Meistriliiga hooaega on selja taga ning küsisime, kes on tänavu näidanud üllatavalt silmapaistvat või üllatavalt kesist mängu. Ning kelleta tema meeskond kannataks.

Lennart Komp

Sander Lember: Cekulajevsita Trans medalitele ei mängiks Sander Lember Tartu JK Tammeka abitreener Üllataja number üks positiivses mõttes on kindlasti Aleksandrs Cekulajevs, kelle 21 väravat Narva Transi eest räägivad iseenda eest. Ilma temata ei pruugiks Narval medalite hulka asja olla. Kristen Viikmäe on ka positiivselt üllatanud hea vormi ja korraliku panusega Kalju rünnakusse.

Samuti igihaljas Sergei Terehhov püsib stabiilne ja ergas. Meeldiv on näha Markus Jürgensoni aastaaastalt sammu võrra edasi astumas. Levadiast on häid sooritusi teinud Taijo Teniste, ning Konstantin Nahk panustab oma stabiilsuse ja korraliku väravasaagiga.

Samuti on hea vaadata nende väravavahi Roman Smiško kastis domineerimist ja meeskonna juhendamist. Kuressaare pundist meeldisid mulle Endrik Jägeri vasaku jala tsenderdused ja palliga liikumine.

Negatiivselt on silma paistnud Levadia kaitsja Andrei Kalimullin, kes teeb vahepeal talle mitteomaseid apsakaid ja laseb mõnel otsustaval hetkel keskendumise alla. Oleks lootnud mõne eestlasest noore ründaja suuremat esiletõusu ja väravasaaki, kuigi Henri Anier ja Albert Prosa on tublid olnud.

Mängija, kelleta tema meeskond oluliselt kannataks, on FC Kuressaare kapten Martti Pukk. Liidrile kohaselt innustab ta kaasmängijaid väga õige tooni ja sõnadega, olles ise ka mänguliselt eeskujuks. Kalju ründenelik – Terehhov, Jevdokimov, Neemelo, Viikmäe – on nende jaoks suhteliselt asendamatu. Peab lootma heale õnnele, et kõik terved püsivad, siis võib see punt väga hea hooaja teha.

14

JALKA AUGUST 2011

Janno Kivisild: üllatas Meeritsa kiire lahkumine Janno Kivisild Eesti koondise ja FC Flora abitreener Seni suurimaid üllatusi on olnud Marko Meerits. Mitte tema tõus esinumbriks, vaid kiire lahkumine meie juurest. Hooaja alguses olid Meerits ja Stanislav Pedõk võrdses seisus, kuid väikesed nüansid tegid Meeritsast esinumbri ja ta kasutas selle võimaluse ära.

Pedõkil on seni hästi läinud, aga tähtis on stabiilsus.

Kui Kaljust kedagi välja tuua, siis on see Hidetoshi Wakui. Ta toob palli valdamisel keskele loovust ja mitmekülgsust, suutes individuaalse meisterlikkuse ja väljakunägemisega end ka maksma panna. Tegutsedes äärel või olles ründaja all keskväljal, on ta Kalju ja Prinsi jaoks hea relv. Transi puhul on silma jäänud ja Florale peavalu valmistanud Aleksandrs Abramenko, kes seob kaitse, poolkaitse ja ründeliini. Ta on stabiilne ja tugevate kaitseomadustega.

Aleksandr Puštovi jaoks Levadias on oluline mees Taijo Teniste, kes püsib stabiilselt kindlal tasemel. Ta on suuteline mängima mõlemal äärel nii kaitses kui ka poolkaitses. Viljandi on hea meeskonnana, nad toetavad ja innustavad teineteist, ning on näha, et vaim on tugev. Paide jaoks on olulised Teet Allas ja Martin Kaalma, kelle kogemus ja rahulikkus panevad kaitse hästi tööle. Kuressaare esiletõusja on Andre Ilves, kes on Meistriliiga debüüthooajal ootamatult julgelt ja aukartust tundmata kasutanud oma tehnilist pagasit.

Läbi ei saa Kure aga kindlasti Martti Pukita, kes on nende hing, raskel ajal toetaja ning eeskuju võitluslikkuse ja kompromissitusega.

meistriliiga

Timo Kikas TÜ Türi kolledži direktor; vabakutseline jalgpallivaatleja Kui hooaja eel oli palju kahtlusi, kas kolmanda liiga meeskonnast tuleval mehel on võimalik Meistriliiga meeskonnale midagi juurde anda, siis praeguseks ilmselt ei kahtle keegi, et Andre Ilves on Kuressaare ridades tõestanud vastupidist. Mehe enesekindlus keskväljal on imekspandav ning ka vastupidavusega ei ole seni probleeme tekkinud.

Varasematel aastatel äärekaitses mänginud Roman Nesterovski on tihti just oma ebastabiilsusega silma paistnud. Sel aastal uues rollis on ta kindel ning on praegu ka Sillamäe klubis üks võtmemängijaid.

Noore Nikita Baranovi esimene hooaeg Meistriliigas on kujunenud ka tema läbilöögiaastaks. Eelmisel hooajal vaid kahes mängus esindusmeeskonna eest mängu saanud mängija on sel hooajal pingile tõrjunud ka U21 koondise põhikeskkaitsja Aleksei Jahhimovitši. Mehe trumpideks on külmaverelisus ja keskkaitsja kohta ka korralik kiirus.

Juba mitu hooaega Levadia põhikoosseisu pürginud Igor Subbotin on sel aastal ennast kindlalt mitte ainult meeskonda, vaid ka algkoosseisu mänginud. Võib ju vaielda, et Levadia valik on sel aastal kesisem, kuid tema agressiivsus väljakul on probleemiks igale vastasele. Eriti ohtlikult on ta end näidanud standardolukordade lahendamisel, kus ta ikka ja jälle ka endast pikemate ja tugevamate kaitsjate vastu löögile pääseb.

Negatiivseks üllatajaks võiks lahterdada Rauno Alliku, kes mullu kuulus Flora põhikoosseisu, kuid on tänavu sammu tagasi teinud. Kadunud on ootamatud lahedused ja huvitavad käigud. Eelmisel hooajal Esiliigas ennast jõuliselt näidanud noor ründaja Artur Rättel oli üks neist, kellele Levadia pani hooaja eel suuri lootusi. Praegu on ründaja väravakonto endiselt avamata ning mänguaeg on kahanenud üksikutele minutitele.

Mängijad, kelleta nende meeskond oleks suures hädas, on Gert Kams Florast, Taijo Teniste Levadiast ja Albert Prosa Tammekast.

“

Mängija, kelleta tema meeskond oluliselt kannataks, on FC Kuressaare kapten Martti Pukk. Liidrile kohaselt innustab ta kaasmängijaid väga õige tooni ja sõnadega, olles ise ka mänguliselt eeskujuks.

“

Negatiivseks üllatajaks võiks lahterdada Rauno Alliku, kes mullu kuulus Flora põhikoosseisu, kuid on tänavu sammu tagasi teinud. Kadunud on ootamatud lahedused ja huvitavad käigud. Eelmisel hooajal Esiliigas ennast jõuliselt näidanud noor ründaja Artur Rättel oli üks neist, kellele Levadia pani hooaja eel suuri lootusi. Praegu on ründaja väravakonto endiselt avamata ning mänguaeg on kahanenud üksikutele minutitele.

“

Timo Kikas: Ilves, Nesterovski, Baranov, Subbotin

Teet Allas: särav Cekulajevs ja varjus noored Teet Allas Paide Linnameeskond; endine Eesti koondislane Positiivsed üllatajad on Cekulajevs Narva Transist, kes on tõeline väravakütt ja realiseerija, jaapanlane Wakui Kaljust, kes jookseb keskväljal ringi nagu õmblusmasin ja oskab mängu ehitada, ning Ervin Kõll Paidest, kes on aastaga kõvasti juurde pannud, loeb mängu, liigub palju, on hästi stabiilne. Narva tavapärane söödumäng on Cekulajevsi näol saanud realiseerija. Kalju aga Wakui kujul intelligentse keskväljamehe, kes muudab nende tegutsemise mitmekülgsemaks ja ettearvamatumaks.

Stabiilselt heal tasemel jätkavad Levadia vanameistrid Konstantin Nahk ja Vitali Leitan. Kalju jaoks on oluline jõud Tarmo Neemelo (pikk, tugev, tehniline), ja kui ta end rohkem sunniks, lööks Kalju igas mängus neli väravat. Floras ei ole küll eredat liidrit, kuid vaim ja teineteise toetamine on teistest mitmekordselt parem. Isiklikult olen oodanud nende grusiini Zakaria (Beglarišvili) esiletõusu, aga seni pole seda juhtunud. Eestis on mitmeid silmapaistvaid nooremaid pallureid, nagu Henri Anier, Gert Kams, Eino Puri, Ken Kallaste, Juri Jevdokimov, Igor Morozov, Taijo Teniste, Ain Prosa, kuid sammu ülespoole ei ole nad suutnud veel teha. Ainult kõva iseseisva tööga on võimalik Eestist välja saada, ning tempo vahet siin ja Euroopas näevad paremad juba koondisega koos harjutades.

2011 AUGUST JALKA

15

“

meistriliiga meistriliiga

PUBLIKU EDETABEL

1. Tallinna FC Flora 2. Nõmme JK Kalju 3. Narva JK Trans 4. Tallinna FC Levadia 5. JK Sillamäe Kalev 6. Tartu JK Tammeka 7. FC Viljandi 8. Paide Linnameeskond 9. FC Kuressaare 10. Lasnamäe FC Ajax

18 20 21 19 21 20 19 20 21 21

13 12 11 11 9 7 5 5 3 0

5 6 6 6 3 5 5 5 4 3

0 2 4 2 9 8 9 10 14 18

38 : 10 45 : 14 49 : 18 40 : 18 43 : 33 33 : 42 19 : 25 18 : 32 14 : 38 7 : 76

44 42 39 39 30 26 20 20 13 3

Meistriliiga juulikuu koondis

sümboolne 11

Juulikuu koondis on koostatud 18.–21. vooru mängude põhjal ja võrreldes eelmise korraga on oma kohast suutnud kinni hoida üknes Taijo Teniste. Üheteistkümne mängija hulka mahtus kaheksa klubi esindajaid: kolm Levadiast, kaks Paidest ning üks Tammekast, Sillamäelt, Viljandist, Transist, Kaljust ja Florast. Ainsana pole sel aastal meie poolt äramärkimist leidnud Lasnamäe Ajaxi pallurid.

Rõõm on märkida, et seekord on meie koondises Alar Alve ja Marten Mütt. Väheke värsket tuult! Tore, kui uus põlvkond peale murrab. Eestil on vahest aegade parim U21 ja U19 koondis ning kes neist pallureist tahab midagi ära teha, peab hakkama ka meie paberkoondise sagedaseks külaliseks. Ainult läbi Jalka rohelise väljaku läheb tee välisklubidesse!

Tabel kajastab seisu pärast 21. vooru, kusjuures Floral on varuks 3, Levadial ja Viljandil 2, Kaljul, Tammekal ja Paidel 1 mäng. Seepärast näitab vahest kõige täpsemalt publiku arvu viimane tulp, kus on nii kodu- kui välismängude keskmine arv vastava klubi mängudel (esimene arv näitab koguarvu, teine kodupubliku ja kolmas välismängude publiku arvu). Selle järgi edestavad nii Tammeka kui Flora üldjärjestuse kolmandat Transi. Keskmine arv hetkeseisuga Meistriliiga mängudel on 176 (mullu kokku 159), rekordaastal (2009) 194.

1. Kalju 2. Sillamäe 3. Trans 4. Tammeka 5. Flora 6. Levadia 7. Kuressaare 8. Paide 9. Viljandi 10. Ajax

Taijo Teniste Levadia

JALKA AUGUST 2011

2699 2186 2335 1777 2024 1769 1459 1314 1223 1408

Narva JK Trans JK Sillamäe Kalev Nõmme JK Kalju Tallinna FC Flora Tallinna FC Levadia Tartu JK Tammeka Nõmme JK Kalju Nõmme JK Kalju Tallinna FC Levadia Tallinna FC Flora

Aleksandr Nikulin Sillamäe

Marten Mütt Viljandi

Eino Puri Levadia

Alo Bärengrub Kalju

Martin kaalma Paide

16

2165 2373 1798 2330 1543 1496 1783 1628 1012 800

243 217 197 205 198 171 154 147 117 105

väravakütid 1. Aleksandrs Cekulajevs 2. Aleksei Aleksejev 3. Tarmo Neemelo 4. Henri Anier 5. Vitali Leitan 6. Albert Prosa 7. Kristen Viikmäe 8. Juri Jevdokimov 9. Konstantin Nahk 10. Alo Dupikov

Alar Alve Tammeka

Vitali Leitan Levadia

4864 4559 4133 4107 3567 3265 3242 2942 2235 2208

Carl Tubarik Paide

Marius Bezykornovas Trans

Markus Jürgenson Flora

Peatreener: Aleksei Jagudin (Trans)

21 14 13 10 10 10 9 7 7 7

2011 AUGUST JALKA

17

1 2

EESTI U21 - ASERBAIDŽAAN U21 9. augustil kell 17:00 A. Le Coq Arena

U

U

akatele).

Pääsmed on 5€ ja 3€ (noortele ja eeakatele).

Piletid on müügil Piletilevi müügipunktides üle Eesti!

PEATOETAJA

18

SUURTOETAJAD

JALKA AUGUST 2011

TOETAJAD

Eesti U21 koondise kaitsja Aleksei Jahhimovitš.

MEEDIAPARTNERID

mängija luubi all

Mikk Reintam Soomes mängiva ja Eesti koondises tuleristsed saanud Mikk Reintami palluriomadusi hindavad Eesti koondise peatreener Tarmo Rüütli, noortekoondiste treener Marko Lelov ja noortetreener Marko Kuusik. Flora peatreener Martin Reim ütleb, miks nemad Reintamile uut lepingut ei pakkunud.

Väljakunägemine Tarmo Rüütli: See on üks punkte, mida temas hindan: ta üritab alustada rünnakuid ja vähemalt üritab pilguga ründajaid leida.

Marko Lelov: Kui vastane mängib pikka palli, siis ta loeb seda hästi. Miinus on selles, et kui ta hakkab palli vedama, siis vaateväli jääb väikeseks, ta otsib lühikesi sööte ja tekivad valesöödud.

Õhuvõitlus Tarmo Rüütli:Ta on julge ja kompromissitu võitlusse mineja. Ajastamine on heal tasemel – üks tugevamaid külgi.

Marko Lelov: Kõige suurem pluss. Peapallid on tema leib.

Tugevus Marko Lelov: Kehaliselt pikk poiss ja natuke liha luude peal. Ei näe probleemi.

Marko Kuusik: Ta oli algusest peale pikka kasvu. Lapsena oli ta kohmakas, pikad poisid kasvavad sellest välja. Mikk oli väga distsiplineeritud. Vanemad toetasid kõvasti.

Mootor Tarmo Rüütli: Mootor on võimas.

Kubatuur on kahe kanti – turbodiisel.

Marko Lelov: Midagi pole ette heita.

Füüsilised võimed on head.

Foto: Lembit Peegel

Sisu Tarmo Rüütli: Paistab, et sisu on rohkem, kui välja näitab. Tal on tahet jalgpallis kaugele jõuda. Oma sammukesi on teinud suhteliselt sujuvalt: mitte üles-alla, vaid rahulikus tõusvas joones.

Marko Lelov: Kaks asja: kui tal on eesmärk, siis tal on sisu väga hea. Aga kui ta ei leia väljundit või tal ei lasta väljundit saavutada, siis tekib barjäär.

Võiks ego alla lasta ja ennast arendada.

Eestis ta läbi ei löönud ning kuna tal on hea pea, siis oleks ta siin õppima läinud ja oleks jalgpallile kaduma läinud.

Hea, et ta ei jätnud jonni ja leidis Soomes väljundi.

Marko Kuusik: Noorena ta silma ei paistnud, aga allaandja tüüp polnud. Imestan, miks Reim teda Florasse ei tahtnud.

Liikuvus Tarmo Rüütli: Siin on veidike asi kogemuse taga. On reserve, et teha õigeid otsuseid õigel ajal, anda endale õigeid käsklusi.

Marko Kuusik: Oma positsiooni hoidis hästi, aga sellist Piiroja-tüüpi ta pole, kes tormab ründetsooni.

Kiirus Martin Reim: Me ei pakkunud talle uut lepingut, sest ta jäi meie jaoks aeglaseks. Tänapäeval peavad keskkaitsjad olema kiired, kuna ründajad on nagu välgud. Kui jääd liiga aeglaseks mõtlemise või pööramisega, siis pead jube hästi ajastama oma tegevusi, aga sellestki ei pruugi piisata. Jälgime tema arengut Soomes huviga.

Marko Lelov: Kiiruse hoidmine pikal distantsil on okei, aga kui ta seisab ja vastane otsib läbisöötu, siis sellele reageerimine ja esimesed kaks sammu pole plahvatuslikud.

cv

Mikk Reintam Sündinud: 22.05.1990 Klubi: Jyväskyla JK Eelmised klubid: Valga Warrior, Viljandi Tulevik, Tallinna Flora

Treenerid: Ivo Lehtmets, Marko Kuusik, Priit Adamson, Zaur Tšilingarašvili, Tarmo Rüütli, Martin Reim, Marko Lelov, Kari Martanen

Tehnika

Tarmo Rüütli: Kunagi nimetasin teda pisut kohmakaks, aga nüüd ta enam kohmakas pole. Vaja on stabiilsust söödukvaliteedis, et pall jõuaks ründajani, et esimesed pallipuuted, mida ta teeb, võimaldaksid teha kvaliteetset jätku. Seda on vaja lihvida automaatsuseni.

Marko Lelov: Kiiruslik tehnika palliga on nõrk. Väga hea diagonaalsööt.

Marko Kuusik: Tehnika on aegluse kõrval teine kehv asi. Pall kipub jala alla jääma.

Info peast jalgadesse tuleb aeglaselt. Aga kui on ruumi, siis saab hakkama. On näinud endaga kõvasti vaeva, tegi lisatrenni. Müts maha tema ees!

2011 AUGUST AUGUST JALKA JALKA 2011

19

naised Foto: Lembit Peegel

Võtke välja! Anete Pauluse (nr 6) värav kindlustas Eesti rahvusnaiskonnale MM-valiktsüklis ülimagusa 1 : 0 võidu Serbia üle.

Rahvusnaiskond lendab Hiinast EM-valikturniirile Peaaegu täiskoosseisus naiste koondis osaleb 9.–22. augustini suveuniversiaadil Hiinas ning lendab kaks päeva pärast koju naasmist vastu EM-valiktsükli esimesele kohtumisele Valgevenega.

Lennart Komp

N

aiste koondise ettevalmistus uueks kvalifikatsiooniturniiriks on võrdlemisi omalaadne. Nimelt esindab suur osa mängijaist Eesti üliõpilaste koondist Hiinas, väiksem mängib Pärnu JKga Meistrite Liiga eelringimänge.

Peatreener Keith Boanas näeb olukorras, kus ühist laagrit teha ei jõuta, üpris palju positiivset. “Ettevalmistus ei ole ideaalne, kuid enamik koondislastest on Hiinas, saab kuus tugevat mängu ning mänguplaan saab olema niikuinii 20

JALKA AUGUST 2011

selline, mida kasutame koondises,” ütles Boanas. “Neli-viis naist mängib Pärnuga Meistrite Liigas, kus toimub samuti kolm rasket matši.”

Universiaadil alustatakse alagrupis Brasiilia, Jaapani ja Prantsusmaa vastu ning kuna 12 naiskonna osavõtul toimuval jõukatsumisel mängitakse kõik kohad välja, on kindlustatud veel kolm heatasemelist kohtumist.

“Me ei saa olla küll koos, kuid et mõlemal puhul on mängud väga lühikese aja jooksul, on meil justkui kaks

eraldi laagrit, mis aitavad koondise eesmärkidele kaasa,” lausus Boanas.

Parimal juhul on universiaadi algkoosseisus Signy Aarna, Margarita Žernosekova, Katrin Loo, Liis Emajõe, Daniela Mona Lambin, Kethy Õunpuu, Inna Zlidnis, Hannaliis Jaadla, Pille Raadik ja Getter Laar ehk laias laastus sama koosseis, kes esindas Eestit ka Balti turniiril. Koondise põhinaistest ei saa osaleda Anastassia Morkovkina, Anete Paulus, Elis Meetua ja Kaire Palmaru.

naised

Pärnut ootavad tugevad vastased Meistrite Liigas Eesti naiste jalgpallimeister Pärnu JK võrdleb oma võimeid kõrgetasemeliste Euroopa klubidega, osaledes 11.–16. augustini Sloveenias peetaval UEFA naiste Meistrite Liiga kvalifikatsiooniturniiril.

Pärnu naiskonna vastasteks on Rayo Vallecano de Madrid (Hispaania), Peamount United (Iirimaa) ja ŽNK Krka (Sloveenia). 11. augustil on Pärnu

“Hiinasse saame võtta kaasa mõned tüdrukud, kes paberil ei ole küll nii head, kuid saavad võimaluse end tõestada,” ütles Boanas.

Rahvusnaiskonna eelmine, maailmameistrivõistluste valikturniir, oli aegade edukaim. 2 : 1 alistati Põhja-Iirimaa, 1 : 0 Serbia ning 3 : 0 Horvaatia, kellega ka 1 : 1 viigistati. Tasuks Prantsusmaa, Islandi ja Põhja-Iirimaa järel neljas koht. Suudetuks alagrupis viimaseks jäänud Horvaatia ka teises matšis alistada, tulduks kolmandaks.

“MM-valiksarjas tahtsin saada kolmandat kohta ja lõpuks jäi meid sellest lahutama üks punkt,” mõtiskles Boanas.

“Seekord on meie vastasteks Valgevene, Ukraina, Slovakkia ja Soome. Paberil peaks Soome võitma, kuid teine koht on kindlasti lahtine ja seda läheme ka püüdma.”

Inglase enesekindlust toidab tõik, et viimasel kolmel aastal Venemaal Sotšis on Eesti järelkasvukoondis nii Valgevene, Ukraina kui ka Slovakkia eakaaslased alistanud. Kui nende A-koondised müstiliselt kõrgemal tasemel ei ole, peaks Eestil igati arvestatavad šansid olema.

“Ma ei ütle, et me kõik mängud võidame, kuid iga kaotus oleks suur pettumus,” arutles Boanas. “Olen rääkinud treeneritega, kes on kohtunud nii meie kui ka meie alagrupikaaslastega ning nad on kõik öelnud, et peaksime andma kõva lahingu, sest võita on täiesti võimalik.”

Eelmises valiktsüklis püsis rahvus-

vastaseks Sloveenia klubi, 13. augustil hispaanlannad ja 16. augustil Iirimaa võistkond.

“Saime loosiga endale väga raske alagrupi,” rääkis Pärnu JK peatreener Jüri Saar. “Hispaania naiskonnal on kvalifikatsiooniturniiri mängivatest võistkondadest kõige kõrgem reiting, praegu on nad oma riigi meistrivõistlustel 2. kohal.

Sloveenia klubi Krka on oma riigi meis-

Järelkasv kannatab väravavahtide põuas

Anastassia Morkovkina ei saa Eestit Valgevene vastu esindada, sest puhkuseaeg on planeeritud Meistrite Liigaks ja teisteks koondisemängudeks.

naiskonna tuumik võrdlemisi muutumatu ja olulisi ümberkorraldusi ei plaani treenerite kolmik koosseisus Boanas, Katrin Kaarna ja Allan Soomets ka enne uut sarja teha. Ent peaks keegi algkoosseisunaistest alla oma võimete esinema, ei häbeneta noori ülendada.

“Minul ei ole soosikuid. Iga mängija peab oma koha välja mängima ning kui näen, et mõni noor tuleks väljakule suurema tahtega ja annaks juurde midagi sellist, mida meil parasjagu ei ole, saab väljakule tema,” teatas Boanas. “U19 koondises on väga huvitav ründaja Merily Toom, kaitsjad Grete Ojala ja Liis Lepik ning poolkaitsja Kadre Päri.”

Eesti naiste jalgpallikoondise EM-valikmängud 25.08.2011 Valgevene–Eesti 18.09.2011 Eesti–Ukraina 22.10.2011 Soome–Eesti 26.10.2011 Slovakkia–Eesti

ter ja samuti praegu tabeliliider.”

“Raske on, aga selge see, et me ei lähe sinna turniirile sellise mõttega, et saame lihtsalt nädala ilusas kohas veeta, vaid läheme jalgpalli mängima, Eestit esindama. Tahame olla esimene Eesti naiskond, kes saab Meistrite Liigas punktid kirja – miks mitte teha seda mängus iirlastega või üllatada sloveenlasi,” lisas Saar.

05.04.2012 Ukraina–Eesti 16.06.2012 Eesti–Valgevene 25.08.2012 Eesti–Slovakkia 15.09.2012 Eesti–Soome

Kui naiste A-koondis jäi mais mängitud Balti turniiril Leedu ees ja Läti järel teiseks, siis nii U19 kui ka U17 esindused jäid lõunanaabrite järel kolmandaks.

U19 viigistas avamängus 0 : 0 Lätiga ning kaotas teises matšis 0 : 1 Leedule. U17 alistus Lätile 0 : 1 ja Leedule 0 : 3. Mõlema koondise peatreener Keith Boanas sõnas, et kõik mängud olid tasavägised, kuid järelkasvunaiskondi segab endiselt väravavahtide põud.

“U19 koondis kaotas vahetult enne turniiri esiründaja Merily Toomi ning kokku oli kahe esinduse peale puudu kuus algkoosseisu tüdrukut,” ütles Boanas.“Nii pidid U17 koondist aitama mitmed nooremad, kuid peamine häda on endiselt väravavahtidega, sest enamiku väravate puhul vaatasin väljaku äärest, et kuidas üldse nii saab eksida.”

Eesti U19 koondise aasta tippsündmus on septembris, kui EM-valiksarjas võõrustatakse Poolat, Tšehhit ja Küprost.

Eesti U19 koondis Balti turniiril: Avely Kuldsalu, Riin Emajõe, Anu Hark, Silja Goroško, Kadre Päri, Tiina Trutsi, Liis Lepik, Grete-Lilijane Küppas, Grete Ojala, Mari Abel, Evely Randma, Gertrud Alatare, Laura Paas, Eneli Õigus, Lisanne Tamm, Eret Elen Viidakas, Tuuli Pungas, Rage Hindrimäe.

Eesti U17 koondis Balti turniiril: Kertu Abras, Vidri Mägiste, Anett Vilipuu, Ketlin Saar, Kädri-Li Ootsing, Sixtina Ladva, Gerli Kask, Kristel Zimmer, Ragne Hindrimäe, Ingrid Jakovleva, Sandra Reivik, Teele Toomsalu, Eva Nõmme, Carolin Taling, Klarika Kaldmaa, Kelly Rosen, Kätlin Jürgenson, Lisette Tammik.

2011 AUGUST JALKA

21

Vaata lisainfot: www.egcc.ee

Green Cardi kursused – Sinu uks golfimaailma Ootame Sind koos sõpradega Green Cardi kursusele Jõelähtme golfikeskusesse! 2-3-päevane golfi algõppe kursus professionaalse treeneri juhendamisel

Hind vaid 65 €/osaleja *

(tavahind 100 €)

*pakkumine kehtib esimesele 300 registreerunule 22

JALKA AUGUST 2011

naismängija

Daniela Mona Lambin võinuks saada ka Soome koondislaseks Soomes sündinud ja kasvanud, mõneks aastaks Eestisse põiganud ja tagasi põhjanaabrite juurde naasnud Daniela Mona Lambinist (20) oleks võinud saada Soome koondislane. Kui poleks olnud vigastust. lennart komp

D

aniela Mona Lambini (pildil) tee Eesti koondisse või õigemini tagasi Eesti koondisse on täis pöördeid, milliseid on läbinud vähesed tema naiskonnakaaslased. Juhuste teistmoodi kokkusattumisel võinuks temast vuti mõistes saada hoopis soomlanna.

Daniela Mona sündis legendaarse hokimehe Tiit Lambini perre. Ja seda mitte Eestis, vaid Soomes. Seal läks neiu jalgpallitrenni, kus käis 6. klassi lõpuni, kuni kolis perega Sauele elama ja astus esimest korda elus eestikeelsesse kooli.

“Lapsepõlve parim sõbranna vedas mind igasugustesse trennidesse.

Käisin vettehüpetes, ratsutamises, saalihokis ning jalgpallis võitsin 2001. aastal isegi omavanuste parima mängija auhinna,” rääkis Lambin, kes oma tugevusteks peab kiirust ja head väljakunägemist. “Siis aga käskisid treenerid valida ja jäin HJK jalgpalli eliitrühma.”

Sauel leidis ta üles Gunnar Kure, kes kutsus tüdruku mängima EVLi. Aastakese pärast vahetas ta EVLi Levadia vastu. Jõudis siin mängida Meistriliigas ja noortekoondistes, kuni nägi ühel turniiril endisi trennikaaslasi Soomest. Nood kutsusid Lambini tagasi.

“Tüdrukud ütlesid, et käivad Mäkeläänrinteeni spordikeskkoolis spordikallakuga klassis, ja et tulgu ma ka sinna,” meenutas Lambin, kelle eelistatud jalg on parem. “Kuna räägin soome keelt emakeelena, mõtlesin, et miks mitte proovida. Ja läksingi. Tase oli seal kõva, enamik olid koondislased.”

Kooli trennid kolm korda nädalas,

Foto: Lembit Peegel

cv Daniela Mona Lambin Sündinud: 14.02.1991 Positsioon: poolkaitsja Klubid: Pohjois-Haagan Urheilijat, HJK, EVL, TiPS, FC Levadia

HJK esindusnaiskonna ja B-klassi võistkonna harjutuskorrad ja mängud andsid kõva koormuse, kogemuse ja oskused, mille tulemusena teenis Lambin 2010. aastaks lepingu Soome naiste meistriliiga klubilt Tikkurila Palloseura (TiPS). Juba varem oli ta olnud Soome koondise vaateväljas, kuid entsefaliiti haigestumine röövis võimaluse Euroopa tipu lähedale kuuluvasse rahvusesindusse murda.

“Kui oleks Soome koondisesse kutsutud, oleksin läinud,” arvas Lambin nüüd. “Kuna aga TiPS läks laiali ning eelmisel aastal seal testimas käinud Rita Žernosekova kutsus mind koos teiste Levadia tüdrukutega tagasi, siis ei jäänud muud üle, kui naasta ning

väljakutse vastu võtta.”

Kuna koolis lõppesid tunnid juba veebruaris, sai Lambin alates kevadest Levadiaga koos harjutada ja mängida.

Suvel, pärast lõpetamist, kolis ta tagasi Eestisse, et siin ülikooli minna. Pärast nelja-aastast pausi naasis Lambin ka naistekoondisse. Seni ainsale mängule 2007. aastal tuli tänavusel Balti turniiril kaks lisa.

“Mind võeti hästi vastu nii Levadiasse kui ka koondisse ja olen sellega väga rahul,” ütles Lambin, kes oma nõrkusteks peab vastupidavust ja peamängu.

“Tase on siin oluliselt tõusnud, kuid endiselt on probleemiks hõre konkurents võistkondade sees, kus ühele kohale ei ole nii palju mängijaid.”

Nüüd, kus pikka kasvu linalakk taas pikemalt Eestis elab, ei oska ta võtta seisukohta, kes ta õigupoolest on.

“Kui olen Soomes, ei pea ma ennast soomlaseks, kui olen aga Eestis, pean end eestlaseks,” kalkuleeris Lambin, kelle isa on eestlane, ema soomlane ning mõlema üks vanematest hoopis venelane. Keeruline on see tänapäeva elu!

2011 AUGUST JALKA

23

treener

Liivo Leetma tahaks treenerina märgi maha panna Soomes mängiva treenerina tegutsev Liivo Leetma omandab Eestis treeneri Pro-litsentsi. Pole välistatud, et juba järgmisel aastal on Leetma treenerina Eestis tagasi.

Indrek Schwede

S

oome tugevuselt kolmandas liigas mängiv 36-kordne internatsionaal Liivo Leetma (pildil) on ühtlasi Grankylla IFK abitreener.

UEFA A-litsentsi omav Leetma osaleb praegu Eestis toimuvatel Pro-litsentsi kursustel.

“Soomes olen praegu rohkem mängija,” selgitab Leetma.

“Viin läbi esimese kolmandiku treeningutest – soojenduse ja sööduharjutused. Taktika koha pealt ma sõna ei võta.”

Esimest korda juba 2001. aastal treenerikursustele läinud Leetma ei oska öelda, millal ta täiskoormusega treenerina tööle hakkab. See võib juhtuda järgmisel aastal.

“Kuna töötan Helsingis Adidase kontoris, siis on mul probleeme mänguvormi hoidmisega ja võib-olla peaksin keskenduma treeneritööle,” arutleb Leetma. “Aga ma ei tea veel, kas seal või Eestis.”

Pedas õpetajakutse omandanud Liivo Leetma tahab kindlasti jalgpalliga seotuks jääda ja kaasa aidata Eesti jalgpallitaseme tõstmiseks.

Ta kuulub sellesse põlvkonda, kes on saanud hea praktika Eesti koondise mängudes ja välisklubides ning kelle omandatud kogemus ja teadmised kuluvad marjaks ära järgmisele põlvkonnale.

Mida on andnud Leetmale koolis ja kursustel omandatud teooria?

“Mängijana keskendud sellele, mis puudutab eelkõige sind ning arvestad ka teiste mängijatega,” räägib Leetma.

“Tuled pool tundi enne trenni kohale ning pärast duši all käimist on mõtted

24

JALKA AUGUST 2011

ti,” ütleb Leetma. “Hea treener peab olema valmis aga igaks olukorraks. Kas või selleks, et meeskond saab kaks punast kaarti. Võrdsete vastaste puhul võidab lahingu treener, kes oli paremini valmistunud. Kui tahad treenerina kaugele jõuda, siis pead end mängudeks tõsiselt ette valmistuma.”

Pro-litsentsi kursustel hindab Leetma muuhulgas mängude analüüsimist, mis on mahukas töö.

“Kui pole varem sellega kokku puutunud, siis võtab see päris palju aega ja siis pole ka kindel, kas oled õigetele asjadele pihta saanud,” räägib Leetma. “Aga neid näpunäiteid me sealt ju saamegi.”

Eestis pole Leetma tulevase treeneriameti suhtes veel maad kuulanud. Ta ei välista, et alustab päris väikestega, et siis tasapisi suurematega tegelema hakata. Ühegi vanuseklassiga tegelemine ei jookse mööda külge maha. Küsimusele oma eesmärkide kohta treenerina vastab Leetma pärast pikka vaikust: “Noh, kõige laialivalguvam vastus oleks, et tahaks jõuda nii kõrgele kui võimalik. Meie Meistriliigas on pooled profid ja pooled amatöörid. Siht võiks olla kõrgem.

Välisriigis töö saamine oleks juba tunnustus ja märgi mahapanemine. Soomes ei oleks see vast eriti keeruline, seal on olnud Aavo Sarap ja Valeri Bondarenko.

Aga ajaloost on teada, et Albert Vollrat juhendas Moskva Spartakit. Nii et on võimalik küll ka Eestist minna välismaale treeneriks.”

Foto: Lembit Peegel

juba mujal. Treenerina näed suuremat pilti, jalgpall tiksub kogu aja peas: järgmised vastased, vigastatud mängijad, klubi noortetöö ja üldse kõik, mis puudutab klubi.”

Leetma kinnitusel aitasid treenerikursused korrastada mõttemaailma, aga ühtlasi leidis kinnitust tõdemus, et mida rohkem sa tead, seda vähem sa tead.

Treeneri pilk on mängija omast laiem.

Kas või taktika valikul on lugematul hulgal võimalusi ja nüansse.

“Mängijal on omad mured, aga kui ta treeneri skeemi sobib, siis on kõik häs-

EESTI - PALESTIINA 7. augustil kell 18:00 Tehvandi staadionil, Otepääl

Eesti koondise ründaja Tarmo Kink.

Osta piletid Piletilevi müügipunktidest üle Eesti! Vaata ka www.piletilevi.ee Pääsmed kuni 6. augustini 8€, kohapeal 10€. Sooduspiletid 5€.

PEATOETAJA

SUURTOETAJAD

TOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

2011 AUGUST JALKA

25

Foto: Lembit Peegel

Sergei Pareiko Poola meistri Krakowi Wisla vormis.

26

JALKA AUGUST 2011

usutlus

Sergei Pareiko: mida vanemaks, seda paremaks

Sergei Pareiko (34) loobus Siberi rahapakkidest, valis talvel kaks korda väiksema palga ning sai tasuks Poola meistritiitli ja Krakowi Wisla fännide palava armastuse. Huvitaval kombel liigub tema karjäär vanuse tõustes ülesmäge, mitte vastupidi. Jalka vestles Pareikoga, kui Wisla viibis Tallinnas rahvusvahelisel klubiturniiril. lennart komp Talvel ütlesid, et ei jätka Tomskis, sest tahad mängida tiit­ litele ja Euroopas. Tiitli võitsid, Meistrite Liiga eelringi pääsesid. Kas Poola kõrgliiga on see, mis sinu ambitsioo­ nidele vastab?

Wisla tuli täpselt sel ajal, kui mul oli valida, kas minna Kreekasse või Venemaa esiliigasse. Wislaga tekkinud kontaktid võinuks katkestada, aga praegu saan öelda, et see oli õige samm ja astusin sellega karjääris edasi. Ootasin lepingu sõlmimisega nii kaua kui võimalik ja tundsin enda sees, et see, mida vajan, peab tulema. Lõpuks tuligi. Viimased pool hooaega räägib sellest, ei valik oli õige. Wisla tingimused ja jalgpalli ümber toimuv on täpselt see, mida ma vajasin.

Mille poolest Wisla erineb sinu eelmistest klubidest – Tomski Tomist ja Volgogradi Rotorist?

Kui läksin Venemaale Rotorisse, olin noor ning sain seal väga hea kogemuse. Need olid esimesed sammud suures jalgpallis. Tomskis arenesin tõsiseks väravavahiks, täiskasvanud mängijaks. Tomskis olles tekkis tunne, et tahaks midagi kõrgemat, aga reaalsus näitas, et 5.-6. koht olnuks meie maksimum ja sedagi kõikide juhuste ideaalsel kokkulangemisel. Minu arust oli loogiline, et midagi peab muutuma.

Sinna jääda ju võinuks, aga minu jaoks märkinuks see karjääri lõpu algust. Jah, mänginuks. Jah, tase olnuks hea, aga iga sportlane tahab midagi võita ning see ei olnud Tomskis võimalik.

Kui paned Tomski ja Wisla kõrvuti, siis kumb tasemelt parem on?

Kui võrdlen seda Tomskit, kust mina ära tulin ning praegust Wislat, siis kindlasti on nad vähemalt võrdsel tasemel.

Wislas tahetakse mängida rohkem palliga ja mööda maad.

Tomis oli meil pikk ründaja ees ning pikad pallid olid meie eesmärk. Tasemelt oleks nad võrdsed, aga Wislas on rohkem võimalusi.

Eelmisel sügisel, kui hakkas selgeks saama, et sa Tomskis ei jätka, ütlesid, et suurim eesmärk oleks Inglismaa või Itaalia. Inglismaal oli sul võimalus Wolverhamptoniga, aga leping jäi sõlmimata. Kas suure liiga unistus on sinu jaoks nüüd kadunud?

Käisin tõesti Wolverhamptonis, aga see ei olnud minu jaoks

sobiv aeg, sest vorm ei olnud eriti hea. Endal oli sees selline tunne, et ei ole 100% valmis. Tahtnuks muidugi selle võimaluse ära kasutada, aga kahjuks ei tulnud midagi välja.

Kui jõuaksime Wislaga Meistrite Liiga alagrupiturniirile, saan ma võimaluse kellelegi silma jääda ning ehk midagi siis juhtub. Oma plaanid ja mõtted mul on ning tahaks mängida kõrgemal tasemel. Unistust sellest, et kuskilt tugevast liigast tuleb kõne, ei ole ma veel jätnud.

Jätsid uue klubiga lepingu sõlmimise viimasele minutile.

Kas sa mingi hetk ka kartsid, et see, mis sa saad, on kokku­ võttes viletsam, kui olnuks Tomskis jätkamine?

Väike hirm oli. Mõtlesin, et kui Tomskisse ei jää, siis lõpuks tuleb mingi teine klubi Venemaa kõrgliigast. Kahjuks ei tulnud. Minna Venemaa esiliigasse ... Teadsin, et mind ootaks seal raskemad ajad. Kehvemad tingimused jalgpalli mängimiseks, lendamised Venemaa teise otsa. Tundsin ikkagi, et midagi head peaks tulema. Ei saanud ju nii olla, et tegin sellise otsuse ja nüüd ei tule. Olin 90% kindel, et midagi head tuleb.

Millised variandid sul peale Wolverhamptoni olid?

Jah, Wolverhampton. Venemaa esiliigast Ural, kus mängib Aleksandr Dmitrijev. Laual oli leping ka Kreeka klubist Kavala. Celticu huvi oli samuti tõsine, väravavahtide treener oli minust väga huvitatud, aga ma ei teagi, miks välja ei tulnud.

Huvi Celticust ja koondisemängud tekitasid tunde, et kui peaksin veel Tomskis jätkama, siis tõusvas joones liikunud karjäärijoon võib hakata hoopis langema. Seetõttu otsustasin, et vajan midagi uut.

Tunned sa Wislas, mis on tasemelt samaväärne Tomskiga, et liigud edasi tõusvas joones?

Mängida meistritiitli eest või mängida püsimajäämise eest on väga erinev. Psühholoogia on hoopis teistsugune. Wisla vastu on ajalehtedest ja televisioonist väga suur huvi, mis on ka loogiline, sest meeskond võitleb tiitli eest.

Välisklubidest puudus sul esikoha eest mängimise koge­ mus. Kuidas sul kohanemine teistsuguse pingega sujus?

Vahe on muidugi olemas. Väljakule minnes sa tead, et igas mängus annab vastane sinu vastu 100% või isegi rohkem.

2011 AUGUST JALKA

27

usutlus Väravavahil ei ole nii palju tööd, aga see-eest peab olema keskendumine maksimaalne, et ei magaks olukorda maha.

Allpool olevas meeskonnas tead alati, et tuleb raske mäng. Oled algusest lõpuni mängus sees ning terve mängu vältel justkui tööl. Wislas peab olema kogu aeg valvel. Selline etapp minu elus on tõesti midagi uut.

Foto: Lembit Peegel

Tomskis mängides olid väidetavalt Eesti kõrgemapalgalisi mängijaid. Kuidas su rahalised tingimused Wislasse minnes muutusid?

Tomski viimane pakkumine oli paar korda suurem kui see, mis mul praegu Wislas on. Aga raha teema ei ole Wislas üldse aktuaalne. Saiale saan võid peale määrida ja rohkem mul vaja pole. Nende pakkumine mulle sobis ja ongi kõik. Võinuks ju Tomskisse raha eest mängima jääda, aga sel juhul mõtleksin pärast karjääri, et raha sain küll, aga selle eest ei saanud ju mingit tiitlit ega kõrgel tasemel mängida.

Tomski kaptenina pidid pidevalt klubi juhtidega rahaasjadest rääkima. Kuidas Wislas seis on?

Palk tuleb juba enne lepingus märgitud päeva. Vaatan internetist oma kontot ja kõik on hästi. Ikkagi tippklubi!

Koondises itaallase Giampaolo Pazziniga palli pärast võitlemas.

Üks Poola portaal kirjutas aprillis, et Wislasse aitas sind eelmise hooaja ühe kibedaima rivaali Białystoki Jagiellonia esiründaja Tomasz Frankowski, kelle penalti sa hiljem tõrjusid. Kuidas selle asjaga õigu­ poolest oli?

Nüüd olen teada saanud, kuidas see asi käis. Frankowski saatis SMSi meie teisele treenerile. Ütles, et selline väravavaht on vaba. Ta teadis, et Wisla otsib väravavahti ning klubi hakkas minu kohta infot koguma. Huvitav, et olen kogu aeg Frankowskist samm tagapool liikunud. Frankowski mängis enne Wolverhamptonis. Siis läksin mina sinna. Pärast seda oli ta Wislas, nüüd olen mina siin.

Kas oled küsinud, miks ta selle sõnumi saatis?

Olen ainult ühe korra temaga rääkinud, kui sain punase kaar­di. Olin Krakowis ja Jagiellonia mängis sel päeval Krakowis Cracoviaga ning läksin kokku saama Andrius Skerlaga, kellega mängisin koos Tomskis. Läksin temaga vestlema ja siis tuli ka Frankowski juurde, aga sellel teemal me ei vestelnud üldse. Minule rääkis asjast üldse Wisla teine treener.

Kuu aega tagasi ta küsis, kas tahan teada, kuidas ma siia sain, ja siis rääkis.

Aga aitäh oled vähemalt Frankowskile öelnud?

Aga ma siis ei teadnud, ausõna, et tema oli see mees, kes saatis treenerile sõnumi. Nüüd pole ma teda näinud.

28

JALKA AUGUST 2011

Harilikult võtab ikka mõni aasta aega, kuni mängija klubi fännide silmis ebajumaluse staatusesse tõuseb. Sinul kulus selleks pool hooaega. Millal tundsid, et Wisla poolehoid­ jad sind omaks võtsid?

Mina tegin oma tööd. Muidugi tõstsid penaltitõrjumised ja teised asjad fännide silmis minu aktsiaid. Teadsin, et siin tuleb staadionil silma paista, aga lihtsalt see ei käi. Keegi on seal, ütleme, juba seitse-kaheksa aastat mänginud ja nemad on loomulikult need mehed, kellele staadion aplodeerib.

Uustulnukatel on raskem. Aga kui mul välja tuleb, siis ikka skandeeritakse minu nime ka. Muidugi on tore, kui fännid usaldavad ja tahavad, et mängid just nende klubis. Kurb oleks ju selline olukord nagu Neueril, kes läks Müncheni Bayernisse, aga fännid tulevad trenni plakatitega, et sa ei saa kunagi meie lemmikuks. Kui fännide toetust ei ole, siis on see nukker.

Sul on lepingut Wislaga alles 1 + 1 hooaega, vanust 34 aastat. Sinu puhul tekib õigustatud küsimus – kui kaua jätkad?

Praegu olen selle peale mõtlema hakanud. Tahaks jääda kuhugi jalgpallistruktuuridesse. Tahan teada rohkem, mis tööd teeb spordidirektor. Treeneriametisse süda kuidagi ei kutsu.

Tean, mis töö see on, aga mulle meeldib rohkem asju ajada, suhelda – kogu organisatoorne pool. Praegu elan jalgpallurielu, aga kui hakkan tundma, et on vaja midagi muuta ning

usutlus tase ei lähe enam ülespoole, siis on muidugi vaja leida mingi kompromiss.

Ptüi-ptüi-ptüi, sinul ei ole vigastustega suuri probleeme olnud. Samas on teada, et kui mängijad jalgpalluri jaoks kõrgesse ikka hakkavad jõudma, loobuvad nad klubi nimel koondisest. Kuidas sinul lood on?

Minul selliseid mõtteid kindlasti ei ole. Ootasin kutset koondisesse väga kaua ja neid võimalusi, mis mulle praegu antakse, tahan kasutada sajaprotsendiliselt. Iga jalgpallur tahab mängida koondise eest ning praegune faas koondises on minu meelest ajaloo parim. Miks ma peaks tegema midagi teistmoodi, kui kõik läheb hästi.

Kui koondise eest alati mängida tahad, siis miks sa LõunaAmeerikas ei mänginud?

See oli suur otsus. Olin klubiga laagris 17. juunini (koondis sõitis Lõuna-Ameerikasse 16. juunil – toim.) ja treener tahtis, et oleksime kõik kuus päeva koos, töötaksime uute mängijatega kokku, ning samuti tahtis ta meiega vestelda teemal, kuidas läheme edasi. Hollandi mentaliteet on selline, et meeskond peab olema koos. Kui hakkad maja ehitama, tuleb alustada vundamendist ning see laager oligi just vundamendi ehitamine. Seepärast ta ei lasknudki mind ära. Pärast laagrit sain neli päeva puhkust, sest kui hooaeg lõppes, olin mina koondisega ja puhkus jäi väga lühikeseks. Kui aeg oleks paremini sobinud, siis oleksin kindlasti koondist esindama läinud.

Just sina olid see, kes 2009. aastal Mart Poomi lahku­ mismängus tema sümboolseks mantlipärijaks sai. Kohad vahetasite te aga juba 1996. aastal, kui MM-valikmängus Valgevene vastu 8. minutil tema asemel väljakule tulid.

Ligi 13 aastat ei olnud sind koondisele olemas. Kuidas sa sellele ajale tagasi vaatad?

Läks, nagu läks ja seda enam ei muuda. Tean seda, et Matu oli kogu aeg esinumber, ja kui ta vormis oli, siis seisis ka väravas. Olgem ausad, šansid temaga konkureerimiseks olid väikesed. Tal oli kogemus, autoriteet meeskonnas. Ta oli fantastiline mängija ja on nüüd fantastiline treener. Muidugi olin noor, põlesin seest. Aga see on jalgpalluri puhul normaalne. Praegu saan aru, et jalgpalluri jaoks on kõige tähtsam kogemus, ja läheb nii, nagu läheb.

“„

Iga jalgpallur tahab mängida koondise eest, ja praegune faas koondises on minu meelest ajaloo parim.

Tulles Wisla juurde tagasi, siis säravale hooajale jäi lõpuks juurde krehvtine mekk. Punane kaart ja vandumine. On sul varem selliseid vihahooge ette tulnud? Ükskord Tomskis, kui olime ees 1 : 0 ja viimase viie minutiga andsime mängu ära. Aga see penalti, mis viimati anti, oli kahtlane olukord. Jah, lõin mängijate tunnelis mingi plastmassist asja katki ja saan aru, et võinuksin rahulikumalt võtta. Aga need inimesed, kes vilistavad, peavad aru saama,

milline vastutus neil on. Ei ole nii lihtne, et annad penalti ja punase kaardi. Mäng purunes, üks meeskond läks ette ja teisel oli võimatu tagasi tulla. Kui on sajaprotsendiline viga, siis olen süüdi, lähen ära ja kõik. Aga kui penalti tuleb 50-50 olukorrast, mille eest Inglismaal näiteks ei anta midagi, siis mis teha ... Ütlesid pärast seda, et ei kahetse midagi. Oled nüüd vahe­ peal kahetsema ...

Ei! Ei ole.

Klubi trahvi tegi sulle?

Ei. Ja mille eest pidanuks? Seal oli mingi jutt, et kui Legia esitab mingi arve selle rohelise plasttahvli eest, siis pean maksma, aga midagi ei juhtunud. See on jalgpall. Oled mängus nii sees, et ei saa tulla väljakult ära ja olla nii rahulik, et noh, ma lähen nüüd magama. Minu arust ei ole see võimalik!

Panid sa tähele, et sind filmitakse või kartsid sa seda, et asi nii suure kella külge läheb?

Keegi seal oli, jah, aga no mida ma pean kartma? Ma tean, et kaamerad on mängul. Ütlesin kaamera ees, et nii ei tohi vilistada. Mäng on mäng. Kui esimene ja kolmas mängivad ning vastasel on vaja seda võitu, siis öelgu kohe ära, et neil on seda võitu tarvis ja ei ole mingeid emotsioone vaja. Terve poolaeg vilistati meie vastu ja lõpus tehti ära. Aitäh.

Venemaal mängides mainisid korduvalt, et kohtunikud soosivad suuremaid klubisid, mis tegi Tomi-masti mees­ konnal kõrgete kohtade eest võitlemise keerulisemaks.

Kuidas hindad Poola vilemehi?

Mäng Legia vastu oli ainuke, kus kohtunik oli taseme võrra madalam. Üldiselt lastakse mängida jõuliselt. Nad võivad eksida, aga seepärast, et ei näe olukorda kõige paremini.

Midagi sellist, et kohtunik kellegi kasuks vilistaks, ei ole ma näinud. Ainult mäng Legiaga ja see oli kõik. Minu meelest on Poolas asi perfektne. Vanad kohtunikud on välja vahetatud ja jalgpalli tase hakkab tõusma.

Koondise kindel esinumber, Poola meistritiitel, Eesti ning Wisla fännide kiidulaul ...

Koondise puhul ei või kunagi öelda, et oled kindel esiväravavaht ... Ütleme siis nii, et viimase aja jooksul oled sina kõige sage­ damini koondise algkoosseisu kuulunud väravavaht. See on fakt. Ütleme nii. Kindel ei saa milleski olla. Täna võib kõik muutuda ja kaotan selle koha. Oma koha eest võitleme kogu aeg.

Kui ei võitle ja rahuldud, et oled esinumber, siis saad kohe pihta ja mäng on läbi.

Tahtsin selleni jõuda, et tunned sa ise, et oled elu vormis või on käes karjääri tipphetk?

Jah, võib küll nii öelda. Mida vanemaks saan, seda paremad võimalused mul tekivad. Võib-olla on see absurdne, aga minu elus on praegu selline seis, kus vanemaks saades avanevad üha suuremad võimalused.

2011 AUGUST JALKA

29

peegli peegeldused

Meenutusi Tšiilist, kodusest turniirist ja ühest euromängust Lämbel südasuvel vaatab Lembit Peegli kaamera Nõmme Kalju ja Tallinna Flora euromängu, kodust tugevat klubiturniiri ning viskab pilgu korraks tagasi Tšiilisse, kus Eesti koondis käis jaanipäeva paiku. lembit peegel

Tallinnas nelja meeskonna turniiril lendab Genki mängija Anthony Limbombe üle floralase Aleksei Jahhimovitši ...

... ja siis tegeleb kumbki murul oma asjadega.

Indrek Zelinski pildistab Santiagos.

30

JALKA AUGUST 2011 JALKA

Koduses euromängus Shamrock Roversi vastu blokeerib Karl Palatu vastast, et väravavaht Stanislav Pedõk saaks pallile käpa peale.

peegli peegeldused Santiagos lustis Eesti meeskonna treeningut kaasa teha koer, kes tõi Marko Meeritsale plastpudeli.

Tarmo Neemelo üks väheseid võimalusi Espoo Honka väravavahi Tomi Maanoja vastu.

Nõmme Kalju euromängu avaringist edasi ei pääsenud.

Shamrock Roversi fännid rõõmustavad ...

... ja üks neist otsustas end palavuses lahti riietada.

2011 AUGUST JALKA JALKA

31

Raamatupidamisteenused Audiitorteenused Finants- ja 채riplaanide koostamine Maksukonsultatsioonid

32

JALKA AUGUST 2011

2011 AUGUST JALKA

33

34

JALKA AUGUST 2011

Foto: Mike Egerton/Scanpix

Porto

Brasiilia

Hulk

2011 AUGUST JALKA

35

36

JALKA AUGUST 2011

USA

Abby Wambach

Foto: Daniel Roland/AFP/Scanpix

Foto: Carl de Souza/AFP/Scanpix

Sales House OÜ on müügi- ja turundusteenust pakkuv organisatsioon. Seoses ettevõtte laienemisega otsime oma meeskonda uusi liikmeid. Kui oled aktiivne, hea suhtleja ja piisavalt ambitsioonikas, siis oled oodatud kandideerima!

REKLAAMIMÜÜGI PROJEKIJUHT Reklaamimüügi projektijuht tegeleb meil aktiivse müügitööga meie valdkonnas olevatesse ajakirjadesse. Projektijuht vastutab talle määratud ajakirja reklaamimüügi eest. Suhtleb peatoimetajate, kujundajate, reklaamiandjate ja meediaagentuuridega. Töö on mitmekülgne, mis eeldab laia silmaringi, head pingetaluvust ning veenmis- ja suhtlemisoskust.

Kui Sa tunned, et sul on olemas selleks tööks kõik vajalik, oled eelnevalt tegelenud nõuandliku müügiga või omad kogemust reklaamivaldkonnas, oskad lisaks väga heale eesti keelele inglise, vene või mõnda muud võõrkeelt, siis oled sa potentsiaalne kandidaat sellele ametikohale.

TELEREKLAAMI PROJEKTIJUHT Telereklaami projektijuhi tööks on reklaami müük erinevatesse telesaadetesse, suhtlemine nii klientide kui produtsentidega. Tegemist on ametikohaga, mis eeldab laia silmaringi, oskust luua ideid ja seoseid, algatusvõimet ja täpsust ning kohusetunnet.

Edukalt kandidaadilt ootame iseseisvust, nii suulist kui kirjaliku argumenteerimisoskust, tele- ja reklaamimaastiku tundmist, aktiivsust, julgust ning visadust. Kandidaat peaks kindlasti omama müügitöö kogemust, võõrkeelte oskust ja kõrgharidust.

MÜÜGIMEESKONNA JUHT Müügimeeskonna juhi tööks on Elioni toodete müügimeeskonna loomine ja juhtimine, meeskonnale pandud Müü müügieesmärkide täitmine, müügilahenduste leidmine, meeskonnakoosolekute organiseerimine, jooksvate probleemide lahendamine.

Müügimeeskonna juht teeb tihedat koostööd Elioni esindajaga, andes pidevat tagasisidet müügiprotsessi kulgemise kohta, organiseerib meeskonna liikmetele koolitused ja müügitoetusmaterjalid. Töökoht asub Tallinnas, aga eeldab valmisolekut liikumise võimalusteks üle Eesti.

Kui Sa tunned, et Sinus on olemas see isik, kes suudab motiveerida ja juhtida, sul on positiivne suhtumine inimestesse ja müügitöösse, oled leidlik ja avatud, ambitsioonikas ning sihikindel, siis võid just sina olla see, keda me otsime.

Eeldame, et omad kõrgharidust, väga head väljendusoskust nii kõnes kui kirjas, suhtled vabalt lisaks eesti keelele ka vene keeles, tunned müügitaktikaid.

MÜÜGIESINDAJA Tööks on Elioni toodete esitlemine ja aktiivne müük potentsiaalsetele klientidele. Töö on graafiku alusel kaubanduskeskustes, messidel, üritustel ja ukselt uksele. Töö sobib hästi neile, kes ei saa või ei soovi töötada kellast kellani.

Ootame, et oled julge, aktiivne, hea suhtleja ja sihikindel. Soovid teenida raha ja oled huvitatud heast müügikogemusest, mida elus kindlasti vaja läheb. Tublimatele ja aktiivsematele leidub kindlasti edaspidi ka põhikohaga tööd ning uusi huvitavaid projekte.

Omalt poolt pakume palju pingelist ja mitmekülgset tööd, motiveerivat palgasüsteemi, toetavat meeskonda ning karjäärivõimalusi, võimalust kasvada koos kiirelt areneva müügiorganisatsiooniga.

Kandideerimiseks saatke oma CV koos kaaskirja ja soovitud ametikoha nimetusega aadressil: inge@saleshouse.ee Kontaktandmed Katusepapi 6-206, Tallinn, tel 56 919 407, www.saleshouse.ee 2011 AUGUST JALKA 37

taktikajutud

Oluline lüli jalgpallitaktikas – nurgalöögid Jalka taktikaspetsialist Karel Voolaid teeb põgusa ülevaate nurgalöökide tähtsusest kaitses ja rünnakul.

1990.

aastate lõpp.

“Ja nurgalööki läheb sooritama Marko Kristal!” õhkab kommentaator. Noore ja areneva Eesti koondise poolehoidjal põksus süda seda kuuldes kohe kiiremalt. Pidevalt kaitses rassiv Eesti koondis oli teeninud potentsiaalse võimaluse väravalöömiseks – nurgalöögi.

Jalgpall on muutnud kiiremaks, kuid standardolukorrad on jäänud. Tipptasemel loevad pisiasjad ning olulist rolli võistkonna edus või ebaedus mängib tugevus standardolukordades. Nii nende sooritamisel kui ka kaitsmisel. Mida

kõrgem tase, seda paremini peavad olema mängijad nendeks valmis.

Mängijate võistkondlikud ning individuaalsed ülesanded on kokkulepitud ning nõuavad täielikku vastutust ja enesedistsipliini. Noortele palluritele tuleb elementaarsed tsooni ja meesmehe-vastu-kaitsetegevuse põhimõtted selgeks teha juba varakult. Spetsiifiliste ülesannete õpetamine peab algama koos suurel väljakul üksteist üheteistkümne vastu mängima hakkamisega.

Tipptasemel toimub mängijate positsioonivõitlus ja pallile liikumine väga jõuliselt ning suurtel kiirustel. Hästi ajas-

vv

vv

vv

38

JALKA AUGUST 2011

tatud liikumine või libastumine võivad määrata kogu mängu saatuse. Keskendun järgnevalt tegevusele nurgalöökide ajal.

Mängijate peamisteks ülesanneteks kornerite puhul on kiire organiseerumine ning tähelepanu, keskendumine pallile ja vastastele. Samuti kiire tegutsemine, suhtlemine, hea koordinatsioon ja jalgade töö. Peamine ülesannete jagaja peab olema väravavaht.

Jalgpalli kaks enam levinud kaitseformatsiooni on tsoonikaitse või meesmehele-markeerimine. Tsoonikaitse puhul keskenduvad mängijad teatud maa-ala katmisele ning palli mängimi-

Ülaosas tsooni­ kaitse format­ sioon 16 m kastis, alaosas meesmehelemarkee­ rimine ja män­ gijate posit­ sioonid.

vv

Kaks võima­ likku rünnaku format­ siooni nurga­ löögi puhul ja mängija­ te liiku­ mised.

sele. Mees-mehele-markeerimisel on esmatähtis vastaste liikumissuundade blokeerimine ning palli mängimine.

Pallurite paiknemine oma karistusalas on oluline ning peab olema läbimõeldud. Peataolek sellistes olukordades karistatakse vastase poolt sageli ära.

Mängijad postide juures peavad olema väga hea koordinatsiooniga, reeglina lühemat kasvu, kuna nad võivad pikemate mängijate katmisel hätta jääda. Viie meetri kasti esimese posti tsoonis olev mängija on väga oluline lüli, sest eesposti lendav pall on enamasti kiire ja jätab väravavahile reageerimseks vähe aega. On võistkondi, kelle väravavaht ei soovi mängijat tagumisse posti, kuid vaikselt küljevõrku veerev pall võib olla saatuslikul hetkel kurb tõsiasi!

Markeerijaid on reeglina neli-viis.

Neisse ülesandeisse pannakse mängijad, kes on parimad õhuvõitlejad ja positsioonivõitluses kõrge enesedistsipliiniga. Ülejäänud kaks-kolm mängijat paiknevad karistusala lähistel ning vastutavad kauglöökide blokeerimise eest.

Nurgalöögi sooritaja peab olema võimeline toimetama palli kokkulepitud tsoonidesse vastaste 16 meetri kasti ning valdama väga head löögitehnikat. Valikuvõimalusi väravalöömiseks on väga palju. Erinevaid kombinatsioone on rohkem kui küll ja olulist rolli mängib ka üllatusmoment. Palli kiire (lühike) lahtimäng, petteliigutused, vastaste blokeerimised ja hästi ajastatud liikumised.

“

Nurgalöögi sooritaja peab olema võimeline toimetama palli kokkulepitud tsoonidesse vastaste 16 meetri kasti ning valdama väga head löögitehnikat.

„

On nii võistkondi, kus on liikumised ja kombinatsioonid rangelt ette määratud, kui ka väga kõrge jalgpalliin-

telligentsiga võistkondi, kelle tegevuse märksõnaks on improvisatsioon lähtuvalt mänguolukorrast.

Potentsiaalsed väravalööjad on kõik väljakumängijad ning ka väravavahi lülitumine olulistel väravat vajavatel lõpuhetkedel vastase trahvikasti pole enam üllatus.

Standardolukordade edu või ebaedu peitub treenerite tiimis, kes kehtestavad mängijate käitumisreeglid ning jagavad mängijatele täpsed teoreetilised ja praktilised juhtnöörid.

Olukorrad, kus mängijad vaatavad nõutult üksteisele otsa või kõlab küsimus, kelle mees see oli, on jalgpallis paraku väga argipäevased. Selliste situatsioonide vältimiseks on ainus võimalus pidev ja eesmärgipärane treenimine. Õnnestumise protsent nurgalöökide puhul tuleb viia võimalikult kõrgele ning eksimusi tuleb ennetada ja seda saab teha vaid harjutades. Nurgalöökide harjutamine nii kaitses kui ka ründetegevuses peab olema üks ja oluline osa jalgpallivõistkonna treeninguprotsessis.

2011 AUGUST JALKA

39

jalka tuleb külla

Pärnu poisid käivad hea meelega trennis. Aga ei pinguta Kalevi ja PJK kuni 15­–16aastased jalgpallipoisid on läbilõige tänapäeva noortest, kes tegelevad heameelega jalgpalliga. Aga tippupürgimiseks vajalikku individuaalselt tööd ei viitsita teha.

Indrek Schwede

P

ärnu Kalevi staadionil valitseb 21. juulil kõva leitsak. Kalevi ja Pärnu JK 15–16aastaste poiste ühisgrupp teeb paaritunnise treeningu ajal viis joogipausi. Koos treenivad kahe klubi mängijad seepärast, et Eesti meistrivõistluste konkurentsis ja Eliitliigas läbi lüüa. Paljudes suuremates vanuseklassides on see Pärnu puhul paratamatu käik. Antud grupiga mängitakse meistrivõistlustel Pärnu JK (PJK) nime all, Eliitliigas, kus meeskonnas on ka kohaliku Vapruse poisid ja kolm viljandlast, aga Pärnu linnameeskonna nime all. Jalka külaskäigu ajal oldi mõlemas arvestuses kolmandal kohal.

Foto: Lembi Peegel

Endast vanemate poiste treeningut piidleb kollase mütsiga poiss.

40

JALKA AUGUST 2011

Treeningut viib läbi Kalevi treener Märt Siigur, kellele PJK treener Mart Paumäe vajalikul hetkel sekundeerib.

Kõigepealt jooksevad poisid palle enese ees lükates ümber platsi. Järgneb sööduja triblinguharjutus ning siis tehakse venitusi. Uuesti on kord sööduharjutuste käes, mida tehakse liikumise pealt.

Eraldi söödetakse veel peaga.

Hiljem seletab Märt Siigur, et treeningutel tehakse kõiki harjutusi maksimaalselt palliga, mitte “niisama tühja”.

Siis jagatakse 15 treeningul osalevat poissi kaheks meeskonnaks: valgeks ja oranžiks. Kummalgi on eesmärgiks palli valdamine. Seejuures on murule

torbikutega tähistatud mänguväljaku neljas nurgas üks mängija – kaks valget ja kaks oranži. Nemad seisavad oma kohal ja pakuvad palli valdavale meeskonnale sööduvõimalust. Sööta tohib ainult oma meeskonna nurgamängijale, keda mõneminutilise mängu järel teiste poolt välja vahetatakse. Mäng algab n-ö väikese ruuduga, kui väljak on pisike, ja treenerite käskluse peale muutub ruut korraga suureks – kaks nurgamängijat liiguvad kiiresti uutele positsioonidele, avardades platsi.

“Te ei kasuta ääremängijaid!” pragab Siigur poistega. “Peate söötma sinna, kus on ruumi!”

Foto: Lembi Peegel

Siim Sarapu on vatitropi ninna pistnud ja kaitseb laviinina järgnevaid trahvirünnakuid.

jalka tuleb külla Foto: Lembi Peegel

Foto: Lembi Peegel

Foto: Lembi Peegel

Märt Siigur kamandas vägesid.

Rahvatantsurühm koosseisus Siim Mäeots, Kristen Saarts ja Rain Tori.

Harjutuse märksõna ongi “ruum” ja selle leidmine – nii pallita mängijate kui ka söötja puhul. See on küsimus väljakunägemisest ja mängu mõistmisest.

“Tooge mäng üle sinna, kus on ruumi!” hüüab Siigur jälle.

Emotsionaalsed trahvirünnakud Pärast järjekordset joogipausi mängitakse pisut pikemaks venitatud väljakul ilma nurgamängijateta.

“Jälle lähete kokku! Millal te aru saate!” kaigub Siiguri hääl üle staadioni. Üks mänguvariant järgneb teisele.

Juba mängitakse väravatega. Valged mängivad seitsmekesi kaheksa vastu, kuid nende päralt on grupi ainus väravavaht. Samas on oranžide valvatav puur väiksem. Mängitakse reeglitega, mis nõuavad kõigi osaliste aktiivset liikumist ja mänguga kaasaliikumist.

Värav loeb üksnes siis, kui ründava poole kõik väljakumängijad on jõudnud joosta üle poole platsi vastase poolele. Ühe rünnakuga on võimalik teenida kaks väravat siis, kui vastase kõik väljakumängijad pole jõudnud naasta oma väljakupoolele.

Nüüd kostab hääli ja üleskutseid ka poiste endi suust: “Liigume kaasa! Lähme üle (keskjoone)!”

Kui poisid joogipausile siirduvad, seletab Märt Siigur Jalkale: “Jalgpall on väga lihtne mäng. Kõigepealt peab omandama tehnika, seejärel vastupidavuse. Kui need kaks asja paigas, saame hakata taktikast rääkima. Sest kui tehnikat ja vastupidavust pole, siis pole ju mõtet mängijalt nõuda, et pead jõudma sinna. Ta ei jaksa. Neljandana tuleb mängu psühholoogiline moment.”

Järgnevad löögiharjutused: mehepojad lajatavad täiest südamest selliseid pomme, et lust vaadata. Üks selline põrkub postist tagasi ja virutab veriseks puurivaht Siimu nina. Mart Paumäe kiirustab arstikoti juurde ja otsib kannatanule välja vati ning soovitab minna tribüünile päikesevarju ja hetkeks pikali visata. Aga Siim on peagi platsil tagasi ja uudistab posti kõrvalt, kuidas teda asendaval meeskonnakaaslasel tõrjetöö välja tuleb.

“

Joosta ja palli­ tunnetuse jaoks žongleerida võiks ikka ise – need kaks asja ei küsi saali ega raha.

„

Mart Paumäe jälgis mängu.

parim hetk pealelöögiks on siis, kui kollkipper on veel eelmisest löögist pikali maas. Väravavahilt tagasi põrkunud, väravast mööda või üle löödud või väravasse löödud pallile peab ise järele minema ja kiiresti tagasi stardipunkti suunduma.

Sageli juhtub, et palli hankima läinud mängijad jäävad ette omade löökidele.

Kõrvalt aga õpetab jällegi Siigur: “Löö ära, näe väravavaht on maas pikali!”

Harjutus õpetab eelkõige hindama kiiresti vahelduvaid olukordi vastase värava ees: kord on väravavaht keskendunud just sinu sooritusele, kord pole ta eelmise rünnaku tõrjumisest oma kohale tagasi jõudnud ja kolmveerand väravat on tühi: ole mees ja torka pall võrku! Samas pead arvestama ka värava ees toimuva siblimisega.

Esimese mängu võidavad valged.

Siigur annab kõva seeria teinud väravavaht Siimule puhkust ning teiseks mõõduvõtmiseks peavad valged ja oranžid enese seast ise puurivahi valima. Kordub sama emotsionaalne võistlus, mille võidavad jälle valged.

Eelviimaseks harjutuseks on elevust pakkuv võistlus valgete ja oranžide vahel trahvirünnakute realiseerimises. Ühe minuti jooksul peab kumbki meeskond lööma Siimu kaitstavasse väravasse nii palju kolle, kui jaksab. Alustatakse väravast umbes 15 meetri kauguselt märgitud kohast, liigutakse värava suunas ja tehakse löök. Väravavahile on see paras koormus, sest üks üritaja järgneb teisele ja meeskonnataktika lausa nõuab, et Viis joogipausi tegid vedelikuvarud tilgatumaks.

Foto: Lembi Peegel

2011 AUGUST JALKA

41

jalka tuleb külla Pärast viimast joogipausi tehakse hüppeharjutusi jalgadele ning põrgukuumuses möödunud treening ongi läbi.

“Poisid pole profid ja seepärast ei saa ma neilt nõuda, et ärge päeval randa minge ja tulge õhtul puhanult trenni,” selgitab Märt Siigur. “Nad lähevad nagunii päeval randa ja on õhtuks päikesest roidunud. Seepärast oleme otsustanud, et teeme suvel kell 11 treeningu ära ja pärast võivad nad vaba aega veeta kas või rannas.”

Foto: Lembi Peegel

Pärnu plussiks on muruväljakud Kalevi ja PJK ühisgrupp treenib suvel neli korda, korra nädalas on mäng. Siim Mäeots ja Madis Tammsaar kuuluvad Eesti U17 koondisse ning Henri Hanson ja Daniel Barinov on koondise vaateväljas. Kristen Saarts on U18 koondislane.

Jalka viib Siiguri ja Paumäega vesteldes jutu jahmatava tõsiasjani, et Pärnust mängib Eesti viies meeste liigas ainult kolm (!) meeskonda. Ja uurib, milline on noorte tahtmine jalgpallis kaugele jõuda. Kui tõsiselt nad asjasse suhtuvad?

“Suhtumine on, jah ...,” alustab Märt Siigur.

“Need, kel meie ühisgrupis jalgpalliarmastust polnud, on nüüdseks ära läinud,” ütleb Mart Paumäe. “Allesjäänute hulgas on ka neid, kel on asja vastu suurem või väiksem huvi.”

“Meil Eestis ei taheta individuaalset Foto: Lembi Peegel

Juhuslikult sattus Pärnu staadionile ka jalgpalliliidu president Aivar Pohlak.

42

JALKA AUGUST 2011

Ees vasakult Siim Sarapu, Risto Kauniste, Alder Lepik, Ranet Leets, Rain Tori, Rasmus Peetson, Kardo Maadre, Kristen Saarts.

Taga vasakult treener Mart Paumäe, Siim Mäeots, Madis Tammsaar, Henri Hanson, Paal Hendrik Piller, Daniel Barinov, Kevin Lilleleht, Hans-Joosep Pärna, treener Märt Siigur. Pildilt puuduvad Aron Tanel Niin, Karl Kruusimets ja Jüri Iljin.

on see, et nad ei pinguta. Kui grupis on 3-4 liidrit, siis see hoiab asja üleval, aga siin on kõik omavahel semud ja teineteisele ei taheta midagi öelda.”

Samas kinnitavad mõlemad noortetreenerid, et jalgpall on endiselt väga populaarne. Suur on nii põnnide kui ka lapsevanemate huvi. Pärnu suureks plussiks on muruväljakud, kus sõltuvalt ilmast treenitakse maikuust kuni oktoobrini.

Korralikud muruväljakud on Kalevi staadioni peaväljak, tema harjutusväljak, Raeküla staadion ja Koidula gümnaasiumi staadion. Lisaks täismõõdust väiksemad muruväljakud Paikusel ja Sindis.

Talveolud on seevastu kehvad. Väiksemad müttavad Foto: Lembi Peegel saalis ja suuremad ainult õues.

“Meil pole ükski trenn ka kõige kõvema talveilmaga ära jäänud,” ütleb Siigur. “Plats lükatakse lumesaju korral kohe puhtaks ning kui on väga külm, teeme lühemalt.

Talvel teevad poisid isegi suurema isuga trenni kui suvel palavaga. Kuigi tingimused on sellised, et garaažis vahetame riideid.”

Kui Jalka oma jutud Märt Siiguri ja Mart Paumäega lõpetab, on poisid – enamasti jalgratastel – ammu lahkunud. Päike kõrvetab taevas nii mis jaksab. Kas Eestis Treeningu lõpetasid hüpped. Paremalt Siim Mäeots, Alder Lepik, Paal Hendrik Piller, Siim pole kunagi ideaalset jalgpalliilma?

Sarapu ja Hans-Joosep Pärna. trenni teha, aga ainult meeskonnatrenniga ei arene,” jätkab Siigur. “Joosta ja pallitunnetuse jaoks žongleerida võiks ikka ise – need kaks asja ei küsi saali ega raha. Jooksmine on kõige tähtsam.”

“Klassika on see, et harjuta veel paremaks oma tugevat külge ja aita oma nõrka külge järele,” räägib Mart Paumäe. “Meil on millegipärast nii, et sageli taotakse lihtsalt palli tühja väravasse.

Või paremal juhul latti ja posti.”

“Vahel on mõte, et peaks poisse tänama, et nad trenni tulid ega tee tänaval pätti,” lisab Siigur, kes täpsustab: “Nad tahavad trennis käia, aga teine asi

Sügav Eesti põhjavesi

Ostes meie tooteid toetad TÜ Kliinikumi Silmakliiinikut www.vagavesi.ee www.tridens.ee

2011 AUGUST JALKA

43

Foto: Johannes Eisele/AFP/Scanpix

Dortmundis särama löönud Mats Hummels jäi mullusest MMist eemale.

44

JALKA AUGUST 2011

välistäht

Mats Hummels – Müncheni Bayerni staarheidik

Kui Müncheni Bayern 2008. leidis, et nende rivistuses ei ole kohta ühele noorele ja perspektiivikale keskkaitsjale, laenati Mats Hummels (22) Dortmundi Borussiasse. Nüüd on Hummels Borussiaga Saksamaa meister ja rahvuskoondislane. Bayern kade.

Lennart Komp

V

eel kümme aastat tagasi tugevalt seisnud stereotüüp Saksa jalgpallist kui kaitsele orienteeritud ja silmale igavast palliveeretamisest on vahetunud rõõmustavalt energilise ja ründele suunatud vaatemänguga. Saksamaa uut jalgpalli mängivad mitmekülgsed, kiired ja dünaamilised noored, kes on kasvanud välja edukad reformid läbi teinud riigi noortesüsteemist.

2010. aasta maailmameistrivõistlused tutvustasid maailmale kõige positiivsemast küljest Mesut Özili, Thomas Müllerit, Sami Khedirat ja Toni Kroosi.

Järjekorras ootavad Mario Götze, Lewis Holtby, Andre Schürrle ja teised ründava orientatsiooniga noored.

Loovus ja noorus on aga maksnud lõivu kaitsekvaliteedile. Saksamaa Bundesliga keskmine väravate arv mängu kohta on ühes Hollandi meistrisarjaga Euroopa tippliigade kõrgemaid. Ühest küljest kõnetab siin ründele suunatus, teisest vilets kaitsetöö. Koondise peatreener Joachim Löwil on olnud aastaid raskusi kindla keskkaitsepaari leidmisega. Arne Freidrichi parim enne näib mööduvat, Per Mertesacker ei mahu moodsa keskkaitsja mudelisse ning Serdar Tasci ja Heiko Westermann ei ole suutnud end Saksamaale nõutaval tasemel tõestada.

Oaas keset põuda Keset põuda terendab oaasina 22aastane mitmekülgne kaitsetorn Mats Hummels Dortmundi Borussiast. Endine Bayerni kasvandik siirdus Reinimaa klubisse 2008. aastal esiti laenulepinguga ja aasta hiljem juba püsiva kontrahtiga. Noorsand küllap ei kahetse – tä-

navu triumfeeris ta ühes Dortmundiga Saksamaa meistrina, mis on avanud ka koondiseukse.

Ilus mäng oli Hummelsi jaoks saatus, mille eest tal oli küllap võimatu põgeneda. Isegi kui ta tahtnuks. Tema isa on endine profijalgpallur ning ema jalgpalliajakirjanik. Bayerniga ühines Hummels 7aastaselt ning 2006. aastal ülendas duubelmeeskonna peatreener Hermann Gerland enda rivistuse algkoosseisu. Sama aasta detsembris teenis ta esimese profilepingu ja peagi kutsus Bayerni toonane loots Felix Magath ta esindusmeeskonda.

“

„

Tema isa on endine profijalgpallur ning ema jalgpalliajakirjanik.

Järgmisel hooajal jäi Hummels kimpu vigastustega ning uus peatreener Ottmar Hitzfeld eelistas tema asemel kogenumaid pallureid. Liiati värvati noor brasiillane Breno Borges, keda Hummelsile eelistati. Laenamine Borussiasse oli ent küllap samm, millest paremat on keskkaitsjal raske soovida.

Hooaja 2007/2008 teises pooles esindas ta Borussiat 16 korral, kaotades karikafinaalis, muide, Bayernile.

Sealt edasi ülendas peatreener Jürgen Klopp ta 2008/2009. hooajaks koos Neven Suboticiga algrivistusse, moodustades nii liiga noorima keskkaitsepaari. Ehkki hooaja teine pool läks Hummelsil vigastuste nahka, andis mainekas Saksa jalgpalliajakiri Kicker talle Borussia parima mängija tiitli. Kui Hummels viibis väljakul, ei

kaotatud ühtegi mängu ja statistiliselt parem kaitse oli vaid Schalkel.

Särav hooaeg jätkus samal suvel U21 Euroopa meistrivõistlustel, kus Hummels esindas Saksamaad küll kahes kohtumises, kuid just kõige olulisemates. Esmalt sekkus ta vahetusest poolfinaalis ning oli kaitsva poolkaitsjana algkoosseisus finaalis, kus purustati Inglismaa 4 : 0. Hummelsit võib seega kirjeldada kui kaitsjat, kellel on poolkaitsja meisterlikkus.

Keiser Mats?

Kus on, sinna tuleb juurde ja nii juhtus ka Hummelsil. Hooajast 2009/2010 kujunes tõeline läbimurdeaasta. Ta tegi kaasa 35 kohtumises, lüües neis viis väravat. Napilt 21aastast noormeest hakati nimetama liiga parimaks keskkaitsjaks. Tänu temale lõpetas Borussia hooaja viiendana ja pääses üle pika aja Euroopasse. Kicker nimetas Hummelsi taas parimate kaitsjate sekka ja märkis ta koguni seitsmel korral nädala koosseisu. Enam kui ühtki teist tagaliinimeest.

Hummels ei ole vaadanud tagasi.

Endine Bayerni pallur on läbi imbunud Dortmundi kollamustast vutimaaniast.

“Meie edu taga on tohutu entusiasm. Keegi ei suuda järgmist mängu ära oodata,” ütles Hummels. “Ja kui enne või pärast mängu koos publikuga skandeerima hakata, tunned end osana fännidest.”

Tema tõusu Vana Maailma jalgpallitaevasse kirjeldatakse sõnaga “fenomenaalne”. Hummelsit vaadatakse, ja tehakse seda õigustatult, kui Saksamaa kuulsa libero-traditsiooni jätkajat. Keskkaitsjana on tema tehni2011 AUGUST JALKA

45

välistäht line meisterlikkus ja võime rünnakutesse lülituda eakaaslastest silmanähtavalt kõrgem. Hummels manab saksa vutisõprade silme ette magusad mälestused Der Kaiserist, väidetavalt ajaloo parimast kaitsjast Franz Beckenbauerist.

Bundesligas ei ole keskkaitsjat, kes meelsamini rünnakuid üles võtab.

Hummelsi sööstud ja enesekindel tegutsemine rünnakute algatajana on kujunenud tema kaubamärgiks.

Ometi ei mahtunud ta mullu suvel Löwi MMile sõitnud valikusse.

Foto: AP/Scanpix

Bayern kahetseb täiega 2010. aasta talvel, Saksamaa koondises Aserbaidžaani vastu tegutsemas. kui pool hooajast oli läbi, andis Kicker Hummelsile Bundesliga ainsa pallurina na, kes pidi läinud hooajal keskkaitsesse hinnangu “rahvusvaheline klass”, tõstes sobitama poolkaitsjad Sergio Busquetsi noorsandi teistest järgu võrra kõrgeja Javier Mascherano. Hummelsit seob male. Ta on ühtviisi kindel vastaste Dortmundiga leping 2014. aastani ning standardolukordade likvideerimisel kui klubil ei ole kavas teda kellelegi müüa. ka ohtlik oma meeskonna nurga- ja Ees ootab tiitli kaitsmine ja Meistrite karistuslöökide realiseerimisel. Tema Liiga. pealöögid on tippründaja tasemel ning “Matsi isikus on meil tegu väga eduka jalgpalluriga, kellel on oluline seda teab väga hästi ka Eesti koondise roll meie pikaajalistes plaanides,” sõründaja Sergei Zenjov, kelle tööandja Lvivi Karpatõ võrku ta möödunud hoo- nas Borussia spordidirektor Michael Zorc. aja Euroopa Liigas sahistas. Nüüd, kus Arvestades Hummelsi viimase paari Bayern on Hummelsist ilma ja omal kaitseliinis üksjagu muresid on, kostab aasta tähelendu, tundub isegi kumFC Hollywoodi leerist kahetsushüümaline, et A-koondise debüüdi tegi ta deid. alles mullu kevadel Malta vastu. Löw “Teadsin alati, et Matsis on potenton näidanud säravat taiplikkust noorte siaali saada maailmaklassiga kaitsjaks ründele orienteeritud pallurite kaasaning teda müües tegime suure vea,” misel koondisse, kuid kaitseliini värsütles Hummelsi Bayerni duublisse kendamise suhtes on ta olnud märksa ülendanud Gerland. Tänavu suvel jäi konservatiivsem.

Dortmund ilma Türgi poolkaitsjast Löwi üheks suurimaks väljakutseks Nuri Sahinist, kes müüdi Real Madtuleva aasta Euroopa meistrivõistluste ridile. Arvestades Hummelsi noorust, eel on leida kaitseliin, kes püsiks ühes mitmekülgsust ja tehnilisust, ei ole taktis noore ründevurriga. Hummelsist hämmastav, et tema potentsiaalsete koaga peaks saama mees, kes seda tagaliini silaste nimistu tipus seisab FC Barcelo- juhtima hakkab.

46

JALKA AUGUST 2011

cv Mats Julian Hummels Sündinud: 16.12.1988 Bergisch Gladbachis, Saksamaal

Positsioon: keskkaitsja Pikkus: 191 cm Number klubis: 15 Kasvatajaklubi: 1995–2005 Müncheni Bayern

Klubikarjäär: 2005–2007 Müncheni Bayern II 42 (5) 2007–2009 Müncheni Bayern 1 (0) 2008–2009 (laenul) Dortmundi Borussia 25 (1) 2009– Dortmundi Borussia 62 (10)

Koondisekarjäär: 2007–2010 Saksamaa U21 21 (5) 2010 Saksamaa 7 (0)

Saavutused: Bundesliga meister (2011), U21 Euroopa meister (2009)

maailm

Jalgpalli kohtukevad ehk petturid võetakse pihtide vahele Mai lõpus, kui Lionel Messi ja Barcelona näitasid Meistrite Liiga finaalis maailmale kauni mängu ilu selle parimas tähenduses, oli vähestel mahti tähele panna, et Saksamaa kohtusaalis tegeleti vuti pimedama poolega.

Lennart Komp

M

dus horvaat madalamatele liigadele, siis nüüd võttis ta asja märksa uhkemalt ette. Bochumi kohtus esitleti tõendeid 47 kahtlase matši kohta, kuid politsei kahtlustab enam kui 300 mängu tulemusega manipuleerimist üle Euroopa.

Sapina tunnistas, et oli 2008.–2009. aastal osaline enam kui 20 mängu tulemuse mõjutamises. Jõuk keskendus väiksematele liigadele väljaspoolt Saksamaad, kus pallurid, sageli välismaalased, on madalalt tasustatud, ja Aasiast tehtavad panused jäävad märkamata. Peale Sapina läheb viieks ja pooleks aastaks vangi teine horvaat Marijo Cvrtak; sloveen Dragan Mihelic pääses tingimisi karistusega.

Sapina avaldas kohtus, et nad kasutasid mängude hindamiseks viie punkti skaalat. Viis “tärni” markeeris matši, mille tulemuses võisid nad tänu mängijatele ja/või ametnikele tehtud maksetele peaaegu kindlad olla. Ja nagu Eesti–Bulgaaria maavõistlusmängu puhulgi ei ole niivõrd oluline mitte konkreetne lõpptulemus, vaid löödud väravad, lisaminuteil löödud väravad jne.

Sapina ja Cvrtak tunnistasid, et enam kui 20 manipuleeritud matši seas oli ka 2009. aasta septembris toimunud MMvalikmäng Soome ja Liechtensteini vahel. Sapina ütles, et maksis bosnialasest kohtunikule Novo Panicile Sarajevo parklas 40 000 eurot, et see kindlustaks, et teisel poolajal löödaks vähemalt kaks väravat. Mäng lõppes tulemusega 1 : 1. MõleFoto: Sascha Scheuermann/AFP/SCANPIX mad tabamused sündisid teisel kolmveerandtunnil. Neist üks Horvaat Ante Sapina mõisteti mais uuesti trellide taha. Kohus tuvastas selgelt kahtlasest penaltist.

47 mängu, mille tulemuse mõjutamises oli Sapina osaline. Politsei Teiste manipuleeritud mänkahtlustab, et neid matše on üle 300. õni päev varem kärgatas Loode-Saksamaa linnas Bochumis kohtunikuhaamer, mis saatis jalgpalli kurikuulsaima kihlveopetturi Ante Sapina Euroopa suurima mängude manipuleerimise protsessi tulemusena viieks ja pooleks aastaks trellide taha.

Horvaatiast pärit Sapina nimi ei tohiks vuti varjuküljega kursis olevatele inimestele võõras olla. Ühes venna Milaniga mõisteti ta vangi ka 2005. aastal.

Toonane skandaal tipnes saksa vilemehe Robert Hoyzeri häbisse langemisega.

Vanglast vabanedes vandus 33aastane Sapina, et hakkab astuma seadusekuulekate radu, ent õige pea sai tema kohvik Cafe King, kus ta kohtus ka Hoyzeriga, taas Aasia illegaalsete kihlveokontoritega seotud kuritegeliku võrgustiku keskpunktiks.

Bochumi politsei komistas Sapina võrgustiku otsa esialgu väljapressimise juhtumit uurides. Ent kui esiti kesken-

gude seas oli Meistrite Liiga matš ungarlaste Debreceni ja itaallaste Fiorentina vahel. Samuti mitu Euroopa Liiga kohtumist ja arvukalt mänge Saksamaal, šveitsis, Austrias, Belgias, Türgis, Ungaris, Sloveenias, Horvaatias ja Kanadas.

“Teame enam kui 300 mängu 20 riigis, mille puhul kahtlustame tulemuse mõjutamist,” lausus Bochumis toimunud juurdlust läbi viinud Friedhelm Althans ajakirjale World Soccer.

“Mängijatele, kohtunikele ja ametnikele antud summad ulatuvad 1,7 miljoni euroni, kuid me ei tea, kui suur osa on meie silma alt välja jäänud.”

Samal ajal Sapina süüdimõistva otsusega teatas FIFA koostöölepingu sõlmimisest Interpoliga. Kümneks aastaks sõlmitud ühistöö jooksul eraldab FIFA Interpolile ligi 20 miljonit eurot, neist kaheksa esimesel kahel aastal.

“Kokkuleppemängude oht on maailma spordis väga tõsine ja oleme pühendunud sellele, et teha probleemiga võitlemiseks kõik, mis on meie võimuses.

Kokkuleppemängud raputavad spordi alustalasid, milleks on aus mäng, austus ja distsipliin. See on põhjus, miks FIFA rakendab nulltolerantsi, kui keegi rikub neid põhimõtteid,” ütles FIFA president Sepp Blatter FIFA pressiteate kaudu.

Peale Interpoli juurde vastava üksuse loomise täiendati ka FIFA struktuuri uue osakonnaga, mis pühendub kihlvedude ja nendega seonduvate probleemide uurimisele.

“Finantseerides pikaajalist korruptsioonivastast programmi, millega võideldakse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse katsete vastu muuta sporti ebaausaks, on FIFA astunud suure sammu, et kindlustada jalgpalli rikkumatust üle maailma,” lausus 188 riigis tegutseva 2011 AUGUST JALKA

47

maailm Interpoli peasekretär Ronald Noble.

Koostöö esimesi vilju maitsti juba eelmisel suvel, kui FIFA ja Interpol ühendasid jõud Hiina, Hongkongi, Malaisia, Macau, Singapuri ja Tai politseiga. Operatsiooni käigus vahistati 5000 inimest. Reidid korraldati enam kui 800 mängupõrgus, mille käive oli kokku enam kui 120 miljardit eurot.

FIFA uurimise all on praegu veebruaris Türgis peetud maavõistlusmängud Eesti–Bulgaaria ning Läti–Boliivia.

Samuti matš Argentina ja Nigeeria vahel Abujas, kus Nigerist pärit kohtunik Ibrahim Chaibou andis lisaaja lõpuminuteil Argentina kasuks kahtlase penalti, mille Mauro Boselli mängu viimase löögina ka realiseeris.

Lisaks survestatakse FIFAt uurima Zimbabwe koondist, kes 2009. aastal Aasia turneel olles võttis järjest vastu suuri kaotusi. Selles juhtumis tõotab võtmetunnistajaks saada Singapurist pärit Wilson Raj Perumal (vt kõrvallugu).

Kuidas pätid raha teevad?

Mängutulemustega manipuleerimine on organiseeritud kuritegevusele kasumlik ettevõtmine. Tänu Aasia turgude rahapadadele teenitakse ulmelisi summasid.

FIFA uurijad usuvad, et näiteks 300 000 USA dollari eest korraldatud rahvusvahelise klubiturniiri pealt võivad Aasia kurikaelad teenida kümneid miljoneid dollareid. Seda tänu miljonitele

väikestele ja oluliselt vähematele suurematele mänguritele.

Kahtlustuse kohaselt tegid manipuleerijad kontorite tähelepanu hajutamiseks erinevatele mängudele 2500 (1720 eurot) ja 5000 dollari (3440 eurot) suuruseid panuseid. Aasia turgudel keskenduti löödud väravatele ja seal mail populaarsele “händikäpile” panustamisele.

Väidetavalt on Kaug-Ida legaalsete ja illegaalsete kihlveokontorite aastane käive üle 550 miljardi euro. Aasia turg on atraktiivne, sest lühikese aja jooksul saab teha suuri panuseid ning raha panna ka väiksematele liigadele, mida Euroopa kontorid ei puuduta. Neist väikestest liigadest leitakse madalapalgalisi ja/või võlgades mängijaid, kelle kaudu siis tulemused kindlustatakse.

Kuna mitmes Kaug-Aasia riigis on hasartmängud keelatud, toimub peamine tegevus Singapuris ja Filipiinidel, kus seadusandlus on nõrk. Selleks et tagada tulemuste edastus, värvatakse kohapealt n-ö sosistajaid.

Itaalia, Kreeka, Türgi, Lõuna-Korea ...

Peale Soome lahvatas kihlveoskandaal ka Kreekas, kus võimud kahtlustavad 68 inimest mängutulemuste mõjutamises.

Nende seas on suurärimees ning Pi­ reuse Olympiakose president Vangelis Marinakis, Olympiakose kaitsja Avraam Papadopoulos, mitmed agendid,

Ojamaa klubil kurikuulus minevik

Henrik Ojamaa liitumine Soome meistriliiga klubiga Rovaniemi Palloseura pani kerkima nii mõnegi kulmu, sest alles sel kevadel ületas RoPS uudiskünnise kui kihlveopetturite pesa.

Soome jalgpalli suurima skandaali keskel seisab Singapurist pärit Wilson Raj Perumal, keda kahtlustatakse Aafrika ja Aasia koondiste mängutulemuste manipuleerimises ning kes rivistas Bahreini vastu üles Togo võltskoondise.

Kohtu all on ka üheksa endist RoPSi mängijat – seitse zambialast ja kaks grusiini –, kellele Perumal maksis väidetavalt kokku üle 565 000 euro. Suur number tundub aga köömes, kui uskuda Perumali enda tunnistusi. Nimelt teenis teda värvanud Aasia ettevõte ühe manipuleeritud mängu pealt 340 000 kuni miljon eurot.

Peale RoPSi sattus läbi Perumali skandaali ka kolmekordne Soome meis-

48

JALKA AUGUST 2011

ter Tampere United ja AC Oulu. Tampere klubi juhid tunnistasid, et võtsid Perumalilt vastu raha, et kindlustada tema soovitud tulemused. Oulu patukotid olid Zambiast pärit vennaksed Donewell ja Dominc Yobe, kes mõisteti süüdi pärast seda, kui tunnistasid Perumalilt 50 000 euro vastu võtmist, et mõjutada mullu ühe matši tulemust.

Soome jalgpalliliidu peasekretär Kimmo Lipponen ütles mais Telegraph Sportile, et kogu juhtum on ala mainele Soomes teinud tohutut kahju.

“Kui jalgpallis ilmnevad kokkuleppemängud, ei ole meil muud varianti kui resoluutselt käituda,” rääkis Lipponen.

“On tähtis, et jalgpallipere mõistaks seda kui globaalset probleemi, mille sisse oleme sattunud ka meie.” Ühtekokku kahtlustatakse viimase nelja hooaja jooksul 33 RoPSi mängu, kus üritati tulemusega manipuleerida. Teada-

ärimehed ja ametnikud.

Viis aastat pärast Calciopolit seisab Itaalia silmitsi järjekordse petujuhtumiga.

Juunis vahistasid kohalikud korrakaitsjad 16 inimest. Nimekaim neist on endine Rooma Lazio ja Itaalia koondise ründaja Giuseppe Signori, keda kahtlustatakse

olevalt 12 juhul see ka õnnestus. Soome meistriliiga Veikkausliiga tegevjuhi Timo Marjamaa sõnul on sari nüüdseks n-ö mädanenud õuntest puhastatud.

“Mul on hea meel, et kurjategijad on saanud karistuse või on antud kohtu alla,” lausus Marjamaa juulis kanalile MTV3. “Soome on vaid piisk mustas miljardiäris, mille keskused asuvad peamiselt Aasias. Oleme aastaid kasutanud eelhoiatussüsteeme ning nüüd, kus rahvusvahelised jalgpalliorganisatsioonid teevad koostööd politseiga, on võimalik kurjategijaid ka reaalselt karistada.”

Perumali rahvusvaheline kontor, nii hämmastav kui see ka ei ole, asus Londonis. Wembley staadionilt vaid mõnesaja meetri kaugusel. Valenime (Rajamohan Chelliah) all Soome lennates jäigi ta kohalikele võimudele vahele. Esimest korda mõisteti ta kihlveopettuses süüdi juba 1995. aastal.

Foto: Attila Kisbenedek/AFP/SCANPIX

Kui jalakrambid teevad muret...

Magnesium Diasporal® 300,

suukaudse lahuse graanulid Magneesiumtsitraat

tulemuste süstemaatilises mõjutamises.

Nagu mitmed sarnased juhtumid, algas ka see kummalisest juhusest.

Nimelt kurtsid 3. liiga klubi Cremonese mängijad ja füsioterapeut pärast kohtumist Paganesega, et ei tunne end hästi. Haiglas leiti nende uriinist tugeva rahusti jälgi. Väidetavalt segati ainet nende jookidesse poolajal. Itaalia madalamate liigade klubid satuvad organiseeritud kuritegevuse ohvriks sageli seetõttu, et likviidsusprobleemide pärast ei suudeta palku õigel ajal maksta ning petuskeemi nähakse kiire tulu allikana.

Teine viis jalgpalliga musta raha teha on klubide ostmine maffia poolt.

Pleki oma puhtale rüüle sai ka LõunaKorea profiliiga K-League, kui juuni keskel määrati eluaegne võistluskeeld kümnele mängijale. Juhtumi tõsidusest kõneleb asjaolu, et üks kahtlusalustest ei jõudnudki kohtu ette, vaid sooritas enesetapu.

Türgi politsei pidas juulis kinni üle 80 inimese, keda arvatakse seotud olevat mängutulemustega manipuleerimises. Nende seas on meistriliigas teiseks tulnud Trabzonspori president. Fenerbahce juht on aga nende 26 seas, kellele on juba esitatud kahtlustus 19 mängu resultaadi mõjutamises.

Võitle, mis sa võitled, väravate arv on niikuinii teada. Debreceni ja Fiorentina Meistrite Liiga mängus lõid itaallased esimesel poolajal neli, ungarlased teisel kolm väravat.

 organismi poolt hästi omastatav  toetab lihasrakkude talitlust ning hoiab ära lihaskrambid  sobib hästi ka rasedatele  mugav kasutada – 1 kord päevas Näidustus: magneesiumivaeguse vältimine ja ravi.

Apteekides saadaval ka Magnesium-Diasporal® 300 Direkt suus lahustuvad graanulid ja MagnesiumDiasporal® 100 imemistabletid.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugeda pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidada nõu arsti või apteekriga.

Müügiloa hoidja/Tootja: Protina Pharmazeutische GmbH, Saksamaa.

Müügiloa hoidja esindaja Eestis: Miecys-Pharm OÜ, Vitamiini 4, 51014 Tartu.

2011 AUGUST JALKA

49

Signe P채rtel koos lastega: Rebecca ja Sveniga Kalevi kunstmuruv채ljakul.

50

JALKA AUGUST 2011

Foto: Lembit Peegel

käbi & känd

Kirjutamisoskus nakatas terve pere jalgpalliga Rebecca Pärtel (10) sattus jalgpalli juurde tänu kord omandatud kirjutamisoskusele: tüdruk kirjutas oma nime igale poole kuhu sai ja nõnda sattus tema nimi ka üleskutsele tulla Martin Reimi jalgpallikooli. Tütre kaudu hakkas vutti mängima ka ema, kes on nüüd jalgpallitreener.

Trennis käib vend Sven (8) ja palli on hakanud toksima isagi!

Indrek Schwede

M

artin Reimi jalgpallikooli treener Signe Pärtel mängis nooruses Sadala põhikoolis käsipalli. Jõgeva maakonnas paiknevas koolis võeti ala väga tõsiselt. Muuhulgas võideti maakoolide suvespartakiaadil esikoht ja Signe valiti turniiri parimaks käsipalluriks. Signe oli sportlik tüdruk, kes tegeles paljude aladega. Ta suhtles rohkem poiste kui tüdrukutega ning tagus külapoistega jalgpalli. Tihedam seos jalgpalliga tekkis tal tänu tütrele 2005. aastal.

“Rebecca oli just õppinud oma nime kirjutama ja kirjutas seda igale poole,” räägib Signe Pärtel. “Niimoodi sattus ta igasugustesse huvialaringidesse. Ükskord, kui Rebecca oli 7aastane, tuli mulle arve ujumistrennist. Teatasin, et minu tütar ei käi ujumistrennis, aga selgus, et ta oli seal juba terve kuu osalenud! Kui seina peal oli kutse Martin Reimi jalgpallikooli, kirjutas Rebecca oma nime ka sinna.”

Kui Reimi jalgpallikoolis toimus isadepäeva puhul laste ja emade vaheline mäng, mõtles Signe, et prooviks ka.

Kuna Nõmme Kalju otsis just mängijaid, läks Signe sinna. Eesmärgiks polnud mitte võistlemine, vaid mängurõõm.

“Nõmme Kalju mängis Meistriliigas ja mina mängima ei pääsenud, sest tugevamad olid ees,” selgitab Signe Pärtel.

“Sain väljakule mõnes sõpruskohtumises ja kuulusin nende mängijate hulka, kelle vastu põhirivistus sai treeningutel mängida. Mulle sellest piisas.”

Rebecca karastub poistetrennis Rebecca hakkas Olev Reimi treeningugrupis mängima juba 5aastaselt, ainsa tüdrukuna. Algus oli ehmatav. Kui pall

mängu pandi, lidusid algajad jalgpallurihakatised üksteise võidu sellele järele. Rebecca kukkus. Tüdruku näol olid jalgpallisaapa jäljed. Mõistagi järgnes reaktsioon: elu sees ei lähe enam jalgpallitrenni!

“Meil on kodus selline reegel, et iga uue trenni või huvialaringi puhul peab kohal käima vähemalt kolm korda – varem loobuda ei tohi!” räägib Signe Pärtel. “Muidu ei saa asjast pilti ette, ja liiga vara ei tohi alla anda. Pärast kolmandat korda ütles Rebecca, et jääb jalgpalli juurde.”

“ „

Vahel mõni poiss lööb mind salaja, kui olen talt mängus palli ära võtnud.

Rebecca treenib grupis, kus ta on poiste seas ainus tüdruk. Treeningud toimuvad kolm korda nädalas. Nädalavahetusel käib tüdruk võimalusel Flora tüdrukute treeningul. Peale jalka tegeleb Rebecca rulliluuisutamise, iluvõimlemise, rahvatantsu, koorilaulu ja klaverimänguga ning käib kunstikoolis ja teadusringis.

Tunnistusel on tal ainult viied.

“Kool segab tal trennides käimist,” naerab Signe Pärtel, kes ise tegeleb ka kõhu- ja mustlastantsuga. “Ta õpib trennide ja ringide vahepeal ning kodus õppimist polegi. Õhtuti läheb ta mõnikord jooksma.”

Rebeccale, kes käib võistlemas Nõmme Kalju tüdrukute eest, on poistega koos harjutamine kasuks tulnud. Ta ei karda vastaseid ega palli. Mõistagi on sel ka oma hind.

“Kuna poisid alguses talle palli ei andnud, siis ainus võimalus seda saada oli minna ja pall ise ära võtta!” räägib Signe Pärtel. “See kasvatab psüühikat ja karastab.”

“Vahel mõni poiss lööb mind salaja, kui olen talt mängus palli ära võtnud,” pihib Rebecca. “Vigastusi ma eriti ei karda. Ükskord üks poiss jooksis otsa, mul oli põsel sinikas, aga ma ei kartnud koolis käia. Kui õpetaja küsib, mis juhtus, siis ma räägin ära. Vere pärast ma ei nuta, sest veri ei valuta. Nutan siis, kui valus on.”

Viimasel ajal on poiste austus Rebecca vastu tõusnud, sest enam pole ta viimane, keda võistkonda valitakse. Vahel poisid lausa helistavad ja kutsuvad väljaspool treeningut jalgpalli mängima.

Rebecca unistus on pääseda Eesti naistekoondisse.

Sveni tõmbab väravavahiks Õe jälgedes on läinud ka Sven, kes käib samuti Viimsi Kunstikoolis ja tegeleb koorilauluga. Ja muidugi jalgpalliga. Alguses vaatas ta Rebecca tegemisi platsi äärest. Siis võttis pähe, et tema peab ka hakkama trennis käima. Kuigi alguses ei tulnud poisil kõik sugugi hästi välja.

“Suur tänu treeneritele, kes vastu pidasid, sest Sven tahtis küll trennis käia, aga mitte seal osaleda,” meenutab Signe. “Ta ei tegelenud alati jalgpalliga, vaid vaatas pealt. Siis tuli talle meelde, et on ju jalgpallitrenn ning hakkas jälle tegutsema.

Kaks viimast aastat on hästi läinud.”

Kuigi Sven on väljakumängija, kipub ta igal võimalusel väravasse, sest tema treeneriks on Martin Kaalma ja talle meeldis ka Mart Poom. Ja viimati aval2011 AUGUST JALKA

51

käbi & känd das talle muljet Flora puurivahi Marko Meeritsa mäng.

Signe jälgis pidevalt oma laste treeninguid ja Olev Reim tegi talle ettepaneku hakata abitreeneriks. Signe küsis ka Martin Reimi arvamust ning sai julgustust ja vajaliku tõuke. Järgnes rahvajalgpalli kursuse ja Eesti Jalgpalli Liidu kursuse Treener III läbimine.

Nüüd on Signel kaks 2005/2006. aastal sündinute gruppi, keda ta kaks korda nädalas oma vabast ajast juhendab.

“Pärast keskkooli tahtsin minna Tartu ülikooli kehakultuuri õppima, aga jäin napilt välja,” räägib hiljem Eesti Riigikaitse Akadeemia lõpetanud ja praegu politseitööd tegev Signe. “Praegu olen kõvasti õppinud Ivo Lehtmetsalt, kelle treeninguid olen palju jälginud. Ta on minu jaoks parim treener ja ma ei tea, kas ongi võimalik omandada seda, kuidas Ivo treeninguid korraldab ja lastega suhtleb.”

“Mina olen range ja nõuan, et kui trenni tullakse, siis peab ka trenni tegema,” iseloomustab Signe ennast ja lisab muiates: “Minu treening ei ole odav lap-

sehoid. Nõuan korda ja trennis osalemist.

Aga mulle ei meeldi samas, kui vanemad elavad oma unistusi lapse peal välja.”

Signe juhendada on tugevam ja nõrgem grupp. Tugevamaga käib ta ka võistlustel. Nõrgematelt ei nõuta saavutusi, vaid tahet jalgpalli mängida ja spordiga tegeleda.

“Minu missioon on neid jalgpalli juures hoida, et neil tekiks soov sellega tõsisemalt tegeleda,” seletab Signe, kes annab oma kasvandikud üle kogenumatele treeneritele. “Hoolitsen selle eest, et neil oleks lõbus, aga et nad omandaksid jalgpalli algoskused. Jälgin ka seda, et lapsed oleksid terved. Vigastatud ja haigetel lastel ei luba ma trennis osaleda.”

Naabrid ei jaksa palle tagasi lüüa Jalgpall on nakatanud terve Pärtelite pere, kelle kolmas laps, võimlemistrennis käiv Stella, sai juunis 5aastaseks.

Kui talle lasteaias pall anti, ei osanud tüdrukuke muud, kui kerale jalaga pihta anda. Ta moodustas võistkonnad ja pani teisedki jalkat taguma.

Jalgpalli on pandud mängima ka isa Risto, kes varem pallimänge ei sallinud. Reimi jalgpallikoolis on ka lastevanematel võimalus kaks korda nädalas mängida ning alguses asja pealt vaadanud Risto ostis peagi ise putsad ja hakkas kaasa lööma.

Jalgpallist on Pärtelite peres palju juttu ning koos käiakse vaatamas ka Meistriliiga, Eesti meeste- ja naistekoondise ning noortekoondiste mänge. Telerist vaadatakse jalgpalli vähem, sest selleks pole püsivust! Telerist näidatav jalgpall meelitab ise mängima. Isetegemist eelistatakse ka arvutile. Vastupidi üleüldisele arvutikultusele veedavad Pärtelite lapsed tunde väljakul, mitte arvutis.

Kui sõjaväelase ametit pidav Risto Süüriasse tööle suunati, võttis ta sinnagi putsad kaasa ning on kodustele teatanud, et mängib kohalikega jalgpalli.

“Minu jaoks on see nii naljakas,” imestab Signe abikaasa jalgpallivaimustust. “Nüüd mängivad meil kodus kõik ja naabrid ei jaksa üle aia lendavaid palle tagasi lüüa.”

Foto: Lembit Peegel

Õde-venda palli taga ajamas. Selles peres tõi Rebecca jalka juurde nii ema kui ka venna.

52

JALKA AUGUST 2011

Hea Golfi huviline!

Suvi on k채es, golfihooaeg alanud, ja ajakiri Golf ilmub taas!

Ajakirja tellimiseks mine aadressile www.saleshouse.ee/telli Nii lihtne see ongi.

2011 AUGUST JALKA

J채rgmine number ilmub 10. augustil.

53

54

JALKA AUGUST 2011

esiliiga

Pärnu poisid peaksid rohkem tahtma Vaid 18 päeva enne Esiliiga hooaja algust sündinud Pärnu Linnameeskond peab oodatult pingelist püsimajäämisvõitlust, et järgmisel aastal samm edasi astuda.

LENNART KOMP

K

evadel rippus Pärnu esindusmeeskonna jäämine Esiliigasse õlekõrre otsas. Päästev plaan ühendada Pärnu Vapruse, Pärnu JK ja Pärnu Kalevi parimad pojad ühtseks Linnameeskonnaks sai linna toetuse ja õnnistuse ajal, mil konkurendid oma ettevalmistusele viimast lihvi andsid.

Peatreener Kalev Pajula koondas enda hoole alla noore koosseisu, kes suurema osa senisest hooajast on tegelenud kokkumängu lihvimise, positsioonide sobitamise ja tahte otsimisega.

Et tänavune eesmärk on püsima jääda, tuleb 20 vooru järel 16 silmaga üheksandat kohta hoidnud pärnakatel oma esitusi veel parandada.

“Kiireks läinud hooaja algust ei saa kompenseerida, sest asju, mida meie tegime märtsis, tegid teised detsembris ja jaanuari alguses,” ütles Pajula. “Ka oli meil alguses ainult kaks-kolm kutti, kes on varem kaitses mänginud. Nii tuleb ka seal sisse eksimusi. Lisaks olime kokku mängimata ja puudusid vanad tegijad.”

“ „

Nad ei ole Barcelona, kes palli väravasse söödab!

Praegu on Pärnu “vanakesed” peagi 24aastaseks saavad Martin Partsioja ja Ott Joala. Väravavaht Joala peab aga end jagama, sest jalgpallist edukam on ta hoopis veemotos, milles juunis maailmameistriks tuli. Tema asendajaks on 17aastane Hans Naano, kes värvati Vändrast.

“Kõige suurem probleem on hoopis suhtumisega,” märkis peatreener. “Ma ei näe alati sädet silmis. Mõni mäng tuleb

Foto: Lembit Peegel

Pärnu väravat kaitseb veemoto maailmameister Ott Joala.

välja, aga tihti ei ole võidutahe piisavalt suur. Ka kipuvad mängijad palli üle hoidma ja löögi asemel veel söötu otsima. Aga nad ei ole Barcelona, kes palli väravasse söödab!”

Hooaja esimesest 20 voorust teenis Pärnu kolm võitu, seitse viiki ja kümme kaotust. Ehkki Pärnu 34st enam väravaid oli sisse lasknud neli konkurenti, oldi 18 löödud tabamusega kindlalt viimased.

2005. aastal Pärnu Vapruse Esiliiga võitjaks ja aasta hiljem Meistriliigas seitsmendaks tüürinud Pajula sõnul on poistes potentsiaali, kuid nad peavad ise tahtma midagi saavutada. Lisaks loodab Pajula noortele toeks meelitada endise Vapruse mängija ja praeguse Vändra jalgpalliveduri Ranet Lepiku, kes praegu II ja III liigas mängib.

Hooaja eel eraldas linn Linnamees-

konna tarbeks 10 000 eurot, millega tuleb sisuliselt aasta lõpuni läbi ajada.

Siiski ei pea mängijad enam trennimaksu maksma ning matšidele sõidetakse treeneri nõude järgi ühiselt bussiga.

“Seis on ikka kriitiline ja põlve otsas me seda asja teeme, kuid peame omadega välja tulema,” ütles meeskonna tegevjuht Indrek Meen. “Treeneri palk, sõidukulud, medikamendid, trahvid. Iga sent on arvel.”

Linnameeskonna vedamise tarbeks on Pärnu jalgpalliklubisid koondav mittetulundusühing loodud, kuid seni käib juhtimine Vapruse juriidilise keha alt.

Paksu verd see põhjustanud ei ole ning Meeni sõnul saadakse linna spordijuhi Uno Koorti, PJK juht Helmut Hundi ja Pärnu Kalevi vedaja Mati Killingu ühise laua taga regulaarselt ja sõbralikult kokku.

2011 AUGUST JALKA

55

56

JALKA AUGUST 2011

II liiga

Tartu noortetreenerite klubi JK Luunja JK Luunjas annavad tooni Tartu Tammeka endised mängijad, kellest paljud töötavad ülikoolilinnas noortetreenerina. Kuigi himustatakse võite, pole neil soovi tõusta Esiliigasse.

Indrek Schwede

S

uvevaheajale lääne/lõuna piirkonna liidrina läinud JK Luunja pidi pärast puhkust vastu võtma üllatuskaotuse 1 : 6 tabeli lõpuossa kuuluvalt HÜJK Emmastelt.

“Lausa häbi kohe!” reageerib JK Luunja meeskonna liider Taivo Kask emotsionaalselt. “Eks see paus jättis jälje. Meie puhul pole tegemist just kõige noorematega ka. Nädal enne mängu tegime natuke trenni, aga meie puhul peab hakkama füüsist otsast laduma. Paar põhimängijat ei saanud tulla, osa hüppas viimasel minutil alt ära. Jõudsime kohale viis minutit enne mängu algust, sain protokolli ära täita ja jooksin väljakule. Sooja ei jõudnud teha. Eks mõned võisid ka arvata, et küll võit ära tuleb. Kokkuvõttes oli see aga valus.”

JK Luunjas annavad tooni Tartu Tammeka taustaga endised mängijad (Kristjan Tiirik, Taavi Vellemaa, Foto: internet

Helesinises särgis Luunja võtab mõõtu Tartu SK 10 Premiumilt.

Eduard škunov, Krisjan Paapsi, Martin Hurt jt). Ligi pool meeskonda on noortetreenerid Tartu erinevates klubides. Kampa hoiab koos sõprus ja võimalus jalgpallimängu nautida. Taivo Kask tunnistab, et Esiliiga meeskonda ei köida.

konnal on hea suhe Luunja vallaga.

Toetust saadakse osalemistasu ja võistlusvormi osas ning pikemaid reise saab teha bussiga. Lühemaid sõite teevad jalgpallurid oma autodega. Duubelmeeskonnaks on III liigas palliv FC Otepää.

Esiliigas ei tahaks peksupoisid olla. Tahaks ikka korjata võite, kuhu vahele võib ka mõni kaotus lipsata.

Kolmas liiga oli uimane

“

„

“Tahame mängida hästi, olla vähemalt esinelikus, ja kuigi ma ei saa praegu rääkida meeskonna nimel, siis Esiliigasse pääsust me tõenäoliselt huvitatud poleks,” selgitab Kask. “Esiliigameeskondadele on teised tingimused. Meie tahame lihtsalt mängust mõnu tunda.”

Kaagvere staadionil mängival mees-

“Kolmas liiga tundus väga uimane ning mängisime ise vastastega samas tempos, kuigi oleks paremini suutnud,” räägib Eesti U21, U19, U18 ja U17 koondistes kokku 25 mängu pidanud Taivo Kask. “II liiga taset naudime, sest see on meile sobiv. Esiliigas ei tahaks peksupoisid olla. Tahaks ikka korjata võite, kuhu vahele võib ka mõni kaotus lipsata.”

Endiste spordimeeste egod on senini JK Luunja särgis kenasti omavahel hakkama saanud.

“Meil on küll kõik ambitsioonikad, keegi ei taha kaotada, aga endisaegse Luunja reputatsiooniga pole meie puhul tegemist,” jätkab Kask. “See, et keegi lööks kohtunikul ninaluu puruks, nagu varem juhtus, on meie puhul välistatud.

Meil on ka mõnikord omavahel rabistamist, kui emotsioonid lõkkele löövad, aga me rahustame üksteist maha. Räägime alati asjad selgeks – see on põhiline. Mängu ajal võib tulla ütlemist, aga see on pigem õpetamine, mitte midagi pahatahtlikku.”

Uusi mängijaid ongi Luunja meeskond saanud eeskätt Tammekast ning aina uusi on ka tulemas. Nende nimesid Taivo Kask veel ei ütle.

Andke teada oma tegemistest, põnevatest juhtumistest ja huvitavatest mängijatest: indrek@jalgpall.ee või lennart@jalgpall.ee 2011 AUGUST JALKA

57

58

JALKA AUGUST 2011

III liiga

FC Metropool = Pärnu ainus harrastajate punt Eesti jalgpalli põlises kantsis Pärnus tegutseb vaid üks meistrivõistlustel osalev päris harrastajate meeskond.

Selleks on FC Metropool.

Lennart Komp

L

innas, kus elab üle 40 000 inimese, mille jalgpallitraditsioonid on silmapaistvalt pikaajalised ning mis on andnud Eesti koondisele mitme algkoosseisu jagu mängijaid, võiks justkui olla rohkem meeskondi meistrivõistlustel esindatud. Paraku on Metropool Esiliigas palliva Linnameeskonna ja selle astme võrra madalamal madistava duubli kõrval kolmas. Ja ainus, mis on vaid harrastajate päralt.

Metropooli eestvedaja Hannes Kivilo sõnul helistab talle iga kuu vähemalt paar huvilist, ent paljud neist tulevad ainult suveajaks ja kaovad siis uuesti mööda ilma laiali.

“Kui trennis käib 15-16 meest, siis neist vaid pooled mängivad liigat,” sõnas Kivilo. “Töö ja kooli pärast ollakse igal pool laiali ning 30 registreeritud mängijast vaid pool elab reaalselt Pärnus. Ja see on ka põhjus, miks mitmed teised satsid on lagunenud.”

Metropooli enda tuumik koosneb viiest-kuuest pallurist, kes nooremas eas Tormi Raidi trennis käisid. Jalgpallitaustaga on teisedki, kuid aja ja sobiva meeskonna puudumisel oli jalgpall enne Metropooliga liitumist mõneks ajaks soiku jäänud.

“Seltskond on super ning kui keegi juba tuleb, ei näe ma põhjust, miks ta peaks tahtma ära minna,” hindas Kivilo.

“Mängime inglisepärast jalgpalli, aga mitte jõulisuse ja tooruse, vaid väravale suunatuse mõttes. Ei taha palli kaua veeretada, vaid püüame nelja-viie sööduga löögile jõuda.”

Metropooli üheks eesmärgiks peab Kivilo jõudmist selleni, et treeningute külastatavus oleks kõrge ning igaks mänguks oleks võtta 20 meest. Praegu aga seis veel nii roosiline ei ole ja nii on hooaja hakul raskusi meeskonna kokkusaamisega.

“Kui teistel amatöörpuntidel tekivad

Foto: erakogu

Pärnu ainus harrastajate punt FC Metropool ülal vasakult: Hannes Kivilo, Jakob Tomson, Alo Martinson, Ivo Kuter, Erki Martinson, Deivid Soll. All vasakult: Kalev Repp, Renek Õunapuu, Valdo Viikmaa, Mait Savi, Mikk Eelsoo.

mõõnad suve keskel, siis meil huvi hooaja edenedes aina tõuseb,” ütles Kivilo, kes oli mullu IV läänetsooni parim väravakütt. “Meie jaoks on see kolmas hooaeg meistrivõistlustel ja esimene III liigas. Suurtest asjadest võib unistada, kuid tähtsam on mängijad stabiilselt trenni ja mängudele saada.”

“„

Ei taha palli kaua veeretada, vaid püüame nelja-viie sööduga löögile jõuda.

Oma nime sai huvitava nimega pundist FC Linnugripp välja kasvanud Metropool piljardiklubilt, mis jalgpallureid esimesel hooajal spondeeris. Nüüd on kuuliklubi hingusel, ent vutimehed jätkavad. Ühtlasi ollakse ka Pärnu Linnameeskonna duubli duubliks ehk päris sõltumatu amatöörsatsiga tegemist ei ole.

“Mõned kutid käivad ka II liigas mängimas, kuid kõrgemale pole kutsutud,” rääkis Kivilo. “Isegi kui oskused lubaks, ei jõuaks me kahe trenni pealt nädalas ju üle 20 minuti joosta.”

See, et madalamates liigades juhtub tihtipeale huvitavaid seiku, on tuttav ka Metropoolile. Saaremaale Kivilo töökohast võetud bussiga mängule sõites lendas üks rehv Virtsu sadamas pauguga lõhki ning korraks oli tunne, et nüüd jääb mäng ära.

Praamist jäädi küll maha ja ettenähtud 15 minuti asemel hilineti matšile 45 minutit, ent lõpuks sai mäng peetud. Selgus, et Pärnust sõitma hakates oli käsipidur peale ununenud ja rehv üle kuumenenud.

Andke teada oma tegemistest, põnevatest juhtumistest ja huvitavatest mängijatest: indrek@jalgpall.ee või lennart@jalgpall.ee 2011 AUGUST JALKA

59

60

JALKA AUGUST 2011

IV liiga

Suure-Jaani United – edukus endalegi üllatus Nädal aega enne meistrivõistlustele registreerimist loodud SK Suure-Jaani United troonib kesksuvel IV liiga lõuna piirkonnas liidrina. Meeskond on järeltulijaks mullu viimaseks jäänud Rolling Doorsile. indrek schwede

V

õrreldes mulluse hooajaga on IV liiga lõuna piirkonnas kaks meeskonda vähem: FC Abja loobus mullu keset hooaega ning Rolling Doorsile jäi eelmine aasta samuti viimaseks: moraalselt lagunenud meeskond jäi viimaseks. Nende kahe varemetele tõusis aga nädal enne tänavustele meistrivõistlusele registreerimist loodud SK SuureJaani United, kus mängivad ka kohalikud noored ja mõned poisid Viljandist.

“Meie esialgne eesmärk oli klubi käima saada, aga endalegi ootamatult tõusime oma piirkonna liidriks,” räägib meeskonna mängiv treener Sergei Vassiljev. “Rolling Doors oli lihtsalt meeskond, nüüd asutasime klubi. Õnneks jäi Rolling Doorsi nimeline firma sponsoriks edasi.

Muidugi saame suurt tuge vallalt.”

Enne uue klubi asutamist tegi Sergei Vassiljev küsitluse ja uuris, milline on kohalike huvi klubi vedada, kas oleks treeneriks tahtjaid. Praegu veab Vassiljev üksinda kohalikku vutivankrit: peale liigameeskonna juhendab ta juba kaheksa aastat kohalikus gümnaasiumis valla finantseeritavat jalgpallikooli ning treenib ka tüdrukuid, kellest tema parimad õpilased on jõudnud Viljandi Tulevikku ja Eesti noortekoondistesse.

“Meie oma poisid tahtsid liigas mängida ning kaks olid huvitatud ka treenerikursustest,” räägib Vassiljev, kes on ise läbi teinud Treener III kursused. Jalgpall on Suure-Jaani valla populaarseim spordiala, kokku tegeleb sellega korrapäraselt ligi sada inimest. Koos Suure-Jaani uue klubiga ründab edasipääsu kolmandasse liigasse ka sama valla SK Tääksi.

Suure-Jaani Unitedi sihiks on pääseda kolmandasse liigasse. Sama siht oli ka Rolling Doorsil. “Eelmisel hooajal lugesime üht kollast kaarti valesti, meil

Fotod: Maarika Hiiemäe

Märt Mäger (keskel palliga) üritab võrokesest mööda mängida. Aleksander Golovko (paremal) on valmis aitama. Marek Siimon (nr 3) on avanemas.

annulleeriti üks tulemus, poiste meeleolu langes ja kukkusime tabeli keskelt lõppu,” meenutab Sergei Vassiljev mullust kokkuvarisemist. Valusa kogemuse tõttu oligi seetõttu lahtine tänavune osalemine ja üksmeel leiti päris viimasel hetkel.

“Publikut on meil olnud 50–60 inimest, mis on korralik number,” räägib Vassiljev. “On küsitud fännisärgi kohta, mis teeb heameelt.”

Vassiljev arvab, et kolmanda ja neljanda liiga tase on ühtlane ning rohkem sõltub see sellest, kui palju on meeskonnas jalgpallitaustaga mängijaid, kas kõigile positsioonidele on häid mängijaid ning kas saadakse kokku parim koosseis.

Meeskond mängib Suure-Jaani gümnaasiumi staadionil, mis jäi masu tõttu renoveerimata ja selle kõrvale väikemõõtmeline kunstmuruplats rajamata.

Pooled pallurid on õpilased või üliõpilased, ülejäänud käivad tööl. Keskmine vanus on 22 aastat.

“Meie eesmärgiks on anda kõigile

Mängija ja fänn ühes isikus: Oliver Abel.

võimalus. Kes ei taha või ei küüni liigajalgpallini, saab Tääksi meeskonnaga osaleda Rahvaliigas,” selgitab Paides Viktor Metsalt jalgpallipisiku saanud Sergei Vassiljev. “Me ei hoia mängijaid kinni, kui nad tahavad ära minna. Peamine on nautida jalgpalli, mitte ilmtingimata pingutada tulemuse pärast. Aga kui keegi tahab jõuda kõrgemale, abistame igati.”

Andke teada oma tegemistest, põnevatest juhtumistest ja huvitavatest mängijatest: indrek@jalgpall.ee või lennart@jalgpall.ee 2011 AUGUST JALKA

61

62

JALKA JUULI 2011

kalender

Augustikuu mängud kodukamaral Allolevalt kuu tähtsamad mängud Eestis: meeste ja naiste Meistriliiga, meeste Esiliiga ning noortekoondised.

Lühend: TV – mäng on TV 6 eetris.

Kalendrimuutusi, aga ka Eesti klubide võimalikke eurosarjade kohtumiste aegasid jälgi: www.jalgpall.ee

Meistriliiga Laupäev, 6. august (XXIII voor) UEFA Euroopa Liiga III eelringis osalevate klubide mängud peetakse pühapäeval, 7. augustil.

17.00 TV Tallinna FC Levadia – Nõmme JK Kalju

Maarjamäe muruväljak 19.30 JK Sillamäe Kalev – FC Viljandi

Sillamäe Kalevi staadion 19.30 Tartu JK Tammeka – Narva JK Trans

Tartu Tamme staadion 19.30 FC Kuressaare – Tallinna FC Flora

Kuressaare linnastaadion 19.30 Lasnamäe FC Ajax – Paide linnameeskond

FC Ajaxi staadion Laupäev, 13. august (XXIV voor) 14.00 TV Tallinna FC Flora – JK Sillamäe Kalev

A. Le Coq Arena 17.00 Narva JK Trans – Lasnamäe FC Ajax

Narva Kreenholmi staadion 17.00 Paide linnameeskond – FC Kuressaare

Paide gümnaasiumi staadion

17.00 FC Viljandi – Nõmme JK Kalju

Viljandi linnastaadion

17.00 Kohtla-Järve FC Lootus – Valga FC Warrior

Kohtla-Järve Spordikompleksi staadion

17.00 Tallinna FC Flora – Tartu JK Tammeka

A. Le Coq Arena

17.00 Pärnu linnameeskond – Tallinna FC Flora II

Pärnu Kalevi staadion

Esiliiga Pühapäev, 7. august (XXIII voor) UEFA Euroopa Liiga III eelringis osalevate klubide duublid mängivad esmaspäeval, 8. augustil kell 18.45.

17.00 Valga FC Warrior – Tallinna FC Infonet

Sportland Arena 17.00 Tallinna FC Puuma – Pärnu linnameeskond

Lasnamäe SPK kunstmuru 17.00 Kohtla-Järve FC Lootus – Tallinna FC Levadia II

Kohtla-Järve Spordikompleksi staadion 19.30 Tallinna FC Flora II – Tallinna JK Legion

A. Le Coq Arena I muruväljak Pühapäev, 14. august (XXIV voor) 17.00 Tallinna JK Legion – Kohtla-Järve FC Lootus

Wismari kunstmuruväljak 17.00 Tallinna FC Levadia II – Tallinna FC Puuma

Maarjamäe kunstmuruväljak

17.00 Nõmme JK Kalju – Tartu JK Tammeka

Hiiu staadion

17.00 Pärnu linnameeskond – Valga FC Warrior

Pärnu Kalevi staadion

Laupäev, 20. august (XXV voor)

17.00 Kiviõli Tamme Auto – Tallinna FC Flora II

Kiviõli linnastaadion

17.00 Nõmme JK Kalju – Narva JK Trans

Hiiu staadion

19.30 Tallinna FC Levadia II – JK Tallinna Kalev

Maarjamäe kunstmuruväljak

Naised

17.00 JK Tallinna Kalev – Kiviõli Tamme Auto

Kalevi Keskstaadion

17.00 FC Viljandi – Tallinna FC Levadia

Viljandi linnastaadion

14.00 TV Tallinna FC Levadia – Tallinna FC Flora

Kadrioru staadion

17.00 Tallinna FC Infonet – Kiviõli Tamme Auto

Lasnamäe KJH kunstmuruväljak

Meistriliiga Laupäev, 6. august (XVI voor) 14.00 Tartu JK Tammeka – Nõmme JK Kalju

Tartu Tamme staadion 14.00 Tallinna FC Flora – Tallinna FC Levadia

A Le Coq Arena I muruväljak 19.30 Pärnu JK – Põlva FC Lootos

Raeküla gümnaasiumi staadion Laupäev, 27. august (XVII voor) 11.00 Tallinna FC Levadia – Pärnu JK

Maarjamäe jalgpallikompleks 19.30 Tartu JK Tammeka – Tallinna FC Flora

Tartu Tamme staadion 19.30 Nõmme JK Kalju – Põlva FC Lootos

Hiiu staadion

19.30 Tallinna FC Infonet – JK Tallinna Kalev

Lasnamäe KJH kunstmuruväljak Pühapäev, 21. august (XXV voor)

Koondised U21 Teisipäev, 9. august

17.00 Tartu JK Tammeka – FC Viljandi

Tartu Tamme staadion

17.00 Kiviõli Tamme Auto – Tallinna JK Legion

Kiviõli linnastaadion

17.00 JK Sillamäe Kalev – Paide linnameeskond

Sillamäe Kalevi staadion

17.00 JK Tallinna Kalev – Pärnu linnameeskond

Kalevi Keskstaadion

17.00 FC Kuressaare – Lasnamäe FC Ajax

Kuressaare linnastaadion

17.00 Valga FC Warrior – Tallinna FC Levadia II

Sportland Arena

Teisipäev, 23. august

Laupäev, 27. august (XXVI voor)

17.00 Tallinna FC Puuma – Kohtla-Järve FC Lootus

Lasnamäe SPK kunstmuruväljak

13.00 Eesti–Saksamaa

EJL Tallinna noort treeningkeskus U18

17.00 Narva JK Trans – FC Kuressaare

Kreenholmi staadion

19.30 Tallinna FC Flora II – Tallinna FC Infonet

A. Le Coq Arena I muruväljak Pühapäev, 28. august (XXVI voor)

Laupäev, 30. august

17.00 Lasnamäe FC Ajax – JK Sillamäe Kalev

FC Ajaxi staadion

17.00 Tallinna JK Legion – Tallinna FC Puuma

Wismari kunstmuruväljak

18.00 Eesti–Šveits

Haapsalu

14.00 TV Paide linnameeskond – Tallinna FC Levadia

Paide Gümnaasiumi staadion

17.00 Eesti–Aserbaidžaan

A. Le Coq Arena U19

2011 AUGUST JALKA

63

rannajalgpall

Võistlustantsijate meeskond – Üksjalgvärav Kui minna esimest korda vaatama rannajalgpalli Meistriliigat, peaks FC Üksjalgvärava õige hõlpsalt ära tundma. Neil on kõige sirgemad seljad, sest nad on võistlustantsijad.

Lennart Komp

H

uvitava nimega meeskonda veab Marko Kiigajaan. Mees, keda laiem avalikkus teab eeskätt tantsusaatest, kus ta mullu pööritas Ithaka Maria Rahulat ja kaks aastat varem Evelyn Seppa. Suviti kasutab ta võistlustantsu võhma ja kiirust rannaliival vastaste seljatamiseks.

“Tubli kolmandik meeskonnast on endised võistlustantsijad ning kõige paremini tunneb meid ära sirge selja ja hea kiiruse ning võhma tõttu. Loomuli-

kult on eeliseks ka hea koordinatsioon,” rääkis meeskonna kapten Kiigajaan.

“Võistlustants on siiski tantsusport, mis nõuab väga head füüsilist ettevalmistust, kiirust, jõudu ja head reaktsiooni.

Need omadused kuluvad marjaks ära ka igale heale jalgpallurile.”

Enda sõnul noorest peast suur spordihuviline Kiigajaan käis paar aastat ka JK Vapruse jalgpallitrennis, kus juhendajateks olid Evald Kuusk ja Tormi Raid. Esimest korda osaleti rannajalgpalli etappidel ja võistlustel kolm aastat Foto: www.rannajalgpall.ee tagasi, mullu võeti asi tõsisemalt ette ning tõusti Meistriliigasse.

“Pärnu poisina oleks ka patt rannajalgpallist mitte välja teha, sest just Pärnu on tuntud kui Eesti rannajalgpallurite lemmikrand,” ütles Kiigajaan. “Võtame jalgpalli piisavalt tõsiselt, aga selle juures võiks ju ikka huumorit kah olla. Nii tekkis ka nimi ühisel koosviibimisel.”

Kui esimestel võistlustel ajas FC Üksjalgvärav läbi isekritseldatud numbritega särkides, siis ajapikku on nii tase, suhtumine kui ka väljanägemine muutunud professionaalsemaks. Loo valmimise ajaks oli Meistriliigast läbi küll Marko Kiigajaan on FC Üksjalgvärava ehitanud üles tõsiselt võetavaks vaid üks etapp, ent rannajalgpalliklubiks.

64

JALKA AUGUST 2011

Üksjalgväraval on ette näidata magus 6 : 3 võit viimase kolme aasta meistri Unibet/Nõmme Kalju üle.

“Võtame aasta korraga, kuid soovid on suuremad kui ainult püsimajäämine,” lausus tantsutreener. “Näen meeskonnas suurt potentsiaali ja kaks-kolm meest võiks tulevikus isegi rannakoondise ridu täiendada. Hooaja eel taheti meid duubliks ja mind kutsuti mujale, aga olen tõsiselt rõõmus, et jäin oma meeskonna juurde. Tänud aga võistkondadele, kes meie peale mõtlesid, ja eks seegi näita, et meid võetakse tõsiselt.”

Kiigajaani sõnul tuleb väljakul aegajalt ette, et teda tantsusaali saadetakse, kuid et lõppeks loevad tulemused ja oskused, siis need asjad ununevad kiiresti.

“

Kui mõnel vutihail on vaja tantsusaalides säramiseks oma tantsuoskusi lihvida, võib julgelt abi küsida.

„

“Mida erinevamatelt aladelt tuntust kogunud inimesed rannajalgpalli harrastavad, seda enam võidame tähelepanu ja toetajaid, mis on küll igati hea,” ei tee Kiigajaan numbrit, et tema tuntust tähele pannakse. “Omalt poolt võin küll käsi südamel kinnitada, et tegelikult on mind selles maailmas hästi vastu võetud, ja kui mõnel vutihail on vaja tantsusaalides säramiseks oma tantsuoskusi lihvida, võib julgelt abi küsida.”

Augustis ei ole tantsuoskuste lihvimiseks rannajalgpalluritel aga eriti aega, sest etapid on kavas 6., 13., 20. ja 27. augustil. Neist esimesed kolm peetakse Pärnus ja viimane Pirital.

sina oled kohtunik

Kuidas lahendaksid need 3 olukorda?

Kunstnik Mart Vainre joonistab pildid, Eesti Jalgpalli Liidu peakohtunik ning UEFA kohtunike vaatleja Uno Tutk annab vastuseid, aga küsimusi saadavad endiselt meie lugejad. Nii jätkame mängus ettetulevate olukordade lahendamist rubriigis “Sina oled kohtunik!”.

Saada meile mõni huvitav mänguolukord. Soovitatavalt selline, mis võiks olla kohtunikule pähkliks, mõni selline, mida oled ise näinud või kogenud, mõni selline,

millele sa ise täpset lahendust ei oska pakkuda või mille lahendust sa tahaksid kontrollida.

Jalka valib neist koostöös Uno Tutkiga välja kolm ning järgmises numbris trükime need ära koos vastuste ning Mart Vainre illustratsioonidega.

Saada oma kirjeldus või küsimus aadressile lennart@jalgpall.ee märksõnaga “KOHTUNIK”. Just sinust sõltub, kui huvitavat materjali teised lugeda saavad!

3 olukorda

2

Oled Euroopa Liiga play-off-mängus väljakukohtunik ning edasipääseja selgitamiseks läheb tarvis penalteid. Terve kohtumise kollases särgis mänginud väravavaht kodumeeskonnast tuleb sinu juurde ja palub, et saaks panna selga oma punast värvi õnnesärgi.

Kas ta tohib?

Küsimuse esitas Elmer Kipp

3

Uno Tutk: Kaval ja kogenud kohtunik ei tee sellest probleemi ning lubab selle särgi tal selga panna põhivormi alla.

Uno Tutk: Siin peaks küll küsima mureliku lapsevanema käest: miks tema laps veel endiselt sellise treeneri käe all treenib? Aga reeglitest lähtuvalt ei saa kohtunik küll midagi ette võtta niikaua, kui mängija ei leba maas ega ole mängimisel ohtlik endale ega teistele mängijatele.

Kohtunik võib omalt poolt lihtsalt mängijale öelda, et too võib abisaamiseks mängust lahkuda. Ilma et ta saaks kaarti kohtuniku loata mängust lahkumise eest.

Tähtsas mängus teenib üks võistkond karistuslöögi, mille nende standardolukordade spetsialist ka realiseerib. Enne, kui pall väravas maandub, näed, et väravavaht vehib näo ees ebamääraselt kätega ning

tema näo peal on roheline laserilaik, mida jultunud fännid tänapäeval tribüünidel kasutavad. Kuidas peaks kohtunik sellises olukorras tegutsema?

Küsimuse esitas Kristjan Kanger Uno Tutk: Kahjuks, jah, on selline lubamatu ning ebasportlik käitumine hakanud levima. Kui on võimalik seda fikseerida enne löögi sooritamist, saab lööki edasi lükata. Kui aga vile on antud ning lööki alustatud, siis on see eluga kaasas käiv paratamatus ning reeglid ei näe küll võimalust lööki korrata, kui kõik muud 13. reegli tingimused olid täidetud.

Kahetsusväärselt tüüpiline olukord Eesti noorteliigades. Mängija vigastab hüppeliigest, treener laseb külma peale ja saadab ta väljakule tagasi. Näed, et mängijal on valus, ta ei saa korralikult jalgagi maha toetada ning küsib vahetust. Treener aga karjub ta peale ja käsib edasi mängida. Kas ja mida saad kohtunikuna selles olukorras teha?

Küsimuse esitas murelik lapsevanem Marje

1

2011 AUGUST JALKA

65

lisaaeg Augustikuu sünnipäevad:

jalgpallimuuseum Mida meenutab Uus-Meremaa laevuke?

Uus-Meremaa on üks neist üheteistkümnest MM-finaalturniiril osalenud riigist, keda Eesti on suutnud võita (2002. aastal Tallinnas 3 : 2). 31. mail 2006. aastal kohtuti Lillekülas uuesti ning siis oli tulemuseks 1 : 1. Skoori avas Almelo Heraclese mees Ragnar Klavan. See on tema ainus värav koondise eest. Alles see ju kõik oli, aga kui vaadata, millistes klubides meie mängijad pallisid, jääb üle tõdeda, et aeg lendab kiiresti.

Algrivistuses olid Levadia mängijad Artur Kotenko ja Aleksandr Dmitrijev. Flora lisas Teet Allase, Slava Zahovaiko ja Joel Lindpere!

Andrei Stepanov ja Enar Jääger tulid Moskva Torpedost, Dmitri Kruglov Moskva Lokomotiivist. Peale Klavani mängisid lääne pool veel Kristen Viikmäe (Gefle IF) ja Tarmo Neemelo (Helsingborgi IF).

Vahetusmeesteks olid koondisedebüüdi teinud levadialane Konstantin Vassiljev ja Sergei Terehhov Jaroslavli šinnikust. Vägesid kamandas Jelle Goes.

Seda mängu kauge vastasega meenutab uusmeremaalaste kingitus – eksootiline laevuke.

01.08 Andrei Borissov 02.08 Eduard Sarajev 02.08 Andrei škaleta 02.08 Sten Kaldma 02.08 Aleksandr Staruhhin 04.08 Siim Tenno (1. pildil) 05.08 Kaimar Saag 05.08 Janno Kivisild (2. pildil) 07.08 Andero Pebre 08.08 Gert Olesk 09.08 Meelis Kuivits 09.08 Toomas Nõmmiste 10.08 Jan Važinski 11.08 Kaire Palmaru 11.08 Hannes Kaasik 11.08 Tõnis Kalde 11.08 Svetlana Hvatova 11.08 Tarmo Rüütli 12.08 Igor Dudarev 14.08 Mihhail Starodubtsev 15.08 Marko Leevand 16.08 Konstanin Vassiljev 16.08 Aare Laas 16.08 Toomas Kaldma

(42) 37) (39) (43) (63) (21) (23) (34) (20) (38) (36) (39) (47) (27) (33) (35) (39) (57) (18) (29) (34) (27) (57) (68)

17.08 Annika Tikk 19.08 Rauno Kööp (3. pildil) 19.08 Nikita Baranov 20.08 Eigo Mägi 21.08 Liis Emajõe 21.08 Jaan Kekišev 21.08 Dmitri Vjaltšinov 21.08 Martin Vunk 22.08 Ander Aaviku 22.08 Urmo Visnapuu 23.08 Tiit Raudnagel 23.08 Georgi Rjabov 26.08 Frank Bernhardt 27.08 Ainar Kuusk 27.08 Valeri Terentjev 27.08 Ants Juhvelt 28.08 Tarmo Lehiste 29.08 Sander Viira 30.08 Liis Saharov 30.08 Reelika Vaher (4. pildil) 30.08 Sergei Zamogilnõi 31.08 Ken Kallaste 31.08 Rasmus Munskind

(31) (22) (19) (37) (20) (22) (25) (27) (29) (36) (56) (73) (42) (39) (64) (66) (41) (22) (31) (33) (58) (23) (22)

Foto: Oliver Oli

Tšetšeeni raha Šveitsis Tšetšeenia oligarh Bulat Tšagajev ostis Šveitsi klubi Neuchateli Xamaxi, lubades sellega Meistrite liigasse purjetada. Ostulepingu sõlmimisel oli Xamax maa meistrivõistlustel 8. kohal (liigas on 10 meeskonda) ja väljalangemisest eraldas teda 4 punkti. Tehinguga peetakse seotuks ka jalgpallilegendi Diego Maradonat, kes osales näidismängus Groznõis. Šveitsi televisioonile antud intervjuus ülbitses Tšagajev, öeldes, et ei ole oma raha kunagi üle lugenud. Küsimusele, kas ta jalgpalli kasutab rahapesuks, vastas Tšagajev: “Ma ei tea, mis on puhas ja räpane raha. Rahal pole perekonnanime ega kodumaad; ta on lihtsalt raha.”

Roman Smiško lõuahaak ja paremsirge Lembit Peegli kaamera on fikseerinud huvitava olukorra kodustel meistrivõistlustel, mille käigus selgitati ka parimad poksijad. Levadia nahkkindamees Roman Smiško (vasakul) näitas head tehnikat ning lähetas Alo Bärengrubi (Nõmme Kalju) poole stiilse lõuahaagi, millele järgnes korralik paremsirge.

Fotod: Lembit Peegel

66

JALKA AUGUST 2011

Hello, life!!

Energy drink Starter

energydrink.ee 2011 AUGUST JALKA

67

68

JALKA AUGUST 2011