JALKA (märts 2010)

hind 29 krooni märts 2010

Eriline Eesti:

kuidas meie vutt suretati Kas jalgpalli ja kergejõustiku jooks sarnanevad?

Kuno Tehva: Nõmme Kalju tegi palju vigu Kes juhivad Eesti jalgpalli Postrid: Pedro / Javier Zanetti / Stefan Kiessling ISSN 1736-7379

Pluss: Jürgen Kuresoo, Erkki Viisma, Eneli Sarv, Pedro, Jüri Leppik ja pojad, Aleksandr Avdejev, FC Haiba, FC Hell Hunt, Puhja jalgpallist

2010 MÄRTS JALKA

1

sisukord

hind 29 krooni märts 2010

Kaanelugu 43 Eriline Eesti:

kuidas meie vutt suretati Kas jalgpalli ja kergejõustiku jooks sarnanevad?

Kuno Tehva: Nõmme Kalju tegi palju vigu Kes juhivad Eesti jalgpalli Postrid: Pedro / Javier Zanetti / Stefan Kiessling ISSN 1736-7379

Pluss: Jürgen Kuresoo, Erkki Viisma, Eneli Sarv, Pedro, Jüri Leppik ja pojad, Aleksandr Avdejev, FC Haiba, FC Hell Hunt, Puhja jalgpallist

Eesti on maailmas erakordne riik: mitte kusagil mujal, kus jalgpall on kunagi olnud ala number üks, pole ta sellelt kohalt taandunud. Eestis juhtus nii pärast Teist maailmasõda.

Esikaanel: Andres Oper Foto: Lembit Peegel Nr 3 (27) 2010

Eesti Jalgpalli Liidu ajakiri Ilmub 12 korda aastas Peatoimetaja: Indrek Schwede indrek@jalgpall.ee

14

Toimetaja: Lennart Komp lennart@jalgpall.ee Fotograaf: Lembit Peegel Ajakirja makett: Jaanus Samma

Persoonid & intervjuud

14 15 19 22 40 52

Jürgen Kuresoo Erkki Viisma Eneli Sarv Kuno Tehva Pedro Jüri Leppik & pojad

Kolumnid

Kujundaja: Kaia Saaremets Keeletoimetaja: Egle Pullerits

Indrek Schwede Tarmo Poborsky Tuule

Reklaam: Heili Horn heili@jalgpall.ee

Rubriigid

Kolleegium: Ülev Aaloe, Lennart Komp, Neeme Korv, Aivar Pohlak, Indrek Schwede, Anu Säärits, Mihkel Uiboleht, Vaapo Vaher Väljaandja: Eesti Jalgpalli Liit Tellimine: 627 9960

20

www.post.ee Tellimishinnad: Aasta 348 krooni Poolaasta 174 krooni

Sünnipäevad märtsis:

03.03 Ivo Lehtmets (34) 03.03 Märt Siigur (67) 04.05 Daniil Savitski (21) 04.03 Siim Roops (24) 04.03 Oliver Konsa (25) 07.03 Jaanus Mutli (36) 08.03 Märt Kluge (26) 08.03 Raivo Lattik (40) 09.03 Aleksandr Puštov (46) 10.03 Erki Kesküla (41) 16.03 Vitali Gussev (27) 16.03 Andrei Stepanov (31) 18.03 Heiko Tamm (23) 19.03 Sergei Bragin (43) 21.03 Viktor Alonen (40) 24.03 Viktor Mets (56) 24.03 Roman Ubakivi (65) 26.03 Bruno Rammo (31) 27.03 Mikk Haavistu (25) 30.03 Aleksei Jahhimovitš (20)

4−7 20 26 30 38 66

Siit ja sealt Lembit Peegel Jalka tuleb külla Telgitagused Jalgpalli ABC Lisaaeg

Liigad

12 16 61 62 63 64 65

Meistriliiga Naised Esiliiga II liiga III liiga IV liiga Saalijalgpall

Toimetuse postiaadress: Jalka, Eesti Jalgpalli Liit, Asula 4c, 11312 Tallinn Trükitud printallis

8 11

Muu Lapse turvaline keskkond jalgpallis Küsitlus: jalgpallurite ja kergejõustiklaste jooksu erinevusest Hooaja kalender

50 55 56

Postrid Pedro

26

Javier Zanetti Stefan Kiessling 2010 MÄRTS JALKA

3

siit ja sealt

Telefonitorge Kalevi staadionist Tallinnas võib peagi saada suur jalgpallikompleks. Kui reaalne see on?

Räägib Tallinna Kalevi Keskstaadioni juhatuse liige Raimo Nõu (väiksel pildil).

See otsus sõltub mitmest tegurist. Esiteks on meil moraalne kohustus, et tantsupidude järjepidevus ohtu ei satuks. Loodetavasti saavad nad endale tulevikus statsionaarse tantsustaadioni.

Teiseks peame arvestama kergejõustiku huvidega. Samas on kergejõustiklaste arv vähenenud ja neilt saadav renditulu on marginaalne. Ka linn investeerib Kadrioru staadionisse. Seega võib varsti kergejõustikul kaduda vajadus meie staadioni järele.

Kolmandaks: kui riigiga läbirääkimised ei õnnestu ja me ei suuda end muudmoodi ära majandada, siis on jalgpalliklubi Tallinna Kalev avaldanud valmisolekut staadion ära osta!

Kust jalgpalliklubi raha võtab?

Tuleb võtta laenu. Praegu on staadioni maa-ala ebaefektiivselt kasutatud – seal on suured lahmakad asfaldipinda ja tribüünid, mille alust ei saa kasutada. Meie ehitaksime samale kohale esindusväljaku 4000 istekohaga, murukattega treeningväljaku, kunstmuruväljaku ja sisehalli.

Kas täismõõtmetega sisehalli?

Ikka!

Seda kõike lisaks juba olemasolevale kunstmuruväljakule?

Täpselt nii.

Aga kui Eesti saaks EM-korraldusõiguse, jääks ju 4000 istekohaga tribüünist väheseks.

Siis peaks projekti muutma, aga juba praegu on selge, et laenurahaga saaksime rajada üksnes muru- ja kunstmuruväljaku ning sisehalli. Esindusstaadioni ehitamiseks vajame Eesti Jalgpalli Liidu ja UEFA abi. Kui Eesti oleks üks EM-korraldajamaa, muutuks olukord meie jaoks rahaliselt lihtsamaks. Üks teenimisvõimalus on ehitada meie territooriumile ka kortermajad, aga seda ma ise väga ei poolda. Aga märtsi lõpus peaks selguma, kas saame 2014. aasta tantsupeo üle riigiga kokkuleppele.

Kui ei saa, siis meie oleme valmis kohe kopa maasse lööma.

Kõige kallim koll Verner Uibo rannajalgpallur Kõige kallimaks võib pidada mullu Euroopa meistrivõistlustel löödud väravat Ukraina vastu, kus minu tabamusest viigistasime 2:2, kuigi lõpuks kaotasime penaltitega. Väravavaht Markus Lukk viskas palli Foto: Kari-Andri Kask vasakule äärele liikunud Marek Marksonile, kes suunas selle otse õhust kahe kaitsja vahelt keskele, kus olin mina.

Pall põrkas enne lööki korra maha, kuni mina selle parema jalaga taganurka lõin.

4

JALKA MÄRTS 2010

Sellel skeemil on näha Kalevi staadioni praegune ülaltvaade ja selle peal on kujutatud võimalik tulevik: esindusstaadion, sisehall, muru- ja kunstväljak ning büroo- või korterihooned, mis tooksid Kalevile raha sisse.

Meeldejäävaim debüüt Foto: Egon Tintse

Neeme Neemlaid kohtunik

Balti liiga kohtumine Panevežyse Ekranase ja FK Ventspilsi vahel 2007. aasta aprillis on meelde jäänud, kuna oli minu esimene mäng väljaspool Eestit ja kohe kahe tugeva naaberriigi klubi vahel.

Mälu järgi oli see esimene mäng murul ja kevadele omaselt oli väljak pehme, mis tõttu 60 minuti järel olid mängijad kutud ja ootasid ainult lõppu. Tribüünidel oli umbes 1500 pealtvaatajat, kes lõid sellise meeleolu, mida olin pealtvaatajana kogenud vaid A. Le Coq Arenal või Kadrioru staadionil koondisemängudel. Särkideta Läti fännid ja tossupommid paari soojakraadiga kevadõhtus oli päris huvitav vaatepilt.

siit ja sealt

Kehtna jalgpallikooli

sümboolne koondis Koostasime paberkoondise nendest pallureist, kes said tuule tiibadesse üheksakümnendatel tegutsenud legendaarsest Kehtna jalgpallikoolist. Kool sõidutas oma õpilasi trennidesse Rapla- ja Järvamaalt tasuta, hõlmates Kohilat, Märjamaad, Koerut, Järva-Jaanit, Jänedat ja väiksemaid paikasid. Veel kaugemalt tulnuid pandi aga kohalikesse peredesse elama. Sümboolse koondise moodustamisel arvestasime eelkõige nende mängijatega, kes jõudsid välja A-koondisse. Noortekoondisse oli asja kümnetel Kehtna kasvandikel. Varumeeste pingilt leiab end korra koondises mänginud ja Floraga 2001. aastal Eesti meistriks tulnud Enver Jäägri. Kehtna kooli kasvandikud on ka Tõnis Kaukvere, Martin Hurt, Rauno Tutk, Pelle Pohlak, Mihail Ištšuk, Vitali Ištšuk, Rait Kasterpalu, Theimo Tarvis, Raido Raudnagel, Rait Kuusk, Ats Sillaste, Mikk Sillaste, Elar Jürimäe, Tanel Võtti, Herkki Orro, Silver Kõiv,Taivo Kask, Rene Miilen, Marko Pokk, Martin Ojasoo, Reijo Lemetsaar, Taavi Laurits, Mikk Pärt, Rene Aljas, Roland Kulli. Kehtna JKs on paaril nädalavahetusel käinud treenimas ka läinud aasta kuldpalli laureaat Tõnis Vanna. Alo Dupikov on vasakkaitsja kohal, sest mängis jalgpallikooli aegadel just seal!

Mängija nime all on A-koondise mängude arv ja väravad ning kaldkriipsu järel Eesti meistriks tuleku aasta ja klubi. Vähemaid medaleid meistrivõistlustelt ja karikavõite ei hakanud me loetlema.

VJATŠESLAV ZAHOVAIKO

TARMO NEEMELO

20-1/TVMK 2005, Levadia 2009

37-7/Flora 2003

ALEKSANDER SAHAROV

MARTIN VUNK

OTT REINUMÄE

GERT KAMS

25-1/ Flora 2001, 2002, 2003

24/

25/Flora 2003

10/

Alo Dupikov

Kristian Marmor

ALO BÄRENGRUB

ENAR JÄGER

1/

1/Levadia 2008, 2009

29/

69/Flora 2003

Aiko Orgla

2010 MÄRTS JALKA

5

siit ja sealt

+ kuu kuu

Eesti sai loosimisel vastaseks maailmameister Itaalia –

atraktiivsuse ja raha pealekauba.

Eesti ei saanud loosimisel vastaseks ühtki neljast naabrist: Venemaad, Lätit, Soomet ega Rootsit.

kuu

?

Kas Eesti U21 suudab aasta tähtsaimas mängus (3. märtsil Tbilisis) alistada Gruusia ja püsida olümpiakursil?

2

... de Mayo nimeline klubi sai Paraguay meistrivõistlustel tosina klubi konkurentsis 10. koha.

3

Jalka ootab tagasisidet, uudiseid, vihjeid!

Kui arvestada, et igat Jalkat loeb keskmiselt neli inimest, on ajakirjal 40 000 lugejat (tiraaž on 10 000). See on suur arv ja suur võimalus teha veelgi paremat Jalkat! Seepärast ootame teie tagasisidet meie lugudele, nii poolt- kui ka vastuarvamusi. Või ettepanekuid Jalkas käsitlevate teemade kohta. Oodatud on uudised linnast ja maalt. Oleme tänulikud ka vihjete eest – uurime ise järele, kas ringiliikuvad jutud vastavad tõele ja kas neist tasub kirjutada.

Teame, et palju huvitavat sünnib madalamates liigades, aga kahjuks ei ulatu meie silmad-kõrvad kõikjale. Teavitage meid, mida põnevat teie meeskonnas sünnib! Kas on tulemas klubi sünnipäev, olete alustanud noortetööd, juhtus midagi vahvat teie mängul, teie meeskonnas mängib paeluva taustaga inimene – oleme sellest kõigest huvitatud.

Nüüd ja edaspidi tuletame oma uudistenälga teile meelde ka II, III ja IV liiga lehekülgedel.

Andke endast teada meiliaadressil indrek@jalgpall.ee või lennart@jalgpall.ee

Futsal Pro Winteri saalijalgpallisari jätkub märtsi alguses Detsembris alanud saalijalgpallisari Futsal Pro Winter League jätkub pärast ärajäänud etappi jaanuaris turniiriga 6. märtsil.

Esimesel osavõistlusel osales kaheksa meeskonda ning sama suurt osalust oodati korraldaja Boriss Šipunovi sõnul ka jaanuariks, kuid tehnilistel põhjustel tuli võistlus ära jätta. 6. märtsiks oli kaks nädalat enne veebruari lõppu oma osalemise kinnitanud üks meeskond Lätist ja Soomest ning kokku ootab Šipunov märtsiks 16 võistkonda.

“Esialgu oli kavas neli turniiri, kuid tahame teha sellest aastaringse ürituse, kus toimuks 8−10 turniiri,” lausus Foto: Lembit Peegel Šipunov.

Futsal Pro Winteri sarja finaaletapp toimub 27. märtsil, mille järel avaldatakse järgmiste turniiride kalender. Kalevi spordihallis toimuvate Futsal Pro Winteri turniiride osavõtumaks on 1000 krooni.

... de Febrero nimeline klubi sai Paraguay meistrivõistlustel tosina klubi konkurentsis 8. koha.

12

... de Octubre nimeline klubi sai Paraguay meistrivõistlustel tosina klubi konkurentsis 12. koha.

6

JALKA MÄRTS 2010

Sellel pildil nagistavad saalis Paide ja Sillamäe (valges) pärispallurid.

siit ja sealt

U21 koondis peab aasta tähtsaima kohtumise Gruusias

nii nad

Eesti U21 jalgpallikoondisel seisab 3. märtsil ees Euroopa meistrivõistluste valikmäng Gruusiaga. Mäng, mida noortekoondise peatreener Frank Bernhardt peab selle aasta tähtsaimaks.

Mullu septembris A. Le Coq Arenal Gruusia 2:0 alistanud Eesti tõuseks võidu korral alagrupis Šveitsi järele ja Türgi ette teiseks, parandades sellega väljavaateid alagrupist edasi pääseda. Kõigepealt tuleb aga Gruusia võita.

Selle aastanumbri sees on U21 koondis pidanud kaks kohtumist. Soomele kaotati 0:3 ja EM-valikmängu peaproovis lepiti Leeduga 0:0 viiki. Peatreener Frank Bernhardti sõnul on väljavaated eduks head, kuid vaja oleks paremat resultatiivsust ründeliinis.

“Leedu vastu domineerisime terve kohtumise ja olime kaitses väga head, kuid ees jätsime realiseerimata kolm-neli võimalust,” lausus Bernhardt. “Gruusia vastu saame ründesse Kaimar Saagi, Sergei Zenjovi ja Henri Anieri, mis meile kindlust juurde annab.”

Sakslase sõnul teeb olukorra pisut keerulisemaks tõsiasi, et Gruusias on hooaeg juba teises pooles, kuna meie pole sellega veel algust teinud.

“Nii vaikne pole veel kunagi olnud.“ Raio Piiroja kirjeldab jalgpallimasu – pakkumisi klubidest ei kipu tulema

Foto: Lembit Peegel

ütlesid “Ega keegi ei ütle, et tervist, sina oled nüüd põhikoosseisu mees. See selgub töö käigus.“ Joel Lindpere New York Red Bullsi siirdumisest “Olen teadlik, kuidas siin mängitakse ja kuidas asi käib. Kokkuvõttes on jalgpall ju väga lihtne mäng, kus tuleb pall väravasse lüüa.“ Mihkel Aksalu Inglismaa liigast “Raha ei ole praegu kõige tähtsam. Oluline on, et perel oleks mugav olla.“ Andrei Stepanov uue klubi otsinguist “Esimeses kohtumises mängisin vaid kaks minutit ning pärast matši lõppu jooksis üks fänn minu juurde ja soovis minult mängusärki seljast rebida.“ Sander Puri oma debüüdist Kreeka meistriliigas “Serbia ja Sloveenia on arvatavasti kõige tugevamad rivaalid. Põhja-Iirimaaga peame vähemalt võõrsil olema ettevaatlikud. Eesti ja Fääri saared ei tohiks peavalu valmistada.“ Itaalia koondis puuruvaht Gianluigi Buffon EM-loosist “Kui sina, Indrek, endiselt rivis oleks, siis ma ei kardaks üldse.“ Tarmo Rüütli EM-loosimise ajal jalgpallist loobunud Indrek Zelinskile

Gruusia vastu saab edurivis kasutada ka Itaalia-kogemusega Henri Anieri.

Eesti U21 koondise järgmised kohtumised: 3. märts Gruusia – Eesti 23. mai Eesti Türgi

20. mai Eesti – Armeenia 10. august Iirimaa – Eesti

EM-valikturniiri 2. alagrupi tabeliseis: 1. Šveits 2. Türgi 3. Eesti 4. Gruusia 5. Armeenia 6. Iirimaa

7 6 6 5 6 6

5 3 2 1 1 0

1 1 3 2 1 4

1 2 1 2 4 2

14:6 10:9 6:6 6:5 9:13 5:11

16 10 9 5 4 4

“Kindlasti on see ka märgata oskamine, aga vahest peaks vene nimega jalgpallurite puhul nende rahvust üle rõhutama ja kriminaalide puhul märkimata jätma.“ Psühholoog Aune Valk vajadusest rõhutada rahvust positiivses kontekstis “Mees tunnistas ka ise, et tema see oli, ja me ei lasknud teda isegi meeskonna bussi.“ Indrek Petersoo Levadias testimas käinud ja altkäemaksu pakkumise eest karistust kandvast ungarlasest Balasz Horvathist “Inglismaal näeb taliolümpiat kahjuks väga vähe – uudised sellest suurt ei kirjuta, kohalikest kanalitest ei näe ka ülekandeid.“ Mart Poom ei saa eestlastele kaasa elada 2010 MÄRTS JALKA

7

1-teist mõtet

Eesti jalgpalliime on võimalik I

ga kahe aasta tagant ootab kohalik vutiühiskond ja spordihuviline pikisilmi kas EM- või MM-valikgruppide loosimist. Mängitakse läbi erinevaid variante, et milliseks võib kujuneda Eesti valikgrupp. On ahvatlevaid ja raha sissetoovaid suurriike, on oodatud vastasseise naabritega, on sobivaid ja ebasobivaid rivaale ja on meistki tahapoole arvatud peksupoisse. Räägitakse isegi võimalusest finaalturniirile välja jõuda.

Need on kõik meie oma künka otsast tehtud vaated. Et kuidas oleks meile parem, milline valikgrupi koosseis suurendaks meie võimalikku punktipauna.

See on põnev ja hasartne mõttevahetus, nii peabki olema, sest see on jalgpall ja just jalgpall sünnitabki suurimaid kirgi ja vaidlusi.

Samamoodi arutletakse ka mujal, aga vaatepunkt on hoopis teistsugune – ikka enesekeskne. Vahel on päris värskendav kuulda ka konkurentide

arvamust, kuigi enamasti see meile ei pruugi meeldida. Sest me oleme enamikule Euroopale ikkagi väga oodatud ja meeldiv vastane – meie käest loodavad punkte saada absoluutselt kõik riigid! Pole kahtlust, et Eesti käest kavatsevad maksimaalsed kuus punkti võtta vähemalt neli meie vastast: Itaalia, Serbia, Põhja-Iirimaa ja Sloveenia. Kuigi põhjaiirlased näivad sest kvartetist olevat nõrgimad, on just see põhjus, miks nad peavad Eestilt kuus punni kätte saama – muidu läheb väga raskeks konkureerida edasipääsule valikgrupist. Kõige kõvemad võivad endale võib-olla isegi lubada punktikadu Tallinnas.

Küllap olid loosiga rahul ka Fääri saared, sest meie tugevusgrupist võinuks nad saada endale vastaseks ka Montenegro, Albaania, Moldova, Gruusia või Armeenia. Vaid Liechtenstein olnuks meie kausi nõrgim meeskond.

Kõige tabavamalt pani aga meie valikgrupi paika maailmameister Gian-

lugi Buffon: “Serbia ja Sloveenia on arvatavasti kõige tugevamad rivaalid.

Põhja-Iirimaaga peame vähemalt võõrsil olema ettevaatlikud. Eesti ja Fääri saared ei tohiks peavalu valmistada.”

Jah, nii lihtne see ongi ning selle taustal on eriti kainestav mõelda, kui adekvaatsed on meie oma kodused rehkendused finaalturniirile pääsemise suhtes.

Ikka need “elementaarsed vead”

Jalgpallis on kainelt mõtlemine teistpidi väga ohtlik. Kui väiksem võrdleb end paberil suurega, pole mõtet platsile minnagi. Jalgpall on äraarvamatu. Kui ei unista, ei võida kunagi. Selle puhul on kiiduväärt meie Raio Piiroja suhtumine.

Ta on viimane mees, kes pärast kaotust selle maailma vägevatele (Inglismaa, Hispaania) tormaks mõne ässa juurde särki vahetama. Piiroja on pärast kaotust ka sellistele suurvõimudele löödud, tema mõtted on ikka tappasaamise ja kaitses tehtud vigade juures. Ühes paari

Tarmo Rüütli (vasakul) kommenteerib äsjaselgunud EM-loosimise tulemusi. Mikrofoni hoiab jalgpalliliidu infojuht Mihkel Uiboleht. Kui Eesti vutiime teostub, tõmmatakse meie koondise nimi loosimisel välja mõnest kõvemast kausist.

8

JALKA MÄRTS 2010

1-teist mõtet aasta taguses intervjuus, kus Piirojalt küsiti, mis meie koondisega lahti on, ei suutnud Piiroja end tagasi hoida: “Aga üks asi on küll, mis mulle kindlasti ei meeldi ei klubi- ega koondisetreenerite juures. Kui juba ette hakatakse vastase suhtes aukartust tekitama ja rõhutama, et ta on kõva. Seda ma ei seedi.”

(Playboy, jaanuar 2008).

“

Sloveenias elab vähem rahvast kui Lätis, aga koondis mängib kolmandat korda kümne aasta jooksul finaalturniiril.

„

See on õige hoiak – mängijad ei tohikski lähtuda “tervest mõistusest”, kui nad lähevad valikmängus lahingusse olgu Itaalia, Serbia või Sloveenia vastu. “Tervest mõistusest” peavad lähtuma jalgpallijuhid, ala arendajad.

Vaatasin hiljuti DVD pealt uuesti üle Eesti võidu Belgia vastu viimases MMvalikmängus. Piiroja oli sellele eelnenud valikmängu Bosnia ja Hertsegoviina vastu kollaste kaartide tõttu ülalt tribüünilt pealt vaadanud. Eesti koondise mängu ja võiduvõimalusi üldiselt silmas pidades lipsas Piiroja suust välja ka mõte, et koondis “elementaarseid asju valesti ei teeks”.

Just siia ongi koer maetud. Kui tihti Foto: Lembit Peegel

kuuleme ka koondise treeneritelt, et väravad tulid lihtsatest vigadest ja enne järjekordset valikmängu peame “mõned elementaarsed tõed üle kordama”?

Minu arvates sellistest seletustest meie sisselastud väravate iseloomustus koosnebki. Mis juhibki meid lihtsa ja tuntud tõe juurde: meie taastärganud jalgpall on veel liiga noor ega ole suutnud üles kasvatada laiapõhjalist treenerkonda, kes õpetaks poistele-tüdrukutele jalka ABC selgeks. Jalgpallitähestik tuleb pähe tuupida! Ei tohi eksida elementaarsetes tehnilistes ega taktikalistes võtetes. Kui palli surmamisel põrkab kera viis meetrit eemale, kui sööt antakse sihtmärgist mööda või nõrgalt või selgesti etteaimatavas suunas, siis tähendab see ju automaatset pallikaotust. Kui palju kergem oleks koondisel mängida, kui kas või neid mõnda esimesena pähekaranud tehnilist elementi tehtaks oskuslikult!

Innustagu meid Sloveenia!

Jah, muidugi: Eesti on väikse inimressursiga riik ja jääbki selleks. Aga seegi on reaalsus, mille taha ei tohiks pugeda. Viimasel ajal on Eesti riiki palju võrreldud teise paarkümmend aastat tagasi iseseisvunud riigi Sloveeniaga, kellega kuulume samasse EMvalikgruppi. On tõdetud, et Sloveenia reformid on olnud tulemuslikumad.

Tagajärjekam on olnud ka Sloveenia jalgpall, millega Eesti puutus kokku oma esimeses Teise maailmasõja järgses maavõistluses 1992. aastal Tallinnas, kui me viigistasime 1:1. Muidugi oli Sloveenia puhul tegemist endise Jugoslaavia osaga, mille vutijuured ei olnud läbi lõigatud sarnaselt meiega (vt lk 43–49).

Selles mõttes ei ole võrdlus Sloveeniaga kohane. Aga võrrelda saab rahvaarvu ja see peaks andma meile julgust: Sloveenias elab kaks miljonit inimest. Seda on vähem kui Lätis (2,2 miljonit). Ometi on Sloveenia jalgpallikoondis kolmandat korda viimase kümne aasta jooksul kvalifitseerunud suurturniirile, osaledes tänavu MMil Lõuna-Aafrika Vabariigis.

Oleme sageli imetlenud teistegi maailma mõistes pisikeste riikide edu jalgpallis. Näiteks seda, kuidas suudavad

taanlased (5,5 miljonit) mängida sedavõrd kaunist jalgpalli. Ei mingit palli peksmist, vaid ilus söödumäng! Aga tundub, et võrdlus Sloveeniaga on veelgi kohasem. Mänguilu pakuvad sloveenid vähem, aga nad panevad rohkem pead murdma – kuidas nii pisike rahvas suudab jalgpallis läbi lüüa. Nad kinnitavad kõigile, et see on võimalik!

Samasugune edu on võimalik ka Eestis, aga see teostub siis, kui saame üle riigi paika kvaliteetse algõppe väga heade treenerite juhendamisel. Kui noortekoondiste treenerid saavad valida korraliku tehnilise pagasiga mängijate hulgast. Kui konkurents A-koondisse toimub Euroopa liigades, kuhu meie parimad regulaarselt hakkavad jõudma. Need ei pea ilmtingimata olema Inglismaa, Hispaania, Itaalia, Saksamaa või Prantsusmaa liigad. Piisab ka Hollandi, Venemaa, Kreeka, Türgi, Portugali, Ukraina, Šotimaa jt tugevate keskmike liigadest. Peaasi, et jaguks mänguaega ja vastutust.

Eduka jalgpallikeskkonna ehitamine Eestis on raske ja aeganõudev, aga ühiste pingutuste korral teostatav. Iga oskustega treener saab anda oma panuse, iga juhendaja peab tagama, et mis tahes vanuseklassiga tegeledes annab ta oma õpilastele edasi parimaid oskusi.

Ja muidugi peab Eesti üles ehitama täismõõtmetega jalgpallihallid, kus treenida ja kus pidada Meistriliiga mänge.

Muidugi peab tehtusse ka uskuma. Läti on suutnud korra EM-finaalturniirile jõuda ilma mingi laiahaardelise ülesehitustööta, koondise edu ongi tuginenud pigem mängijate usule ja võitluslikkusele. Mida võiks siis veel saavutada süsteemse noortetöö ja baaside rajamisega! Kui see idee – viia koondis tiitlivõistluste finaalturniirile – saaks kõigi klubide ja jalgpalliinimeste positiivseks ühisosaks, oleks Eesti jalgpalliime võimalik.

Indrek Schwede JALKA peatoimetaja

2010 MÄRTS JALKA

9

10

JALKA MÄRTS 2010

tuule puhangud

Euro 2012 Eesti alagrupp – punktid, mänguilu ja vutiturism

Tarmo “Poborsky“ Tuule 7. veebruaril 2012. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistluste alagruppide loosimine põhjustas rõõmu, pettumust, üllatusi. C-grupis ootavad meid Itaalia, Serbia, Põhja-Iirimaa, Sloveenia ja Fääri saared.

Mul on kombeks alagruppide tulemusi ennustada kolmel moel: optimistlikult, realistlikult ja pessimistlikult.

Vaen allpool loosimistulemusi ka jalgpallituristi seisukohast.

Käsi kullas või perse murul või natuke mõlemat?

Optimist ei näe Fääride alistamises probleemi, hea päeva korral tehakse tuul alla ka Põhja-Iirimaale ning miks mitte ka kodus Sloveeniale. Lisaks Sloveeniaga võõrsil viik ja nii Itaalia kui ka Serbiaga üks viik. Kokku 18 punkti ning võimalus finaalturniirile jõuda on läbi aegade parim. Tulgem siiski mõneks ajaks maa peale, sest järgmisel spetsialistil on üht-teist ümber lükata.

Realist näeb, et Fääri saarte alistamine mõlemas mängus on Eestile jõukohane ning ka Põhja-Iirimaast võiks kodus jagu saada. Kui siia lisada veel

võõrsil viik põhjaiirlastega ning kodus sloveenidega, on 11 punkti koos ning alagrupi neljas koht käes. Oot, sellele kainele kaalutlusele soovib oponeerida veel üks asjatundja.

Pessimist ei ole sugugi kindel, et Fääridest kahel korral jagu saame. No hea küll, ühe, koduvõidu neilt kääbustelt saame, aga enamate punktidega on raskusi ... Võib-olla siiski üks viik Põhja-Iirilt või nendeltsamadelt Fääridelt. Neli punkti on ikka parem kui mitte midagi, sekundeerib optimist, aga paraku ei sõltu sellisel juhul enam Eesti koondisest, vaid saareriigi omast meie platseerumine alagrupis eelviimasele või viimasele kohale.

Õllesõbrad ja naabriarmastajad

Ei ole halba ilma heata ja vastupidi – loosimine oleks võinud anda hoopis teistsuguseid tulemusi.

Näiteks mängulise sobivuse poolest palju hullema grupi: Horvaatia, Serbia, Bosnia, Sloveenia, Eesti. Sõber Ott, Eesti agaramaid jalgpallihuvilisi, nimetas seda potentsiaalset gruppi BalkanEkspressiks. Kõik mainitud on meile mänguliselt ebameeldivad vastased ning pealegi on reisimine neile võõrsilmängudele keeruline.

Samas, jalgpallihuvilised õllesõbrad limpsanuks keelt järgmisel juhul: Saksamaa, Tšehhimaa või Slovakkia, Iirimaa või Šotimaa või Põhja-Iirimaa, Belgia ja Eesti.

Veinimaiad rõõmustanuks sellise seltskonna üle: Prantsusmaa, Kreeka, Bulgaaria, Ungari, Eesti.

Kokkuhoidlikud naabrilembesed tahtnuks sellist kampa: Venemaa, Rootsi, Soome, Läti, Eesti.

Kukrutele mõjunuks enim tühjendavalt järgmine grupp: Portugal, Šveits, Iisrael, Küpros, Eesti ja Aserbaidžaan.

Praegune alagrupp on seevastu väga

mitmekesine – külas on nii kõrts, kirik, litsimaja kui ka kool.

Isuäratav kompott jalgpalligurmaanidele

Itaalia on väga tugev vastane, kellega ligi poolteist kümnendit tagasi jõudu katsutud ning ilmselgelt alla jäädud.

Reisil saab head veini, pikka ajalugu ja kultuuri.

Serbia pakub peale kõva jalgpalli eksootikat ka neile, kes seal FC Florat 1999. aastal Belgradi Partizani vastu vaadanud või selle riigi 2003. aastal Bulgaariasse sõites läbinud. Grupi kõige ekstreemsem liige.

Põhja-Iirimaal saab head Briti saarte jalgpalli- ja õllekultuuri, mõne arvates ehk küll kraadi võrra lahjemat kui Inglismaal või Šotimaal, aga see on juba maitse küsimus. Meie mansaga võrdne või siis tsipa kõvem.

Sloveenia olevat endise idabloki maadest kõige arenenuma majandusega – vaadakem taas või esmakordselt üle! Tülikas vastane, kellega on väravate vahe praegu 10:2 Eesti kahjuks.

Lõpuks on aeg küps Lambasaartel ära käia. Kallivõitu see reis ju tuleb, aga mis kandikul serveeritakse, on viisakas ära süüa, kui vähegi isu on. Topeltvõidetav.

Jalgpallivats on juba päris tühi, viimati sai korralikult maiustada 9. septembril 2009 Meridas Hispaaniat külastades. *** Muuseas, ma ei soovita reisibüroodel enam Eesti jalgpalliturismi alahinnata.

Väiksed vihjed: tuhatkond eestlast Riias 2004. aastal ja sadakond vähem Helsingis 2005. Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak arvas, et näiteks tuhat vutisõpra võiks olla huvitatud Itaalia mängule reisimisest ...

2010 MÄRTS JALKA

11

meistriliiga

Meistriliiga muudaks põnevaks play-off’id Klubid ja jalgpalliliit pingutavad ajusid, et ära tabada, mis tooks rahva tribüünidele. Vastus on tegelikult teada: lõpuni põnevad meistrivõistlused. Paraku venivad punktivahed pikaks ja meister selgub ammu enne viimast vooru. Asja parandaks play-off-süsteem.

Indrek Schwede Foto: Lembit Peegel

Flora (rohetriibulises) ja Tulevik võiks vabalt Meistriliiga play-off`is kokku saada juba veerandfinaalis.

N

ii konservatiivsel alal nagu jalgpall on õigupoolest patt isegi sellises suunas mõelda.

Kirjutamisest ja valjusti kuulutamisest rääkimata. Aga teisalt – kui muudatus on Eesti jalgpalli huvides, siis miks mitte? Pealegi oleks tegu ajutise süsteemiga, mille saaks tagasi muuta kohe, kui klubide tasemevahe on ühtlustunud. Vaatame lähemalt, mis on selle süsteemi head ja vead. Aga enne veel teeks mänguliselt ühed sellised meistrivõistlused läbi.

Võtame aluseks tänavuse Meistriliiga koosseisu, mille reastan paremuse ja oma suva järgi nii: Levadia, Sillamäe Kalev, Flora, Nõmme Kalju, Narva

12

JALKA MÄRTS 2010

Trans, Viljandi Tulevik, Tartu Tammeka, Kuressaare, Paide ja Kohtla-Järve Lootus.

Lootus lendab tagasi Esiliigasse, Paide läheb üleminekumängudele ja esikaheksa paneb omavahel sarved kokku, et selgitada maa meister. Esimene kaheksandaga, teine seitsmendaga jne.

Levadia läheb kahemängulises duellis kokku Kuressaarega. Muidugi on tallinlased favoriidid, aga saarlastel on siiski ka oma lootused. Sillamäe Kalev peaks pääsema poolfinaali, kuid Tammeka auahne juhtkond on jälle tugevdanud meeskonda ja mänginudki just play-off’i peale. Kodumäng Tartus toob kokku suure hulga pealtvaatajaid. Tulevik näi-

tab Flora vastu raudselt hambaid, sest mängijate isiklik motivatsioon on kõrge ja paljud ihaldavad järgmisel aastal ise Floras pallida. Nõmme Kalju ja Narva Transi mäng on absoluutselt fifty-fifty.

Oletagem, et üllatusi ei sündinud (jätame lahti Kalju – Transi mängu võitja). Nüüd läheb Levadia kokku Nõmme Kalju − Narva Transi mängu võitjaga. Kaks mängu, karikasüsteem.

Kui vastaseks on Kalju, oleks publikuhuvi laes. Sillamäe Kalevi ja Flora kohtumine oleks samasugune publiku- ja meediamagnet. Kes iganes pääseks finaali, mis võiks koosneda ühestainsast mängust, nagu MM-finaalgi, oleks tegu

meistriliiga ärksa meistrivõistluste lõpuga, millest pajatataks isekeskis ja meedias palju.

Peamine hüve – põnevus

Peamine pluss oleks meistrivõistluste kulminatsiooni nihkumine päris lõppu.

Meister selguks viimases mängus. See tooks omakorda kaasa publiku- ja meediahuvi.

Jalgpall saaks näidata, et suudab ka riigisiseselt paeluda. See tekitaks huvi ka nende spordihuviliste seas, keda kodune vutt on senini jahedaks jätnud.

Play-off-mängud pikendaks kõigi meeskondade ja mängijate motivatsiooni, mis suurte punktivahedega tavasüsteemiga meistrivõistluste puhul võib sügiseks lahjeneda. Lõdvaks ei saaks end lasta liidermeeskonnad, keskmikud ega tagumised. Milline poleks ka punktiseis, otsustavad mängud on ikka ees.

Just keskmikud ja viimased saaksid play-off´i virvatulede paistes end paremini müüa sponsoritele – me oleme küll tabelis tagapool, aga meil on šanss!

Me võime jõuda nelja parema hulka!

Iga üllatus vallandaks ka meedias väikese tormi: kiita saaks tillukese eelarvega edasijõudnud klubid ja laita kohalikud koljatid, kellest treener ei osanud kogu potentsiaali välja pigistada. Need kohalikud veetormid tõmbaksid jalgpallile ja Meistriliigale tähelepanu.

Toimuma peaks ka pronksimäng, mis oluline kas või eurokohtade jagamise suhtes. Balti liiga viienda koha võiks saada aga esinelikust väljajäänutest parima põhiturniiri koha saavutanud meeskond.

Arvestatavad miinused

Muidugi on sel plaanil ka miinuseid.

Peamine on ehk see, et muudaks konservatiivse ala väikeseks palaganiks.

Play-off-süsteem muudaks ka hooaja esimese poole vähem tähtsaks, sest pärast suvist üleminekuakent saaks oma meeskonda tugevdada. Kuna play-off´is on oluline, et omavahel lähevad kokku esimene ja kaheksas, teine ja seitsmes jne, siis annab see esiotsa- ja keskosa meeskondadele võimaluse mänge ära anda, et saada ise soodsam asetus või tekitada olukord, kus kardetav rivaal viia

kokku ebameeldiva oponendiga.

Play-off suurendaks juhuse osakaalu ega väärtustaks terve hooaja jooksul kogutud punkte. See on eriti ülekohtune tugevamate klubide suhtes. Kokkuvõttes töötaks süsteem traditsioonilise jalgpalliloogika vastaselt. Puhtemotsionaalses mõttes oleks selle süsteemi kasutuselevõtt avalik ülestunnistus, et jalgpalliliiga ei toimi, nagu peaks.

Kui eksperiment peaks aga ebaõnnestuma (publikut sügiskülmad mängud ei köida, üllatusi ei sünni või sünnib liiga palju ja nelja hulka pääsevad just nõrgemad klubid), annaks see hoobi meie jalgpalli enesekindlusele.

Eeskujud on ju olemas

Samas on ju selge, et publikuhuvi seisukohalt jalgpalliliiga ei toimigi, nagu peaks. Pead liiva alla pole vaja peita ja õnneks pole seda ka tehtud. Ülaltoodud plusse-miinuseid kaaludes peaks juhinduma ainult ühest: kas see tuleks kasuks meie jalgpallile. Mõistagi peaks play-off´i sisseviimisega olema nõus

enamik asjassepuutuvaid klubisid. Eelkõige puudutab see tugevamaid, kes sellest kõige enam kahju võivad saada.

Järelikult peavad ka nemad mõistma, et uus süsteem on neile kasulik lühemas ja pikas perspektiivis (mõlemal juhul tähendaks see publiku- ja meediahuvi, piletitulu ja sportlikku konkurentsi ning pikemas vaates ka sponsorite tahet tulla toetama põnevust ja pinget pakkuvat jalgpalli, mida jälgib suur hulk nende potentsiaalseid kliente).

Jalgpall on oma avaldustes küll konservatiivne, aga siingi tehakse reveransse play-off-süsteemile, et köita publikut.

Hollandis mängitakse niimoodi välja eurokarika kohad, Inglismaal aga Premier League’i kohad.

Olgu kuidas on, aga tegelikult oleks ju päris kõditav vaadata, kas suured peaksid play-off´i pingele vastu ja kas väikesed suudaks üllatada. Sellest kujutelmast veelgi põnevam oleks muidugi olukord, kui Meistriliiga tabelis säiliks küsimärgid viimaste voorudeni ja igal liidrite mängul oleks kulla kaal.

Igor Prins: Suureneb mängude äraandmise oht Levadia peatreener No põhihooajal on isegi 36 mängu, millal need play-off’id veel toimuvad, kui praegugi lõpeb hooaeg novembri alguses!? Ma ei näe võimalust hooaja pikendamiseks. Ja milleks siis pikalt mängida, kui meister selgub sügisel kaheksa meeskonna välkturniiril? Siis hakkavad kõik ju algusest peale valmistuma play-off-mängudeks. Üks asi on publik, teine asi on mängijad ja ... hooaeg muutub kavaldamiseks. Oluline on teatud punktide arv kätte saada, et tagada koht kaheksa hulgas, aga publikut ei huvita need meistrivõistluste mängud siis üldse.

Tugevamad hakkavad selle süsteemi puhul käituma teistmoodi – mängid täpselt niipalju, kui sul vaja on. Isegi kui teha nii, et põhiturniir kestab kolm ringi, muutuvad need kolm ringi hajuvaks. Kahe ringiga kindlustatakse edasipääs ja kolmandas hakatakse vaatama, et kellega kokku lähed. Suureneb igasugu intriigide oht ja mängude äraandmise oht. Ei, see pole ikka see!

Viktor Mets: Jalgpallihall peab olema!

Paide LM tegevjuht Play-off mängitaks sügisel, aga meie kliimas on suur osa ilmal. Kui Tallinnas oleks korralik hall, siis võiksime neid süsteeme mängida nii- ja naapidi. Praegu on väljas 80 cm lund ja keegi ei ütle, et järgmine-ülejärgmine aasta on parem. Kui jalgpallis hakkab domineerima ilmastikufaktor, siis ei pääse ka tugevamate paremus maksma. Meie otsime praegu kontrollmängudeks väljakuid, et mängijaid mitte lõhkuda.

Aga kindlasti oleks play-off meile motivaator, kui pääseksime kaheksa hulka meistritiitlile mängima. Siis peaks põhihooaeg olema lühem kui 36 mängu. Ja hall peab olema!

2010 MÄRTS JALKA

13

mängija

Kuresoo Sillamäega meistriks?

Miks mitte!

Jürgen Kuresoo (23) naasis uueks hooajaks tuttavasse keskkonda. Aga hoopiski mitte Elvasse või Tartusse või Viljandisse, vaid hoopis Sillamäele, et tugevdada meistrikulda ihkavate kalevlaste ridu.

Lennart Komp Foto: Lembit Peegel

Rohetriibuline Jürgen Kuresoo alustab hooaega hoopis Sillamäe Kalevis.

M

öödunud hooaja järel Tallinna Floras lepinguta jäänud Kuresoo äratas kohe Sillamäe Kalevi huvi, kellega pärast mõnenädalast prooviaega veebruaris käed löödi.

Esialgu aastaks.

“Lepingut sõlmides öeldi, et kui kõik hästi läheb, siis seda hooaja lõpus pikendatakse,” lausus Kuresoo. “Pikemas perspektiivis tahaks muidugi välismaale, kuid selleks peab enne Meistriliigas korraliku hooaja tegema.”

Eelmise hooaja esimese poole Viljandi Tulevikus ja teise Floras mänginud Kuresoo sõnul valmistub Kalev uueks hooajaks treener Vladimir Kazatšjonoki käe all tõsiselt. Kolm korda päevas toimuvad treeningud kannavad eesmärki novembris Eesti meistrina troonida.

“Klubi juhtkond on seadnud kõrged sihid ja ka ettevalmistus on olnud väga raske,” ütles Kuresoo. “Esimesed kolm nädalat olid ainult hüpped, hüpped, hüpped, hüpped, hüpped. Alguses oli päris väsitav, kuid nüüd olen ära harjunud.”

14

JALKA MÄRTS 2010

Elvast pärit Kuresoo esindas Sillamäe Kalevit ka 2008. aasta teisel poolel, kui ta anti koos Alo Dupikoviga sinna Florast laenule. Äärepoolkaitsja ei kartnud toona uude keskkonda kolimist ega peljanud nüüd sinna naasmist.

“Kaks aastat tagasi kõhklesin küll ja hirmutati, et kõik kohad on narkomaane täis ja hilja õhtul ei tohi väljas käia, kuid poole aasta jooksul ei olnud meil ühtegi konflikti,” meenutas Kuresoo. “Tallinn on Sillamäega võrreldes palju ohtlikum.”

Küll tunnistab Tartu klubis SK 10 Märt Räli käe all alustanud Kuresoo, et ei ole senini vene keelt selgeks saanud.

Kui laenuperioodil aitas teda tartlane Roman Daniljuk, siis seekord on tõlgiks teine ülikoolilinlane Kennet Jädal.

Juba 2004. aastal Flora põhimeeskonna eest mänguaega saanud Kuresoo tunnistab, et viimastel aastatel ei ole areng edenenud sellise hooga nagu esimestel Flora aastatel. Paari hooaja jooksul tõusis ta Floras põhitegijate sekka ning jõudis koondise eest kaks mängu pidada.

“Ei oskagi nagu öelda, miks (areng aeglustus), sest trenni teen ikka sama tugevalt ja kombeid ei ole ka muutnud,” analüüsis Kuresoo. “Sillamäel on loodud kõik tingimused, et edasi areneda, sest treener on kõva ja meeskond samuti, kuid mingeid pikemaid plaane ma siiski teha ei tahaks.”

Kuresoo langes Floras tagaplaanile 2007. aastal pärast seda, kui toonane peatreener Pasi Rautiainen tõi äärele Juha Hakola. Mingit vimma Kuresoo ei pea. Hoopis vastupidi. “Hakola oli Floras parim sõber, käisime koos väljas ja eks ta oli must kõvasti üle ka,” lausus Kuresoo.

Väleda mängijana tuntud Kuresoo on eluaeg tegutsenud äärepoolkaitses, kuid Kazatšjonoki käe all oli ta esimesest neljast treeningmängust kahes hoopis äärekaitsja.

“Äärepoolikus on ka kõige kõvem konkurents praegu, sest seal on Aleksandr Tarassenkov, Aleksandr Dubõkin, Sergei Vihrov ja Zeniidist tulnud Aleksandr Nikulin,” ütles Kuresoo. “Minu arust on kaitses ka väga huvitav mängida.”

cv Jürgen Kuresoo Sünniaeg: 11.02.1987 Sünnikoht: Elva Positsioon: äärepoolkaitsja Klubikarjäär: 2003 JK Olümpia-2000 0/0 2003 JK Olümpia-2000 II 2/1 2004 JK Tervis Pärnu 23/6 (1L) 2004 FC Flora Tallinn 8/1 (ML) 2004 SK Lelle 6/2 (2L) 2005 FC Flora Tallinn 22/1 (ML) 2005 JK Tervis Pärnu 15/3 (1L) 2006 FC Flora Tallinn 31/6 (ML) 2006 FC Flora II Tallinn 3/3 (1L) 2007 FC Flora II Tallinn 18/9 (1L) 2007 FC Flora Tallinn 13/0 (ML) 2008 FC Flora II Tallinn 6/2 (1L) 2008 JK Sillamäe Kalev 13/0 (ML) 2009 JK Tulevik Viljandi 18/4 (ML) 2009 FC Flora II Tallinn 1/2 (1L) 2009 FC Flora Tallinn 16/1 (ML)

Koondisekarjäär: Eesti A: 2/0 Eesti B: 2/0 U21: 16/0 U20: 1/0 U19: 10/0 U17: 6/0

Treenerid: Märt Räli, Zaur Tšilingarašvili, Karel Voolaid, Janno Kivisild, Arno Pijpers, Jelle Goes, Frank Bernhardt, Marko Lelov, Tarmo Rüütli, Vadim Dobiža, Vladimir Kazatšjonok Saavutused: Meistriliiga hõbe (2007), pronks (2006); Eesti karikafinalist (2006); Superkarika võitja (2004)

Allikas: Jalka, Marko Välja

treener

Erkki Viisma: laisad koondisesse ei jõua!

Keskkooli lõpuklassis treener Aavo Sarapi õhutusel oma esimese noortegrupi juhendada võtnud Erkki Viisma (33) teadis toona, et mängijana ta vutitaevasse ilmselt ei lenda. Küll tundis esimestest hetkedest lapsi juhendades, et võib sinna lennutada nemad.

Lennart Komp Foto: Tõnu Janter

Leia pildilt treener Erkki Viisma!

“Noortega hakkas kohe algusest peale klappima, kuidagi kihvt on nendega!” lausus Viisma, kelle juhendada on praegu FC Levadias üks 2000. ja üks 2001. aastal sündinud poiste grupp. Eelmisest aastast vastutab Viisma abitreenerina ka U15 ja U16 koondise eest ning on Tallinna talenditreeningute peatreener.

Ehkki treenitavate vanusevahe on vaid viis-kuus aastat, tundub see sellises eas valgusaastate pikkune. Treeningute pidamise kord, harjutused ja suhtumine erinevad kui öö ja päev, mis sest, et tegemist on ju sellesama jalkaga.

“Nooremate lastega on rohkem trenn ja lõbu, koondises suunatakse rohkem võitma, võitlema ja õigesti suhtuma,” lausus Viisma. “On tähtis, et mängijad saaksid maast madalast armastuse ning umbes 15aastaselt hakkavad nad alles suurele jalgpallile mõtlema.”

Kohe-kohe suurde jalgpalli astuvate noortega tegi Viisma tööd ka esimestel treeneriaastatel Floras, kui koos Zaur Tšilingarašvili ja Janno Kivisillaga kuu-

lusid tema juhendatavate sekka näiteks Joel Lindpere, Kert Haavistu, Raio Piiroja ja Andrei Stepanov. Kuigi Viisma nimekaid koondislasi otseselt oma õpilasteks ei pea, said nad tema käe all vett ja vilet jooksutrennides.

Vähemalt Viisma ei ole täheldanud, et noored oleksid praegu viletsama suhtumisega kui toona. “Kui klubides ongi laisemaid poisse, siis koondisesse sellistel asja ei ole. Nad praagitakse välja,” lausus tallinlane. “Kui pausid sisse tulevad, siis naljalt läbi ei löö.”

Viisma ei hau plaane mõne täiskasvanutemeeskonna juhendamisest, kuid selged ambitsioonid on tal sellegi poolest – aidata oma hoolealustel võimalikult kaugele jõuda ja kasvatada nad normaalseteks inimesteks.

“Turniiride edu on lühiajaline, tähtis on lapse kui isiksuse areng,” märkis Viisma. “Turniirid on tähtsad sellepärast, et nende abil saab pildi meeskonna hetkeseisust. Selle järgi saab oma treeningplaane korrigeerida. Kui ma 20 aas-

tat ainult 6−9aastaste poistega tegelen, siis võib-olla ammendan ennast, kuid praegu seda ohtu pole.”

Viisma sõnul aitab ka kahe erineva vanusegrupiga tegelemine vaimu värskena hoida. Noortekoondise abitreenerina teeb Viisma harjutusi, on nõuandjaks ja skaudiks. Kui mõni hea poiss silma jääb, saab ta treeneri sõnul kindlasti võimaluse ka koondisetreeningul end näidata.

Kehakultuuri kõrgharidusega Viisma on moodne treener ja on oma Levadia poistele loonud virtuaalkodu ajaveebi näol. Peale värskeima treeninginfo saab sealt nõuandeid näiteks toitumise kohta.

Talvisel ajal on üheks treeninguks suusatamine, kuid rajale ei minda niisama uhama, vaid alati eelnevad tasakaalu, pööramise või muud spetsiifilised tehnikaharjutused. Kõike tuleb ikka mõistusega teha!

cv Erkki Viisma Sünniaeg: 14.11.1976 Sünnikoht: Tallinn Litsents: UEFA B Klubid mängijana: 1984-1992 JK Pantrid 1993-1994 FC Lelle 1995 JK Mercury 1996−2001 Hiiu Kalur

Klubid treenerina: 1996−1998 FC Flora noored 2001 FC Kotkas noored 2002−2008 JK Kotkas-Juunior noored 2009− FC Levadia noored

Muu: U15 ja U16 koondise abitreener; talenditreeningute Tallinna piirkonna peatreener

2010 MÄRTS JALKA

15

naised

Levadia naised igapäevaelus: politseinikest tudengiteni Et Eesti naiste jalgpallimeistrivõistlused pole enam mägede taga, uuris Jalka seda, millega Eesti meisternaiskonna Levadia mängijad igapäevaelus tegelevad. Selgus, et naiskonnas on nii tudengeid kui ka pangatöötajaid, nii Hesburgeri müüjaid kui ka politseinikke.

Kristjan Roos Linnaleht

Foto: Lembit Peegel

Levadia naiskond läheb tänavu tiitlit kaitsma hea tujuga.

T

rennides Levadia naised omavahel just igapäevaseid töömuresid ei aruta. Kõige enam tuleb töö jutuks siis, kui keegi ei saa treeningutel töögraafiku tõttu osaleda.

“Tänagi ei saa trenni minna,” tõdeb poole kohaga Bauhofis müügitööd tegev ja poole kohaga Levadias lapsi treeniv Ave Pajo. Nii tema kui ka politseis kontoritööd tegev Annika Tikk on teisalt rahul, et kui näiteks kellelgi naistest tekib mõni küsimus pangaasjade kohta, on naiskonnas kohe asjatundjatest spetsialistid nõuannetega aitamas.

“Ja ka vastupidi. Kui kedagi huvitavad politsei valdkonna küsimused, saan

16

JALKA MÄRTS 2010

mina aidata,” nendib Tikk, kes ka tööl olles peab oma kolleegidele aeg-ajalt aru andma, kuidas mängudel läks.

“Kümme aastat tagasi oli see jah sensatsioon, et naine ja mängib jalgpalli.

Nüüdseks see midagi erilist enam ei ole, küll aga tuntakse minu mängude vastu suurt huvi,” tõdeb Tikk. Seevastu Bauhofis töötav Pajo pajatab, et kolleegid on küll teadlikud tema vutilembusest, kuid nad ei tea sedagi, millisel tasemel ta mängib.

Kas Eesti meistriks tulnud naised on kurvad, et nad mängivad vutti amatööridena? “Meie põlvkonna jaoks ei ole see teema. Kui aga aeg edasi läheb,

oleks noortele profiks hakkamine hea motivatsioon. Iseasi on see, kas Eesti on nii suur, et siin saaks naisprofimängijaid üldse olla,” arutleb oma praeguse amatöörsportlase staatusega rahul olev Tikk.

Seevastu 25aastane Pajo tunneb veidike kurbust: “Kahju on, aga olen vist natuke vana juba ja muidugi lapsega on keeruline testimistel käia ka.” Aga kui profikarjäär jääbki Pajole unistuseks, siis äkki õnnestub tal Euroülikooli moedisaini tudengina tulevikus saada professionaalseks jalgpalliriiete disaineriks? “Enne tuleb ülikool ära lõpetada,” muigab 2006. aastal Eesti aasta naismängijaks valitud Pajo seepeale.

naised

Väravavaht

Poolkaitsja

Poolkaitsja

Marina Karžetskaja

Maria Krugljak

Reelika Vaher

(17.06.1973) naiskonna kapten 36aastane, töötab Tallinna Äripangas välisarvelduse osakonna spetsialistina

Väravavaht

Jekaterina Paškevitš (05.07.1983)

26aastane, töötab Põhja Prefektuuri kesklinna politseijaoskonnas piirkonnapolitseinikuna, õpib Tallinna Ülikoolis viimasel kursusel kehakultuuri

(02.09.1993) 16aastane, Tallinna 45. Keskkooli 10. klassi õpilane

Poolkaitsja

Ründaja

Kaidi Jekimova

Aljona Sasova

(28.06.1979)

30aastane, töötab ML Arvutid ASis RMA teenindajana (komponentide garantiivahetus tehnikutele ja edasimüüjatele)

(30.08.1978) 31aastane, töötab Sampo Panga laenuosakonnas

(11.02.1988) 22aastane, töötab Hesburgeris klienditeenindajana

Ründaja

Annika Tikk

(17.08.1980) 29aastane, töötab Politsei- ja Piirivalveametis politseinikuna

Poolkaitsja

Aljona Malets

Ründaja

22aastane, õpib TTÜ magistrantuuris logistikat

Anželika Ahmetšina

(06.05.1987) Kaitsja

Inna Zlidnis (18.04.1990)

(27.12.1989) 20aastane, töötab Hesburgeris klienditeenindajana

19aastane, õpib TTÜs

Poolkaitsja

Poolkaitsja

Stanislava Russakova (10.07.1986)

23aastane, õpib TTÜs geneetikat

Margarita Žernosekova (29.01.1988)

22aastane, õpib Eesti Mereakadeemias neljandal kursusel hüdrometeoroloogiat ja loodushoidu

Ründaja

Ave Pajo

(09.07.1984) 25aastane, töötab Levadia lastetreenerina ning Bauhofis müügimehena, õpib Euroülikoolis moedisaini

Ründaja

Tatjana Životova

(06.12.1988) 21aastane, töötab Hipodroomil ratsahobuste hooldajana 2010 MÄRTS JALKA

17

18

JALKA MÄRTS 2010

naismängija

Eneli Sarv võiks tõusta koondise esinumbriks. Kui selg ei valutaks...

Eneli Sarv (23) on ilmselt pikim naisjalgpallur Eestis. Usute või mitte – kõrgeid palle talle püüda ei meeldi, küll meeldib talle vahel kindad koju jätta ja hoopis väljakumängijana platsile joosta. lennart komp

P

ärnus sündinud floralast Eneli Sarve (pildil) lahutab kahest meetrist kümme sentimeetrit.

Temale teadaolevalt Eestis pikemaid naismängijaid ei ole. Asjatundjad näeksid teda Eesti koondise puurivahtide esinumbrina, kuid üle poole aasta häda teinud selg ei ole lubanud soovitud määral treenida.

“Esimest korda lõi valu selga, kui Flora duubli eest väljakul mängisin,” lausus Sarv. “Alguses sai 30−40 minutit mängida, kuni tunda andis, kuid mida hooaeg edasi, seda vaevalisemaks läks.”

Pärast novembris lõppenud hooaega on Sarv pallitrennidest hoidunud. Võimelnud, käinud jõusaalis ja massööri juures. Mullu esimest korda hõbedani küündinud Flora naiskond aga valmistub samal ajal hooajaks. Sarv on kurb.

Veebruari esimesel nädalal ta veel ei teadnud, millal uuesti täiskoormusega harjutama saab hakata. Samas teab Sarv, et kui ükskord väravasse saab, tekib isu ka väljakule joosta.

“Väravas olemisega on tänaseni kahetised tunded, aga see käib hooti,” tuleb Sarvel end jagada. “Flora esindusvõistkonna eest mängin väravas, duubli eest platsil. See on selline kompromiss.

Kui olen väravas, siis tahaks platsil, ja kui platsil, siis väravas olla.”

Väljakul mängimine on kasuks tulnud, sest õpetab paremini vastaste mängu lugema ja ka pikad väljalöögid on täpsemad. Kõrvalt vaadates tundub, et Sarvele piisaks kõrgete pallide puhul vaid käed välja sirutada, et nahkkera

Foto: Lembit Peegel

cv Eneli Sarv Sünniaeg: 04.04.1986 Sünnikoht: Pärnu A-koondis: 5/0 U19 koondis: 7/0 Klubid mängijana: JK Vapper Pärnu, Pärnu Bussipark, JK Kaitseliit/Kalev Pärnu, FC Flora Tallinn

Treenerid: Tormi Raid, Meelis Eelmäe, Peeter Land, Allan Soomets, Keith Boanas, Peter McGovern

Saavutused: Eesti Meistriliiga hõbe (2009), pronks (2007, 2008); Eesti karikavõitja (2007, 2008), Superkarika võitja (2009); Eesti noorte meister (1999, 2000, 2001)

vastasmängija peanupu kohalt oma embusse noppida. Ometigi tunnistab ta sellised pallid omale ebameeldivad olevat.

“Ma ei suuda oma pikkust hinnata ja arvestan seetõttu valesti,” analüüsis Sarv. “Kõige teravamalt on meeles üks Balti liiga mäng, kus lasin 35 meetrilt löödud palli üle pea ja jäime 0:2 taha. Õnneks võitsime 4:2.”

Ajalehekuulutuse peale isa õhutusel seitsmeaastaselt jalgpallitrenni läinud Sarve sõnul on kogu aeg väravavahi eriharjutustest puudu olnud. Pärast klubi lagunemist 2003. aastal katkes ligi kaheks ja pooleks aastaks ka Sarve tee jalgpallurina. Selle aja jooksul jõudis ta aga esindada Eesti koondist hoopis saalihokis. Just saalihokit mänginud floralased meelitasid ta vuti juurde tagasi.

“Kui toona JK Kaitseliit/Kalev Pärnu nime all laiali läksime, siis ei olnud isu Pärnu JKsse ka minna, sest nad olid alati konkurendid olnud,” tunnistas Sarv kodulinna rivaliteeti. “Pärast keskkooli tulin Tallinna õppima ja varsti kutsus Flora mind oma naiskonda.”

Mullu Tallinna tehnikakõrgkoolis hooneehituse eriala lõpetanud Sarve sõnul käivad loobumismõtted tal peast läbi praegugi. “Eelmisel hooajal mõtlesin küll, et kui tiitel ära tuleb, siis lõpetan,” lausus Sarv. “Kuld oleks ühe unistuse täitumine.”

Kuni aga kulda kaelas ei ole, kavatseb Sarv jätkata, sest talve jooksul tuleb ikka vutiisu peale küll. Saaks ainult selja korda.

2010 MÄRTS JALKA

19

peegli peegeldused

Kohtunikud mitmes rollis Kohtunikud saavad vimpleid ja annavad karikaid; saadavad pallureid punase kaardi saatel platsilt ja hullavad ise palliga. Ning üritavad end kehtestada pilguga.

lembit peegel

Kaht N Liidu karikafinaali vilistanud Elmar Saar sai kauaaegse eduka kohtunikutöö eest N Liidu palliväljadel vimpli!

Rumeenia kohtunik Eduard Eugeniu Dumitrescu harjutab peamängu Eesti ja Kasahstani U19 koondiste valikmängus 2008.

Töö on tehtud. Väljakult lahkuvad Dmitri Vinogradov, Silver Kõiv ja Hannes Reinvald.

Hannes Kaasik (paremal) vs. Vjatšeslav Zahovaiko.

20

JALKA MÄRTS 2010

Mikk Haavistule kukub punane kaart taevast, nagu Taani lipp kukkus taanlastele alla Tallinna taevast.

peegli peegeldused

Päike paistab silma Aivar Gutmannile!

Heatujuline Maaren Olander sai hästi hakkama ka meestega.

Kristo Tohver nõuab Deniss Malovi lahkumist platsilt.

Türgi kohtunik Cüneyt Cakir kehtestab end Levadia – Krakowi Wisla mängus Mariusz Paweleki seltskonnas.

Eesti Jalgpalli Liidu peakohtunik Uno Tutk annab kohe üle Eesti karika Tallinna Levadia naiskonnale.

2010 2010 MÄRTS MÄRTS JALKA

21 21

Foto: Lembit Peegel

Kuno Tehva ja Hiiu staadion, mis on Nõmme Kaljule kitsaks jäänud.

22

JALKA MÄRTS 2010

usutlus

Kuno Tehva:

tegime vigu, alustame valge lehena Nõmme Kalju president Kuno Tehva tunnistab, et kahel esimesel Meistriliiga aastal tegi klubi palju vigu, aga nendest on õpitud. Ühes on Tehva kindel: lühem tee rahani kulgeb turunduse, mitte sportlike tulemuste kaudu.

Kalleid kampaaniad on võimalik teha ka null krooni eest.

Indrek Schwede Miks sa suvalistesse Brasiilia mängijatesse raha pumpad?

Kes on suvalised Brasiilia mängijad? Kas Felipe Nunes, kes igal aastal valitakse Meistriliiga parimaks keskväljamängijaks ja lööb keskmiselt 20 väravat, on suvaline Brasiilia mängija?

Pigem vastupidi: kui saan sellise “suvalise” mängija sama hinnaga kui keskmise Eesti mängija, kes ei suuda pooltki nii palju, on see hea investeering.

Milline on Kaljus tasakaal tulemuse ja välise kesta vahel?

Kalju tuli jalgpalli turunduse kaudu, mis iseenesest ei ole midagi erilist, aga ta oli eriline jalgpalli jaoks. Eestis oli see enneolematu tee, millega kaasnes palju kriitikat. Ülejäänud klubid üritavad tippu minna piki sportlikku joont, et leida siis raha ja sponsorid. Et mida kõrgemale jõuad, seda rohkem raha. Meie tahtsime olla kardinaalselt erinevad ja valisime turunduse. Meie arvates – me adusime seda − Eesti jalgpall ei ole praegu piisavalt atraktiivne, et raha juurde tuua.

Praegu arutavad kõik, mis ajal mänge pidada, et rahvas kohale tuleks. Ütlen otse, et see on bullshit! Raha on vaja! Raha on see, mis annab võimaluse palgata kompetentseid inimesi, olla edukas Balti liigas ja Euroopas. Küsimus on selles, kuidas rahani jõuda. Tulemuse kaudu on üritatud ja õnnestunud on see ainult Levadial ja Floral, aga kui palju on selleks aega kulunud? Kalju loogika teel rahani toetub turundusele. See on asi, mida tunnen. Meie tee rahani on lühem.

“

Jalgpall on teatud mõttes selline, nagu Paldiski kunagi oli: kinnine sõjaväelinn. Linnapääsuks on vaja eriluba, et tõkkepuu tõuseks.

„

Otse küsimusele vastates: proportsioon spordi ja turunduse vahel on fifty-fifty. Oleme üle vaadanud kogu oma spordipoliitika. Oleme kaks aastat õppinud. Ei eita, et mina ja kõik teisedki oleme vigu teinud, oleme palju eksinud. On oluline, et suudame vigadest õppida. Saime kõrvalt piike ja nooli, et tulemus polnud hea. Aga kui võtame Kalju ümbert plakatid ära, jääks meile alles Paide linnameeskond. Oleme võimsalt turundanud, võimsamalt kui mõned Eesti tipptelekommunikatsiooni ettevõtted. Oleme üles ehitamas klubi sportlikku kontseptsiooni. Teeme ühe sammu tagasi, et astuda varsti

viis sammu edasi. Meil töötab treenerina Karel Voolaid, kelle teadmisi me respekteerime. Getuliost rääkides: inimestele meeldib kritiseerida, aga neis tingimustes poleks temast paremini keegi suutnud.

Nüüd ehitame meeskonna tuumikut, et ei peaks seda vahetama. Alustame valgelt lehelt. Kalju väärtustab ja panustab eelkõige eesti mängijatele. Meil on klubis hulk noortekoondiste mängijaid, lisaks võõrleegionärid, keda valivad treenerid, mitte Kuno Tehva – seda ma rõhutan. Minu asi on tegeleda turundusega, klubis annan vabad käed neile, kes jalgpalli teevad.

Kumb on peatreener – Voolaid või Getulio?

Getulio on peatreener, aga treeningprotsess on Kareli käes.

Getulio on hea motivaator, Karel on hea taktik ja akadeemiline treener. Mängijad on öelnud, et praegused Kalju treeningud on ajaloo parimad.

Mida pidid silmas tingimuste all, milles Getulio töötas?

Meil oli varem 6-7 profimängijat, kes käisid hommikuti trennis, kusjuures nende seas polnud ühtki väravavahti.

Getulio oli treener, autojuht, kokk, massöör, isa. Meie eelarve ja tema palk olid teistega võrreldes väiksemad. Labidaga tanki vastu minnes tanki seljali ei pane.

Mulle ei meeldi sõna õnn, aga kaotasime Florale karikafinaalis penaltiseeria järel. Fakt! Euromängus oli minut enne lõppu seis 1:1 ja lasime endale ära lüüa. Fakt! Olime mõlemal korral edule lähedal. Meil jäi puudu kogemustest. Need kaotused andsid signaali, et midagi on valesti, et midagi on tegemata. Me õppisime neist kaotustest.

Mida te õppisite?

Meil oli vaja juurde tuua tehnilist personali. Getuliol polnud kedagi, kellega asju arutada: polnud abitreenerit ega väravavahtide treenerit. Me polnud taktikaliselt küpsed. Olime lühinägelikud, sest enamik lepingutest olid hooajapikkused ja me ei suutnud tuumikut koos hoida. Võistkond oli ebaühtlaselt komplekteeritud. Kui on miljard krooni kasutada, siis saaksime treenerit süüdistada, aga meie saime endale mängijaid teiste jääkidest. Väljapraagitutest on raske tervikut kokku panna. Jälle jõuame selle tõeni, et asja arendamiseks on vaja raha, mis toob kokkuvõttes ka rahva staadionile seda kuninglikku mängu vaatama.

2010 MÄRTS JALKA

23

usutlus Arvestades huviliste hulka, peaks Eestis olema Meistriliiga mängudel 5000 pealtvaatajat. Meie kodumängudel ning Levadia ja Flora kodumängudel. Selle nimel ma tegutsen ja selle nimel, et raha leiaks tee jalgpalli. Meie ülesanne on teha üleskutse Eesti ettevõtetele, teha jalgpall atraktiivsemaks ja läbinähtavamaks. Me oleme isolatsioonis. Ma suhtlen paljude inimestega ja tean, et ettevõtjad ei tunne end turvaliselt sisenemaks jalgpalli.

Foto: Lembit Peegel

Miks nad ei tunne end turvaliselt?

Ei oska üheselt vastata, aga neil on mulje, et jalgpall on teatud mõttes selline, nagu Paldiski kunagi oli: kinnine sõjaväelinn. Linnapääsuks on vaja eriluba, et tõkkepuu tõuseks. Nad ei näe sellel asjal potentsiaali, see on võib-olla nendeni valesti viidud. Mida rohkem iseseisvaid klubisid, kes piire laiendavad, seda rohkem hakkab raha tulema. See on aja küsimus.

See raha ei pea olema suur, aga praegu jalgpalli tulev raha on ikka väga väike. See on minu arvamus.

Eesti reklaamiturul võidetakse ka auhindu, mille taga on reklaamiagentuur ja hea idee. See maksab miljoneid. Aga Nõmme Kalju välikampaaniad on maksma läinud null krooni.

Oleme null krooniga üles ehitanud kaubamärgi! Kuno Tehva ei ole Abramovitš, olen oma asja teinud hingega. Oleme leidnud toetajaid, see pole rikka inimese kallis hobi.

Null krooniga? Aga alles rääkisid, et teie maht on suurem kui mõnel telekommunikatsiooni ettevõttel!

Meie rahaline maht on kolm miljonit krooni, aga me ei ole maksnud. Me ei ole seda kolme miljonit maksnud. Kui meie suudame seda teha, peaksid seda suutma teisedki.

Vorsti vorsti vastu tehingud. Aga siin on ju vaja ka isiklikke tutvusi.

Kogu asi käibki vorsti vorsti vastu. Oleme teinud mitmesuguste partneritega kokkuleppeid. Selle asja nimi on bartertehingud.

See on läbirääkimiste ja turunduse kunst. Või pigem: selle asja nimi on pealehakkamine. Astu sisse ja räägi läbi. Eestis on kuus välimeedia ettevõtet, meie ajame asja ühega. Teised võivad järgmisse sisse astuda. Ühel tippjalgpalli komisjoni koosolekul paar aastat tagasi hakkasid mõned mehed norskama, kui sõna “turundus” mainiti.

Aga praegu töötab Indrek Zelinski jalgpalliliidus just turunduses. Aina enam räägitakse, et jalgpall peab olema atraktiivsem, sest meie traditsioon on katkenud. Me peame andma jalgpallile dopingut, natuke kütust, peame süütevedelikku peale valama!

Kui palju Kalju meeskond sel aastal muutub?

On 100% muutunud. Ja 100% professionaalsemaks, milles on suur roll Karelil. Väravavahtide treener on Janno Hermanson. Meil on füsioterapeut ja kehalise ettevalmistuse treener, kes on olnud ka Gremios. Kes pole suvaline brass, tal on ülikooli diplom.

Kas nõmmekad on hakanud meeskonda omaks võtma?

Seda peab nõmmekatelt küsima, publiku numbrid pole laest võetud. Oleme teistest peajagu kõrgemal.

24

JALKA MÄRTS 2010

Nõmme Kalju peab tähtsaks oma asutamisaastat 1923. Fännid on omavahel aga jõudnud juba hargneda.

Aga ühes mängus võtsite ju arvud laest.

Olen endiselt selle arvu juures, mille välja ütlesime. Eksimus võis olla sada inimest, mitte rohkem.

Kas jagasite eelmisel aastal tõesti 15 000 tasuta kutset Kalju – Flora mängule?

Jah. Igal reedel jagasime kutseid ööklubis Privé, Coca-Cola Plazas, kus meil on oma infopunkt, kinokülastajatele. Pluss Nõmme koolid ja lastekodud. Meid aitasid fännid, mängijad, toetajad, meie ise. Jagasime isegi üle 15 000 kutse.

Hiiu staadion on teile ilmselgelt kitsas. Kas oma baas on ikka plaanides?

Staadion on murelaps number üks. Iga päev mõtleme sellele.

Peame läbirääkimisi linna, linnaosa, sponsoriga. Jalgpalliliiduga oleme põgusalt rääkinud. Oleme oma staadionilt välja kasvanud. Meie noortetöö on üks kiiremini arenevaid. Lapsi tuleb peale. Ideaalis näeme spordikompleksi, mille esindusstaadionil on 3000 istekohta ja harjutusväljak on katuse all.

Kuidas teie rasked ajad üle elate?

See, et kõigil on raske, on selge. Aga loogika on selles, et kui keegi midagi ei tee, siis on vaja just teha. See on aeg, kui turuosa on parem haarata. Üritame kolmandat käiku panna ajal, kui teised tõmbavad jala gaasi pealt maha.

usutlus Miks te kohtunikega nii palju sõdite?

Küsimusel on kaks poolt. Jah, on võimalik asjadega leppida ja vaadata rahulikult kõrvalt ja saada vähem kaarte ja hea koht fair play tabelis. Saame teha seda ehk sel aastal. Püüame üle mängida vastased ja need kohtunikud, kes meisse halvasti suhtuvad. Me ei osanud teistmoodi, võib-olla see oli viga, sest meid hakati veel rohkem suruma. Osa kohtunikke teevad oma tööd sitasti, ma ei ütle, et nad teevad seda kellegi kasuks. Kui kohtunik on südamest Kalju vastu, siis miks ta vilistab? See pole ainult Kalju probleem, seda juhtub ka Levadia ja Floraga. Jalgpalliliit peaks teadma, kel on kellegi vastu midagi ja peaks neid mitte määrama nendele mängudele. Aga pigistatakse silm kinni, toimib selline ringkaitse.

Sel aastal püüame mänguga end maksma panna ja te ei näe Kaljut protestimas. Annan oma sõna selle peale!

Kui palju tippjalgpallikomisjon on sinu turunduse potentsiaali ja teadmisi arvestanud?

Ei ole mitte ühtki ettepanekut tulnud, kuigi olen abi pakkunud. Kui saan, aitan alati. Võin isegi Florat ja Levadiat aidata.

Mu ambitsioon on, et ka teised tegutseks, sest lahendus ei ole selles, et meie teeme. Koos tegutsedes tekib jõud. Eestis on rikkaid, kellele jalgpall meeldib, aga nad peavad nägema perspektiivi, et raha läheb õigesse kohta. Meie Kaljus näeme seda, nemad ei näe. Ka meedia peab olema vastutustundlik.

Kui palju üldse osaled jalgpalliliidu kaudu meie jalgpalli arengus?

Niipalju kui võimalik, üritan osaleda, kui saan, käin ka seminaridel ja ümarlaudadel. Pohlakut pean pigem enda sõbraks, kuigi meil on eri arusaamad, aga see on loomulik. Respekteerin kõiki (klubide) juhte, kõigil on oma tee ja need ei saa olla ühesugused. Aga mäng peab olema aus – meil kõigil on oma koht sooja jalgpallipäikse all. Ei tohi näha tonte, mis lükkavad inimesi jalgpallist kaugemale. Siis tekivad eri leerid ja see kõik jõuab ka interneti foorumitesse. Foorumid on täis oksendatud paska, see on õudne.

“

Me peame andma jalgpallile dopingut, natuke kütust, peame süütevedelikku peale valama!

Mis Eesti vutis teisiti peaks olema?

Me liigume õiges suunas. Aivar Pohlak on ääretult suure töö teinud, aga ikka on tunda kunagisi minevikuprobleeme võitlustest härra Kannikuga. Sealt on jäänud kartus, et keegi tuleb ja tahab talle halba. Ma saan sellest aru. Ta oli ju märklaud, kelle pihta tulistati. Aga ma näen, et tõkkepuud Paldiski linna ees on hakanud tõusma. See on positiivne. Selle tõkkepuu peaks avama inimestele ja ärimeestele ja uutele klubidele.

Avatus on oluline. Me ei pea end müüma, vaid paluma abi – olge mehed, tulge appi ja aidake jalgpalli arendada. See on inimlikult arusaadavam ja viib paremini sihile, mitte nii, et viska mulle sponsorraha. Peab alla suruma oma eestlase ego ja abi paluma.

Roy Strider kirjutas, et on ainult aja küsimus, millal jalgpallihuligaansus Eestisse jõuab. Aastalõputurniiril läksidki Nõmme Kalju ja Flora fännid tribüünil käsipidi kokku.

Milline on Kalju side oma fännidega?

Side on. Aga meil on tekkinud eraldi leer – kibestunud fännid. Võib-olla tuleneb see protest nende noorusest. Nad teevad asju, mida nad hinges ei taha teha. Sellega nad jalgpalli ei aita.

Laagri Wild Boys?

Jah. Mida nad ette heidavad?

Müra on nii palju, et ma ei saagi aru, mida. Tulistatakse üle puusa. Kas ässitatakse kõrvalt või on tähelepanu vaja või on huligaansus popp või et “viskasime roosad prillid eest ära”. No aga siis minge ja toetage mõnda muud klubi! Kui toetad, ürita aidata! Aga meil on ka positiivne toetajate grupp, kellega suhtleme iga päev.

Kuhu Kalju tahab välja jõuda?

Olla mitte Eesti suurim, vaid kvaliteetseim klubi. Tahame oma kompleksi, olla edukad eurosarjades ja pakkuda lastele võimalusi end jalgpallis proovile panna.

Foto: Lembit Peegel

„

Kaljul jäi vähe puudu, et võita mullu Eesti karikas. Aga just kaotused panid Kuno Tehva vigu tunnistama.

2010 MÄRTS JALKA

25

jalka tuleb külla

Puhja jalgpallurid õpetatakse kreeklasteks Võimla uks on lahti. Kaheksanda klassi poisid ja tüdrukud toimetavad viimaseid võrkpallipoognaid. Üürikeste minutite pärast on nende koolipäev läbi. Võimlasse viiva koridori uks on aga lukus. Selle taga mürgeldavad 7–9aastased poisid, kes ootavad peagi algavat jalgpallitrenni.

Lennart Komp

Foto: Aldo Luud

Lendab poiss ja lendab pall!

26

JALKA MÄRTS 2010

K

ui heledapäine sinise vestiga naisõpetaja lõpuks ukse avab, annavad poisid jalgadele valu.

Pühendumust nähes tundub, et see on nende elu kiireim kümne meetri sprint.

Saalis majandab juba üks teine õpetaja, kes talutab võrkpalliposte homset ootama. Tema on Jaak Ratt (59). Tema juurde poisid jooksevadki.

Puhja gümnaasium, kus Ratt jalgpallitrenni teeb, on äsja renoveeritud.

Nii äsja, et võimla läikiv põrand tundub veel värskest lakist nätske. Vahetusjalatsid siiski põranda külge ei hakka, kuid immutusvahendi iseloomuliku odööri kõdi on sõõrmeis tunda veel õhtulgi.

Täna on Ratil anda kolm trenni.

Neist esimeses saavad õpetust 1.−3. klassi poisid. Osa neist on vanad kalad.

Käinud trennis juba kolm nädalat. Teistele on see esimene kord. Sõna otseses mõttes.

“Nii noorte lastega teen alles esimest aastat,” on ka Ratile kogemus uus. “Osa õpetajate suhtumine jalgpalli on, et see on ei-tea-mis-asi. Leppisin sügisel kolleegiga kokku, et annan 2. klassi poistele paaris tema tunnis jalgpalliõpetust, ja lubasin, et talvel hakkame trenni tegema. Nüüd on poisid ise tulnud.”

Täna on tulnud 13 poissi. Neist neli esimesest klassist. Esimesest klassist ei ole kedagi varem käinud. Et jalgpall on enamikule midagi täiesti uut, tekivad aeg-ajalt põhimõttelised dilemmad – kas viia palli edasi jalaga või on mõistlikum see hoopis kätte võtta?

Et kõik ei ole veel palliga sinasõbraks saanud, kulub aur valdavalt niisama

jalka tuleb külla jooksmisele ja kilkamisele. Ratt on rahulik. Ta näitab kannatlikult harjutusi ette, üritab kõiki ükshaaval kontrollida.

“Mina! Mina! Mina!” teevad tähelepanuaplad noorpallurid treeneri elu raskemaks.

“Naljakas vaadata, et nii väiksed poisid ja nii väike pall,” hindab vahepeal saali tulnud vanema treeninggrupi noorsand.

“Ise hakkasime ka seitsmeaastaselt mängima, mis vahet seal on,” pareerib teine erudeeritult.

Küllap nad ise ei tea, et neil on vedanud. Jalgpalli hakkas Ratt õpetama 1997. aastal, mõni aasta pärast praegusi 1993.−1996. aastal sündinud trennipoisse. See oli ajal, kui jalgpall hakkas Puhja kandis pisitasa varjusurmast valguse kätte hiilima.

“Järsku vaatasin, et kaks õpilast on jalgpallis miskipärast päris head,” meenutas Ratt. “Vanasti mängisid ju ainult venelased vutti ja Tartu maakonnas ei olnud selleks ajaks koolidevahelisi meistrivõistlusi toimunud ligi 15 aastat.

Nii hakkasimegi nendega pihta.”

Ratt püüab olla kreeklaste moodi ja kasvatada ka oma õpilased sellisteks.

“Mõtlesin just täna hommikul, et miks kreeklased oskavad jalgpalli, korvpalli, mida iganes,” arutleb Ratt. “Aga sellepärast, et nemad õpivad maast madalast erinevad alad selgeks ja ega siis need oskused unune. Nagu jalgrattasõit! Meie kehalise tundides lastakse lastel ainult joosta ja hüpata, mis on vaid eelduseks oskuste omandamisel. Kui ta ükskord enam joosta ei jaksa, mis kasu sest oli?”

Foto: Aldo Luud

Mänguoskused tulevad ikka mänguga!

Miks maapoiss pole linnapoiss?

Puhja jalgpallitreener Jaak Ratt teab, et maapoisil ja linnapoisil on vahe. Esimesel läheb õpitava omandamiseks pisut kauem aega kui teisel. Objektiivsetel põhjustel muidugi. Üheks peamiseks on see, et Tartust 26 kilomeetri kaugusel asuvas Puhjas tehakse eesmärgipärast trenni ainult talviti, suviti tullakse kokku vaid oma lõbuks mängimiseks. “Õues mängivad nad erinevas vanusevahes, mistõttu tehniliselt ja füüsiliselt tugevamad poisid panevad otse värava peale, sest pole vajadust väiksemate vastu aukartust tunda,” seletab Ratt. “Seetõttu ongi arusaam sellest, et mängu laiali hoidmine on kasulikum kui niisama tormamine, visa tekkima, kuna kaaslasega arvestamine ei ole sedavõrd tähtis.”

Ka võistkonnasisene konkurents mõjutaks, sest laisk või liiga isekas mängija istuks pingil. Et varumees ju keegi olla ei taha, tulekski pingutada. Maakohas on iga spordisõber aga kuldaväärt ja trennist kedagi ära ajada ei ole Ratil südant.

Elu teeb raskemaks ka hõre bussiühendus. Kui koolibuss meie loo 1.−3. klassi poisid koju viib, on spordipäev nende jaoks läbi. Vaid hakkajamad leiavad võimaluse tagasi kooli tulla. Ja alati on olnud neid, keda Kavilda ürgoru kohal kõrguva Puhja võimlaga on jäänud lahutama liig pikk kaugus kodust.

Foto: Aldo Luud

Talvistes saalitrennides õpivad poisid ära tehnika, et seda suvel omapäi lihvida.

2010 MÄRTS JALKA

27

jalka tuleb külla Ehkki Tartumaa meistrivõistlustel ja maakoolide turniiridelt noppis Ratt oma vutipoistega algusest peale erineva suuruse ja väljanägemisega karikaid, olid ta enda teadmised vutist õige kesised. Ülikooli ajal (vt kõrvallugu) ei olnud spordialade kuningas au sees ja nii ta jäigi.

“Laenasin siis Hillar Ottolt videoid ja teisi materjale ning üritasin omale selgeks teha, mis asi see jalgpall on,” meenutab Ratt. “Hiljem läbisin Jelle Goesi treener 3 koolituse ja pärast seda veel ka treener 2 taseme.”

Foto: Aldo Luud

Poisid tahavad võistelda

Nüüd on Ratil neli koolipoiste gruppi ja üks seltskond vutisõpru kohalikus lasteaias. Ratt tunneb rõõmu, et jalgpall on jõudsalt arenenud, kuid õige pisut ka kurb. Kuna trenni tehakse vaid paarkolm korda nädalas, jõuavad klubid arengus ette ja nii tuli saaliturniiridel suuri kaotusi vastu võtta. Koostöös FC Elvaga on aga käima lükatud turniiride sari, mille raames peetakse võistlusi Puhjas, Rõngus, Paluperas, Pukas ja Elvas.

Võistlusi on poistel vaja. Need annavad kohe teise hingamise, teevad ärksamaks, on Ratt tähele pannud. “Vanasti oli väravavaht mul nii uimane, et vaata, et jääb puurisuul magama. Nüüd, kui oleme iga kuu osalenud FC Santose Quattromed Cupil, on nii hakkaja ja julge!” kiidab hõbetuvate juustega Ratt särasilmil.

Juuni alguses, kui koolimajas õppeaasta viimane kell lastakse, jäävad soiku ka jalgpallitrennid. Suvel poisse kella pealt tolmusele kooli staadionile organiseerida on peaaegu võimatu ülesanne, mistõttu tulebki sügiseni oodata. Vähemalt tehnika jõuavad nad talvel läikiva põranda peal selgeks õppida. Selle üle on Ratil hea meel.

13 aastat tagasi jalgpalliga nullist alustanud Jaak Ratt on Puhja poisid vutiusku pööranud.

Kuidas Ratt jalgpallis arvestuse sai “Ülikoolis oli nii, et pidime tegema jalgpallis arvestust. Tuli palliga žongleerida ja triblada ja lüüa ja slaalomit teha. Praegu mõtlen küll, et oleks võinud ära teha, aga kuna Ilmar Kullam võttis arvestust vastu, siis ma ei julgenud. Ükskord mängisime 1. ja 2. kursusega jalgpalli. Mina teadsin, et poolkaitsja on vutis selline vend, kes peab palju jooksma. Kuna ma olin meeletu suusavõhmaga, siis jooksin ühe värava alt teise alla ja karjusin “Anna mulle pall!”. Selle eest saingi arvestuse. Nali, eks ole, aga nii oligi.”

Foto: Aldo Luud

Puhja jalgpallurid Lasteaiagrupp (kuni 6aastased): 11 õpilast 2000.−2003. a sündinud: 15 õpilast 1993.−1996. a sündinud: 16 õpilast 1998. a sündinud: 9 õpilast Gümnaasium + täiskasvanud: 16 õpilast

28

JALKA MÄRTS 2010

Mis sest, et esimene kord vutti mängida, lusti oli küll ja veel!

2010 MÄRTS JALKA

29

telgitagused

Värvikas jalgpallijuhtkond: tipptegijad igalt elualalt!

Kui räägitakse Eesti jalgpalli juhtimisest ja selle arendamisest, teavad kõik Aivar Pohlakut. Kuid kes on need, kes Eesti Jalgpalli Liidu presidendi kõrval ala arendamise nimel pingutavad ja selle eest vastutust kannavad?

Mihkel Uiboleht Foto: Lembit Peegel

varakontserni Nordic Contractors peaanalüütik.

Tema igapäevatöö on vastutusrikas: ettevõtte finantsanalüüs ja ettevõtte rahastamisega seotud küsimused.

EJLi asepresidendiks valiti Hõbemägi esimest korda 2008. aastal, mullu valiti ta samasse ametisse veel neljaks aastaks.

AINAR LEPPÄNEN – teine asepresident Vastutusala juhatuses: õiguslik regulatsioon Ainar Leppänen oli EJLiga seotud juba aastaid tagasi, olles organisatsiooni peasekretär. Sellesse aega jäi kurikuulus Eesti – Šotimaa kohtumine, kus Leppänenil tuli EJLi õiguste eest seista ja võidelda – niikaua kuni FIFA muutis oma algse otsuse ja sisuliselt tunnistas tehtud viga.

Juhtimiskogemus on Leppänenil ka praeguses ametis, kus ta juhib SEB Panga liisingu osakonda.

Leppänen on tegev Euroopa jalgpallijuriidika tipus, olles UEFA juriidilise komitee liige. Samuti on ta UEFA delegaat – selles ametis on Leppänen määratud paljudele otsustavatele matšidele, näiteks Barcelona − Lyoni Olympique, Porto − Chelsea ja Arsenal − Olympiacos.

TARMO LEHISTE – esimene juhatuse liige Vastutusala juhatuses: meeste A-koondis

Anne Rei on juhatuse ainus naine ja ilma konkreetse valdkonnata liige.

EJLi juhatusse kuulub 13 liiget, kellel igaühel on oma kindel vastutusala ja komisjon, mille tööd nad juhivad. Juhatuses on koos erinevad inimesed kõikvõimalikelt elualadelt: endised tuntud jalgpallurid, ettevõtjad ja mitmesugustel elualadel tunnustatud spetsialistid, kellel kõigil jalgpalliga oma eriline side.

EJLi liikmesklubide valitud juhatuse liikmed teevad oma tööd ühiskondlikus korras, kuid panustavad palju aega ja energiat ala arendamisse. Nii käib juhatuse töö tunde kestvate koosolekute kõrval ka e-posti teel, teemakoosolekutel ja komisjonides.

ANDRI HÕBEMÄGI – esimene asepresident Vastutusala juhatuses: finantsküsimused Andri Hõbemägi on hobi korras jalgpalli mänginud FC Kuressaare, Rapla Atli, 1. FC Tallinna ja Kehtna FC Flora meeskondades, kuid tunnustatud spetsialist on ta finantsalal.

TTÜ majandusteaduskonna lõpetanud Hõbemägi töötas Hansapanga korporatiivklientide osakonna juhatajana, FC Flora peadirektorina ning on praegu Eesti ühe suurima ehitus- ja kinnis-

30

JALKA MÄRTS 2010

Tarmo Lehiste töötas ajakirjanikuna Eesti Raadios ja on üks Eesti Jalgpalliajakirjanike Klubi asutajatest. Aastate jooksul on ta tegelenud nii mängijate ostmise ja müümise kui ka teleõigustega. Lehiste on välisklubidesse aidanud palju Eesti jalgpallureid, aga ka mitut tuntud välismängijat.

Lehiste on Eesti koondise mänedžer ja esindaja. Amatöörjalgpallurina lööb ta kaasa FC Toompea rivistuses.

ARVU SILD – teine juhatuse liige Vastutusala juhatuses: infrastruktuur

Foto: Lembit Peegel

Arvu Sild oli tuntud jalgpallur, tulles Norma koosseisus 1970. aastal ENSV meistriks. Normaga saavutas ta kolm ja Kopli Dünamo koosseisus ühe ENSV hõbeda. Kolmel korral tuli Sild ENSV karikavõitjaks.

1988. aastal oli ta üks EJLi taastajatest ja pidas hiljem kaua asepresidendi ametit. TTÜ lõpetanud Arvu Sild oli jalgpalliliidu üks taastajatest 1988. aastal.

Sild on Eesti jalgpalli juures olnud

telgitagused väga pikalt, juhtides staadionite komisjoni tööd ja olles Meistri- ja Esiliiga mängudel inspektoriks.

VAAPO VAHER – kolmas juhatuse liige Vastutusala juhatuses: meedia ja avalikud suhted Vaapo Vaher on spordirahvale tuntud alati terava ja asjakohase kolumnistina Sporditähe veergudelt, laiemalt teatakse teda kui kriitikut ja kirjandusloolast.

Hiiumaal elav Vaher õppis Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumis arhitektuuri. Ta on Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kirjanduse Seltsi liige ning avaldanud sadu artikleid, uurimusi, esseid ja luuletusi, libretosid, stsenaariume, kuuldemänge jm.

Vaheri sulest on esseekogud “Surmakuul ja seemnepurse”, “Kokaiin Balti jaama turult” ja “Kino on saatan, kes imeb su rinda” ning monograafia Ardi Liivesest “Imelaps, kellest ei saanud geeniust”.

PRIIT PENU – neljas juhatuse liige Vastutusala juhatuses: regionaalne areng, amatööride ja naiste jalgpall Saarlane Priit Penu on vutirahvale tuntud FC Kuressaare presidendina, aga tavaelus töötab ta hoopis põllumajandusuuringute keskuse mullaseire büroo juhatajana.

Penul on veel üks üllatus varuks: nimelt uurib ta meie vutiväljakute mulla kvaliteeti. “Muru hooldamine hakkab pihta mullast,” ütleb ta. “Olen võtnud proove kümnelt staadionilt. Mullu, kui A. Le Coq Arenal järgiti esimest korda proovidest lähtuvalt koostatud muruhoolduskava, oli seal muru parem kui kunagi varem.”

39aastane Penu on lõpetanud põllumajandusülikoolis agronoomia eriala ning omandanud ka magistrikraadi. Jalgpallipisiku sai Penu koos 1996. aasta EM-finaalturniiriga.

Eraettevõtjana tegutseb Penu juba 16 aastat Limex ASis, mis tegeleb lubja tootmisega traditsioonilisel meetodil – see on Euroopa mõistes haruldus, millega tegelevad üksikud firmad.

Foto: Lembit Peegel

Sakslane Christian Happel suunab turundustööd.

CHRISTIAN HAPPEL – viies juhatuse liige Vastutusala juhatuses: reklaam, turundus, sponsorlus Ainus välismaalane on ühtlasi ka noorim juhatuse liige, 32aastane sakslane Christian Happel. Eestisse tuli Happel TrioBeti Balti Liiga tegevjuhiks, mullu valiti ta ka EJLi juhatusse.

Happelil on magistrikraad Liverpooli ülikoolist, kus tema erialaks oli jalgpalliäri. Enne Eestisse tulekut töötas Happel BMW Sauber F1 meeskonna fänniklubiga.

Tal on kogemusi ka turundusalasest konsultatsioonitööst.

EDUARD RÕŽOV – kuues juhatuse liige Vastutusala juhatuses: kohtunikud ja mänguinspektorid Eduard Rõžov mängis enne kohtunikukarjääri algust Aseri SK ja JK Irbise eest. Aastast 1999 on ta Eesti tippkohtunik, 2003−2008 oli Rõžov FIFA kategooria abikohtunik, teenindades muu hulgas

Amsterdami Ajaxi − Praha Slavia UEFA karikasarja alagrupiturniiri mängu ning Montenegro – Iirimaa MM-valikmängu.

Praegu töötab Rõžov Wienerbergeris turundusjuhina.

JOSEP KATSEV – seitsmes juhatuse liige Vastutusala juhatuses: noorte jalgpall Josep Katsev tuli Norma koosseisus 1967. aastal ENSV meistriks ja võitis 1962. ja 1965. aastal ENSV karika.

Mängijakarjääri ajal ja järel tegeles Katsev treeneritööga, olles ENSV noortekoondise peatreener ja noorte jalgpallis väga edukaks kujunenud Tallinna Jalgpallikooli asutaja. Tema käe alt on tulnud hulk koondise tasemel pallureid.

Juhatusse kuulub Katsev alates 1991. aastast. Meistri- ja Esiliigas täidab ta inspektori kohustusi.

PEETER KÜTTIS – kaheksas juhatuse liige Vastutusala juhatuses: ranna- ja saalijalgpall Peeter Küttis on EJLi aupresident ja EJLi esimese kuldmärgi omanik. Aastatel 1994−2003 oli ta EJLi president.

Mängijana kuulus Küttis ENSV noortekoondisesse. Ta lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja töötas Tallinna Linnakohtu kohtunikuna, pikka aega oli Küttis Tallinna Perekonnaseisuameti direktor.

Aastatel 2002−2006 oli ta FIFA ausa mängu ja eetika komisjoni liige. Praegu esindab ta EJLi paljudel üritustel ja on ka Meistri- ja Esiliigas inspektor.

Foto: Lembit Peegel

ARE ALTRAJA – üheksas juhatuse liige Vastutusala juhatuses: meeste Meistri- ja Esiliiga Are Altraja on tuntud ettevõtja, eelkõige teatakse teda kui Sportlandi poeketi ja Nike tooteid esindava ASi Jalajälg juhti.

Elvas sündinud Altraja on õppinud põllumajanduse mehhaniseerimist ja saanud magistrikraadi rahvusvahelise äri erialal. 2000. aastal oli Altraja FC Elva asutajaliige ja lööb klubi juhtimises kaasa tänaseni. EJLi tippjalgpalli komisjoni tööd juhib ta alates 2006. aastast, kuid juhatusse valiti 39aastane Altraja mullu.

Are Altraja juhib tippjalgpalli komisjoni 2006. aastast.

ANNE REI – kümnes juhatuse liige Anne Rei (end Samarüütel) taust on kergejõustik: ise ala harrastanuna tegi ta ligi kümme aastat treeneritööd, viies muide kõrgushüppaja Kärt Siilatsi tulemuseni 1.81.

Pedagoogikaülikoolis kehakultuuri lõpetanud Rei jätkas magistriõpinguid EBSis rahvusvahelise ärijuhtimise erialal.

1992.−2007. aastani töötas Rei FC Floras, sellest olulise osa tegevjuhina. Oma põhiameti kõrvalt oli Rei Eesti koondise mänedžer.

Rei on ainus juhatuse liige, kellel pole kindlat vastutusala – tema peab olema valmis kaasa lööma kõigis rollides!

2010 MÄRTS JALKA

31

Javier Zanetti

32

Foto: Emilio Andreoli/AFP/Scanpix

Milano Internazionale

JALKA MĂ„RTS 2010

2010 MÄRTS JALKA

33

Pedro Barcelona Foto: Stephen Pond/Scanpix

34

JALKA MĂ„RTS 2010

2010 MÄRTS JALKA

35

Stefan Kiessling

36

Foto: Jürgen Schwarz/Scanpix

Bayer Leverkusen

JALKA MÄRTS 2010

2010 MÄRTS JALKA

37

abc

ABC Näpunäiteid iseõppijaile – mida peavad teadma ja tegema väravavahid Jätkame õppetükke Eesti Jalgpalli Liidu koolitajate Ain Tammuse ja Urmas Kirsi abiga, sest keskendume väravavahtide tööle. Toome välja puurivahtidele olulised punktid, mis aitavad kohe algusest õppida ja kinnistada õigeid asendeid ja võtteid tõrjetöös.

Väravavahi omadused: julge, enesekindel, hea koordinatsiooni ja reaktsiooniga 1. Lähte- ja püüdmisasend Jalad on õlgade laiusel, põlvedest kõverdatud (joonis 1) ja keha on veidi ettepoole kallutatud. Käed on küünarnukist kõverdatud nii, et käelabad asuvad vöökoha (puusade) kõrgusel ja pihud on väljapoole keeratud. Kogu keharaskus on toodud päkkade peale ja tasakaal on jaotatud võrdselt mõlemale jalale. Sellises asendis liikumisel peaksid puusad, põlved ja hüppeliigesed toimima amortisaatoritena ja sa peaksid tundma ennast võimalikult mugavalt. Proovi liikuda väikeste sammudega (kui pilku otse hoiad, ära langeta lõuga ega vaata maha) paremale ja vasakule ning ära tõsta jalga risti teise eest läbi. Kui sa ei kaota sellise liikumise juures tasakaalu, siis oled õiges asendis. Järgmisena võid proovima hakata väikeste hüpetega külgedele liikumist.

Võimalikud vead: kui sa kaotad tasakaalu, võib põhjuseks olla liiga püstine asend, keharaskus on viidud liialt kandadele, jalad on liiga harkis või liiga koos.

Katsu selline asend alati fikseerida enne, kui vastane sooritab löögi sinu värava poole. Selline kergelt alla lastud kehaasend võimaldab sul väga hõlpsalt liikuda mis tahes suunas, et püüda palli (paremale, vasakule, hüpata üles, kummarduda või viskuda murule). joonis 1 38

JALKA MÄRTS 2010

2. Mööda maad otse peale tulev pall Mine liikvele lähteasendist, maa poole (palli suunas) kummardudes moodusta kätest “koor” või “kauss”, mida mööda pall sulle sülle saab veereda. Samal ajal on mõlemad käed küünarnukist kõverdatud ja teineteisele võimalikult lähedale viidud, et pall ei kukuks käsivarte vahelt uuesti maha. Kui pall on sulle sülle veerenud, siis suru (lukusta) see omale vastu rindkeret, ise samal ajal ennast sirgu ajades.

Võimalikud vead: kui pall kukub maha või ei jää sulle sülle püsima, võis põhjus olla järgmises: käelabad ei olnud koos, käsivarred olid üksteisest liiga palju eemal või ei olnud küünarnukkidest kõverdatud; sa ei lukustanud palli korralikult (nõrgalt või liiga tugevalt).

3. Mööda maad kõrvale tulev pall Mine liikvele lähteasendist. Sa ei pea palli järele hüppama, vaid langed pallile ette, kusjuures pallile lähem käsi peatab palli väravasse liikumise ja teise käe asetad pallile (joonis 2).

Keha jääb samuti palli taha, kätele täiendavaks takistuseks, ja pall tõmmatakse oma kõhu piirkonda ning fikseeritakse seal.

Samasugust tehnikat kasutatakse ka väravavahist eemale tuleva maast palliga. Ainukese erinevusega tehakse enne külili langemist (hüppamist) vajaduse korral kiired lisasammud (vt harjutust punkt 1) külje suunas, kuhu pall tuleb.

Võimalikud vead: kui pall lipsab sinu selja taha, siis sa üritasid palli püüda oma kehaga ja unustasid esmalt kasutamast oma käsi või takistasid palli liikumist lõdva käega. Tihti on probleemiks ka palli liikumise kiiruse vale arvestamine ja hilinetakse küljele langemisega/hüppega või ei olnud lähteasend kõige õnnestunum.

joonis 2

abc

ABC 4. Sülle tulev pall (põlvede ja rinna vaheline piirkond) Kõige kindlam viis on püüda pall oma sülle. Olles lähteasendis, proovi püüda pall oma sülle nii, et keha jääb palli ja värava vahele. Kohe, kui pall on kontaktis sinu kehaga, lukusta see järgmiselt: käelabad suruvad palli vastu keha ja on samal ajal asetatud palli peale nii, et üks käelaba katab teist; küünarnukid hoia sellises laiuses, et pall sealt läbi ei mahuks ja sa seda maha ei pillaks (joonis 3).

Kui pall tuleb sinu suunas rinna kõrguselt, siis lasku põlvedest allapoole ja püüa pall nii, nagu on seda kirjeldatud näkku tuleva palli puhul (punkt 5). Samas on võimalik teha ka kerge üleshüppe ja püüda siiski pall sülle. Mõlemad variandid on võimalikud ja püüdmise viis sõltub palli liikumise kiirusest ja -kõrgusest.

Võimalikud vead: kui pall ei jää sinu sülle pidama ja kukub sinu ette maha, siis sa kas ei lukustanud teda piisavalt korralikult oma sülle, küünarnukid olid liiga koos või liiga laiali.

Kui aga pall lipsab väravasse, siis sa ei suutnud oma keha palli püüdmise hetkeks viia joonis 3 palli ja värava vahele.

5. Näkku tulev pall Olles lähteasendis, katsu seista palli ja värava vahele, käed on tõstetud näo kõrgusele nii, et nimetissõrmed ja pöidlad moodustavad W-tähe (pöialde vahel jääb väike vahe) ja proovi püüda pall. Proovi seda teha näost ohutus kauguses, st käsivarred on küünarnukkidest kõverdatuna väheke ettepoole suunatud.

Võimalikud vead: kui sa ei suutnud palli püüda, siis põhjuseks võib olla see, et sõrmed olid liiga pingul või liiga lõdvad, pöialde asend oli ebaõnnestunud või olid käed üksteisest liiga kaugel. Oluline on ka lähteasendis püsimine.

samal ajal W-täheks sättides (vt punkt 5). Keha liigub kätele järele. Fikseeri pall oma peopesade ja näppudega ning proovi pehmelt maanduda, ilma et kaotaksid palli oma käte vahelt (suru pall maha) ja endale viga tegemata (joonis 5). Võimalusel katsu kukkuda ettepoole, st väravajoonis 4 joonest eemale.

See sooritus nõuab head reaktsiooni, tugevust, osavust ja koordinatsiooni, samuti ka kukkumise oskust. Ära unusta, et kätega hoogu võttes võid sooritada pikema hüppe ja teha parema sirutuse palli suunas.

Nagu kõikides punktides ka välja on toodud, siis kõige olulisem on lähteasend ja selle õigeaegne hetkeline fikseerimine enne mis tahes püüdmise või tõrje sooritamist.

joonis 5

Harjutus

Väravavaht on väravajoonel ja veeretab palli mööda maad lööjale. Seejärel liigub väravavaht löögile vastu, et värav väikseks teha. Löögi hetkeks peab väravavaht olema sisse võtnud lähteasendi ja tegutseb vastavalt löögi iseloomule (maast-õhust).

Tähtsad punktid: 1. Lähteasendi kiire sissevõtmine (jalgadetöö) 2. Lähteasend 3. Püüdmistehnika

6. Õhust kõrvale tulev pall Liigu lähteasendist külje suunas, et ära lõigata palli tee väravasse. Soorita õigeaegne hüpe: vii keharaskus pallipoolsele jalale (joonis 4) ja siruta käed välja käelabasid

(Väravavahi ABC-ga jätkame järgmises Jalkas) 2010 MÄRTS JALKA

39

Foto: AP/SCANPIX

Ajalooline värav on sündinud – Barcelonale Atlante vastu 3:1 võidu taganud Pedro lõi kuuenda värava kuuendal turniiril.

40

JALKA MÄRTS 2010

välistäht

Maailmarekordimees

Pedro Rodriguez Ledesma “Kui penalti saame, siis lubage, ma löön. Aga ainult siis, kui me eduseisus oleme, ja ainult siis, kui keegi vastu pole...”

Umbes nii palus oma meeskonnakaaslasi FC Barcelona ründaja Pedro Rodriguez Ledesma mõni päev enne klubide maailmameistrivõistlusi detsembris. Põhjus oli lihtne – 22aastast ründajat lahutas vaid üks tabamus ainulaadsest rekordist.

Lennart Komp

P

elgalt ühe hooaja jooksul oli Kanaari saartel sündinud Pedro, varem tuntud kui Pedrito (Pedroke – toim), löönud värava igal turniiril, kus Barcelona osales. Puudu oli veel üks. Sel hetkel oli Pedro ühel pulgal hooajal 1997/98 säranud Barcelona mängija Giovanni ja mullu viis kolli kõmmutanud Lionel Messiga.

Kõigest nelja kuu jooksul oli Pedro jõudnud sihile Hispaania superkarikafinaalis Bilbao Athleticu vastu ning sahistanud Donetski Šahtari väravavõrku Euroopa superkarikafinaalis.

Hispaania liigas pidi tema löödud palli võrgust välja noppima Almeria, karikasarjas Cultural Leonesa ja Meistrite liigas Kiievi Dinamo.

Klubide MMil Abu Dhabis kulus Pedrol 67 minutit, et ihaldatud eesmärgini jõuda. Poolfinaalis Mehhiko klubi Atlante vastu kindlustas ta Barcelonale 3:1 võidu, realiseerides lähipositsioonilt Andres Iniesta suurepärasele läbimurdele järgnenud söödu.

“Kui olime kaotusseisus, tundus mulle ühel hetkel, et võimalus värav lüüa läheb minust mööda,” lausus Pedro.

“Jõudsin küll sihile, kuid ilma kolleegide abita olnuks see võimatu. Sõidan praegu kui pilvel ja tunne on fantastiline.”

Barca peatreener Pep Guardiola oli kohtumise järel lakooniline: “Ma ei tunne Pedro üle erilist rõõmu.”

Endiselt ebakindel

Finaalis argentiinlaste Estudiantes de la Plata vastu oli Barcelona eelviimase minutini 0:1 kaotusseisus, kuni just Pedro viigi jalule seadis. Tänu Messi võidutabamusele lisaajal pani Barcelona viis päeva enne jõule punkti imelisele aastale, võites trofee, mis neil oli kahel korral püüdmatuks jäänud. Guardiola oli Pedroga rahul.

“Nii pea, kui saame meeskonnaga rütmi kätte, tekib isegi kaotusseisus olles tunne, et suudame mängu enda kasuks pöörata,” seletas Pedro.

Kes aga arvab, et Guardiola suhtumine Pedrosse on leige, arvaku uuesti.

Kodusaarel Tenerifel San Isidro klubis alustanud Pedro liitus Barcelonaga 2004. aasta augustis, vaid kaks päeva pärast oma 16. sünnipäeva. Klubi skaudid olid Pedrito suhtes aga skeptilised,

pidades paremaks temast loobuda. Isegi praegu, Kataloonia hiiu särgis läbimurde teinuna, ei tunne ta end kindlalt ning endale iseloomulikult suunab kogu au kaaslastele.

“Ma tahaksin Barcas jätkata, kuid siia tulevad alati parimad mängijad,” poetas Pedro. “Minusuguse noore mängija jaoks on suur au ja privileeg jagada väljakut selliste tähtedega.”

2007. aastal olid Pedro kahtlused veelgi suuremad, kuid see oli enne, kui Guardiola asus juhendama Barcelona duubelmeeskonda. Klubi legend andis Pedrole mänguaega 37 kohtumises, millega kanaarlane aitas reservidel kõrgemasse divisjoni tõusta.

Hooajal 2008/09 oli Pedro löönud 17 kohtumises 10 väravat, kui Guardiola, nüüd esindusmeeskonna juhendaja, andis ründajale võimaluse end näidata.

“Mänginuks ma Madridi Realis, ei oleks ma kunagi esindusmeeskonnas sellist võimalust saanud,” rääkis Pedro.

“Nad ei toeta oma noori nagu meie.”

Barcelona noortesüsteemist võrsunud Pedro sõnul on tähtis, et reservvõistkonna mängijatele antakse võimalus 2010 MÄRTS JALKA

41

välistäht esindusmeeskonnas. “Iga cantenaro (akadeemia õpilane – toim) tunneb, et raske tööga on tal võimalus tippu tõusta, ja see annab kõigile lisajõudu,” lausus Pedro.

Barcelona oli ka kannatlik, sest esimesel esindusmeeskonna hooajal ei löönud Pedro 14 kohtumises ühtegi väravat. Ometigi avaldas ta muljet oma kiirusega, julgusega vastaseid ette võtta, oskusega kasutada nii paremat kui ka vasakut jalga, liigutuste läbimõeldusega.

Sügisel hakkasid Pedro löögid sihile jõudma. Ja veel millise järjepidevusega.

Tulemuslikum kui Ibra ja Messi

Üks asi on rekord, kuid Pedro on kõikidel võistlustel löönud kokku 15 väravat, mis on väärt rohkem kui 720 miljonit krooni pluss Samuel Eto’o maksma läinud Zlatan Ibrahimovic. Ka Pedro on nüüd hinnas. Suvel sõlmitud lepingu järgi peab tema teenete soovija välja käima 75 miljonit eurot ehk enam kui 1,1 miljardit krooni. Kuid algkoosseisumängija ei ole ta ikkagi. Teisalt tänu sellele näitab statistika, et Pedro lööb värava iga 111 minuti järel. See on parem näitaja kui Lionel Messil.

Isegi kui Pedrol ei ole parim päev,

suudab ta oma ründajavaistuga näha, kuhu pall kukub, ja sööstudega paremalt äärelt vastaste kaitsjaid hullutada.

Kuuldavasti kaalub Hispaania koondise peatreener Vicente del Bosque Pedro kutsumist maailmameistrivõistluste koondisesse. Hispaania punast särki on Pedro seni kandnud vaid kahel korral kuni 21-aastaste meeskonna eest.

“Koondisesse murdmine ei ole kerge ülesanne ja ma tean seda,” lausus Pedro detsembris. “Kui suudan olla heal tasemel, siis ühel heal päeval võiksin kutse saada. See oleks unistuse täitumine.”

Väravavaht Victor Valdes peab Pedrot õnnetähe all sündinuks, kuid Guardiola sellega nõus ei ole. Ja siin on ka põhjus, miks peatreener oma ründetähekesega senini rahul pole.

“Pedrol on veel arenemisruumi ja nii resultatiivsel ründajal peaks endasse rohkem usku olema,” oli Guardiola karm. “Niivõrd hea mängija ei pea kaaslastelt küsima luba penalti löömiseks, kui suudab nad 89. minuti väravaga päästa.”

Pedro peab end vabamaks laskma, arvab Guardiola. “Ta ei pea end veel Barcelona esindusmeeskonna liikmeks, kuigi peaks,” andis treener hõlpu.

cv Pedro Rodriguez Ledesma Sünniaeg: 28.07.1987 Sünnikoht: Santa Cruz de Tenerife, Hispaania

Positsioon: ääreründaja Pikkus: 169 cm Särgi number: 17 Klubid noorteklassis: 2003−2004 – San Iisdro 2004−2007 – Barcelona

Klubid täiskasvanuna: 2007−2009 – Barcelona B 54/16 2007 – Barcelona

Rahvuskoondis: 2008 – Hispaania U21 2/0

Saavutused: Hispaania meister: 2008–2009 Hispaania karikavõitja: 2008–2009 Hispaania superkarikavõitja: 2009 UEFA Meistrite Liiga võitja: 2008–2009 UEFA Superkarikavõitja: 2009 FIFA klubide MMi võitja: 2009

Foto: Reuters/SCANPIX

Kelle vastu sündis Pedro rekord?

Hispaania superkarikafinaali avakohtumine 16.08.2009 Bilbao Athletic – FC Barcelona 1:2 UEFA superkarikafinaal 28.08.2009 FC Barcelona – Donetski Šahtrar 1:0 la UEFA Meistrite Liiga alagrupimäng 29.09.2009 FC Barcelona – Kiievi Dinamo 2:0 Hispaania meistriliiga 03.10.2009 FC Barcelona – Almeria 1:0 Hispaania karikavõistlused 28.10.2009 Cultural Leonesa – FC Barcelona 0:2 FIFA klubide MMi poolfinaal 16.12.2009 Estudiantes de la Plata – FC Barcelona 1:3

42

JALKA MÄRTS 2010

Peatreener Pep Guardiola: “Kui Pedro lööb eelviimasel minutil värava, millega ta päästab meeskonna, ei pea ta alandlikult paluma luba penaltit lüüa.”

maailm

Eesti juhtum: kuidas rahva lemmikust sai vihatud vaenlase põlatud mäng

Eesti on maailmas ainulaadne riik: kunagine publikuala number üks taandus pärast Teist maailmasõda pooleks sajandiks kolmandajärguliseks spordialaks. Teadaolevalt pole jalgpalli käsi nii hapralt käinud üheski teises riigis ega regioonis. Jalgpallist, mis oli Eestis olnud esikohal nii harrastajate arvu, publikuhulga kui ka meedias kajastatuse poolest, sai Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal vihatud vaenlase mäng, mida eestlased põlgasid.

Eestlased identifitseerisid end kui rahvas, “kes ei mängi jalgpalli”.

Indrek Schwede

Foto: Lembit Peegel

M

aailmas on vähe piirkondi, kus kuningas jalgpall ei valitse. Viimase sadakonna aasta jooksul on see mäng suutnud vallutada peaaegu kõik maailma regioonid ja asuda seal kõige populaarsema spordiala troonile. Isegi riikides, kus publiku- ja meediahuvi on suunatud teistele aladele, on jalgpalli harrastajaskond laste ja noorte hulgas ulatuslik, ületades mõnes riigis isegi populaarseimate aladega tegelejate hulga (näiteks Soomes, kus publiku- ja meedialemmik on jäähoki, aga enim harrastatud ala on jalgpall).

Jalgpall teeb varjatud edukäiku isegi USAs, kus noorem põlvkond mängib erinevalt oma vanematest innukalt vutti. USA rahvuslik mäng pesapall on viimastel aastakümnetel kaotanud harrastajaid ja jalgpall on seda järjest juurde võitnud.

Jalgpall oli kõigutamatu esiala ka eelmise sajandi kahe- ja kolmekümnendate aastate Eestis: temaga tegelejate arv oli suurim, ta tõi tribüünidele kõige arvukama pealtvaatajaskonna ja jalgpalli mahuline kajastamine ajakirjanduses ületas kindlalt teistele aladele pühendatud tähelepanu.

Sarnaselt Eestiga olid lood ka pal-

1976. aastal rändas karikas Aserisse. Eesti jalgpall oli selleks ajaks läbinisti venestunud.

judes teistes riikides ja kuni praeguseni valitseb maailmas seaduspära: kus tahes on jalgpall kätte võitnud populaarseima spordiala tiitli, pole ta seda iial käest andnud. Eesti on erand, mis kinnitab seda reeglit.

Jalgpalli mängis isegi Kalevipoja isa Jalgpalli levikule 20. sajandi alguse Eestis aitas kaasa asjaolu, et ükski teine sportmäng polnud end jõudnud sportlaskonnas kinnistada. Troon kuninga tulekuks oli vaba. Jalgpall võimaldas tänu välitingimustele ja suurele väljakule rohkearvulise publiku ligipääsu. Korv- ja võrkpall olid alles lapsekingades ja puudusid ka suured spordihallid, mis ma-

hutanuks tuhandeid pealtvaatajaid.

Jalgpall hakkas veerema ja võitis poolehoidjaid juba sajandi esimesel kümnendil ning soomlaste ja Peterburi meeskondadega mängiti ka Esimese maailmasõja päevil. Pärast Vabadussõda vaatas mõnd omamaiste meeskondade vahelist matši sageli mitu tuhat pealtvaatajat. Et Tallinna linnas nappis mänguplatse, käisid poisikesed palli tagumas Lasnamäel, mille 1922. aasta augustis ilmuma hakanud nädalaleht Esmaspäev oma esimeses numbris Jalgpallimäeks ristis. Samas ajalehes samal aastal joonistas legendaarne karikaturist Gori seeria pilte, kuidas vana Kalev teist korda koju saabus, aga keegi ei teinud 2010 MÄRTS JALKA

43

maailm temast välja: poesellid teda ei teenindanud, sest mängisid jalgpalli, Raekojas polnud Kalevi jaoks aega, sest linnaisad mängisid jalgpalli, Toompeale ei saanud sõita, sest voorimehed mängisid jalgpalli!

Mispeale Kalev vihastas, haaras Lindakivi ja virutas selle läbi Viru väravate!

Nüüd lõpuks märgati Kalevit. Milline goal! Selline mees saagu meie õpetajaks ja jalgpalliministriks!

1923. aasta Eesti meistritiitlit otsustanud mäng Kalevi ja Spordi vahel tõi kohale 5000 pealtvaatajat, kusjuures pool tundi enne mängu algust piletite müük lõpetati! Peab teadma, et Kadrioru staadionit siis veel polnud ja mängiti Kalevi uuel kruusakattega väljakul (asus praeguse Viru keskuse kohal), mille tribüünid olid väga tagasihoidlikud.

Suurt huvi pakkusid ka välismaiste profiklubide külaskäigud, mis tõstsid Eesti vutitaseme kõrgemale isegi Soome omast, nagu põhjanaabrid ise tunnistasid. Eesti rahvusmeeskond käis 1924. aasta Pariisi olümpiamängudel ja alates 1928. aastast peetavad Balti turniirid kujunesid kolme riigi spordielus kõige oodatumateks sündmusteks. 1932.

aastal suundus Riias toimuvale Balti turniirile Tallinnast 120 huvilist, kellele korraldati erirong! Tolle aja kohta oli see tähelepanuväärne hulk spordisõpru, kes sõitsid välismaale toetama oma koondist.

Isoleeritus viis allakäigule

Peale suure publikuhulga oli jalgpall kindlalt esimesel kohal ajalehtede spordinurkades. Päevalehed kevadest sügiseni peamiselt jalgpallisõnumistest ja reportaažidest koosnesidki. Kui jalgpallihooaeg lõppes, kuivasid spordinurgad mõneks ajaks kokku, sest suusalund ja uisujääd veel polnud. Sealjuures jagus jalgpalliuudiseid talvekuudessegi: lugejaid teavitati järgmise hooaja maavõistluse vastastest ja jalgpalliliidu tegemistest.

Loomulikult elas terve riik kaasa ka Paul Kerese malekarjäärile, Kristjan Palusalu ja teiste olümpiasportlaste kulla- ja medalivõitudele ning laskjate MM-tiitlitele ja maailmarekorditele, kuid publiku arvu ja spordipressis esindatuse poolest jäi jalgpall alaks number üks.

Pärast Teist maailmasõda ja Eesti okupeerimist hakkas jalgpall alla käima.

Esialgu ei väljendunud see publikuarvus. Pigem vastupidi. Kadrioru staadionil oli neljakümnendate teisel poolel ja viiekümnendatelgi rohkem kaasaelajaid kui vabas Eestis. See ei kehtinud enam küll Eesti NSV meistrivõistluste kohta (kus oli pinget üleval üksnes siis, kui kohtusid Punalipulise Balti Laevastiku venelastest mängijad ja mõni tugevam eestlaste meeskond), vaid Nõukogude Liidu meistrivõistluste mängude kohta. Ja muidugi tuli publik staadionile vaatama, kui 1948. aastal külastas Tallinna värske Nõukogude Liidu meister ja karikavõitja Moskva ZDKA (Zentralnõi Dom Krasnõi Armii).

Kuid pikkamisi käis alla nii tase, külalismeeskondade kvaliteet kui ka publikuhuvi.

Sellele aitas kaasa migratsioon idast.

Meeskondadesse lisandus aina enam vene ja teistest rahvustest mängijaid.

1968. aastal loobus Eesti mängimast Nõukogude Liidu meistrivõistlustel.

See paus kestis 15 aastat. Eesti oli selle aja jooksul ainus nn liiduvabariik, kes ei osalenud Nõukogude Liidu meistrivõistlustel. Mängijatele tähendas see täielikku motivatsioonilangust. Puudus

Just nii lõi vana Kalev Lindakivi läbi Viru väravate – sümbolid missugused!

Vana Kalevi imevärava õhutusel moodustati jalgpalliministeerium. Aasta oli 1922.

Karikatuur ajalehest Esmapäev

Karikatuur ajalehest Esmapäev

44

JALKA MÄRTS 2010

maailm Foto: Lembit Peegel

Arvo Tamkõrv (keskel) 1966. aastal Riia Daugava vastu läbi murdmas. Publikupuudust siis polnud.

väliskontakt endast tugevamatega ja võimalus areneda. Mänge külastas aina vähem pealtvaatajaid (polnudki taset, mida jälgida) ja kajastas aina vähem meedia.

“

1950. aastal sõitis Kalev esimestele välismängudele kaheksa-üheksa palluriga ja Leningradist läbisõidul hangiti kolm-neli puuduolevat jalgpallurit!

„

Arvestades Eesti väiksust oli loomulik, et läbilöök jalgpallis oli väga keeruline. Me muutusime provintsiks, suure impeeriumi kolkaks, kuhu ajapikku ei ulatunud enam tugevate profimeeskondade turneed. Iseseisvana olnuks olukord parem. Ka siis jäänuks Eesti väikeriigiks, kel on raske suurematega võidelda, kuid meie klubid saanuks vaatamata tasemele võistelda pärast sõda alanud Euroopa klubide karikavõistlustel ja koondis MM-valikmängudes. See tähendanuks otsekontakti Euroopa ja maailma paremikuga ning suurt stiimulit üksikutele mängijatele, kes saanuks

end individuaalselt teostada mõnes tugevas välisklubis elukutselisena. See hoidnuks kõrgel meie jalgpallurite motivatsiooni ja kui heades välisklubides mänginuks mitu head pallurit, tugevdanuks see ka koondist ja avanuks võimalused üllatada võidu või viigiga mõnda suurt vastast. Mis omakorda suurendanuks jalgpallivaimustust üle Eesti. Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal polnud võimalik sõlmida lepingut väljapoole punaimpeeriumi piire jääva klubiga ega siirduda vabalt välismaale.

Puudus ka võimalus välisklubidega mängida ja neile silma jääda.

Spordijuhid ei näinud perspektiivi

Muidugi polnud jalgpalli hääbumises süüdi üksnes eraldatus vabast maailmast. Sama oli juhtunud ju ka Läti ja Leeduga, aga ometi suutsid nii Riia Daugava kui ka Vilniuse Spartak omal jõul tõusta Nõukogude Liidu meistrisarja.

Daugava mängis seal aastatel 1949– 1952 ja leedulased 1953; uuesti mängisid nad koos Tallinna Kaleviga Nõukogude Liidu meistrisarjas 1960–1961, kui kõigile nn liiduvabariikidele eraldati selleks konkurentsivabad kohad, ja

püsisid seal ka 1962. Vilniuse Žalgiris mängis impeeriumi kõrgliigas ka aastast 1983 kuni aastani 1989, pärast mida kuulutasid leedulased välja iseseisvuse ja loobusid osalemast Nõukogude Liidu meistrivõistlustel. Sealjuures võitis Žalgiris 1987. aastal pronksmedali.

Miks kadus siis jalgpall meie staadionitelt ja inimeste südameist? Miks sai varem armastatud alast korraga venelaste mäng ja vaenlase mängu kuvand?

Jalgpalli kadumise üheks põhjuseks Eestis on arvatud Moskva keskvõimu hirmu inimeste suurearvuliste kogunemiste ees. Need võinuks üle kasvada rahvuslikuks meeleavalduseks. 1940. aasta 18. juulil just nii juhtus, kui Nõukogude vägede poolt mehitatud Eesti võitis maavõistlusel Lätit 2:1 ja joovastunud rahvas siirdus Kadrioru staadionilt Kadrioru lossi esisele, et tervitada võimude valvatud president Konstantin Pätsi. See võit jalgpallis ja spontaanne meeleavaldus tõi kaasa paljude Eesti liidrite vahistamislaine.

See põhjus näib olevat otsitud, sest miks ei määratud sel juhul hääbumisele jalgpall teistes Nõukogude Liidu regioonides? Pealegi korjas jalgpalli pillatud lipu üles korvpall ning Kalevi spordihallist 2010 MÄRTS JALKA

45

maailm sai rahvusliku meelsuse väljendamise koht (tõsi, sinna mahtus ainult 2000– 3000 inimest, mis on jalgpallistaadioniga võrreldes köömes).

Peamine põhjus näib siiski olevat meie spordijuhtide lühinägelikkus ja omakasu. Nimelt muutus spordisüsteem okupatsiooni ajal arutuks punktide ja medalite tagaajamiseks. Spordijuhtide tööd hinnati selle järgi, kui palju võideti medaleid ja koguti punkte. Neid oli aga võimalik võita vähem viljeldud aladel.

Medalivõit vibulaskmises või mõnel muul marginaalsel alal oli ka odavam.

Jalgpallimeeskonna ülalpidamine tähendas raha leidmist paarikümnele või enamalegi inimesele (peale mängijate ka treenerid ja teised taustajõud). Pisike Eesti ei suutnud aga maailma ja Nõukogude Liidu populaarseimal ja enim harrastatud alal teistega võistelda.

Edulootusi oli vähe. Jalgpall ei tõotanud medaleid ega punkte. Pealegi oleks jalgpallis võimalik mitmesugustel spartakiaadidel ja teistel kompleksvõistlustel võita üksnes ühe komplekti medaleid.

Aga näiteks ujumises, laskmises, riistvõimlemises, sõudmises, aerutamises, kergejõustikus jpt individuaalaladel oli ühelainsal sportlasel võimalus võita mitu medalit ja tuua kamalutäis punkte! See oli spordijuhtidele kasulik, sest peegeldas nende töö edukust. Jalgpallist pol-

nud spordijuhtidele mingit kasu. Pigem röövis jalgpall raha, mida võinuks kasutada mitme eduka individuaalsportlase kasvatamiseks.

Kontaktaladel taandusid eestlased venelaste ees

Muidugi tekib küsimus, miks sel juhul ei takistatud korv- ja võrkpalli arengut? Tõenäoliselt kaitses neid alasid edukus. Korv- ja võrkpall polnud pärast Teist maailmasõda Nõukogude Liidus võrreldes jalgpalliga eriti populaarsed ja see andis väiksematele nn liiduvabariikidele läbilöögivõimaluse.

Kiire edu üleliidulisel areenil süstis aga aina uutesse pealekasvavatesse palluritesse motivatsiooni. Seda on kinnitanud Ilmar Kullami näide. Kullam on tunnistanud, et tahtis saada jalgpalluriks, aga korvpallis tuli edu kiiremini, sest ala harrastati Nõukogude Liidus vähem. Jalgpallis oli sellist läbilööki loota mitu korda raskem.

Kullam rääkis siinkirjutajale, kuidas mujal Nõukogude Liidus peeti kõiki sportlasi jalgpalluriteks: “Kui sportlased, siis järelikult futbolistõ!”

Isegi pärast Euroopa meistriks tulekut 1947. aastal mängis Kullam Tartu Kalevi koosseisus Eesti NSV jalgpallimeistrivõistlustel ja võitis 1948. aastal pronksmedali!

Üheks jalgpalli kadumise põhjuseks võib olla ala kiire venestumine ja eestlaste pelg võistelda silmast silma okupantide vastu. Jalgpallitreener ja poliitvang Taivo Uibo kõneles sellest nii: “Venelased olid ainult üks osa liitlastest, aga võtsid asja nii, et nemad üksi võitsid sõja. Nad said sellest võidust enesekindluse, aga eestlased, keda küüditati, kaotasid enesekindlust. Sa ei võinud venelastele öelda, et tibla, tema võis sulle öelda, et fašist.”

“

Nõukogude ajal hakkas levima arusaam, et jalgpall on venelaste mäng. Et see on midagi kehvemat ja alaväärtuslikku ja et eestlased mängivad peenemaid mänge nagu korvpall.

„

Uibo sõnul mängis selline psühholoogiline taust rolli kõigil mehistel kontaktaladel. Eestlased kartsid venelasi võita, sest sellel võidul võisid olla kurvad tagajärjed väljaspool spordiväljakut. Araks tehtud rahvas pigem taandus Uibo arvates neist spordialadest. Seda mõttekäiku toetas mulle antud usutluses ka professor Raoul Üksvärav – 1946. aasta Eesti koolinoorte meister jalgpallis – Foto: Lembit Peegel

Roman Ubakivi (paremal) tõi eestlased üle hulga aja hulgakaupa tribüünidele, kui mängisid tema noored Lõvid. Aasta on 1987.

46

JALKA MÄRTS 2010

maailm kes valis lõpuks ikkagi korvpalli.

Eestlased olid läbi ajaloo olnud edukad poksijad, aga pärast sõda taandusid kummalise kiirusega venelaste ees.

Jäähokis olid eestlased levinud legendi kohaselt lausa venelaste õpetajad, sest enne Teist maailmasõda mängiti Nõukogude Liidus jääpalli. Hoki venestus Eestis kiiresti. Nõnda juhtus ka jalgpalliga. Kõik spordialad, mis nõudsid kehakontakti ja mis olid populaarsed kohalike venelaste silmis, kaotasid ajapikku eestlastest harrastajaid ja muutusid miinusmärgiga aladeks. Korraga olid jalgpallist, jäähokist ja poksist saanud justkui alaväärtuslikud spordialad.

Kadunud ajalooprofessor Sulev Vahtre iseloomustas seda sõnadega: “Nõukogude ajal hakkas levima arusaam, et jalgpall on venelaste mäng. Et see on midagi kehvemat ja alaväärtuslikku ja et eestlased mängivad peenemaid mänge nagu korvpall.”

Eestlase identiteet – me ei mängi jalgpalli!

Kehakontakti nõudvatest ja Eestis viljelevatest sportmängudest ei taandunud eestlased ainult korvpallist. Võib-olla on seletus selles, et seda ei mänginud kohalikud venelased.

Võib oletada, et paljud toonased noored valisid otsustaval hetkel jalgpalli asemel mõne teise spordiala, pidades jalgpalli muu hulgas töölisklassi mänguks, millega käis kaasas ka joomine.

See tähendas paremate ajudega sportlaste äravoolu teiste alade juurde, aga ka ülikooli. Nendest said treenerid, kes tulevikus hakkasid arendama oma ala. Jalgpallil oli tõesti tollal pigem töölisklassi taust ja teda mänginud noorte ambitsioon hea hariduse järele oli ilmselt väiksem. Korv- ja käsipalli juures on tolleaegsed sportlased rõhutanud intelligentsemat seltskonda ja sotsiaalselt vastuvõetavamat keskkonda.

Seetõttu jäi jalgpall ilma oma üliõpilastest ja tulevastest treeneritest ning õppejõududest kõrgkoolide juures. Täna ütleksime: jalgpall polnud jätkusuutlik.

1970ndateks oli jalgpallist rahva jaoks kujunenud halvamaiguline nn venelaste ala ja eestlased vastandasid

Ei või olla – eestlane ja mängib vutti!

Kaheksakümnendail, kui läksin intervjueerima meie taas tärganud jalgpalli üht tähtmängijat Tõnu Vanakesa ja sellest oma tädiga juttu tegin, küsis ta umbusklikult: “Kas ta on siis venelane või?”

See on ilmekas näide, kuidas tavaline eestlane arvas jalgpallist – ta ei tulnud selle pealegi, et ka eestlased võiks mängida maailma kõige populaarsemat ja enam harrastatavat ala!

end jalgpallile, mis tähendas vastandumist kohalikele venelastele. Sama oli maailma kontekstis juhtunud näiteks ingliskeelsete ülemereriikidega nagu USA, Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa. Ka seal vastanduti emamaale, mis tähendas muu hulgas jalgpalli tõrjumist.

Sama tegid iirlased, mille tagajärjel sündis tänini sealmail populaarne nn Iiri jalgpall. (Muidugi oli ka teisi põhjusi, näiteks Austraalia puhul kauge vahemaa – kui jalgpall Rohelisele Mandrile jõudis, polnud ühtsed reeglid veel välja kujunenud ja nii hakkaski mäng seal omasoodu arenema ja sellest kujunes Austraalia jalgpall. Kontaktide puududes – esimene Inglise meeskond sattus Austraaliasse turneele alles 1925 – jäigi Austraalia selle mängu rahvusvahelisest arengust kõrvale).

Täielik korralduslik allakäik

Teise maailmasõja järgne okupeeritud Eesti ajakirjandus pakub jahmatamapanevalt avameelseid ülestunnistusi jalgpalli täielikust allakäigust ja marginaliseerumisest. Loomulikult raius riiklik propaganda, et sport pole eales olnud nii heal järjel kui Nõukogude Liidu viljastavas rüpes. Aga samas tehti ka nn parteilist kriitikat ja sellest koorus välja masendav olukord.

Kui sõjaeelses Eesti Vabariigis käis jalgpalliliidu juhatus koos iga nädal, siis okupeeritud Eestis lakkas ajuti igasugune korraldustöö. Nii näiteks kirjutas Heino Mikkin 1947. aasta 13. aprilli Noorte Hääles, et poole aasta jooksul polnud vabariigi jalgpallipresiidium kordagi koos käinud! (Teise allika järgi koguni poolteist aastat).

1945. aastal unustati maha pidada karikavõistlused, Kalev ja Spartak pidid

aga 11 mehe kokkusaamiseks oma ridadesse kutsuma käsipallureid, poksijaid ja teiste alade tegijaid! Teenekas mängija, treener ja üle Nõukogude Liidu tunnustatud kohtunik Elmar Saar kirjutas sama aasta Kehakultuuris, et Eesti tase on langenud kaks klassi võrreldes sellega, kuhu oli jõutud aastaks 1941 (Nõukogude kriitika opereeris demagoogiliselt esimese okupatsiooniaastaga 1940/1941, mida peeti Eesti esimeseks ja üliedukaks aastaks vennalike rahvaste peres ja mõistagi tegi sellele “idüllile” lõpu Saksamaa kallaletung. Tegelikult toetus Eesti jalgpalli tase teiste eluvaldkondade moel kahe- ja kolmekümnendatel aastatel tehtud rängale tööle ja arengule).

“

Korv- ja käsipalli juures on tolleaegsed sportlased rõhutanud intelligentsemat seltskonda ja sotsiaalselt vastuvõetavamat keskkonda. Seetõttu jäi jalgpall ilma oma üliõpilastest ja tulevastest treeneritest ning õppejõududest kõrgkoolide juures.

„

1946. aasta aprilli alguses polnud veel ikka teada, millised meeskonnad mängivad Eesti NSV meistrivõistlustel. Sama aasta 4. augusti Nõukogude Liidu noorte meistrivõistluste mäng Eesti ja Leningradi vahel hilines 25 minutit, sest eestlased ei saanud meeskonda kokku! Paljud Eesti mängijad ei pääsenudki väljakule vormistamata dokumentide pärast! 1949. aasta veebruaris tunnistas isegi Eestimaa Kommunistlik Partei oma otsuses, et 2010 MÄRTS JALKA

47

maailm jalgpall on mahajäänud spordiala.

1950. aastal vaieldi selle üle, kas Eestit peaks liidu meistrivõistlustel esindama Kalev või Dünamo. Tagajärjeks oli, et lõhuti Dünamo, aga ka Kalev sõitis esimestele välismängudele kaheksaüheksa palluriga ja Leningradist läbisõidul hangiti kolm-neli puuduolevat jalgpallurit!

“

Kehakontakti nõudvatest ja Eestis viljeldavatest sportmängudest ei taandunud eestlased ainult korvpallist. Võib-olla on seletus selles, et seda ei mänginud kohalikud venelased.

„

Pealinnas Tallinnas oli kuni 1955. aastani, kui valmis ka Komsomoli-nimeline staadion, ainult üks mängukõlblik väljak: Kadrioru staadion. Liidu meistrivõist-

lustel nelja- ja viiekümnendatel Eestit esindanud Tallinna Kalevi jalgpallisektsioon tuli esimest korda pärast sõda kokku alles 1955. aastal! (varem sellist juhtorganit polnudki). Selgus, et Eesti suurima spordiühingu jalgpallitegevus piirdus ainult esindusmeeskonnaga ja sellelegi ei jätku piisavalt tähelepanu.

1953. aastal kirjutas ajakiri Kehakultuur (nr 11): “Ka Tallinnas ei ole ükski spordiühing suuteline esitama aruannet, millest nähtuks aastaringne töö noortega.”

1952. aastal jäid noortemeistrivõistlused üldse ära ja ka varem oli neid peetud ühe miinuse süsteemis, mis tähendas, et kaotaja langes välja ja mänge oli aastas ülivähe.

1954. aastal kaebas Noorte Hääl (8. aprill): ainus korralik väljak Kadriorus on võistluste all kinni. Peremehevahetuste (loe: peremehetuse) tõttu seisid tühjalt ja mahajäetuna Masinaehitustehase väljak Pelgulinnas ja Mäetehnikumi staadion Tõnismäe all. Endine TJK staadion oli ETKVLi väljakuna

taastatud, kuid liiga väikese väljaku ja lühikeste jooksuradadega ja seetõttu võistlusteks kasutu, Hiiu staadion seisis uue omaniku Lokomotiivi käe all sama räämas kui varemgi. Maarjamäe kohta, kus praegu asub Levadia kodu, kirjutas sama ajaleht: “Ühel suvel kasvasid jalgpalliväljakul kartulid, nüüd võimutseb osal väljakul tihe võsa.”

Polnud väljakuid, varustust, treenereid ega noorte väljaõpet

Ka teistes suuremates linnades (Tartu, Pärnu, Narva, Viljandi) oli vaid üks korralik väljak, kus noortele treeninguaegasid ei jätkunud või jätkus vähe.

Kõik ajalehed kurtsid, et pole treenereid ja algõpetus on kehv. Polnud kvaliteetseid palle ega jalgpallisaapaid. Tallinna Spartak, mis ainsana oli neljakümnendate teisel poolel tegelenud tõsiselt ja tulemuslikult noortega, tõmbas jalgpallile 1952. aastal hoopis kriipsu peale ja nii kujunes olukord, kus spordiühingul oli küll oma jalgpalliväljak (kunagise Foto: Lembit Peegel

Uus aeg, uued tuuled ja võimalused: jalgpall on eestlaste seas jälle popp. Eesti rahvusmeeskond heitleb 13. oktoobril 2007 Wembley staadionil Inglismaa vastu.

48

JALKA MÄRTS 2010

maailm kuulsa Spordi plats Wismari tänaval, mis on praeguseni kasutuses), aga ala endaga enam ei tegeldud!? Üksteise järel kadusid jalgpalliosakonnad spordikoolidest ja mõnes kohas toimus töö treeneri puudumise või tema ükskõiksuse tõttu üksnes paberil. Ülaltoodu on pisike osa kriitikast, mida ajalehed tegid, aga näitab täielikku korralduslikku allakäiku ja spordijuhtide huvipuudust jalgpalli suhtes.

Spordijuhtidel aga tööd jätkus, sest pärast sõda lisandus aina uusi alasid, mis nõudsid inimressurssi. Oli õigupoolest ime, kui kõrgele tõusis Eesti spordi tase viie- ja kuuekümnendatel – saime suurepäraselt hakkama Nõukogude Liidu rahvaste spartakiaadidel ja suutsime maailmaklassis püsida peaaegu kõikidel spordialadel. Teiste alade edu taustal jäi jalgpall aina enam varju ja kängus.

Kaks kandikul pakutud meistrisarja hooaega Nõukogude Liidu kõrgeimas liigas (1960–1961), kui koha sinna said kõik nn liiduvabariigid, lõppesid eestlaste põrumisega. Meie väljakute vähesus, treenerite nappus, nõrk algõpetus noortele ja vähene rahvaarv rohkemat ei võimaldanudki. 1969. aastal tõmbus toonane Eesti NSV impeeriumi meistrivõistlustelt üldse eemale. Vähesed alaga tegelevad noored kaotasid perspektiivi ja väljundi.

Kokkuvõtteks

Eestlaste jalgpallitõrjumine on ühest küljest mõistetav: rahvusvaheliste sidemete läbilõikamine ja FIFA liikmelisuse peatumine vähendas drastiliselt motivatsiooni; spordijuhtide töö edukust näitasid medalid ja punktid, mitte inimeste jalgpallist saadavad emotsioonid; võimalik kartus viljeleda ala, kus peab enesekindlate ja Eestis vallutajatena käituvate okupantidega keha keha vastas konkureerima; ala järjekindel ja lõpuks täielik venestumine; enese identifitseerimine jalgpallieituse kaudu (meie oleme rahvas, kes EI MÄNGI jalgpalli).

Teiselt poolt tähendas taandumine jalgpallist (jäähokist, poksist) rahvuse enesekindluse kahanemist. See võttis võimaluse võidelda okupatsiooni vastu varjatult, teha staadionil n-ö tribüüni-

Vabaduse toob jalgpall Jalgpallisõbrast professor Sulev Vahtre rääkis raamatus “Väike jalgpallipiibel” nõnda: “Rääkisin kodusemas ringis, ajalooteaduskonnas ja õppejõudude võimlemisrühmas, et Eesti ei saa vabaks enne, kui meie poisid hakkavad jalgpalli mängima. (---) Okupatsiooniajal oleks jalgpall andnud võimaluse oponeerida võimude vastu, kogeda suure rahvahulga rahvuslikku vaimu. Näiteks Gruusias oli ju jalgpall väga olulise poliitilise ja rahvusliku kaaluga. Meil seda polnud.”

Sulev Vahtre tunnistas, et tema toodud võrdlus jalgpalli ja vabaduse seostest on utreeritud, kuid kindlasti on seal tõetera sees. Tartu õppejõud mängisid Kääriku spordilaagris alati ka jalgpalli.

“Nendel mängudel oli meie jaoks tähendus, mis ulatus jalgpallist kaugemalegi,” rääkis Vahtre. “Muude maailma asjade arutamise kõrval tuli jalgpalli ja vabaduse seos ikka ja jälle kõne alla.”

Sulev Vahtrel oligi õigus. Leidus mees, kes 1970ndatel (kui poole miljoni elanikuga Tallinnas polnud ühtegi rõhutatult eesti poistega tegelevat jalgpallitreenerit) alustas jälle eestlastele jalgpalli õpetamist. Roman Ubakivi treenitud Lõvid tõid Eestile Helsingi rahvusvahelisel noorteturniiril 1987. ja 1988. aastal oma vanuseklassis esikoha.

Viimati mainitud aastal juba sinimustvalge lipu lehvides. Kodused vene eakaaslased olid ammu üle mängitud. Kolm aastat hiljem sai Eesti vabaks.

poliitikat. Spordivõistlusele kaasaelamisel on inimestele alati lubatud rohkem kui tänaval. Omadele kaasa elades võib kogeda suurt rahvuslikku ühtekuuluvustunnet. Laulupeod toimusid kõigest iga viie aasta tagant, korvpallisaal mahutas ainult paar tuhat inimest. Jalgpall pakkunuks võimalust aastast aastasse ja kuust kuusse kogeda küünarnukitunnet.

Jalgpall olnuks poistele ja seeläbi tervele ühiskonnale karastav elukool.

Loobumine sellest mehisest alast, selle kuningliku ala aastatepikkune põlgamine peegeldub tõenäoliselt ka meie rahva psüühikas.

Küsisin Heino Sisaskilt, kes oli Eesti NSV spordijuht saatuslikul 1968. aastal, kui Eesti loobus osalemast Nõukogude Liidu meistrivõistlustel, kas ta kahetseb seda. Kas ta teeks täna sama otsuse teadmisega, et jalgpall on jälle Eestis kõige harrastatum spordiala, et eesti poiste ja ka tüdrukute jaoks on jalgpall kindlalt esimene valik, et jalgpall on iga riigi peamine sportlik visiitkaart ja et aastakümnete pikkune jalgpallipõlgus kajastub traditsiooni katkemise näol ka meie jalgpalli tänases päevas?

Heino Sisask libises vastusest kõrvale. Pidin küsimust kaks korda meelde tuletama, et kuulda vastust: “Enam ei kordaks seda, mida tegime 1968. aastal.

Riiklikul tasemel oleks vaja rohkem toetust jalgpallile.”

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist hakkas jalgpall täie hooga arenema.

Praeguseks on ta taastanud koha enim harrastatud spordialana. Tõenäoliselt on jalgpall ka meie meedias enim kajastatud spordiala (kui haarame kampa rahvusvahelise vuti koos ETV ülekannetega MM- ja EM-finaalturniiridelt, pole selles väites kahtlust). Arvestades jalgpalli ulatust – viit meeste ja kaht naiste täiskasvanute liigat pluss noorteliigad ja koondise mängud – võib jalgpall olla isegi suurima publikuarvuga spordiala Eestis. Aga puudub võib-olla kõige olulisem – jalgpall pole suutnud taastada oma esikohta rahva südames. See võtab veel paarkümmend aastat aega. Siis on peale kasvanud uus põlvkond, kelle noorus on möödunud enesestmõistetavalt jalgpalli mängides ja kelle pojad-tütred käivad enesestmõistetavalt just jalgpallitrennis. Jalgpall pole juba praegu vaenlase mäng – oma vanad rivaliteedid lähinaabritega idas, lõunas ja põhjas klaarime just vutiväljakul sinimustvalge lehvides, hümn huulil. Enam me ei identifitseeri end kui rahvust, kes ei mängi jalgpalli. Aga meie poole sajandi pikkune eksirännak jääb maailma jalgpalliajaloo üheks kummalisemaks kõrvalekaldeks.

2010 MÄRTS JALKA

49

noored

Laste turvaline keskkond jalgpallis Eesti Jalgpalli Liidu V noortekonverentsil 31. jaanuaril Tallinnas esines ettekandega Eesti naiste koondise peatreener Keith Boanas, kes puudutas oma kõnes tavatuid, kuid teda isiklikult puudutanud juhtumeid. Sõnum Eesti lastevanematele on ka: tundke rohkem huvi oma laste tegevuse vastu, toetage neid! Avaldame sõnavõtu pisut lühendatult.

Foto: Lembit Peegel

Lapsed hoolivad jalgpallist. Vanemad võiks hoolida vähemalt oma lapsest ja tulla teda võistlustele toetama.

E

namasti usume, et meie või meie lähedased jäävad halbadest asjadest puutumatuks. Tragöödiad lähevad meist mööda, juhtuvad kellegi teisega. Ei lähe. Ligi 30 aastat tagasi käisid kaks mu noort sugulast jalgpallitrennis. Üks oli 9, teine 10 aastat vana.

Treeneril oli komme poisid enda juurde näiteks teed jooma kutsuda. Süütu kutse varjus aga kuritarvitas juhendaja mõlemat mu sugulast ja teisi poisse seksuaalselt, kuni üks neist mõistis, et nii ei ole õige, ja rääkis oma vanematele.

Treener vahistati ja mõisteti 10 aastaks

50

JALKA MÄRTS 2010

vangi. Nüüdseks on ta ilmselt juba vabaduses. Üks neist sugulastest kannatas pärast seda pikalt õudusunenägude all, kuni hakkas uskuma, et on gei. Poisi isa oli aga tõsine ärimees ning poiss kartis, et isa hakkab teda häbenema. Poiss võttis endalt elu, sõites autoga kiviseina. Ta oli kõigest 18aastane.

Säärane juhtum on ülim äärmus, kuid spordis on mitmeid probleeme, millest ei olda teadlikud või mida kujutatakse leebemana ette.

Kõige sagedasemad neist on emot-

sionaalne kuritarvitamine, kiusamine, türanniseerimine, hooletus, hoolimatu käitumine, füüsiline kuritarvitamine, seksuaalne kuritarvitamine.

Vaadelgem nüüd treeneri rolli lapse arengus. Treener on teatud määral alati võimupositsioonil, kuid sellega kaasneb suur vastutus. Iseäranis noored jalgpallihuvilised vaatavad juhendajale alt üles, tajudes teda: 1) treeneri ja õpetaja; 2) teejuhi; 3) eeskuju; 4) isa või ema asendaja (mõnel juhul treener ongi isa); 5) sõbra või usaldusisikuna; 6) jumala; 7) diktaatori; 8) kindrali, 9) organiseerija; või 10) kaitsjana.

Need on vaid mõned näited, kuid on selge, et laps usaldab treenerit ning teeb kõik, et teenida tema soosing ja kiidusõnad. Juhendaja peab õppima ja oskama oma võimu õigesti ja turvaliselt kasutada mitte ainult laste, vaid ka enda pärast.

Kui te planeerite oma treeningkorda või valmistute võistlusmänguks, pidage meeles, et nad on eeskätt lapsed. Lapsed mängivad jalgpalli sellepärast, et nad armastavad seda mängu. Et seda tunnet säilitada, peame meie, treenerid, tagama neile positiivse, turvalise ja eeskätt lõbusa keskkonna. Lapse esimeste aastate jooksul jalgpallis ei tohiks temalt iga hinna eest võitu nõuda. Mõistagi on nad võistlushimulised, see on loomulik ja kujuneb aja jooksul. Treener ei tohi laste peale karjuda, neid eksimuste eest karistada, füüsiliselt üle koormata,

noored panna neid vigastatutena väljakule ega kohelda mänguaja ja kiidusõnadega ebavõrdselt.

Mida ei tohiks teha

Ebasobiv treeningmetoodika, füsioloogiliste ja psühholoogiliste nüanssidega mittearvestamine, rõhumine enda edule treenerina, jättes tagaplaanile lapse kui mängija ja inimese arengu, on põhjused, miks nad jalgpallist lõpuks loobuvad. Et te paremini mõistaksite, toon ma näiteid ebasobivast käitumisest, mida olen kohanud viimase aasta jooksul Eestis, kuid mis ei ole võõrad ka Inglismaal või teistes riikides.

Treener suitsetas väljaku ääres Meeskonnaga kõnelemise asemel tegi treener poolajal suitsu Treener trimpas võistkonda juhendades alkoholi Treener viis harjutuskorra läbi jäistes tingimustes, kus tekkisid pikad järjekorrad löögi sooritamiseks, mille tõttu pallurid seisid tülpinud nägudega ja riskisid lihasvigastusega Treener lubas mängijatel treenida ja mängida viletsates või valedes jalatsites, milles võivad libastuda ja end vigastada Treener juhendas tüdrukute võistkonda suvel ilma särgita ja rannapükstes ning saabastes, samal ajal kui noored tüdrukud võtsid väljaku ääres bikiinides päikest Treener karjus ja sõimas mängijaid ning kohtunikku Võistkonnad ei tee korralikku soojendust ega mängujärgset lõdvestust Nimekiri võiks minna edasigi, kuid ärge võtke seda rünnakuna kõigi Eesti treenerite vastu. Ma olen siin näinud

väga palju häid treenereid ja nimetatud probleemide ees seistakse üle maailma.

UEFA on neid teadvustanud ning treenerikoolitustel kõikides riikides pööratakse neile valupunktidele tähelepanu.

Igas organiseeritud klubis peaks olema vähemalt üks kvalifitseeritud treener. Samuti peaks vähemalt üks inimene oskama anda esmaabi. Enne litsentsi saamist peaks politsei kontrollima, kas inimese taust on selleks sobiv. Inglismaal selline süsteem töötab.

Eestis, kus peame kõvasti vaeva nägema, et lapsi jalgpalli tuua, neist motiveeritud mängijad ning hiljem loodetavasti treenerid, kohtunikud ja truud pealtvaatajad kasvatama, on meil, treeneritel kollektiivne vastutus teha asju õigesti. Me peame järjepidevalt püüdlema paremuse poole, et läbi jalgpalli täiskasvanuks saanud mängijad ka oma lapsed vutitrenni tooks.

Vanemate roll on väga oluline

Pöörame nüüd tähelepanu lapsevanematele. Ning jällegi, ärgu keegi võtku seda mingi rünnakuna, vaid minu isikliku nägemusena.

Eestis olles ei ole ma kohanud liigagressiivseid või liignõudlikke vanemaid, kuid olen kindel, et nad on kuskil olemas. Ilmselt üks põhjus on selles, et väljaku ääres käib oma võsukestele kaasa elamas küllaltki väike osa vanematest, kuna nad ei jaga armastust mängu vastu.

Samuti annan ma endale aru, et siinne kultuur ja tööle orienteeritud elustiil ei võimalda alati kaasa elamas käia.

Ometi tuleb vanemate rollile selles kasvukeskkonnas tähelepanu pöörata.

Keith Boanas (50) Oma pika karjääri jooksul on ta juhendanud poisse, tüdrukuid, mehi ja naisi. Võitnud mitmesuguseid medaleid ja karikaid, omandanud koolitajalitsentsi. 1997. aastast on Boanas kvalifitseeritud lektor lastekaitse ja laste turvalisuse teemal. Oma esimese treenerikogemuse sai 18aastaselt koolimeeskonnas. Treenis üheksa aastat Inglismaa naiste kõrgliigas, võitis kahel korral hõbeda ja korra karikavõistlused. Hooajal 2003/2004 tunnistati ta liiga parimaks treeneriks. Alates 1994. aastast on Boanas Inglismaa jalgpalliliidu treenerite koolitaja, tal on UEFA A-litsents 1997. aastast. Peale Inglismaa on Boanas töötanud ka Ameerika Ühendriikides, Hollandis, Itaalias, Hispaanias ja Sloveenias.

Enne Eestisse tulekut töötas Boanas David Beckhami akadeemias, kus tegeles treenerite arendamisega, ning Inglismaa kolledžite tüdrukute koondise peatreenerina.

Laps loodab teie toe, huvi, transpordi, rahalise toetuse, varustuse hankimise jm peale. Te peate hoolitsema lapse harjumuste eest, et ta toituks õigesti ja saaks piisavalt puhkust. Isegi kui te ei armasta jalgpalli palavalt, püüdke seda austada kui sporti, mille abil laps areneb füüsiliselt, püsib terve ja tugev. Jalgpalli kaudu õpib ta suhtlema, kaaslastega arvestama.

“

Väljaku ääres käib oma võsukestele kaasa elamas küllaltki väike osa vanematest, kuna nad ei jaga armastust mängu vastu.

„

Kui te olete ise treener või klubi juures vabatahtlikuna abis, siis pidage meeles, et te ei tohi oma täitumata unistusi oma lapse kaudu realiseerida. Lapsel peavad olema oma unelmad ja eesmärgid, ta peab ise isiksuseks sirguma. Teie kui lapsevanema roll sellel teel on olla toetaja ning abistaja.

Jalgpall on maailm, mis aitab lastel kasvada paremateks täiskasvanuteks, kuid kui täiskasvanute väära käitumise tõttu on nende jalgpallikogemus negatiivne, kannavad nad seda elu lõpuni.

On tähtis, et te mõistaksite ja austaksite treeneri tööd ning samas oskaksite õigel ajal märgata ja kahtluse alla seada tegevusi, mis võivad teie lapsele kahjulikud olla.

Kui te käite oma lapse mängudele kaasa elamas, jätke treenimine treeneri hooleks. Julgustage mõlemat võistkonda hästi mängima, hüüdke toetavaid sõnu ja aplodeerige. Austage kohtunikku – ilma temata ei saaks mäng toimuda.

Pärast mängu kiitke oma last ning olge mõistvad, kui tal ei läinud hästi või tema võistkond kaotas. Elus ei saa kõike võita, mistõttu on õpetada last pettumusega toime tulema sama oluline kui rõõmustada tema edu üle.

Kui soovite oma teadmistepagasit suurendada, ärge kõhelge läbimast Eesti Jalgpalli Liidu algtaseme treeneri või kohtuniku koolitust, et saaksite anda oma panuse meie jalgpalli ja eeskätt meie laste arengusse.

2010 MÄRTS JALKA

51

Foto: Lembit Peegel

Pojad Johann Erik ja Jüri-Karl ning isa Jüri Leppik.

52

JALKA MÄRTS 2010

käbi & känd

Jüri Leppik toetab poegade valikut.

Sugulaste kiuste Tuntud advokaadi Jüri Leppiku pojad Jüri-Karl ja Johann Erik mängivad Levadias jalgpalli. Jüri Leppik ise mängis nooruses käsipalli, kuid käib nüüd poegadele kaasa elamas ka välismaistel noorteturniiridel.

Korvpallihuvilistest sugulased aasivad aga poiste kallal, et jalgpallurid on korvimeestest nõrgemad.

Indrek Schwede

K

õigepealt läks vutti mängima Jüri-Karl (17). Valem oli väga lihtne.

“Esimeses klassis oli kaks poissi, kes käisid jalgpallitrennis ja olid seetõttu parimad sõbrad,” selgitab Jüri-Karl.

“Nad olid kogu aja ninapidi koos, said omavahel hästi läbi ja see tegi mind heas mõttes kadedaks. Läksin ka samasse jalgpallitrenni FC Kotkasse.“ See juhtus 2001. aasta märtsis. Isa oli asjaga kohe nõus, sest arvas, et olekski paras aeg mõnes trennis hakata käima.

“Mingit otsest suunamist konkreetse ala poole ma ei teinud ja poisid ongi kuulnud nii ema- kui ka isapoolsete onude tögamist, et miks nad korvpallitreeningule ei läinud,” ütleb Jüri Leppik muigamisi. Sugulased aasivad, et korvimehed olla ikka kõvemad. Ema poolt on poiste sugulane ka tuntud korvpallitreener Aivo Erkmaa. Jüri-Karl mängiski vahepeal korvpalli, kui koolis tegutses treener Andres Sõber.

Venna järel läks jalgpallitreeningule ka Johann Erik (13), kes mängib keskpoolkaitses ja on sellega väga rahul: “See on minu lemmikpositsioon, sest mulle meeldib mängu kontrollida, mängu edasi viia.”

Jüri-Karl mängib keskkaitsjana ja tunnistab, et treeningutel on see igav positsioon, sest kõik jooksevad rünnakule.

Kuid pingelises mängus on keskkaitsja roll huvitav – piisavalt vastutusrikas, tihti tuleb alustada rünnaku ülesehitamisega ja äärekaitsjad on sinu juhendada.

Mänguline element köidab noori

Jüri Leppik on poegade valikuga rahul: “Jalgpalli puhul on tegemist üldfüüsilise mõtestatud liikumisega, mis toimub valdavalt värskes õhus. Mida veel tahta, kui arvestada, et noored istuvad liiga palju teleri ja arvuti ees! Nii noorelt on näiteks kergejõustikuga raskem panna kedagi suure innuga tegelema – jalgpallis on oluline mänguline element, mis annab võimaluse liikumisest rõõmu tunda.”

Argo Arbeiter: Juku on meeskonna vaimu hoidja Johann Erik Leppik ehk poistekeeli Juku on meeskonnas mängija, kellega kunagi igav ei hakka. On meeskonna vaimu hoidja, hea nali õiges kohas annab head vürtsi igapäevasele treeningprotsessile. Juku on keskväljamängija, kellele meeldib teha ootamatuid otsuseid. Tal on olemas suhteliselt hea tehniline pagas, füüsiliselt võimed on praegu keskmised, aga kõik poisid kasvavad mingi hetk suureks ja ületavad kasvuraskused ning siis on Juks tõsiselt arvestatav mängumees. Südamele tahaks panna, et peaks olema natuke rohkem jalgpalluri jonni edasipunnimisel.

Seda rõõmu naudib täiel rinnal Jüri-Karl, kes tunnistab, et tippjalgpalli ta vaevalt jõuab ja see polegi tema eesmärk.

Aga ta on kindel, et jalgpalli mängib ta ka siis, kui ülikool lõpetatud. Jüri-Karl on alates treeningule minekust elanud jalgpalli keskel. Isegi tema klassi tase põhikoolis oli nii kõrge, et kui mängiti seitse seitsme vastu, ei pääsenud ta korra klassi koondisse! Sinna pääsemine oli kõva saavutus.

Oma algkoosseisu koha pärast Levadia noortemeeskonnas peab praegu võitlema ka Johann Erik, sest kaaslased on kasvus äkki juurde visanud ja saavutanud ajutise eelise. Kui Johann Erik neile kasvus järele jõuab, saab ta oma plussid jälle maksma panna.

Vanem vend Jüri-Karl tahtis vahepeal isegi ala vahetada ja proovida midagi uut, näiteks korvpalli või jäähokit, kuid isa suutis ta ümber veenda.

“See oli selline hetk, kus ta tundis, et kõik ei tule nii hästi välja kui teistel,” räägib Jüri Leppik. “Mina ütlesin, et muidugi ei pea sa tingimata jalgpalliga tegelema, aga tahan olla veendunud, et jääd uue alaga siiski tegelema. Et kui tahad ala vahetada, siis käi aasta aega paralleelselt mõlemas trennis ja kui uuel alal vastu pead, siis tule jalgpallist ära. Ta jäi jalgpalli 2010 MÄRTS JALKA

53

käbi & känd juurde ja hakkas isegi individuaalset tööd tegema.”

Jüri Leppik selgitab, et kui ühe alaga on tegeldud juba mitu aastat, siis on põhitõed selged, mis on suur väärtus.

Uue alaga peab aga alustama nullist, olles algaja ja saamatu.

Pikemas perspektiivis on oluline, et oma sõpruskonnaga saab juba omandatud alaga ka ajaviiteks edasi tegeleda.

“Olen ka treeneritele püüdnud sisendada mõtet, et meie väikse rahva puhul ei tohiks lasta noortel kergekäeliselt loobuda,” räägib Jüri Leppik. “Eesti spordiajalugu vaadates poleks meil ju paljusid olümpiavõitjaid, kas või näiteks Erki Noolt, kui ta oleks nooruses maha kantud. Lapsevanemate ülesanne on hoida lapsi regulaarse sporditegevuse juures vähemalt 16.–17. eluaastani. Peamine, et treenerid oskaks asja huvitavaks teha, sest iial ei tea, milliseid vilju võib lõigata korralikult antud algõppest. Samas on muidugi selge, et lastevanemad ei peaks vägisi tahtma kasvatada oma lastest tippsportlasi. Kelles on tahtmist ja ainest, saab selleks nagunii.”

Foto: Lembit Peegel

Isa käib turniiridel kaasas

Jüri Leppik tegeles nooruses peamiselt käsipalliga, mida siis nimetati väravpalliks. Kuna ta õppis Riidaja kaheksaklassilises koolis ja koolipere oli väike, käis ta kooli esindamas peaaegu igal alal. Sportlaseks saamise mõtet pole temas kunagi olnud.

Ta ei oskagi seletada, miks ta valis õigusteaduse. Võib-olla tuli impulss juristidiplomiga tädilt.

“Mu vend käis Russaku juures korvpallitrennis ja läks hiljem ülikoolis kehakultuuri õppima,” meenutab Jüri Leppik. “Pärast III kursust hüüatas ta: mis minust nüüd saab!?

Tänaseks on temagi advokaat.”

Ometi on ka Jüri Leppik jalgpallisaapad jalga tõmmanud.

Ta tegi seda 2002. aastal isadepäeva turniiril ja sai jala kipsi!

Aga ta ei pea seda kurvaks kogemuseks, vaid kinnituseks, et pärast 30. eluaastat võiks inimene tegeleda endale tuttavate ja ära proovitud aladega.

Jalgpalli vaatab Jüri Leppik meelsasti telerist, sest poegade kõrvalt on ta saanud hea teoreetilise karastuse. Aga Meistrite Liigale kaasa elades pole talle tähtis, kes mängivad, vaid hea mäng.

Rando Polberg: Jüri-Karl ei anna kunagi alla Jüri-Karl mängib keskkaitses ja ta ei anna kunagi alla. Ta on sellel positsioonil pigem võitluslik kui leebe. Meeskonnale annab alati positiivse laengu see, kui teised näevad, et keegi veel pingutab. Ta lõi hiljuti täismõõtmetega väljakul poole platsi pealt trahvilöögist värava. Tema hüüdnimi ongi Löögi-Jüri.

Kuna ta läheb täie hingega võitlusesse ja ka peapalle mängima, siis vahel veab positsioonivalik alt: ta hüppab kas liiga vara või liiga hilja ja pall vuhiseb üle pea. See liiga suure südamega võitlustesse minek on toonud talle ka kaarte. Aga ta on väga positiivse ellusuhtumisega ja viskab head kildu!

54

JALKA MÄRTS 2010

Jüri-Karl Levadia treeningul oskusi lihvimas.

Poegadel on oma lemmikud ja telerist vaadatakse seetõttu eri tubades erinevaid mänge. Tõsi, eraldi tubades vaadatakse ka näiteks Eesti koondise mänge. Johann Eriku lemmikuks on Arsenal. Lemmikuks muutis selle Thierry Henry ja kui prantslane lahkus, vähenes ka Arsenali tõmme. Kuid siis leidis poiss Arsenalist lemmiku Cesc Fabregase.

Jüri-Karl on aga suur Saksamaa ja Saksamaa jalgpalli fänn. Ka mängijaist meeldib talle sakslane Philipp Lahm.

Erinevalt vennast tahab Johann Erik saada profimängijaks, kuid ka Jüri-Karl teeb väikese möönduse: “Kunagi ei tea, kuidas võib mängija areng toimuda, aga ma väga ei usu, et lööksin tippjalgpallis läbi.”

Jüri Leppik on alati võimaluse korral käinud oma poegade mänge vaatamas. Ka Soomes, Rootsis, Inglismaal, Venemaal, Slovakkias ja Lätis. Jüri-Karl tunnistab, et isast-emast on alati palju abi olnud. Ema on hoolitsenud poiste varustuse eest ja isa on alati leidnud aega treeningule vastu tulla ja autoga kiiresti koju viia: “See teeb tunde paremaks, kui väsinult bussiga koju sõita.”

“Poegadega noorteturniiril käimine on omamoodi puhkus,” räägib Jüri Leppik. „Olengi vahel oma puhkust selle järgi sättinud. Kui ma vahel välismaale sõidan, siis viskavadki kolleegid nalja, et mis turniir seal parajasti toimub!”

küsitlus

Kas kergejõustikutreeneritel on õigus: vutimehed ei oska joosta Sageli on kuulda kergejõustikutreenerite urinat, et jalgpallurid ei oska joosta. Jalgpalliinimesed ütlevad vastu, et nende jooks erinebki põhimõtteliselt kergejõustiklaste omast. Jalka uuris asja.

Lars Hopp: need on kaks eri asja EJLi noortetöö juhi abi / U16 ja U15 koondise peatreener Jalgpalluri ülesanne on kergejõustiklase omast täiesti erinev. Jalgpallur peab peatuma, otsustama, kuhu edasi joosta, peab pöörama, vahel petma ja jooksma teises suunas, hüppama, jalgadega palli järele viskuma ja siis sprintima. Võib-olla viskutakse talle jalgadesse, ta kukub pikali, tõuseb püsti, peab kedagi taga ajama, hindama, kui kiiresti on vaja joosta. Iga kord ei pea sprintima. Vaid 10−15 protsenti mängust tuleb täiskiirusel joosta. Enamasti mängija kas kõnnib või sörgib aeglaselt. Samuti mängib rolli pall, millega jooksmine on aeglasem kui ilma.

Noortele mängijatele on väga tähtis, et nad ei õpiks üksnes jooksma 50 meetrit nii kiiresti kui võimalik. Teatud vanustes on neid aspekte kõige tähtsam harjutada. Meie süsteemis kuuluvad need lapsed ikka, mil käiakse talenditreeningutel (U13 ja U14 vanusegrupp). See on kuldse õppimisvanuse vanim osa. Talenditreeningutel on 12-13aastased mängijad, kuid tegelikult algab see õppimisaeg 9-10aastaselt. See on aeg, kui laste keha on õiges proportsioonis ja murdeea muutused ei ole veel alanud. Enne seda, kui lapsed hakkavad kasvus viskama ja toimuvad füüsilised muutused, on väga tähtis tegeleda koordinatsiooniga, mis hõlmab kolmandiku meie talenditreeningutest. Lapsed kasvavad erineva kiirusega ja kuigi 170sentimeetriseks kasvanud poisil on 150sentimeetrise ees eelis, kaotab ta selle kiiresti, kui ei tee korralikult koordinatsiooniharjutusi ja ei õpi oma keha kasutama.

Paljude koordinatsiooniharjutustega on muidugi nii, et kui poisid neid esimest korda näevad, võivad need tunduda nagu tüdrukute keksumäng, kuid teeme neile harjutuste vajaduse selgeks ja näitame, kuidas võib üks või teine harjutus reaalses olukorras kasulik olla. Vastasel korral võivad nad end rumalasti tunda ega tee neid korralikult.

Kergejõustiklased saavad keskenduda ainult jooksmisele ja maksimumkiirusele pärast 20−30 meetrit, mida jalgpalluritel läheb harva vaja. Kui just plaan ette ei näe, pole vaja kiirust selles mõttes treenida. Samuti on kergejõustiklastel start ühesugune. Nemad saavad keskenduda rohkem tehni-

kale, kui meie peame harjutama paljusid erinevaid asju ja saame igaühele vähem aega pühendada. Jalgpallis mängib rolli ka mängija taibukus, sest ta võib olukorda lihtsalt paremini lugeda ja alustab selle arvelt varem või hiljem.

“

Piltlikult öeldes: selleks ajaks, kui Ben Johnson end pakkudelt lahti tõugates päris püsti saab ajada, on jalgpalluri spurt lõppenud ja pass ära antud.

„

Aavo Sarap: olulised on paar esimest sammu FC Atlantise (Soome) peatreener Olen nõus, et kindlasti annab tehnika parandamine juurde, sest mõne puhul on näha, et jõud läheb kaduma, tõuge läheb kõrvale. Aga nii hull asi ka pole nagu hokimeestel – nende jõud läheb 30 meetri jooksul päris kõrvale.

Jalgpallis on palju 5−10meetriseid spurte, kus puudulik jooksutehnika tunda ei anna. Kui jooks oleks 60 meetrit, siis annaks see kõvasti tunda. Siis võib asi tõesti piinlikuks minna, sest nii palju ressursse jääb kasutamata. Aga jalgpallis on ka hüppeid ja jalgpallur peab tasakaalu säilitama ning siis see jooksutehnika väga ei loe. Olulised on spurdid ja paar esimest sammu: just plahvatus ja kohalt ärasaamine.

Piltlikult öeldes: selleks ajaks, kui Ben Johnson end pakkudelt lahti tõugates päris püsti saab ajada, on jalgpalluri spurt lõppenud ja pass ära antud.

Küsimus on ka selles, kes jaksab endale eraldi kergejõustikutreenerit palgata. Kas ma hakkan trennis kergejõustikku arendama või teen ikka jalgpalli? Ma saan aru küll, mida kergejõustikutreenerid vaatavad: sammutehnikat ja seda, kas tõuge läheb lõpuni jms. Nad näevad, et põlvest jääb jõnks sisse, aga jalgpallis teisiti ju ei saagi, sest sa pead ju tasakaalu säilitama. Nii et on ikka küll natuke teine tehnika!

2010 MÄRTS JALKA

55

küsitlus Norbert Hurt: põhijooksu tehnika on sama Tartu Tammeka abitreener Rääkisin sellest just kergejõustikutreener Tiina Toropiga.

Leidsime, et põhijooksu tehnika on ikka sama.

Erinevus on selles, et kergejõustiklased viimistlevad elemente, jalgpalluril on teisi asju vaja tähele panna ja seetõttu jooksutehnika kannatab.

Pöid tuleb ikka nii maha panna, et jõud rakenduks tõukesse. Ja puus ette lükata ja raskuskese ette viia. Kui peab jooksma rohkem kui kümme meetrit, siis peab põlve ikka korralikult üles viima, et tekiks lõdvestusmoment. Kui seda ei tee, siis kannatab kiirus ja lihase taastumine.

Jooksu peaks harjutama treeningu eraldi osana, aga noortel on treeningute arv väike, et jõuaks teiste aladega ka tegeleda. Samas on olemas palju õppevideoid, kust saab vaadata, mida jooksutehnika juures jälgida. Jalgpallureid peaks siiski õpetama tehnikaga jooksma.

Aga seda saab ise harjutada, meie oleme näiteks Tiina Toropit treeningutesse kaasanud. Jalgpalli on alles viimastel aastatel tulnud keretöö ja sellekohased harjutused, aga kergejõustik on teinud seda aastaid. Meie alustasime suhteliselt hiljuti topispalliga selja-, kõhu- ja küljelihaste treenimist.

Sven Andresoo: meie jalgpallitreenerid elavad kapslis kergejõustikutreener Jalgpalli jooks on ikka sama, mis kergejõustikus.

Mina küll ei näe kuskil erinevusi. Jalgpallis on muidugi distants erinev, tuleb teha 10-30meetriseid spurte ja jooks ei ole vaba.

Kergejõustikus on distants pikem ja on ainult vabajooks.

Kui mõelda selle peale, et jalgpallis tuleb teha rohkem stoppe või et vastane on kogu aeg kannul, siis mina ütlen sellele vastu, et kunagi oli nõukogude koondises selline mees nagu (Oleg) Blohhin, kes jooksis 100 meetrit 10,8.

Võttis palli, jooksis kaitsjatest mööda ja lõi värava. Kiireid poisse on jalgpallis olnud küll ja küll.

Meie jalgpallitreenerid elavad kapslis. Olen Saksamaal Bundesliga meeskondade juures näinud, kuidas mängijatega tegeleb kaks-kolm üldfüüsilise treenerit, mis tähendab, et nad teevad täpselt samu asju, mida kergejõustikus, ja 56

JALKA MÄRTS 2010

jalgpallitreenerid sellesse oma nina üldse ei topi. Meie oleme muidugi vaene maa ja sellisele tasemele ei jõua kunagi.

Kunagi käis minu juures Aleksei Belov, praegune U19 koondise mängija, kes nüüd Saksamaal elab. Kaks aastat harjutas ja oli päris kiire. Nüüd on muidugi veidi ära vajunud, sest ega ta ei ole kiiruse nimel suurt midagi teinud ka.

Aga kuidas sa saad kaitsjast mööda muidu, kui kiirust ei ole.

Peab tagasi söötma, sest edasi ju ei saa! Olen meie poiste mänge vaadanud ja ühelegi lahtisele pallile järele ei jõuta ning kuna nad sööta ka ei oska, siis ainult lahtised pallid ongi.

“

Paljude koordinatsiooniharjutustega on muidugi nii, et kui poisid neid esimest korda näevad, võivad need tunduda nagu tüdrukute keksumäng, kuid teeme neile harjutuste vajaduse selgeks ja näitame, kuidas võib üks või teine harjutus reaalses olukorras kasulik olla.

„

Vjatšeslav Zahovaiko: jooksud on erinevad Leiria (Portugal) ründaja 2006. aastal, kui taastusin põlvevigastusest, harjutasin kolm kuud kergejõustikutreener Valter Espega, kes on ülimalt positiivne, intelligentne ja nõudlik treener. Temaga tegin harjutusi, millega jalgpallis ei olnud kunagi kokku puutunud. Toonase kogemuse põhjal võin küll öelda, et jalgpalli ja kergejõustiku jooks on täiesti erinevad. Kergejõustiklane peab jälgima väga paljusid nüansse, millele jalgpallur enamasti tähelepanu ei pööra, ja endaga psühholoogiliselt kõvasti tegelema. Kergejõustiklane istub maha, mõtleb, analüüsib, kuidas oma keha efektiivsemalt edasi viia. Oluline on kätetöö, keha hoiak. Jalgpalluri jooksustiil on väga erinev ja väljakul jaguneb tähelepanu palli, vastaste, oma mängijate ja hulga teiste aspektide vahel, mille tõttu oma jooksutehnikat ei panegi tähele. Tegelesime just plahvatusliku kiirusega, mis on minu üks nõrku külgi. Ei oska öelda, kui palju see lühikene treeningtsükkel mind aitas, kuid kindlasti olnuks sellest rohkem kasu, kui saanuks koostööd teha pikemalt ja alustada varem. Igatahes sain hea kogemuse. Harjutused olid väga huvitavad, spetsiifilised ja füüsiliselt rasked. Tundsin veel nädal hiljemgi, et lihased on hüpetest kanged. Kahe-kolme kuuga ei arene nii palju, mistõttu võiks jalgpallist huvituvad lapsed ka sprinditrenni teha.

kalender

Hooaja kalender Reede, 5. märts

16.00 Jalgpallihooaja pidulik avamine. Meistri- ja Esiliiga klubide tutvustus ja pressikonverents, karikavõistluste ¼-finaalide ja väikeste karikavõistluste avaringi loosimine.

Laupäev, 6. märts

17.00 TV Superkarikafinaal ja jalgpallihooaja avamäng: Eesti meister 2009 Tallinna FC Levadia − Eesti karikavõitja 2008/2009 Tallinna FC Flora

Meistriliiga I voor

Teisipäev, 9. märts

16.00 JK Sillamäe Kalev - Tallinna FC Flora 17.00 FC Kuressaare - Tartu JK Tammeka 18.45 Nõmme JK Kalju - Viljandi JK Tulevik 18.45 TV Tallinna FC Levadia - Narva JK Trans 19.30 Paide Linnameeskond - Kohtla-Järve FC Lootus

Meistriliiga II voor

Laupäev, 13. märts

14.00 Kohtla-Järve FC Lootus - JK Sillamäe Kalev 14.00 Viljandi JK Tulevik - Paide Linnameeskond 14.00 Tartu JK Tammeka - Nõmme JK Kalju 14.00 Tallinna FC Levadia - FC Kuressaare 17.00 TV Narva JK Trans - Tallinna FC Flora

Esiliiga II voor

Pühapäev, 14. märts

14.00 Kiviõli Tamme Auto - Tallinna FC Flora II 14.00 Lasnamäe FC Ajax - Rakvere FC Flora 14.00 Pärnu JK Vaprus - Tallinna JK Legion 14.00 JK Tallinna Kalev - Jõhvi JK Orbiit 17.00 Valga FC Warrior - Tallinna FC Levadia II

Meistriliiga III voor

Laupäev, 20. märts

14.00 Paide Linnameeskond - Tartu JK Tammeka 14.00 JK Sillamäe Kalev - Viljandi JK Tulevik 14.00 Tallinna FC Flora - Kohtla-Järve FC Lootus 17.00 FC Kuressaare - Narva JK Trans 17.00 TV Nõmme JK Kalju - Tallinna FC Levadia

Esiliiga III voor

Pühapäev, 21. märts

14.00 Jõhvi JK Orbiit - Valga FC Warrior 14.00 Tallinna JK Legion - JK Tallinna Kalev 14.00 Rakvere FC Flora - Pärnu JK Vaprus 14.00 Tallinna FC Flora II - Lasnamäe FC Ajax 17.00 Tallinna FC Levadia II - Kiviõli Tamme Auto

Meistriliiga IV voor

Teisipäev, 23. märts

18.45 Narva JK Trans - Kohtla-Järve FC Lootus 18.45 Tartu JK Tammeka - JK Sillamäe Kalev 18.45 Tallinna FC Levadia - Paide Linnameeskond 18.45 FC Kuressaare - Nõmme JK Kalju 18.45 TV Viljandi JK Tulevik - Tallinna FC Flora

Esiliiga VI voor

Kolmapäev, 24. märts

18.45 Valga FC Warrior - Kiviõli Tamme Auto 18.45 Lasnamäe FC Ajax - Tallinna FC Levadia II 18.45 Pärnu JK Vaprus - Tallinna FC Flora II 18.45 JK Tallinna Kalev - Rakvere FC Flora 18.45 Jõhvi JK Orbiit - Tallinna JK Legion

Avaldame Eesti meeste koondise, Meistri- ja Esiliiga ning Eesti karikavõistluste ja Triobeti Balti Liiga ajakava 2010. aastal. Lisaks mõned noortekoondiste mängud.

Meistriliiga V voor

Meistriliiga VIII voor

14.00 Nõmme JK Kalju - Narva JK Trans 14.00 Paide Linnameeskond - FC Kuressaare 14.00 Tallinna FC Flora - Tartu JK Tammeka 14.00 Kohtla-Järve FC Lootus - Viljandi JK Tulevik 17.00 TV JK Sillamäe Kalev - Tallinna FC Levadia

14.00 Narva JK Trans - Tartu JK Tammeka 14.00 Tallinna FC Levadia - Viljandi JK Tulevik 14.00 FC Kuressaare - Kohtla-Järve FC Lootus 14.00 Paide Linnameeskond - JK Sillamäe Kalev 17.00 TV Nõmme JK Kalju - Tallinna FC Flora

Laupäev, 27. märts

Esiliiga V voor

Pühapäev, 28. märts

14.00 Tallinna JK Legion - Valga FC Warrior 14.00 Rakvere FC Flora - Jõhvi JK Orbiit 14.00 Tallinna FC Levadia II - Pärnu JK Vaprus 14.00 Kiviõli Tamme Auto - Lasnamäe FC Ajax 17.00 Tallinna FC Flora II - JK Tallinna Kalev

Laupäev, 17. aprill

Esiliiga VIII voor

Pühapäev, 18. aprill

14.00 Valga FC Warrior - Pärnu JK Vaprus 14.00 Jõhvi JK Orbiit - Kiviõli Tamme Auto 14.00 Tallinna JK Legion - Tallinna FC Levadia II 14.00 Rakvere FC Flora - Tallinna FC Flora II 17.00 JK Tallinna Kalev - Lasnamäe FC Ajax

Meistriliiga IX voor

Meistriliiga VI voor

Laupäev, 24. aprill

14.00 Narva JK Trans - Viljandi JK Tulevik 14.00 Tartu JK Tammeka - Kohtla-Järve FC Lootus 14.00 FC Kuressaare - JK Sillamäe Kalev 14.00 Nõmme JK Kalju - Paide Linnameeskond 17.00 TV Tallinna FC Levadia - Tallinna FC Flora

Esiliiga IX voor

Laupäev, 3. aprill

Esiliiga VI voor

Pühapäev, 4. aprill

14.00 Pärnu JK Vaprus - Kiviõli Tamme Auto 14.00 JK Tallinna Kalev - Tallinna FC Levadia II 14.00 Jõhvi JK Orbiit - Tallinna FC Flora II 14.00 Tallinna JK Legion - Rakvere FC Flora 17.00 Valga FC Warrior - Lasnamäe FC Ajax

Teisipäev, 6. aprill

Balti liiga ¼-finaalid, I mängupäev 19.00 Tallinna FC Flora - FK Ekranas 19.00 FK Vetra - FK Ventspils

Kolmapäev, 7. aprill

Balti liiga ¼-finaalid, I mängupäev 19.00 SK Liepajas Metalurgs - Skonto Riia 19.00 FK Suduva - Tallinna FC Levadia

14.00 Tallinna FC Flora - Paide Linnameeskond 14.00 Kohtla-Järve FC Lootus - Nõmme JK Kalju 14.00 JK Sillamäe Kalev - Narva JK Trans 14.00 Tartu JK Tammeka - Tallinna FC Levadia 17.00 TV Viljandi JK Tulevik - FC Kuressaare

Pühapäev, 25. aprill

14.00 Tallinna FC Flora II - Valga FC Warrior 14.00 Lasnamäe FC Ajax - Jõhvi JK Orbiit 14.00 Pärnu JK Vaprus - JK Tallinna Kalev 17.00 Kiviõli Tamme Auto - Tallinna JK Legion 17.00 Tallinna FC Levadia II - Rakvere FC Flora

Teisipäev, 27. aprill

18.45 TV Karikavõistluste ½-finaal

Kolmapäev, 28. aprill

18.45 Karikavõistluste ½-finaal

Meistriliiga X voor

Laupäev, 1. mai

17.00 Narva JK Trans - JK Sillamäe Kalev 17.00 Paide Linnameeskond - Tallinna FC Flora 17.00 Nõmme JK Kalju - Kohtla-Järve FC Lootus 17.00 Tallinna FC Levadia - Tartu JK Tammeka 19.30 TV FC Kuressaare - Viljandi JK Tulevik

Meistriliiga VII voor

Esiliiga X voor

14.00 Paide Linnameeskond - Narva JK Trans 14.00 Tallinna FC Flora - FC Kuressaare 14.00 Kohtla-Järve FC Lootus - Tallinna FC Levadia 14.00 JK Sillamäe Kalev - Nõmme JK Kalju 17.00 TV Viljandi JK Tulevik - Tartu JK Tammeka

14.00 Rakvere FC Flora - Tallinna FC Levadia II 14.00 Tallinna JK Legion - Kiviõli Tamme Auto 14.00 Jõhvi JK Orbiit - Lasnamäe FC Ajax 14.00 JK Tallinna Kalev - Pärnu JK Vaprus 17.00 Valga FC Warrior - Tallinna FC Flora II

Laupäev, 10. aprill

Esiliiga VII voor

Pühapäev, 11. aprill 14.00 Rakvere FC Flora - Valga FC Warrior 14.00 Tallinna FC Flora II - Tallinna JK Legion 14.00 Tallinna FC Levadia II - Jõhvi JK Orbiit 17.00 Kiviõli Tamme Auto - JK Tallinna Kalev 17.00 Lasnamäe FC Ajax - Pärnu JK Vaprus

Pühapäev, 2. mai

Teisipäev, 4. mai

Balti Liiga, ¼-finaalid, II mängupäev 19.00 Tallinna FC Levadia - FK Suduva 19.00 Skonto Riia - SK Liepajas Metalurgs

Teisipäev, 4. mai

Maavõistlus: Eesti U17 - Valgevene U17

Meistriliiga XIX voor

Teisipäev, 4. mai

Teisipäev, 13. aprill

18.45 TV JK Sillamäe Kalev - Narva JK Trans

18.45 TV Karikavõistluste ¼-finaal

Kolmapäev, 5. mai

Kolmapäev, 14. aprill 18.45 Karikavõistluste ¼-finaalid

Balti Liiga, ¼-finaalid, II mängupäev 19.00 FK Ekranas - Tallinna FC Flora 19.00 FK Ventspils - FK Vetra 2010 MÄRTS JALKA

57

kalender Kolmapäev, 5. mai

19.00 Väikeste karikavõistluste 1/32-finaalid

Neljapäev, 6. mai

Maavõistlus. Eesti U17 – Valgevene U17

Meistriliiga XI voor

Laupäev, 8. mai

17.00 Tartu JK Tammeka - Narva JK Trans 17.00 Viljandi JK Tulevik - Tallinna FC Levadia 17.00 Tallinna FC Flora - Nõmme JK Kalju 17.00 JK Sillamäe Kalev - Paide Linnameeskond 19.30 TV Kohtla-Järve FC Lootus - FC Kuressaare

Esiliiga XI voor

Pühapäev, 9. mai

14.00 Pärnu JK Vaprus - Valga FC Warrior 14.00 Kiviõli Tamme Auto - Jõhvi JK Orbiit 14.00 Tallinna FC Levadia II - Tallinna JK Legion 14.00 Tallinna FC Flora II - Rakvere FC Flora 17.00 Lasnamäe FC Ajax - JK Tallinna Kalev

Esiliiga XIII voor

Kolmapäev, 2. juuni

18.45 Lasnamäe FC Ajax - Valga FC Warrior 18.45 Kiviõli Tamme Auto - Pärnu JK Vaprus 18.45 Tallinna FC Levadia II - JK Tallinna Kalev 18.45 Tallinna FC Flora II - Jõhvi JK Orbiit 18.45 Rakvere FC Flora - Tallinna JK Legion

Meistriliiga XIV voor

Laupäev, 5. juuni

17.00 FC Kuressaare - Paide Linnameeskond 17.00 Tallinna FC Levadia - JK Sillamäe Kalev 17.00 Tartu JK Tammeka - Tallinna FC Flora 17.00 Viljandi JK Tulevik - Kohtla-Järve FC Lootus 19.30 TV Narva JK Trans - Nõmme JK Kalju

Esiliiga XIV voor

Pühapäev, 6. juuni

18.45 Karikafinaal

17.00 Valga FC Warrior - Tallinna JK Legion 17.00 Jõhvi JK Orbiit - Rakvere FC Flora 17.00 Pärnu JK Vaprus - Tallinna FC Levadia II 17.00 Lasnamäe FC Ajax - Kiviõli Tamme Auto 19.30 JK Tallinna Kalev - Tallinna FC Flora II

Teisipäev, 11. mai

Teisipäev. 8. juuni / kolmapäev, 9. juuni

Teisipäev, 11. mai

Maavõistlus: Eesti U19 – Valgevene U19

Neljapäev, 13. mai

Maavõistlus: Eesti U19 – Valgevene U19

Meistriliiga XII voor

Laupäev, 15. mai

17.00 Narva JK Trans - Paide Linnameeskond 17.00 Nõmme JK Kalju - JK Sillamäe Kalev 17.00 FC Kuressaare - Tallinna FC Flora 17.00 Tallinna FC Levadia - Kohtla-Järve FC Lootus 19.30 TV Tartu JK Tammeka - Viljandi JK Tulevik

Esiliiga XII voor

Pühapäev, 16. mai

14.00 Tallinna JK Legion - Tallinna FC Flora II 14.00 Jõhvi JK Orbiit - Tallinna FC Levadia II 14.00 JK Tallinna Kalev - Kiviõli Tamme Auto 14.00 Pärnu JK Vaprus - Lasnamäe FC Ajax 17.00 Valga FC Warrior - Rakvere FC Flora

Neljapäev, 20. mai

19.00 Triobeti Balti Liiga, ½-finaalid, II mängupäev

Reede, 11. juuni MM-finaalturniiri algus

Meistriliiga XV voor

Laupäev, 12. juuni

19.15 Kohtla-Järve FC Lootus - Narva JK Trans 19.15 Paide Linnameeskond - Tallinna FC Levadia 19.15 Nõmme JK Kalju - FC Kuressaare 19.15 Tallinna FC Flora - Viljandi JK Tulevik 19.15 TV JK Sillamäe Kalev - Tartu JK Tammeka

Esiliiga XV voor

Pühapäev, 13. juuni

18.45 Kiviõli Tamme Auto - Valga FC Warrior 18.45 Tallinna FC Levadia II - Lasnamäe FC Ajax 18.45 Tallinna FC Flora II - Pärnu JK Vaprus 18.45 Rakvere FC Flora - JK Tallinna Kalev 18.45 Tallinna JK Legion - Jõhvi JK Orbiit

EM-valikmäng: Eesti U21 – Armeenia U21

Meistriliiga XVI voor

Laupäev, 22. mai

EM-valikmäng: Eesti U21 – Türgi U21

19.15 Narva JK Trans - FC Kuressaare 19.15 Tallinna FC Levadia - Nõmme JK Kalju 19.15 Viljandi JK Tulevik - JK Sillamäe Kalev 19.15 Kohtla-Järve FC Lootus - Tallinna FC Flora 19.15 TV Tartu JK Tammeka - Paide Linnameeskond

Teisipäev, 25. mai / kolmapäev, 26. mai

Esiliiga XVI voor

Maavõistlus (mitteametlik päev)

Pühapäev, 23. mai

19.00 Triobeti Balti Liiga ½-finaalid, I mängupäev

Meistriliiga XX voor

Teisipäev, 25. mai

18.45 Narva JK Trans - Tartu JK Tammeka

Meistriliiga XIII voor

Teisipäev, 1. juuni

18.45 Viljandi JK Tulevik - Narva JK Trans 18.45 Kohtla-Järve FC Lootus - Tartu JK Tammeka 18.45 JK Sillamäe Kalev - FC Kuressaare 18.45 Paide Linnameeskond - Nõmme JK Kalju 18.45 TV Tallinna FC Flora - Tallinna FC Levadia

58

JALKA MÄRTS 2010

Teisipäev, 15. juuni

Kolmapäev, 16. juuni

19.15 Valga FC Warrior - Jõhvi JK Orbiit 19.15 JK Tallinna Kalev - Tallinna JK Legion 19.15 Pärnu JK Vaprus - Rakvere FC Flora 19.15 Lasnamäe FC Ajax - Tallinna FC Flora II 19.15 Kiviõli Tamme Auto - Tallinna FC Levadia II

Reede, 18. juuni Balti turniir Kaunases ja Marijampoles Leedu - Eesti

Laupäev, 19. juuni Eesti - Läti

Pühapäev, 20. juuni Leedu - Läti

Teisipäev, 29. juuni / kolmapäev, 30. juuni UEFA Champions League, I eelring, 1. mäng

Meistriliiga XVII voor

Teisipäev, 29. juuni

19.15 JK Sillamäe Kalev - Kohtla-Järve FC Lootus 19.15 Paide Linnameeskond - Viljandi JK Tulevik 19.15 Nõmme JK Kalju - Tartu JK Tammeka 19.15 FC Kuressaare - Tallinna FC Levadia 19.15 TV Tallinna FC Flora - Narva JK Trans

Esiliiga XVII voor

Kolmapäev, 30. juuni

18.45 Tallinna FC Levadia II - Valga FC Warrior 18.45 Tallinna FC Flora II - Kiviõli Tamme Auto 18.45 Rakvere FC Flora - Lasnamäe FC Ajax 18.45 Tallinna JK Legion - Pärnu JK Vaprus 18.45 Jõhvi JK Orbiit - JK Tallinna Kalev

Neljapäev, 1. juuli

UEFA Europa League, I eelring, 1. mäng

Meistriliiga XVIII voor

Laupäev, 3. juuli

19.15 Narva JK Trans - Tallinna FC Levadia 19.15 Tartu JK Tammeka - FC Kuressaare 19.15 Viljandi JK Tulevik - Nõmme JK Kalju 19.15 Tallinna FC Flora - JK Sillamäe Kalev 19.15 TV Kohtla-Järve FC Lootus - Paide Linnameeskond

Esiliiga XVIII voor

Pühapäev, 4. juuli 17.00 Valga FC Warrior - JK Tallinna Kalev 17.00 Lasnamäe FC Ajax - Tallinna JK Legion 17.00 Kiviõli Tamme Auto - Rakvere FC Flora 17.00 Pärnu JK Vaprus - Jõhvi JK Orbiit 19.30 Tallinna FC Levadia II - Tallinna FC Flora II

Pühapäev, 4. juuli Triobeti Balti Liiga finaal

Meistriliiga XIX voor NB! Kui FC Flora mängib UEFA Euroopa Liiga I eelringi, siis peetakse kohtumine Tallinna FC Flora – Paide Linnameeskond 8. juunil (kui FC Flora ei mängi Triobeti Balti Liiga poolfinaalis). Kui Nõmme JK Kalju, Tartu JK Tammeka või Kohtla-Järve FC Lootus mängib UEFA Euroopa Liiga I eelringi, siis peetakse nende XIX vooru kohtumised teisipäeval, 25. mail kell 18.45.

Teisipäev, 6. juuli 18.45 Tallinna FC Flora - Paide Linnameeskond 18.45 Kohtla-Järve FC Lootus - Nõmme JK Kalju 18.45 Tartu JK Tammeka - Tallinna FC Levadia 18.45 Viljandi JK Tulevik - FC Kuressaare

Meistriliiga XIX voor NB! Kui FC Flora mängib UEFA Euroopa Liiga I eelringi, siis peetakse kohtumine Tallinna FC Flora – Paide Linnameeskond 8. juunil (kui FC Flora ei mängi Triobeti Balti Liiga poolfinaalis). Kui Nõmme JK Kalju, Tartu JK Tammeka või Kohtla-Järve FC Lootus mängib UEFA Euroopa Liiga I eelringi, siis peetakse nende XIX vooru kohtumised teisipäeval, 25. mail kell 18.45.

Teisipäev, 6. juuli 18.45 Tallinna FC Flora - Paide Linnameeskond 18.45 Kohtla-Järve FC Lootus - Nõmme JK Kalju 18.45 Tartu JK Tammeka - Tallinna FC Levadia 18.45 Viljandi JK Tulevik - FC Kuressaare

kalender Esiliiga XIX voor

Kolmapäev, 7. juuli

18.45 Tallinna FC Flora II - Valga FC Warrior 18.45 Tallinna FC Levadia II - Rakvere FC Flora 18.45 Kiviõli Tamme Auto - Tallinna JK Legion 18.45 Lasnamäe FC Ajax - Jõhvi JK Orbiit 18.45 Pärnu JK Vaprus - JK Tallinna Kalev

Teisipäev, 6. juuli / kolmapäev, 7. juuli UEFA Champions League, I eelring, 2. mäng

Neljapäev, 8. juuli

UEFA Europa League, I eelring, 2. mäng

Meistriliiga XX voor NB! Kui JK Sillamäe Kalev mängib UEFA Euroopa Liiga I eelringi ja Tallinna FC Flora ei mängi, siis peetakse kohtumine Paide Linnameeskond – JK Sillamäe Kalev teisipäeval, 8. juunil kell 18.45. Kui nii Sillamäe kui ka Flora mängivad UEFA Euroopa Liiga I eelringi, siis peetakse Paide Linnameeskond – JK Sillamäe Kalev mäng teisipäeval, 18. mail kell 18.45.

Kui Kohtla-Järve FC Lootus mängib UEFA Euroopa Liiga I eelringi, siis peetakse kohtumine FC Kuressaare – Kohtla-Järve FC Lootus teisipäeval, 8. juunil kell 18.45.

Kui FC Flora või JK Kalju mängib UEFA Euroopa Liiga I eelringi, siis lükatakse kohtumine Nõmme JK Kalju – Tallinna FC Flora edasi.

Laupäev, 10. juuli

14.00 Tallinna FC Levadia - Viljandi JK Tulevik 14.00 Nõmme JK Kalju - Tallinna FC Flora 14.00 Paide Linnameeskond - JK Sillamäe Kalev 17.00 TV FC Kuressaare - Kohtla-Järve FC Lootus

Esiliiga XX voor

Pühapäev, 11. juuli

14.00 Valga FC Warrior - Pärnu JK Vaprus 14.00 Jõhvi JK Orbiit - Kiviõli Tamme Auto 14.00 Tallinna JK Legion - Tallinna FC Levadia II 14.00 Rakvere FC Flora - Tallinna FC Flora II 17.00 JK Tallinna Kalev - Lasnamäe FC Ajax

Teisipäev, 13. juuli / kolmapäev, 14. juuli UEFA Champions League, II eelring, 1. mäng

Neljapäev, 15. juuli

UEFA Europa League, II eelring, 1. mäng

Meistriliiga XXI voor NB! UEFA Euroopa Liiga II eelringi otse pääsenud Eesti klubi XXI vooru mäng peetakse 25. mail (JK Sillamäe Kalevi, Nõmme JK Kalju, Tartu JK Tammeka ja Kohtla-Järve FC Lootuse osavõtul) või 8. juunil (FC Flora osavõtul). Läbi I eelringi II eelringi pääsenud klubi mäng lükatakse edasi.

Laupäev, 17. juuli

Teisipäev, 20. juuli / kolmapäev, 21. juuli UEFA Champions League, II eelring, 2. mäng

Neljapäev, 22. juuli

UEFA Europa League, II eelring, 2. mäng

Meistriliiga XXII voor NB! UEFA Euroopa Liiga II eelringi otse pääsenud Eesti klubi XXII vooru mäng peetakse 8. juunil (JK Sillamäe Kalevi, Nõmme JK Kalju, Tartu JK Tammeka ja Kohtla-Järve FC Lootuse osavõtul) või 3. juulil (FC Flora osavõtul, kui FC Flora ja/või FC Levadia ei mängi Triobeti Balti Liiga finaalis). Läbi I eelringi II eelringi pääsenud klubi mäng lükatakse edasi.

Laupäev, 24. juuli

17.00 Narva JK Trans - Viljandi JK Tulevik 17.00 Tartu JK Tammeka - Kohtla-Järve FC Lootus 17.00 FC Kuressaare - JK Sillamäe Kalev 17.00 Nõmme JK Kalju - Paide Linnameeskond 19.30 TV Tallinna FC Levadia - Tallinna FC Flora

Esiliiga XXII voor

Pühapäev, 25. juuli

17.00 Valga FC Warrior - Lasnamäe FC Ajax 17.00 Pärnu JK Vaprus - Kiviõli Tamme Auto 17.00 Jõhvi JK Orbiit - Tallinna FC Flora II 17.00 Tallinna JK Legion - Rakvere FC Flora 19.30 JK Tallinna Kalev - Tallinna FC Levadia II

Teisipäev, 27. juuli / kolmapäev, 28. juuli UEFA Champions League, III eelring, 1. mäng

Neljapäev, 29. juuli

UEFA Europa League, III eelring, 1. mäng

Maavõistlus

Meistriliiga XXV voor

Laupäev, 14. august

17.00 FC Kuressaare - Narva JK Trans 17.00 Nõmme JK Kalju - Tallinna FC Levadia 17.00 JK Sillamäe Kalev - Viljandi JK Tulevik 17.00 Tallinna FC Flora- Kohtla-Järve FC Lootus 19.30 TV Paide Linnameeskond - Tartu JK Tammeka

Esiliiga XXV voor

Pühapäev, 15. august

17.00 Jõhvi JK Orbiit - Valga FC Warrior 17.00 Tallinna JK Legion - JK Tallinna Kalev 17.00 Rakvere FC Flora - Pärnu JK Vaprus 17.00 Tallinna FC Flora II - Lasnamäe FC Ajax 19.30 Tallinna FC Levadia II - Kiviõli Tamme Auto

Teisipäev, 17. august / kolmapäev, 18. august UEFA Champions League, playoff-ring, 1. mäng

Neljapäev, 19. august

UEFA Europa League, play-off-ring, 1. mäng

Meistriliiga XXVI voor

Esiliiga XXVI voor

Esiliiga XXIII voor

Pühapäev, 1. august

117.00 Tallinna JK Legion - Valga FC Warrior 17.00 Rakvere FC Flora - Jõhvi JK Orbiit 17.00 Tallinna FC Flora II - JK Tallinna Kalev 17.00 Kiviõli Tamme Auto - Lasnamäe FC Ajax 19.30 Tallinna FC Levadia II - Pärnu JK Vaprus

Teisipäev, 3. august

18.45 TV Karikavõistluste 1/32-finaal

4.−5. august, 10.−12. august (erandina ka 17., 18., 19. august), 3.−4. august

UEFA Europa League, III eelring, 2. mäng

Teisipäev, 3. august / kolmapäev, 4. august UEFA Champions League, III eelring, 2. mäng

Neljapäev, 5. august Meistriliiga XXIV voor

Laupäev, 7. august

17.00 Tartu JK Tammeka - JK Sillamäe Kalev 17.00 Tallinna FC Levadia - Paide Linnameeskond 17.00 FC Kuressaare - Nõmme JK Kalju 19.30 Viljandi JK Tulevik - Tallinna FC Flora 19.30 TV Narva JK Trans - Kohtla-Järve FC Lootus

18.45 TV Karikavõistluste 1/64-finaalid

Esiliiga XXIV voor

21.–22. juuli; 27.–29. juuli

17.00 Valga FC Warrior - Kiviõli Tamme Auto 17.00 Pärnu JK Vaprus - Tallinna FC Flora II

Karikavõistluste 1/64-finaalid

Kolmapäev, 11. august

17.00 Nõmme JK Kalju - Narva JK Trans 17.00 JK Sillamäe Kalev - Tallinna FC Levadia 17.00 Tallinna FC Flora - Tartu JK Tammeka 17.00 Kohtla-Järve FC Lootus - Viljandi JK Tulevik 19.30 TV Paide Linnameeskond - FC Kuressaare

Laupäev, 31. juuli

Esiliiga XXI voor

Teisipäev, 20. juuli

EM-valikmäng: Iiri Vabariik U21 – Eesti U21

Laupäev, 21. august

Karikavõistluste 1/32-finaalid

17.00 Rakvere FC Flora - Valga FC Warrior 17.00 Tallinna FC Flora II - Tallinna JK Legion 17.00 Kiviõli Tamme Auto - JK Tallinna Kalev 17.00 Lasnamäe FC Ajax - Pärnu JK Vaprus 19.30 Tallinna FC Levadia II - Jõhvi JK Orbiit

Teisipäev, 10. august

Meistriliiga XXIII voor

17.00 Paide Linnameeskond - Narva JK Trans 17.00 Tallinna FC Flora - FC Kuressaare 17.00 Kohtla-Järve FC Lootus - Tallinna FC Levadia 17.00 Viljandi JK Tulevik - Tartu JK Tammeka 19.30 TV JK Sillamäe Kalev - Nõmme JK Kalju

Pühapäev, 18. juuli

17.00 JK Tallinna Kalev - Rakvere FC Flora 17.00 Jõhvi JK Orbiit - Tallinna JK Legion 19.30 Lasnamäe FC Ajax - Tallinna FC Levadia II

Pühapäev, 8. august

17.00 Kohtla-Järve FC Lootus - JK Sillamäe Kalev 17.00 Viljandi JK Tulevik - Paide Linnameeskond 17.00 Tartu JK Tammeka - Nõmme JK Kalju 17.00 Tallinna FC Levadia - FC Kuressaare 19.30 TV Narva JK Trans - Tallinna FC Flora

Pühapäev, 22. august

17.00 Kiviõli Tamme Auto - Tallinna FC Flora II 17.00 Lasnamäe FC Ajax - Rakvere FC Flora 17.00 Pärnu JK Vaprus - Tallinna JK Legion 17.00 JK Tallinna Kalev - Jõhvi JK Orbiit 19.30 Valga FC Warrior - Tallinna FC Levadia II

Teisipäev, 24. august / kolmapäev, 25. august UEFA Champions League, playoff-ring, 2. mäng

Neljapäev, 26. august

UEFA Europa League, playoff-ring, 2. mäng

Meistriliiga XXVII voor

Laupäev, 28. august

17.00 FC Kuressaare - Tartu JK Tammeka 17.00 Nõmme JK Kalju - Viljandi JK Tulevik 17.00 Paide Linnameeskond - Kohtla-Järve FC Lootus 17.00 JK Sillamäe Kalev - Tallinna FC Flora 19.30 TV Tallinna FC Levadia - Narva JK Trans

Esiliiga XXVII voor

Pühapäev, 29. august

17.00 JK Tallinna Kalev - Valga FC Warrior 17.00 Jõhvi JK Orbiit - Pärnu JK Vaprus 17.00 Tallinna JK Legion - Lasnamäe FC Ajax 17.00 Rakvere FC Flora - Kiviõli Tamme Auto 19.30 Tallinna FC Flora II - Tallinna FC Levadia II

Teisipäev, 31. august

18.45 TV Karikavõistluste 1/16-finaal

Kolmapäev, 1. september 18.45 TV Karikavõistluste 1/16-finaal 2010 MÄRTS JALKA

59

kalender 1.−2. september, 7.–9. september (erandina ka 14., 15., 16. september)

Esiliiga XXXI voor

Karikavõistluste 1/16-finaalid

14.00 Kiviõli Tamme Auto - Valga FC Warrior 14.00 Tallinna FC Flora II - Pärnu JK Vaprus 14.00 Rakvere FC Flora - JK Tallinna Kalev 14.00 Tallinna JK Legion - Jõhvi JK Orbiit 17.00 Tallinna FC Levadia II - Lasnamäe FC Ajax

Laupäev, 4. september Maavõistlus

Kolmapäev, 8. september Maavõistlus

Meistriliiga XXVIII voor

Laupäev, 11. september 14.00 Narva JK Trans - Tallinna FC Levadia 14.00 Tartu JK Tammeka - FC Kuressaare 14.00 Viljandi JK Tulevik - Nõmme JK Kalju 14.00 Kohtla-Järve FC Lootus - Paide Linnameeskond 17.00 TV Tallinna FC Flora - JK Sillamäe Kalev

Esiliiga XXVIII voor

Pühapäev, 12. september

14.00 Valga FC Warrior - JK Tallinna Kalev 14.00 Pärnu JK Vaprus - Jõhvi JK Orbiit 14.00 Lasnamäe FC Ajax - Tallinna JK Legion 14.00 Kiviõli Tamme Auto - Rakvere FC Flora 17.00 Tallinna FC Levadia II - Tallinna FC Flora II

Meistriliiga XXIX voor

Teisipäev, 14. september

17.45 JK Sillamäe Kalev - Kohtla-Järve FC Lootus 17.45 Paide Linnameeskond - Viljandi JK Tulevik 17.45 FC Kuressaare - Tallinna FC Levadia 18.45 Tallinna FC Flora - Narva JK Trans 18.45 TV Nõmme JK Kalju - Tartu JK Tammeka

Esiliiga XXIX voor

Kolmapäev, 15. september

17.00 Tallinna FC Flora II - Kiviõli Tamme Auto 17.00 Rakvere FC Flora - Lasnamäe FC Ajax 17.00 Jõhvi JK Orbiit - JK Tallinna Kalev 18.45 Tallinna JK Legion - Pärnu JK Vaprus 18.45 Tallinna FC Levadia II - Valga FC Warrior

Meistriliiga XXX voor

Laupäev, 18. september

14.00 Narva JK Trans - FC Kuressaare 14.00 Tartu JK Tammeka - Paide Linnameeskond 14.00 Viljandi JK Tulevik - JK Sillamäe Kalev 14.00 Kohtla-Järve FC Lootus - Tallinna FC Flora 17.00 TV Tallinna FC Levadia - Nõmme JK Kalju

Esiliiga XXX voor

Pühapäev, 19. september

14.00 JK Tallinna Kalev - Tallinna JK Legion 14.00 Pärnu JK Vaprus - Rakvere FC Flora 14.00 Lasnamäe FC Ajax - Tallinna FC Flora II 14.00 Kiviõli Tamme Auto - Tallinna FC Levadia II 17.00 Valga FC Warrior - Jõhvi JK Orbiit

Teisipäev, 21. september / kolmapäev 22. september Triobeti Balti Liiga, 1/8-finaalid, I mäng

Meistriliiga XXXI voor

Laupäev, 25. september

14.00 Kohtla-Järve FC Lootus - Narva JK Trans 14.00 JK Sillamäe Kalev - Tartu JK Tammeka 14.00 Paide Linnameeskond - Tallinna FC Levadia 14.00 Nõmme JK Kalju - FC Kuressaare 17.00 TV Tallinna FC Flora - Viljandi JK Tulevik

60

JALKA MÄRTS 2010

Pühapäev, 26. september

Meistriliiga varupäev

Teisipäev, 28. september Esiliiga varupäev

Kolmapäev, 29. september Meistriliiga XXXII voor

Laupäev, 2. oktoober

14.00 Narva JK Trans - Nõmme JK Kalju 14.00 FC Kuressaare - Paide Linnameeskond 14.00 Tartu JK Tammeka - Tallinna FC Flora 14.00 Viljandi JK Tulevik - Kohtla-Järve FC Lootus 17.00 TV Tallinna FC Levadia - JK Sillamäe Kalev

Esiliiga XXXII voor

Pühapäev, 3. oktoober

14.00 Jõhvi JK Orbiit - Rakvere FC Flora 14.00 JK Tallinna Kalev - Tallinna FC Flora II 14.00 Pärnu JK Vaprus - Tallinna FC Levadia II 14.00 Lasnamäe FC Ajax - Kiviõli Tamme Auto 17.00 Valga FC Warrior - Tallinna JK Legion

Teisipäev, 5. oktoober 18.45 TV Karikavõistluste 1/8-finaal

Kolmapäev, 6. oktoober 18.45 TV Karikavõistluste 1/8-finaal

6.−7. oktoober, 12.–14. oktoober (erandina ka 19., 20., 21. oktoober) Karikavõistluste 1/8-finaalid

Laupäev, 9. oktoober Maavõistlus

Kolmapäev, 13. oktoober Maavõistlus

Meistriliiga XXXIII voor

Laupäev, 16. oktoober 14.00 Viljandi JK Tulevik - Narva JK Trans 14.00 Kohtla-Järve FC Lootus - Tartu JK Tammeka 14.00 JK Sillamäe Kalev - FC Kuressaare 14.00 Paide Linnameeskond - Nõmme JK Kalju 17.00 TV Tallinna FC Flora - Tallinna FC Levadia

Esiliiga XXXIII voor

Pühapäev, 17. oktoober

14.00 Tallinna FC Levadia - Kohtla-Järve FC Lootus 14.00 Tartu JK Tammeka - Viljandi JK Tulevik 17.00 TV Nõmme JK Kalju - JK Sillamäe Kalev

Esiliiga XXXIV voor

Pühapäev, 24. oktoober 14.00 Tallinna JK Legion - Tallinna FC Flora II 14.00 Jõhvi JK Orbiit - Tallinna FC Levadia II 14.00 JK Tallinna Kalev - Kiviõli Tamme Auto 14.00 Pärnu JK Vaprus - Lasnamäe FC Ajax 17.00 Valga FC Warrior - Rakvere FC Flora

Teisipäev, 26. oktoober / kolmapäev 27. oktoober Triobeti Balti Liiga 1/8-finaalid, II mäng 18.00 ja 20.45

Meistriliiga XXXV voor

Laupäev, 30. oktoober 14.00 Tartu JK Tammeka - Narva JK Trans 14.00 Kohtla-Järve FC Lootus - FC Kuressaare 14.00 JK Sillamäe Kalev - Paide Linnameeskond 14.00 Viljandi JK Tulevik - Tallinna FC Levadia 17.00 TV Tallinna FC Flora - Nõmme JK Kalju

Esiliiga XXXV voor

Pühapäev, 31. oktoober 14.00 Pärnu JK Vaprus - Valga FC Warrior 14.00 Lasnamäe FC Ajax - JK Tallinna Kalev 14.00 Kiviõli Tamme Auto - Jõhvi JK Orbiit 14.00 Tallinna FC Flora II - Rakvere FC Flora 17.00 Tallinna FC Levadia II - Tallinna JK Legion

Meistriliiga XXXVI voor

Laupäev, 6. november TV näitab XXXVI voorust meistriks tuleva klubi mängu (või tõenäolisemalt meistriks tuleva klubi mängu) 13.00 Narva JK Trans - JK Sillamäe Kalev 13.00 Paide Linnameeskond - Tallinna FC Flora 13.00 Nõmme JK Kalju - Kohtla-Järve FC Lootus 13.00 FC Kuressaare - Viljandi JK Tulevik 13.00 Tallinna FC Levadia - Tartu JK Tammeka

Esiliiga XXXVI voor

Pühapäev, 7. november 13.00 Valga FC Warrior - Tallinna FC Flora II 13.00 Rakvere FC Flora - Tallinna FC Levadia II 13.00 Tallinna JK Legion - Kiviõli Tamme Auto 13.00 Jõhvi JK Orbiit - Lasnamäe FC Ajax 13.00 JK Tallinna Kalev - Pärnu JK Vaprus

Pühapäev, 14. november

13.00 üleminekumäng: esiliiga 2. – meistriliiga 9.

13.00 üleminekumäng: II liiga lõuna/lääs 2. vs. II liiga põhi/ida 2. võitja – esiliiga 8.

Kolmapäev, 17. november

14.00 Lasnamäe FC Ajax - Valga FC Warrior 14.00 Kiviõli Tamme Auto - Pärnu JK Vaprus 14.00 Tallinna FC Flora II - Jõhvi JK Orbiit 14.00 Rakvere FC Flora - Tallinna JK Legion 17.00 Tallinna FC Levadia II - JK Tallinna Kalev

Maavõistlus

Meistriliiga XXXIV voor

15.00 Jalgpallihooaja pidulik lõpetamine

Laupäev, 23. oktoober 14.00 Narva JK Trans - Paide Linnameeskond 14.00 FC Kuressaare - Tallinna FC Flora

Laupäev, 20. november

13.00 üleminekumäng: meistriliiga 9. – esiliiga 2.

13.00 üleminekumäng: esiliiga 8. – II liiga lõuna/lääs 2. vs. II liiga põhi/ida võitja

Pühapäev, 21. november

Seoses heitliku ilmastikuga pole selged mängude toimumiskohad. Neid saab vaadata www.jalgpall.ee.

esiliiga

Kalev kahtles viimase hetkeni – kas mängida esiliigas või mitte Kuigi kalendergi paigas ja hooaja alguseni vähem kui kuu, tunnistas Tallinna Kalevi juhatuse liige Raimo Nõu, et Esiliigas osalemist kaaluti viimase hetkeni.

Indrek Schwede

M

eeskonna uus peatreener Sergei Ratnikov on heas toonuses ja tunnistab, et on uues klubis väga rahul: infrastruktuur ja organisatsioon on heal tasemel. Ta kahetseb, et lahkuda otsustasid Vahur Vahtramäe, Rasmus Tomson ja USAst naasnud Tiit Tikenberg, kes tahtsid mängida Meistriliigas. Aga Ratnikov rääkis nendega ega ole pahane: endise mängijana mõistab ta nende motiive.

Läinud on ka eelmisel hooajal Kalevis pallinud Taavi Viikna ja Christian Kõrtsmik.

“Meie eesmärk on kindlasti jõuda Meistriliigasse,” ütleb Sergei Ratnikov.

“Arutasime Daniel Meijeliga, et kõige suuremad konkurendid on Pärnu Vaprus, Tallinna Legion, Kiviõli Tamme Auto ja Valga Warrior.”

“

Esiliigasse vegeteerima jäämine on mõttetu ja seepärast on meie ainus eesmärk kohe Meistriliigasse tagasi murda.

„

Oma koosseisuga on Ratnikov üldiselt rahul, vaja oleks veel vaid äärepoolikuid. Väravavahi koha pärast võistleb kolm võrdset meest, kaitses loodab Raika eelkõige Aleksei Savitskile ja Andreas Anikole (Vladislav Tšurilkin läheb tõenäoliselt Soome Aavo Sarapi meeskonda). Poolkaitses tegid kontrollmängus Levadia vastu hea partii Mati Lember ja Aleksei Demutski, aga rivis on ka Henri Külm ja Priidu Ahven. Rünnakul tegutseb kogenud Andrus Mitt ja noor Ervin Stüf. Kalevi treeningutega on liitunud Martin Maasing.

Foto: Lembit Peegel

Tallinna Kalev (valges) läheb Esiliigasse mängima ainult ühe eesmärgiga – nui neljaks Meistriliigasse naasta. Pildil kalevlased Mait Nõmme (18) ja Jesper Veber (5) ning Kuressaare mängija Märt Kluge (4).

“Kõige suurem probleem on treeningute läbiviimisega, sest meil on amatöörmeeskond,” kurdab viimased aastad profisatsidega töötanud Ratnikov ja lisab nördinult: “Minu jaoks on ka arusaamatu, et suur Kalev küsib jalgpalliKalevilt renti staadioni kasutamise eest!”

Kalev otsustas Esiliiga kasuks

Suure Kalevi juhatuse liige Raimo Nõu ütleb, et renti on vaja maksta, et staadion ots otsaga välja tuleks. Ta tunnistab, et juhtkond oli veelgi suurema probleemi ees: kas siiski minna Esiliigasse mängima.

“Esiliigasse vegeteerima jäämine on mõttetu ja seepärast on meie ainus eesmärk kohe Meistriliigasse tagasi murda,” lausub Nõu. “Esiliigas mängimise tagasihoidlik kulu on 450 000 krooni, aga samas puudub esiliigal identiteet, ta on ilma kaaluta vaheetapp, mille vastu pole huvi sponsoril ega publikul. Kui üks klubi hakkaks tegema reklaami oma

mängudele, aga ülejäänud üheksa seda liigat ei väärtusta, pole selle ühe ponnistustel mõtet. Esiliigat ei paista väärtustavat ka mängijad – kui mõnel mängul on 10–15 inimest, siis nende naised ja sõbrad järelikult kohal ei käi. Esiliiga pole argument sponsorite ega publiku jaoks. Kulud on Esiliigas Meistriliigaga võrdsed, aga tulubaas ahtam. Meistriliiga on ahvatlevam sponsoritele ja klubid saavad ka toetust UEFA-lt.”

Sestap tõdeb Nõu, et kui eesmärk jõuda Meistriliigasse tundub ebatõenäoline, pole mõtet raha kulutada. Õigemini peab selle siis kulutama noorte peale.

“Sel aastal tegime Kalevi staadionile väikse meditsiinikeskuse, kus töötavad füsioterapeut ja massöör,” seletab Nõu.

“Olgu nad pigem noorte teenistuses!

Pikas perspektiivis võidame, kui teiste klubide noored näevad, et me teeme asju kvaliteetselt. Kui Esiliigas midagi ei saavuta, oleme raha lihtsalt ära kulutanud.”

2010 MÄRTS JALKA

61

II liiga

Amatööride Maksim Gruznov – Aleksandr Avdejev Ida-Virumaa kroonimata väravakuningas on Maksim Gruznov. Vähesed aga teavad, et madalamates liigades tuuseldab vastaste väravaid sama kaliibriga täpsuskütt Aleksandr Avdejev, kellel on 183 mängust kirjas 251 tabamust.

Marko Välja

cv Aleksandr Avdejev Sünniaeg: 18.10.1978 Sünnikoht: Kohtla-Järve Klubikarjäär: 2001 JK Kohtla-Järve Alko 17/16 (3L) 2002 JK Voka 17/28 (3L) 2003 JK Voka 17/38 (3L) 2004 JK Voka 18/33 (3L) 2005 JK Kalev Sillamäe 26/21 (2L) 2006 JK Kalev Sillamäe 26/34 (2L) 2007 JK Kohtla-Järve Alko 18/35 (3L) 2008 FC Kohtla-Järve Lootus 22/22 (2L) 2009 FC Kohtla-Järve Lootus 9/1 (1L) 2009 JK Jõhvi Orbiit 13/23 (2L)

Kokku: 183/251

62

JALKA MÄRTS 2010

E

lu jooksul vaid amatöörvutti mänginud Aleksandr Avdejevil (pildil) avanes 2004. aastal võimalus astuda III liiga meeskonnast JK Voka hiigelsamm Meistriliigasse Tallinna TVMK ridadesse, kuid Kohtla-Järve Alko ja Voka eest kolme hooajaga 82 kolli tulistanud Avdejev lükkas tulevase meistri pakkumise tagasi.

“Mul puudus igasugune huvi selline pakkumine vastu võtta.

Perekond ja töö võtsid oma aja,” meenutas Avdejev.

Toona 25aastane väravakütt püsib praegu, kuus aastat hiljem endiselt väravasoonel. Olles 2008. aastal aidanud Kohtla-Järve Lootuse Esiliigasse ja seal pool hooaega mänginud, kolis Avdejev suvel II liigasse ja Jõhvi Orbiidi ridadesse. 13 mängus löödud 22 tabamust aitasid Orbiidi Esiliigasse, kus kavatseb jätkata ka Avdejev. Kohtla-Järvel seitsmeaastase Avdejevi esimeseks treeneriks olnud Arkadi Zakarljuka sõnul oli tulevane ründaja juba õrnas eas silmapaistev.

“Avdejevil oli väga hea stardikiirus ning ta oli väga terav mängija,” lausus Zakarljuka. “Oma nooruse kohta hindas ta väga hästi mängusituatsioone.

Tal olid juba noorena olemas õiged omadused ühele heale ründajale.”

Foto: erakogu

Kuid just Zakarljuka oli põhjuseks, miks Avdejevi kiire areng peatus. Nimelt otsustas treener ametist lahkuda, mille järel kadus ka jalgpall emotsionaalse palluri elust.

“Olen enam kui kindel, et oleks ma jätkanud tema treenerina, oleks ta saatus jalgpallurina kujunenud hoopis teiseks,” kahetses Zakarljuka. “Pärast meie teede lahknemist kadus ka Avdejev ära.

Oleks ta jätkanud ja läinud õigel ajal Eesti Meistriliigasse, oleks ta seal kaua ja väga edukalt mänginud.”

Pärast kuueaastast vaikelu taasavastas Avdejev jalgpalli 2001. aastal, kui mängis III liigas JK Alko eest. Avdejevi väravavaistust on aastate jooksul kasu lõiganud Sillamäe Kalev, Kohtla-Järve Alko, Kohtla-Järve Lootus ja Jõhvi Orbiit, kellest nii Kalev kui ka Lootus on praegu Meistriliigas.

“

Oleks ta jätkanud ja läinud õigel ajal Eesti Meistriliigasse, oleks ta seal kaua ja väga edukalt mänginud.

„

Ehkki noor Avdejev paistis teiste seast silma, oli ta kriitika suhtes väga tundlik ja jättis jalgpalliga hüvasti rohkem kui korra. Kaotusi sügavalt üle elanud ründaja rõõm pärast väravat oli aga piiritu. Järjekordset tabamust tähistas ta tantsuga ja sageli kaisutas ka vastaste puurilukku.

Andke teada oma tegemistest, põnevatest juhtumistest ja huvitavatest mängijatest: indrek@jalgpall.ee või lennart@jalgpall.ee

III liiga

Sõbra sõpra tunned hädas ehk kuidas Käbist Haiba sai

FC Haibat ja samanimelist küla Kernu vallas Harjumaal ühendab üks väike, kuid ülioluline asjaolu – seal elab Haiba poolkaitsja Rene Spitzi sõber. Sõber ise Haibas ei mängi. Tema kuulub koduvalla meeskonna Kernu Kadakas hingekirja.

Lennart Komp

K

ümme aastat tagasi FC Käbi nime all alustanud ja aastakese FC Infowebi nime kandnud meeskond trügis III liiga idapiirkonda, kui otsustas kannapöörde teha ja lääne tsooni kolida. Selleks oli aga vaja vahetada nimi ja alustada uuesti IV liigast.

Et koduväljakuks sai Kernu staadion, sobis Tallinnast 48 kilomeetri ja staadionist kiviviske kaugusel asuv Haiba hästi.

“Haiba valisime sellepärast, et Rene Spitzi Kernus mängiv sõber elab selles külas,” rääkis Haiba vedaja Kristjan Jägel.

“Praeguses meeskonnas ühtegi selle kandi meest ei ole.”

Kadakaga on Haiba aga tihedalt seotud ning algusaastail oldi neile duubliks, nüüd tehakse lihtsalt koos trenni. “Et kuulume ühte alagruppi, on omavahelised mängud kohaliku tähtsusega külasündmused,” märkis Haiba väravavaht Alar Tõugjas. “Kahe kohtumise kokkuvõttes parem saab vallavanemalt kasti õlut.”

Miks Tallinna mehed Kernu vahet uhavad, kui pealinn on kunstmuruväljakuid täis, tekib küsimus. “Kunstmuru ei ole jalgpall, Kernus on jälle muru alati heas korras olnud,” teatas Tõugjas. “Oleme juba vanad mehed ja

kunstmuru lõhub põlvi palju.”

Tõugjas on 32. Jägel 31. Kellele vana, kellele soliidne jalgpalluriiga. Jägel ja Tõugjas tunnevad üksteist juba ammu.

Juba sellest ajast, kui Uno Piiri näpunäidete järgi Lõvipoegades koos trenni tehti. Samas grupis olid ka Kristen Viikmäe, Martin Maasing ja Andreas Aniko. Ehkki tollest ajast on palju vett merre voolanud, mängivad Jägel ja Tõugjas endiselt koos. Ja töötavad. Üle laua. Ja lõpetavad üksteise mõtteid.

“Lugesime kokku, et meeskonnast, kellega 10 aastat tagasi alustasime, on 11 alles.”

“Hooaegade vahel vahetub kakskolm mängijat. Põhisats on püsinud algusest peale.”

“Tiimivaim on meil algusest peale kõva olnud.”

“Algusest peale.”

Tõugjase kinnitusel lähtutakse lihtsast põhimõttest: “Jookseme nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vaja.”

Meelekindlus ja kogemus kajastuvad ka tulemustes. 22 voorust kogutud 14 võidust koguni üheksa tulid tagajärjega 2:1. “Täpselt nii palju, et kolm punni ära tuleks. Mitte grammigi rohkem!” lausus Jägel. Kümne aasta

jooksul madalamates liigades on Jägel ja Tõugjas näinud üht ja teist eriskummalist.

“Mitu aastat tagasi ühe Pärnu noortesatsi vastu mängides lõin tsenderdusest tulnud palli värava eest sisse. Kohtunik andis vile, kõik oli korras,” alustas Jägel.

“Väravavaht virutas vihast palli aga uuesti võrku ja kuna parasjagu õigel kohal sattus auk olema, läks pall värava taha. Kohtunik nägi, kuidas väravavaht värava taga pallil järel käis ja vilistas hoopis väravalöögi.”

Ka Tõugjas on senini hämmingus: “Käsitlematu! Kuidas nii saab!?” Vimma selles heietuses muidugi pole. Vaid vali naer.

Uusi fantoomväravaid on ründaja Jägelil aega lüüa umbes kümme aastat.

Vähemasti nii kaua kavatsevad mehed Haibaga liigas osaleda.

FC Haiba tänab kauaaegseid toetajaid Baltinfo.ee-d ja Monkey Sporti.

Andke teada oma tegemistest, põnevatest juhtumistest ja huvitavatest mängijatest: indrek@jalgpall.ee või lennart@jalgpall.ee Foto: erakogu

FC Haiba 10 hooaega 2000 FC Käbi V liiga E 2001 FC Infoweb IV liiga E 2002 FC Haiba V liiga W/S 2003 FC Haiba IV liiga W 2004 FC Haiba III liiga W 2005 FC Haiba III liiga W 2006 FC Haiba III liiga W 2007 FC Haiba III liiga W 2008 FC Haiba III liiga W 2009 FC Haiba III liiga W

20 18 14 18 18 22 22 22 22 22

10 14 12 14 6 9 13 12 9 14

1 2 0 4 3 6 1 4 6 3

9 2 2 0 9 7 8 6 7 5

45:39 100:21 49:13 73:17 38:36 47:43 50:41 49:30 57:47 46:44

31 44 36 46 21 33 40 40 33 45

3. koht 2. koht 2. koht 1. koht 8. koht 3. koht 3. koht 5. koht 6. koht 2. koht

Haiba ründetuus Priit Zoova (vasakul) ja jaanuaris Maltale siirdunud Anre Vooremaa võitluses Tabasalu vastu.

2010 MÄRTS JALKA

63

IV liiga

Hell Hunt – eeskujulik kari võsavillemeid Hunt ei lange hundi kõrvast, teadis vanarahvas võsavillemi karjavaimu kiita. Metsahallide ühtehoidvus ja ranged reeglid on koos hoidnud ka meeskonda, kes end juba kaheksa aastat huntideks hüüdnud. Loomulikult on tegu võistkonnaga FC Hell Hunt.

Lennart Komp

M

etsapenide jahivõtted nõuavad oskuslikku koostööd ja distsiplineeritust, mis näitab nende kiskjate kõrget intelligentsi. Oma metsas elavatest vendadest on eeskuju võtnud ka Hell Hunt, kes püüab olla nii professionaalne kui ühel madalama liiga klubil võimalik.

“Iga mees on klubiga liitudes tunnistanud aukoodeksit, ta peab aegsasti teavitama oma osalemisest või mitte-osalemisest liigamängul või treeningul,” lausus meeskonna eestvedaja Andres-Andi Sarv.

“Reegleid korralikult täites võib mängija kindel olla, et tal on kõik olemas alates võistlus- ja treeningdressist hea harjutusväljaku ja toreda treenerini.”

Mitu aastat põlvevigastust ravinud Sarv ei ole ise tükk aega mänginud, kuid koos Madis Seinaga, keda samuti pikka aega põlvehäda kimbutanud, hoolitseb selle eest, et meeskond toimiks ladusalt.

“Oleme hundikarja vaimu algusest peale sisendanud ja sellel on meeskond ka püsinud,” rääkis Sein. “Sul võib küll varvas või kõht valutada, kuid et sinu panusest sõltub karja käekäik, ollakse sellistest asjadest üle.”

Ka meeskonna liikmeks saamine ei ole niisama lihtne. Enne tuleb teenida vanade olijate heakskiit. Läbida n-ö

FC Hell Hunt 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

64

Eurouniv FC V liiga N/E Eurouniv FC V liiga N Eurouniv FC V liiga N Eurouniv FC IV liiga N Eurouniv FC IV liiga N Eurouniv FC IV liiga N Eurouniv FC III liiga N FC Hell Hunt IV liiga N

JALKA MÄRTS 2010

14 14 16 22 22 18 22 24

3 7 5 10 8 12 3 16

prooviperiood, Foto: Argo Teetlaus mille tulemusena alles otsustatakse mängija sobivus karja.

“Eelnevast võib jääda mulje, et oleme poolsõjaväeline meeskond, aga tegelikult on see kõik selleks, et süsteem saaks toimida ja Hunti toidavad ta jalad. Eesti vanasõna. mehed mänta annab palju juurde ja aitab meeskonda gida,” ütles Sein. koos hoida,” lausus Sarv. “Vanematel “Muidu on meestel suur vabadus, kui mängijatel, kes füüsiliselt võib-olla nii tahavad käia, siis käivad.” palju ei arene, on oluline näiteks mõtleHundiidentiteeti aitavad hoida ka hüüded “julge hundi rind on rasvane!” või mist ja mängulugemist arendada.”

Ka sorusabade öine eluviis ei ole “hoi, hundid, tulge kokku!” või lihtsalt jalgpallihuntidele võõras. Üheskoos hundiurin. Nagu võsavillemile kohane.

2002. aastal sündinud ja esimesed seitse hoitakse üleval pubikultuuri ja rahvuskoondisega kaasa reisides leitakse aega hooaega Eurounivi FC nime kandnud õlledegusteerimiseks. See aga ei tähenda, huntide distsipliini aitab väljaku äärest et keegi astuks vastu raudreeglile liigahoida karja liider ehk treener Theimo mängule alati kainelt ilmuda.

Tülp ja tema otsustele vastu ei vaielda.

Et hundid on alati valmis ka en“Võib küsida, miks ühel neljanda liiga klubil hädasti treenerit vaja on, aga dast tugevamatega võitlema, tõestas 2005. aasta karikamäng toona Esiliigas mänginud Lelle SKga. 3:2 edu anti käest alles viimasel minutil ning lõpuks 3 8 18:44 12 6. koht tuli penaltitega 2:4 vastase paremust 4 3 36:27 25 4. koht tunnistada. “Isegi “Aktuaalse kaamera” 3 8 42:53 18 6. koht spordiuudistes mainiti ära!” mäletab Sarv 12 58:58 30 7. koht 3 11 37:45 27 7. koht vägitegu.

1 3 3

5 16 5

39:27 28:77 83:31

37 12 51

2. koht 12. koht 3. koht

Andke teada oma tegemistest, põnevatest juhtumistest ja huvitavatest mängijatest: indrek@jalgpall.ee või lennart@jalgpall.ee

saaljalgpall

Uustulnuk Mainor trügib vägisi medalitele

Saalijalgpalli Meistriliiga uustulnuk FC Mainor on ühtlasi suurim üllataja – rabeda alguse järel on selja taha jäetud kaks hooajaeelset tiitlinõudlejat FC Ararat-TTÜ ja JK Sillamäe.

Lennart Komp

M

ullu esiliigas oma piirkonna võitnud Mainor lootis sügisel, et ei peaks hakkama püsimajäämise eest võitlema, kuid neli vooru enne lõppu oldi hoopis medalikonkurentsis. Tagapool vaid kahest kaotuseta jätkanud meeskonnast FC Anžist ja SK Augurist.

“Head tulemused on üllatuseks olnud, sest hooaega alustades lootsime püsima jääda, kuid praegu võitleme medalite eest,” lausus Mainori treener Šandor Mandi. “Et esiliigas oli tasavägiseid mänge üksikuid, kulus kõrgema tasemega kohanemiseks pisut aega, kuid nüüd oleme oma rütmi leidnud.”

Mainor on oma paremust sundinud tunnistama nii Ararat-TTÜ kui ka Sillamäe, viimase minuti väravast võideldi välja viik liider Anži vastu. Mandi sõnul on meeskond tänavu toetunud ründaja Ivars Ungrusile ning endisele rahvuskoondislasele Mark Švetsile, samuti on oma tõrjetega korduvalt halvimast päästnud väravavaht Aleksandr Boldõrev.

Mullu kuuendaks tulnud Rummu Dünamo heitleb sama koha eest ka tänavu, kuigi sisimas lootsid rummulased praegu olla hoopis Mainori asemel.

“Kuskil jääb miskit puudu ja seetõttu ei suuda mänge enda kasuks kallutada,” tõdes Rummu mängija Peeter Gross.

Auguri vastu andis Rummu käest 5:2 edu ja leppis 5:5 viiki, Anži vastu asuti esimeste minutitega 2:0 juhtima, kuid lõpuks tuli siiski vastu võtta 3:7 kaotus.

Et Dünamo asub aprillis sisuliselt sama koosseisuga võistlustulle ka pärisjalgpallis II liiga lääne/lõuna piirkonnas, on saalijalgpalli meistriliiga ka suureks osaks ettevalmistusest. Märtsi lõpuni kestev sisehooaeg ei luba enne välistrennidega alustada.

Saalijalgpalli Meistriliiga tabeliseis 23. veebruari seisuga: 1. FC Anži 2. SK Augur 3. FC Mainor 4. Tallinna FC Ararat-TTÜ 5. JK Sillamäe 6. Rummu Dünamo 7. FC A&A Kinnisvara/AEG 8. FC Flora Futsal

10 10 10 10 10 10 10 10

8 7 6 5 4 3 3 0

Hoopis kesiselt on käinud FC Flora Futsali käsi, kes esimese kümne vooruga ei suutnud silma pähe saada. Mullu neljandaks tulnud meeskonna esindaja Kert Küttise sõnul on tulnud lõivu maksta aastaringsele võistlusgraafikule, mis on mängijad ära kurnanud.

“Futsalis oleme neljandat hooaega järjest, samas mängime kevadest sügiseni HÜJK Emmastega II liigat ning mõni aasta tagasi mängisime veel ka rannas,” põhjendas Küttis. “Juba suvel oli näha ohu märke, kui Emmastega hakkasid tulemused langema.”

2 3 1 1 0 1 0 0

0 0 3 4 6 6 7 10

56:20 48:24 54:30 37:24 30:51 35:62 41:44 15:61

26 24 19 16 12 10 9 0

Sügisel lahkus Flora Futsalist hulk olulisi mängijaid, teiste seas Ott Meerits ja Dmitri Kulikov, ning ridu on hõrendanud ka vigastused. Kui imet ei sünni, mängitakse järgmisel hooajal esiliigas. Küttise sõnul peab aga vahepeal tegema olulisi muudatusi, sest praeguses rütmis enam jätkata ei saa.

Ajakirja trükkimineku ajal jäi saalijalgpalli Meistriliigat mängida veel neli vooru. Esikoha suhtes olulise tähtsusega kohtumine Auguri ja Anži vahel toimub reedel, 12. märtsil kell 20.30 Kristiine spordihallis.

Foto: Kert Küttis

SK Auguri (valges) ja FC Flora Futsali hooaeg on kulgenud diametraalselt erinevalt – kui esimene pole seni kaotanud ühtegi kohtumist ja püsib tiitlikonkurentsis, ei ole teine oma punktiarvet veel avanud.

2010 MÄRTS JALKA

65

lisaaeg

Aasta missiooniinimene: eestlased peaks jalgpalli mängima

Tallinna Ülikoolis õpetatakse jalgpalli

Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu poolt aasta missiooniinimeseks nimetatud Bologna ülikooli doktorant Oudekki Loone (pildil) ütles Eesti Päevalehes, et itaallastelt võiks eestlased õppida oskust jalgpalli mängida.

“Jalgpall on sport, kus ei piisa sellest, et igaüks ainult oma võimeid suurepärasel tasemel teostab ja isikuna silma paistab: selleks, et meeskond midagi saavutaks, peavad kõik suutma rakendada individuaalseid võimeid ühiste eesmärkide heaks, arvestades pidevalt teisi enda kõrval, nende oskusi ja soove,” rääkis Tallinna ülikooli õppejõud Oudekki Loone. “Poliitilises elus nimetatakse seda solidaarsuseks.”

Tallinna Ülikoolis hakati Foto: Lembit Peegel 1. veebruarist õpetama uut ainet nimega “Jalgpalli teooria ja didaktika”. Õppejõududeks on Eesti jalgpallikoondise abitreener Janno Kivisild ja Eesti Jalgpalli Liidu koolitaja Urmas Kirs.

Iga nädal toimub kaks pooleteisetunnist õpetust: üks teooria ja teine praktika. Kokku on 14 õppenädalat, aine on väärt 4 ainepunkti.

“Kõigepealt selgitame asja teoorias ja siis teeme kohe praktikas ka läbi,” selgitas Janno Kivisild Jalkale. “Näiteks kui võtsime teoorias läbi, kuidas lastele siseküljesöötu õpetada, siis praktikas proovime kohe sama asja teha.

Konkreetselt selle näite puhul on oluline, et lastele seletataks asja lihtsalt ja alustataks kergematest harjutustest, et siis raskemate poole liikuda.” Üliõpilastel oli aega end registreerida kaks nädalat Janno Kivisild juhendab nii Eesti koondislasi ja selle ajaga kogunes veekui ka üliõpilasi. randsada huvilist, kellest viiendik on naised. Nende seas ka Nõmme Kalju pallur Merilin Pappel. Veelgi esinduslikum on meeste seltskond: Meistriliiga jalgpalluritest on end kursusele registreerinud Deniss Malov ja Jaroslav Dmitrijev FC Levadiast, Rauno Tutk Viljandi Tulevikust, Rauno Kööp ja Rauno Rikberg Paide Linnameeskonnast ning Urmas Rajaver FC Kuressaarest. Tegemist on esimese, teise ja kolmanda kursuse kehakultuuri- ja rekreatsioonitudengitega, kes said jalgpalli valida oma valik- või vabaaineks. “Ülikoolis õpetame rahvajalgpalli ja nn treener III kursust,” selgitab Janno Kivisild. “Neid asju õpetame ka jalgpalliliidu kursustel, aga ülikoolis õpetame esimest täis mahus ja teist pooles mahus. Rahvajalgpall on peamiselt Urmas Kirsi ja treener III kursus minu õlul.” Üliõpilaste oskusi ei hinnata, aga nad peavad õpitu omandama, et saada arvestus. Kivisild ja Kirs peavad arvestama ka sellega, et kursustel on peale jalgpallurite ka neid, kes selle mänguga varem tihedalt kokku puutunud pole. Paljudest saavad kehalise kasvatuse õpetajad või vaba aja korraldajad.

Korduvalt UEFA treeneri litsentsikursusi pidanud Janno Kivisillale on see esimene kogemus õpetada ülikoolis. Kivisild muigab, kui räägib, et on ise sama ülikooli üliõpilane, sest pärast Kasahstani töölesiirdumist mõni aasta tagasi jäid õpingud pooleli. “Üritan oma õpingud lõpetada,” ütleb Kivisild. “Ülikoolis õpetan kui erialaspetsialist.”

Foto: Lembit Peegel

Tere, Raku!

Aina enam endiseid jalgpallureid asub tööle treeneritena või klubide juurde muus ametis. Viimane näide on Indrek Zelinski, kes asus tööle jalgpalliliidu kommertsosakonda.

Nüüd on ülikonna selga tõmmanud ka Ragnar Klavan, kes vaatab fotolt vastu jalgpalliliidu väiksest koosolekutoast. Tõsi küll, tegemist on Raku elusuuruses pappkujuga. Aga kuju on sedavõrd mõjus, et esimese hooga tuleb ”teregi” suust.

Eesti Jalgpalli Liidus tervitab kõiki Ragnar Klavan.

Kohtla-Järve Lootus allus Venemaa seadustele Kohtla-Järve Lootuse jalgpalliklubi koduleheküljelt võis jaanuaris lugeda, et kõik, kes tahavad ühineda foorumiga, peavad nõustuma selle reeglitega ja muu hulgas alluma ka Vene Föderatsiooni seadustele.

Tänaseks on see apsakas parandatud ja lause lõpp räägib siiski Eesti Vabariigi seadustest.

66

JALKA MÄRTS 2010

2010 MÄRTS JALKA

67

68

JALKA MÄRTS 2010