JALKA (jaanuar 2010)

hind 29 krooni jaanuar 2010

Mihkel Aksalu:

tik-tak, aeg tiksub Aasta sümboolne koondis + laureaadid Tartu Santoses üle 1000 jalgpalluri Käbi & känd: Sten ja Vallo Reinkort August Künnapu maalib jalgpalli Postrid: Robbie Keane / Karim Benzema / Daniel van Buyten ISSN 1736-7379

Pluss: Felipe Nunes, Boriss Fedorenko, Tarmo Poborsky Tuule, Anastassia Morkovkina, Mati Pari, Thomas Müller

2010 JAANUAR JALKA

1

sisukord

hind 29 krooni jaanuar 2010

Kaanelugu

Mihkel Aksalu:

tik-tak, aeg tiksub Aasta sümboolne koondis + laureaadid Tartu Santoses üle 1000 jalgpalluri Käbi & känd: Sten ja Vallo Reinkort August Künnapu maalib jalgpalli Postrid: Robbie Keane / Karim Benzema / Daniel van Buyten ISSN 1736-7379

Pluss: Felipe Nunes, Boriss Fedorenko, Tarmo Poborsky Tuule, Anastassia Morkovkina, Mati Pari, Thomas Müller

26

Mihkel Aksalu ees on selge eesmärk – pääseda välisklubisse.

Eesti Meistriliigas on vähe tugevaid mänge ja koondisse meie pallimurult enam asja polegi.

Esikaanel: Mihkel Aksalu Foto: Lembit Peegel

Persoonid & intervjuud

Nr 1 (25) 2010

Eesti Jalgpalli Liidu ajakiri Ilmub 12 korda aastas

20 21 30 42 50

Felipe Nunes Boriss Fedorenko

Peatoimetaja: Indrek Schwede indrek@jalgpall.ee

August Künnapu Thomas Müller

Toimetaja: Lennart Komp lennart@jalgpall.ee

Sten ja Vallo Reinkort

Kolumnid

Fotograaf: Lembit Peegel

8 47

Indrek Schwede

Ajakirja makett: Jaanus Samma

Tarmo Poborsky Tuule

Kujundaja: Kaia Saaremets

14

Keeletoimetaja: Egle Pullerits Kolleegium: Ülev Aaloe, Lennart Komp, Neeme Korv, Aivar Pohlak, Indrek Schwede, Anu Säärits, Mihkel Uiboleht, Vaapo Vaher.

Rubriigid

4−7 24 41 38 66

Siit ja sealt Lembit Peegel Telgitagused

Väljaandja: Eesti Jalgpalli Liit

Jalgpalli ABC Lisaaeg

Tellimine: 627 9960 www.post.ee

Liigad

Tellimishinnad: Aasta 348 krooni Poolaasta 174 krooni

18 22 60 62 63 64 65

Meistriliiga Naised

Toimetuse postiaadress: Jalka, Eesti Jalgpalli Liit, Asula 4c, 11312 Tallinn Trükitud Kroonpressis

Esiliiga II liiga III liiga

Sünnipäevad jaanuaris:

01.01 Aivar Israel (42) 02.01 Katrin Loo (19) 03.01 Urmas Rajaver (22) 03.01 Janek Kiismann (38) 07.01 Sergei Mošnikov (22) 07.01 Diego Balbinot (26) 07.01 Mati Gilden (68) 09.01 Tõnu Eapost (63) 16.01 Rene Kaas (28) 18.01 Kert Haavistu (30) 20.01 Liivo Leetma (33) 22.01 Are Habicht (51) 23.01 Aivar Lillevere (47) 24.01 Artjom Artjunin (20) 25.01 Märt Kosemets (29) 25.01 Tiit Kivisild (56) 27.01 Toomas Kallaste (39) 28.01 Tiit Tikenberg (27) 30.01 Oleg Andrejev (48) 31.01 Taijo Teniste (22) 31.01 Sergei Pareiko (33)

IV liiga Rannapall

30

Muu Aasta sümboolne koondis & laureaadid

Tartu Santoses üle 1000 jalgpalluri Martin Reimi õppe-DVD Iirimaa identiteet ja jalgpall Parimad ütlemised Jalkas 2009

Täringujalgpalli Eesti meistrivõistlused

10 14 40 45 54 58

Postrid Robbie Keane

58

Karim Benzema Daniel van Buyten 2010 JAANUAR JALKA

3

siit ja sealt

Telefonitorge

Domeenilõpp .ru – aga miks nii?

Fotod: Lembit Peegel

Jalkal tekkis küsimus seoses asjaoluga, mis ühe jaoks on delikaatne, teise jaoks tühine ja kolmanda jaoks põhimõtteline.

Nimelt lasevad paljud erinevatesse Eesti koondistesse kuuluvad jalgpallurid endale koondisekutse saata e-posti aadressile, mille domeeni lõpp on .ru ehk mis viitab Venemaale. Kuna rahvusküsimus on Eesti-suguses väikeriigis ikka üleval ja jalgpalliliit on ise rõhutanud, et rahvusliku identiteedi kandmine on jalgpallile oluline, küsisime kolmelt .rulõpulise domeeni kasutajalt, kuidas nemad asja näevad.

Küsija suu pihta ei lööda!

“No mida ma saan öelda!” ütles Flora ja noortekoondise väravavaht Stanislav Pedõk eesti keeles.

“See aadress on ammu tehtud, kui olin väike poiss. Kõik mu meilid tulevad sinna peale. Ma kasutan seda aadressi kõige rohkem ja seepärast annan inimestele just selle. Minu jaoks probleemi pole.”

Põhimõtteliselt samasuguse seletuse andis ka 2009. aasta Meistriliiga parim väravakütt ja korra A-koondises mängiVitali Gussev. nud levadialane Vitali Gussev, kes eelistas suhelda vene keeles: “Mul on mitu meiliaadressi, aga kuna loen palju Venemaa kohta, siis ka põhiline info tuleb just sellele aadressile. Sellelt aadressilt saan paremini avada venekeelseid tekste.”

Sama tuli ka välja Flora ja noortekoondislase Sergei Mošnikovi venekeelsest jutust: “Vahet pole, aga see on ju meie emakeel ja eesti keelt me nii hästi ei oska. Meil on mugavam suhelda vene keeles.”

Kindlasti on iga inimese isiklik asi, millise riigi domeenilõpuga meiliaadressi ta kasutab. Ka eestlased kasutavad mitmeid välismaiseid domeenilõppe. Samal ajal on meie koondises ka neid venelasi, kes välisklubis mängides ja välismaal elades kasutavad domeenilõppu .ee.

Kogu küsimus taandub paratamatule tõsiasjale: eestlased sooviksid, et Eesti koondist esindavad muulased võtaksid seda tõsiselt. Et Eesti koondis oleks nende jaoks tõesti esimene valik.

Mitte suvaline komanda, kus mängitakse sellepärast, et Venemaa koondisse ei kutsuta. Sama asja pärast muretseb ka Jalka ja seepärast ka teravdatud tähelepanu detailidele, mis ei pruugi venelaste poolt olla pahatahtlikud.

Kõige šefim sööt Anastassia Morkovkina Pärnu JK Neli aastat tagasi Balti turniiril olid käimas viimased minutid ning esikoha otsustanud kohtumises Leedu vastu oli seis 2:2.

Sain äärel palli, Kaire (Palmaru) jooksis keskelt läbi ja hüüdis “Nastja, ma olen keskel!”. Nägin teda, mängisin paarist vastasest mööda ja söötsin kasti, kus pall Kaire ja väravavahi jalgadest sisse läks. Võitsime 3:2 ja see oli eriti magus, sest Leeduga on meil alati printsipiaalsed vastasseisud.

4

JALKA JAANUAR 2010

Foto: Lembit Peegel

Sergei Mošnikov.

Stanislav Pedõk.

Meeldejäävaim debüüt Foto: Lembit Peegel

Mati Pari Eredaimalt on meeles esimene mäng koondises 2004. aastal Küprose vastu. Alustasin algrivistuses keskpoolkaitses.

Loomulikult ei olnud see tavaline kohtumine ja sisse tuli eksimusi, kuid eriti teravalt on mällu talletunud tookord paremkaitses mänginud Igor Prinsi pilk, millega ta puuris mind pärast järjekordset pallikaotust. Prins tihtilugu ei ütle midagi, kuid tema pilgust saad sa kohe aru, kas tegid hästi või halvasti.

Selline ma-söön-su-ära-pilk.

EESTI VASTUPIDAVUSALADE AJAKIRI

Nr 4 (4) talv 2009

Rainer N천lvak: harjutage m천istlikult!

Hind 39 kr

Laulupidu Tartu suusamaratonil Rulluisutamine Seiklussport Ujumine

Triatlon

Maratonielamusi New Yorgist, Berliinist ja Helsingist

Kergej천ustik Jalgrattasport

Raul Olle: naudin pingutamist 2010 JAANUAR JALKA

5

K채esolev Jooksja number juhatab sisse murdmaasuusatamise hooaja

siit ja sealt

+ kuu kuu

Tartu Tammeka sai peatreeneriks rikkalike kogemustega Marko Kristali.

-12 kraadi oli külma, kui Martin Reim Flora peatreenerina esimest treeningut läbi viis.

kuu

?

Kas Meistriliigast välja kukkunud Tallinna Kalev suudab koos hoida arvestatavat koosseisu?

5.

... tugevusgrupis on Eesti koondis EM-valikloosimiseks koos Albaania, Armeenia, Gruusia, Islandi, Kasahstani, Liechtensteini, Moldova ja Montenegroga.

103

... koondisemängu jääb Indrek Zelinski kontole, kui ta peab ära oma lahkumismängu.

5000

... jalgpallurit osaleb Kalevi spordihallis jalgpalliliidu aastalõputurniiril.

6

JALKA JAANUAR 2010

U19 koondisele loositi soodsad vastased Eesti U19 jalgpallikoondise peatreener Foto: Lembit Peegel Frank Bernhardt võis detsembri alguses Fortuunale kimbu lilli saata, sest järgmisel sügisel Eestis mängitavatele Euroopa meistrivõistlustele sai ta soodsad vastased Šotimaa, Norra ja Liechtensteini.

“Liechtensteini peame võitma ja kui nii Norralt kui ka Šotimaalt saame mõlemalt punkti või ühelt võidugi, peaks edasi saama,” kalkuleeris Bernhardt. “Minu Eestis oleku ajal ei ole nii soodsat loosi veel olnud.”

Kuni 19aastaste rahvusesindus alustab uueks hooajaks valmistumist juba jaanuaris ning sõpruskohtumised on kokku lepitud juba Portugali, Soome, Kreeka ja Türgiga. Samuti osaletakse Balti turniiril ja vahetult enne valikturniiri on samuti plaanis kontrollkohtumisi pidada.

U19 valikturniir mängitakse 28. septembrist 3. oktoobrini Eestis. Valiksarja alustab 52 koondist, kellest 7 paremat pääsevad finaalturniirile. Ilma valiksarjata kvalifitseerub finaalturniirile korraldajamaa Rumeenia.

Kaks aastat nooremate esindus sai vastasteks Saksamaa, Austria ning Bosnia ja Hertsegoviina, kellest favoriidiks peab Bernhardt oma sünnimaad Saksamaad.

“Alustame valmistumisega veebruaris ja kuna minu jaoks on koondises palju Frank Bernhardt loeb U19 loosi väga heaks. uusi poisse, tuleb esmalt kõikide oskustega tutvuda,” rääkis Bernhardt.

U17 valikturniir peetakse 15.–20. oktoobrini samuti Eestis. Sakslane näeb selles meie jaoks eelist. “Kodus oleme alati hästi esinenud ja kuna sügiseti ei pruugi väljakud parimas seisus olla, siis on see jällegi nüanss, millega oleme kokku puutunud,” arutles Bernhardt. Ühtekokku alustab valiksarja 52 koondist. Koos korraldajariigi Serbiaga pääseb finaalturniirile vaid 8 esindust.

U17 ja U19 tüdrukute koondised loositi alagruppidesse Eesti U19 tüdrukute koondis loositi EM-valiksarjas ühte alagruppi Belgia, Leedu ja Aserbaidžaaniga. 2. valikgrupi mängud toimuvad 11.–16. septembrini Kaunases.

U17 tüdrukud loositi 9. valikgruppi, kus vastasteks on Šveits, Poola ja Läti. Alagrupiturniir peetakse meie lõunanaabrite juures, täpsed kuupäevad ei ole veel teada.

U19 valiksarjas pääsevad alagrupist edasi kaks paremat ja üheteistkümne alagrupi peale parim 3. koha võistkond, U17 hulgas alagrupi võitja ja kümne alagrupi peale ka viis paremat 2. koha saavutanud koondist. U19 EM-finaalturniirile pääseb koos korraldajamaa Itaaliaga kokku 8 koondist. U17 vanuses toimub finaalturniir jätkuvalt vaid nelja koondise osavõtul ning võistluse viib läbi UEFA Šveitsis.

“Arvan, et mõlemal koondisel on hea loos ja tõsise ettevalmistuse korral on meil võimalik alagrupis edukas olla. Samuti ei pea kumbki koondis pikka reisi ette võtma,” märkis Eesti naistekoondiste peatreener Keith Boanas.

siit ja sealt

Eesti koondiste võiduprotsent on 25

nii nad

Enne 30. detsembril peetavat Eesti-Angola maavõistlust Portugalis olid meie mõlema soo ja kõikide vanuste koondised pidanud täpselt 100 kohtumist ja võidetud oli neist 25. Täpselt samasugune oli järelikult ka võiduprotsent. Viiki mängisime 12 korral ja kaotasime 63 korral. Eelmisel aastal pidasime 76 ametlikku mängu, 2007. aastal 59, 2006ndal 48 ja 2005ndal 48 mängu.

2009 tegi hea hooaja naiste A-koondis, mis võitis kuuest mängust neli. Pooled võidud andsid esikoha Balti turniiril. Ülejäänud alistatud olid UEFA korraldatud miniturniiril Armeenia ja Kasahstan.

Naiste koondis pidas lisaks ametlikele matšidele neli mitteametlikku mängu. Debüüdi tegi naiste universiaadikoondis. Meie poiste U15 ja U17 koondised osalesid lisaks maavõistlustele ka eliitliigas. Osalesime kõikidel valikturniiridel ja lisaks pärisvutile mängisid ka saali- ja rannajalgpallikoondised. Järgmisel aastal alustab tegevust meeste U23 koondis.

Noorte jalgpallis tegi korraliku EM-valiksarja meeste U21 koondis: saavutati 2 võitu (Šveits ja Gruusia), 3 viiki (Iirimaa, Armeenia, Türgi) ja kaotati üks mäng (Šveits).

Positiivse bilansiga lõpetas aasta U17 esindus, teenides aastaga 6 võitu, viigi ja 5 kaotust. Naiste U19 koondis saavutas viiest mängust 2 võitu (Leedu, Sloveenia), viigi (Läti) ja 2 kaotust (Tšehhi, Rootsi).

“Poiss ikka. Jalgpallimeeskonna täiendus!”

Jüri Mõisal sündis kolme tütre kõrvale teine poeg

ütlesid “Videot küll näha ei taha.”

Kahest kohast jalaluu murdnud ja terveks saav Jarmo Ahjupera juhtunust “See oli alles algus, aga arvan, et kõrvalosatäitja Oscar peaks ära tulema küll!”

Martin Kaalma osatäitmisest menuseriaalis “Kelgukoerad” “Oleks mul 11 Nastjat, võiksime maailma tippudega võrdselt mängida!”

Eesti naiste koondise peatreener Keith Boanas Anastassia Morkovkinast

Foto: Lembit Peegel

“Aeg-ajalt tundsin seal, et olen justkui jalgpallivõistkonnas, jooksen avavile peale platsile ja näen, et väravavaht istub lihtsalt puuri nurgas ja sööb võileibu ning keskründaja sügab mune, vahib publiku hulgas tuttavaid ja lehvitab neile. Kurat, mida siis mina siin lidun?!”

Hannes Võrno oma Riigikogu päevadest “Henry on süütu, aga kohtunikud olid lambad.”

Tarmo Kink Thierry Henry kurikuulsast käega söödust Eesti on maadelnud 2009. aastal eri vastastega sada ja üks korda.

Eesti jalgpallikoondised 2009 Meeste A-koondis: 12 mängu (6 MM-valikmängu, 6 maavõistlust: +3 (võidud), =6 (viigid), –6 (kaotused)).

U21 koondis: 10 mängu (6 EM-valikmängu, 4 maavõistlust: +2 =2 –4) ja üks mitteametlik kohtumine.

U19 koondis: 23 mängu (3 eliitringi mängu, 3 EM-valikmängu, 17 maavõistlust: +3 =2 –18) ja üks mitteametlik kohtumine.

U18 koondis: 4 mängu (4 maavõistlust: +1 =0 –3).

U17 koondis: 12 mängu (3 EM-valikmängu, 9 maavõistlust: +6 =1 –5).

U16 koondis: 5 mängu (5 maavõistlust: +0 =0 –5) ja 6 mitteametlikku kohtumist.

U15 koondis: Üks mitteametlik kohtumine, 18 mängu U17 eliitliigas.

Naiste A-koondis: 6 mängu (2 MM-valikmängu, 4 maavõistlust: +4 =0 –2) ja 4 mitteametlikku kohtumist.

Naiste universiaadikoondis: 5 mängu: (+1 =0 –4).

Naiste U19 koondis: 5 mängu (3 EM-valikmängu, 2 maavõistlust: +2 =1 –2) ja 4 mitteametlikku kohtumist.

Naiste U17 koondis: 7 mängu (3 EM-valikmängu, 4 maavõistlust: +0 =1 –6).

Rannajalgpalli koondis: 8 mängu (4 MM-valikmängu, 4 maavõistlust: +3 =0 –5).

Saalijalgpalli koondis: 3 mängu (3 EM-valikmängu: +0 =0 –3).

“Kui sa ikkagi tahad jalgpalli mängida, siis suudad sa sellele keskenduda ja trennides käia. Kui sa oled selline baila-baila-poiss, siis sul pole jalgpallis ka midagi teha.”

Igor Prins noormängijate hukkaminekust sõprade ja pidude pärast “Jah, mängu ajal ei mõtle, aga räägime neist muredest ikka ja igapäevast elu-olu ning mänguks valmistumist mõjutab kindlasti.

Seest närib kõigil.”

Aivar Anniste Flora palgavõlast “Nad ei ole minuga ühendust võtnud. Ma sain fakti teie käest teada.”

Indrek Zelinski Kroonikale oma kohtuvaidlusest tööriistafirma Hilti Eestiga “Ma ei saa aru, kuidas klubi ei saa aru, et pakkumine on neile kasulik.”

Raio Piiroja enne kokkuleppele jõudmist Fredrikstadiga 2010 JAANUAR JALKA

7

1-teist mõtet

Kes keda: Blatter 7, Platini 4 K

aheksakümnendatel käis toonases Päevalehes (mis võis kanda veel Noorte Hääle nime – ei mäleta enam) Rumeenia kommunistliku partei ajakiri. See oli muidugi sealse diktaatori Nicolae Ceausescu pilte täis. Kui ajakiri toimetusse saabus, luges välisosakonna juhataja Peep Kala diktaatori pildid kokku ja hakkas toast tuppa käima. Kõik kohalolnud ajakirjanikud erinevatest osakondadest pakkusid, kui palju võiks Ceausescu fotosid seekord olla. Ajakirjas oli umbes 50–60 lehekülge ja rekordarv pilte oli ühel korral poolesaja ringis! Seega pidid kogenud arvajad pakkuma numbreid 10 ja 50 vahel, sest alla kümne pildi polnud naljalt üheski ajakirjas. Enamasti oli 15–20 Ceausescu fotot. Ega need olnud pelgalt portreepildid. Rumeenia diktaator, kelle hukkamisest möödus detsembris 20 aastat, poseeris ka arvukatel grupifotodel koos parteiladvikuga või abikaasa Elenaga haiglas või mõnes lasteasutuses.

“

Sageli läheb liigne demokraatia laadaks kätte ja asjad ei edene. Iga juht peaks oma loomupärasest edevusest mõistusega jagu saama.

„

Meie võistlusel oli rändauhind, milleks oli vana suur kole ja võidunud arvelaud. Kui võitja oli selgunud, võttis Kala eelmise kuu auhinnasaaja toast selle jubeda kalkulaatorieelse käsiagregaadi ja andis pühalikult uuele võitjale hoiule.

Mõistagi saatis seda kõike irvitamine.

See vana lugu tuli meelde, kui sirvisin novembrikuu FIFA Worldi.

Väikseformaadilises ja 68-leheküljelises 8

JALKA JAANUAR 2010

Foto: Michael Steele/AFP/Scanpix

Sepp Blatter (paremal) ja Michel Platini võtavad teineteiselt mõõtu oma väljaannetes.

ajakirjas leidsin seitse FIFA presidendi Sepp Blatteri fotot: mees istus erinevate laudade taga konverentsidel või avas kusagil uut väljakut. See, et FIFA president seda teeb, on loomulik. Aga üheülbaliste fotode avaldamine temast FIFA ajakirjas ei jäta head muljet.

Ceausescust jääb Blatter muidugi maha, aga ikkagi. FIFAst ja tema presidendist on kirjutatud mitmeid raamatuid, milles kogu organisatsiooni on kirjeldatud suletud ja korruptiivsena.

(See kõik on väidetavalt legendaarse, veerand sajandit FIFAd juhtinud Joao Havelange’i pärand). Kui ainult kümnendikki nendes üllitistes kirjutatust peaks tõele vastama, ei tohiks kumbki mees sekunditki vabaduses viibida.

Bla–Pla duell jätkub

Aga suur oli minu imestus, kui sama kuu – novembri – ajakirjast UEFA Direct avastasin neli Michel Platini pilti.

Selles ajakirjas on ainult 24 lehekülge.

Tõsi, kaks pilti olid sellised, kus Platini oli suure kaarja konverentsilaua taga ega tunginud esile. Aga minu Ceausescu-karastusega silmad leidsid ta eksimatult üles.

Eks FIFA ja UEFA ongi omaette riigid riigis ja võib-olla on see koguni nende organisatsioonide tugevus. Sageli läheb liigne demokraatia laadaks kätte ja asjad ei edene. Asi on muus – iga juht peaks oma loomupärasest edevusest mõistusega jagu saama. Tugev juht on nagunii meedias esindatud, ta on nõutud vastaja ajakirjanike küsimustele ja tema pildid ilmuvad siin-seal pidevalt.

Keegi ei kahtle ju, et Blatter ja Platini on kõvad asjatundjad. Oma ametlikes üllitistes peaks siiski jälgima, et juhi piltidega ei mindaks liiale.

Muuseas, detsembrikuu skoor vastavates ajakirjades jäi Blatteri kasuks 4:3.

Platinile maksis kätte tõsiasi, et seekord oli ta juhtkirja kirjutamise usaldanud UEFA peasekretär Gianni Infantinole.

Indrek Schwede JALKA peatoimetaja

2010 JAANUAR JALKA

9

meie laureaadid

Jalka parimad 2009 Veel enne kui lõpetas ilmumise Sporditäht, oli meil kokkulepe, et Jalka võtab aasta sümboolse koondise ja teiste laureaatide valimise üle. Traditsioon, mis sai alguse 1992. aastal koos Sporditähe sünniga, kestab nüüd jalgpalliajakirjas edasi!

Aasta laureaate hakati valima alates 1995. aastast. Valida võib ka Eesti kodakondsust mitteomavaid inimesi. Peaasi, et neil oleks meie jalgpalliga seos, et nende jäetud jälg oleks nähtav ja mõjuv. Heaks näiteks on Leedu väravavaht Algimantas Briaunys, kes valiti aasta väravavahiks kohe 1995ndal. Ta kamandas ja utsitas tollaseid eesti soost Flora pallureid tohutu kire ja pühendumusega. Tema oli tõesti pool meeskonda ja andis lähetuse tippvutti mitmele mängijale. Sel aastal on üllatusnimi Kaka, kes kuulub meie jalgpallifolkloori iganädalase Postimehe lisa AK karikatuuril on Kaka püsikangelane!

Aasta forvard: Indrek Zelinski — juba karjääri jooksul pealkirja leidnud elulooraamat “Pool elu suluseisus” sai juurde uue peatüki, sest kaks korda oskab punase kaardiga lõpetada vaid Zelja!

2008 Ats Purje 2007 Andres Oper 2006 Andres Oper 2005 Tarmo Neemelo 2004 Ingemar Teever 2003 Tor Henning Hamre 2002 Andres Oper 2001 Indrek Zelinski 2000 Andres Oper 1999 Andres Oper 1998 Indrek Zelinski 1997 Argo Arbeiter 1996 Andres Oper 1995 Lembit Rajala

10

JALKA JAANUAR 2010

Aasta poolkaitsja:

Aasta kaitsja:

Kaka — maailmakuulsa jalutuskäigu

Raio Piiroja — Norra liiga parim,

eest Tallinna kesklinnas ja Sander Purile (eestlane röövis brasiillaselt palli pärast meeldesööbivat tagaajamist) hea reklaami tegemise eest.

2008 Martin Vunk 2007 Juha Hakola 2006 Ragnar Klavan 2005 Ragnar Klavan 2004 Taavi Rähn 2003 Marko Kristal 2002 Martin Reim 2001 Marko Kristal 2000 Martin Reim 1999 Martin Reim 1998 Marko Kristal 1997 Viktor Alonen 1996 Meelis Rooba 1995 Indro Olumets Fotod: Lembit Peegel

Eesti koondise ainus asendamatu.

2008 Raio Piiroja 2007 Raio Piiroja 2006 Enar Jääger 2005 Enar Jääger 2004 Andrei Stepanov 2003 Urmas Rooba 2002 Urmas Rooba 2001 Raio Piiroja 2000 Urmas Rooba 1999 Raio Piiroja 1998 Martin Reim 1997 Urmas Kirs 1996 Sergei Hohlov-Simson 1995 Marek Lemsalu

Aasta väravavaht: Sergei Pareiko — üksteist nullimängu Venemaa liigas ja kindel Eesti koondise piirivalvur.

Et pääseda välismaalasena Eesti aasta poolkaitsjaks, peab olema vähemalt Kaka!

2008 Pavel Londak 2007 Pavel Londak 2006 Martin Kaalma 2005 Mart Poom 2004 Mart Poom 2003 Mart Poom 2002 Martin Kaalma 2001 Martin Kaalma 2000 Mart Poom 1999 Ain Tammus 1998 Toomas Tohver 1997 Mart Poom 1996 Rain Vessenberg 1995 Algimantas Briaunys

meie laureaadid Aasta naismängija:

Aasta klubi:

Katrin Loo — tugeva arenguhüppe ning

FC Tabivere — IV liiga Jõgevamaa

heade esituste eest U19 ja A-koondises ning Floras.

2008 Ave Pajo 2007 Heleri Saar 2006 Ave Pajo 2005 Hannaliis Jaadla 2004 Heleri Saar 2003 Andra Karpin 2002 Ave Pajo 2001 Irja Reedik 2000 Geit Prants 1999 Annika Tammela 1998 Katrin Tuse 1997 Kaire Kaljurand 1996 Maaren Olande 1995 Aire Lepik

Aasta treener: Frank Bernhardt — Eesti U-ime autor.

Eliitringis andis lahingu hirmkõvade Hispaania, Saksamaa ja Tšehhimaa U19 koondiste vastu. U21 ja U17 olid tänavu seninägematul tasemel.

klubi on saavutanud aktiivse sideme kohaliku kogukonnaga ja meelitas uue staadioni avamänguks külla FC Flora.

2008 Nõmme Kalju 2007 Nõmme Kalju 2006 FC Levadia 2005 FC Elva 2004 Tartu JK Tammeka 2003 JK Sõrve 2002 FC Flora 2001 FC Kotkas 2000 FC Valga 1999 FC Kuressaare 1998 FC Flora 1997 Viljandi JK Tulevik 1996 Lelle SK 1995 Mustamäe SK Aeg

Aasta kohtunik: Hannes Kaasik — esimese eestlasena vilistas UEFA Euroopa Liiga alagrupimänge ja kuulub endistviisi Euroopa kohtunike talendigruppi.

2008 Maaren Olander 2007 Kristo Tohver 2006 Kristo Tohver 2005 Hannes Reinvald 2004 Margus Kotter 2003 Maaren Olander 2002 Uno Tutk 2001 Hannes Kaasik 2000 Uno Tutk 1999 Kalev Pajula 1998 Raivo Lattik 1997 Katrin Taurafeldt ja Sirle Blumberg 1996 Sten Kaldma 1995 Margus Kotter

Aasta staadion: Pere-Reinu jalgpallistaadion Vaimastveres — Tiit Läänel on Eesti

parim koduaiastaadion, mis võõrustas tänavu kohaliku spordiklubi Illi ja Eesti Jalgpalli Liidu kohtumist.

2008 Bilino Polje Zenicas 2007 Wembley 2006 FC Kotkase sisehall 2005 Tallinna Kunstihoone 2004 Põlva Lootospargi staadion 2003 Kotka staadion 2002 üheksa uut kunstmuruväljakut üle Eesti (5 Tallinnas, 1 Tartus, Kuressaares, Valgas ja Maardus) 2001 Lilleküla 2000 Tallinna Jalgpalli Kool 1999 Kadrioru 1998 Stadio Cibali Sitsiilias Catanias 1997 Viljandi 1996 Kadrioru 1995 Kehtna

Frank Bernhardt on ergastanud meie noortekoondised ja avanud lootusrikka horisondi.

2008 Frank Bernhardt 2007 Viggo Jensen 2006 Tarmo Rüütli 2005 Jelle Goes 2004 Tarmo Rüütli 2003 Jelle Goes 2002 Arno Pijpers 2001 Olev Reim 2000 Aivar Lillevere 1999 Teitur Thordarson 1998 Erki Kesküla 1997 Tarmo Rüütli 1996 Teitur Thordarson 1995 Silvar Luht

Foto: Oliver Oli

See on Tiit Lääne koduaiastaadion, mis kannab talukoha järgi Pere-Reinu nime.

2010 JAANUAR JALKA

11

meie laureaadid Aasta publik:

Aasta ajakirjanik:

Aasta pealtvaataja:

Hispaania-Eesti MM-valikmängul Meridas — Eesti koondise treeningut jälgis

Joosep Susi — raadiosaate “Vutimehed” vedamise ning sisukate intervjuude ja lugude eest juubeliaastal.

Sander Puri — kes mäletaks varase-

8000 inimest, Hispaania oma 14 600.

2008 Eesti – Kanada A. Le Coq Arenal 2007 Eesti – Montenegro A. Le Coq Arenal 2006 Levadia – Newcastle A. Le Coq Arenal 2005 Tartu publik Eesti meistrivõistlustel 2004 Läti – Eesti Riias 2003 Kohtla-Järve Lootose publik 2002 Eesti – Venemaa A. Le Coq Arenal 2001 Eesti – Holland Lillekülas 2000 Eesti – Kõrgõzstan Kuressaares 1999 Leedu – Eesti Vilniuses 1998 Eesti – Fääri saared Kadriorus 1997 Eesti – Andorra Kuressaares

Foto: Lembit Peegel

mast ühe tribüünil istuva eestlase ümber sellist meediakära!

2008 Roosa Panter 2007 Ott Pruun 2006 Arnold Rüütel 2005 Jüri Makarov 2004 Kadri Liik 2003 Henrik Hololei 2002 Kojamees ehk Tarmo Kruusimäe 2001 Rootsi Kunn ehk Toomas Kalmet 2000 Mart Laar 1 999 Sulev Vahtre 1998 Mart Mardisalu 1 997 Illar Hallaste 1996 Triin Edasi 1 995 Edmund Karp

Aasta turniir: U19 eliitringi turniir Tallinnas — kolme Eesti koondise mängu vaadanud 18 823 pealtvaatajat seljatasid isegi korvpalli Eesti meistrivõistluste finaalmängude publiku.

2008 U19 EM-valikturniir Tallinnas 2007 Vaprus Summer Cup noortele Pärnus 2006 Rahvusvaheline naiste klubiturniir Pärnus AS Savi auhindadele 2005 Coca-Cola pühapäevaliiga 2004 FC Flora maakoolide turniir 2003 Tali Cup 2002 EJL-i saalijalgpalli aastalõputurniir 2001 Põlva Lootose rahvusvaheline noorteturniir 2000 Kotkas Cup 1999 Päkapiku turniir Pärnus 1998 IV Peipsi Cup 1 9 9 7 Kärdla VII noorteturniir 1996 U16 MM-valikturniir Tallinnas 1 9 95 EJL-i saalijalgpalli aastalõputurniir

Joosep Susi on Karuksi järel teine halloomees, kes pälvinud aasta ajakirjaniku tiitli.

Aasta sponsor: Lavazza — temperamentne ja jalgpallist sissevõetud kohvifirma.

2008 Ott Järvela 2007 Aet Süvari 2006 Andres Must 2005 Anton Siht 2004 Aavo Sarap 2003 Mihkel Uiboleht 2002 Helar Osila 2001 Andres Vaher 2000 Indrek Kannik 1999 Tiit Karuks 1998 Jaan Martinson ja Andres Vaher 1997 Veiko Asu 1996 Andrus Allika 1995 Margus Luik

2008 Nike 2007 Triobet 2006 A. Le Coq 2005 Elisa 2004 Radiolinja 2003 Radiolinja 2002 A. Le Coq 2001 A. Le Coq 2000 Nike 1999 Estreftrans Service 1998 Nike 1 9 9 7 VH Sportmedia AG 1996 Hotell Olümpia 1995 RAS Liviko

Aasta parim kuni 21-aastane vutimees: Kaimar Saag — väravate ja mängu eest Silkeborgis ning U21 koondises.

2008 Sander Puri 2007 Kaimar Saag 2006 Ats Purje 2005 Jürgen Kuresoo 2004 Ragnar Klavan 2003 Enar Jääger

12

JALKA JAANUAR 2010

See pole reklaam, vaid illustratsioon infole, et Lavazza on aasta sponsor!

meie laureaadid Sporditähe/Jalka sümboolset koondist on tehtud samast aastast, kui hakati Päevalehe algatusel valima Eesti parimat jalgpallurit. Koondisse pääsevad ainult Eesti kodanikud. Enim kordi on valituks osutunud Martin Reim (13), kusjuures ta valiti koondisse rekordilised 11 korda järjest (1992–2002). Mart Poom ja Andres Oper on kirja saanud 12 korda. Järgnevad Marko Kristal (10), Raio Piiroja (9), Urmas Rooba (7), Urmas Kirs, Marek Lemsalu, Sergei Terehhov, Andrei Stepanov, Joel Lindpere ja Enar Jääger (6) ning Kristen Viikmäe ja Ragnar Klavan (5). Kokku on sümboolsesse koondisse kuulunud 56 pallurit, kellest ainsana pole A-koondises mänginud Heikki Talimaa (kuulus meie koondisse 2006).

Tänavu on kaks debütanti: paremäärepoolikus Sander Puri ja väravas Sergei Pareiko, kes on muuseas Mart Poomi, Martin Kaalma ja Pavel Londaku kõrval neljas väravavaht, kes on sellesse aasta koondisse pääsenud!

Vabandus!

Eelmises Jalkas avaldasime Eesti kaardi, millel näitasime, kus on jalgpalluritee alanud meie kolme viimase aasta koondislastel.

Eksisime Vladimir Voskoboinikovi ja Tihhon Šišovi puhul, kelle esimene klubi ei olnud mitte TJK, vaid Tallinna FC Puuma.

Palume FC Puumalt vabandust!

sümboolne

Eesti jalgpallikoondis 2009:

Kaimar Saag 2 korda

Tarmo Kink 2 korda

Joel Lindpere 6 korda

Konstantin Vassiljev 2 korda

Aleksandr Dmitrijev 3 korda

Sander Puri 1 kord

Ragnar Klavan 5 korda

Taavi Rähn 2 korda

Raio Piiroja 9 korda

Enar Jääger 6 korda

Sergei Pareiko 1 kord

2010 JAANUAR JALKA

13

jalka tuleb külla

Üks idee ja 1000 last Kas Pelé teab, et tema sadadest väravatest kümneid tiitleid võitnud Brasiilia jalgpalliklubi Santos võiks tahtmise korral võõrustada turniiri, kus osaleks sama nime kandvad meeskonnad näiteks Angolast, Burkina Fasost ja Tartust?

Lennart Komp

kes spordiga üldse ei tegelenud.

“Tartus ja selle ümbruses sünnib aastas umbes tuhat poissi, kellest treeningutel käis 400−500,” tutvustas Eelmäe tagamaid.

“Meie arvates oli see suhe paigast ära ja mõtlesime, et sellest 500 poisist ühe aastakäigu kohta võiks Santose trennides sada küll käia.”

Valdav osa Santose treeningutel osalevatest poistest käib veel lasteaias, kus harjutuskord sisaldab vähem jalgpalli ja rohkem koordinatsiooni ja liikumistreeningut. Esialgu piirdutakse vaid ühe pooletunnise trenniga nädalas. Kuueaastased treenivad juba kahel korral 45 minutit ja nõnda edasi.

“Süsteemi mõte on selles, et kui lapse keskendumisvõime kaob, siis treener ei venitaks seda lihtsalt edasi, vaid 45 minutit oleks sisustatud ja aktiivne,” lausus Eelmäe.

Santose tegevusliin jaguneb kaheks – tervisesport ja tippsport. Kuna aga viimane nõuab laia valikut, siis ongi vaja palju poisse. Valik emma-kumma suuna vahel tuleb õpilastel teha 11-12aastaselt, kui

Foto: Aldo Luud

See on juba päris jalgpalli moodi.

T

artu Santose trennides käib täna ligi tuhat last, mis juhtide sõnul peaks pikkamööda kasvama 1500ni. Aukartustäratava arvuni jõudmiseks piisas klubi juhatuse liikme Meelis Eelmäe sõnul vaid ühest ideest – lasteaiad.

14

JALKA JAANUAR 2010

“Teised Tartu klubid ei olnud oma treeninguid lasteaedadesse veel viinud ega olnud ka sellest väga huvitatud,” lausus Eelmäe.

Kui Eelmäe ja Leino Lõnsu 3-4 aastat tagasi klubi luues statistikaga tõtt vaatasid, siis nägid nad suurt hulka poisse,

jalka tuleb külla Treeninggrupid

Foto: Aldo Luud

Tartu 1997_2000. a – 20 1998. a – 22 1999/2000. a – 36 (2 gruppi) 2001. a – 59 (3 gruppi) 2002. a – 44 (3 gruppi) 2003. a – 54 (3 gruppi) Kõrveküla – 11 Vara – 11 Luunja – 25 (2 gruppi) Võru – 22 Ülenurme – 13

Kokku: 315_320

Lasteaiad Tartu – Kannike (70), Kesklinna lastekeskus (25), Krõll (59), Maarjamõisa (31), Piilupesa (39), Päkapikk (8), Ristikhein (34), Sipsik (29), Triinu ja Taavi (57), Tähtvere (28).

Jalka postrid on hinnatud kaup.

nad ise on selleks valmis. Praegu on Santose vanimad 1997. aastal sündinud poisid.

Tehniline ja intelligentne jalgpall

“Me ei sisenda kellelegi võidukohustust, sest võimatu on kaheksa-aastasest peale hakata sisendama võitmist,” rääkis Lõnsu. “Mängijana peaks ta endas seda säilitama veel 15−20 aastat ja veel enne täiskasvanuikka jõudmist oleks ta emotsionaalselt tühi. Oluline on areng ja mitte võit.”

Konkreetset kõiki treeninggruppe läbivat taktikat Santosel ei ole, ent rõhk on tehnilisel ja intelligentsel jalgpallil.

“Kui 7-8aastaselt sunnime sääraselt mängima, siis alguses kaotame pea kõigile, 9-10aastaselt hakkab see muutuma,” teab Eelmäe.

Paar hooaega tagasi jõudis FC Santose nime kandnud täiskasvanute meeskond Esiliigasse, kuid loobus kohast ja läks laiali. Toona polnud aeg veel küps ja selle ülalpidamine olnuks liialt kulukas. Uuesti tuleb see kõne alla viie aasta pärast, kui esimesed oma noored jõuavad sobivasse ikka.

“Loomulikult tahame kunagi Meistriliigasse välja jõuda ja seal oma jõududega hakkama saava Tammeka näitel ei ole see ka võimatu, kuid sellest on vara rääkida,” lausus Eelmäe.

Praegu ei ole Santosel tüdrukute

gruppe, sest Tartu SK10 ja Tammeka on sellel rindel tubli tööd teinud ning kuna neiude valmidus jalgpalli mängida on väiksem kui poiste oma, on õrnemat sugu vuti juurde meelitada märkimisväärselt suurem katsumus kui poisse. Kaugemas plaanis võiks Santose kasvandikud ka välisliigades elatist teenima hakata, kuid Eelmäe sõnul ei ole müümine omaette eesmärk.

“Oluline on see, et Santos suudaks anda jalgpallihariduse, millega on võimalik kõrgel tasemel mängida,” lausus Eelmäe. “Kas nad liiguvad Flora, Levadia või mõne Soome või Läti klubi kaudu, ei ole oluline.”

Treeningtingimuste parandamiseks ihkab Santos Tartu külje all asuvasse Luunjasse rajada oma treeningbaasi.

Võru – Punamütsike (33), Sõleke (35), Okasroosike (18).

Mujal – Kambja (25), Ilmatsalu (9), Kõrveküla (23), Lähte (32), Tõrvandi (24), Ülenurme (34).

Kokku: 610_620

Treenerid: Meelis Eelmäe Leino Lõnsu Jaanus Vislapuu Martin Teder Hillar Otto Janar Sagim Ragnar Tiideberg Allan Zirk Karel Otto Urmo Viickberg Indrek Nuuma Siim Sarv Siim Säesk Timo Afanassjev Foto: Aldo Luud

Santose lasteaialapsed mängivad palliga nr 3 – kõrval on täiskasvanute pall nr 5.

2010 JAANUAR JALKA

15

jalka tuleb külla

Kolmveerand tundi puhast jalgpallirõõmu Õhtul, kui kogu maailma jalgpallisõprade pilgud olid suunatud LõunaAafrika Vabariiki ja David Beckhami ninale tupsutati viimast puudrikorda, ei läinud maailmameistrivõistluste alagruppide loosimise põrutav olulisus Tartu Santose ühele tillukeste vutihuviliste seltskonnale kõige vähimatki korda.

“Kas kõigil on hea tuju?”

“Jaaaaaaaaaa!”

Jah. Taltsutamatust sahmimisest ja algava harjutuskorra ootusärevusest on Tartu Santose viie-kuueaastaste trennipoiste silmad juba enne treener Allani kogunemiskäsku õhevil. Reede õhtut on juba kaua oodatud.

“Kellel on naljalugu?” uurib treener Allan, kui kõik on oma head tuju üksmeelselt kinnitanud ja pikale pingile ritta istunud.

“Mina nägin unes, et apelsin ja porgand tegid rallit!” astub esimene julge rivi ette. Järgneb tunnustav naerulagin.

“Mina nägin, et rebane lendab!” teatab järgmine ja ta pisikesed silmad saavad suureks kui tõllarattad.

Võib arvata, et sel hetkel on Tartu Forseliuse gümnaasiumi neljanda korruse võimlas kaaslasi naerutavatel tulevastel huumoripreemia laureaatidel täiesti ükskõik pisiasjast, et koolimaja planeerides ei mõelnud arhitektid ilmselt viivukski jalgpalli mängimise võimalusele. Kitsasse saali ei mahu isegi korvpallijooned ära!

“Teeme harjutusi ka. Esimene mäng on “Hunt, mis aeg on?”,” sedastab treener Allan.

“Jeeeee!”

Poisid võtavad oma miniatuurse number 3 palli ja jooksevad teise platsi otsa. Pole kahtlustki. See mäng neile meeldib.

“Hunt, mis aeg on?” näeb välja nii.

Alustatakse joone tagant. Treener seisab keset platsi. Kui ta näo poiste poole 16

JALKA JAANUAR 2010

Foto: Aldo Luud

„Hunt“ (vasakul) üritab poistelt palli kätte saada.

keerab, peavad nemad küsima “Hunt, mis aeg on?”. Kui vastuseks tuleb “trenniaeg”, keerab hunt selja ja poisid saavad palliga edasi liikuda. Kui aga “söögiaeg”, siis tuleb koos palliga hundi eest stardijoone taha väledalt putku pista.

Sedakorda on hunt maru saamatu.

Mitte kedagi ei saa kätte! Tuleb miskit kavalamat välja mõelda ...

“Lõksu tahate minna?” uurib hunt.

“Eeeeeiiiiiiii!”

Pole hõlpu. Treener Allan puistab kollased tähised mööda platsi laiali.

Nendest tuleb palliga liikudes mööda ruleerida. Vastasel korral peab otsast alustama.

“Hunt, mis aeg on?” kaigub joone tagant üle saali.

“Söögiaeg!” silitab treener Allan kõhtu ja naeratab nõnda kavalalt, nagu tahakski mõne poisi alla kugistada.

“Sa ei saa tulla. Me oleme kodus!”

Reeglite üle siin ei vaielda.

Hunt on endiselt võimetu ja tühja kõhuga. No ei õnnestu kedagi lõksu püüda. Nüüd tekivad põrandasse ka augud – valged tähised. Aga oh häda! Hunt jääb magama ja kõik jõuavad teise väljaku otsa. Laisk hunt on üle kavaldatud!

“Joogipaus!” hüüab treener Allan.

“Jeeeeeee!” Esimesed 20 minutit on

ikka januseks teinud küll.

Kui tulevased Poomid, Operid, Piirojad ja Vassiljevid on vestid selga saanud ja palli jala alla sättinud, selgub ootamatu tõde. Treenerid hakkavad kiusama!

Nüüd tuleb treener Allani ja treener Kareli eest palli kaitsta. Kui aga eest ära jooksed ja jala palli peale paned, oled pääsenud mees. Viimasel lausel on menu. Eks ole hea, kui jäme ots on sinu käes? Harjutuse raskus varieerub. Jalga võib palli peal hoida alguses kümme sekundit, siis kolm. Lõpuks tuleb treeneri õlale patsutuse järel teha puude nii vasaku kui ka parema jalaga. On ikka kiusupunnid küll!

Tehakse mis kästud ja kui hakkama ei saa, tuleb läbi n-ö redeli joosta.

Keegi ei pea muuks kui loomulikuks ka seda, et mööda väljakut rühmeldades põrgatakse iga natukese aja tagant kaaslasega kokku, pallid lähevad segi ja korraga leitakse end viiekesi puntras.

Aga mis siis!

Vaid ronkmustade juustega, Lukas Podolski särgiga Kaspar otsustab miskipärast seinu palistavatel rööbaspuudel aeg-ajalt turnida. “Kaspar, mis trenn meil on?” puurib treener Allani küsimus. Treener Karel aitab Kaspari uuesti platsile.

jalka tuleb külla Foto: Aldo Luud

Treener Allan: laste treenimine teeb minust parema inimese Tartu Santose lastetreener Allan Zirk (27) on hoolsalt kärbitud habeme, rangete prilliraamide ja kustumatu naeratusega meesterahvas, kes teenib igapäevast leiba programmeerijana. Tema klaviatuuriklõbinast sünnivad kasiinomängud mobiiliplatvormile.

“Igapäevatöö on võrreldes sellega täielik vastand, aga laste treenimine teeb minust parema programmeerija ja vastupidi,” lausus Zirk. “Saan nendest trennidest palju häid ideid ja laste juhendamine on parandanud tohutult suhtlemist ka täiskasvanutega.”

Zirgi arginädala õhtutest vaid neljapäev ei ole trennide päralt. “Võimas on vaadata, kuidas lapsed arenevad,” rääkis Zirk õhinal. “Lapsed võtavad kõike kiiresti omaks ja mõnes mõttes olen neile ka kasvataja, õpetades käitumist, austust teiste vastu ja kohusetunnet.”

Kui poiss trenni tulla ei saa, peab ta juhendajale ise helistama. Selle sammu tegemine nõuab aga teinekord tohutut pingutust. “Vahel on nii, et telefoni öeldakse ainult “Tere, treener. Ei tule. Sünnipäev.” Kõik. Siis pean nuputama, kes see oli,” muigas Zirk.

Treener Allan Zirk on lastelt õppinud kannatlikkust.

Joogipaus! Fernando Torrese särgiga blond pallur haukab lonksu kosutavat vett ja kuni teised veel joovad, teeb pealelöökidega aega parajaks. Treenerid annavad kogunemiskäsu. Noor Torres lajatab palli lakke, tõstab käed võidukalt taeva poole ja naaseb kaaslaste juurde.

Teine noorsand potsutab rivisse konnahüpetega.

“Mis me nüüd teeme?” viskab treener Allan õhku küsimuse.

“Jalgpall treenerite vastu!” kilkavad poisid üksteise võidu. Täna siiski mitte.

Jalgpall küll, aga mängida tuleb üks ühe vastu esimese värava või treeneri vileni. Enam kui pool tundi pärast trenni algust on esialgu palavat huvi teki-

tanud fotograaf Aldo Luua kolmjalal seisev lisavälk saanud saali sedavõrd orgaaniliseks osaks, et kaaslasest mööda mängimiseks poeb mustavalgetriibulise särgiga Ants koos palliga statiivi jalge vahelt läbi ja vastane ongi seljatatud.

Poisid ootavad oma korda niivõrd kannatamatult, et üle saali on kosta nii tunnustavaid naeruhelke kui ka laulujorinat. Ühest punasest vestist saab aga Supermani keep. Eks ole vahva?

Kui aga on aeg kolm kolme vastu mängida, on mõneti üllataval kombel huvi väravas tegutseda märkimisväärselt suurem kui platsil palliga askeldada.

“Mina! Mina! Mina!” hüppavad noored käed püsti.

Foto: Aldo Luud

Torres Santose treeningul.

Viivu pärast püüab punaste meeskonna pöialpoisipikkune puurilukk palli ja käsutab erudeeritult: “Mine sina sinna äärde ja sina sinna!” “Õige! Tulebki kamandada oma mängijaid!” sosistab treener Allan talle kõrva.

Trenni lõpuks kogunetakse keskringi.

“Keegi mõnda kuulsat jalgpallurit teab?” on juhendaja jälle uudishimulik.

“See, see, kes minu särgil on!”

“Kes? Ronaldinho?”

“Jaa!” “Mina tean, mina tean! Torres!”

“Kes see on?”

Sama poiss tõstab arglikult käe ...

Enne kojuminekut saab iga poiss valida ühe jalgpalluri plakati. “Kui te täna koju lähete, siis vähemalt ühte kuulsat mängijat teab igaüks!” on treener Allan veendunud.

“Ma lähen näitan emmele ka!” ja poisid jooksevad oma plakatitega üksteise võidu vanemate juurde.

Kui poisid on lahkunud, jääb Forseliuse kooli võimla rööbaspuine naeratus neid justkui taga igatsema. Ja mina ka. Kolm-neli aastat vanemate poiste harjutused kulgevad juba asjalikus vaikuses. Nemad juba teavad, kas Portugal sattus Brasiiliaga ühte alagruppi või mitte.

Lennart Komp 2010 JAANUAR JALKA

17

meistriliiga

Pealtvaataja pilk: põnevad võitlusgrupid, igav tipp Kui lõppenud Meistriliiga hooaeg olnuks ühisstardiga suusamaraton, siis võinuks me telerist jälgida stardist minema sööstnud Levadia graatsilisi poognaid uhkes üksinduses ja loota, et režissöör ikka rohkem tagumisi võitluspaare näitaks. Põnevust jagus ju vaid jälitajate punti!

Lennart Komp

Foto: Lembit Peegel

Levadia fännid olid ühtaegu nii nähtamatud kui ka nähtavad.

J

alka vestles nelja kogenud jalgpallisõbraga, kes leidsid üksmeelselt, et hooaega jagus pinget küll ja veel, kuid tabeli ülemisele reale ei olnud selle otsimiseks mõtet kiigata. Levadia üleolek tegi selle lihtsalt mõttetuks, mis loomulikult ei vähenda nende saavutuste väärtust. Kaugeltki mitte!

“Levadia üleolek ikka vahel morjendas. Mitte seetõttu, et mul midagi nende vastu oleks, ent tiitlile sisuliselt konkurents puudus,” analüüsis vaba18

JALKA JAANUAR 2010

kutseline režissöör Steiv Silm. “Ühest küljest on hea, et meil on klubi, kes sisuliselt võimeline ka Euroopas mängima, samas muutub kodune tiitliheitlus tiba igavaks.”

Alates Merkuuri ja Tammeka seitsme aasta tagusest tõusmisest Esiliigasse kadestamisväärse järjekindlusega Tartu jalgpallile kaasa elanud radioloog Merle Šmutov oli samal meelel.

“Meistriliiga tipus läks Levadia kohe teistel eest ära ja ainus küsimus oli, et

kas nad mõne mängu kaotavad. Samuti olid nende puhul huvitavad pigem mängud Euroopas, sest Eestis olid nad kõigist peajagu üle,” rääkis Šmutov.

Tallinna derbi Flora vs Kalju?

36 kohtumisest 31 võitu, neli viiki ja vaid üks kaotus räägivad enda eest, kuid nii hõbedale, 5. kohale kui ka püsimajäämisele käis maru heitlus, mis asjast huvitatule kindlasti kaasaelamisrõõmu pakkus.

meistriliiga Jäi ju Sillamäe Kalevit, Narva Transi ja Tallinna Florat lahutama vaid neli punkti, viienda koha pärast võidelnud Nõmme Kaljut ja Viljandi Tulevikku kolm punkti ning tabeli tagumine nelik mahtus kaheksa silma sisse. Naljaga pooleks võiks öelda, et eduihalejad valigu Levadia ja seiklusjanused tehku oma valikud ülejäänute seast.

“2009. hooaeg oli vähemalt minu jaoks põnev,” lausus Tuleviku fänn Maris Kuldkepp. “Suurimat rõõmu pakkus mulle sel hooajal Tuleviku ülipõnev võit Kalju üle, kus juba kuuendaks minutiks oli mänguseis 1:2.”

Kui aastaid on Eesti jalgpalli tuliseimaks derbiks peetud kohtumist Flora ja Levadia vahel, siis Silma hinnangul toimus mullu siin nihe. Vähemalt fännide jaoks näisid enam pinget pakkuvat matšid Flora ja Kalju vahel, sest jõudude vahekord oli sobivam.

“

Kuressaare staadionil on tihti purjus inimesi ja nende tekst on sageli kontrollimatu. Kahju, sest kohal on ka naised, lapsed ja nende (vana)vanemad.

„

“Omavahelises võrdluses jäid võrdsed punktid ja väravatevahe, kaasa arvatud karikafinaalis. Nende meeskondade omavahelistes kohtumistes oli mängus olemas pinge, vaatemängulisus, emotsioonid, publik ja fännide vastastikune sõbralik rivaliteet,” hindas Silm.

Tasemevahest kõneldes läksid aga arvamused lahku. Kui kümme aastat FC Kuressaaret toetanud Kaupo Põld pidas oma meeskonna võitudele Sillamäe ja Flora üle viidates taset ühtlasemaks, siis Silm pidas kääre jätkuvalt suureks. “Üllatas Meistriliiga suhteliselt ühtlane tase. Levadia oli jätkuvalt väga hea või olid teised siis kõik lihtsalt sel aastal nõrgemad? Kõik said aga kõigiga mängida ja ei olnud sugugi alati tulemus ette teada,” rääkis Põld, keda Saaremaal lihtsalt Kaupsina tuntakse.

“Muret teeb siiski tasemevahe

Meistriliiga alumise ja ülemise otsa ning võitjate vahel. Seda näitab asjaolu, et suureskoorilised võidud (vahe viis ja enam väravat) ei ole ikka veel suureks harulduseks, vaid kohati üpris tavapärased,” kõlas Silma arvamus.

Fänlus üha tugevam

sest kohal on ka naised, lapsed ja nende (vana)vanemad,” rääkis Põld. “Peame aga oskama kõigiga arvestada ja üksteist välja kannatama.”

Kuldkepp märkis, et A. Le Coq Arenal koondist toetavatest tuhandetest inimestest võiks klubimängudele jõuda suurem osa. Kui näiteks viimasel MMvalikmängul Belgia vastu elas rahvusmeeskonnale kaasa üle 4600 inimese, siis 18 kodumängu peale kokku suutis sellest suurema hulga inimesi tribüünidele meelitada vaid kaks meeskonda.

“Ma ei saa aru neist tuhandetest, kes käivad vaid Eesti koondise mängudel või jälgivaid ainult tiitlivõistlusi, kuid koduse liiga mängudele ei jõua,” kurjustas Kuldkepp. “Jalgpall on ju üldse üks põnev mäng selles suhtes, et kunagi ei tea, milliseks see kujuneb.”

Nagu näitab ka kõrvalolev statistika, liikus Meistriliiga publikuarv taas kord vaikselt ülespoole ja ka fänlus astus sammu edasi.

“Selle aasta üks positiivsemaid külgi oligi ehk erinevate fännigruppide suurem esiletõus ja oma näo näitamine ning vormimine,” lahkas Silm. “Varsti pole Meistriliigas ühtki klubi, kellel puuduks oma lojaalne ja meeldivalt lärmakas kaaskond tribüünil, kui Narva Trans välja jätta.”

Sama täheldas pigem vaikne toetaja Šmutov Tartus: “Tammeka fännid olid sümpaatsed Meistriliiga publikuarvud ja toetasid meeskonda igas 2009 kokku: 34 906 (keskmine: 194, keskolukorras, käisid kaasas kõigil miselt voorus: 970, üle 1000 pealtvaatajaga voore: 14) välismängudel, fännide laulud 2008 kokku: 32 470 (keskmine: 180, kesktäienesid humoorikalt, saadi miselt voorus: 902, üle 1000 pealtvaatajauued trummid ja õpiti neil ga voore: 8) mängima. Fännilipp “Me usu2007 kokku: 27 444 (keskmine: 152, keskmiselt voorus: 762) me Tammekasse” oli väga ilus.”

Viljandit toetav Kuldkepp Meistriliiga 2009 – kodumängude võrreldes reisis näiteks oma meeskonna pealtvaatajad eelmise keskmine aastaga kohtumisele Narva pöidlaküü1. Nõmme JK Kalju 6689 (371,6 +32,5%) diga ning nägi samuti hooaja 2. JK Sillamäe Kalev 4866 (270,3 +90,2%) jooksul fänluses arengut. Ka 3. Tartu JK Tammeka 3760 (208,9 –5,6%) selle negatiivsemat külge konf4. Tallinna FC Levadia 3667 (203,7 –29,5%) 5. FC Kuressaare 3460 (192,2 +175,7%) liktide näol.

6. Paide Linnameeskond 3 3 1 1 (183,9 +24,9%) “Kui näiteks konfliktide 7. Tallinna FC Flora 3052 (169,6 –17,5%) otsimine vastastega muutub 8. Viljandi JK Tulevik 2214 (123,0 + 19,9%) 9. JK Tallinna Kalev 2018 (112,1 –26,6%) jalgpallist tähtsamaks või see 10. Narva JK Trans 1869 (103,8 –7,9%) on vaid ettekääne kaklemiseks, siis see tõmbab Eesti liigajalgMeistriliiga 2009 – võõrsil peetud palli mainet veelgi madalamale, mängude pealtvaatajad kui ta praegu on,” hoiatas keskmine Kuldkepp.

1. Tallinna FC Flora 5 471 (304) Põllu sõnul on ka Saaremaal 2. Tallinna FC Levadia 4611 (256) 3. Nõmme JK Kalju 3 72 2 (207) viimastel aastatel liikunud 4. Narva JK Trans 3541 (197) omade toetamise aktiivsus 5. JK Tallinna Kalev 3474 (193) ülesmäge. Staadionil tuleb ar6. JK Sillamäe Kalev 3225 (1 79) 7. Paide Linnameeskond 3093 (1 7 2) vestada nüüd ka kirjuma selts8. Viljandi JK Tulevik 2976 (165) konnaga.

9. Tartu JK Tammeka 2681 (149) “Kuressaare staadionil on tih10. FC Kuressaare 2112 (117) ti purjus inimesi ja nende tekst on sageli kontrollimatu. Kahju, 2010 JAANUAR JALKA

19

mängija

Päikesepoiss Felipe Nunes külma enam ei karda Ronaldinho harjutas jalgpallitehnikat koeraga mängides, tuhmuva ikooniga Porto Alegre Grêmio noortemeeskondades koos mänginud, Meistriliiga paremuselt teine väravakütt ja tehnilisimaks mängijaks peetav Felipe Nunes võttis šnitti aga just Ronaldinholt.

Lennart Komp Foto: Lembit Peegel

Felipe Nunesil on mõned teistmoodi liigutused.

cv Felipe De Araújo Nunes Sündinud: 02.03.1981 Sünnikoht: Porto Alegre (Brasiilia) Pikkus: 175 cm Kaal: 73 kg Positsioon: Poolkaitsja Kodakondsus: Brasiilia Särginumber: 5 Varajasem karjäär: 1998–2000 Esporte Clube São José 70/42 (BRA) 2000_2003 RS Futebol Clube 24/12 (BRA) 2004 Guarani de Garibalde 12/7 (BRA) 2004_2005 Porto Alegre 24/7 (BRA) 2005–2008 Esportiva Sapiranga 22/11 (BRA) 2008 JK Nõmme Kalju 35/17 (EST ML) 2008 JK Nõmme Kalju II 2/0 (EST 2L) 2009 JK Nõmme Kalju 29/20 (EST ML) Marko Välja (vmarko@hot.ee)

20

JALKA JAANUAR 2010

E

i saa salata, et midagi on Nunesele nimekamat ametivenda järgides ka külge jäänud. Oma trikitamistega suutis ta vastased üle mängida sel hooajal 20 korral, jäädes väravalööjate edetabelis alla vaid Vitali Gussevi 27 kollile.

“Tehnika on Nunesel Eesti liiga kohta väga hea, samuti stardikiirendus,” analüüsis Paide Linnameeskonna kaitsja Carl Tubarik. “Samuti kohalt startimine.”

Tubariku sõnul on kaitsjatele küll teada, et Nunes armastab end vasakule jalale löögile mängida, kuid ometi suudab ta üllatada ja võimalused realiseerida.

“Nunesel on mõneti teistsugused liigutused, mis ei ole siinsetele mängijatele omased,” lausus Tubarik. “Erinev on ehk ka see, et enne löögihetke tõstab ta korraks pilgu, et leida auk, kust pall läbi tulistada.”

“

Kui ta on treeneri käest sõimata saanud, siis jaksab ikka tagasi joosta ja meeskonda aidata ka.

„

Üle-eelmise aasta alguses Kaljuga liitunud Nunest tabas oodatult šokk – nimelt nägi ta esimest korda lund. Puhkuse kodumaal veetnud ja jõuludeks Kalju juurde naasnud Nunes jättis Brasiiliasse maha 30kraadise päikselõõsa, kuid käre ilm teda enam ei morjenda.

“Ma ei unusta kunagi esimest korda, kui lund nägin, aga kaks aastat viletsas kliimas on mind piisavalt karastanud, et sellest välja ma enam küll ei tee,” sõnas

Nunes e-kirja vahendusel.

Kui paljud peavad Nunest Meistriliiga tehnilisimaks mängijaks, siis talle endale on sümpaatsed meeskonnakaaslane Ingemar Teever ja Flora väravavaht Mihkel Aksalu.

Kahe hooajaga Kalju identiteedi lahutamatuks osaks saanud Nunes oma tulevikku aga Eestiga siduda ei kavatse ning küsimusele, kas ta tulevikus ei tahaks siinsetele noortele sambavuti võlusid õpetada, vastas ta eitavalt.

Kaljus asendamatute meeste hulka kuuluv Nunes annab ka kaasmängijatele enesekindlust. “Felipele on kindel palli anda, sest alati tuleb sealt midagi huvitavat,” rääkis Kalju mängija Risto Kägo.

“Vahel läheb ta muidugi liiale ja hoiab palli üle.”

Tüüpilise brasiillase kombel ei viitsi Nunes eriti kaitses rabada, eelistades oma oskusi pigem ründefaasis demonstreerida, kuid ka selle vastu on rohi.

“Oleneb tujust, aga kui ta on treeneri käest sõimata saanud, siis jaksab ikka tagasi joosta ja meeskonda aidata ka,” teab Kägo.

Kalju ründaja Tõnis Kaukvere sõnul on temal samuti eesliini mängijana Nuneselt õppida eelkõige ootamatut tegutsemist.

“Vahel on nii, et kui eeldan, et enam temalt söötu ei tule, siis suudab ta vastased kuidagi ikkagi ära petta,” lausus Kaukvere.

Flora kaitsetala Karl Palatu peab Nunest mängijaomaduste poolest sobivaks igasse Eesti meeskonda, kuid Flora põhimõtteid ja ideoloogiat arvestades tal Palatu sõnul Floras kohta ei oleks.

treener

Lapselikult rõõmus Boriss Fedorenko treenib lapselikult rõõmsaid Suurejooneliste kasakavuntsidega Boriss Fedorenko (50) tunneb varjamatut uhkust oma ukraina juurte, kaasaskantava mälestustekogu ja õpilaste üle.

Lennart Komp

F

edorenko (pildil) kohmitseb valgest märsist välja kaks salli ja rullib õrnalt lauale lahti. Volga Tveri oma kinkis talle sealne treener, Kiievi Dinamo oma, mullusest mängust Moskva Spartaki vastu, tõi poeg. Mõlemad on täis pikitud mängude ja muid märke.

Fedorenko naaldub majesteetliku sujuvusega vastu seljatuge ja teatab: “Mängumärgid on ainult nendelt kohtumistelt, kus ma ise olen käinud.”

Oma klubi Kreštšatik

Säärane sugestiivsus ei jäta ruumi kahtlusteks. “See ei ole kollektsioon vaid mälestused,” tõstab Fedorenko vasaku käe südame juurde ja ta lahked silmad härduvad.

Eestisse kolis Fedorenko sülelapsena.

“Sündisin Žitomiris,” lausub Fedorenko. Ž-i-t-o ... kritseldan märkmikusse.

“Andke ma kirjutan!” sööstab ta appi ja maalib lõbusa väljanägemisega trükitähtedega kaustikusse ŽITOMIR. Klaar!

“Minu rahvus on, ma ei oska seda eesti keeles öelda, aga pribaltiiski-slavjanin (baltislaavlane),” ajab Fedorenko silmad

suureks ja kirjutab, nüüd kirillitsas.

“Kõik slaavlased, kes elavad Baltimaades. Venelased, ukrainlased, sloveenid, bulgaarlased,” täpsustab ta. “Jalgpallis on minu prioriteedid: Ukraina, Eesti, Venemaa ja neljas kõik muu,” vajutab ta parema käe sõrmi alla ja siis lajatab tühja.

Fedorenko esimene spordiala oli korvpall, kuid uulitsal mängis ta jalgpalli ka. Kui jalatrauma ei võimaldanud enam korvpalliga piisavalt tegeleda, seisis ta väravasse ja seal tuli hästi välja. TPI ja Laevaremonditehase eest osales ta Eesti NSV ja Tallinna meistrivõistlustel.

Sügisel otsustas Fedorenko pärast kaheksat aastat Lasnamäe Ajaxis luua oma klubi, mis sai uhke nime – Lobanovski-nimeline spordiklubi Kreštšatik.

“Kreštšatik, see on peatänav Kiievis, mis algab keskstaadionilt,” räägib Fedorenko õhinal ja joonistab esmalt ovaali ja siis sinna külge laia tänava. Moodustis on seene moodi. “Pärast mängu Kiievi fännid kõnnivad koju ja hüüavad ura-ura, Dinamo võitis!” loobib Fedorenkogi käsi õhku.

“Minu isa õpetas mind juba 6aastaselt Dinamo fänniks, tunnen end Ukraina kultuuri osana ja sellepärast klubile ka selline nimi,” tõstab ta lause lõpuks prillid ninalt lauale. Fotograaf Lembit Peegel on mehe sihikule võtnud.

Kreštšatikus on 88 noort ja jalgpallitunnid käivad ka kahes lasteaias. Treener on saavutusega rahul. “Kuuldused minu surmast on liialdatud,” tsiteerib ta Mark Twaini.

Sassis juustega jalgpallitreener teab, et täiskasvanuid ta enam ei juhenda.

Nendega on raskem. “Nagu ütles mulle üks hea tuttav, vene draamateatri näitleja Vladimir Antipp: “See

ei ole su töö, see on su missioon.”

Ja selle eesmärgiga proovin elada,” teeb Fedorenko tähendusrikka pausi.

Eesti koondislane ... maahokis

Muide, Fedorenko on kuulunud ka Eesti koondisesse. Nimelt maahokikoondisesse, kui 2005. aastal Eesti esimeses maavõistlusmängus Soome B-koondise vastu käis ta väljakul väravavahina.

Samas mängus osales ka tema poeg Ivan.

Isa oli 46, poeg 20 aastat vana.

Lõpuks uurib Fedorenko, kas ma mitte ei tahaks teada, miks talle meeldib naisi treenida. Ja jätkab segamatu kergusega: “Iga naine on isiksus, rohkem kui mees, aga väljakul on 11 naist ühte moodi. Minu ülesanne on, et tema individuaalsus ei segaks võistkonda.”

“Kui tüdruk on vutis 2-3 kuud, siis ta jääb,” sosistab Fedorenko silmade põledes ja ägeneb: “Poistel on ükspäev jalgpall, teisel korvpall, kolmandal kompjuuter ja pea on kandiline nagu monitoor!”

cv Boriss Fedorenko Sündinud: 24.11.1959; Žitomir, Ukraina Klubid mängijana: TPI, Balti Laevaremonditehas, Tallinna Laevaremonditehas

Klubid treenerina: 1999−2000 Loksa Shipyard 2001−2009 FC Ajax 2009 SK Kreštšatik

Töö kohtunikuna: 1996−2003 Eesti meistrivõistlused (B-kategooria)

Saavutused treenerina: naiste Meistriliiga 3. koht (2005), erinevad medalid noorte meistrivõistlustelt

2010 JAANUAR JALKA

21

naised

Naiste jalgpall ei tohi internatsionaalide kogemust raisku lasta Naiste jalgpall vajab arenemiseks tasemel treenereid ning praeguste juhendajate kõrvale peaks lähiaastail tekkima uus põlvkond, kes ise Eestit tipptasemel esindanud.

Lennart Komp

M

artin Reim, Marko Kristal, Igor Prins, Tarmo Rüütli, Sergei Ratnikov – kõik on olnud mängijana meie mõistes ässad ning jalgpallurikarjääri lõppemise järel astunud treenerite leeri. Naiste puhul me sellist tendentsi veel ei näe. Ja rõhutada tuleb sõna “veel”.

Rahvusnaiskonna peatreeneri Keith Boanasi peas küpseb plaan, kuidas praeguste kogenumate koondislaste teadmised jalgpallile alles jätta ning juhendajaoskuseks vormida. Peagi võib avaneda võimalus registreeruda spetsiaalselt naiste treeneritele mõeldud kursustele.

“Meil on mängijaid, kellel on 15–20 aastat rahvusvaheliste kohtumiste kogemust ning sellist varandust ei tohi raisku lasta,” rääkis Boanas. “Naiste jalgpall on alles kasvamas ja karjääri lõpetavaid mängijaid tuleb julgustada, et nad juhendajana jätkaksid.”

Inglase sõnul on tal plaan koostada Eesti Jalgpalli Liidu koolitusšefi Urmas Kirsiga koostöös kursus, kus keskendutaks õrnema soo juhendamisele.

“Naistele tuleb anda hea kvalifikatsioon, näidata, et karta ei ole midagi ja panna nad tundma, et oma teadmiste edasiandmine võib olla lõbus,” jätkas Boanas. “Oluline on õpetada õpetama,

22

JALKA JAANUAR 2010

Foto: Egon Tintse

sest ainult nii tulevad head treenerid, ainuüksi paberist selleks ei piisa.”

Kasvav tendents

Praegu on meeste kõrval üksikuid naistreenereid, kuid Boanas juhtis tähelepanu asjaolule, et näiteks Inglismaal see tendents kasvab tugevalt. Näiteks kõikide Inglismaa rahvusnaiskondade juhendajad on naised, kohalikus Meistriliigas on naistreenereid kolmandik ning oluliselt suurem osa töötab neid rohujuure tasandil. Kõik see aga ei tähenda kaugeltki, et eesmärk oleks Keith Boanas peab oluliseks, et naised ise treenereiks hakkaksid. mehed naiste jalgpallist välja tõrjuda. vutiga lõpparve teinud palluritest jääb “Suund ei ole mitte meeste vastu, juhendajaks marginaalne hulk. vaid et tekiks tandemid, sest noored “Treeneri ja õpetaja amet ei ole meie naised tunnevad end sageli mugavamalt, ühiskonnas kahjuks väga prestiižsed kui neid treenib naine,” lausus Boanas. ning teisalt ei saa kedagi sundida. KutTartu Tammeka lootsi Katrin Kaarna sumus peab ikka sees olema,” analüüsis hinnangul on näha positiivseid märke, Kaarna. “Kui on näha, et inimene seda sest paljude tüdrukute gruppidega tahab, siis tuleb teda õigesti suunata.” tegelevad praegused mängijad. Näiteks Tartlanna ise aga sattus juhendajaks Tammekas Aleksandra Ševoldajeva. juhuse läbi, kui ta pandi lihtsalt fakti Samas nentis Kaarna, et lähiminevikus ette, et nüüd tuleb võtta üks noorte-

naised grupp. “Hakkas meeldima, mistõttu alustasin treenerikursuseid ja ülikooliõpinguid,” meenutas Kaarna.

Kui tema algtaseme koolitust läbis, tuli loomulikult seda teha koos meestega.

“Mind see ei häirinud,” lausus Kaarna.

“Koolitus on Eestis alles algusjärgus ning spetsiaalset suunitlust naistele ei ole väga olnud, kuigi peaks. Seetõttu on tulnud ise palju avastada.”

“

Kõik see aga ei tähenda kaugeltki, et eesmärk oleks mehed naiste jalgpallist välja tõrjuda.

„

Samas ei usu mullu pool aastat U19 rahvusnaiskonna peatreeneri ülesannetes olnud Kaarna, et naistreenerite olemasolu otseselt mõjutaks tüdrukuid meelsamini trenni tulema. “See sõltub ikka juhendaja omadustest ja isiksusest ning siin ei ole erilist vahet, kas ta on mees või naine,” lausus Kaarna.

Kaks koolitatud naistetreenerit sai Eesti jalgpall aasta lõpus aga juurde, kui Tallinna Flora loots Allan Soomets ja Foto: Egon Tintse

Nõmme Kalju juhendaja Anders Süvari läbisid Inglismaal sealse II astme kursuse esimese poole. Nüüd tuleb kodumaal jätkata teooria õppimisega ning maikuus anda eksam. Seda võtab Eestis vastu Boanas.

Ka idee sõita kursustele pakkus välja inglane, kelle juures eestlased nädala jooksul ööbisid. Lisaks pikkadele õppepäevadele tutvusid nad ka David Beckhami akadeemia baasi ja Londoni Chelsea naiskonna treeningutega.

“Kogu atmosfäär oli väga professionaalne ning eeskätt sain targemaks selles osas, kuidas õpetatavaid asju loogilisse järjekorda seada, kuidas samm-sammult ja järgemööda liikuda, et mängijale oleks arusaadav,” kirjeldas Eestis varem algtaseme koolituse läbinud Soomets.

Floralase sõnul oli oluliselt erinev ka tagasiside andmine – kui mõni aspekt ei tulnud välja nii hästi kui tarvis, koostas õppejõud tegevuskava (action plan), mille alusel siis oma oskuseid lihvida.

“Chelsea trennis ausalt öeldes midagi väga müstilist ei tehtud, kuid mängutempo oli kordades kõrgem,” lausus Soomets, kelle kulud tasus Flora.

“Kadestusväärne oli aga 52 väljakuga treeningkompleks.”

Aga Soomets ei lubanud, et tänu uutele teadmistele ja oskustele Flora naiskond tuleval aastal meistriks tuleb. Positiivse mõju naiskonna treeningutele peaks see andma kindlasti. Samas ei arva ta, et naiste treenimiseks oleks vaja eraldi kursusi.

Detailne ettevalmistus

Allan Soomets ei näe mõtet eraldi naistetreenerite kursustel.

Kalju juhendaja Anders Süvari jaoks oli see esimene treenerikoolitus ning naiskondagi on ta juhendanud vaid pool aastat.

“Iseäranis avaldas muljet professionaalsus, kui pisikestesse detailidesse on võimalik laskuda ja kui hästi treeningut üles ehitada,” kirjeldas Süvari. “Kuigi eksam on kevadel, tuleb meil kõikide oma treeningute kohta pidada logiraamatut ning Inglismaale raporteid saata.”

Mängijana Flora stipendiumil olnud Süvari püüdis mõni aasta tagasi siinseid treenerikursuseid alustada, kuid ajateenistus, hilisemad õpingud sõjakoolis ja töö kaitseväes ei lubanud toona seda

Foto: Egon Tintse

Katrin Kaarna arvates on olulisemad treeneri omadused kui sugu.

teha. Nüüd võttis Süvari Inglismaal toimunud kursusteks spetsiaalselt puhkuse.

“Sõjaväe keskkonnast tüdrukute trenni ümber häälestamine ei olegi nii lihtne, sest neiude puhul ei saa kedagi sundida, vaid peab tegema nii, et nad ise tahaksid treenida ja areneda,” lausus Süvari. “Karjumisega lasen endale ainult vee peale, peab rohkem psühholoog olema.”

Kursusel osales ka Kaarna, kuid kuna vastavat kvalifikatsiooni tõendav paber on tal olemas, kasutas ta lihtsalt võimalust pingevabalt kõike kaasa teha. “See koolitus maksab küll palju, ent kes seda läbinud ei ole, neile julgen soovitada küll,” märkis Kaarna.

Koondise peatreeneri sõnul tundis ta, et siinsed treenerid vajaksid ka teistsugust lähenemist, mistõttu kirjeldatud kursuse välja pakkuski.

“Jalgpallitreeneril peab olema selleks tööks kirg, kui seda ei ole, siis ei saa inimene olla ka hea treener, nagu ei saa ta olla hea mängija,” teab Boanas.

2010 JAANUAR JALKA

23

peegli peegeldused

Naised pikali ja püsti Seekord pakume vutipilte naistest, kes on võitlushoos palli pärast murul pikali või kohe-kohe kukkumas. Võitlust on naiste jalgpallis küll ja küll.

lembit peegel

Aastalõpupidudelt efektsete kostüümidega meelde jäänud Ave Pajo rohelisel murul omas elemendis.

Liis Emajõe vajab abi ja aega toibumiseks.

24

JALKA JAANUAR 2010

Katrin Loo vastasele jalgade vahelt ära tegemas.

peegli peegeldused

Eneli Sarv on teinud, mis suutnud – nüüd jääb üle vaadata, kas sellest piisas.

Ka Katrin Loo ja Kadi Einola paistavad pikali olevat – miks muidu üles vahtida?

Getter Laar on kinni haaranud Ave Pajo jalgadest – siin lõhnab tugevalt penalti järele.

Marina Karžetskaja on palli endale haaranud, Lea Saapari haarab endale kohe maapind.

2010 JAANUAR JALKA JALKA

25

Foto: Lembit Peegel

Mihkel Aksalu luurab, kas anda kiire sööt või viita aega.

26

JALKA JAANUAR 2010

usutlus

Mihkel Aksalu: mu aeg tiksub

Flora väravavaht Mihkel Aksalu tahab välismaale. Et teada saada, milleks ta suuteline on.

Muidu ei pääse ka koondisse, sest ees on Pareiko, Londak ja Kotenko.

Indrek Schwede

Mart Poom on sinust rääkinud kui enese mantlipärijast, aga praegu piilud Eesti koondise väravat hoopis Pareiko, Londaku ja Kotenko selja tagant. Millal sinust esikinnas saab?

(Mõtleb – toim.) Ma pole isiklikult kuulnud, et Poom oleks seda öelnud. Aivar (Pohlak) on. Jalgpallis pole midagi kindlat. Asjad ei käi nii, et keegi ootab kellestki midagi ja siis nii lähebki. Aga kahtlemata on see tunnustus ja üritan nende inimeste ootusi mitte petta.

Pareiko on 32, Londak 29 ja Kotenko 28. Sina 25. Samas – Iker Casillas hakkas Madridi Reali puuri kaitsma juba teismelisena.

Minu aeg ka tiksub. Loodan välismaal kätt proovida, aga saab näha, kas see õnnestub või jäängi Eesti Meistriliigasse. Mu lootused on suured, loodan järgmiseks aastaks välisklubi leida.

Ega Florast vist koondise väravasse jõua?

Viis aastat tagasi ei olnud see raske, sest siis ei olnud nii palju mängijaid välismaal. Aga viimasel koondise kogunemisel oli Eestist vist kaks mängijat kahekümnest. Olukord on totaalselt muutunud. See seab lati kõrgemale. Pead mängima välismaal, et koondises mänguaega saada.

Kuuldavasti on sul olnud huvilisi isegi Inglismaa meistrisarja klubidest.

Kõik on olnud jutu tasandil. Konkreetseid pakkumisi ja testimisele kutsumisi pole.

Kas Eesti liiga sinu jaoks kitsaks pole muutunud?

Kas just kitsaks, aga ... see on nagu ... Kui mängudes adrenaliini enam ei ole, mis kaks aastat tagasi oli, ja kui mängus saad heal juhul 3-4 korda palli puudutada, siis on raske leida motivatsiooni. Raskeid mänge võib terve hooaja jooksul lugeda kokku kahe käe sõrmedel. Lisaks Balti liiga ja mõned euromängud.

Hooaja jooksul on 40 mängu ja ainult 15 on sellised, et vana hea tunne on sees: adrenaliin on laes. See on mulle häirekellaks, et on aeg edasi liikuda.

Noored kasvavad ka peale ja neile on mänguaega vaja. Mina võin ka olla pidur kellelegi, kes ei saa oma võimalusi realiseerida.

Äkki oleks aeg klubi ja agenti survestada, et tahad ära välismaale?

Olen oma agendi Tarmo Lehistega sellest rääkinud. (Paar päeva hiljem sõitiski Aksalu Sheffield United´isse testimisele - toim.).

Oled kolm aastat olnud Flora esinumber väravas. Kas Meistriliiga on lahjemaks muutunud?

Mina ütleks, et tase on üldjoontes sama, kolme aastaga pole drastilisi muutusi toimunud. Eks mängijad lähevad ise paremaks ja kui nende käest küsida, siis neile tundub, et liiga on muutunud nõrgemaks.

Flora meistriliigahooaeg ebaõnnestus, aga kuidas enese esitusi hindad?

Suuri läbikukkumisi pole olnud. Kui võtta kolm hooaega, mil olen olnud põhiväravavaht, siis sisselastud väravate arv on ikka sama: mängin 31−33 mängu ja olen sisse lasknud 28−30.

“

„

Hooaja jooksul on 40 mängu ja ainult 15 on sellised, et vana hea tunne on sees: adrenaliin on laes.

Lõppenud hooajal lasid 31 mänguga selja taha lüüa 29 kolli.

See näitaja on sama olnud. Klubi koha määrab see, mitu väravat me ise lööme. Varem lõime rohkem väravaid. Viimasel hooajal ma enda teada ühtki mängu “ära ei teinud” – tobedat väravat lüüa ei lasknud. Eesti liigale lisanduvad euromängud ja Balti liiga. Võib rahule jääda, aga rõõmustamiseks pole põhjust.

Miks Flora medalile ei jõudnud? Miks löödi vähe väravaid?

Kui kõik hammasrattad käekellas ei tööta, siis kell hakkab taha jääma, ja kui patareid on tühjad, ei liiguta edasi. Oli vigastusi, muid probleeme. Olid palgamured, millest nüüdseks on ka avalikult räägitud. Ei oldud võimelised medalite pärast kaasa rääkima. Eks me ole pannud paberile neid põhjusi.

2010 JAANUAR JALKA

27

usutlus

“

Kui meeskond üldjoontes samaks jääb, siis ega ole kerge parema koha eest võidelda.

„

Foto: Lembit Peegel

Kui Aksalu pallini ei küüni, võib Levadia saada penalti.

Me kaotasime palju pärast koondisemänge – peatreener oli koondisega eemal, palju poisse tegi kaasa U21 koondises.

Me otsisime, aga ei suutnud terve hooaja jooksul leida põhikoosseisu. Pluss kehv väravate löömine. Vaadake, kui palju medalikolmik lõi ja kui palju meie lõime! (Levadia lõi 121, Sillamäe 85, Trans 82 ja Flora 79 – toim.)

Palgavõlg oli ka üks põhjusi. Kunagi saadeti Flora kapten lausa ultimaatumit esitama, et enne trenni ei tule, kui palka makstakse. Kas teie võtsite asja rahulikumalt?

Eks see palgavõlg ole alati avalik saladus olnud. Aga meeskond üritas kõigele vaatamata moraali üleval hoida. Aga muidugi ei tea, mis probleemid sellest tulenevalt kellelgi personaalselt võisid olla. Kellelgi ikka midagi kuskilt pitsitas ja ta ei saanud anda, mis tal tase lubas. Väikestest probleemidest sai suur probleem, mis väljendus neljandas kohas.

Aivar Pohlak on ise tõdenud, et tema aur kulub jalgpalliliidu presidendina Eesti jalgpallile ja Flora jaoks aega napib. Kas see torkab ka mängijatele silma?

Mul on seda raske öelda, sest olen olnud klubis 2003. aastast. Sealt saadik on Aivar olnud 90% jalgpalliliidu juures. Minu Floras oleku ajal on tema rabelenud jalgpalliliidu poole peal, ei mäleta, et oleks teda klubi igapäevategemiste juures näinud. Eks see on loogiline ka – ta on ise öelnud, et see on tema elutöö.

Ma ei tea, kuidas olid lood üheksakümnendate alguses, aga viimasel hooajal ta käis vaatamas enamikku kodumängusid ja paari välismängu ka. Ta on nüüd rohkem asjadega kursis, kui oli paar aastat tagasi.

Milliseid vigu tegi Tarmo Rüütli Floras?

Ma ei tahaks sellest rääkida. See pole minu ... Ma ei peaks sõna võtma.

Martin Reim on väliselt Rüütli masti mees: häält ei tõsta, mõjub autoriteediga. Äkki vajab Flora ikkagi sellist 28

JALKA JAANUAR 2010

treenerit, kes rusika lauale lööb?

Enne tuleb Martinile võimalus anda. Ta on olnud selle asja sees ikka väga kaua. Ta tegi ühe aasta väikse pausi mängijatest ja treeningutest. Võib-olla on tal värsked ideed ja ta lööb need lauale. Ma arvan, et Martinil on piisavalt häält, autoriteeti ja kogemusi, et võistkonda vedada. Järgmise aasta lõpus saame näha.

Kui Flora koosseis jääb laias laastus samaks, ei tule meistritiitlit ka 2010. aastal. Kivist vett välja ei pigista. Tasemevahe määrab.

Hooajad pole vennad. Üllatusi ja jama võib teele ette tulla kõigile. Kõigile võivad osaks saada samad probleemid nagu Florale. Aga medalikohtadele võitlevad need, kelle pink on pikem. Meile oli hooaeg õpetlik. Tuleb neljanda koha hooajast teha järeldusi ja midagi muuta. Kokkuvõttes on väga suur osa kanda siiski mängijatel. Mida suurem valik, seda suurem tõenäosus on hea koht saada. Aga mis mõte on rääkida noortesüsteemist, kui sealt mängijaid peale ei kasva. Neile tuleb ka võimalus anda. Kui üks hooaeg läheb aia taha, siis teine võib õnnestuda. Mõni võib pingilt tõusta ja mängu teha.

Kui meeskond üldjoontes samaks jääb, siis ega ole kerge parema koha eest võidelda. Aga veel kord: hooajad pole vennad.

Oled esimene saarlane Eesti koondises. Kuidas jalka juurde sattusid?

Elasin Kuressaares korterelamus. Korrusmajade vahel oli suur hoov. Puid polnud, oli vutiplats. Poisid ja mehed mängisid, mina olin siis väike ja mul ei olnud muud valikut, kui akna pealt vaadata. See igaõhtune pallitagumine oli sütitav asi ja vanemaks saades hakkasin isegi mängima. Väiksed poisid tohtisid mängida päeval ja kui õhtul suured poisid tulid, löödi plats puhtaks. Siis ehitati meie mängupaik mänguväljakuid täis – kiiged jms. Otsiti alternatiive.

Mere lähedal oli koht, kuhu tehti kõrkjatesse suur plats.

usutlus Kopsiti väravad üles. Alguses iga mees sinna ei tohtinudki minna. Eesõigus oli vanematel poistel, kes olid niitnud ja puust väravad teinud. Oli selline keelu ja loa süsteem peal.

Koolis läksin võrku mängima. Mängisin neli-viis aastat, käisime võistlustel. Siis kutsus Johannes Kaju pundi poisse kokku ja algasid jalgpallitreeningud. Läksin ka, minu kodukohast oli seal palju poisse.

Väravasse sattusid kohe algusest?

Päris alguses olin väravas, siis keskkaitses, siis isegi poolkaitses ja lõpuks ikka jälle väravas.

Kas meeleldi?

Muidugi. Esimesed väravavahi treeningud sai tehtud praeguse Kuressaare mängija Taavi Azaroviga. Tema oli vanem mängija ja andis andis näpunäiteid. Olin 8-, 9- või 10aastane.

Mulle see hüppamise asi meeldis ja tuli hästi välja ka.

Kas võrkpallitaust aitas?

Seda on raske öelda, kas see aitas, aga kahjuks pole ta ka tulnud.

Kunagi oli jalgpall Saaremaal tundmatu maa. Kas suhtumine on muutunud?

Kui Kuressaarest jõutakse juba Eesti noortekoondisse, siis

cv

tegeletakse järelikult õige asjaga. Inimesed, kes viitsivad ja jaksavad asju ajada, teevad õigeid asju.

Kas sul eeskujusid ka on olnud?

Kui väiksena jalgpallist huvitusin, siis hakkas arenema ka satelliittelevisioon. Nägin Bundesliga mänge ja lemmikmeeskonnaks kujunes Dortmundi Borussia, kellel olid triibulised neoonkollased särgid. Mulle see värv meeldis.

Noorukina sattusin nägema ka Kuressaares peetud Eesti – Soome maavõistlust, Flora käis meil mängimas. Pool klassi tegi meil poppi, et Flora mängu minna vaatama.

Kas Flora on olnud sulle eriline klubi?

No see oli siis ainuke klubi, kes käis ja tegi selliseid populariseerivaid jalgpallipäevi. Ma ei tea, kui palju nad nende üritustega on inimesi jalgpalli juurde toonud, aga vähemalt ühe mängija on nad minu näol saanud! Mäletan Martin Reimi ja Tibu (Martin Kaalma) ning vist oli ka (Marko) Kristal seal.

Minu jaoks oli see suur sündmus. Kui Arno Pijpers mind 2002. aastal kutsus, siis oli selline aukartustäratav ja meeldiv tunne. Kunagi sai nendele meestele alt üles vaadata ja nüüd saab koos trenni teha. Sellest olin unistanud − et oleks tore nendega koos trenni teha või vähemalt samal tasemel mängida.

See verstapost langeski. Nüüd ongi vaja teha järgmine samm.

Foto: Lembit Peegel

Mihkel Aksalu Sündinud: 07.11.1984 Klubi: Tallinna FC Flora Kaal ja kasv: 85 kg, 194 cm Karjäär: 2000 JK Muhumaa 11/0 (Est 1. div) 2000 FC Kuressaare 1/0 (Est PL) 2001 JK Muhumaa 16/0 (II liiga) 2002 JK Sörve 12/0 (II liiga) 2003 FC Flora Tallinn 1/0 (ML) 2003 HÜJK Emmaste 10/0 (II liiga) 2003 JK Pärnu Tervis 7/0 (I liiga) 2004 JK Pärnu Tervis 15/0 (I liiga) 2004 SK Lelle 2/0 (II liiga) 2005 FC Flora Tallinn 8/0 (ML) 2005 JK Pärnu Tervis 7/0 (I liiga) 2006 FC Flora Tallinn 15/0 (ML) 2006 FC Flora II Tallinn 6/0 (II liiga) 2007 FC Flora Tallinn 30/0 (ML) 2008 FC Flora Tallinn 30/0 (ML) 2009 FC Flora Tallinn 31/0 (ML) Allikas: Marko Välja (vmarko@hot.ee) Jess! Koll! – näib, nagu oleks Aksalu ise värava löönud.

2010 JAANUAR JALKA

29

jalgpall & kunst

August Künnapu maalib jalgpalli Kunstnik August Künnapu on oma maalidel kujutanud ka sporti, sh jalgpalli. Ta pole peljanud siseneda valdkonda, millest kunst end tavaliselt distantseerib.

Indrek Schwede Foto: Aive Mets

August Künnapu oma ateljees.

August Künnapu Sündinud 06.02.1978 Tallinnas. Maalikunstnik, ajatu ajalehe “Epifanio” toimetaja, EKA maaliõppejõud ja pisipoeg Alberto isa.

Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna. Õppinud kunsti Slade’i Kunstikoolis Londonis.

Teinud isikunäitusi Riias, Berliinis, Walesis (koos Vilen Künnapuga), Filipiinidel, Tallinnas ja Pärnus. Osalenud grupinäitustel Skandinaavia ja Baltimaades, Londonis, Luxembourgis ja Taiwanis. Tema töid on Tartu Kunstimuuseumi, Viinistu Kunstimuuseumi ja Eesti Kunstimuuseumi kogudes ning erakollektsioonides Eestis, Taanis ja USAs. Vaata ka: www.augustkunnapu.epifanio.eu, www.epifanio.ee

30

JALKA JAANUAR 2010

N

ii kunst kui ka kirjandus on oma kasuvenna kehakultuuri peale vaadanud ikka võõristusega. Spordi dünaamilisus, ka spetsiifilisus peidab endas ohte, mille kujutamine lõuendil, skulptuuris, teatris, kinokunstis või sõnas on riskantne. August Künnapu maalidel on iluuisutajad, jalgpallurid, kergejõustiklased, squash’imängijad, tennisistid, surfajad, vesivõimlejad, baleriinid. Pildid on loomulikud ja pretensioonitud, neis puudub justkui ülalnimetatud teadmine riskist.

Kunstnik ei ole ise harrastanud kaugeltki kõiki alasid, mida ta on kujutanud. “Tegelen ujumise ja rattasõiduga.

Aastaid tagasi võtsin osa isegi rattamatkast Albaanias,” lausub Künnapu. Ta on mänginud ka squash’i ja üheksakümnendate lõpus togis vutti koos selliste

loomeinimestega nagu Jaan Toomik (vt Jalka 5/2009), Jüri Ojaver, Urmas Muru, Erki Kasemets, Ants Juske, Johannes Saar.

“See oli põgus kokkupuude jalkaga,” räägib August Künnapu. “Vahel mängisime väikeste vene poistega, kes olid suurte meeste vahel head manööverdajad ning tulid ja lõid palli osavalt väravasse. Mind kutsus sinna punti arhitekt ja maalikunstnik Urmas Muru, kui olin just kunstnikuteed alustamas. Sel ajal hakkasin osalema esimestel näitustel.

Jalgpalli läksin mängima hea füüsilise vormi ja seltskonna pärast. Ma ei olnud teps mitte hea jalgpallur, aga mind võlus meeskonnatöö ja mängu dünaamika.”

Künnapu pole sagedane külaline spordivõistlustel. Näiteks jalgpalli käis ta viimati oma silmaga vaatamas kümmekond aastat tagasi. Inspiratsiooni spordi maalimiseks saab ta hoopis ajakirju lapates.

“

Minu jaoks ei ole niivõrd oluline, kas tegemist on jalgpalluri, kassi või majaga. Mind huvitab portreteeritava olemus. Üritan tabada asja hinge.

„

“Olen inspiratsiooni saanud Ida-Saksa ja squash’iajakirju sirvides, aga ka olümpiaraamatuid lehitsedes,” selgitab Künnapu, kelle pilku köidavad dünaamilised pildid. “Sport ise ongi ju dünaamiline, kohapeal seda ei maali. Aga hea pildi teinud spordifotograaf saab mõjutada ka mind. Fotol on peatatud aeg, hetk,

jalgpall & kunst kuidas kõrgushüppaja ületab latti.

Spordis on palju ootamatuid liigutusi: jalgpallur lööki või baleriin keerukat piruetti sooritamas.”

Spordipilt on Künnapu jaoks algtõuge.

Tihtipeale muudab ta kompositsiooni.

Squash’i mänginuna teab ta ala dünaamikat ja liigutusi. Kuigi maal peaks olema tõetruu ja veenev, lisab Künnapu sinna nihestatuse, deformatsiooni.

“Kunst koosnebki vigadest, aga need peavad olema esitatud usutavalt,” räägib Künnapu. “Igat lihasgruppi ei ole vaja peensusteni tunda, aga algteadmised võiksid siiski olla.”

Kust ikkagi huvi ja tahe maalida sporti? Õigemini – miks Künnapu ei karda kujutada sporti?

“Minu jaoks ei ole niivõrd oluline, kas tegemist on jalgpalluri, kassi või majaga,” ütleb Künnapu. “Mind huvitab portreteeritava olemus. Üritan tabada asja hinge.”

Samas möönab Künnapu, et midagi peab teda temaatikas paeluma ja tal pole ükskõik, mida maalib.

“Kunst peaks olema positiivne,” selgitab ta. “Hea kunstinäitus on nagu energiatankla, kuhu vaataja astub sisse, tutvub töödega ja tal on mõneks päevaks, mõnel isegi terveks eluks garanteeritud hea tuju ja rõõmus olek.”

Õppis arhitektuuri

August Künnapu (31) on arhitekt Vilen Künnapu ja arhitektuuriajaloolase Liivi Künnapu poeg. Ta on diplomeeritud arhitekt, kuid leidis end siiski maalijana.

“Ma pole väga praktiline inimene,” räägib August Künnapu. “Kolleeg Lembit Sarapuu ütles tabavalt, et maalikunstniku vastutuseaste on arhitekti omast erinev.

Teed maali valmis ja kui see ebaõnnestub, paned kapi taha peitu. Aga kui keegi teeb linna suure maja, mis inimestele ei meeldi, siis see tekitab rohkem jama ja segadust. Maalikunstis saan ise reeglid kehtestada, arhitektuuris on rohkem kooskõlastusi ja ettekirjutisi ja piiranguid.”

Peale maalimise toimetab Künnapu kultuurilehte Epifanio, mis käsitleb eri kultuurivaldkondade olemust. Eesti Kunstiakadeemias õpetab Künnapu üliõpilastele maalimist.

“Pean oluliseks tudengite julgustamist,” ütleb Künnapu. “Ise kasutan maalimisel julgelt värve. Sain selle kaasa Kevade tänava lastekunstikoolis.

Tudengid võivad areneda teises suunas – tehakse ju ka mustvalgeid pilte – aga nad peavad julgema katsetada ja oma teed minema.”

“Maailmas on kõik võrdsed, ma ei

allu autoriteetidele,” sõnastab Künnapu oma põhimõtte ja lisab: “Mu õpetaja Kaido Ole ütles kord, et kunstnikul on teiste ees eelis: kui päriselus midagi nässu läheb, siis kunstimaailmas saad seda muuta. Teed, nagu asi võinuks olla.

Aga kui oled tuuker ja sukeldud sadade meetrite sügavusse ja siis hapnikuballoon katki läheb, ei saa midagi muuta.”

Maali “Jalgpallurid” idee sai August Künnapu mõni aasta tagasi ühest olümpiaraamatust.

Talle avaldas muljet õhus lendlev mees.

Müstiline valgus ja mingi eriline lumm – sellisena kirjeldab Künnapu fotot, mis tõukas ta maalima jalgpallifanaatikuid tribüünil.

2010 JAANUAR JALKA

31

Daniel van Buyten

32

Foto: Jon Buckle/Scanpix

Bayern M端nchen

JALKA JAANUAR 2010

2010 JAANUAR JALKA

33

Karim Benzema

34

Foto: Stephen Pond/Scanpix

Real Madrid

JALKA JAANUAR 2010

2010 JAANUAR JALKA

35

Robbie Keane

36

Foto: Mike Egerton/Scanpix

Tottenham Hotspur

JALKA JAANUAR 2010

2010 JAANUAR JALKA

37

abc

ABC Näpunäiteid iseõppijale — löök väravale

Madal ja kõrge löök

Eesti Jalgpalli Liidu koolitaja Urmas Kirsi abiga tutvustame lööki väravale. Nagu eelmisedki koolitükid, on need mõeldud eelkõige iseõppijaile. Ka harjutusi saab teha üksi või kaaslasega.

Madala löögi puhul pead palli tabama keskele (joonis 2).

Kui tahad palli kõrgele lüüa (maast üles tõsta), pead teda tabama altpoolt (joonis 3). Keha pead kallutama pisut tahapoole (joonis 4). Kui liiga palju kallutad, kaotad tasakaalu.

Sageli on tahapoole kallutatud keha põhjuseks, miks madalat palli lööma hakanud palluri sooritus pilvedesse suundub.

Löögi õppimist peaks alustama seisva palli löömisest.

Tugijalg peab olema palli kõrval, keha ettepoole kallutatud. Löögijalg on pöiast väljasirutatud ja jäik ning jääb väljasirutatuks löögi lõpuni. joonis 3

Löök otse jalapealsega See on kõige tugevam löök, kui palli õigesti tabada. Seisva palli löömisel (karistuslöök) tehakse hoovõtt lühikeste sammudega, kusjuures viimane samm on venitatud natuke pikemaks, et sättida löögijalga. Löögihetkel on keha kallutatud ettepoole palli kohale (joonis 1). Löögi hetkel peab vaatama palli. Madala löögi puhul peab palli tabama keskele (joonis 2).

Kui löök tehtud, siis jalg saadab palli, teeb löögikaare liigutuse lõpuni, mitte ei lähe kohe maha.

joonis 4

Löök jalapealse osaga ja välisküljega (vintlöögid) Reeglid on samad, mis jalapealselöögi puhul, aga hoojooks tehakse palli suhtes nurga alt. Vintpallide löömiseks pead palli n-ö lõikama (joonis 5). Kui tahad, et pall madalalt liiguks, taba teda kõrgemalt. Kui eesmärgiks on teha kõrgemalt lendav löök, pead palli tabama altpoolt. Vintlööke kasutatakse põhiliselt karistuslöökide ja nurgalöökide sooritamisel.

joonis 5

joonis 6

Löök siseküljega joonis 1

joonis 2

Tugijala-poolne käsi on alati eespool ja löögijala-poolne käsi on tagapool. Niiviisi aitavad käed tasakaalu hoida.

Urmas Kirs: “Löögile ei anna tugevust mitte pikk hoojooks ega suur jalahoog, vaid jala liigutuse kiirus puusast ja põlvest.

Tegelikult piisab viiest-kuuest hoovõtusammust ja kui palli õigesti tabada, tuleb tugev löök. Pöid peab olema välja sirutatud ja jäik (pinges).”

Veereva palli puhul kehtivad samad reeglid, aga peab arvestama, et tugijala peab maha asetama nii, et pall oleks löögihetkel tema kõrval. Näiteks kui pall liigub sinu ees ettepoole, pead tugijala maha panema natuke pallist ettepoole.

38

JALKA JAANUAR 2010

Seda lööki kasutatakse kõige enam trahvikastis, kui väravani on vähe maad ja/või kui ollakse väravavahiga üks-üks olukorras. See löök ei nõua pikka hoovõttu jalaga, ta on ootamatum ja täpsem (joonis 6).

Pealöök Oluline on palli tabamine, milleks peavad silmad lahti olema.

Palli peab tabama otsaesisega. Tavaliselt lüüakse kaitsefaasis pallid otse tagasi ja rünnakul suunatakse pallid pigem külje peale. Löögi ettevalmistamisel viiakse ülakeha tagasi (tõmmatakse n-ö vibu pingule) ja käed on laiali (aitavad tasakaalu hoida).

Urmas Kirs: “Kui pall jõuab rindkere kohale, tehakse löögiliigutus: kõigepealt viiakse ette keha (vibu sirgu) ja kas kontaktil palliga või nõks enne, antakse pallile liikumissuund

abc

ABC ja tugevus, et pea viiakse kaelast ette.”

Samad reeglid kehtivad külje pealt löögi puhul, kui on näiteks nurgalöögi olukord. Palli on raskem tabada, sest selle peab suunama kõrvale.

Pealöök hüppe pealt Pealöögi õppimist on kõige parem alustada kaks jalga maas.

Seejärel võiks proovida äratõuget kahelt jalalt. Ühe jalaga äratõuget tehakse jooksu pealt.

Urmas Kirs: “Kõige efektiivsem löök on ühelt jalalt tõugates. Siis saad hüpata hoo pealt ja küünid kõrgemale. Saad kasutada jooksu hoogu, mis annab juurde löögi tugevusele.”

Pealöök nõuab head koordinatsiooni, et arvestada palli liikumise kiirust ja suunda. Pead hüppe õigesti ajastama: kui tugevalt ja millal maast lahti tõugata ja millal palli tabada.

Pealöögi puhul on enim esinevad vead: silmad on kinni; keeratakse pallile pealagi ette; hüpe ajastatakse valesti; küljele lööki lüüakse vasaku või parempoolse peaküljega; unustatakse keha enne lööki taha viia (vibu pingule); käte kasutamine tasakaalu hoidmiseks unustatakse.

Harjutused Harjutus 1. Proovi jalapealselöögiga tabada kindlat punkti seinal või saada pihta tähisele. Kui saad kasutada näiteks seinale maalitud väravat, jaga see eri ruutudeks või tsoonideks ja ürita neid tabada. Oluline on, et pall liiguks otse. Sõbraga mängides saavad mõlemad endale maha märkida värava ja korraldada löögivõistluse kordamööda lüües.

Harjutus 2 ehk “Väravavahi punktid”. Saab mängida kahekesi ja enamakesi. On üks värav, mida üks mängija kaitseb ja teised kordamööda löövad. Kes lööb palli väravasse, saab punkti ja läheb ise väravat kaitsma. Iga tõrje annab väravavahile ühe punkti ja õiguse kaitsta seda niikaua, kuni keegi värava lööb. Võib mängida aja või punktide peale.

Harjutus 3. Pealöök. Hoia pall kahe käe vahel enda ees, vii keha taha ja löö pall enda eest ära. Nii õpid otsaesisega palli tabama ja silmi lahti hoidma.

Harjutus 4. Sõber viskab sulle palli kätega alt õhku (võid seda ka ise teha). Võtad hoogu ja lööd peaga. Edaspidi võid sama asja teha kahe ja ühe jala pealt õhku hüpates.

Harjutus 5. Kui oled sõbraga kahekesi, mõõtke maha 3 x 6 meetri suurune ala. 3 meetri suuruse ala mõlemad otsad on väravad. Kummaski väravas (väravajoonel) on üks mängija. Üks mängija viskab palli kahe käega õhku, et pall maanduks väljaku keskkohta. Teine mängija proovib lüüa palli peaga õhust, viskaja selja taha väravasse. Väravat tohib kaitsta kõigi kehaosadega, v.a kätega. Väravavaht peab olema joonel. Värava kõrguse saavad mängijad ise määrata. Kui on olemas kolmas mängija, võib palli näiteks külje pealt visata tema. Siis saab harjutada külje pealt (nurgalöögist) tuleva palli löömist. Kui kaaslast pole, võib ka ise endale palle ette visata ja tühja väravasse lüüa. Väljaku suurust saab muuta ja eri lööke harjutada võimalust ja taset mööda.

Erki Kesküla soovitab Treener Erki Kesküla löögiharjutus on selline.

Vastuliikuva palli löömine paarisammuliselt hoolt ühe puutega. Eesmärk on lüüa värav. Osalejaid on kaks või rohkem. Löögi sooritaja seisab näoga värava suunas. Söötja seisab värava läheduses seljaga värava ja näoga löögi sooritaja suunas. Söötja lööb siseküljega palli mööda maad lööja poole ja lööja lööb vastuliikuva palli ühe puutega kas jalapealse või siseküljega väravale. Nii söötja kui ka löögi sooritaja peaksid jälgima, et nende tugijalg asetseks löögi (söödu) momendil palli kõrval. Lööja võiks alustades seista 10–15 meetri kaugusel väravast. Samas võib söötja peale sööduandmist võtta endale väravavahi rolli. Alustada tuleks pigem nõrkade söötudega, et lööjal oleks lihtsam palli tabada. Samas ei tohiks pall enne lööjani jõudmist seisma jääda.

Variatsioonid: harjutuse käigus lihtsamalt raskemale üle minnes on võimalik muuta söötu tugevamaks (et pall ei tõuseks maast lahti) või nihutada lööjat sihtmärgist kaugemale.Võimalik kaaslasega võistelda! Edasi on võimalik muuta pisut söötja asendit (viia ta lööja suhtes väikese nurga alla).

2010 JAANUAR JALKA

39

abc

ABC Martin Reim õpetab DVD vahendusel Foto: Lembit Peegel

S

eitse aastat tagasi üllitas värske FC Flora peatreener Martin Reim kahes osas õppevideo, milles on puust ja punaseks tehtud söödu- ja löögitehnika, palli peatamine, trikid, petted ja pallivaldamise harjutused.

Nüüd tuleb sama materjal välja DVD-l.

“Kusjuures, punaseks on asi tehtud sõna otseses mõttes,” lausub Reim muigelsui: “Pildi ja graafika abil on punaseks tehtud, millise jalaosaga peab palli tabama! Kõik jalgpallimängus vajalikud algteadmised on DVD-l olemas, alates siseküljesöödust kuni käärlöökideni. Iga õpetuse juures on lõigud Eesti koondise mängudest, et oleks näidatud, millises olukorras millist tehnilist võtet kasutatakse.”

DVD tuleb jalgpalliliidu abil välja aastavahetusel. Reim tunnistab, et pole veel jõudnud tegeleda DVD müügiküsimustega, aga kindlasti saab seda osta Sportlandi suuremates kauplustes üle Eesti ja interneti teel tema jalgpallikooli koduleheküljelt www.mrjk.ee. DVD umbkaudne hind on 250 krooni. Õppefilmi materjal on täpselt sama mis 2002. aastal välja tulnud VHSil. Viimased on lihtsalt otsa saanud, aga vajadus nende järele püsib. DVD-plaadilt on parem õppida, sest sobiva peatüki või koha saab kerge vaevaga üles leida. Vajalikke oskusi saavad sealt ammutada nii algajad mängijad, treenerid kui ka lapsevanemad.

“Vahepeal möödunud seitsme aastaga pole tehnika poolest küll midagi muutunud,” sõnab Reim. “Tehakse ikka samu asju, aga kiiremini ja jõulisemalt. Siseküljesööt oli ka 19. sajandil ikka samasugune nagu praegu.”

Reimi sõnul on väga oluline tegeleda tehnikaga ka individuaalselt, mitte loota üksnes treeningute peale. Treeningutel kõike ei jõuagi teha ja eeskätt just žongleerimist ja trikke saab õppida koduõues.

40

JALKA JAANUAR 2010

Martin Reim pälvis detsembris Eesti Olümpiakomitee hõbedase mälestusmedali.

“Treeningutel annab treener näpunäiteid ja parandab mängijate vigu, aga kes tahab heaks mängijaks saada, peab ise palliga juurde tegema,” räägib Reim, kes ise oli oma nooruses usin kodus treenija.

“Minu nooruses tõukas lakkamatule pallimängimisele ka võimaluste vähesus,” arutleb Reim. “Samas polnud kusagilt võtta või oli väga kasinalt õppematerjale. Tänapäeva noored peaksid kasutama kõiki võimalusi, et saada heaks jalgpalluriks, sest teed headesse klubidesse on lahti!”

Indrek Schwede

telgitagused

Millist jalgpallisaabast ja kus kasutada?

Millist jalgpallisaabast kasutada kunstmurul? Millist siis, kui väljak on jäine? Millised on üleüldse variandid?

Vastuse annavad suurte kogemustega Meelis Rooba ja Indrek Zelinski.

Mihkel Uiboleht

J

algpallireeglite järgi kuulub mängija kohustuslikku põhivarustusse jalgpallisärk ja spordipüksid (kui kasutatakse alusrõivaid, peab nende värv ühtima pealmise riide värviga), põlvikud, säärekaitsed ja jalanõud.

A. Le Coq Arenal asuvat Sportlandi spetsiaalset jalgpallipoodi, kus müügil kõik vutimänguks vajalik, juhatab ekskoondislane Meelis Rooba. Nike pakub poes viit tüüpi jalgpallijalanõusid: pehme muruväljak (soft ground), muruväljak (firm ground), kunstmuruväljak (artifical turf), kruusaväljak (multiground) ja siseväljak (indoor court).

“Meie poes on väga lai valik jalgpallisaapaid ja muud varustust. Lisaks saavad need, kes kindlad pole, milline on just neile õige saabas, meie teenindajate käest alati nõu küsida. Saabaste puhul on kõik täiesti individuaalne, siin pole ühtegi rumalat küsimust,” ütleb Rooba.

Kas teadsid?

Reeglitega on paika pandud, et põhivarustus koosneb eraldi esemetest, st särk ja püksid on eraldi esemed ning ühtset trikood pole lubatud kanda. Reeglid näevad ette ka, et särkidel peavad olema varrukad.

Reklaam on lubatud ainult mängijate särkidel. Reklaami kasutamine pükstel, sokkidel ja saabastel on keelatud. Mängijate alussärkidel ei tohi olla reklaame ega loosungeid. Kohustuslikul põhivarustusel ei tohi olla poliitilisi, religioosseid või isiklikke avaldusi sisaldavaid reklaame.

karjääri lõpetanud Indrek Zelinski.

“Sõltub kunstmurust, kuid kõigil nüüdisaegsetel kunstmuruväljakutel on hea muruväljaku saapaga mängida. Kunstmuru saabas on pehmem kui tavaline, tema tald on pehmem. Mina tunnen ennast muruväljaku putsaga kindlamalt.

Kunstmurusaapad on ehk rohkem tehnika ja pallikontrolli trenniks. Uutel kunstmurudel võib rahulikult muruputsaga mängida, pole probleemi.”

Zelinski tõdeb, et kunstmurul mõjuvad pidurdused ja erinevad liigutused Muruputsadega lihastele ja liigestele kurnavamalt, miskunstmuruväljakul Pehme muruväljaku putsa on kuue, muru- tõttu tuleb veidi ümber harjuda. Pehme muruväljaku putsat tuleb kasutada väljaku oma 13 korgiga. Kunstmuru- ja sügiseti, kui sajused ilmad muudavad kruusaväljaku saabaste tald on kirjum väljaku väga pehmeks. (vaata juuresolevalt pildilt), siseväljakul “Kõik sõltub ka temperatuurist. Kui mängimiseks oleva jalatsi tald on sile. väljak on jäine, siis libised ikka, kuid “Enamjaolt kasutasin muruväljaku ehk 13 korgiga putsat,” selgitab värskelt kummitald on siin ehk parem, sest siis tunnetad platsi rohkem. Kui on värskelt NIKE JALGPALLIJALATSITE TÜÜBID NIKE JALGPALLIJALATSITE TÜÜBID sadanud lumi, siis jällegi kunstmuru saaSG ( SOFT GROUND ) – PEHME MURUVÄLJAK bastele jääb see talla alla hästi kinni, sest FG ( FIRM GROUND ) – MURUVÄLJAK seal on palju nuppe. 13 korgiga saapa puhul TF ( ARTIFICAL TURF ) – KUNSTMURUVÄLJAK ei jää lumi nii kergelt kinni,” tutvustab Zelinski.

MG ( MULTIGROUND ) – KRUUSAVÄLJAK Endise koondise ründaja sõnul on jalgIC ( INDOOR COURT ) – SISEVÄLJAK pallisaapa valiku puhul palju kinni selles, kui-

das jalanõu just konkreetsele inimesele sobib, kuidas mängija end kindlamana tunneb ja milline on tema jala kuju.

“Putsa on mängija kõige tähtsam töövahend – oma putsa võtavad mängijad igale poole kaasa, nii klubi kui ka koondise mängudele. Tähtis on, et putsa n-ö ära ei väsi, lössi ei vaju.”

Zelinski mängis lemmiksaapad ribadeks

Zelinski kirjeldab, kuidas ta kord tegi hooaja ettevalmistuse selliselt, et treeningutel kasutas alati kunstmurujalatseid, kuid mängudel alati muruputsasid.

Teisel hooajal kasutas vanameister aga nii trennis kui ka mängudel murusaapaid.

“Tunnetamise küsimus. Mäletan, et kord Küprosel treeninglaagris polnud tükk aega vihma sadanud ja väljakud kuivasid ära. Muruplats oli nagu savi, tallad muutusid valusaks. Siis ütles küll Teitur (Thordarson), et kellel on kaasas, kasutagu kunstmuruputsasid,” tõi Zelinski näite, kuidas kunstmurusaapad võivad muruväljakul kasuks tulla.

Indrek Zelinski kinnitab oma kogemusele toetudes tuntud tõde: kõige paremad on ikka need saapad, mida mängija niikaua kasutab, et need räbalateks muutuvad. “Mängisin Nike Vaporitega – olin harjunud ja sobisid väga hästi, nii head kerged. Kollased saapad, seest oli vooder katki. Lappisin neid ja liimisin uuesti kokku, aga lõpuks lagunesid täitsa ära,” meenutab Zelinski.

2010 JAANUAR JALKA

41

Foto: Christof Stache/AP/Scanpix

Thomas M체lleri hooaeg on olnud k천rgelennuline. Siililegi selge!

42

JALKA JAANUAR 2010

välistäht

Noor pommitaja

Thomas Müller Müncheni Bayerni fännide mälusügavikus pulseeris 30 aastat hüüe “Müller vor, noch ein Tor!” (“Müller, edasi, veel üks koll!”), mis ootas kannatamatult, et taas kunagise väe ja võimsusega üle Baierimaa kaikuda. Lõpuks ometi on selleks põhjust. lennart komp

13 hooaega saatsid Bayerni poolehoidjad selle hõikega väravamasin Gerd Müllerit, keda üle maailma tuntakse nime all Der Bomber. Uus pommitaja, uus Müller kannab eesnime Thomas ja temagi on maias väravaid lööma. Ning ei, nad ei ole sugulased.

Vahest on hullumeelne mõelda, et Bayerni dirigendi Louis van Gaali tänavuse nutuse noodirea ainsaks mažoorseks heliks loodud 20aastane Thomas Müller ületab klubi eest 453 mängus 398 väravat löönud Gerd Mülleri rekordid, kuid vaatamata noorele eale on temalgi üht ja teist ette näidata. Ja asjata ei ole ta välja teeninud võrdlust nimeka kaimuga.

Hooaja-eelsel turniiril lõi ta 3:0 võidumängus AC Milani vastu kaks väravat ja aitas sepistada kolmanda. Luca Toni, Ivica Olici, Mario Gomezi ja Miroslav Klose ees van Gaali usalduse teeninud Müller õigustas seda kahe väravaga Bundesligas Dortmundi Borussia vastu, millele lisas mõni päev hiljem veel kaks Meistrite Liiga avakohtumises Haifa Maccabiga.

Ei saa öelda, et nimetatud nelik oleks vilets, sest viimase kahe aasta jooksul on kõikide turniiride ning liigade peale löödud kokku enam kui 200 väravat.

Samuti on van Gaali valikus kaks maailmaklassi ääremängijat Franck Ribery ja Arjen Robben, rääkimata Bastian Schweinsteigerist ja Jose Sosast.

“Poiss on sensatsioon!” ei suutnud

Bayerni legend Franz Beckenbauer oma õhinat varjata. “Ta võib mängida ründes ja on näidanud nupukust tegutseda ka keskväljal.”

Gerd Müller: Thomas kohe koondisse!

Tänavu esimest korda U21 koondise kutse saanud Müller harjutas novembris juba A-koondisega ning peatreener Joachim Löw andis mõista, et noormees võib sõita ka Lõuna-Aafrika Vabariiki.

Muidugi mitte turismireisile, vaid koondislasena maailmameistrivõistlustele.

“Loomulikult ei ole me MMi koosseisu veel kindlaks määranud ja Müller on olnud sel hooajal muljetavaldav.

Palju võib veel juhtuda,” lausus Löw novembris.

Mis aga puutub Thomase kuulsamasse ametivenda, siis Gerd Mülleri kõike

muud kui tagasihoidliku arvamuse järgi ei ole Löwil tarvis üldse pikalt mõtiskleda, sest tema praegune valik ei kõlbavat kuhugi. Saati siis MMile.

“Kui vaadata, kes praegu A-koondisesse kuuluvad, siis minu ajal ei oleks nad saanud palli nuusutadagi!” teatas 63aastane Müller Klose, Gomezi ja Lukas Podolski oskusi kommenteerides.

“Thomas Müller on võrratu noormees, kes on ohtlik mõlema jalaga, kiire, tugeva peamänguga ja peab sõitma MMile.”

Müller ja Müller teavad teineteist juba mõnda aega, sest vanameister oli noorema kolleegi treeneriks Bayerni duubelmeeskonnas. Münchenist 40 kilomeetri kaugusel asuvas Weilheimi linnas sündinud ja kohalikus TSV Pähli meeskonnas alustanud Müller lõi E-vanuseklassis hooajal 1997/98 120 väravat. Kaks aastat hiljem pallis ta juba

Bayerni unustatud noored Kõige kauni juures tasub Thomas Mülleril siiski ettevaatlik olla, kuivõrd Müncheni Bayerni rivistuses on viimastel aastatel sähvatanud mitmed noored ja lootustandvad mängijad, kes hiljem on mandunud ja nõrgematesse klubidesse laenatud.

Toni Kroosi ostis Bayern Rostocki Hansast ja Uli Höness reserveeris talle särginumbri 10, mille all ta ise kunagi mehetegusid korda saatis. Pauguga alustanud Kroos laenati aga tänavu jaanuaris Leverkuseni Bayerisse, kus on uue hingamise leidnud ja küllap tuntakse tema järele seal suuremat vajadust kui Bayernis.

Mats Hummels oli perspektiivikas keskkaitsja, kelle kasvatas Bayern ise, ent selmet kasvatada noormehest aastateks kaitse tugisammas, laenas ta talvel Dortmundi Borussiasse, millele järgnes üleminek sel suvel. Nüüd realiseerib ta oma perspektiivi Neven Suboticiga, moodustades Bundesliga ühe dünaamilisema keskkaitsepaari.

2010 JAANUAR JALKA

43

välistäht Bayerni särgis ja 2007. aastal aitas ta 26 kohtumises kirja saadud 18 tabamusega FC Hollywoodi A-klassi noortemeeskonna teisele kohale.

Järgmisel hooajal pääses ta Lõuna regionaalliigas väljakule vaid kolmes kohtumises, kuid aasta hiljem debüteeris ta vast loodud 3. divisjonis, lüües 32 kohtumises 15 väravat. 2008. aasta 15. augustil andis Jürgen Klinsmann talle Bayernis esindusmeeskonnas esimesed mänguminutid ja 2009. aasta veebruaris sõlmis ta klubiga lepingu 2011. aastani, teenides aastas 700 000 eurot. Ei ole viga, eks ole!

Ka Meistrite Liiga algas tema jaoks pauguga, sest 10. märtsil Lissaboni Sportingu vastu teiseks poolajaks Schweinsteigeri asemele väljakule joostes lõi ta värava ning andis tulemusliku söödu ehk kokkuvõttes aitas oma meeskonna uskumatu 7:1 võiduni. Meeletu uue hooaja algus aga lõi Saksamaa jalgpalli keisritel ja kuningatel häälepaelad valla.

“Meil on palju häid mängijaid, kuid Müller on olnud suurimaks üllatuseks,”

lausus Bayerni president Uli Höness.

“Ta oli täna mu parim mängija. Uskumatu, et sai alles 20aastaseks. Loomulikult on alati kiiduväärt, kui pallur lööb ühes kohtumises kaks väravat, kuid Müller on ka hea meeskonnamängija,” kiitis van Gaal pärast 3:0 võitu Haifa üle.

Keskkaitsjast ründajani

Küllap nõuab säärastest kiidusõnadest üle olemine Müllerilt endalt tohutut vaimujõudu ja vähemasti sõnades on ta suutnud vaoshoituks jääda.

“Kogu see melu tuleb väljastpoolt, mitte minult,” sõnas Müller. “Loomulikult on meeldiv, kui treener ja meeskond mind usaldavad. Praegu kulgeb kõik kenasti ja loodan, et nii on ka edaspidi.”

Kui võrrelda aga kahte Müllerit mängijana, siis Gerd oli pigem ürgse väravavaistuga ehe ründaja, lühike ja äkiline. 186sentimeetrine Thomas võib tegutseda ka ründava poolkaitsjana ning toob meelsasti palli kaitsjate juurest ründetsooni, samal ajal kui Gerd ei uidanud kunagi vastaste väravast kauge-

mal, kui selleks polnud erilist vajadust.

Mehi ühendab aga võimas kauglöök, millega ka noorem Müller juba piisavalt kurikuulsust on jõudnud koguda.

“

Kui vaadata, kes praegu A-koondisesse kuuluvad, siis minu ajal ei oleks nad saanud palli nuusutadagi!

Gerd Müller

„

“Noorteklassis mängisin isegi keskkaitses, hiljem olin teemantformatsioonis parempoolkaitsja,” meenutas Thomas Müller. “Tunnen end mugavamalt palliga ise üles tõustes kui karistusalas.”

Lähimad hooajad peavad ütlema, kas Ragnar Klavani AZ Alkmaaris põhikoosseisu edutanud van Gaal talitab tänavu õigesti, andes noorele Müllerile sedavõrd vastutusrikka rolli, aga kuni Allianz Arenal kaigub “Müller vor, noch ein Tor!”, ei tarvitse tal sellepärast muretseda.

Foto: Ronny Hartmann/AFP/Scanpix

cv Thomas Müller Sünniaeg: 13.09.1989 Sünnikoht: Weilheim, Saksamaa Pikkus: 186 cm Positsioon: ründav poolkaitsja/ründaja Number: 25 Karjäär noorteklassis: − 2000 TSV Pähl 2000−2007 Müncheni Bayern

Karjäär täiskasvanute seas: 2007− Müncheni Bayern II 35 (16) 2008− Müncheni Bayern 17 (3)

Karjäär Saksamaa koondises: Saksamaa U19 1 (0) 2008− Saksamaa U20 1 (1) 2009− Saksamaa U21 6 (1)

44

JALKA JAANUAR 2010

Hannoveri väravavaht Florian Fromlowitz (pikali) on üks paljudest, kes on pidanud Thomas Mülleri löödud palle oma võrgust välja noppima.

E E S T I

T E N N I S E A J A K I R I

Hind: 29.90

Nr. 1(12) talv 2010

ATP ja WTA aastalõpu finaalturniirid

Marat Safin

lahkub tipptennisest

Pokker ja tennis

Tipptase: Kersten Vanem Markus Kerner

Noorte- ja lastetennis: Nordea noorte GP US Tenniseakadeemia Tennis Team Cup

Suured postrid ja lugemist: Viktoria Azarenka Fernando Verdasco

Eesti tennise parimad 2009 2010 JAANUAR JALKA

45

AJAKIRI TENNIS AASTALÕPUNUMBER NÜÜD MÜÜGIL

maailm

Iiri identiteet ja jalgpall Iirimaale kuulub au olla esimene maa, kes võitis Inglismaad nende kodus. Kuid jalgpalli ei tahtnud iirlased omaks võtta just sellepärast, et see oli vihatud vaenlase mäng. Saareriigi usuline lõhestatus ja suhtumine jalgpalli on murendanud ka iiri identiteeti.

Indrek Schwede

Foto: Franck Fife/AFP/Scanpix

Nii skooris punasinivalge William Gallas ebaõiglase värava, mis suurele osale iirlastest isegi head meelt tegi.

R

ootsi ajakirjandus möönis pärast oma kohtuniku Martin Hanssoni saatuslikku viga MM-üleminekumängus, et maailmas on kümneid miljoneid iirlasi ja nad kõik tunnevad end väga halvasti, aga loodetavasti tunneb Rootsi kohtunikebrigaad end veelgi halvemini. Iirimaa – Prantsusmaa mäng, kus Thierry Henry palli enesele kahe käepuutega ette mängis, tegi iirlastest maailma silmis märtrid. Aga pole üldse kindel, et kõik iirlased kurvastasid. Just jalgpalli kaudu tuleb ilmekalt välja iiri identiteedi lõhkikäristatus ja traagika.

Kui jalgpall Inglismaalt Iirimaale jõudis, leidis ta eest lepitamatu vaenlase iiri rahvuslaste näol. Võitlus maa iseseis46

JALKA JAANUAR 2010

vuse eest lõi fooni, mille taustal jalgpall omandas kaasajooksikluse maine − temast sai kolonistide mäng. Oli mõeldamatu, et selles põhimõttelises vastuolus võinuks vutt olla iirlaste mäng. Vastukaaluks pealetungivale vaenlase mängule loodi 1884. aastal Gaeli Spordiliit (Gaelic Athletic Association ehk GAA).

Vastupidiselt šotlastele, kes otsustasid inglasi lüüa nende oma mänguga ja võtsid jalgpalli üdini omaks, hakkas GAA viljelema iidseid iiri spordialasid ja jalgpalli asendas nn iiri jalgpall. GAA liikmeskonnast heideti välja need, kes mängisid jalgpalli. GAA politiseeris ja monopoliseeris spordi, pidades “välismaiste” spordialade harrastamist Briti ülemvõimu tunnustamiseks Iirimaal.

Rahvuslaste jaoks oli pärisjalgpall osa Briti impeeriumist, millest sooviti end lahti kiskuda. Iiri rahvuslus omakorda oli üks kolmest tegurist, mis kõigutas tolleaegse Suurbritannia stabiilsust – ülejäänud kaks olid naisliikumine ja organiseeruv tööliskond.

1921. aastal iseseisvus 26 lõunaosa maakonda Iirimaa Vabariigi nime all.

Kuus maakonda Põhja-Iirimaal jäid Suurbritannia alla. See lahknemine valas veelgi õli tulle Põhja-Iirimaal impeeriumimeelsete protestantide ja iseseisvust pooldavate katoliiklaste vahel. Iiri rahvuslikud spordialad olid seal eriti populaarsed rahvuslaste seas, mis oli pinnuks silmas unionistidele. Belfasti vihaseim jalgpalli vastasseis kohaliku Linfieldi

maailm (protestandid) ja Celticu (katoliiklased) vahel viis lõpuks viimase lahkumiseni liigast ja klubi lagunemiseni. Derry City FC lahkus Põhja-Iirimaa liigast 1972 ja liitus Iirimaa liigaga 1985.

Iirimaa mängis oma ajaloo esimese mängu Pariisi olümpial 1924. Võitis Bulgaaria ja kaotas Hollandile. Sealsamas Pariisis mängiti oma kolmas mäng: olümpial USA-le kaotanud ja samuti konkurentsist välja kukkunud Eestiga. See oli meie legendaarse väravavahi Evald Tipneri debüütmäng. Iirimaa võitis 3:1, meie kolli lõi Oskar Üpraus seisuks 1:1. Põhja-Iirimaa – kes on üks neljast Briti eristaatusega meeskonnast – seevastu pidas oma esimese mängu mitte-Briti koondisega alles 1951. aastal!

Seni oli madistatud ainult Inglismaa, Šotimaa ja Walesiga. Kaks aastat varem oli Iirimaa rahvusüksteist Evertoni kodustaadionil Liverpoolis esimese koondisena alistanud Inglismaa nende koduväljakul – 2:0.

FIFA ei julge sekkuda

Tänapäeval pingestab Põhja-Iirimaal endiselt igapäeva- ja jalgpallielu protestantide ja katoliiklaste vaen ning Iirimaa ja Põhja-Iirimaa suhteid pingestab põhjaiirlastest katoliiklaste soov mängida just Iirimaa koondises.

Silmapaistvaim juhtum puudutab Darron Gibsonit, kes Manchester Unitedi pallurina mängis Iirimaa koondises 2008. aasta EMi valikmängudes. Gibson on sündinud Põhja-Iirimaal ja esindanud seda koondist U16 ja U17 vanuseklassis. FIFA reeglite kohaselt polnud tal õigust koondist vahetada. Gibsoni ja mitmete teiste Põhja-Iirimaal sündinud mängijate üleminek Iirimaa lipu alla on võimalik üksnes seetõttu, et FIFA väldib igasugust sekkumist nn Iirimaa küsimusse. Praegu otsivad mõlemad FIFA liikmed koondisse mängijaid üle terve saare, kusjuures Iirimaa on värbamisel edukam. Ühest küljest tõmbab põhjaiirlasi lõuna poole sealne vabam õhkkond. Elu vabas riigis pole ülepolitiseeritud. Seda peegeldab ka kaheksakümnendatel Iirimaa koondist juhendanud inglase Jackie Charltoni jõuline joon, mille kohaselt otsiti maa koondisse mängijaid, kel oleks pisimgi vereside Iirimaaga. Iiri-

maa vutiliit (FAI) on suutnud vabaneda omaaegse GAA rangetest ettekirjutustest (ka GAA ise vaatleb jalgpalli tänapäeval kui universiaalset, mitte kui britilikku tegevust).

Teisalt asub Põhja-Iirimaal üsna suur katoliiklaste kogukond, mis toetab ja elab iga päev kaasa just Iirimaale. Äärmuslikumalt meelestatud katoliiklased Põhja-Iirimaal koguni eitavad sealse jalgpalliliidu (IFA) õigust maa vutielu juhtida. Valdav osa kohalikest katoliiklastest toetab hoopis Iirimaa koondist.

Kolmandaks – ja see tuleneb eelnevast – on katoliiklased Põhja-Iirimaal vähemus, kes tunnevad end diskrimineerituna. Mitmed katoliiklastest põhjaiirlased on koondise kodumängudel välja vilistatud. Mis tundega pidi näiteks Belfasti rahvuslikus linnaosas Whiterockis üles kasvanud Põhja-Iirimaa U16 koondise kapten Michael O’Connor kuulama koos meeskonnakaaslastega hümni “God Save the Queen” (“Jumal hoia kuningannat”)? Ja seda Sky televisiooni otseülekandes! Suures plaanis kõigi tuttavate silme all! Toetudes protestantlikule enamusele on PõhjaIirimaa koondise meeskonnalipuks Suurbritannia Union Jack. IFA sõlmis 99aastase lepingu Linfieldiga, et nende kodustaadion Windsor Park on rahvuskoondise kodustaadioniks. Linfield on olnud aga iiri rahvusluse suurimaid vastustajaid ja Suurbritannia mõjuvõimu sümbol Põhja-Iirimaal. Kas meid paneb imestama, et O’Connor otsustas hakata esindama Iirimaa koondist?

Minu territoorium ja sinu territoorium

Jalgpalliuurijad Richard Giulianotti ja Gerry Finn on kirjutanud, et PõhjaIirimaal puudub otsene suhe jalgpalli, kultuuri ja rahvusliku identiteedi vahel.

Sama kehtib üldjoontes ka Iirimaa kohta. Teisalt on osa asjatundjaid seisukohal, et jalgpall Iirimaal siiski on rahvusliku identiteedi osa või vähemalt on tal eeldused selleks saada. Iirimaa vähem politiseeritud õhkkond tähendab ka seda, et iiri identiteet on pidevas muutumises vastupidiselt Põhja-Iirile, kus väsitava rivaliteedi tõttu on inimesed klammerdunud vanade stereotüüpide külge.

Paljude Iirimaale siirdunute puhul mängib rolli ka kodune ja sõprade toetus või koguni surve, aga ka praktilised põhjused – Iirimaa on viimastel aastatel olnud edukam. Samas on neidki, kes on oma kuulsate katoliiklastest kaasmaalaste Pat Jenningsi, Gerry Armstrongi ja Martin O’Neilli eeskujul jäänud truuks Põhja-Iirimaale.

“ „

Põhja-Iirimaal puudub otsene suhe jalgpalli, kultuuri ja rahvusliku identiteedi vahel.

Alan Bairner ja Peter Shirlow kirjutavad 1999. aastal välja antud kogumikus “Football Cultures and Identities”, et katoliiklaste tagakiusamine Põhja-Iirimaal enamuse moodustavate protestantide poolt on teistes eluvaldkondades vähenenud, ent jalgpallis säilinud. Nad toovad välja ühe võimaliku põhjuse: pärast omavalitsuse kaotamist on jalgpall (muid spordialasid juhitakse Iirimaa-üleselt) väheseid valdkondi, mis laseb Põhja-Iirimaal välja paista kui eraldiseisvat paika. See annab protestantidele põhjuse katoliiklasi suruda ja neile mõista anda, kes on territooriumi peremees.

Aga oma territooriumi kaitsevad ka Põhja-Iiri katoliiklased. Nii näiteks on peaaegu mõeldamatu, et protestandid läheksid Iirimaa liigas mängiva Derry City koduväljakule. Belfasti protestantide linnaosas paiknevale Cliftonville’i staadionile ei soovita politsei oma nina näidata Linfieldi fännidel. Palju aastaid rippus Linfieldi ja koondise mängupaigas Windsor Parkis loosung, mis keelas katoliiklastel sisenemast – kuigi neid mängis nii klubis kui ka koondises. Põhja-Iirimaa koondise mängudel on protestandid kandnud pigem Linfieldi või Glasgow Rangersi punavalgesinist särki kui koondise rohe-valget. Seega leidub maailmas kindlasti palju neidki iirlasi, kes tundsid heameelt, et Prantsusmaa koondis Thierry Henry ebaausa tegutsemisega Iirimaa Vabariigi tee MM-finaalturniirile sulges. Muuseas – punasinivalge oli selles mängus ka Prantsusmaa koondise särk.

2010 JAANUAR JALKA

47

99

kr

hũƵŵŝŶĞ ϭϬϬ ŬĂůĞŶĚĞƌ ŚŝŶŶĂŐĂ 99 kr ůŝƐĂŶĚƵď ƉŽƐƟ ŬƵůƵ

hũƵŵŝŶĞ ϭϬϬ ŬĂůĞŶĚĞƌ ϭϬ ƚŬ ŚŝŶŶĂŐĂ 900 kr 48

ƉŽƐƟ ƚĂŵŝŶĞ d ^hd JALKA JAANUAR 2010

dĞůůŝŵŝŶĞ džƉƌĞƐƐƉŽƐƟ ǀĂŚĞŶĚƵƐĞů ƚĞů ϲϭϳ ϳϳϭϳ͕ ƚĞůůŝŵŝŶĞΛĞdžƉƌĞƐƐƉŽƐƚ͘ĞĞ͕ ǁǁǁ͘ƚĞůůŝŵŝŶĞ͘ĞĞ

tuule puhangud

Millal Piiroja koju jõuab?

Tarmo “Poborsky“ Tuule

K

ujutlegem, et ma joonistan hetkel. Vean paberile kõrvuti kaks pilti. Ühel pildil on staadion, kus mängivad Saksamaa tugevuselt 6. liiga kohalikud meeskonnad, ning teisel FC Flora* kodumäng, näiteks tänavuse pronksi Narva Transiga.

Ning nüüd üritan ma leida neilt piltidelt mõned kõige silmapaistvamad erinevused: 1) Flora ja Trans mängivad selgelt professionaalsemat jalgpalli kui saksa mansad; 2) sakslaste “müramine” on keset laupäeva meelitanud endisele kooliväljakule, lagunevatele pinkidele istuma paar tuhat pealtvaatajat Flora_Transi heal juhul mõnesaja asemel.

Kas võime sellest ehk järeldada, et suuremat hulka inimesi ei too staadionile ainult professionaalne jalgpall, vaid ka miski muu – äkki miski omaenda identiteedi, ajaloo ja traditsioonidega seotu? *** Järgmisel aastal saab taasiseseisvumisjärgse Eesti vanim ja professionaalseim jalgpalliklubi 20-aastaseks. FC Flora süsteem on nii mastaapne, et sellelt baasilt peaks klubi tulema riigi meistriks igal aastal. Hea küll, mõnel vaheaastal võiks leppida hõbeda või siis lausa pronksiga. See on jutt, mida kirjutades

on reaalsed tulemused mõttest eemale tõrjutud, on teoretiseeritud. Ent kontrolligem statistikast järele, milline on tegelikkus?

Aga nii ongi. 19 meistrivõistluste aasta jooksul on Flora võitnud seitse tiitlit, kuus korda olnud teine, kolm korda kolmas ning kolm korda medalist kõige napimalt ilma jäänud. Ehk siis sportlikus mõttes on tulemus enamvähem, aga ikka on puudu see MISKI, mis rohked kaasaelajad tribüünile tooks.

Lisaks on ju Floral selgelt Eesti uhkeim staadion, karismaatilisim president, uhkeim nimekiri endistest mängijatest, kellest osa välismaalegi müüdud ... *** On silma jäänud, et kui Flora müüb mängija välismaale, siis on tihtipeale lepingus klausel, et täieliku omandamise või edasimüügi korral teenib Flora näiteks 20% tehingu hinnast. Minu arvates oleks aeg teha ka mängijaga leping, et ükskõik, mis meresid ka jalgpalluri karjääri jooksul ei purjetataks, kodusadamaks pensionipõlves on ikka noorukese mängija paadiga vetele päästnud koduklubi.

“

FC Flora süsteem on nii mastaapne, et sellelt baasilt peaks klubi tulema riigi meistriks igal aastal.

„

Näiteks Flora puhul olnuks/on põhjust Lillekülast läbi astuda Marko Kristalil, Joel Lindperel, Marek Lemsalul, Indrek Zelinskil, Raio Piirojal, Andres Operil, Enar Jäägril, Mart Poomil, Ragnar Klavanil ja Pavel Londakul**.

Andekate noortega kokku segades saaks päris kena taseme ning emotsiooniga mansa või mis!?

Kahjuks läks Poomiga vigastuste tõttu nii nagu ta läks ning ka rong Kristali, Lemsalu ja Zelinskiga on läinud, aga näiteks Lindpere, Piiroja, Operi, Jäägeri, Klavani ja Londakuga on võimalik

nende karjääri viimas(t)el aasta(te)l veel imesid teha. Ning publikut tribüünidele tõmmata. Ma ei pea silmas tulemust, vaid eelkõige emotsiooni.

Kas mäletate, mis juhtus Rootsis Helsingborgis, kui Feyenoordis, Celticus ja Barcelonaski mänginud Henrik Larsson koju tagasi jõudis? Või mis juhtus Soomes, kui Ajaxi superstaar ning FC Barcelonas ning Liverpooliski mänginud Jari Litmanen Lahtisse saabus? *** Üks tähtis samm n-ö kojujõudmise teel on minu meelest tehtud – pikaajalise Flora raudvara Martin Reimi arvamine klubi peatreeneriks.

Ei, ma ei ole sinisilmne ega arva, et Reim toob selles ametis kohe ja ilmtingimata kaasa suured õnnestumised.

Ma ei arva, et endine Eesti tasemel tippsportlane, kes on läbinud Euroopa kõrgemaid treenerikoolitusi, peatreenerina imesid teeb. Ma pole kindel, kas heasüdamlik Reim ei jää treenerina liiga pehmeks, sest tipptreener ning ka mängija peaks olema egoistlik, ehk pisut omal moel mölakaski. Ma pole üldse kindel, kas Reim peatreenerina hakkama saab.

Ei saa milleski kindel olla, aga mulle tundub see käik tähenduslik. Ning väga tähtis on usaldus, truudus – et Reimile on antud võimalus. Kui teiseneb mõte, on loodud eeldused ka teo muutumiseks. *** Oma(de) koju tagasi ootamine on eestlastel veres. Ja nii ma võtangi raamaturiiulist rahvuseepose, löön lahti “Kalevipoja” viimase lehe ning loen meeldetuletuseks selle kaheksat lõpurida ... * Flora asemel võiks vabalt olla ka mõni teine Eesti Meistriliiga klubi, aga Flora on autori arvates hetkel parim näide. ** Olen teadlik, et kõigile mainitutele pole Flora n-ö algne koduklubi – loomulikult oleks veelgi ägedam, kui Piiroja tugevdaks pärnakate meeskonda jne.

2010 JAANUAR JALKA

49

Foto: Aldo Luud

Vallo ja Sten Reinkort, isa ja poeg, k채bi ja k채nd.

50

JALKA JAANUAR 2010

käbi & känd

Sportmängude perekond – Sten ja Vallo Reinkort “Eesti spordiametnikud võiks hakata lõpuks jalgpalli ka millekski pidama,” ütleb endine korvpallur Vallo Reinkort, kelle poeg Sten ajab palli taga Tartu Olümpias.

Indrek Schwede

K

ahel korral Tartu Ülikool-Deltaga Eesti meistriks (2000, 2001) kroonitud Vallo Reinkort pole siiski usku vahetanud – ennekõike on ta korvpallur.

Aga poja kõrvalt jalgpallile kaasa elades ütleb siiski: “Ma ei muretse niivõrd jalgpalli pärast, kui selle pärast, et noortel oleks, kus sportida. Jalgpall on arenema hakanud paljudes maakohtades, aga näiteks Tartus pole heal tasemel muru, kus treenida. Tamme staadionist jääb väheseks. Korvpalliga tegeletakse rohkem linnades ja vähemalt Tartus paistab see väga silma. Kui Tamme välja jätame, asub ümbruskonna parim muru Ülenurmel.”

Reinkorti poeg Sten (11) hakkas jalgpalli mängima kuus aastat tagasi Tartu Olümpias, kui ta oli viiene. Vallol polnud selle vastu midagi: “Nii noortega korvpallis ei tegeldagi.”

Sten tahtis ise minna ja kuigi poiss tunnistab, et alguses ei läinud kõige libedamini, jäi mänguisu ikka alles. Praegu mängib Sten keskpoolkaitses, aga on proovinud ka teisi positsioone.

“

„

Jalgpallipisik on temas aina kasvanud ja ta ei võta korvpalliga vedu.

“Olen vahel uurinud, kas Sten ei tahaks korvpalli hakata mängima, aga jalgpallipisik on temas aina kasvanud ja ta ei võta korvpalliga vedu,” räägib Vallo Reinkort. “Muidugi oleks lihtsam nõu anda, kui ta oleks kossumees, aga kui jalgpall meeldib, siis ei hakka ümber suunama. Üritan toetada, palju jaksan. Paistab, et temast kasvab pikk poiss.”

Vallo ise on vahel Olümpias asendanud ka treenereid.

Mõlemas mängus on palju sarnast, isegi mitu treeningharjutust on ühtmoodi üles ehitatud. Söötmine ja seejärel vaba koha otsimine on mõlema mängu üks võtmeelemente.

Vallo ise mängis jalkat lapsepõlves ja kooliajal ning tuli mõni aasta tagasi koguni Tartu meistriks.

“Olin kaitses, tehnika enamat ei luba, aga mulle meeldib olukordi lugeda ja kaitses vahele minna,” räägib Vallo Reinkort. “Peamäng tuleb välja.”

Joonistab paberile ette

Sten ja Vallo vaatavad vahel koos telerist Meistrite Liigat, aga nad on käinud ka Eesti – Brasiilia mängu vaatamas. Mängus Bosnia ja Hertsegoviina vastu oli Sten maskotipoiss.

“Meie olime Bosnia meeskonna saatjad ja võtsime loosi, kes kellega käsikäes väljakule läheb,” ütleb Sten, kelle sõnul oli lühikeses dressis parajalt külm hümne kuulata. “Enne mängu ma vastaste mängijaid ei teadnud, aga nüüd paremaid tean.”

Välismaistest tippudest meeldib Stenile Lionel Messi, kodustest Sander Puri. Vallo hindab loovaid keskväljamehi nagu Franck Ribery ning aastate tagant Zinedine Zidane ja Luis Figo.

Vallol pole midagi selle vastu, kui poeg valiks tippsportlase elukutse. Endise sportlasena on tal teadmisi, mida saaks edasi anda. Tal on teada ka elukutse ohud: võimalikud vigastused. Poja mängudele kaasa elades võtab Vallo vahel kodus nähtu jutuks.

“Vahel joonistan paberile kõik üles, et kuhu liikuma peab,” räägib Vallo. “Arutame asjad üksipulgi läbi. Vahel olen ka karmim olnud.”

Suviti maal olles hoiab Vallo poja harjutustel silma peal.

Vaatab, et Sten harjutaks ka nõrgemat jalga. “Üks ühe vastu mängides sätin end nii ette, et ta peab 2010 JAANUAR JALKA

51

käbi & känd palli nõrgema jalaga mängima,” toob Vallo näite. “Eriti just alguses treenisime maal tehnikat.”

Vallo ütleb, et on mänge vaadates üsna külma närviga, aga kui poisid mõnel turniiril järjest võidavad ja edasi pääsevad, tõuseb temagi adrenaliin üles. Olümpia on oma väikeste poistega edukas olnud, aga tulevikku vaadates tõdeb Reinkort, et poisse võiks vanusegruppides rohkem olla. Peagi kolitakse suure platsi peale ja siis võib häid poisse mõnele positsioonile nappida.

Foto: Lembit Peegel

Vigastus katkestas karjääri

Vallo Reinkort oma parematel päevadel Tartu Delta eest mängides.

Vallo Reinkort on Eesti ühe parema korvpalluri Martin Müürsepa eakaaslane. Korvpalli viis ema ta alates 3. klassist – ajalehekuulutuse peale. Tartu Korvpallikoolis hakkas poisile kohe meeldima ja kasvu oli ka piisavalt. Tõsi, hiljem selgus, et kahest meetrist piisab tippkorvpallis üksnes tagamängijale.

Vallo käis läbi Eesti noortekoondised ja oli isegi Nõukogude Liidu noortekoondise kandidaat. Ametlikku kutset koondisse siiski ei tulnud.

“Läbimurret täiskasvanute seas ei tulnud,” möönab Reinkort ja lisab kaks põhjust: “Nõrk iseloom ja vigastada saanud jalg. Käisin jalaoperatsioonil juba keskkoolis ja päriselt terveks jalg ei saanudki.”

Reinkorti ajal oli ka Eesti koondis tasemelt tugev ja sinna end sisse mängida raske. Samas sai Reinkort kodulinnas Tartus tunda publiku soosingut.

“Kevadel playoff’ides olnuks meil nagu üks mees platsil juures või nagu hüpanuks ise kümme sentimeetrit kõrgemale,” kirjeldab Vallo Reinkort Tartu publiku toetust. “Emotsionaalselt olid kaks Tartule võidetud meistritiitlit kindlasti minu karjääri kõrghetk. Võitsime ikkagi omade poistega Tallinna, kes kasutas ka võõrleegionäre.”

Foto: Aldo Luud

Treenerid arvavad Artur Ossipov

Ahti Paltseri

Sten on oma meeskonna kapten. Ta on mängujuht ja tema pea lõikab jalgpalli väga hästi. Talle on ka looduse poolt kaasa antud − isa on ise tippsportlane olnud. Treeningul kuulab Sten tähelepanelikult, mis treener räägib, ja täidab korraldused täpselt. Aga ta ei tee seda sellepärast, et nii kästakse, vaid ta tahab ise õppida, ja kui vaja, küsib treeneritelt nõu. Kuna ta on harjunud mängima ääres, aga nüüd mängib keskpoolikus, eksib ta vahel positsioonivalikul. Kohanemine võtab aega, aga ta edeneb suurte sammudega.

Sten on tubli poiss, kuulab sõna, ei räägi vastu, talle antud ülesannetega saab hakkama. Tehniliselt on ta hea, mõistab mängu – pallimängutarkus on temas olemas. Suudab anda kvaliteetsöötu, mis on selles vanuses hea näitaja.

Soovitan lihvida kiiruslikku poolt, aga praegu on tal kasvuiga ja tema venib ülespoole. See on objektiivne paratamatus ja selle all kiiruslikud omadused pisut kannatavad.

Sten Reinkort mängib palli peaga – nii otseses kui ka ülekantud tähenduses.

52

JALKA JAANUAR 2010

UUS NIKE JALGPALLIJALATS MANGIMISEKS KOVAL PINNASEL VOI KUNSTKATTEL i

Nike 5 t 3 ct

Uudne jalatsi disain ja paelte paigutus parandavad löögi- ja söödutäpsust.

Kergetest materjalidest kombineeritud pealsed lisavad mugavust ja stabiilsust.

Universaalne alustallamuster tagab hea haarduvuse erineval pinnasel.

Nike Five A.LeCoq Arena, Asula 4C Tallinn, Avatud E-R 11-18, L 10-15 football@sportland.ee, tel. 6 117 087

2010 JAANUAR JALKA

53

made in jalka

Jalka mõttevaramu 2009 Tavaliselt taastrükib Jalka mujal meedias avaldatud paremaid ütlemisi. Seekord toome teieni valiku 2009. aastal Jalkas ilmunud mõtteid. Igalt sõnameistrilt laenasime ühe killu.

“Üks hämmastav asi seoses temaga veel: ta ei teinud kunagi mängueelset soojendust. Ainult kaks-kolm liigutust, rohkem moe pärast. Ise põhjendas seda sellega, et kui ta soojendust teeb, ei jõua mängus joosta.”

Ivo Mustimets supermodell Karmen Pedaru vutiaastatest

Foto: Lembit Peegel

Teet Allas

“Kui vutti tagusime, siis tõmbasime kilekotid jalga, putsad nende otsa ning sukeldusime hange.”

Teet Allas noorustreeningutest talvises Pärnus “Mäletan, kuidas 1984. aastal soomlased esimest korda meile külla tulid: jõid ennast purju ja ei teadnud aadressi, kuhu sõita. Ütlesid siis taksojuhile “Jüri Saar” ja kuna sohver teadis mind, hakkasid autod minu juurde voorima!”

Jüri Saar Pärnu ammusest jalgpallihiilgusest “Ei käinud isegi vaatamas, kuidas Kalev liidu meistriks tuli. Mind see asi ei huvita. Korvpall on nagu mingi tsirkus. Üks mu Šveitsi tuttav ütles, et õige jalkafänn ei teagi teistest aladest midagi.”

Rootsi Kunn

“Eesti klassikaline ultrate näide on Jalgpallihaigla, loodetavasti püsivad fännid piisavalt kaua ultratena ning ei kiirusta moodustama näiteks casual’ide hävituspataljoni.”

Muusik Roy Strider peab jalgpallihuliganismi Eestisse jõudmist möödapääsmatuks “Nemad lõid meile nii palju väravaid, kui tahtsid, meie neile nii palju, kui suutsime.”

Algimantas Briaunys 1996. aasta Brasiilia – Leedu 3:1 mängust “Naiste riietusruumis ei ole ma saanud asju loopida, nagu mul meestega aeg-ajalt kombeks oli. Kuid naistele meeldib, kui neid koheldakse kui jalgpallureid, täpselt samadel alustel kui mehi.”

Eesti naiste koondise peatreener Keith Boanas Foto: Lembit Peegel

kuvand Eestis, tundub mulle, et eestlastele meeldib seks oluliselt rohkem kui jalgpall.”

54

JALKA JAANUAR 2010

“Eestis peab treener võitlema lastevanematega, et lapsed ikka mängima tuleks, mitte ei läheks vanaema juurde pannkooki sööma.”

Hollandis töötav treener Jaanus Reitel “Mitte keegi ei saa takistada eesti noori vutimängijaid teha isuga tööd, arendada vastupidavust ja paista välja tahtejõuga. Väike riik võib vastupidavuses olla suurtega võrdne!

Metsas saab ju igaüks joosta.”

EJL noortetöö abi Lars Hopp “Seal teenin raha ja saan seda ka kõrvale panna, Eestis sain lihtsalt palka.”

Tarmo Kink Györi ETOst “Inglismaal ei töötanud üks piletilugeja ja kui poleks meid olnud, oleks Eesti Jalgpalli Liidu töötajad vist ära söödud.”

Margus Kotter turvatööst Wembley staadionil Inglismaa – Eesti mängul 2007 “Minu koduteelt mahavõtmisel oli kaks plussi – minu ranits ja eriti raamatud andsid kopsaka lisa kahele hunnikule, mis tähistasid väravaposte, ning kuna peaaegu kõik tahtsid väravaid lüüa, siis mind lausa sunniti pea alati väravavahiks ...”

Toomas Alatalu oma noorusest “Kui meie jaoks oli tähtis mängu ilu, siis liigas loeb paraku ainult võit.”

IV liiga meeskonna FC Majandusmagister mänedžer Tarmo Koppel “Mina tahtsin end tõestada ja ka treenerile oli vaja tõestada, et ma pole mingi lambimees kuskilt lambiriigist.”

Martin Vunk Inglismaa üliõpilasliigast

“Mõtiskledes korraks, milline on jalgpalli

Janek Mäggi

“Vastased on peenikesed, aga neil on jõudu rohkem: kui puhuvad, meie juba lendame.”

Irja Koikson meie naiste vutist

Keith Boanas

“Kuna mulle on omane, et tahan kuskil mujal nähtud häid asju ja projekte võimalusel ka Eestis või Tallinnas rakendada, siis tollest käigust jäigi

made in jalka kripeldama idee jalgpalli EMi finaalturniir Eestisse tuua.”

Keit Pentus “See tundus nii uskumatu, kui Peter McGovern ütles mulle, et perekond on number üks.”

Ave Pajo “Need kehalise õpetajad, kel pole jalka tausta – ja enamasti neil pole – kardavad jalgpalli.”

FC Kuressaare president Priit Penu “Noored ei taha pingutada, nad ei tea, mis on veremaitsegi. Nii kui läheb raskemaks, annavad alla, vähesed saavad aru, et tippu jõuab vaid raske tööga.”

Antti Rosenberg “Kui olin seitsmeaastane, töötas isa Soomes.

Kui ta koju tuli, tõi ta kingitusi. Mäletan, kuidas ootasin temalt Barbie nukku, aga sain hoopis ... putsad!”

Lisann Lillevere isa Aivarist Foto: Oliver Oli

Lisann Lillevere

“Isa hoolitses alati minu eest – ükskõik kuhu ma ka need jalgpallisaapad pärast mängu viskasin, olid nad järgmisel hommikul kenasti puhtad ja hoolitsetud.”

Endine tippmängija Mati Gilden noorusajast “Me oleks nagu soojendusbändiks. Fännid saavad juba Kadriorus koguneda, siis hakkame koos minema – paar trammi pikali – ja olemegi Lillekülas!”

Toomas Tohver IV liigas palliva Eesti Koondise missioonist

“Boheemlastega koos mängides hakkasin tajuma, kui oluline on võhm. Mulle meeldis joosta ja triblada, aga kui pole võhma ja joosta ei jaksa, ei tule ka triblamisest suurt midagi välja.”

Kunstnik Jaan Toomik “Kui ise peaks hea muru tegema, siis ma heameelega ei laseks neid (jalgpallureid) sinna üldse peale – ma ei või vaadata, kui mättad hakkavad lendama.”

Männiku Ennu huumorinäide “Seni oleme uisutanud Zahovaiko peale, aga tema ei ole ka alati võluvitsake.”

Tarmo Rüütli liidripõuast Floras

“Jalgpalli universaalsuse, tema üleajalikkuse ja -inimlikkuse ehk veenvaim tõend on see, et temas puudub igasugune mänguväline sõnum või missioon.”

Ahto Lobjakas “Lepinguga saab mängijaid klubi külge siduda siis, kui rahakotis on raha.”

Tammeka endine president Priit Tiru Tartu jalgpallist “Poisid arvavad, et nad oskavad niigi, sest nemad on putsad jalas sündinud.”

Tartu SK 10 Premiumi treener Kalev Kajak võrdleb tüdrukuid ja poisse

“Jalgpallikultuur ei teki puhtalt pirukasöömise või mugava peldikuskäimisega – nii tekib ja areneb ainult pirukasöömise ja peldikuskäimise kultuur.”

Mihkel Uiboleht

“Meie väravavaht viskas pika palli ette, mida läksin peaga suunama. Põrkasin vastaste puuriluku ja kaitsjaga kokku, hetkeks võttis pimedaks. Toibusin maas ruttu ja oli tunda, et nina pole päris otse.”

Saku JK saalijalgpallur Tarmo Noot

“Need, kes on siiani tööd teinud, teevad seda edasi, laisemad ootavad nüüd suurt rahalaeva jalgpalliliidu poolt.”

Peeter Lapp pärast Pärnus peetud jalgpallikonverentsi

“Enesekriitiliselt peab ütlema, et võib-olla kui olümpiakomitee president käiks mängudel, siis tooks see alale populaarsust juurde.”

EOK president Mart Siimann Meistriliiga mängude külastatavusest

“See ei ole mingi õllejoojate punt, vaid mehed, kes tahavad palli mängida ja tunnevad naudingut amatöörjalgpallist.”

FC Balteco eestvedaja Lars Sumberg

“Sõjaväes sattusin neljaks aastaks mereväkke.

Võrkpalli sai laeva peal mängida, aga joosta ju mitte. Sinna ma (jalgpallurina) surin.”

EJL aupresident Peeter Küttis

“Vanasti mängisid omavahel Misso ja Vastseliina.

Isekeskis palli taga ajades tekkis meil küsimus, miks mitte koos liigat proovida.”

Omari Kahar FC Aspeni sünnist

“Minu eesmärk on jõuda treenerina tööle mõne maailma tippklubi juurde. Lõpuks peame ju maailmale järele jõudma.”

Norbert Hurt Foto: Lembit Peegel

“Luban, et särk mulle väikseks ei jää!”

Martin Reim lubas end vormis hoida ka pärast tippvutist lahkumist “Eesti – Brasiilia mängu piletikampaania polnud mitte paanika, vaid hoopis kommertsosakonna tegevuse algus.”

Aivar Pohlak Norbert Hurt

“Aga jalgpall on selline, et võid teha sama asja kahel erineval päeval, aga tulemus võib olla risti vastupidine – kunagi ei tea.”

Marko Lelov

“Korraga läks seal äriseltskonnas jutt jalkale ning kui venelased kuulsid, et olen mänginud nende legendaarse väravavahi Lev Jašini vastu, muutus juttude toon nagu nõiaväel ning asjad lahenesid.”

Endine tippväravavaht Rein Jauk meenutab

“Jalgpall on hea algus, et lastega koos üldse midagi tegema hakata, sest isa viitsib vutti himukalt kaasa mängida, aga iga lastetegevust ja -mängu ei pruugi ta kohe viitsida.”

Kirjanik Peeter Sauter

“Noortetöö probleem ei ole treenerites, vaid selles, et meil ei ole füsioterapeute, üldfüüsilise treenereid.”

Frank Bernhardt

“150 poisi ja meestreeneri hulka noore tikkkontsades naisterahva võtmine oli koosolekutel kaua aega suur dilemma.”

Malle Koido oma kogemusest Inglismaal

“Kui U19 koondis keris lahti SELLE plakati ning peatribüünilt alanud aplaus hakkas kanduma värava taga istunud pealtvaatajateni (viimased loomulikult ei näinud seda varem), ei 2010 JAANUAR JALKA

55

made in jalka tõusnud mul ainult kananahk ihule ja klomp kurku, vaid pidin pisaraisse kiskunud silmad sulgema.”

Balti Liiga juht Christian Happel “Jalgpallijutud on midagi sellist, millest ma Eestis elades ikka puudust tunnen.”

Jalka kolumnist Antonio Diaz “Siis tulid esimesed mängud murul, aga meil ei olnud nende jaoks kuskil trenni teha.”

Kristjan Tiirik Narva Transi tingimustest “Mulle see praegune noorte maailm ei meeldi.

Meie olime terve vaba aja hokiplatsil, mängisime luurekat või ajasime palli taga. Nüüd on hoovides tühjus.”

U17 koondise väravavahi Karli Küti isa Alari “Eesti laskesuusatamiskoondises peatreeneriks olnud Anatoli Hovantsev oli selline jalkafänn, et vahel rääkis ta veel kaks nädalat pärast mõnda kõva vutitrenni, et kes mida valesti tegi. Emotsioonid keesid nii üle, et näis, nagu oleks trennis mängitud jalgpall tähtsam kui olümpiamängud laskesuusatamises!”

Margus Ader “Kui sa oled üksi näiteks maal ja pole kellegagi mängida, tuleb internetist trikke vaadata ja neid õppida.”

Noortetreener Priit Adamson “Tänapäeval ei viitsi tõsist trenni enam keegi teha. Kui varem oli karistus, et kodust välja ei lasta, siis nüüd on lapsed kurvad, kui neid toast välja aetakse, et nad arvutis ei konutaks.”

Noortetreener Ahti Paltseri “Kui Alekna segaks Kanterit või vastupidi – kui kaugele ketas siis lendaks!”

Indrek Zelinski sportmängude kontaktsusest “Nike’i inimesed on hämmastuses selle üle, kuidas Eesti sai Brasiilia mängima 9000 inimest mahutavale staadionile. Neil oli umbes samasugune nägu nagu Vjatšeslav Zahovaikol pärast Tõnis Vanna väravat.”

Ettevõtja Are Altraja “Brasiillastele oleks peksasaamine alandav, eriti kui oled maailma parim. Eestlastele oleks see kama kaks. Eestlane pühib pisara ja marsib vapralt edasi.”

Anu Saagim Eesti – Brasiilia mängust

56

JALKA JAANUAR 2010

“Minul isiklikult kaoks himu ära, kui peaksime hakkama mängijaid sisse ostma. Naudin meie pallurite põlemist mängida Järvamaa eest, tahet ja arengut.”

Paide Linnameeskonna mänedžer ja abilinnapea Kaido Ivask

“Raio on olnud väga järjepidev ja lastele on ääretult tähtis näha, et kui täiskasvanu lubaduse annab, siis ta selle ka täidab.”

SOS lasteküla Eesti ühingu direktori asetäitja Aire Nurm Piiroja rollist lasteküla saadikuna

“Tegelikult on lõvim osa kirjanikke täielikud jalkafriigid. Nad võivad oma kirjatükkides küll teatavat üleolekut teeselda, aga ilma vutita ei möödu ükski vabaõhuseminar ega suveülikool.”

Kirjanik Aapo Ilves

“Kui öeldaks, et tule võta (Eesti pass), siis heameelega. Kui samamoodi pakutaks praeguse halli passi asemel Vene passi, võtaks ka vastu.”

Maksim Gruznov

“Loodame jaanuariks Eesti Meistriliigaga ühele poole saada.”

Tallinna Levadia väravavaht Martin Kaalma juulis “On vahe, kas väljakule läheb Ronaldo või Mihkel Aksalu, summad on erinevad.”

FC Flora tegevjuht Ljubov Lobõševa mängualustustasudest

“Ma ei saa olla nõus sellega, kui meie poisid saavad turniiril Inglismaal täiega lutti ja treener ütleb, et see ongi normaalne – ega me inglaste vastu saagi! Et temal on mõistus otsas! Küsisin treenerilt, kui pikalt sa ette mõtled, kui kaugele oma gruppidega plaane teed. Vastus oli: kui trenni sõidan, siis mõtlen, mida treeningul teha.”

Lapsevanem Heikki Reitalu Foto: Lembit Peegel

“Loomulikult oli see (Tartu derbid) väga hea elamus. Igatsen neid, aga tunnen, et see poleks saanud edasi kesta.”

Ivan O’Konnel-Bronin kuulsatest Tartu derbidest “Judo annab kukkumistehnika – kui vaatan Eesti jalgpallikoondist, siis tahaks mängijaid kukkuma õpetada. Aga muidugi – eks jalgpallis ongi vaja traagiliselt kukkuda, muidu vigu ei anta!”

Judo taustaga IV liiga klubi Tartu Löök mängija Asko Looga “Külalised kogunesid meie kooli juurde ja arvasid, et seal meid registreeritaksegi. Aga nad sõidutati hoopis Lillekülla ja viidi staadioni murule, põhjapoolse värava ette. Meie Merlega ilmusime välja sealt, kust mängijadki mängule tulevad – Eesti fännitribüüni alt – ja astusime muusika saatel üle terve väljaku külaliste poole. Seal jalgpallivärava ees meid paari pandigi.”

Viljandi Tuleviku väravavaht Aiko Orgla oma pulmadest “Mõtlesin eelmise aasta lõpus, et saan üle pika aja nädalavahetused vabaks, aga nüüd on kõik kenasti sisustatud.”

Marek Lemsalu amatöörmängija karjäärist “Mis väravatesse puutub, võiks naljaga pooleks öelda, et löön mõlema jalaga, aga sisse läheb tavaliselt peaga.”

Alo Dupikov väravalöömisharjumustest

Heikki Reitalu

“Frank oli veel viiene, kohe-kohe kuus saamas, kui ta pidi Tabasallu turniirile minema. Võtsin teda juba kui spordimeest ja ütlesin, et mine paki oma asjad kokku. Poiss tuligi veidi aja pärast, kaks kilekotti näpus – mänguasju täis!”

Jaanus Liivak oma Hollandis õppivastmängivast pojast “Mõne kõrvalseisja jaoks oli arusaamatu, milleks sellist tööd üldse ilma rahata teha?

Miks istuda kuskil lörtsiseguse kunstmuruväljaku ääres ning oma telefoniarvet kasvatades iga minuti tagant kellelegi helistada, et mängust veebi ülekannet teha? Tegin aga

made in jalka hea meelega, missioonitundest, ja täpselt senikaua, kuni just seda spetsiifilist tunnet jätkus ning elu uue väljakutse esitas.”

Endine soccernet.ee-lane Mikk Vainik endise ameti võludest “Mida sa Esiliigas kaitsed? Meie asi pole kaitsta, vaid rünnata ning palju väravaid lüüa.”

Pärnu Vapruse peatreener Gert Olesk “Meeskonnakaaslased kohe kartsid – kui Raiko väravas on, siis tuleb ka minul omavärav.”

Paide Kumakese mängija Allan Juhanson lõi seitsmes mängus kolm omaväravat “Mängin, kuni jalad kannavad.”

Ekskoondislane Janno Jürisson “Olime nagu Jamaica bobimeeskond!”

Mario Pajustik Navi Vutiseltsi algusest “Polnud ju mõtet mõne pildi pärast viit kilo aparatuuri kaasa vedada.”

Meisterfotograaf Lembit Peegel seebikaga pildistamisest “Tänu edule Kalakombinaat/MEKiga sain kohe kolmetoalise korteri. Jalgpalli armastati tol ajal Pärnus ikka väga palju.”

Sergei Ratnikov vanadest aegadest “Jah, eestlased on väga keskendunud. Tundub pigem suvelaagri kui ühe ametliku mängu ettevalmistamise moodi.”

Hispaania telekanal Cuatro iroonia Eesti koondise ettevalmistuse üle Meridas “Käin nendega (Borussia treeningvarustusega) vahel niisama kodus ringi ja mõtlen, oh oleks mul selline vorm kogu aeg seljas, oleks ikka päris hea.”

Sander Puri hoiab Dortmundi Borussia varustust alles “Vedas, et ma päev varem ei sündinud. Muidu poleks ehk üldse jalgpalli mängima hakanud.”

1984. aasta 1. jaanuaril sündinud FC Kuressaare mängija Aivo Laul mahtus kõige napimalt 1984 ja hiljem sündinud poiste gruppi “Ühe raamatu lugesime päris kapsaks. See oli Lembit Koigi koostatud legendaarne “Jalgpall” (1970), mis andis imelise ülevaate sõjaeelse iseseisva Eesti jalgpallielust. See oli kui hüpe salapärasesse maailma, kus meil oli oma riik.

Ja oma jalgpall kui riik riigis.”

Neeme Korv lapsepõlvest

“Oleme sellel teemal korduvalt kodus rääkinud, et jalgpall on meeskonnamäng ja seal on hinnatud ka need, kes oskavad õigel hetkel hea söödu anda. Kõik ei saa väravaid lüüa, aga need, kes löövad, saavad seda teha tänu teiste eeltööle.”

Maret Maripuu poeg Kasparist

Foto: Lembit Peegel

“Mängijal peab sees olema suur Mina, siis arened edasi. Kui Mina on väike, oled (suurele jalgpallile) kadunud. Mina armastan neid, kes on valmis läbilöögi nimel kõik välja kannatama!”

Zaur Tšilingarašvili “Absoluutväärtusi arvestades oleme meie tõenäoliselt haritumad.”

Tartu Quatromedi kapten Kuldar Kõiv võrdles oma meeskonda Tartu Ülikooli Faunaga “Üldiselt on mul kombeks ilusaid väravaid lüüa. Ehk on see sellest, et vene värk on sees.”

Jüri Jevdokimov “Jalgpallitrenn ei ole huviring ning seal käib raske töö.”

Erki Kesküla “Meeskonnakaaslased hakkasid rääkima, et jäid puhkusest ilma, mille oleks saanud juhul, kui Venemaa koondis pääsenuks finaalturniirile.

Mina jätsin kõik mängijad puhkusest ilma.

See oligi kõige suurem probleem.”

Sergei Terehhov karistas viigiväravaga Venemaa vastu tervet sealset liigat “Mis puudutab klubi – põhimõtteliselt keegi ei armasta seda klubi Rootsis.”

Vladimir Voskoboinikov oma endisest tööandjast Syrianska FCst, kuhu nüüd siirdus Martin Vunk “Isegi võidumängus Sloveenia vastu hakkas silma, et meie poiste tegutsemises kajastub noortemeistrivõistluste tase: hilinetakse teos ja mõtlemises, söödutäpsus ja -tugevus jätavad soovida. Ka sööduoskus ja oskus küsida palli õigesse kohta – needki elemendid võiks olla paremad. Meie poisid hakkavad mõtlema alles siis, kui palli saavad, ja see kõik teeb mängu aeglasemaks.”

Urmas Hepner “Olin väike, aga mäletan isegi neid lõhnu, mis seal väljaku ääres ja riietusruumis olid.”

Eiko Saar Pärnu ammusest jalgpallihiilgusest

Eiko Saar

“Tekkis olukord, et lapsevanem ehk mina pidanuks ise maksma. Teisisõnu – mina justkui ostaks oma raha eest Florale mängija.

Aga siis võiks ju selle palluri mängijaõigused ka tulevikus mulle kuuluda!”

Lapsevanem Margus Kalda noorte üleminekusüsteemist “Isa nimetas jalgpalli pättide ja kaabakate spordialaks ja nii ma siis tegelesin kuni seitsmenda klassini “korralike” ja “intelligentsete” aladega.”

Sten Kaldma “Aivar Tiidus on üles kasvatanud palju häid jalgpallureid, aga mina olen üles kasvatanud terve Meistriliiga tasemel meeskonna!”

Boriss Dugan “Oleme Bilbao Athletic.”

Indrek Käo Põlva Lootose poliitikast mängida ainult kohalike meestega “Täiskasvanud tulevad madalamates liigades end sageli välja elama ja räuskama.”

SK Tääksi eestvedaja Toomas Aavasalu ei ole rahul mõne kaasmängija suhtumisega “Väljaku ääres ei saa kogu aeg karjuda, tuleb mõelda, mis mängu edasi viib.”

Tiit Raudnagel “Ega keegi mind seal kuulanud küll, kui algklassidele tunde andsin.”

Tarmo Neemelo õpetajakogemusest “Ühe mehe kannatus katkeb tavaliselt esimese poolajaga ära ja siis ta hakkab telekast nähtud trikke ise järele tegema või läheb arvutisse jalkamänge mängima.”

Kuidas Tõnu Janter poeg Jasperiga Meistrite Liigat vaatab 2010 JAANUAR JALKA

57

täringujalgpall

“See oli mu ainus võimalus jalgpallis Eesti meistriks tulla!”

Eesti II täringujalgpalli meistrivõistlustel võidutses Aivar Pohlak, kes võitis 1996. aastal Moskva–Tallinna rongis FC Flora meeskonna turniiri. Nüüd saatis Pohlakut jälle edu, mille üle ta siirast rõõmu tundis: lõpuks ometi on ta jalgpallis Eesti meister!

Indrek Schwede

K

ui täringujalgpalli meistrivõistlused algasid, oli laudade kohale kummardunud 30 mängijat.

Tulemas oli veel üks – amatöörjalgpallikonverentsilt kiirustas kohale Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak.

Kui oodatu lõpuks pärale jõudis, hakkasid alagrupimängud lõppema ja aja kokkuhoidmiseks tegi Pohlak täringujalgpalliajalugu – ta mängis kolmel laual üheaegselt kõigi kolme alagrupivastase vastu! Teadaolevalt on see maailma esimene täringujalgpalli simultaan.

Kõigepealt sai Pohlak hakkama seni mõlemad mängud võitnud Eino Puriga – 2:1. Siis viigistas Katri Lillemäega 1:1. Kõige pikemaks veninud mängus oli kaalul Pohlaku edasipääs. Vastane Kaspar Tammist kogunuks võidu korral Pohlakuga võrdselt 4 punkti, kuid paraku oli Kasparil tabelis jäähokiskooriga kaotus 4:9 Eino Purile. Pohlak kaotas 4:5, kuid pääses tänu paremale väravate vahele Eino Puri järel alagrupist edasi.

Teistes alagruppides läks tuntud

nimedel kehvemini. G-alagrupis jäi endine internatsionaal Meelis Rooba kolmandaks ja Flora fänn Senaator neljandaks. F-alagrupis kaotas tunamullune Sporditähe turniiri võitja Kristi Leinus kõik kolm mängu ja Flora mängija Gert Kams jäi kahe võidu ja 6 punktiga surnud ringis viimaseks ehk kolmandaks.

Hüvasti, playoff! E-alagrupis jäi sünnipäevalaps ja Genua Sampdorias treeniv Henri Anier 3 punkti ja kolme mängija vahelises surnud ringis samuti viimaseks ehk alagrupis kolmandaks. Alagrupi võitis Raily Anter, kes ainsana võitis kõik kolm mängu.

Nõmme Kalju pallur Tõnis Kaukvere jäi B-alagrupis kolmandaks ja neljandaks jäi Balti Liiga tegevjuht Christian Happel, kes alustas viigiga tiitlikaitsja Rootsi Kunni vastu. Viimane pääses teise kohaga edasi. Teise kohaga lipsas 16 parema sekka ka kaljulane Mikk Haavistu D-alagrupist. Ainsast kolmeliikmelisest alagrupis jäi edasipääsu ukse taha Levadia pressijuht Indrek Petersoo.

Foto: Lembit Peegel

Tänavune täringutrio: hõbedane Jaanus Nuutre, kuldne Aivar Pohlak, pronksmees Vosem Nol.

58

JALKA JAANUAR 2010

Tõeline surmagrupp oli aga A-alagrupp. Selle võitis Flora fänn Žurawski.

Teisena pääses edasi 2004. aasta Sporditähe turniiri võitja Joel Lindpere, kes kasutas kõrvalabi – osa täringuviskeid tegi poeg Juan. Kolmandaks jäi endine kohtunik ja praegune jalgpallistatistik Heigo Niilop ning neljandaks 2005. aasta Sporditähe turniiri võitja Janno Kivisild.

1/8-finaalides alistas Pohlak Žurawski 6:3, Lindpere kaotas Helen Tandrele 1:3, Rootsi Kunn fänn Vosem Nolile 3:6 ja Eino Puri Artjom Aleksejevile penaltiseeria järel 3:4. Ainsa vutimehena võitis Mikk Haavistu 4:1 Raily Anterit, kes ainsana oli alagrupimängud läbinud täiseduga!

Veerandfinaalis võitis Pohlak 3:1 Haavistu, Vosem Nol 2:0 Erik Heintare, Rauno Leesment 4:0 Helen Tandre ja Jaanus Nuutre 3:2 Artjom Aleksejevi.

Poolfinaalides võitis Pohlak 6:3 Vosem Noli ja Nuutre 3:0 Leesmendi. Pronksimängus võitis Vosem Nol Leesmendi alles pärast närvesöövat penaltiseeriat 4:3.

Finaalis läks Aivar Pohlakul kõik sama kergelt nagu senistes playoff-mängudeski.

Alles lõpu eel tekkis Nuutrel väike võimalus, aga enne sai mäng otsa. Kui 3:2 võit käes, hüüdis Pohlak spontaanselt üle saali: “See oli mu ainus võimalus jalgpallis Eesti meistriks tulla!” Üritust toetas A. Le Coq, mille üle tundsid eriti head meelt jalgpallifännidest täringujalgpallurid!

Meistrivõistluste kõik tulemused on väljas täringujalgpalli kodulehel www.dicefootball.eu.

täringujalgpall

Alagrupimängud on täies hoos.

Fotod: Lembit Peegel

Kaks täringukaunitari: Raily Anter (vasakul) ja Katri Lillemäe.

Täringuhullus Moskva–Tallinna rongis

Juan Lindpere tabas kahel korral järjest väravat, aga isa Joel rikkus kogu mängu ilu suluseisu sattudes! Taamal muheleb Žurawski.

Esimesi täringujalgpalli turniire peeti Moskva–Tallinna rongis, kui FC Flora naasis Balti riikide ja endiste liiduvabariikide turniirilt Kubok Sodružestva.

Osalejate seas olid Aivar Pohlak, Flora peatreener Teitur Thordarson, abitreener Tarmo Rüütli, jalgpalliliidu asepresident Mart Tarmak ning lisaks mängijatele ka ajakirjanikud Andrus Allika ja Margus Luik. Sama aasta 10. veebruari Pühapäevaleht kirjutab: “Juba turniiri avamängus kogeti traagikat – Rüütli alistas Luige tänu mängu lõpusekundeil löödud omaväravale. Luik oli omaväravate löömisele üldse “mihkel” – 6. vooruski õnnestus Tarmakul EPL-i sporditoimetaja samal viisil 1:0 alistada. Viigi ja kolme kaotusega alustanud Thordarson kirus ja vandus küll kõikvõimalikes keeltes, et mängul pole jalgpalliga midagi ühist, kuid oli siiski üks aktiivsemaid osalejaid. Hiljem playoff’is võitude teele asudes võrdles temagi juba mängusituatsioone pärismurul toimuvaga. ( - - - ) Rõõmuhõisked, mida oma väravavahi edukate tõrjete puhul lendu lasti, panid teistes kupeedes magada soovijaid vanduma.

Imesid tegi eelturniiril Pohlak, kes peaaegu kõigis mängudes jäi kaotusseisu ja alles lõpuminutitel suutis kohtumised enda kasuks pöörata. Pohlak teenis kõikvõimalikest olukordadest 11 meetri karistuslööke ja lõi väravaid nurgalöögistki.”

Finaalis võitis Pohlak kahe kohtumise kokkuvõttes 3:2 Thordarsoni. Nüüd tõstis Pohlak end ametlikult täringujalgpalli troonile – Eesti meistrina!

Täringuvutt pakub ootamatuid pöördeid, mille üle imestab Henri Anier Genua Sampdoriast. Paremal elab kaasa Eino Puri.

Meelis Rooba liigutas oma pallurit väljakul nagu mängiks malet.

Keskel neljanda koha saanud Rauno Leesment ja paremal Gert Kams.

Tõsised ilmed finaalis: Jaanus Nuutre (vasakul) viskab täringut, Aivar Pohlak juurdleb taktika üle. Tabloo näitab muuseas Pohlaku eduks 3:1.

2010 JAANUAR JALKA

59

I liiga

Kas duublite liiga loomiseks on õige aeg?

Küsisime jalgpalliinimestelt, kas poleks õige aeg luua duubelmeeskondadele omaette liiga.

Praegune olukord Esiliigas, kus tugevamad duublid mängivad, on segane ega ole sportlikus mõttes ülevaatlik.

Klubisüsteem on liiga noor Dmitri Skiperski

positsioonidel. Negatiivne pool on see, et kõik ei suuda duubleid välja panna, sest ei jätku raha ega mängijaid.

Meistri- ja Esiliiga tegevjuht

Ma arvan, et meie klubisüsteem on väga noor ja kõik klubid ei saa duubleid välja panna.

Levadia ja Flora saavad, aga Kohtla-Järve Lootusel on see raskem. Duublite liiga tegemiseks peavad klubid tugevamaks saama ja see liiga võib kõne alla tulla mõne aasta pärast.

Praegu jääks duublite liiga lahjaks, sest oma noortesüsteem on ainult Levadial ja Floral. Aga ka jalgpalliliit töötab selles suunas, et meie klubid saaksid tugevamaks ja suudaksid tulevikus moodustada elujõulised duubelmeeskonnad.

Poolt – see on liiga, kus tohib eksida!

Aivar Lillevere

Välja tuleks pudru ja kapsad Igor Prins Tallinna Levadia peatreener

Kardan, et veel ühe liiga jaoks napib meil mängijaid ja see jääks väheatraktiivseks. Praegu on ju olemas Esiliiga, kus noori proovitakse. Aeg on näidanud, et duublite hulgas on üks-kaks elujõulist meeskonda, kusjuures ma ei pea silmas tänavust aastat. Aga duublite liigas peaks olema kümme meeskonda ja need paar tugevat duublit ei saaks piisavalt võrdseid mänge.

Duublite liiga langetaks ka Esiliiga taset ja kõik kokku oleks üks pudru ja kapsad. Arvan, et praegu pole duublite liigal mõtet.

Viljandi Tulevik II peatreener

Minu arvates on duublite liiga hea mõte. Seal saab treener mängitada nõrgemaid mängijaid, sest tulemus pole tähtis.

Esiliigas pean paratamatult punkte taga ajama, sest ei taha ju välja kukkuda. Duubel on koht, kus arendatakse mängijaid ja seal saavad mängida ka vigastusest paranevad põhimeeskonna liikmed.

Duubli eelis on ka see, et seal on lubatud eksida. Me kõik teeme vigu, aga põhimeeskonnas on eksimusel oma hind. Duublis ei põhjusta see tagasilööki. Eesmärk on selles, et järgmisel tasemel sama mängija enam ei eksiks.

Duublis saan treenerina katsetada mängijaid ka teistel 60

JALKA JAANUAR 2010

Kogu probleem on Esiliigas Tarmo Rüütli Eesti koondise peatreener

Ma öösel kell neli ka mõtlesin selle küsimuse üle (Jalka andis mõtlemisaega – toim.), aga ei mõelnudki konkreetset vastust välja. Vahepeal tunnen, et sellist liigat oleks vaja, aga tegemisel selgub kindlasti, et ressurss on väike. Ega duublite liiga pole ju eesmärk omaette, vaid probleem on Esiliiga väga ebamäärases seisundis: suur osa meeskondi edasipääsemisele ei

I liiga pretendeeri, sest nad on kellegi duublid ja neil pole omaette litsentsi. Küsimus on selles, kuidas muuta praegune ebanormaalne olukord normaalseks. Kui praegu Esiliiga tabelit vaadata, siis ei anna see ülevaadet, kes hakkab tõusma kõrgemale ja kes alla langema. Normaalsetes jalgpallimaades on need asjad paigas. Duublitel on näiteks Inglismaal omaette mängud, aga kas selline asi meil ka toimiks – ei tea.

Igal juhul jõuame otsaga Esiliigani välja. Seal mängib osa punte lihtsalt sellepärast, et oleks kusagil mängida. Normaalsem oleks, et Esiliigas mängivad kõik kohtade pärast. Duublid peavad ka mängima ja võiks ju teha neile eraldi liiga, aga meie ressursi juures ... Ei tea.

Peame hoidma Meistriliiga kvaliteeti Frank Bernhardt

EJL noortetöö juht

Arvan, et selleks pole õige aeg, sest Meistriliiga pole nii tugev, et nende duublid saaksid välja panna tugevad koosseisud. Vaja on hoida kvaliteeti teistes liigades ja eelkõige Meistriliigas – seal on vaja rohkem tugevaid mängijaid ja mänge. Pealegi nõrgendaks duublite liiga Esiliigat. Kui Esiliigast kaoksid Levadia, Flora ja Tuleviku duublid, siis asenduksid need II liiga meeskondadega, aga kas need uustulnukad oleksid võimelised mängima Ajaxi ja teistega? Võib-olla mõne aasta pärast on aeg selleks küps, sest praegu näeme, et paljud II liiga satsid ei tahagi üles tõusta. Lisaks sportlikele põhjustele on Esiliiga ka kulukam. Peame jalgpalli veel arendama ja siis tekib loodetavasti vajadus ka duublite liiga järele.

Esiliigas palligu 16 meeskonda Raimo Nõu Tallinna Kalevi juhatuse liige

Kalevi juhina pean vaatama asju ka avalikkuse vaatenurgast ja taolise liiga miinuseks on muidugi tõsiasi, et publikule ja sponsoritele ei lähe reservliiga kindlasti korda. Aga ehk ei peagi minema, sest reservliiga eesmärgiks oleks vigastusest taastunud mängijatele, esindusmeeskonna eest väljakule mittepääsenutele ja testimisel viibivatele palluritele mänguaja andmine. Kindlasti tekib reservliiga loomisel veel terve rida korralduslikke küsimusi ja probleeme, kuid need on tehnilised nüansid. Ent võttes Meistriliigas mängivate klubide duubelvõistkonnad madalamatest liigadest ära, saaks seal

pildi, eriti Esiliigas, tunduvalt selgemaks. Just Esiliigas pean duubelvõistkondade suurt arvu vähese populaarsuse ja identiteedipuuduse üheks põhjuseks. Pole ju normaalne, et täna ei taha paljud kogenud jalgpallurid Esiliigas mängida, eelistades sellele randa, saali või üldse loobumist, kuid nii kahjuks on.

“

„

Just Esiliigas näen duubelvõistkondade suurt arvu vähese populaarsuse ja identiteedipuuduse üheks põhjuseks.

Pakun välja kaks mõtet: Meistriliigas olevatel klubidel võiks olla oma reservliiga, kuid neile klubidele võib jääda ka Esi- või II liigas mängiv duubelmeeskond, kus mängijate liikumine oleks sarnane madalamate liigade omaga ehk siis liikuda saab ainult alt üles. Kalevi vaatenurgast oleks süsteem Meistriliigasse naasmise järel lihtne: esindusmeeskond pallib Meistriliigas, pingile jäävad või vigastusest taastuvad mängijad ja esindusmeeskonnaga trenni tegevad noored reservliigas ning lisaks treenivad-mängivad vähem andekad noored Kalev II koosseisus, võimalusega mängida ka esindusmeeskonna eest. Samas kaob ära olukord, kus Meistriliiga tiimid oma pallurite mängitamise vajaduse pärast “solgivad” Esi- või II liigat ning muudavad iseseisvate klubide konkurentsi ebaõiglasemaks.

Et reservliiga loomise arutelu on päevakorda tulnud Esiliiga umbmäärasuse pärast, siis oleks teine variant tõsta Esiliiga 16 võistkonnani ja muuta liiga kaheringiliseks. Arvan, et see muudaks Esiliiga iseseisvate klubide (tegu on reeglina amatööridega) jaoks põnevamaks, vähendaks duubelklubide rolli, laiendaks regionaalset kandepinda ning see kokku aitab Esiliigal praegusest oluliselt tähtsamaks muutuda.

Inimressurssi napib Are Altraja

EJL tippjalgpalli komisjoni juht

Kõigepealt tahaks ühegi liiga käima saada, ehk siis Meistriliiga kogu selle hiilguses. Meil napib sealgi inimressurssi, et hoolitseda mängudel kõige eest, peldikutest pirukateni. Minu mure on samasugune nagu kolm aastat tagasi, et saaks klubid korralikult käima – et toimiks turundus, internet, et noored oleksid oma klubiga tegelikult seotud. Mina vaatan seda asja just seisukohalt, et mis on publikule atraktiivne, spordi poole pealt ma ei oska kommenteerida.

2010 JAANUAR JALKA

61

II liiga

II liiga vahetas verd Loodus teatavasti tühja kohta ei salli, iseäranis jalgpallis. Uueks aastaks tõusid II liigasse teiste seas Tartu Haserv ja Rummu Dünamo, liigaga jätsid hüvasti aga Põhja-Tallinna JK ning Valga FC Warrior II. Jalka uuris, mis nüüd edasi saab.

Lennart Komp

H

aserv võitis III liiga lõunapiirkonna märkimisväärse eduga – 22 kohtumisest 20 võitu ja 2 viiki, kuna mullu IV liigas saadi 21 võidu kõrvale 1 kaotus. Ka järgmisel hooajal kavatsetakse samm kõrgemale astuda, et 2011. aastat juba Esiliigas alustada.

“Ambitsioonid on kõrged, kuid ka mängijad on selleks Tartu Haservi (sinises) jaoks kujunes tänavune hooaeg III liigas jõudemonstratsiooniks. vastavad,” rääkis Haservi esindaja Rene Lõhmus. “Praejääda,” avaldas Rummu mängija Peeter gu on meil tuumik 11-12 meest, kuid Gross. “Kahjuks ei saa me aga jätkata tahame talvel lisa saada.” kodusel Vasalemma staadionil, vaid Suvel väikese karika võitnud Haserv peame paremate tingimuste tõttu oma sihib ka Euroopasse. Kui suvel õnnestub kodumängud kolima Keila kunstmurule.” karikat kaitsta, lunastatakse pääs amatööride Euroopa karikasarja, kui mitte, Suhtumine oli alla tuleb algava hooaja võitjaga koha eest igasugust arvestust ja kaksotsustav matš pidada.

“Inglismaa ja Saksamaa amatöörkolm kohtumist tuli mängida klubide tase ei ole meie omaga võrreldav, vähemuses. kuid turniirile tahame pääseda sellegipoolest,” haudus Lõhmus plaane.

Samasse liigasse kerkis III liiga II liiga lõuna/lääne piirkonnast puläänetsooni võitja Rummu Dünamo, denes välja vaid kuus punkti kogunud kelle plaanid on märksa vaoshoitumad.

Warrior II. Ka kahel varasemal hooajal Esmalt tuleb kõrgemas seltskonnas on neid sama saatus tabanud, kuid tänu kanda kinnitada. teiste loobumisele on koht säilitatud.

“Loodame tuleva aasta lõpetada Sama loodetakse ka tänavu. keskel, kuid miinimumsiht on püsima “Iga aasta on olnud loobujaid, kuid

“ „

62

JALKA JAANUAR 2010

kui ka III liigasse langeme, siis midagi oluliselt ei muutu.

2-3 mängijat lahkub, kuid 5-6 tuleb juurde ja oleme ehk tugevamadki,” rääkis Valga treener Meelis Kuivits. “Kuigi vastaste tase langeb, saab positiivsele poolele kanda väiksemad kulud, sest ära jäävad sõidud Tallinnasse ja Saaremaale.”

Kogenud Erki Kesküla juhendamisel II liiga ida/põhja divisjonis eelviimaseks jäänud PõhjaTallinna JK vajab nüüdseks ekstreeneri sõnul muudatusi.

“Mina ei jätka kindlasti, kuid mehed üritavad pundi koos hoida,” lausus Kesküla. “Suhtumine oli alla igasugust arvestust ja kaks-kolm kohtumist tuli mängida vähemuses.”

26 kohtumisest saadi vaid neli võitu ja viis viiki, väravate vahe jäi 41:120 ning näiteks Tallinna Kalevi duubelmeeskonnale kaotati koguni 1:22.

Tabeliseisu järgi jätavad II liigaga veel hüvasti FC Concordia Audentes ja Tartu Metec, astme võrra kõrgemale lunastasid koha Tallinna Atletik ja Lasnamäe Ajaxi veteranid. Üleminekumängudel alistas III liiga Raasiku FC Joker Tabasalu PK ja II liiga Võru JK sai loobumisvõidu JK Luunjalt.

III liiga

Paldiski jalgpalli teine katse Paldiski esindusklubi Pakri SK jaoks lõppes 2005. aasta katastroofiga: diskvalifitseerimine meistrivõistlustelt, V liigasse kukutamine ja kopsakas trahv. Sadamalinna kolm aastat varjusurmas hingitsenud vutt võttis jalad alla alles tänavu.

Lennart Komp

P

akri SK lõpetas 2005. aastal III liiga lääne piirkonna 2. kohal, lunastades sellega pääsu üleminekumängudele Tartu Ülikooli Fauna vastu. Registreerimata mängija Vadim Dolinini kasutamine vale nime all lõppes temale kolmeaastase võistluskeelu, treener Igor Aleksandrovile aastase juhendamiskeelu ja klubile üle 10 000kroonise trahviga. Sõnaga – kabelimats.

Tänavu jõudis asi taas nii kaugele, et kohalikud poisid olid valmis liigas alustama ja läksid Aleksandrovi jutule. “Ütlesin alguses, et ei taha täiskasvanutega tegeleda,” rääkis Aleksandrov.

“Otsustasin siiski, et jälgin neid paarkolm mängu ja siis vaatan, kas hakkan meeskonnaga uuesti tegelema.”

Aleksandrov hakkas. Paldiski mängijad lõpetasid hooaja sel aastal PSK Alexela nime all IV liiga lääne piirkonnas 3. kohaga ning üleminekumängudes Kohila Püsivuse vastu lunastasid koha III liigas.

“Praegu koosneb meeskonna tuumik kaheksast-üheksast mängijast,” sõnas Aleksandrov. “Kõik on väga noored ja ambitsioonikad, kuid meeskondliku tegutsemisega on vähe raskem. Kõik tahavad ise ära teha.”

Praegu on Paldiski jalgpalli suur häda ka korraliku väljaku puudumine.

Kui veerand sajandit tagasi oli toona suletud linnas neli-viis heal tasemel staadioni, siis praegu tuleb esindusmeeskonnal oma kodumänge pidada Keilas. Aleksandrovi sõnul võib siiski helgemat tulevikku loota.

“Tuttavad imestavad, et meil on siin sadam, naftaterminal, tehnopark – nagu šokolaad – aga väljakut ei ole,” lausus Aleksandrov. “Õnneks nüüd Alexela, tehnopargi ja linnavalitsuse koostöös

peaks ehitatama kunstmuruväljak.”

Kohaliku jalgpallivedaja sõnutsi on väljakut oodatud üle kümne aasta ning kuni ehitusmasinad valmiva staadioni ümber ei mürise, ta selle valmimisest väga rääkida ei taha. 4300 elanikuga Paldiski vutielule annaks see aga toniseeriva tõuke.

“Siinsed inimesed armastavad jalgpalli,” teab Ukrainas sündinud Aleksandrov rääkida. “Väikses linnas ei ole eriti midagi teha ja jalgpallimängud on meil ikka olnud sündmus. Tuleksid pensionärid, pered, noored.”

Praegu on 1997. aastal loodud ja

2000. aastal esimest korda täiskasvanute meistrivõistlustel osalenud Pakri SK kasutada Paldiski vene gümnaasiumi väike muruväljak, mille hooldamisega tegeleb Aleksandrov ise.

“Kastan, niidan muru. Kui mina ei teeks, siis keegi teine ka ei teeks,” on ta kindel.

Kahe noortegrupi (1997/98, 2000/01) ja meeskonna peale on klubis kokku üle 70 mängija. Tänu toetajate toele saavad täiskasvanud harjutada Keilas, noored peavad talvel leppima võimlaga.

Pakri SK tänab Alexela Terminali pikaajalise ning suure toetuse eest klubile.

Paldiski jalgpallihuvilised koondusid pärast mõne-aastast pausi taas ühte meeskonda ja tõusid kohe III liigasse.

Pakri SK Eesti liigas 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2009

V liiga W IV liiga W III liiga W III liiga W III liiga W III liiga W IV liiga W

18 20 18 18 18 22 22

12 13 9 7 8 14 14

1 3 0 2 6 2 2

5 4 9 9 4 6 6

62:19 72:37 44:31 62:48 51:34 80:42 76:44

37 42 27 23 30 44 44

2. koht 2. koht 3. koht 6. koht 4. koht 2. koht 2. koht

2010 JAANUAR JALKA

63

IV liiga

FC Tabivere liigub ülesmäge Jõgevamaal paiknev Tabivere on ambitsioonikas väikeklubi, mis on toonud kodustaadionile Eesti kaks tippklubi ning tõstnud jalgpalli populaarseimaks spordialaks.

Indrek Schwede

Ü

llatav küll, aga FC Tabivere on asutatud selle Jõgevamaa aleviku jalgpalli-traditsioonidele. Kuigi praeguste pallurite vanemad mängisid ise ka korv- ja võrkpalli, on Tabiveres alati matsunud ka jalgpall.

“Meie isad ja onud mängisid kaheksakümnendatel Saadjärve kolhoosi nime all rajooni meistrivõistlustel,” selgitab FC Tabivere eestvedaja Tauno Trink.

“Minu isa mängis küll võrkpalli, aga paljude teiste omad jalgpalli ja see ala tundus loogiline jätk endalegi.”

“

Oli kirjeldamatult ülev tunne hiljem bussis tagasi sõita – autodes poleks sellist emotsiooni saanud.

„

Tauno Trink sai otsustava tõuke 1996. aasta EMile teleri vahendusel kaasa elades. Koos kaaslasega otsis ta kohalikule pundile treeneri, kelleks sai üks kolmest vutti taguvast vennast – Ragner Kakk. Treener otsis vastaseid ja nii mängisid poisid isegi Tartu Tammeka vastu.

Kuigi kaotusnumbrid olid kolossaalsed, oli vutivaimustus sama suur. Osaleti ka Jõgevamaa noortevõistlustel.

Toona kokku tulnud kamp tundis kaks aastat tagasi, et maakonna meistrivõistlustel on mängitud küll ja vaja oleks

midagi enamat. Pärast Mustvee alistamist 8:1 ja maakonnas teise koha võitmist küpses idee proovida oskusi Eesti liigas.

“Meil oli ju Eesti liigas mängivate Jõgeva Nooruse ja Põltsamaa Spordi kaudu oma tasemest mingi pilt olemas,” räägib Tauno Trink. Kohe esimesel hooajal 2008 sai Tabivere lõuna piirkonnas 5. koha.

Tänavu tõusis 2. kohaga III liigasse.

“Jalgpall on meeste jaoks tähtis, see on igapäevarutiinist välja murdmine,” jätkab Trink. “Mängijatest meil puudus pole, saalitrennis Tabivere gümnaasiumi võimlas on 25 meest kohal. Trenni teeme kolm korda nädalas pluss talvine jooksutreening. Liigamängudel oli nimekirjas 28 mängijat, kellest 16 on kohalikud, teised on Jõgeva- või Tartumaalt. Meil mängib paar kohalikku koolipoissi, mõned tudengid ja enamik käib tööl. Tabivere vallaga piirnevast Palamuse vallast on pärit ka meeskonna ja IV liiga lõuna piirkonna paremuselt teine väravakütt Sander Kilk (ärimees Rein Kilgi poeg – toim). Ta on ise mänginud Tartu SK 10 Premiumis ja tõi sealt kaasa mõned mängijad, kelle kogemus ja võitlejahing on aidanud meil mängu koos hoida.” Üks FC Tabivere koolipoistest, Kristo Päkko, treenib kaks korda nädalas kohalikke noori. Koos käib paarkümmend eri vanuses huvilist, nende seas ka tüdrukuid. Kaks Tabiverest pärit poissi treeniFoto: Liis Feiman

Tabivere rohesärgid karikamängus Sillamäe Kalevi vastu.

64

JALKA JAANUAR 2010

vad Tartus Operi jalgpallikoolis.

Tauno Tringi hinnangul on jalgpall tõusnud kõige populaarsemaks spordialaks, millega konkureerib veel kergejõustik. Veel kuus-seitse aastat tagasi oli tähtsaim ala korvpall.

Meeskonda toetab vald osavõtumaksu ja transpordiga ning kohalik põllumajandusettevõte OÜ Same on teinud staadionile väravad, aga ka väga hea varumeesteboksi, mida imetlesid isegi külas käinud Flora pallurid. OÜ Same on andnud raha ka varustuse ostmiseks.

“Lähematel mängudel käime oma autodega, aga bussiga sõites on ikka võrratu meeskonnatunne,” räägib Tauno Trink. “III liigasse jõudmiseks pidime sügisel viimases voorus võõrsil võitma Navi Vutiseltsi ja suutsime sellega 0:2 kaotusseisust hakkama saada – 4:2! Oli kirjeldamatult ülev tunne hiljem bussis tagasi sõita – autodes poleks sellist emotsiooni saanud.”

Tänavu nägi Tabivere publik Eesti tipptaset ka kodustaadionil. Tavaliselt tõmbavad liigamängud kohale keskmiselt 30 pealtvaatajat, aga Sillamäe Kalev tõi Eesti karikavõistluste kohtumises platsi serva ligi 150 ning FC Flora sõprusmängus koguni 320 pealtvaatajat.

Sel suvel kooli uuel vutimurul (90 x 50 meetrit) mänginud FC Tabivere tahab 2012. aastal II liigasse jõuda.

rannajalgpall

Rannajalgpall püüaks maailma Venemaal Eesti jalgpallikoondist lahutab Brasiiliast valgusaasta, Eesti rannajalgpallikoondist viis aastat.

Liivavuti koondise kapten Marek Markson on veendunud, et praegu on veel võimalus maailma tippudele järele jõuda.

Lennart Komp “Euroopa viis paremat ja lisaks Prantsusmaa on pisut eest ära, kuid sealt edasi oleme kõikidega hästi mänginud ja võitnud,” arutles Markson.

Novembris Araabia Ühendemiraatides mängitud rannajalgpalli maailmameistrivõistlustel Eesti delegatsiooni koosseisus turniiri külastanud Marksoni sõnul on praeguste tingimuste juures MMile pääsemine väga raske, sest Euroopale on eraldatud 16 kohast viis, mis antakse EMi esiviisikule. Seltskonnast Hispaania, Itaalia, Venemaa, Portugal ja Šveits ei jäänud veerandfinaalist välja ükski. “Šveitsi koondis koosneb samuti amatööridest, kuid tänu tugevatele mängudele ja sisehallile on nad jõudnud tasemele, mis lubas MM-finaali jõuda,” lausus Markson. “Meie saame Pirita liival harjutada kaks korda nädalas ja mängima mahume seal vaid kolm kolme vastu.”

“

Venemaa variandi muudab ahvatlevaks ka asjaolu, et enamik mänge toimub Peterburis, mis tähendab, et mööda idanaabri avarusi väga seiklema ei pea.

„

Eesti rannajalgpallurite arengu võluvits oleks sisehall, kuid maksma läheks see ligi 20 miljonit krooni. Marksoni hinnangul on praeguseks viis aastat rannajalgpalliga tõsiselt tegutsenud tuumik individuaalsete oskuste poolest tipp-topp, kuid Eestis jääb vajaka

Foto: AFP/Scanpix

Šveits (Angelo Schirinzi, vasakul) saab oma amatööridega tipus hakkama ka venelaste ja Anton Škarini vastu. Meie lähme võib-olla Vene liigasse mängima.

taktikalisest mõtlemisest.

Rannajalgpalli eestvedaja Kari-Andri Kase sõnul sai Eesti Dubais mitu huvitavat pakkumist, sealhulgas kutse liituda tugeva Vene meistriliigaga, mis oleks mängijatele kõrge taseme pärast priima arenguvõimalus, ent nõuaks taas küllalt priskeid väljaminekuid.

“Itaalia ja Venemaa on maailma tippliigad ning säärases konkurentsis saaks me väärikalt esineda vaid koondisega, sest siinsete klubide tase ei ole veel nii ühtlane,” vaagis Kask. “Vene liiga oleks suur motivaator, kuid mängijad ja klubid peavad koostööks valmis olema.”

Venemaa variandi muudab ahvatlevaks ka asjaolu, et enamik mänge toimub Peterburis, mis tähendab, et mööda idanaabri avarusi väga seiklema ei pea.

Marksoni sõnul on Eesti liiga korralikult käivitunud, kuid üksteise vastu pusides on areng aeglasem. “Kaotasime

Nõmme Kaljuga hooaja jooksul kaks mängu, mis tähendab, vastastel on meilt rohkem õppida kui meil neilt,” tõdes Markson.

Sel aastal on lubanud siinseid mängijaid ja treenereid koolitama tulla ka Šveitsi koondise tippu viinud juhendaja Angelo Schirinzi ja tema hoolealune Dejan Stankovic, kes valiti 2009. aasta parimaks rannajalgpalluriks.

“Võimatu pole ka mõne eesti mängija saatmine Šveitsi liigasse, kus küll suuri palku ei ole, kuid arenguks on liiga heal tasemel,” vaatas Kask lähitulevikku.

Uueks koondisehooajaks valmistumine algab juba jaanuaris, kui Erki Noole ja Aleksei Budõlini näpunäidete järgi hakatakse füüsisega tegelema.

Varasemast suuremat rõhku pannakse toitumisele, mille eest vastutab endine triatleet Reigo Tõnsberg.

2010 JAANUAR JALKA

65

lisaaeg

Jalgpalliliit investeeris 15 miljonit krooni Eesti Jalgpalli Liit investeeris 2009. aastal infrastruktuuri arengusse 15 miljonit krooni, mida on viis miljonit enam kui aasta varem. EJLi toel ja osalusel valmis Sillamäe Kalevi ja Risti kunstmuruväljak, samuti alustati Narva Kalevi staadioni kunstmurukompleksi ehitust, kus EJLi finantseeritav osa valmib 2010. aasta suveks.

Jalgpalliliit soetas koondise mängudeks A. Le Coq Arena murukaitse telgi, toetas Männiku staadioni kilehalli ostu ja Põlva Lootospargi katlamaja ehitust. Töid alustati ka EJL Tallinna noorte treeningkeskusega (endine Operi jalgpallikooli staadion).

Käesoleval aastal lõpetati viie miniväljaku (15 x 30 meetrit) ehitus – uued spordiplatsid kerkisid Narvas (2), Kohtla-Järvel Ahtmes, Tartus ja Elvas. Ehitusjärgus on miniväljakud Pirital, Lasnamäel ja Valtus.

Lisaks EJLi osaluse ja toetusega väljakutele avati sel aastal uus staadion Võrus ja Viljandis ning kunstmuruväljak Paides ja Valgas.

Naturaalmuruga ja valgustusega harjutusväljak valmis Keilas.

Eestis on hetkeseisuga 33 litsentseeritud kunstmuruväljakut, lisaks kümneid samasuguseid, ent väiksemaid, ning üle 40 miniväljaku. 2010. aastal on plaanis kohaliku omavalitsuse ja jalgpalliliidu koostöös edasi liikuda kunstmuruväljakute rajamisega Raasikule, Nõosse, Otepääle ning Paldiskisse.

Jalgpall on suurima harrastajate arvuga spordiala Eestis – spordiklubides üle riigi mängib Eesti Spordiregistri andmetel jalgpalli 13 014 inimest, harrastajate koguhulk on ligi 20 000.

Foto: Tarmo Nork

Evelin Ilves tunnustas Anete Paulust

Evelin Ilves (paremal) autasustab Anete Paulust.

4. detsembril andis Evelin Ilves Kadriorus esimest korda üle sihtasutuse Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu presidendi abikaasa allfondi noore sportlase preemiad ning 150 taotluse hulgast valiti välja ka jalgpallur Anete Paulus (vt Jalka 6/2009). Preemiat, mis on mõeldud kuni 21-aastastele, rahastas Nordea Pank ja selle saamisel oli oluline näitaja ka õppeedukus koolis.

Anete Paulus sai preemiana 8000 krooni sportimiseks vajalike vahendite ostmiseks ja treeningkulude katteks. Paulus kuulub Eesti A-koondisse ning on viis aastat mänginud Eesti noortekoondises.

Pärnu Jalgpalliklubi naiskonna koosseisus on Paulus Eesti meistrivõistlustel võitnud hõbeda (2008) ja pronksi (2009).

Preemia said ka võistlustantsijad Oliver Kips ja Kristina Morozjuk (25 000 krooni) ning vehkleja Erika Kirpu (17 000 krooni). Edaspidi antakse preemiat välja kaks korda aastas – sügisel ja kevadel.

Tähtis aastalõputurniir!

Jalgpalliliit toetas ka Männiku sisehalli ostu.

Läti koondis teenis noortele 296 400 krooni Läti jalgpalliliidul oli enne 2010. aasta MM-valikmänge Nordea Pangaga leping, mille kohaselt iga Läti koondise valikmängus löödud värava eest kannab pank noorte talentide heaks 1000 eurot.

Noorte talentide agentuuri juhtis koondise peatreener Aleksandrs Starkovs. Pank pani seemneks 1000 eurot ja koondis kõmmutas valikmängudes 18 000 eurot lisaks (kokku 296 400 Eesti krooni).

Starkovsil on vastutus raha õiglaselt jagada, et kindlustada noortele annetele vanuses 14–16 parimaid treeninglaagreid üle Euroopa. Ülejäänud raha paigutatakse Nordea Panga arvetele, et koguda raha uute talentide fondide jaoks.

Eesti näitel: samalaadse kokkuleppe puhul teeninuks koondis noortele talentidele oma 9 löödud väravaga (pluss panga 1000 eurot) 10 000 eurot ehk 156 000 krooni.

66

JALKA JAANUAR 2010

Eesti Jalgpalli Liidu traditsiooniline aastalõputurniir on ligi 5000 seal osalevale pallurile nii oluline, et Kalevi Keskstaadion tegi koostöös Jalgpalliklubi Tallinna Kaleviga enne jõuproovi aastalõputurniiri mänguväljaku identse koopia (pildil).

Eesmärgiks oli pakkuda treeningaegasid ja väljaku mõõtmetega harjumist. Kalevi staadionile rajatud väljaku mõõtmed olid 25,5 x 48,5 meetrit ning plats piirati meetrikõrguse poordiga, nagu see oli Kalevi spordihallis, kus turniir toimus. Väljak kavatseti maha võtta aasta lõpus.

2010 JAANUAR JALKA

67

VALMISTU UUEKS HOOAJAKS

NIKE varustus ühest kohast koos nimede, numbrite, logode trükkimise ja/või tikkimisega

¥ V istlusvormid ¥ Soojendusdressid ¥ Soojenduss rgid ¥ Jalgpallijalatsid ¥ Varustus (pallid, spordikotid, r tikud jpm) ¥ Muu spordivarustus (korvpall, v rkpall, jooks jne) Vaata l hemalt:

68

JALKA JAANUAR 2010