Eesti Elu / Estonian Life No. 33 | August 21, 2020

This newspaper was mailed on Friday, August 21, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 33, 2020           Reedel, 21. augustil — Friday, August 21

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

20. august – taasiseseisvumispäev Taasiseseisvumispäev on üks kolmest päevast aastas, mil Eesti lipud heisatakse kõigile ametkondlikele ja eluhoone­ tele. 20. augustil 1991 taastati rahvuslikul üksmeelel Eesti Vabariigi iseseisvus. Ülem­ nõukogu otsus „Eesti riikli­ kust iseseisvusest“ lõpetas nõukogude okupatsiooni ning taastas Eesti riikliku iseseis­ vuse, muu hulgas taastati diplomaatilised suhted teiste riikidega. Esimesena tunnus­ tas Eesti taastatud iseseisvust 22. augustil 1991 Islandi Vabariik. Sel päeval toimuvad isamaa­ lised üritused üle terve Eesti. Juba neli aastat on valitsev peaminister võõrustanud vahe­ tult enne taasiseseisvumispäeva eelmisi peaministreid Stenbocki majas. 20. augustil kogunes Toompeal ka 20. augusti klubi – inimesed, kes olid vahetult osa­ lised taasiseseisvuse väljakuu­ lutamisel. Tallinnas Toompeal asetati traditsiooniliselt lilled 20. au­ gusti mälestuskivile. Kohal olid pea­minister, riigitegelased ja 20. augusti klubi liikmed. Klubi president Ants Veetõusme nime­ tas tähelepanuväärseks asjaolu, et seekord asetasid oma pärja või lilled mälestuskivi juurde kõigi erakondade esindajad. Tartus tähistati iseseisvuse taastamise aastapäeva tseremoo­ niaga Vabadussõja ausamba juures. Musitseeris Tartu Maarja kiriku koor ja puhkpilliorkester Tartu. Kõne pidas linnapea Urmas Klaas ja Tartu Ülikooli kliinikumi intensiivravijuht Joel

Eesti avaldas arvamust Kaheksas Paide arvamusfestival 13.–15. augustini 2020

20. augusti mälestuskivi võtavad president Kersti Kaljulaidilt vastu Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Mario Kadastik. Foto: Priit Mürk/ERR

Starkopf. Kalevipoja kuju ette asetati pärjad. Eesti Vabariigi esimese presi­ dendi sünnikohas Tahkurannas toimusid hommikul taasiseseis­ vumispäeva traditsiooniks saa­ nud ajalootund ja kontsertaktus, millel astusid üles Silver Sepp ja Kristiina Ehin ning kohalik kogukonnabänd. Tori sõjameeste kirikus peeti taasiseseisvumispäeva keskpäe­ val tavaks kujunenud tänujuma­ lateenistust, mida korraldab kaitseväe kaplaniteenistus. Rakveres toimus uuenenud Vallimäel tasuta kontsert, kus esines rakverelane Andrus Al­ brecht ehk Bonzo koos Politseija Piirivalveorkestriga. Otepääl tähistati taasiseseis­ vumispäeva kolme meeleoluka erineva peoga nii Pukas,

Sangastes kui ka Otepääl, kaasa arvatud traditsiooniline 13. Puka öölaulupidu „Elu on suur lilleaed“. Kuigi erinevaid isamaalisi ja kultuurilisi sündmusi toimub sel päeval väga erinevates kohtades üle Eesti on üks kesksemaid ja olulisemaid neist presidendi vastuvõtt Kadriorus lossi roosi­ aias. Pre­ si­ dendi kõne kokku­ võtet saab lugeda tänasest lehest lk. 5. Roosiaia vastuvõttu Kadrioru roosiaias ilmestasid tänavu mitmed hundikujud kunstnik Edith Karlsonilt. Karlsoni sõnul oli tema pseudolooduslik instal­ latsioon otseselt inspireeritud koroonaaja uudistest, kui pide­ valt sai lugeda, et metsloomad on linna tunginud.

Kes tahavad tundma õppida uusi ideid ja vaatenurki. Festivalil oma arvamust aval­ dades õpitakse ka demokraat­ likku ja vastaseid austavat väitluskultuuri. Vestlust juhi­ vad moderaatorid.

Alade vahel pakutakse toitu ja jooki, esinevad muusikud, saab niisama lesida või päikest võtta. Festivalil lööb kaasa suur hulk vabatahtlikke, kes aitavad kõi­ gel sujuvalt kulgeda.

Arvamusfestivalide tradit­ sioon võeti üle Soomest ja Igal talvel tehakse idee­ Tekst ja fotod Lea Kreinin Taanist. korje uue festivali tarbeks. Kui Juba kaheksandat aastat mõni organisatsioon või selts­ järjest kibeleb osa eestlasi kond tuleb välja mõne hea idee­ augustikuu teiseks nädala­ ga, mis valitakse festivalile, siis lõpuks Paidesse. See kesk-­ peavad idee väljapakkujad selle Eesti linn on koht, kus kohtu­ ka lõpule viima – ehitama lava, da teiste omasarnastega – otsima esinejad ja moderaa­ inimestega, kellele läheb kor­ torid. Tänavu tegutses kokku da, mis meie ümber toimub. üheksa arutelu-ala, millel astus Kes tahavad kaasa rääkida ja üles poliitikuid, kultuuri- ja tunda, et nad on osa ühiskon­ ühiskonnaelu tegelasi, oma ala nast, et neid võetakse kuulda. asjatundjaid ja väliskülalisi.

(Järgneb lk. 12)

Eestis tähistatakse tänavu digikultuuri-aastat. Üks peatee­ masid oligi digikultuur mitmest erinevast seisukohast. Arutleti Eesti ja Soome e-õppest koroo­ na-ajal, tele-ja filmitööstuse het­ keprobleemidest, digiraamatu­ test, muuseumide digiteenustest, digitarkusest ja pildilisest kir­ jaoskusest, autoriõigustest ja muusikute olukorrast digiajas­ tul. Digiteema on tänapäeval seotud peaaegu kõigi elualade­ ga, seda teemat jagus festiva­ liala igasse nurka. (Järgneb lk. 13)

Üksiknumbri hind: $4.00

Kallid üleilmse eestluse hoidjad! Täna kakskümmend üheksa aastat tagasi taastasime ühise pingutuse tulemusel oma ise­ seisvuse, mille eest eestlased Rootsis, Amee­ rika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias ja kõikjal mujal vabas maailmas olid kogu oma elu võidelnud. Saime tagasi esivanemate rajatud Eesti Vabariigi. Me oleme teile selle eest tänulikud! Me oleme tänulikud ja hindame kõrgelt väliseesti kogukondade poliitilist ja diplo­ maatilist tegevust, eksiilvalitsuste Eesti järjepidevuse hoid­ mist ja Eesti iseseisvuse eest seisnud inimeste vaprust Nõukogude ajal. Avaldan tänu ka neile paljudele, kes taasiseseisvumisest alates on naasnud kodumaale tööle, poliitikasse nagu nt presi­ dent Toomas Hendrik Ilves, Aino Lepik von Wirén, Jaan Manitski, Jaan Männik, Ardo Hansson, Rein ja Mare Taagepera, või ka professor Aino Järvesoo, kes oma elu viimased aastad pühendas Eesti rahvastiku teemadele. Me oleme tänulikud kõigile mujal maailmas elavatele eesti peredele, kes võõrsil elades on leidnud endas jõudu anda oma lastele edasi eesti keel ja kultuur! Oleme tänulikud kõi­gile, kes hoiavad kodumaaga sidet ja oma südames kohta Eesti ja­ oks. Elagu vaba Eesti! Head taasiseseisvumispäeva meile ­kõigile! RIINA SOLMAN Rahvastikuminister

Kanada uueks rahandusministriks sai Chrystia Freeland Ülle Baum Teisipäeval, 18. augustil toi­ musid olulised muudatused Kanada valitsuses. Hiljutiste skandaalide tõttu astus tagasi senine – Trudeau valitsuses järjest teist ametiaega tee­ ninud finantsminister Bill Morneau. Tema tagasiastu­ mise järel võttis rahandus­ ministri vastutusrikka portfel­ li enda kanda Trudeau eelmise valitsuse välisminister, praegune asepeaminister Chrystia Freeland, kes andis Rideau Hallis ka ametivande. Peace River linnas Alberta provintsis sündinud Chrystia Freeland alustas poliitiku ­karjääri 2013. a. Ta on Harvardi ülikooli l­õpetanud endine ajakirjanik, kellel ole küll rahandusalast eri­ haridust, kuid ta on töötanud Financial Times’is, Thomson Reuters Corp.’le, Global Mail’ile ning tema mitmekülg­ sete vastutavate kohustuste hul­ gas oli ka uue Põhja- Ameerika Vabakaubanduslepingu (NAFTA lepingu) väljatöötamine. Free­ landi kirjutanud raamatute hul­ gast tuleks ära märkida 2012. a. trükist ilmunud ,,Plutocrats: The Rise of the New Global SuperRich and the Fall of Everyone

Else“. Uus finantsminister asus oma kohustusi täitma ajal, kui Kanada majandus on ühes raskemas seisus pärast Teist maailmasõda. ,,The restart of our economy needs to be green. It also needs to be equitable and inclusive,“ ütles Chrystia Freeland piduli­ kul tseremoonial Kanada kind­ ralkuberneri Julie Payette’i resi­ dentsis Rideau Halli’s. Freeland on teinud ajalugu – ta on ­esimene naissoost finantsminis­ ter Kanadas. Kanada peaminister Justin Trudeau teatas teisipäeval ka ­otsusest peatada valitsuse tege­ vus ajutiselt kuuks ajaks, uuesti alustatakse tööd 23. septembril, mil Trudeau astub rahva ette oma uue troonikõnega. ÜLLE BAUM, Ottawa

Chrystia Freeland. Foto ©Ülle Baum

16

EESTI ELU reedel, 21. augustil 2020 — Friday, August 21, 2020

Nr. 33

Tellige EESTI ELU! Metsaülikool Eestis arutab, kas vesi on järgmine suur teema Käärikul algas pika tradit­ siooniga Metsaülikool, kus räägitakse sel aastal veest ,,Vesi – lahutab ja ühendab?“

Metsaülikooli kodulehel www. metsaylikool.ee. Osalejate arv on seekord Käärikul tavalisest mõnevõrra väiksem, aga Met­ saülikool toimub siiski tradit­ sioonilisel kujul ja kohas, ehkki kevadel oli kõne all ka aasta vahele jätmine või arutelude ­ korraldamine üle veebi, tõdeb Metsaülikooli toimkonna juht Triin Käpp. Peame oluliseks arutelukultuuri juures päriselt kohtumist, üksteisele silma vaatamist ning sõbralikku, kuid sisukat debatti, lisas Käpp. Iga-aastane Metsaülikool Käärikul võtab arutluse alla Eesti jaoks olulised teemad, püüdes vaadata tänasest kauge­ male. Metsaülikool toob kokku oma ala spetsialistid, üliõpila­ sed, teadlased, lektorid ning ­kodanikuühiskonna aktiivsed kaasamõtlejad. Metsaülikool on koht, kus usaldusel põhinevas õhkkonnas on kõigil võimalus kaasa rääkida ning kus igaühe arvamust respekteeritakse. Met­ saülikool kannab endas tradit­ siooni, mis sai alguse Kanadas, Kotkajärvel aastal 1967. Eestis toimus esimene Metsaülikool 1989. a. Käärikul ja järjepide­ valt alates aastast 2005.

Praegu käib maailma elu ­mber viiruse, aga väga tõe­ ü näoliselt saab tulevikus üheks suureks ülemaailmseks teemaks vesi. Vesi sunnib inimesi rända­ ma nii siis, kui teda on palju, kui ka siis, kui teda on liiga vähe, ütleb oma ettekande tee­ sides Teaduste Akadeemia pre­ sident, mereteadlane Tarmo Soomere. Üha rohkem annab kõneainet veepuudusest või siis üleujutustest tingitud miljonite inimeste toimetulek, ränne, jul­ geolek, eluks sobilik keskkond. Metsaülikoolis arutletakse see­ kord valdkonna asjatundjatega teemadel vesi ja majandus, vesi ja ränne, vesi ja julgeolek, vesi ja toit. Räägitakse Läänemere seisust ja tulevikust. Tänavuse Metsaülikooli esi­ nejad on teiste seas Urmas Dresen, Tarmo Soomere, Ave­ liina Helm, Mari-Liis Jakobson, Toomas Kapp, Kristel Vilbaste, Marek Strandberg, Jaanus Marrandi, Mare Ainsaar jt. Täpsem

programm

on

Lauluväljakul filmiti muusikali ,,Laulev revolutsioon“ muusikavideo Esmaspäeval filmiti järgmisel kevadel Los Angeleses esieten­ duva muusikali ,,Laulev

Revolutsioon“ muusikavideo loole ,,Never Forget Who You Are“, mida esitab New Yorgis resideeruv Eesti päritolu näitleja ja laulja Kristi Roosmaa. Muusikal on kirju­ tatud Broadway veterani Tony Spinosa ja James Bearharti poolt inspireerituna meie aja­ loost. Kristi Roosmaa tegi oma debüüdi eelmisel aastal Ameerika Ühendriikide ühes vaadatuimas teleshows ,,The Tonight Show Starring Jimmy Fallon“ Grammy auhindadega pärjatud räppari Residente ja Bad Bunny’ga. Kristi on lõpeta­ nud Ameerika Muusikali ja

Draama Akadeemia, esinenud solistina Carnegie Hallis ning pärjatud parima naisnäitleja tiit­ liga lühifilmis ,,Wildflower“ näitlemise eest. Muusikavideo produtsendiks ja režissööriks on äsja Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Mee­ diakooli audiovisuaalse meedia eriala cum laudega lõpetanud Vivian Säde. Vivian asub sügi­ sest omandama magistrikraadi stsenaristikas Edinburgh Napier’ ülikoolis Šotimaal. Projektis lööb kaasa ka New Yorgis elav eestlasest brändijuht Valev Laube, kelle firma The VL Studios tegeleb muusikali turundusliku poolega. Muusikavideo, mida spon­ soreeris Tallinna Lauluväljak ja kus on näha Eesti disainer Liina Steini imelist kleiti, avalikus­ tatkse septembri lõpus.

Fotod: Liisabet Valdoja

Rohkem informatsiooni muu­ sikalist – www.singingrevolu­ tionthemusical.com

Reformierakond jätkuvalt populaarseim Hiljutise MTÜ Ühiskonna­ uuringute Instituudi ja uurin­ gufirma Norstat Eesti AS koostöös korraldatud küsitlu­ sest selgub, et viimastel näda­ latel toetust kasvatanud Eesti Konservatiivse Rahvaera­ konna (EKRE) reitingu tõus peatus. Viimaste tulemuste põhjal jätkub toetus Reformierakon­ nale, neid eelistas 32,3 protsen­ ti, Keskerakonda toetas 22,7 protsenti ja EKRE-t 17,5 prot­ senti valimi­sõiguslikest kodani­ kest. Nädal varem oli EKRE toetus 17,9 protsenti, teiste esi­ kolmiku par­ teide toetus oli sama. Esikolmikule järgnevad Sot­ siaaldemokraatlik Erakond 8,9, Eesti 200 7,6 ning Isamaa 6,2%se toetusega. Koalitsioonierakondi toetab

Sündmuste kalender • Laup., 29. aug. kl 11h – 4 p.l. VEMU ÖÖTV ,,Öös on välis­eesti aega“ VEMU You­ Tube kanalil (vt.: vemu.ca). • Laup., 26. sept. EGO 24. GOLFITURNIIR Cardinal Golf Club’is, 2740 Davis Dr W. King, Ont. Registreerimise täht­ aeg: 15. aug. 2020, tel.: 416222-9445 ja/või epost: jaakjarve@aol.com • 31. dets. 2020 – Eesti Sihtkapital Kanadas korraldatud esseevõistluse tähtaeg.

kokku 46,4 ja opositsiooniera­ kondi 41,2 protsenti vastajatest. Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 21. juulist 17. augustini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti kodanikku. (ERR/EE)