Eesti Elu / Estonian Life

This newspaper was mailed on Friday, February 23, 2018

Eesti Elu õnnitleb oma lugejaid Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul! Nr. 8, 2018

Reedel, 23. veebruaril — Friday, February 23          www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $3.00

Illustratsiooni autor EVA OJA

2

EESTI ELU reedel, 23. veebruaril 2018 — Friday, February 23, 2018

Nr. 8

Lugupidamise ja tänuga mõtleme

EESTI VABARIIGI 100. SÜNNIPÄEVAL Published by Tartu College Publishing Committee 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 PAP Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College’i Kirjastuskomitee Asutaja: Elmar Tampõld Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad: Laas Leivat Kaire Tensuda Reporter-toimetaja: Eerik Purje Toimetuse kolleegium: Enn Kiilaspea Jüri Laansoo Tarvo Toomes

Tellimishinnad: Kanada: (GST arvestatud) •  Ajaleht: 1 a. $130.00, 6k. $70.00, 3k. $39.00. •  Kiripostiga: 1a. $165.00, 6k. $88.00, 3k. $49.00. USA: •  Kiripostiga: 1a. $185.00 CAD, 6k. $101.00 CAD, 3k. $57.00 CAD Ülemeremaadesse: •  Õhupostiga: 1a. $260.00, 6k. $135, 3k. $72.00. Aadressimuudatused: $1.25 Üksiknumbri hind: $3.00 Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

E.V. esimene sajand – täis ahastust, rõõmu ja ühtset sihikindlust Mõned üksikud momendid Eesti ajaloost: 1918 – kuulutati välja Eesti Vabariik; Vabadussõda algas; 1919 – Võnnu lahing, Eestlaste võit; 1920 – Tartu rahuleping; 1940 – 14. juuni, algas N.Liidu rünnak; 21. juuli, võltsriigikogu kuulutas Eestit ENSV-ks; 1941 – 14. juuni, massküüditamine; 1941 – 28. august, sakslased vallutasid Tallinna; 1944 – sügis, N.Liit vallutas Eesti; suurpõgenemine läände; 1949 – 25. märts, suurküüditamine; 1987 – 23. august, Molotov-Ribbentropi pakti avalikustamise meeleavaldus Hirvepargis; 1988 – öölaulupeod, Laulva revolutsiooni ajastu; ENSV ülemnõukogu kinnitas ENSV suveräänsuse deklaratsiooni; 1989 – Balti kett; 1990 – Eesti Kongressi esimene istung; 1991 – 20. august, Eesti ülemnõukogu otsus taastada E.V.; 1994 – lahkusid N.Liidu väeosad; 2004 – E.V. NATO ja Euroopa Liidu liikmeks. Ülalmainitud loetelu tegeleb Eesti maa ja rahva 100 a. iseolemisega, selle saavutamise-, kaotuse-, taas­ tamise- ja kaitsmisega. Tähistades E.V. suurjuubelit küsime endilt kas murranguline sündmus 100 aastat tagasi on jäänud ähmasemaks, kas meie emotsioonid on muutunud tagasihoidlikumaks? Selle aja­loolise tähtpäeva tähistamistel ülemaailmselt on kahtlemata rohkem osalisi kui E.V. sünnipäeva­ del üle mitme aasta. Sellega tunnustame, et meie rahvuslikus omapäras on Eesti iseseisvus ja vabadus edasi primaarsel kohal. Nad määravad vaimselt seda, kes meie oleme. Nad on juurdunud meie eneseteadvusse. Kinnitame endile, et selline iseloomustus jääb eestlastele omaks vähemalt järgmiseks sajaks aastaks. E.V. PEAKONSULAAT TORONTOS

meie vapratele sõjameestele kõikjal maailmas Kodumaa tütred One hundred years ago, copies of the Manifesto To the People of Estonia, declaring the nation’s independence, were being bravely posted and distributed throughout Estonia. Overnight, Estonia declared itself one of the most progressive and liberal nations in all of Europe, embracing values in 1918, that we so closely identify with in Canada today – especially diversity. As Estonians declared their independence from Russian and German imperialism, our forefathers proclaimed that equal rights and protection for all religious and ethnic groups, including “Russians, Germans, Swedes, Jews, and others residing within the borders of the republic”, would be guaranteed through “the right to their cultural autonomy.” Despite the treaty that was signed with Russia’s Bolshevik government renouncing in perpetuity all of Russia’s claims to the territory of Estonia, independence and our progressive government would not last. After signing a pact that would coordinate the start of the Second World War, Soviet and then Nazi forces would crush Estonia’s developing, independent, liberal democracy – repressing cultural and political sovereignty in wave after wave of arrests, deportations and terror. Nearly 100,000 fled the country in 1944, abandoning homes, tearing apart families. Thousands came to Canada, where so many of you here today built new lives. The stability of life in Canada allowed you to build new organizations, schools, camps and institutions that continue to allow us to maintain our culture, language and heritage in this diverse and progressive new home, Canada. Just as we’re thankful to this country and our fellow Canadians for allowing us to maintain our Estonian identity and for the opportunities we enjoy, we are also proud of the contributions our community has made to the building of this country. It is thanks to you and the efforts of our forefathers – who came to this country in the 1940’s and 1950’s – that we have the opportunities to send our children to Estonian schools and summer camps. The cultural heritage organizations you founded continue to allow us to participate in cultural heritage activities like choirs, folk dancing and historical learning. Thanks to you we continue to grow as a community, proud of our culture and our achievements in Canada. The strength of our community lies not in any concrete, steel, glass, bricks or mortar. Our history, identity, and language, the cultural heritage that we gift to future generations, depends on the sacrifices of volunteers who fill our community halls with Estonian learning and activity. It is through that activity, that we build and strengthen the bonds that connect us as Estonians and Canadians. It is the mother who sacrifices her Saturday mornings to teach Estonian language to the kids at our nursery school. It is the uncle, who spends a week of his holiday every summer, helping out at the local Estonian children’s camp. It is the older brother, who drives the scout troop up to Muskoka for a weekend of outdoor learning. It is the father, who brings together diverse community members to sing in one voice at weekly choir rehearsals. And the grandmothers, who collect our ethnocultural history to promote the sense of pride in our heritage here in Canada. Most importantly, it is you, who have made a commitment to maintaining and learning about their Estonian heritage. All of you, who are celebrating Estonian independence and our heritage in Canada: you are our strength. Look around you. Share your pride. Thank everyone around you. Without you, without them, there would be no Estonian heritage or community in Canada. The physical structures that contain our activities in Toronto and Canada will wear with time. Some will be renovated, others will be sold. Some will remain, others will be forgotten. But our community will not fade. We will not forget. And we will remain proud of our Estonian identity and heritage for generations to come. Let us not forget the words of our forefathers, enshrined in the Independence Manifesto for the People of Estonia: “Sons and daughters of our homeland, unite as one in the sacred task of building our nation! The sweat and blood shed by our ancestors for this country demand this from us; our forthcoming generations oblige us to do this” Elagu Eesti Vabariik. Elagu Eesti rahvas. Elagu Eesti kogukond Kanadas ja välismaal.

Nr. 8

EESTI ELU reedel, 23. veebruaril 2018 — Friday, February 23, 2018

EESTI VABARIIK 100 Eestlaste Kesknõukogu Kanadas teenetemärgid 2018 Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) otsustas 13. veebruaril k.a. tunnustada järgmisi isikuid, kes on aastate jooksul aidanud, toetanud, esindanud ja jäädvustanud eest­laskonda nii Kanadas kui ülemaailmselt: Min Chrystia Freeland Sen Raynell Andreychuk Andris Kesteris, President Latvian Federation of Canada, president Central and Eastern European Council in Canada Joana Kuras, President Lithuanian Community in Canada KULDTEENETEMÄRK: Charles Kipper, Toronto Alar Suurkask, Vancouver TEENETEMÄRK Kairi Taul Hemingway, Toronto Jaan Kruus, Toronto Leo Allas, Vancouver

Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras asetas pärja kindral Johan Laidoneri sünnitalu asukohale Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras asetas neljapäeval pärja kindral Johan Lai­ doneri sünnitalu asukohale Viiratsis ning sidus lipuvär­ vides salli Laidoneri ratsa­ monu­mendile Viljandis. „Kui võtta sõda kui kunsti ja nii tuleb seda võtta, siis kindral Laidoneri magnum opus on kahtlemata Vabadussõda. Tema eestvedamisel loodi Eesti kaitseväe juhtimisstruktuur selliselt, et see lubas mitmel rindel edukalt vaenlasele vastu astuda,“ ütles kindral Terras. „Kindral Laidoner on ja jääb Eesti jaoks sõjavägede ülemjuhataja sü­ no­ nüümiks ja võrdkujuks, sest temas oli koos kõik need ise­ ­ loomuomadused, mis ühes väga heas ohvitseris peavad olema.“ ​Kindral Laidoneri sünnikoha juures pandi välja Kaitseliidu auvalve ning asetati mälestuspärjad ja küünlad. Üritusel kõnelesid kaitseväe juhataja kindral Riho Terras, Viljandi vallavanem Alar Karu, Kaitse­

liidu Sakala maleva pealik major Andrus Tiitus ja ajaloolane Jaak Pihlak. Pärast mälestusaktust Lai­ doneri sünnikohas sidus kaitseväe juhataja kindral Terras kindral Laidoneri ratsamonumendile Viljandis Eesti lipuvärvides salli. Samuti asetas kaitseväe juhataja pärja Briti admiral Edwyn Alexander-Sinclairi büstile. Admiral Sinclair oli Briti kergeristlejate eskaadri, mis Vabadussõja ajal Tallinna saabus, ülem. Admirali juhitud laevastik tõi Tallinnasse kaasa vajalikku relvastust ja varustust ning tagas Tallinna julgeolekut merelt. Ühe Eesti Vabariik 100 tähistamisaktsioonina said üle Eesti enam kui 20 tuntud skulptuuri vabariigi 100. sünnipäeva auks kaela sinimustavalged sallid või mütsid. Trikoloori toonides sallid sõlmiti kaela ka kunagiste riigivanemate fotoskulptuuridele. (KVPST/EE)

Foto: mil.ee

President andis riiklikud teenetemärgid üle Narvas Kolmapäeval, 21. veebruaril andis Vabariigi President Tartu Ülikooli Narva kolledžis üle riiklikud teenetemärgid 166 laureaadile, samuti esitleti Narva kolledžis Eesti Vaba­ riigi 100. aastapäevale pühen­ datud hõbe- ja kuldmünti. Teenetemärkide pidulikul üleandmisel kõlas noortekon­ kursi „Kirjuta Eestile!“ võitjate kõne, mida esitasid neli Tallinna 32. Keskkooli õpilast. Pärastlõunal toimus Narva Raekoja platsil avalik vaba­ õhuaktus, kus kõnelesid Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid ja Narva linnapea Tarmo Tammiste. Eesti Vabariigi 100. sünni­ päeva puhul tähistatakse vaba­ riigi aastapäeva esmakord­ selt sünnipäevanädalaga 19.-25. veeb­ ruarini. Ülevaate programmist leiab www.ev100.ee/et/ ev100-sunni­paevanadal

Riigikogu avaldas tänu Eesti riigi kestmisele kaasa aidanud inimestele Riigikogu võttis neljapäeval seoses Eesti 100. aastapäevaga vastu avalduse, milles täna­ takse Eesti loojaid, kaitsjaid, hoidjaid ja taastajaid. Tänu­ avaldust toetas 77 riigikogu liiget. Riigikogu tänuavalduses sei­ sab: „Iseseisva ja sõltumatu Eesti riigi rajamine on olnud meie rahva poegade ja tütarde ühislooming ning ülim püüdlus aastakümneid enne selle kätte võitmist. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva künnisel väljendab riigikogu Eesti rahva nimel tänu kõigile inimestele, kes on andnud oma panuse Eesti Vabariigi loomisse ja tema iseseisvuse kindlustamisse.“ Avalduses annab riigikogu teada, et hindab ja tänab neid rahvuskaaslasi, kes säilitasid ja arendasid Eesti kultuuri eksiilis ning hoidsid riigi õigusliku ­j­ärjepidevuse ideed. „Just nende töö ehitas Eestile väärtusliku silla erinevate põlvkondade vahele ning tegi lihtsamaks ­ meie tagasipöördumise vabade Euroopa riikide perre.“ „Meie ühiseks eesmärgiks on minna oma riigi teise sajandisse vabadena ning töötada rahvusliku üksmeele vaimus Eesti riigi edenemise ja jätkusuutlikkuse nimel. Riigikogu väljendab oma sügavat lugupidamist ja tunnustust kõikidele inimestele, kes on jäänud truuks Eesti omariikluse aadetele, kandnud selle nimel ohvreid ning elanud Eesti hüvanguks,“ lõpeb avaldus. (ERR/EE)

EESTI VABARIIGI SUURJUUBELIKS 100 aaastat tagasi ei tulnud Eesti riik kellelegi kingina. Kurja võimu käest võit­ les noor Eesti selle vabaduse välja relva, vere ja suurte ohvritega. Oleme 100 a hiljem rõõmsad, et meil on taas olemas oma riik. Aga oleks mõttetu endale lubada ükskõiksust selle üle. On vähe neid rahvaid, kes on arvult nii väikesed kui Eesti, kes määravad oma saatuse ja langetavad oma tuleviku kujundit ise sõltumatult otsustades. Kuuleme tihti, et otsest sõjalist ohtu teise riigi poolt enam ei ole ning pole põhjust sellist agressiivsust karta. Teiselt poolt aga rõhutatakse, et paraku usaldatavat ja demokraatlikku naabrit lähemas tulevikus Eesti vaevalt saab. Sellistes tingimustes vabadus võib olla habras. Võime suurjuubelil kinnitada, et meie kodumaa ja rahva vabadusele on vaja võõrsil eestlastel jätkuvalt osutada tähelepanu. Leiame ühist tahtmist ja ühise keele teadvustades igal võimalusel, et kuigi on Eesti väike, ta on hingeliselt suur. Ta on üks kõige arenenumaid postkommunistlikest riikidest. Teised rii­ gid, kes samuti vabanesid võõrvõimu ikkest, saavad vaid unistada sellisest edust. Eesti vabadusel ja iseseisvusel on oma hind. Osa sellest saame veel tasuda selgitusööna välismaal. Vabad inimesed suudavad palju. Kinnitame vabadust, pühitsedes Eesti 100 a sünnipäeval, et oleme selleks valmis. LAAS LEIVAT

3

4

EESTI ELU reedel, 23. veebruaril 2018 — Friday, February 23, 2018

Nr. 8

EESTI VABARIIK 100 Artiklite seeria „Tondi sõjakooli memoriaal“ jätk Langenud ja hukkunud ohvitseride elulood. 6. osa Tartumaa kaitselahingute kangelane soomepoiste ülem kapten Voldemar Pärlin (2. osa) Jaak Haud, kolonelleitnant erus (Algusosad 1-4 ilmusid EE # 41-44 (13.10.-3.11.2017) ja 5. osa EE # 2, (12.01.2018) Marssal Mannerheimi 16. augusti 1944 päevakäsk nr 17 kuulutas JR200 laiali saade­ tuks. Hankos 18. VIII sai ­k ap­t en Voldemar Pärlin ­kind­ralmajor Viljo Tuompo käest Soome III klassi Vaba­ dusristi ning ühtedel andmetel ka majori auastme. Minek Hankos Saksa laevale „Wartheland“ (mõnes allikas ka „Warthburg“), mis pidi endise JR200 võitlejad 19. IX 1944 Paldiskisse viima, algas kell kaks öösel. Relvad ja seljakotid olid ära antud. Miks otsustati mehi jätta ilma sisseharjutatud lahingvarustusest? See oli rindemeestele täiesti arusaamatu otsus. Kohe Eestisse saabudes kutsus see fakt esile saksa poole ebameeldiva imestuse. Ju see oli siis Soome päämaja ühe­ poolne otsus, kuna neil omal ei jätkunud relvi. Alles jäeti hallid soome mundrid, kuid kõik eraldusmärgid tuli maha võtta. Neid hoiti taskus alles. Mehed vaatasid vaikides, kuidas nende pataljoniülem Pärlin pead kätele toetades pollaril istus. Varjamatult toimus tema hinges suur sisemine heitlus. Paljud teised rügemendi ohvitserid olid pidanud kodumaale naasmist mõttetuks ohvriks ja jäid Soome. Lõpuks tõusis m ­ ajori pea kätelt ja ta astus koos teistega laevale. Teda kuuldi ütlevat, et olgu see tema ohverdus, kuid ta ei suuda poisse saata omapead surema! Soome­ poisid olid minemas vabastama oma isamaad ja kui see vajas nende abi, siis ei peetud tagasi­ tuleku tingimuste üle mingeid läbirääkimisi. Laadimise lõpuks läks laeva-

le 1752 võitlejat, neist 168 ohvitseri ja 162 allohvitseri. Septembri alguses tuli Soomest lisaks neile veel 40-50 mere­ väelast ja umbes 200 maa­ väelast. Soome jäi maha ligi kompanii jagu (umbes 170) endist JR200 meest, kes pärast 23. septembrit läksid Rootsi. JR200 võitlejad tagasi Eestis Eestis 19. augustil 1944 kell 10.40 Paldiskisse saabunud soomepoiste rügementi juhatas nüüd kapten (alates 18.08.1944 Soome sõjaväe major) Voldemar Pärlin. Sama päeva õhtul kell 20.20 sõitis rügement rongiga Nõmmele ja pärast jalgsirännakut jõuti 20. augustil kella üheks öösel Männikule laag­ ­ risse. Mehed olid nälginud, sest viimati oli süüa saadud 18. augusti lõuna ajal Hankos! Osutus, et Soomest saabunud meestel tuli anda saksa sõduri vanne. Artiklile juurdelisatud fotol on näha, et kapten V. Pärlin ei ole selle üle sugugi rõõmus, kui kindralinspektor Johannes Soodla nõudis seda. Kahest JR200 pataljonist moodustatud I pataljoni ülemaks saab kapten V. Pärlin, võitlejaid on selles ligi 800. Pataljon saadeti 25. augusti 1944 õhtupoolikul Hiiu raudteejaamast Tartu rindele. Tapa raudteejaamas oli vahepeatus. Seal käis pataljoniülem kapten Pärlin saksa relvi vastu võtmas. Vagun 580 vintpüssi, 20 kergekuulipilduja, 25 püstol­ kuulipilduja ja mõnekümne tuhande padruniga haagiti rongi sabasse. Ei antud ühtegi raske­ kuulipildujat ega tankitõrjegra­ naadiheitjat. Vahepeatustega Jõgeval ja Naval jõuti sihtpunkti Mullaveresse, kus asus ka rong Tartu rinde­lõigu saksa staabiga. Pataljon kandis nüüd nimetust 20. Eesti diviisi 46. jalaväerügemendi kolmas pataljon. Soomepoiste pataljoni kaitselahingud Tartu rindel

Langenute nimekivide plats Maarjamäe saksa sõjaväekal­ mistul, kus on ka kapten Voldemar Pärlini nimi. Saksa sõjaväekal­ mistu kõrvale on Eesti Vaba­ dusvõitlejate Liit rajanud mäles­ tusväljaku kõigile 1944. aasta Eesti kaitselahingutes osalenud väeosadele, sh ka kapten V. Pärlini 20. Eesti diviisi 46. jala­ väerügemendi III pataljonile. Foto J. Haud erakogust

Punaarmee oli murdnud ennast saksa rindest, 25 kilomeetrit Tartust põhjas, läbi ja hakkas ohustama Sinimägede grupee­ ringut. Pärlini pataljon sai üles­ ande 27. augustil liikuda Voldi suunas ja koos 37. politseipataljoni ja omakaitse meestega blokeerida Tartu – Tapa raudtee. Juba jalgsimarsil olid Punaar­ mee suurtükitulest esimesed haavatud, kes viidi Palamuse välihospidali. Samal õhtul jõuti Tabiveresse puhkama, et järgmise päeva hommikul vabastada Pupastvere. Kolm päeva (28. – 30. august) vahetpidamatult rünnates vabastas III pataljon 28. augustil Pupastvere, 29. augustil Õvi küla ja 30. augustil jõudis kapten V. Pärlini pataljon Emajõe äärde välja. Lahingus

hävitati Punaarmee 282. diviisi staabi julgestusjõud ja staap, langesid nii diviisi komandör kui ka komissar. Esimeses lahingus ­kaotas meie pataljon 34 meest langenutena ja 170 sai haavata. Soomepoistele anti selle lahingu eest 43 II klassi Raudristi ja kapten Voldemar Pärlinile I klassi Raudrist. Üle jõe paistis Tartu, aga sakslased peatasid pataljoni edasiliikumise, sest nähes soomepoiste võitlusvaimu, otsustasid sakslased neid kasutada ainult ettevalmistatud rünnakuks. Juba 1. septembri õhtul marssis pataljon kirde suunas. 2. septembril marss jätkus Pilka ja Möllatsi külade suunas, kavandati öine puhkepeatus Ves­ neri mõisas. Õhtutaevas hakkas kostma läheneva lennuki moo­ tori mürinat. See oli Punaarmee ööpommitaja. Jalavägi varjus teelt pargipuude alla. Mõisa hoovi kukkunud pommi killud haavasid mootorratta külgkorvis istunud pataljoniülemat, adjutanti nooremleitnant B. Zeisigi, käsundusohvitseri nooremleitnant A. Laost ja veel nende lähedal olnud nelja võitlejat. Kapten Pärlinit tabasid pommikillud põlvedesse, kätte, õlga ja näkku. Kui pataljoni arst leitnant I. Sulg ta haavadele sidemeid pani ütles kapten Pärlin: „Kahju, et ülesanne jäi pooleli. Pojad, kui minuga midagi juhtub, siis teadke, et olen lõpuni teiega.“ Mõisast saadud veoauto kastis evakueeriti kõik haavatud Vara välilaatsaretti Voldi lähe­ dal. Vaatamata rasketele haa­ vadele suutis Pärlin laatsaretis B. Zeisigile tunnistada, et otsus kodumaale appi tulla oli üks tema elu paremaid otsuseid! Pataljon jõudis 3. septembril Pilka külla ja siin jäädi Saksa II armeekorpuse reservi. Uus pataljoni ülem leitnant Karl Pärnoja luges, et nüüd on 600 mehest järgi 300. Juba 7. septembri hommikul osales pataljon koos 300 omakaitse mehega rünnakul Tartu põhjaküljel Meeri külas. Likvideeriti sissepiiratud vastase grupp. Öösel vastu 13.09. ületas pataljon Emajõe. Kurb teade Vinnist Pataljoni jõudis kurb teade, et nende tublit ülemat Voldemar Pärlinit ei ole enam. Vigastused osutusid raskemateks, kui esi­ algu karta osati. Arstid amputeerisid tal 11. septembril halvaks läinud haavatud jala. Pärast ­ operatsiooni külastas teda kiiruga kohale saabunud abikaasa Feliitsia Pärlin, kelle lahkudes oli Pärlin kõrgendatud meeleolus. Öösel aga avanes jalakön­ dist ootamatult verejooks. Val­vesanitar magas. Pär­ lini tugeva oigamise peale kutsus kõrvalvoodis lebav nooremleitnant B. Zeisig arsti, aga abi oli jäänud hiljaks. 12. septembri öösel kapten Pärlin suri suure verekaotuse tõttu.

Leitnant Karl Pärnoja (vasakul), lipnik Endel Maad, Gustav Herbert Ilves ja kapten Voldemar Pärlin (müts kaenla all) kuulavad surmtõsiste nägudega Eesti omavalitsuse kindralinspektor Johannes Soodla (saksa vormis) nõudmist. Foto allikas Hanno Ojalo. „Tagasi sõjatulle“, lk 42.

Maarjamäe saksa sõjakalmistu üldvaade. Pildil vasakul nimekivide väl­ jak. Paremal pool kuuse okste all on kalmistu väravakivi. Rühmiti, kolme madala ristiga, on märgistatud kogu kalmistu väli ja nurgad. Taamal paistavad Eesti Ajaloomuuseumi hooned ja tükike Tallinna lahte. Foto J. Haud erakogust

Leitnant K. Pärnoja saatis lipnik Ants Lahi koos nelja võitlejaga Vinni hospidali Lääne-Virumaale appi pataljo­ niülemale riiklikke matuseid korraldama ja pataljoni esindama. Kapten Pärlini kirstupanek toimus 16. septembril 1944 kell 13.30 Tallinnas Jaani kirikus praost Tähevälja teenimisel. Soomest tagasipöördunud eesti meeste pataljoniülem leidis kangelassurma võitluses kodumaa vabaduse eest. Herbert Lindmäe kirjutab oma raamatus „Suvesõda Harju­ maal 1941“, et Maarjamäe kan­ gelaskalmistu haudade ritta kerkis eile (16. 09.1944 – J.H.) värske sangarikalm, kuhu sõjaväeliste austusavaldustega sängitati mulda kapten Volde­ mar Pärlin. Kapten Voldemar Pärlini soomepoiste pataljon, millest oli 19. septembri õhtuks järel vaid kaks ohvitseri – Karl Pärnoja ja lipnik Otto Peters – ning umbkaudu 40 võitlejat, võitlesid üle­ kaaluka vastasega kuni lõpuni. Kloogal väljaõppel olnud soomepoisid osalesid ka 22. septembri Keila lahingus. Kokku langes Eestis 1944. aasta kaitselahingutes 62 soo­ mepoissi. Järelejäänud JR200 mehed taandusid koos sakslastega, põgenesid üle mere Rootsi, läksid metsavennaks või peitusid ohutus kohas heade inimeste juures. Kasutatud allikate loetelu: 1. Evald Uustalu, Rein Moora. Soomepoisid. Ülevaade eesti vaba­ tahtlike liikumisest ning sõjateest Soomes ja kodumaal Teise maailmasõja päevil. II trükk (I trükk 1973 Toronto). Tallinn, Olion 1993, 480 lk. 2.  Vabaduse eest. Soomepoiste

lühielulood. Peatoimetaja Raul Kuutma. Soome Sõjaveteranide Eesti Ühendus. 1997, 447 lk. 3. Tiit Noormets, Toe Nõmm, Hanno Ojalo, Olev Raidla, Reigo Rosenthal, Tõnis Taavet, Mati Õun. Korpusepoisid. Eesti sõjamehed 22. Eesti territo­ riaalkorpuses ja 8. Eesti laskurkorpuses teises maailmasõjas aastatel 1940 – 1945. Tallinn 2007, Eesti Akadeemiline Sõja­ a jaloo Selts, kirjastaja Sentinel, 254 lk. 4. Anne-Riita Isohella. Soome­ poisid. Eesti mehed Soome Jätkusõjas. Soome keelest tõl­kinud Katre Koit. Väljaandja Soome Sõjaveteranide Eesti Ühendus. Tallinn Raamatu­trü­kikoda, 2008, 574 lk. 5. Leo Õispuu, koostaja. Re­­ pres­ seeritud isikute registrid (RIR10), raamat 10. Eestlased vene sõjaväes 1940 – 1945, teine osa (M-Sel), lk 538. Tallinn, Eesti Represseeritud Isikute Registri Büroo, 2009, 797 lk. 6. Herbert Lindmäe. Suvesõda Harjumaal 1941. Tallinn, 2015. 7.  Kapten Voldemar Pärlini teenistusleht. Saadaval Eesti Sõja­ muuseumi, kindral Laido­neri muuseumi interneti kodu­ lehe­ küljel, vt andmebaasid – ohvitserid: http:// prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1, kasutatud 09. november 2015. 8.  Okupatsioonide muuseumi interneti kodulehekülg, kasutatud 09. november 2015, vt www.okupat­ sioon.ee/nimekirjad/raamat/kaader/ index.html ja www.okupatsioon.ee/ et/uelevaated-okupatsiooniajast/ 26-vastupanu. 9. Jaak Haud. Kataloog Tondi sõjakooli memoriaal. Tartu 2015, KVÜÕA, 100 lk. 10. Jaak Haud, koostaja. Vene vägede lahkumine Eestist. Nii nad läksid! Tallinn 2015, EEOK, 324 lk. 11. Ajakirja „Põhjala Tähistel 1956 – 1975“ kõvakaantega köide, „Põhjala Tähistel“ nr 17 lk 48.

Nr. 8

EESTI ELU reedel, 23. veebruaril 2018 — Friday, February 23, 2018

5

Kommentaarid ja arvamused

Eesti keele ja meele sünd Sirje Kiin Üks väga vana rahvas, kel muldne tarkus suus, meid teretas aegade tagant ja ütles, me olla uus, ja ütles, me olla elus, me päevad olla veel ees. Ning seda õnne kuuldes meil olid silmad vees. HANDO RUNNEL Sada aastat on ühe väga vana rahva ajaloos üpris lühike aeg. Kunda kultuurist lähtu­des võiksime ehk olla kümne tuhande aasta vanused, Narva kultuuri alusel tuleme võib-­ olla viie tuhande aasta tagant. Antropo­ loogiliselt olime igal juhul välja kujunenud hiljemalt teise aastatuhande algu­ seks. Eesti Bio­ keskuse geneetikute andmetel on praeguste eestlaste geneeti­ line taust kujunenud mitme eri aegadel Läänemere kaldale jõudnud inimrühma segunemi­ sel ja püsinud enam-vähem muutumatuna rauaajast alates, st kaks kuni kaks ja pool tuhat aastat. Kui vana on aga meie identiteedi kese – eesti keel? Keele­ teadlased kinnitavad, et eesti keel kujunes iseseisvaks keeleks teise aastatuhande esimesel poo­lel läänemeresoome algkeele hõimumurrete – eel­ kõige maa­ murde (põhjaeesti) ja Ugala

murde (lõunaeesti) – lähenemise tulemusel. Selle lähenemise ja keelelise ühine­mise eest peame olema tänulikud oma indo­ euroopa keelkonda kuuluvatele naabritele ehk balti ja germaani keelte mõjule. Niisiis võime julgesti väita, et eesti keel on vähemasti tuhat aastat vana. Veelgi vanem võib olla meie rahvaluule, ehkki selle kogumist ja üleskirjutamist alustati süstemaatiliselt alles 19. sajandi keskel. Eesti rahva suuline päri­ mus, rahvaluule, vanavara, en­ ne­­muistsed jutud ehk muinasjutud, muistendid ja mõistatused on tõenäoliselt tuhandeid aastaid vanad, sest need rändasid koos rahvaste rändamisega suust suhu ja võisid liikuda edasi ka ühest keelest teise. Eesti Rahvaluule Arhiivis on 1,5 miljonit lehekülge käsikirjalist rahvalaulu, 62 000 fotot, 185 000 helisalvestist ja 1600 videolindistust. Suurele kogumistööle panid 19. sajandil aluse Fried­ rich Reinhold Kreutzwald ja Jakob Hurt, kes lõi esmakordselt rahvaluule kogujate võrgustiku üle Eesti­ maa. See töö on jätkunud tänaseni. Kõik Tartu Ülikooli eesti filoloogia tudengid on käinud rahvaluule praktikal suulist pärimust kogumas. Minagi käisin 1960. aastate lõ-

pus Võrtsjärve ääres Rannus rahvalaule ja ütlemisi kogumas ning sain seal eluaegse õppetunni eesti keele jahmatavast lopsakusest ja rikkusest. Pärast seda kogemust pole mind kerge emakeeles ehmatada. Täna­päe­ val koguvad teadlased rahvalikku keelemahla ka netiavarustest ja lõpututest kommentaariumijõgedest. Tänu teist sajandit jätkuvale üldrahvalikule kogumistööle on Eestil üks maailma suurimaid rahvaluulekogusid. Tõsi, sama väidavad ka iirlased, lätlased ja leedulased oma folkloorikogude kohta, kuid meie rahvaarv on neist väiksem, mistap võime uhked olla: eestlane on rahvalaulu maailmameister ehk ühe eestlase kohta oleme loonud ja üles kirjutanud kõige rohkem rahvalaule kogu maailmas. Täpselt kakssada aastat tagasi – 1818 – kirjutas üks 17-aastane nooruk, kes oli sündinud eesti isast ja läti emast ning saanud saksakeelse koolihariduse, esimest korda eesti­ keelses luulevormis eksistent­ siaalse küsimuse, mis oli kindlasti meeles mõlkunud teistelgi, aga mida keegi polnud söandanud või osanud varem kirja panna: Kas siis selle maa keel/ laulutuules ei või/ taevani tõustes üles/ igavikku omale otsida? Ometi pole mitte Kristjan

Euroraha aitab jätkuvalt Eesti elu edendada Ivari Padar Euroopa Parlamendi saadik Meie riigi suurt juubeliaastat on juba tubli poolteist kuud möödas, aga paraku pole ühis­ kondlikud meeleolud Eesti 100. sünnipäevaga päris kooskõlas. Üks skandaal ajab teist skandaali ja skandaa­ likest taga, kohati käiksid nagu halvasti ütlemise Harju rajooni meistrivõistlused ja meediapildist jääb aeg-ajalt mulje, et Eesti elu on üks hädaorg. Viimases on muidugi süüdi valitsus. Tõele au andes on poliitilised vastasseisud ja skandaalid saatnud kõiki aas­ taid, mil Eesti on taasiseseisev olnud. Aga kuidas näeb Eesti välja Brüsselist vaadatuna? See on tähtis küsimus, sest eestla­ sele läheb vägagi korda see, mida temast arvavad teised, olgu siis naabrid või muud rahvad. Mõne sõnaga on seda keeruline kirjeldada. Üldiselt on meie renomee igati positiivne. Me oleme konstruktiivsed lahenduste otsijad ja mitte ülekeevalt emotsionaalsed, me tulime kenasti toime Euroopa Liidu ees­ istuja rolliga. Ehk meiega koos saab edendada Euroopat, kus meil ja meie las­ tel on turvaline elada. Kui rääkida Eesti maaelu probleemidest ja väljakutsetest, siis sarnased mured ja rõõmud

on kõikides liikmesriikides ja ka kogu maailmas. Olgu selleks siis noorte väljaränne, väiksem majandusaktiivsus ja madalam palgatase või siis ühel või teisel moel ka piirikaubandus. Aga kui ma räägin kolleegidele, et elan pealinnast kolme sõidutunni kaugusel ääremaal, siis ei saada sellest väga hästi aru. Nende arusaama järgi on kolm tundi pealinnast vägagi lähedal. Kõikjal on nii, et suured linnad neelavad regioone ja Eesti ei ole siin erand. Euroopa Liit ­rakendab taoliste protsesside tasakaalustamiseks vägagi aktiivselt erinevaid regionaalpoliitilisi meetmeid. Ka Eestis arutatakse täna tõsiselt, kas on mõistlik jagada Eesti kaheks, et saada nii rohkem euroraha regionaalse arengu toetamiseks. Tuleb au­ salt tunnistada, et rahaga kõiki globaalseid protsesse koheselt ümber ei pööra, kuid mõist­ liku tegutsemise korral saab asju kindlasti paremaks muuta. Vestlesin hiljuti ühe vana sõbraga, kes peab Lõuna-Eestis taksojuhi ametit. Ta kurtis, et näe, ilusat Euroopa juttu aetakse palju, kuid minusugust lihtsat inimest see ei puuduta. ­ Lugesin siis sõbrale näppude peal ette kümmekond teda otseselt mõjutavat asja, alustades uuest ja ilusast koolimajast, kus ta lapsed õpivad, kerg­ liiklusteest, kus saab ohutult liigelda ja tööstusalast, kus ta ­

abikaasa töötab. Loetellu kuulusid ka talumaad, millelt laekub ühtset pindalatoetust ning Tallinn-Tartu maantee laien­ damine, mis kergendab oluliselt ühendust Lõuna-Eesti ja pealinna vahel. Pealekauba oli üks taksojuhi lastest olnud Taanis vahetusõpilane. Kõik see oli ju sündinud ja sünnib Euroopa toel. Sõber vastas: ,,Ull iks olõ. Elo jah ümberringi käü, esi tan käänät barankat ja saaõi õigõla arvugi. A mille ­taast nii vähe kõnõldas.“ Eesti paistab silma Euroopa Liidu raha korrektse kasutajana. See ei käi kaugeltki nii kõikides liikmesriikides. Sama teed tuleb meil jätkata: suured läbirääkimised Euroopa poliitikate tuleviku üle seisavad ees juba tänavu. Kuna keskendusin Eestis töötades eeskätt maaelule ja põllumajandustoetustele, aga ka laiemalt investeeringutele, siis on mul hea meel jätkata Brüsselis teada-tuntud teemadega. Minu väljakutsed Euroopa Parlamendis on seotud peaasjalikult sellega, kuidas näeb Euroopa rahakott aastatel 20212028 välja eelkõige maaelu ja põllumajanduspoliitika poole pealt. On vägagi tõenäoline, et meie rahalised võimalused vähenevad, kuid sellest ei maksa sattuda paanikasse. Oleme seni iga meie poolt Euroopa Liitu sissemakstud euro kohta saanud tagasimakseid 3,5-4

Jaak Petersoni „Kuu“ esimene teadaolev eestikeelne kunstluuletus, vaid hoopis 18. sajandi algusest pärit 32-salmiline lõuna-eesti keelne kaebelaul „Oh! ma waene Tardo Liin!“, mis levis esmalt ainult rahvasuus. Varaseim üleskirjutus pärineb aastast 1714. Selle laulu autor Käsu Hans oli Puhja köster ja õpetaja ning juhuluuletaja. 1708 kirjutas ta Põhjasõjas Vene vägede läbi sündinud kannatus­ test eesti rahvale. Esimene eestikeelne luuletus on niisiis enam kui kolm sajandit vana, see ­pandi kirja ligi sada aastat enne Kristjan Jaagu keeleküsimust. Kullamaa käsikiri ehk Kulla­ maa katekismus on esimene eestikeelne käsikirjaline tekst aastaist 1524–1532, mille leidis 1923. aastal Tallinna linnaarhiivis muistseid vakuraamatuid uurinud õpetlane Paul Johansen. Vanim säilinud eestikeelne trükis on Wanrad Koelli kate­ kismus aastast 1535, millest on leitud vaid 11 säilinud lehe­ külge. Niisiis on eestikeelne raamat juba ligi viissada aastat vana. Millal väljendati esimest korda eesti riikluse mõtet eesti­ keelses trükisõnas? Ajaloolase Küllo Arjakase hinnangul võis see sündida 36 aastat enne EV sündi, aastal 1882, mil Andres Dido pani kirja Eesti ,,sõalaulu“ (tsiteerin katkendi): Sest Eestimaa on meie hüid/

Nüid orja unest ärkame/ Ja ühes sõtta tõttame/ Sest priius läigib meie eel/ Ja Eesti vabatriigi peal./ Priius, auu ja Eestimaa/ Need kutsuvad meid sõdima,/ Sest astkem ette rõõmuga/ Hurraah, hurraa, hurraa.

euro ulatuses. See proportsioon tõenäoliselt muutub, aga mitte ülemäära drastiliselt. Suur kaa­ samängija tulevastes arvutustes on loomulikult Suurbritannia lahkumise ehk siis Brexiti hind. Lõpetuseks meenutan üht vanasse aastasse jäänud ühist ­ hommikusööki Skandinaavia kolleegidega, kes olid väga huvitatud Eestist ja meie valitsuse tegemistest. Rääkisin meeleldi. Kolleeg küsis, miks väheneb nende riigis Eesti ehitajate arv, kuid Läti ja Leedu ehitusmehi on seal jätkuvalt piisavalt. Eks ma siis seletasin, et Eesti palgad on juba lähenemas piirile, kus võõrsil tööl käimine muutub mõttetuks. Jätkuküsimuseks oli, et miks on Eesti on oma majanduse ja palgakasvudega palju­ dest teistest Ida-Euroopa riiki­ dest edukam. Tutvustasin meie seniseid majanduspoliitilisi valikuid koos uue tulumaksusüsteemiga, mis muutis 500 eurot maksuvabaks. Samuti kõnelesin sellest, et meie maksuamet töötab ja varastamist riigi...loe ühiskonna tagant on suhteliselt vähe. Jutuks oli ka see, et Läti riigieelarve oli 2017. aastal 8,3 miljardit eurot Eesti, kus rahvast on hulga vähem, 9,6 miljardi euro suuruse eelarvemahu vastu. Samas suudame me tõsiselt panustada riigikaitsesse. See avaldas muljet. Minu naisõiguslasest kolleeg pahandas meie lastetoetuse süsteemi peale. Kui mina tõin välja, et see on aidanud tuhandeid lapsi vaesusriskist välja tuua ja kolme alaealise lapsega emad

saavad nüüd igakuiselt 510 euro suurust toetust, siis tema arvas, et see on puhtakujuline naiste ekspluateerimine ja neist sünnitusmasinate tegemine. Nojah, eks elu saabki vaadelda eri nurkade alt.....

Dido sõjalaulust on tuntum Juhan Liivi 12-salmiline luuletus „Kas näitad?“, mis on kirjutatud ilmselt 1905 revolutsioo­ ni­ sündmuste mõjul, kuid ilmus alles 1926. aastal (tsiteerin 8. salmi), kui Eesti Vabariik oli juba sündinud: Ja nõnda on lugu ka Eestis/ ja nõnda on elu kiik:/ ükskord – kui terve mõte –/ ükskord on Eesti riik! Juhan Liivist sai meie esi­ mene isamaaluuletaja: Must lagi on meie toal / ja meie ajal ka; Kui tume veel kauaks ka sinu maa. Juhan Liivi erakond oli eesti keel. Ta tahtis võtta lillesideme ja köita sellega ühte õnnetu Eestimaa, ta tahtis võtta isamaa taevasina, päikesesära, eha ja koidu, armastuse, aususe ja truuduse ning köita kõik sel­ lega ühte. Need olid Juhan Liivi nägemusliku, alles sündiva Eesti riigi põhiväärtused. Palju õnne saja-aastasele Eesti riigile ja tuhandeid aastaid vanale eesti rahvale Juhan Liivi sõnastatud väärtuste lillekim­ buga!

Läti kolleeg seevastu oli arusaamatuses, et miks pla­ neeritakse Eesti Vabariigi juube­ lipidustuste haripunktil autoko­ lonni Eestist Lätti ja mille vastu täpsemalt protestitakse. Ini­ me­ sed, kes saavad Eestis nii palka kui pensioni lätlastest keskmiselt kolmandiku võrra rohkem ning käivad samal ajal Lätis odavamat kaupa ostmas, võiksid ju igati rahul olla, leidis ta. Vott, siin ma vastata ei osanud! Soome kolleeg meenutas kõrvalt, et tema küll ei mäleta, et soomlased oleksid 15 aastat tagasi, mil Soome ja Eesti hinnavahed olid drastilised, taolisi kolonne Tallinnasse organiseeri­ nud.

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

6

EESTI ELU reedel, 23. veebruaril 2018 — Friday, February 23, 2018

Nr. 8

EESTI VABARIIK 100 Eesti Muusikanädal Torontos kuulutati välja Pärnu-Jaagupi üliõpilasselts „Jakobia“ 50 Ilmunud on Pärnu-Jaagupi üliõpilasselts „Jakobia“ alma­ nahh aastatest 1968-2018, koostaja ajaloodoktor Aldo Kals, kes ka ise PärnuJaagupi keskkoolis õppinud. Loeme järgmist. 2. märtsil 1968 koondus Pärnu-Jaagupist pärit akadee­ miline noorus ja kõrgkoolide vilistlased Tartus kodukohalt nime saanud mitteametlikku üliõpilasseltsi „Jakobia“. P-J akadeemilise nooruse koondumise eellugu ulatub 1960. aastasse, kui EPA ühiselamus said kokku 9 P-Jst pärit õppurit. Kahes kroonikaraamatus on andmeid kokku 86 kokkutuleku kohta 1968 – 2017. Juubeli­ väljaandel on lisad: kokkutulekute kronoloogia, osavõtjad, esindatus kokkutulekutel, P-J ­ kihelkonna nimekate isikute personaalia, biograafika stipendiumi uued annetajad. „Jakobia“ Soome vapi eeskujul tehtud embleemi autoriks on Külle Jaanits. Embleem kaunis­ tab trükise kaant. Seltsi lipuks sini-valge-roheline trikoloog. Kokkusaamised peeti põhiliselt Tartus ülikooli ja EPA tuden­ gite/vilistlaste baasil, väiksem esindatus Tallinna kõrgkooli­ dest. Igas kogukonnas oma aktivistid, kellest saame hea ülevaate. „Jakobia“ eesmärgiks on olnud vilistlaste suhtlemisvõimalused, sideme säilitamine kodukohaga, rahvuslik kasvatus. Kokkutulekute majandamine põhines omavahelise raharingi tegemisel. Lugedes nähtub esimeste kokkutulekute tohutu entusiasm, räägiti praktiliselt kõikidel teemadel. 1960ndate üliõpilasnoorsoo reibas hariduse väärtustamine paistab neilt lehekülgedelt. Paremini mõis­ ta­ vad need, kes oma kehaga tunnetanud tolleaegset õhustikku. Hilisemate juhtide ajal üri­ tuste sisu lahjenes. Asi päädis sellega, et noored enam kohale ei tulnud, sest nende jaoks meie kokkutulekutel midagi huvitavat polnud. Seda huvitavat tulnuks aga ise luua! „Jakobia“ tegevus jäi kümnekonna veterani eralõbuks ja seda kuni viimase ajani. Siinkohal tänusõnad Jaan Lusikale järelejätmatu entusiasmi eest kodukoha vaimu hoidmisel! Nõnda kirjutab A. Kals. Pärnu-Jaagupi kihelkond hõlmab omaaegseid Halinga, Are ja Kaisma valdu, lisaks 1939. aasta haldusreformiga liidetud äärealasid mujalt. Kodu­ koha väärtustamist lisab see, et sageli kirjutab Kals isikunime ette külanime, kust keegi pärit. Lugejat püüab harida raamatu tagakaanel olev maakaart. Ni­

Neljapäeval, 15. veebruaril ko­­ gu­­nes hulgaliselt muusikahuvilisi Tartu College’i saali, kus kuulutati ametlikult välja Torontos EV100 ürituste raames 24.-29. maini toimuv muusika­ nädal ja seal üles astuvad muusikud. Kanada poolsed esinejad saavad lõplikult selgeks veebruari lõpuks. Muusikanädala

mesid leiame kogumikust väga palju, loend hõlmab 405 isikukirjet. 1952. aastal avatud Pärnu-Jaagupi Keskkool muudeti 2016 põhikooliks. „Jakobia“ eeskujuks olid eestiaegsed, vanad üliõpilasseltsid, mida ju kümneid. „Jakobia“ ­ellukutsujad ihalesid seda, mida neil polnud ja püüdlesid vana seltsivaimu poole, mis toona tundus võluv ja ahvatlev. Sidemeks varasema ajaga olid väärikad külalised koosviibimistel: koolidirektor Endel Kärner, näitleja Herta Elviste, raamatukogutöötaja Alo Tilk, antropoloog Juhan Aul, matemaatik Jaan Reimand, arstiteadlased Ants Peetsalu ja Alek­ sander Šeffer jt. Kõrgkooli­ õpingute aegu olid meie kõrval kodukandi juurtega professorid Jaan Konks, Julius Tehver, teatmeteostest haridusminister Jüri Annusson ja ilmastikuteadlane Kaarel Kirde jpt. Noorematest ajakirjanik Tiina Kaalep, juristid Jüri Raidla ja Rait Maruste, ajaloolased Aime Kärner ja Ain Mäesalu jmt. Kõik nad on küündinud selleni, milleni õppimata ja hariduseta ei jõua! Kõigist teadaolevatest kokkutulekutest on osa võtnud 209 erinevat isikut, kellest 153 on ­ lõpetanud P-J keskkooli, hilisema gümnaasiumi. Osavõtnuist vanim Juhan Aul oli sündinud 1897, noorim Henri Kuusik 1997. Lisaks P-J keskkoolile on „Jakobias“ esindatud ka Are ja Kergu 8-klassilise kooliga seotud isikuid. Kokkutulekute kohad Tartus on olnud: ülikooli kohvik, restoran „Kaseke“, EPA üliõpilasmaja, Era tn 2 villa, „Sodiaagi“ kohvik, „Kotka Kelder“. Kokku on saadud kodukoolis P-Jis ja Kaisma Suurjärve ääres. Viimastel aastatel matkad Tartumaal. Kogumikku ilmestab A. Kalsi kui teadlase süstematiseeritus. „Jakobia“ ajalooraamatu esitlus toimub 1. märtsil 2018 Pärnu-Jaagupi raamatukogus.

RANNAR SUSI

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

kontsertide

piletid lähevad müügile alates 24.veebruarist. Lähem info muusikanädala sündmuste esi­ nejate ja kontsertide kohta ilmub jooksvalt Eesti Elus, infot jagatakse ka sotsiaalmeedia vahendusel ja veebil www.­ Estonian Music Week’i kunstiline estonianmusicweek.ca juht Toomas Treumuth tutvus­ (Vt ka artiklit EMW kohta tänase lehe ingliskeelses osas.)

tamas muusikanädalal üles astu­ vaid Eesti artiste. Foto: Paul Kiilaspea

Esto-Atlantis Koor esineb Lincoln Center’is Meie eesti rahvas on alati samastunud lauluga. Lauldes endid vabadusse oma laulu­ festivalide kaudu, on üritus, mis ühendas mitte üksnes lauljaid, vaid ka tuhandeid ja tuhandeid kuulajaid – tradit­ siooniline laulupidu. Kui tore on ikka olnud oma Ameerika sõpradele rääkida selges ar­vus eestlastest, kes osalevad meie laulupidudel. Mõeldes laulmise traditsioonile ja osalemisele imetlus­ väärsetel Esto festivalidel New Yorgis, Torontos ja Stockholmis – mis võiks olla tähtsam kui tähistada Eesti sajandat aastapäeva just lauluga?! Inspireerituna veel kord ülemaailmsete rahvahulkade kokku toomisest ühendatud kooriks, alustasime oma kontserti seiklusi. Peaaegu momentaalselt moodustus kõigest tervik. Nii kolla­ boreerisin austatud dirigendi Heli Jürgensoniga ja kandsin seda eeskava ette Rapla Kirikumuusika Festivalil aastal 2016 ning ka Kullamaal järgmisel suvel. „Reekviem“ kanti taas ette Savannah’s Georgias, kus dirigent Peter Shannon langetas hinnangu „suurepäraselt meisterdatud ning väikseks teeman­ diks oratooriumide hulgas“. Koos Eestiga, mis tähistab oma esi­mest sajandit, ja Eesti Seltsi valmisolekuga ületada ookean, nõudis vaid siinpool ookeani lauljate julgust ja vaimustust sekka lööma. Kui üha rohkem lauljaid Euroopast soovis samuti seda teha, ja ka mitte-eestla­ sed, kes omakorda armastavad eesti muusikat, tahtsid ühendada jõude, sündis mõiste ‘100 lauljat tähistamas Eesti 100 aastat’. Nagu Neeme Järvi lausus mulle naljatoonil: „Kui te teete, siis tehke juba suurejooneliselt!“ Nii et tundes aukartust ja meeleärevust, lähenesime Lin­ coln Center’ile oma kontserdi kontseptiga: neli sugupõlve tähistavad ülestõusmispühi eesti vaimulike helinditega Rudolf Tobiaselt ja tema tütrelt Helen Tobias-Duesbergilt. Kolmandat generatsiooni esindab Maaja Duesberg-Roos dirigendina ja

neljandat generatsiooni laulja Leila Roos. „Reekviemi“ solistideks on Arete Teemets, sopran, Veikko Kiiver, tenor ja Alar Pintsaar, bass. Organist on Ines Maidre. Ükski eesti vaimulik kontsert ei ole täiuslik ilma Arvo Pärdita, kellesse suhtutakse eriti suure aukartusega newyorklaste poolt, nii et tema „Kristus on koidu­ täht“ tuleb samuti ettekandmi­ sele. Kuna nii Rudolf Tobias kui ka tema tütar peavad eesti rahvalaule kalliks, otsustati kutsuda lastekoori Laulurõõm avama kava Helen Tobias-Duesbergi rahvalauludega. Alice Tully Hall oma kuulsate kõlavustingimustega ja enam kui tuhande istekohaga on sobivaks auditooriumiks meie riigi saja aasta juubeli tähistamiseks. Nii et palun tulge kontserti nautima ja meie lauljaid toetama oma lugupidamisega, kui me tähistame eestlaseks olemist. Kontsert Lincoln Center’i Alice Tully Hall’is toimub 1. aprillil kell 3 ja pileteid saab broneerida meie kodule­ hel: esto-atlantis.com. Ka Eestis ja Rootsis saab Esto-Atlantis Koori kontserti seiklustest osa võtta: Tallinna Jaani Kirikus esineme 10. märtsil ja Stockholmi St Jacobs Kyrka’s järgmisel päeval. Maaja Duesberg-Roos Toronto koorilauljate osast selles projektikooris kõneles Eesti Elule Rosemarie Lindau, kes märkis, et Maaja Dues­bergRoos tegi ettepaneku talle ja hiljuti lahkunud Charles Kipperile juba paar aastat tagasi, et Toronto poolne koor võiks koos New Yorgi kooriga ja Eesti Seltsi Segakooriga tema ema loomingust „Requiemi“ ette kanda. Kuna Rosemarie soovis kooris laulda, aga mitte seda juhatada, võttis Charles töö korraldamise heameelega enda peale. Estonia koorijuht Ingrid Silm oli ka nõus kaasa laulma. Toronto poolne osa projektikoorist koosneb kolme koori – TEAS Ööbik, Estonia koor ja Toronto Eesti Meeskoor

Maaja Duesberg-Roos.

– lauljatest, alustati 30 lauljaga. Alates möödunud aasta sügisest käiakse koos harjutamas iga teine nädal Toronto Eesti Baptisti kirikus, repertuaar on nõudlik ja veebruari algul toimunud laululaagris käis juhendamas Maaja DuesbergRoos. Väga suureks löögiks oli diri­gent Charles Kipperi lahkumine, aga ikka plaanitakse sel­ lest suurest projektist osa võtta. Koori juhatamise ja harjutuste koordineerimise on võtnud enda peale Rosemarie Lindau, Reet Lindau-Voksepp ja Ingrid Silm. Maaja Roos elas Torontos, kui ta tuli noore neiuna Peetri koguduse organistiks. Tal on nii meeldivad mälestused sellest ajast ja tal on hea meel jälle liituda Toronto lauljatega, eriti ­seoses Lincoln Center’i kontserdiga 1. aprillil. Kuna bussis, millega lauljad Torontost New Yorki kontserdile sõidavad, on veel vabu kohti, võivad huvilised võtta ühendust Ene Lomp’iga (enelomp7@ gmail.com), et kasutada ainulaadset võimalust osa saada sellest professionaalsete kooride kontserdist. Rosemarie lisas, et lisaks nimetatud kontserdile on mõte seda koos New Yorgi ja Toronto lauljatega hiljem korrata – kontserdina Torontos armastatud koorijuhi Charles Kipperi mälestuseks.

Nr. 8

EESTI ELU reedel, 23. veebruaril 2018 — Friday, February 23, 2018

7

EESTI VABARIIK 100

Koht oli, kuid sihti polnud. Ta tundis end järjekordselt rohkem lahkuja kui saabujana. Las rutt jääda rongi pärisosaks, Mihklil oli aega. Hämaruse laskudes jättis rong Vancouveri äärelinnad ja libises läbi Briti Columbia maalilise maastiku. Vaatamata sügisesele ajale oli siinne paddock tunduvalt haljam kui Austraalia oma, tõdes Mihkel. Silmitses pooleldi hajameelselt uut ümbrust ja siin-seal süttivaid tulesid, siis tõusis ja seadis sammud restoranvaguni poole, oli aeg keha kinnitada. Pooltühjas vagunis akna all istet võttes ja vaheldumisi järjest pimenevat ümbrust ja menüüd uurides tabas Mihklit mõte, et selline raudteesõit oli tema elus esmakordne. Muga­ vus ja soliidne rahu, kummardava kelneri tagasihoidlikult viisa­ kas pöördumine, see oli kuna­ gise sõduri, sõjavangi ja kodutu põgeniku jaoks harjumatult luksuslik. Omateenitud rahaga ­ ausalt kinni makstud elegants. ­ Olgu siis pealegi nii. Mängime, et Mihkel Rand on mõne päeva härra. Härra einetas, jäi pakutuga rahule, lõpetas tassi korraliku kohviga, mida Austraalias vaid perekondlikus ringis maitsta oli saanud, ja tellis sinna juurde klaasi konjakit. Igati suursugune, eks. Kuid ka härrastunud Mihkli mõttelõng keris end ikka

möödunud aegade ümber. Nende eest polnud pääsu, nende haihtumist polnud võimalik ühegi vääringuga välja lunastada. Prantsuse konjak oli märksa aromaatilisem kui punkris rüübatud puskar, seda pidi tõele au andes tunnistama, kuid seda vahet tajunuks selgemalt ikka vaid siis, kui oleks mõlemat korraga pakutud. Kui pee­ kri­ põhi paistab, on tulemus sama, muigas Mihkel viimast piiska maokast kumerast klaasist kallutades. Möödunud ajad ei jätnud Mihklit rahule ka siis, kui ta lahkus restoranvagunist ja istus taas oma kupee pehmel polstril. Sõduri- ja vangipõli, kasarmud, telgid, barakid, see kõik oli minevik, mis enam ei kordu. Ka Adelaide’is veedetud aastad, kus sai end kasinate tulemustega tsivilistiks harjutatud, olid äkki kaugeks muutunud, nagu olnuks aja mõõdupuuks kilomeetrid või miilid. Ometi siblis mõttemaailm aina selles kauges ja möödunus, ees laiutas vaid ebamäärane tühjus. Mihkel püüdis kramplikult meenutada mingit uut muljet mandrilt, kuhu ta oli saabunud. Ainus uudsus, mis Vancouveris silma hakkas, oli seletamatu ­avarus. Ei suutnud esimese hooga taibata, miks, kuid elamurajoonides tundusid kõik tänavad Austraaliaga võrreldes märksa laiemad. Nüüd rongis istudes tabasid meeled lihtsa tõsiasja: majaesise muru ja kõnnitee vahel puudus tara või madal ­ müür, mis Austraalias kindlalt kuulus tänavapildi juurde. Kas kogu Kanada tähendas suuremat avarust? Mitte ainult looduslikku, millest polnud eelmiselgi mandril puudu, vaid avaramat mõtlemisviisi? Austraallane oma eraldatuses oli kaljukindel,

Brocki Ülikool uudise, et üle-Kanadaline uuring kinnitab nende ülikooli teadlase loodud kopsuvähi ennustusmudeli tõhusust, seisab artiklis; uudise pea­ tegelaseks oli märgitud pro­ fessor Martin Tammemägi. Loo autor, Eesti ajakirjanik võttis prof. Tammemägiga kontakti ja tegi temaga Skype’i teel intervjuu, kus ta rääkis vähihaiguste uurimisest ja nimetatud matemaatilisest mudelist, mis ini­ mese jaoks tähendab küsimustele vastamist, millest ilmneb, kui suur on inimese risk kopsuvähki haigestuda; neid, kelle hai­ gestumisrisk on üle 2%, tasub kompuutertomograafiga edasi uurida. Senised tulemused on näi­ danud, et prof. Tammemägi mudel on üks maailma paremaid; oktoobris avaldas meditsiiniajakiri The Lancet Tammemägi ja tema kolleegide teadustöö. Mudel on USAs ja Kanadas äsja kasutusele võetud ning edukaid katsetusi on tehtud ka Saksamaal, seisab artiklis. Mudeli väljatöötamine sai Tammemägi jaoks alguse ligi 20 aastat tagasi, kui ta osales

USA suurtes teadusprojektides; esimese mudeli sai ta valmis 2007.a. ja seda on pidevalt täiendatud ja täiustumine jätkub praegugi. Selles huvitavas artiklis on juttu veel prof. Martin Tam­ memägi eluteest, üleskasvamisest Ontarios St. Catha­ rines’is, õpingutest, tööalasest karjäärist, aga ka sidemetest Eestiga ning huvitavatest seikadest Eestit külastades. Martin Tammemägi loodud kopsuvähi ennustusmudelist on kirjutis ka Brock University ajakirja Surgite talvenumbris 2017 (autor Cathy Majtenyi), kus viidatakse 18. oktoobril 2017 ­ ajakirjas Lancet Oncology avaldatud uurimusele. Kopsuvähk on juhtival kohal vähisurmade osas Põhja-Amee­ rikas ja paljudes teistes maades, seisab Surgite artiklis; viie-aastane ellujäämise näitaja on ainult 17% – seda seetõttu, et kopsuvähk diagnoositakse ­tih­tipeale hilises staadiumis. Uuringud on aga näidanud, et varajase avastamise korral on ravi edukas ja ellujäämise näitajad suuremad.

Elava ajaloo varamu Eerik Purjel ilmus 2017. a. novembrikuus Eestis romaan „Aja puudutus“, mille andis välja kirjastus „Argo“. Praegu on kirjanikul käsil selle romaani teine osa „Puu­dutuse aeg“, millest ongi pärit alljärgnev peatükk. Projekti on võimalik toetada Toronto Eesti Ühispanga kaudu, arve nr 9141, või saata toetus Eesti Elu aadressil. Ümbrikule märkida „Elava Ajaloo Fond“, tšekk kirjutada Eerik Purje nimele.

Torontosse Reisirong tormas Kanada idaranniku suunas. Seletamatul põhjusel näis rongil olevat rutt, kuigi kõik oli ilusasti ette plaanitsetud: kolme ööpäevaga jõuab kohale, reisijate ja personali huvides on ette nähtud vahepeatused, ka raudruunake ise vajab aeg-ajalt natuke puhkust. Ainult natuke, siis tormame taas, ikka kindlaksmääratud kava kohaselt. Saabume õigeaegselt, pooletunnine viivitus tooks prisket pahandust. Ikka õigeaegselt, kui teel midagi ­ootamatut ei juhtu... Ei juhtu midagi ootamatut! kinnitas endale mugavas magamiskupees pehmel istmel mõnulev reisija nimega Mihkel Rand. Ootamatuste aeg on ammu möödas. Partisanid pole raudteed mineerinud, pommirünnakuid pole karta. Põldu­ de­ vahelisel teel ei näidata rusikat, ei raputata reha ega viibutata vikatit. Neid kunagi au sees peetud riistapuid polegi enam põllul, seal töötavad nüüd masinad. Lõuna-Euroopa mullaonnide asemel uhkeldavad vaate­ piiril nägusad elamud ja uhked häärberid. Mihkel Rannal ei olnud kiiret. Tal polnud kusagile rutata. Kuigi ees ootas kunagi ihaldatud paik ustavate sõpradega, ei mõjunud see sihtkohana.

Huvitav artikkel Kanada teadlasest Martin Tammemägist Eesti ajakirjanduses Eesti Päevalehes ilmus 8. novembril 2017 Otti Eylandt’i sulest huvitav artikkel, mis räägib Eesti juurtega Kana­ das elava teadlase Martin Tammemägi loodud kopsu­ vähi ennustusmudelist, mis suudab avastada vähi vara­ kult ja päästa elusid. Allpool lühirefereering artiklist. Hiljuti avaldas Kanadas asuv

Eerik Purje signeerib Eero Tammele oma värskelt valminud raamatut „Aja puudutus“ Tartu College’is jaanuarikuus toimunud esitlusel. Foto: P. Kiilaspea

et tema kodumaa on parim maailmas. Tema jaoks ehk oligi, sest ühtki teist ta polnud näinud ega tundma õppinud. Pärast sõda sinna saabunud immigrantidelaine kinnitas ta arvamust. Keegi poleks oma kodu jätnud ja nii kaugele rännanud, kui siin poleks parem. Pagulase mõiste jäi talle võõraks ja arusaamatuks. Keda vanadest tuttavatest võiks Torontos kohata? Sinna oli teadavolevalt kogunenud kaasmaalasi suurel hulgal. Kas ka Taiva-Karla oli nende hulgas? Mis oli saanud Sisalikust? Vanadest sõjakaaslastest olid paljud jäänud Briti tsooni, läinud sealt Inglismaale ja nii mõnigi neist oli hiljem Kana­ dasse ümber asunud. Ka Root­ sist olevat põgenikke saabunud. Nende hulgast ei teadnud küll ühtki tuttavat otsida, kuid mine sa tea. Polnud ju aimu, kes kõik sinna võisid sattuda, saatuslik sügis puistas eesti rahvast igale poole laiali. Mis võis küll saada Leili Brauerist, sellest sihvakast võrkpalliässast ja spordihullust? Mihkel ei osanud endale aru anda, miks ta mõtted sellele tüdrukule kandusid. Polnud nad ju mujal kohtunud kui palliplatsil, muul ajal liikusid eri seltskondades. Kuid Leili pühendumuses spordile oli midagi nakatavalt imetlusväärset. Mihkel ise oli keskpärane pallitaguja, võttis mängu kui ­ mõnusat hobi, ei kuulunud meeskonda ega osalenud võistlustel. Leilile näis aga sport olevat lausa elumõte. Igasse ­ kaasmängijasse suhtus ta kui heasse kamraadi, peaaegu nagu vandeseltslasesse. Eks aeg näita, mõtles Mihkel haigutades, kui oma kupee magamisasemeks ümber kohendas ja mõneastmelisest trepist üles ronis. Meenus Zedelgem, kus viimati selliselt „ülakorrusel“ ööd veetis. Kes võis tollal ette kujutada, et kunagi uinub samal moel pehmes pidžaamas, mitte määrdunud aluspesus. Ega hommikul vist midagi kaela ka ei tilgu, mõtles omaette vaikselt naeru kihistades. Rongirataste kolin ja tasane rappumine, mis

algul eksitas, uinutas hiljem päris magusalt. Kui ka hommikune ärkamine saabus korrapidaja vileta, veendus Mihkel, et tegu pole une­ näo, vaid tõelusega. Sirutas end paar korda mõnusalt, siis ronis alla ja riietus. Hommikukohv ootas, raudruun ähkis ja kappas väledalt sissekodeeritud kiiru­ ses. Akna taga vaheldusid maastikupildid raudse regulaarsusega nagu filmikaadrid, uus asu­ kohamaa reklaamis ennast. Tõepoolest, mõtiskles Mihkel kerge seesmise muigega, see rongisõit oli omamoodi ekskursioon tuntust tundmatusse. Õhtul ja öösel vaatas alateadvus katkendlist dokumentaalfilmi möödunud aegadest, päev kujutas endast reklaamipausi. Milleks küll, kui kaup oli juba ostetud? Õnge hakanud kala puhul pole ju mõtet konksu aina uue vihmaussiga mehitada. Ometi neelas Mihkel veel mitut uut sööta päris apla isuga. Kaljumäestiku panoraam oli majesteetlik, midagi varem­ kogematut. Saskatchewani preeriaid läbides tundis Mihkel hetkelist kahetsust, et ta saabumine sattus sügisesele ajale. Teda valdas äkiline kihk vaadelda õitsvat linanurme. Õrnsinine õitemeri kerges tuules hällimas, see olnuks elamus. Kuskil Mani­ tobas kattis maad õhuke lumevaip. Värske valge lumi oma neitsilikus karguses! Millal ta üldse viimati nägi lund? Ja siis laiusid kahel pool raudteed Põhja-Ontario põlismetsad, millest hoovas iidset rahu ja seletamatut kindlustunnet. Mihklit valdas kerge ärevus tajudes, et oli jõudnud oma tulevase koduprovintsi piiridesse. Lõuna pool terendusid lugema­ tute järvede vahel valged kasetüved. Kuigi puud olid raagus, pani vaatepilt südame kiiremini põksuma. Viimased miilid läbi õhtuses tippkoormuses sagiva suurlinna ja siis jäi korskav raudruun lõplikult seisma. Union Station! kuulutas kiri jaamaesisel. Vagu­ nid tühjenesid. Reisijail hakkas kiire, kõigil näis olevat edsiliikumiseks kindel ja selge siht. (Järgneb lk. 12)

8

EESTI ELU reedel, 23. veebruaril 2018 — Friday, February 23, 2018

Nr. 8

EESTI VABARIIK 100 Nädala portree

Õnne ja Guido Laikve: imelised pääsemislood ja uuesti alustamised Intervjuu Toronto eesti ühis­ konnaelus hästituntud abielu­ paari Õnne ja Guido Laik­ vega on Eesti Elul olnud plaa­ nis juba pikka aega. Arhitekt Guido Laikve on projektee­ rinud rohkesti eestlastele tun­ tud hooneid Torontos, sealhul­ gas Ehatare, Eesti Kodu, Kaleva, Estorada, Eesti Maja uus fassaad jpm. Nende mõle­ ma elutee on olnud väga kee­ ru­ line: varajases teismeliseeas koos peredega kodumaalt põgenemine, suured raskused laagrites ja koguni eluga riski­ mine, imelised pääsemis­ lood, mitu korda uuesti alus­ tamised, mitme kodu ülesehi­ tamine mitmel maal ja isegi pääsemine tuleõnnetusest oma pulma-aastapäeval — see on vaid väike osa nende erakord­ sest eluteest. Kuigi on olnud raskusi, ei ole need nende elu takistama ega mõjutama jäänud; Õnne ja Guido, kes on olnud pea 64 aastat õnnelikus abielus (abiel-

Õnne ja Guido abiellusid 16. jaa­ nuaril 1954.a. Austraalias. Foto: perekonnaarhiivist

lusid 16. jaanuaril 1954) ja üks­ teisele igakülgselt toeks, tunnevad peale pikki tööaastaid rõõmu oma ilusast rahulikust elust Torontos Don Mills’i linnaosas asuvas imekaunis kodus ning neljast tütrest, seitsmest lapselapsest ja kolmest lapselapselapsest, kes neid sageli külastavad: suur söögitoalaud on alati val­mis kogu suurt peret mahutama. Eriti uhked on nad selle üle, et kõigil lastel ja las­ telastel on üli­koolikraadid (üks veel õpib), sest hea hariduse tähtsust elus edukalt hakkamasaamisel on nad korduvalt kogenud. Oma elulood on nad pannud kirja ka Tartu College’i elulugude kirjutajate rühma 2011.a. välja antud raamatus Mälutunglad V. Heal meelel olid Õnne ja Guido nõus oma eluseiku ka Eesti Elu lugejatega jagama. • Õnne on sündinud Tallinnas, üles kasvas ta Koplis ja käis sealses 1. Lasteaias, mida mäle­ tab kui imelist aega: seal anti lastele palju vabadust tegeleda just sellega, mida parasjagu sooviti. Kes tahtis joonistada, võis seda teha; kes soovis tant­ sida, laulda, mängida – palun väga! Muidugi olid olemas ka reeglid, aga just seda vabadust hindab Õnne tänase päevani väga. Võimalik, et ka lasteaial oli osa tema hilisemas lauljakarjääris. Veel meenutab ta, kuidas ta kodu lähedal suurel nõgusal kivil istus ja muudkui laulis, laulis… Tema lauluandi märkasid paljud ja viieaastaselt jõudis ta ka ringhäälingu lastesaatesse esinema. Elu oli ilus; peres kasvasid ka temast 12 aastat vanem õde Ester ja 6 aas-

Õnne ja Guido Laikve oma hubases kodus Torontos. Foto: K. Tensuda

Perepilt aastast 2017.

tat vanem õde Õie. Ema koos tädiga pidasid pudupoodi, kus vanem õde neid aitas, isa oli Sitsi vabrikus p­ otissepp. Õnne astus Tallinna 9. Algkooli. Peatselt algasid aga kodumaal keerulised ajad ja muretu lapsepõlv hakkas mure­ nema. Õnne oli lõpetanud viis klassi algkoolis, kui nad 1943.a. sügisel sõitsid koos emaga Poolamaale, kuhu vanem õde, juba abielus, oli varem elama asunud. Õe juures külas olles jõudis Õnne ka kohalikus koolis käia. Ärevad teated kodumaalt ja poliitiline olukord Euroopas sundisid neid 1945.a. jaanuaris tegema otsuse Poolast Saksa­ maale põgeneda, kuhu varem Eestisse jäänud Õie oli samuti põgenenud. Isa viidi Siberisse. Mitmed perekondlikud tra­ göödiad, haigused ja surmad, üle elatud, jõudsid ema ja kaks tütart Fürthi, kus taaskohtusid ­ Õiega. Ajad olid rasked, taluda tuli isegi toidupuudust, iga­ päe­ vaseid hirmuepisoode jm., kuni nad said UNRRA hoole all ­olevasse DP-laagrisse, kus elas hulgaliselt eestlasi. Järgnes teinegi laager ning kooliharidus sai jätkuda… 1948.a. õnnestus Õnnel koos ema ja õde Õiega saada Aust­ raaliasse, kus hakati põgenikke vastu võtma. Meeles on, et pika laevasõidu järel sadamasse saabudes ootasid Balti põgenikke ees reporterid… Peatselt saadeti nad lepingu kohaselt tööle – ema ja õde kokaks haiglasse, ja Õnne, kes oli siis 16 aastat vana, ühte tüdrukute privaat­ kooli kööki, kus ta pidi päevad läbi kartuleid koorima ja neid külmas vees pesema. Ka suhtumine ei olnud alati sõbralik. Õnnel jäid käed haigeks, sõrmed paistetasid üles – ja kui ema teda külastama tuli ning olukorda nägi, ütles, et siin sa enam ei tööta. Lausa immi­ gratsiooni­ büroo tasemel tehtud otsusega lubati Õnnel sealt ära tulla, järgnes töö haiglas. Hiljem Adelaide’is õnnestus

Foto: perekonnaarhiivist

Õnnel astuda õdede kooli. Ema, kes oli väga ettevõtlik inimene, sai laenu abil osta maja, millest suuremat osa kaasmaalastele ­ välja üüris. Elu hakkas minema, majanduslikult saadi jalad alla ja ka sõja ajal kogetud raskused prooviti selja taha jätta. Kuna seal oli palju teisigi eestlasi, alus­ tati organiseeritud tegevust. Peatselt astus Õnne haiglaõeks õppimise kõrvalt ka Adelaide’i konservatooriumisse muusikateooriat õppima. Hiljem leidis Õnne, et haiglatöö pole ikka päriselt tema jaoks ning pingu­ tused said suunatud muusika­ õpingutele, samuti tegutses ta aktiivselt Adelaide’i eesti ühiskonnas – muusika, rahvatants, gaidlus, näitemängud. Haiglas töötamise ajal oli tal kord 1950.a. üks patsient, keda ta põetas. See proua küsis, kas Õnne ei tahaks osaleda koos tema perekonnaga Woomera „kõrbemeeste“ jõulupeol, ning kohtuda eelnevalt ka tema noorema pojaga, olles talle peol kaaslaseks. Ühe oma lõunapausi ajal saigi kohtumine teoks – tegemist oli kõrbes töötava Guidoga. Siinkohal teeme Õnne loos pausi ja vaatame, kuidas oli kulgenud Guido elu. • Guido sündis 1931.a. mais Narvas. Nad elasid südalinnas – Narva oli pika ajalooga kaunis linn. Guido mäletab kitsaste tänavate ja madalate majadega ­ vanalinna. Pühapäeviti pandi parimad riided selga ja promeneeriti edasi-tagasi, kohtuti tuttavatega, mängis orkester… Isa oli sõjaväelane ja ema kodune, tegeledes käsitöö, muusika ja ühiskondliku tööga. Peres oli ka 2,5 aastat vanem vend Erich. Lastel oli tollal palju vabadust – päevad läbi mütati ringi, vahepeal käidi toas söömas ja õue tagasi. Ega kõik need mängud väga süütud polnudki, meenutab Guido, ilusate mälestuste kõrval tuli ette kaklusi vene poistega. Venelaste hulgas lei-

dus nii sõpru kui ka neid, kellega oldi vaenujalal, aga üldiselt oli läbisaamine korrektne. Guido käis Narva 3. Alg­ koolis kuni 1941.a., kui pere­ kond kolis Tapale, kus ta lõpetas algkooli ja jõudis ka gümnaasiumisse astuda. Ka Tapalt on meeles mitmed riskantsed poiste mängud ja juhtus ka tõsiseid õnnetusi; meelde on söö­ binud ka pommitamised ning nende tagajärjed. Et elu oli raske, püüti muusikaga seda rõõmsamaks teha – Guido õppis kuulmise järgi kitarri mängima. Isa oli vahepeal sõjaväelasena viidud Venemaale, olnud vangilaagris ja väga muserdatud. Kui raske sõjaaeg välja arvata, oli muidu elu Tapal hea – sai näiteks metsa all suusatamaski ­ käidud, milleks Guido kasutas isa vanu sõjaväesaapaid. 1944.a. sügisel tuli vanematel teha raske otsus kodumaalt põgenemiseks. Koos ühe teise perekonnaga õnnestus neil (isa, ema ja Guido; vend oli läinud lennuväe abiteenistusse) saada rongi peale, mis viis Tallin­ nasse; Guidol on hästi meeles, et vahepeal kadus rongijuht ja edasi sõideti juhuslike autodega. Kõigil olid käes väikesed kotikesed hädavajalike asjadega, sest praktiliselt midagi ei saa­ nud kodunt kaasa võtta; need riided, mis seljas, jäid selga ­ kauaks ajaks. Oodatud laevale ei saanud, teekond viis edasi Haapsallu, hiljem Saaremaale, kus lausa eluga riskides ühe laeva peale saadi – tuli ronida ­ parvest redelit mööda üles. Laev viis nad Saksamaale, kus järgnes läbikäigulaager; naisorganisatsioon võttis neid kenasti sooja supiga vastu. Järgnes täi­ saun – päris kole mälestus. Koos selle teise perega, kellega nad Tapalt lahkusid ja terve põgenemistee koos olid, sattusid nad edasi Austriasse ühte kü­ lasse talutööle, seal veetsid nad talvekuud ja Guido õppis saksa keelt ning sai kooliski käia. Kui (Järgneb lk. 9)

Nr. 8

EESTI ELU reedel, 23. veebruaril 2018 — Friday, February 23, 2018

9

EESTI VABARIIK 100 Õnne ja Guido…

vasõitu jõuti detsembris 1948 Melbourne’i (vanemad jäid (Algus lk. 8) ­esi­algu Geislingeni ja järgnesid Austraaliasse 18 kuud hiljem). kevadel selgus, et sõda oli lõpTöökoht ootas Guidot ke­ penud, saadeti need kaks peret set kõrbe, Woomera Rocket edasi ühte laagrisse, kus arva­ Range’i ehitusel; peale tema ja tavalt oleks neid ähvardanud ta venna oli seal veel mitmeid okupeeritud kodumaale tagasi ­ eestlasi. Töö oli väga raske saatmine. Laagril oli Guido (Guido oli vaid 17-aastane), ta meenutuste kohaselt ümber tutegi seal e­ rinevaid töid ja teenis gev kahekordne traataed; elati kenasti raha. Peale erinevate barakkides ja tingimused olid tööde tegemist märgati tema väga viletsad; teisi eestlasi joonestusandi ning ta sai maa­ peale nende kahe pere nad seal mõõdu­kontorisse tööle. Teeni­ ei näinud. Õhtuti näis olevat tud raha eest ostis ta saksofoni suur pidu, kus tervitati uusi tulining pani kokku orkestri, mis jaid... 14-aastane Guido otsustegi tantsumuusikat kohalikel tas, et sinna nad jääda ei saa ülemuste pidudel. ning tuleb põgeneda. Ta meenu1950.a. jõulude ajal otsustas tab, et isad olid tookord nendest grupp noormehi korraldada vintsutustest juba nii muserdaAdelaide’i uhkes hotellis jõulutud, et kaotanud igasuguse usu peo, pakkudes külalistele kõike ja jõu pääsemiseks – et kui saahead ja paremat – noormeestel detakse tagasi, pole midagi olid taskud raha täis, aga või­ teha… malusi raha kulutada neil Guido asus põgenemisplaani kõrbes eriti polnud. Nii oligi välja töötama, abiks Austrias Guidol peol kaaslast vaja, ja ühest mahajäetud ambulantsi­ Guido ema, kes oli patsiendiks autost leitud tugevad sanitari- haiglas, kus töötas Õnne, küsistangid, mis ta tookord igaks ki neiult, kas too tahaks tema juhuks kaasa võttis ja nüüd pojaga kohtuda. Kohtutigi kord läks­ki tal neid tarvis: ta hakkas lõuna ajal ning lepiti kokku õhtuti ­pimeduskatte all, kui val- peole minekuks. vur ei märganud, traate katki Guido tuli Õnnele, kes elas lõikama, igal õhtul natuke, ja haiglaõdede majas, järele lausa mõelnud välja plaani, kuidas kahe taksoga. Pidu oli vahva – kaks peret põgeneda saavad, söödi, joodi, tantsiti. Õhtul viis rääkis ta s­ellest ka teistele, kes Guido varakult Õnne ilusti koju põgene­ misega nõustusid. Põge­ tagasi, taas kahe taksoga. Ei nemine õnnestus, järgnes raske mingit romantikat; nad tänasid teekond edasiliikumisel, sest lii- üksteist viisakalt. Nad ei näinud kuda tuli vaid öösiti ja päeval üksteist aasta otsa või isegi end peita. Süüa ei olnud, seljas kauem. vanad mustad riided, pesta ei Peale kaheaastast tööd kõr­ saanud, jõud oli otsas… Aga bes lahkus Guido sealt ja tuli hing jäi ikka sisse. Ja milline Adelaide’i, kus sai tööd joo­ õnn oli, kui neid kusagil majja nestajana riigifirmas ning jätkas võeti, süüa anti ja pesta lubati. ka haridusteed, õppides tehMõne aja pärast toimus kokku- nikaülikoolis joonestamist. Va­ puude sõjaväepolitseiga, ning he­­ peal kaotas ta aasta õpin­ selgus, et sõjapõgenikke enam gutes, kuna tal oli olnud just nende kodumaadele tagasi ei eksamite eel autoõnnetus. saadeta… Guido jutustus tun- Tasapisi hakkasid Õnne ja dub, nagu polekski tegemist Guido koos väljas käima, kiinpäris eluga, vaid justkui päri­ dusid teineteisesse ning 1954.a. neks see kõik mõnest seiklus- jaanuaris abiellusid. Guido filmist… Aga kahjuks, see oli naerab, et kui algu­ses oli Õnne siiski päris, ja tänase päe­ - ema tema suhtes ehk tagasivani tundub pääse­mine ülisuure hoidlikul seisukohal, siis muutis imena. tema meelt erekollane convertPeale lühiajalist elamist ible, mille ta ostis: „Olin justkui paaris laagris said nad 1945.a. üle linna mees!“ oktoobris Geislingeni laagrisse, Guido, kelle edasipüüdlikmis Guido sõnul oli lausa nagu kust märgati, sai Adelaide’i paradiis võrreldes kõigi nende ülikooli stipendiumi ning ta lõläbielamistega, mis nad olid petas kii­tusega arhitekti kraadikogenud. Seal organiseeriti ga ja samuti linna planeerimise ­ ­professionaalne eesti haridus- ja alal. Töises elus algas väga hukultuurielu, õpetajad olid paljud vitav aeg. olnud Eestis kõrgkoolide õppePereelu kulges kenasti; sün­ jõud. Guido haridustee sai nor- disid neli tütart: Elle, Ivi ning maalselt jätkuda, ta lõpetas kaksikud Heidi ja Linda. Algul gümnaasiumis neli klassi; kul­ elati Guido vanemate majas, tuuriline tegevus oli elav, mille ostmist oli Guido kõrbes ­samuti skautlus ja sport. Kooli teenitud rahaga toetanud. Hil­ kõrvalt asus Guido ka väikest jem, kui majandusolud paraneviisi äri tegema: ostis riidevärve sid, ehitas ta seal perele neli uut ja müüs neid edasi. Naised maja. Muusika oli talle väga süõmb­ lesid vanadest sõjaväetek- damelähedane ja õhtuti mängis kidest riideid, ent puudusid vär- ta oma orkestriga hotellides, vid. Nii teenis ta raha, et aidata ööklubides ja mujal kogu Aus­ vend Erich Belgiast vangi- traalias oleku ajal. Austraalia laagrist ära tuua. tööaastaid peabki Guido oma Kui Austraalia hakkas Euroo­ kõige huvitavamaks ajajärguks past põgenikke vastu võtma, elus, kuigi tööd oli palju. Õnne olid vanemad väga poegade oli kodune, hoolitses pere eest mineku poolt. Peale pikka lae- ja arendas oma laulutegevust.

Perepilt aastast 2009.

Siiski jäi neil aega ka ühiskondlikuks tegevuseks ja pidude pi­ damiseks. Kui Guido ema 1969.a. suri, jättis see pere jaoks sügava augu. Polnud justkui kedagi, kes suurt peret koos hoiaks. Ka hakkas Guido ühel hetkel tundma, et Adelaide jäi nagu väikeseks, samuti soovisid nad lastele ­ rohkem kogemusi pakkuda. Vaadati Melbourne’i poole, kus oli hea tööpakkumine, aga ei leitud sobivat maja. Ja ühel ­hetkel tuli mõte: mis oleks, kui sõidaks puhkusele Kanadasse, kus oli juba ees onu Arno, vaatama, kuidas sealne elu oleks. Esialgu sõitsidki Guido ja Õnne Kanadasse kahekesi, kü­lastati Vancouverit ja Torontot. Töövõimalus tekkis n-ö viimasel hetkel, Guido jäi kohale ja Õnne sõitis tagasi, et müüa maja ja tuli siis koos las­ tega järele. See oli 1970. aastal. Ega uus a­lgus majanduslikus mõtteski kerge olnud: Õnne ja Guido meenutavad, kuidas nad alg­ aegadel endile palju lubada ei saanud. Kohe tuli osta ka maja, sest selgus, et nii suurt peret ­eriti üüriliseks ei tahetud. Sisse­elamine võttis kõigil natu­ ke aega, samuti harjumine talvega. Guido töötas mitu aastat koolide planeerimise alal ning tegi peatselt ka oma firma, millega tegutsemise lõpetas 5-6 aastat tagasi. Töötanud on ta ­ alati palju: oli aeg, kus ta pärast päevatööd valitsuse juures, kus ta arhitektuuri projekte kontrollis ja järele vaatas, koju tulles kiiresti naist ja lapsi tervitas, sõi ning suundus oma büroosse, kus töötas hiliste õhtutundideni. Kõik oma tööd on ta ise projekteerinud ja kõik joonised on ta teinud n-ö käsitööna. Lisaks töisele elule jõudsid nad algusest peale olla aktiivsed Toronto eesti ühiskonnas. Guido Laikve on olnud kahel korral Eesti Majandusklubi Kanadas esimees. Viis aastat oli ta hästituntud Toronto vanemgaidide koori juht, muusika kirjutaja ja seadja. Koor käis mitmel korral pikematel kontsertreisidel, esi­ nedes laialdasele kuulajaskonnale.

Foto: perekonnaarhiivist

Perekondlik meenutus Austraalias elamise päevilt 1960-ndatel. Foto: perekonnaarhiivist

Omaette peatükk on Õnne lauljakarjäär. Nagu eelpool mainitud, alustas ta laulmist juba lapsena, esinedes isegi ringhäälingu lastesaates. Järg­ nesid esinemised Austraalia eestlaste üritustel. Olles lõpeta­ nud Austraalias konservatooriumi, jätkas ta ka Torontos oma muusikaõpinguid, sest lapsed olid juba suuremad. Tal on olnud õnn õppida ja end täiendada mitmete kuulsate lauluõpe­ tajate juures. Torontos sattus ta dr. Ernesto Vinci stuudiosse, kelle juures asus ta end täien­ dama klassikaliste laulude ja aariate alal. 1973.a. andis ta oma esimese iseseisva kontserdi Toronto Eesti Maja suures saalis Stella Kersoni klaverisaatel. Järgnes kutse esinemiseks iseseisva kontserdiga Adelaide’is 1975.a. – ta laulis kirikusaalis, kus neid Guidoga 21 aastat varem oli laulatatud, ning linnas, kus ta oma muusikaõpinguid alus­ tas. See polnud tal ainus Austraalias antud kontsert: 1983.a. kutsuti Õnne esinema solistina XII Eesti Päevadele Adelaide’is. Kokku on Õnne andnud kaheksa iseseisvat kontserti, aastatel 1973-1992. Viimane, eriti emotsionaalne ja meeldejääv, toimus dr. Venno Laulu kutsel 1992.a. Tallinnas Raekoja Kont­ serdisaalis – taasiseseisvunud

Eestis ning oma sünnilinnas, kust sai alguse tema „laululend“. Õnnel on olnud mitmeid klaverisaatjaid; eriti meenutab ta Peter Paul Lüdigit. Õnne muusikaga on salvestatud kaks CD-d. Lisaks iseseisvatele kontsertidele on Õnne esinenud ka muudes kavades ja üritustel, näiteks Kanada koolides. Õnne on alati toetanud abikaasat tema professionaalses töös ja tegut­ senud ka vabatahtlikuna, ja ­muidugi olnud alati olemas oma suure pere – nelja tütre ja seitsme lapselapse jaoks. Esile tõstmist väärib ka fakt, et aastal 2009 saavutas Õnne Waterloo ülikoolist diplomi sotsiaaltöö alal, samaaegselt ühe lapselapsega, kes lõpetas arhitektuuri alal. Praegu, pidades aktiivset pensionipõlve, ei ole Õnne ja Guido end ainuüksi kodule pühenda­nud, vaid neid köidavad mitmed erinevad tegevused. Üheks olulisemaks on regulaarne kul­ tuuriürituste külasta­ mine, aga ka igapäevased jalutuskäigud, mis neid heas vormis hoiavad. Nad on palju reisinud, nii kahekesi, koos lastega ja lastelastega, kellele on tutvustatud ka Eestit.

KAIRE TENSUDA

10

EESTI ELU reedel, 23. veebruaril 2018 — Friday, February 23, 2018

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 889

I

S

T

Ristsõna nr. 888 LAHENDUS Paremale: 1. KLM, 4. Nriv (virn), 8. Teks(a), 12. Aiu(t- taiut), 13. AORA, 14. Imik, 15. Matadoor, 17. Maat, 18. (Pro) Patria, 19. Jam, 21. Tim (Hortons), 22. Aramea, 26. Aaker, 29. Jag, 30. IRL, 31. Saar, 32. GAG, 33. Ksii, 34. Aas, 35. EAK, 36. Koola, 37. Pastel, 39. IRL, 40. Ree, 41. Sagadi, 45. Vaga, 48. Es­kaader, 50. Asum, 51. Raad, 52. EAV, 53. Mimm, 54. Imre (Sooäär), 55. NRI. Alla: 1. Kamp, 2. Liaa(n), 3. Mutt, 4. Nadiir, 5. Rooam (maoor), 6. Iro (ori), 7. Varjaag, 8. Timma(s), 9. EMA, 10. KIA, 11. SKT, 16. Arter, 20. Arg, 23. Miso, 24. Eril(ine), 25. Alia(s), 26. ASAP, 27. Aaaa, 28. Kass, 29. Jak(s), 32. Galeeri(ori), 33. Kolga, 35. Eee, 36. Kraade, 38. Tramm, 39. Iskar(iot), 42. Aden, 43. Dear, 44. Irvi, 45. Vam(m), 46. Asi, 47. Gum, 49. Sam(m),

Nädala retsept

PAREMALE:

1. T ehismaterjal, väga tugev, kasutatakse näiteks võidusõiduautode rehvides ja ka kuulivestides, ka kuulivesti üldine nimetus.   7. Perekond. 11. Suusk, suusatama (ingl.k.). 14. Kasahstani pealinn. 15. Raamatukogu (lüh.). 16. Küsisõna. 17. ___ka, tegelik kasutus, rakendus. 18. Eesti rahvuse esindaja. 20. Kauaaegne armastatud koorijuht ja muusik Torontos (1951-2018). 22. Kaer (ingl.k.). 23. Kellelegi või millelegi omane käitumisviis, traditsioon. 26. ____i, Itaalia viiulimeistrite perekond. 28. _____u, dändi, ilu-eedi (ingl. k.). 29. _____m, kinnipigistamisel põhinev eseme paigalhoidevahend. 30. Ajakirjanik, Torontos ilmunud ajalehe Meie Elu asutaja (18871950), perek. nimi ja eesnime täht. 32. Linn Alacaniti provintsis Hispaanias. 33. American Tennis Association. 34. Sööja (ingl.k.). 37. Kaelaehe. 38. Varane hommik. 39. Estonian Literary Magazine. 40. Eesti Abistamiskomitee Kanadas. 42. Ind, hoog, vaimustus. 44. Sama, mis 37. paremale. 45. ______rt Little, po­pulaarne ameerika koguperefilm, põhineb E.B. White’i

samanimelisele raamatule. 46. Pealt laienev ilma jalata (metallist) jooginõu. 48. Magus saiataoline vormikook. 49. Tööala. 52. K_____, kauaaegne nimekas ujumisõpe­ taja ja ujumisspordi populariseerija Põhja-Ameerikas. 53. Pinnamõõduühik. 54. Paneb kinni. 56. ____d, rohelist värvi vääriskivi (ingl.k.). 58. Jõhvikas. 60. Sama, mis 14. paremale. 64. Eneseteadvus. 65. Samoa pealinn. 66. Mehed (soome k.). 67. T____, olen teadlik. 68. Kolm ühesugust kaashäälikut. 69. M_____, tasud ära. ALLA:   1. ______linn, linn Lõuna-Aafrikas.   2. Erythrocyte sedimentation rate.   3. Vancouver Traffic Authority.   4. Lõppema, järele jääma.   5. Vastu-, vastas-.   6. Vandesõna.   7. Ergutusraha, lisatasu hästi tehtud töö eest.   8. ___d, sama, mis 56. paremale.   9. Return to Sender. 10. H_____, eesliide, mis näitab, et antud ühik on põhiühikust 100 korda suurem. 11. Uisk, uisutama (ingl.k.). 12. ____s, USA osariik. 13. Iseseisvalt, iseenesest; omapead. 19. ____t, 1847 Torontos asutatud Kanada õlletehas. 21. Eesti eurosaadik (ka

end. välisminister), perek. nimi + eesn. täht. 23. Tut-Kalifornia EsperantoKonferenco. 24. Puiestee. 25. Voolav, ei hoia kindlat kuju. 27. Raja _____, tegalene O. Lutsu „Kevades“. 30. Saksa helilooja, 18131883. 31. Rahvusmeeskoor (lüh.). 35. Õuhka, kergesti lenduv terava lõhnaga värvitu vedelik, mida kasutatakse uimastina. 36. Elatanud inimene. 38. ___b_, kirjatäht. 39. Kirjanik ja ajakirjanik (1905 Tartu – 1975 Six-Mile-Lake, Ontario). 41. Küsisõna. 43. ____k, rohupood. 44. Loodusteadus. 45. ______t, piimatooteid valmistav ja turustav firma PõhjaAmeerikas. 47. Vedeliku ja/või õhu keerlev liikumine. 48. Kasemets. 49. _____t, kasina eluviisiga inimene, lihasuretaja. 50. Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam. 51. Eesti Liinirongid AS lühem nimi. 55. British Medical Acupuncture Society. 57. Suur kasiino Ontarios Orillia lähistel. 59. Eksitus, valesamm, viga. 61. Henn ____s, tegelane A. Kivikase Vabadussõjast rääkivas romaanis „Nimed marmortahvlil“. 62. Hollandi rahvusvaheline lühend. 63. Eessõna ingl.keeles.

Naljanurk „Juku, mis on valesti lauses „Kukk ja kana oli õues“?“ küsib õpetaja. „No enne oleks ikka tulnud daami nimetada,“ vastab Juku.

Suures potis valmiv piduroog veiselihast veinikastmes koos aedviljadega (Kuna retsept sisaldab veini, siis lastele mitte pakkuda; veini võib ka asendada puljongiga.) Valmistusained: 1,5 kilone tükk veiseliha pisut soola ja pipart 1 spl oliivõli 700 ml punast veini 150 ml puljongit (võib osta või ise valmistada) 3 spl tomatisousti 5 keskmise suurusega porgandit; kooritud ja viilutatud 6 suuremat kartulit; kooritud ja neljaks lõigatud 1 punane pipar; viilutatud 1 kollane pipar; viilutatud 1 roheline pipar; viilutatud 2 keskmise suurusega sibulat; viilutatud ratasteks 6 küünt küüslauku 2 lehte loorberit 2 spl hakitud peterselli Valmistusviis: Hõõruda liha sisse soola ja pipraga ning lõigata umbes 1,5 cm paksudeks tükkideks. Kuumutada pannil oliivõli ning pruunistada lihatükke mõ­ lemalt poolt. Eelsoojendada ahi 430 F kraadini. Panna lihatükid suures ahjupotis koos veini, puljongi ja tomatisoustiga ahju küpsema, umbes 15 minutit hiljem alan­ dada ahju kuumust 305 kraadi peale ning küpsetada umbes tund aega. Praadida kergelt oliivõlis porgandiviile, sibularattaid ja küüslauke. Lisada potti liha juurde kõik kooritud/viilutatud/ tükeldatud aedviljad, vajaduse korral kallata juurde sooja puljongit või vett. Lisada loorberi­ lehed ja hakitud petersell ning lasta veel tund aega haududa.

(Allikas: Nipiraamat)

Nr. 8

KARLA KALENDRISABA

Sada aastat vaba riiki No sellest pääliskirjast mõistab vist iga inime välja lugeda, et jutt ei ole sellest vabariigist, mis just juubeldama akkab, vaid sellest, mis pärast seda saab tulema. Ühesõnaga – Karla ei kirjuta ajalugu, vaid proovib irumanti mängida. Meil on old sada aastat oma vabariiki, aga vaba riiki ainult kasinaste pool sellest. Järgmised sada aastat tahaks ikke kohe jutiga vaba olla. Vähemalt Ärman arvas sedasi. Kas ma ise enam viitsin nii kaua elus püsida, seda ei julge kinnitada. Proovida võib. Sellesama Ärmani utsitamise pääle ma kirjutangi. Tema kauples minu käest vabaduse retsepti. Et mina olgu see tohter, kes rohu välja kirjutab. Tema toob apteegist ära, paneb kolm tilka vee ulka, kulistab kurgust alla ja soovitab teistele kah. Ütles, et seda rohtu niisama üle leti ei müida nigu tailenoli pohmeluse puhuks. No see retsept on tegelikult peris lihtne ja ma võin ta kirja panna küll, aga ta mõjub ainult siis, kui sa temast täpselt kinni pead. Vata kui sa tahad vabana elada, siis pead olema patust prii. Ega ma seda pattu ei mõtle, millest kirikusaksad kõnelevad. Rahvuslikud patud on raasuke teistmoodu. Need on nisukesed, mis ehk ülevalt poolt pilvi antasse andeks, aga ida poolt Peipsit ei anta. Nigu valeste talitad, oled priiusest ilma nigu setu seebikeetmise künast. Kateloki usu perra on surmapatte seitse ja pealekauba paar veiksemat kah, mis pidada olema ajaloolised. Mina leitsin just nende kahe ulgast kõige rängema ja see on mõttelaiskus. Kui sa ise rahvuslikult mõtelda ei viitsi, siis akkavad seda sinu eest tegema teised ja võtavad sult vabaduse ära. Perispattudest on kõige ullem kadedus. See on see Rautsepa Uugu kreissaag, mis eestlase südame all tõmbab, kui teisel eestlasel ästi läheb. Viha ei ole minu meelest ültse patt, kui mõistad teda vaos pidada. Vaenlast pead vihkama, aga mitte nii ullusti, et unustad sõpra armastada. Liiga suur viha võib su nii pimedaks teha, et akkad sõpra vaenlaseks pidama. Noh, siin on siis minu rohud. Antsin nad Ärmanile, ütle­ sin, et pangu pudelisse ja kleepigu silt peale: enne tarvitamist loksutada. Mina ise olen selle retsepti järgi eland ja ästi vanaks saand. Kui teile ei mõju, ärge süidistage mind. Ju te ise miskit valeste tegite. KARGU KARLA

Kihiline magustoit leivast jõhvikamoosi ja hapukoorekreemiga Valmistusained: Leivasupp: 7 viilu leiba 300 gr jõhvikamahla 2 spl suhkrut Moos: 100 gr jõhvikaid 80 gr suhkrut 0,5 tassi vett Kreem: 1 tass hapukoort 2 spl suhkrut Valmistusviis: Leivasupi valmistamiseks panna leivaviilud jõhvikamahlaga kaussi likku, lisada suhkur. Paisunud leib keeta läbi, jahutada ja vahustada blenderis koos jõhvikamoosiga, mida valmistada järgmiselt: panna potti jõhvikad, suhkur ja vesi ning keeta tasasel kuumusel, pidevalt segades, kuni moodustub moos. Lasta jahtuda. Kreemi valmistamiseks vahustada hapukoor koos suhkruga. Serveerida laiades klaasist pokaalides, tõstes kihiti vahel­ dumisi leiva-jõhvikasuppi ning kreemi. Peale võib raputada leivapuru, aga ka tumedat šoko­ laadi. (Allikas: eestitoit.ee)

Sõrve tuletorni saab suvest külastada Kümme aastat tagasi päeva­ korda võetud idee avada Saaremaal asuv Sõrve tule­ torn külastajatele tõotab ettevõtluse arendamise sihta­ sutuse (EAS) rahaeraldise toel realiseeruda. EAS-ilt saadud ligi 112 000 euroga võttis MTÜ Sõrve Külastuskeskus kohustuse muuta renoveerimistöödega tuletorni külastamine võimalikuks. Keskuse juhataja Andro Roosileht ütles ERR-ile, et investeerimisvajadus on kindlasti suurem, aga toetuse abil saab ära teha hädapärased tööd. “See põhiline murekoht on alati olnud see, et tuletorn on rajatud kui navigatsioonimärk. Trepid, mis seal sees on, ei ole mõeldud massidele igapäe­ va­ seks üles-alla turnimiseks. Paneme turvavõrgud, toestame trepikonstruktsiooni, viime läbi elektritööd, et kõik oleks ohutu,” selgitas Roosileht. Roosileht ütleb, et tuletorn pole ametlikult mitte kunagi avatud olnud, õieti pole Saaremaal ühtegi tuletorni, mis oleks külastajatele avatud. Sõrve tuletorn valmis 1960. aastal ja on 52 meetrit kõrge.

(ERR/EE)

Nr. 8

EESTI ELU reedel, 23. veebruaril 2018 — Friday, February 23, 2018

11

EESTI VABARIIK 100 Kummardus Eestile Nüüd, kus olen oma elutee lõpusirgel, on aega mõtelda möödunule. Teen kummar­ duse Eestile, sest sellega on seotud nii palju ülevaid ja mu elu rikastavaid elamusi. Selles on tänu, uhkust ja armastust. Mu isa oli pärit Tarvastust, Viljandimaalt, talupidaja pojana, ema oli pärit Tallinnast, kus vanaema pidas leivavabrikut. Meie Nõmme kodus oli isa poolt varutud suur raamatu­ kogu. Noorena olin nõrga tervisega, olin tihti haige, nii et varajaselt lugesin haigena voo­ dis lamades palju raamatuid. Isa poolt juhituna meeldisid mulle eriti Eesti ajalugu, muistset vabadusvõitlust, kirjeldavad teosed. Mait Metsanurga „Ümera jõel“ ja Enn Kippeli „Kui Raudpea tuli“, on meeles. Teise maailmasõja tormid vii­ sid meie perekonna Rootsi, Stockholmi. Sealt algas minu kaksikelu, üks pool pühendatud perekonnale, koolile ja leiva­ murede eest hoolitsemisele ja teine eestlusele, kõigele sellele, mis on seotud Eestiga. Stockholmis tegutsesid kaks eesti skutlipkonda, Kalev ja Karu. Kalevis tegutses juhtivalt skautmaster Heino Jõe. Tema karismaatiline isiksus on paljudele eesti poistele jätnud sügava patriootilise mulje. Eesti pagulasskautlus oli temale vahendiks eesti poistes Eesti isamaa armastuse kasvatamisel. Stock­ holmist on mul meeles eesti skautide metsajõulupuu traditsioon. Ühel jõulueelsel talvepäeval organiseeris Heino, nii teda poisid nimetasid, retke Stock­ holmi lähistel olevasse metsa, kus koguneti ühe sobiva kuuse ümber. Kuusk ehiti küünaldega, mis põlema süüdati ja Heino rääkis meile, et nii tähistavat metsavennad Eestis jõulusid, sest valitsev toores, usku eitav, punarežiim suhtub vaenulikult jõuludesse. Rootsis peeti Ömmernis, kesk Rootsis, 1949. aasta suvel esimene Rootsi eesti pagulasskautide ja gaidide suurlaager, kus osales umbes pool tuhat eesti pagulasskauti ja -gaidi. Seal ei puudunud peale skautluse ja gaidluse ka noorte päris romantika! Laagrilaulu refrää­ niks oli: „Suurlaagris me liitunud rõngaks,/ mis raudne kui vägilasvöö./ Me lootuste helkivaks lõngaks on/ truudus ja võitlus ja töö!“ 1950-ndatel saabusid paljud eesti põgenikud Kanadasse ja Ameerikasse. Seal asutati eesti gaidi- ja skaudimalevad ja hakati ka suurlaagreid pidama. Kanadas toimus esimene neist aastal 1954 Kotkajärvel Tun­ galnoole nime all. Järgmine toimus neli aastat hiljem nimega Saare. 1962. aastal korraldati esimene ülemaailmne suurlaa­ ger Kotkajärvel. Peale Kanadas elavate gaidide ja skautide osales seal eesti gaide ja skaute Ühendriikidest, Rootsist, Sak­

samaalt, Austraaliast ja Argen­ tiinast. Eesti pagulasgaidid ja -skaudid olid esimesed pagulas­ eestlaste ülemaailmsete ürituste loojad. Suurim laager toimus 1972. aastal seoses esimese ESTO-ga Kotkajärvel Nende laagritega oli palju tööd. Paljudel olid käed rakus uute laagrikohtade, toidulaudade, pesumajade, ujulate ja käimlate rajamisest või oli kirjutamise kramp sõrmedes, kuid laagritest saadud elamused said eluaegseteks kalliskivideks. Nen­de sündmuste meenutamine oli ja on hingeliselt soendav ja harras! Millised aarded! Olen õnnelik, et saan kõike seda oma elukaaslasega jagada, kes on kauaegne eesti gaidijuht ja Toronto Eesti Lasteaia asutaja! Kuna esimene ESTO 1972 oli ülemaailmne üritus, siis paluti tookordseid Kanada Eesti gaid- ja skautmalevate juhte, kellel olid juba ülemaailmsete ürituste korraldamise kogemu­ sed, ESTO Peakomiteega tugevat koostööd tegema. Eluajaks jääb mällu see tun­ ne, mida tundsid kui s­inimust-valgete lippude lehvides ja orkestrihelide saatel marssisid Torontos mööda Yonge’i (pea­ tänavat), nõudes Eestile vabadust! Ei leia sõnu selle kirjeldamiseks! Loomu­ likult jääb meelde, et tookordne Kanada peaminister John Diefenbaker tervitas Toronto Raekoja väljakul eestlasi oma kõnega. Ma ei oska öelda, kellele ma tänu võlgnen selle eest, et mulle avati eesti luule värav! Meie rohkete täishäälikutega kaunis emakeel on luules nii ilusasti rütmide ja riimidega põimitud. Olen selle lummuses palju olnud! Kotkajärve Metsaülikool, see kauni looduse rüpes olev eestluse jõuallikas, on mind aidanud eesti kultuuri küllusliku varasalve aaretega tuttavaks saada! Eesti sõjameeste sangarlikkusega olen tutvunud Arved Viirlaiu loomingu kaudu. Olen tõesti uhke, et väike Eesti on maailmas infotehno­ loogia vallas üks esimesi. Minu kauaaegsel tuttaval, Stockholmiaegsel korterikaaslasel Erich Rannul on selles osas suured teened. Tema oli üks esimesi, kes peale Eesti vabanemist hakkas arvuteid Eestisse viima. Ta asutas seal sellealase ettevõtte. Kui Eesti oli veel okupeeritud, siis oli Eesti mulle ja paljudele minuealistele muinasjutumaa. Tihti kuulasin, kuidas vanemad inimesed oma ilusatest mälestustest jutustasid. Vaba­ nenud Eesti taaskülastamine oli suur hingeline elamus. See, mis sageli kajastus vanemate eest­ laste mälestustes, muutus äkki tegelikkuseks. Tallinna tornid, Toomemägi, Pärnu supelrand, Narva Hermani kindlus ja veel palju muud sai tegelikkuseks! Ei oska seda ilusat ja hingelist elamust sõnadesse panna! Veel

Õnnitlused kaasmaalastele Eesti Vabariigi juubeli aastapäevaks Eesti Vabariigi Aupeakonsulaat Torontos

Eesti Vabariigi 100. a juubeliaastapäeva puhul tervitab

Toronto Eesti Maja ja Estore Elagu Eesti ja eesti meel

Õnnitlused Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks!

Eesti Majandusklubi Kanadas üks põhjus aupaklikuks ja hingeliseks kummardamiseks! TARVO TOOMES

Tutvu • Loe  • Kommenteeri

www.eestielu.ca

12

EESTI ELU reedel, 23. veebruaril 2018 — Friday, February 23, 2018

Nr. 8

EESTI VABARIIK 100 HÄLL Kes sündis? Isla Leili VeerDiehl (Isla on hääldatud ,,Aila“) Millal ja kus sündis? 8. märtsil 2017 Torontos Kellele sündis? Kai-Lii Veer ja Jared Diehl Vanavanemad: Juhan Veer (†), Liina Veer ja Madis Virro (Vanaema ja Vanaisa) St. Catherines’is ning Margery ja Barrie Diehl (Grandma ja Grandpa) Thornhillis. Kuidas laps endale nime sai? Räägib ema Kai-Lii: „Me soo­ visime nime, milles peegel­ duksid lapse Eesti ja Šoti juured. Mõlemad Isla ja Leili on vanad traditsioonilised nimed, mis meile mõlemale väga meeldisid.“ (Isla tuleneb Šoti Islay saare nimest.) Isla oleks peaaegu jaganud oma emaga ühte sünnipäeva. Sünnitegevus algas ema sünni­ päeval ning neiuke saabus järgmisel, rahvusvahelisel naiste­ päeval! Kui otsida Eesti statistikat nime Isla puhul, tuleb vastus, et „sellise nimega inimesi Eestis ei ela või on neid vähem kui viis ja seetõttu ei saa selle nime kohta statistikat kuvada“. Küll aga on Eestis 39 naist ja tüdrukut sama hääldusega nimega Aila. Vanim on vanuserühmas 75–79 ja noorim vanuserühmas 0–4. (www.stat.ee/public/apps/ Kes sündis? Eevi Marika Ets Millal ja kus sündis? 19. detsembril 2017 Torontos Kellele sündis? Kaili Ets („ema“) ja Taivo Ets („isa“) Vanavanemad: Tiit Telmet (vaisa) ja Kaja Telmet (vanaema) Torontos ning Agu Ets (USA vaisa) ja Tiina Ets (USA vanaema) Marylandis USAs. Vanem vend: Kristjan Heino Ets, kes on 2,5 aastat vana. Kuidas laps endale nime sai? Räägib ema Kaili: „Mulle meeldis nimi Eevi kohe algu­ sest, kui ma vaatasin eesti nimesid internetist. Taivo jäi ka viimaks sellega rahule. Lapse keskmine nimi, Marika, on Taivo keskmise õe nimi ja arvasime, et sobib ilusti Eevi nimega.

„Kurg, see lendas siia-sinna, otsis kohta, kuhu minna. Lõpuks leidis õige maja, kuhu oli tütart vaja!“ – Read Eevi sünniteatelt. Fotol suur vend Kristjan uudistab õeraa­ sukest.

Väike Isla Leili oskab oma sünni­ maa, kui ka esivanemate maadele kohaselt talviselt riietuda: puna­ ruudulised nn metsatöölise pük­ sid ja kohalikud pastlad ehk mokassiinid on igati sobilik hoo­ ajarõivastus.

nimed/) Inglise keelt kõnelevates maades on Isla olnud hea mitu aastat populaarsemate beebinimede edetabeli esikümnetes. Eesti riigi infoportaal Eesti. ee, mis edastab rahvastiku­ registri kõige värskemaid andmeid, teatab, et hetkel on Eestis 1547 naist nimega Leili. Eesti Statistika (01.01.2017 seisuga) pakub samas huvitavat täiendavat infot – kuigi kõige enam Leilisid on vanuses 80-84, on noorim vanuserühmas 10-14 ning „kõige rohkem on eesnimega Leili sündinuid märtsis, kokku 157“. Muidugi mõista, sobib! Kristjani nimega oli meil kergem, see meeldis nii Taivole kui mulle ja tema teine nimi Heino oli vanaisa mõlema vanema pool ehk Kristjanil oli kaks sellenimelist vanavanaisa. Mõlemad lapsed, nii Kristjan kui Eevi, sündisid 42 nädala ja 2 päevaselt, nii et ametlikult 16 päeva „hiljad“ ehk üle aja. Kristjan armastab juba oma õele suuri kallisid ja musisid anda ja tahab alati beebiga aidata ja teda hoida.“ Huvitavat statistikat: Riigi­ portaali „Eesti.ee“ eesnime päring annab teada vastavate nimede hetkearvu rahvastikuregistris. (Portaali sisenemiseks peab olema Eesti ID kaart.) Selle kohaselt on hetkel naisi ja ­ tüdrukuid nimega Eevi Eestis 1049 ja kirjapildiga Evi 1926. Nimega Marika on 3171 ja Maarika 1177 naist. Ning Kristjaneid on 4407 ja Heinosid 1932. Nimede statistika seisuga 1. jaanuar 2017 on kättesaadav kõigile, kellel interneti ühendus Eesti Statistika võrgulehe kaudu aadressil www.stat.ee/public/ apps/nimed/. Seal on huvitavalt äratoodud ka nimede esinemissagedus vanuserühmade ja muu kaudu. (NB! Eesti Statistika nimede andmed on aasta ja kahe kuu taguse seisuga ja mõned arvud on küllaltki märkimisväärselt muutunud, näiteks Kristjani nimelisi poisse on tänaseks 30 juurde tulnud ning 118 Heinot on vähemaks jäänud.)

On behalf of the Vancouver Estonian Society we wish everyone a happy 100th independence day! Vancouveri Eesti selts soovib kõigile toredat Eesti Vabariigi 100 aastapäeva! Elava ajaloo… (Algus lk. 7)

Vastastikused hõiked, naeru­ suised tervitused, embused. Mihkel jättis oma pakid jaama hoiuruumi, võttis väikese käsikohvri ja astus ootava taksorea suunas. Pärast pooletunnist vonklemist, tigedat tuututamist ja takistavate valgusfooride taga kärsitut torisemist peatus sõiduk vanemas elamurajoonis kahe­ korruselise maja ees. Mihkel ­tasus arve ja helistas uksekella.

Kui olete hiljuti abiellunud või saanud lapse ja soovite seda rõõmu laiali pillutud kaasmaalastega jagada, andke teada oma soovist nende rubriikide koostajale Riinale (riina.kindlam@ gmail.com), kes paneb kokku teie loo.

Tervitus Eesti Vabariigi 100. a juubeliaastapäevaks

HAMBAARST

Dr. TRINA MACRAE Yonge & Lawrence Dentistry 3080 Yonge Street, Suite 3006

(Lawrence Ave. põhja-lääne nurgal)

Toronto, Ontario M4N 3N1 Tel. 416-489-3300 • drptoni@bellnet.ca

Tervitusi VABALE EESTILE!

Toronto Finnish-Canadian Seniors Centre 795 Eglinton Avenue East seniorscentre@suomi.koti.ca

Nr. 8

EESTI ELU reedel, 23. veebruaril 2018 — Friday, February 23, 2018

13

EESTI VABARIIK 100 VIIDO VEERG

Tervitusi Eesti Vabariigi 100. a juubeliaastapäevaks!

Alli Kerge 70. sünnipäev Olen korduvalt kirjutanud, kuidas Kergete perekond on minu elu mõjutanud nende kahekümne aasta jooksul, mis ma Eestis olen elanud. Bernard Kerge vanaisa ajas kokku varanduse, müües lina unionistidele Ameerika ko­ dusõja ajal 19. sajandi keskel, kui lõunaosariigid ei müünud lina põhjaosariikidele ja nemad pidid ostma seda sõdurivormide jaoks Türgist, aga ka Tsaari-Venemaa allu­ vuses olnud Eestist. Ta teenis nii palju raha, et ostis kohali­ kult mõisnikult suure tüki maad. Kui ta suri, siis jagunes ta vara poegade ja pojapoegade vahel. Bernard, keda kutsuti Bärnaks, elas saja-aastaseks. Bennol, Bärna pojal, on neli poega, kellest noorim on Kuno ja temast olen ma korduvalt kirjutanud, sest ma olen temaga musitseerinud juba siis, kui ta oli veel väike poiss. Kuno ema Alli on setu ja ta oli minu kadunud ämma Alli Puura ­ lähedane sõbranna. Meie perekonnad on olnud tihedas läbi­ käimises aastaid. Benno mängis minu äiaga, Heli isa Valteriga akordionit ja nad aitasid hooldada Heli ema ja isa, kui nad lõpuks haigeks jäid. Eelmisel nädalal tähistas Alli Kerge, endine Kurenurme kooli õpetaja, oma 70. sünnipäeva Sulbi rahvamajas. 70 on suur tähtpäev igaühe jaoks. Külaliste seas olid muidugi Kaskad, Jüri ja Lija. Lija oli kolmas setu naine, kes kunagi kolis siia, et abielluda kohaliku talumehega. Sel ajal tunti kaasa minu äiale, Bennole ja Jürile, et nad olid setudega abiellunud! Siis ei olnud see midagi, mille üle uhkust tunda. Setude vastu oldi ­tihti ebaõiglased. Rahvasuus levis väljend, et juut nuttis, kui setu sündis. Mõte oli selles, et setu oli veelgi kavalam äri ajamas kui juut. Nüüdseks on ajad muutunud ja setud on tõusnud aukohale eestlaste seas. Kui ma Sulbi rahvamajja jõudsin, siis pidin jälle kahetsusega tunnistama, et Kure­ nurme kool suleti, selle asemel et hoida seda alles Sulbi keskusena. Aga rahvamaja saal oli kena ja sellele andis viimast lihvi Maarika Rosenberg. Küsisin, millega ta abikaasa Aivar tegeleb, ja sain vastuseks, et ta mitte ainult ei hoolitse oma kariloomade eest, vaid tegeleb pidevalt ka poliitikaga. Aval­ dasin Maarikale oma arvamust, et see poliitikategemine tähen­ dab Maarikale märksa rohkem tööd. Ta hakkas naerma, noogutas nõusoleku märgiks ja jätkas oma ettevalmistustöid. Olin võtnud kaasa ka oma kitarri, et võib-olla me Kunoga laulame paar laulu, aga ma ei

SEEDRIORU Laulupäev ja Suvihari 29. juuni–2. juuli 2018 www.seedrioru.com

olnud valmis üllatuseks, mis ootas ees. Pidustusi juhtis andekas Erja Arop, keda kõik siinsed inimesed tunnevad, ka Heli ja mina. Ta on Võru Kreutzwaldinimelises koolis õpetaja, kes on õppinud muusikaakadeemias ja kes elab Antslas. Ta hoolitses selle eest, et pidu algas tema saates ja Kuno laulis Kuno ema lemmiklaulu, ja jätkus pidevalt heas hoos. Erja rääkis anekdoote, organiseeris lõbusaid mänge ja saatis ühte minu lemmikartisti, Marlene Kerget, kui Marlene laulis kahte soololaulu. Aga suureks üllatuseks oli Tartu Akadeemilise Meeskoori esinemine, kes olid kohale tulnud Kuno organiseerimisel! Kuno kihlatu, ooperilaulja Arete Teemets esitas koos meeskooriga laulu „Funiculi, Funiculà“ ja see meeldis kõigile niivõrd, et tuli kordamisele. Arete on lõpetanud Eesti muusikaakadeemia ja teinud magistrikraadi Rooma Santa Cecilia konservatooriumis Rebecca Bergi lauluklassis. Mind aga kutsus Erja mängima kitarri ja laulma oma uut laulu „Valusad on pisarad“, mida on juba esitanud Toivo Asmer ja mida ka Erja juba teadis. See oli suurepärane õhtu, mis oli täis armastust ja austust imelise daami vastu. Ta teenis kogu tähelepanu ja õhtu lõpus ma küsisin, kas kõik need kaunid blondid naised on tema endised õpilased. Alli naeris ja vastas, et need kõik on tema ­sugulased! Peaaegu kõik kohal­ olnud olidki Alli sugulased peale minu, aga mina pean Kergete perekonda peaaegu et enda omaks. Palju õnne sulle, Alli, veel järgmiseks seitsmekümneks aasVIIDO POLIKARPUS taks!

Helsingi teletorn saab sini-must-valgeks Soome rahvusringhääling Yleis­ radio (Yle) austab Eesti Vaba­ riigi aastapäeva, valgustades Helsingis asuva Pasila teletorni Eesti lipuvärvidega. Teletorn on sinimustvalge reede õhtust alates kogu nädalavahetuse. Teletorni valgustuse on kavandanud ja ellu viinud Jari Väisänen Yle tootmis- ja disaini­ harust (Yle Tuotanto ja Design). Kasutatakse LEDtehnikat ja torni valgustab ­kokku 36 prožektorit. (D/EE)

EV 100

Õnne Eesti rahvale

„… kui tuleme kokku, kui leiame mahti, jätame vaevad ja laulame, laulame.“ Puudutus – Tõnu Kõrvits

Lauluga hoides isameelt ja emakeelt!

Eesti Kunstnike Koondis Torontos

Tervitab Eesti Lauljate Liit Põhja-Ameerikas

Estonia Koor

Toronto Eesti Meeskoor

Alati Sinule, kodumaa, kõlagu vabade meeste laul

LÄTI KULTUURIKESKUS KANADAS TORONTO EESTI AKADEEMILINE SEGAKOOR „ÖÖBIK“

tervitab eestlasi Eesti Vabariigi 100. a juubeliaastapäevaks! ELAGU VABA EESTI

Tartu College’i Kultuurprogramm

TÕNIS LAAR

LATVIAN CANADIAN CULTURAL CENTRE 4 Credit Union Drive, Don Mills, Ont. M4A 2N8 Telefon (416) 759-4900

B.Sc., LL.B.

ADVOKAAT - NOTAR 5140 Yonge Street, Suite 1510 Toronto, ON M2N 6L7

Tel: 416-250-7003 Fax: 416-250-7008 epost: tlaar@torontolaw.ca

Tervitusi Eesti Vabariigi 100. a juubeliaastapäevaks! unique inc. 1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119

14

EESTI ELU reedel, 23. veebruaril 2018 — Friday, February 23, 2018

Nr. 8

EESTI VABARIIK 100 Tervitusi Eesti Vabariigi 100. a. juubeliaastapäevaks!

Heinsoo Insurance Brokers Ltd. EESTI MAJAS 958 Broadview Avenue, ruum 202, Toronto, Ontario M4K 2R6

www.heinsooinsurance.ca Telefon 416-461-0764

Eesti Etnograafia Ring Kanadas Tervitusi Eesti Vabariigi 100. a juubeliaastapäevaks

TARTU COLLEGE 310 Bloor St. W., Toronto, ON M5S 1W4

Tervitusi Eesti Vabariigi 100. juubeliaastapäevaks

EESTI KODU INC. 50 Old Kingston Rd., Scarborough, Ont. M1E 4Y1

St. Catharinesi Eesti Selts

Südamlikud õnnesoovid EV100 juubeliaastapäevaks. Elagu vaba Eesti!

Hamiltoni Eesti Selts

Hamiltoni Eesti Pensionäride Klubi

Ilmus juubeliteos „Eesti läbi saja silmapaari“ Vabariigi 100. aasta juubeli puhul on raamatukaante vahele jõudnud mahukas kin­ keraamat „Eesti läbi saja sil­ mapaari“. Kokku on kogutud saja eestlase portreed, iga aasta kohta üks, kes kokku moodustavad läbilõike Eesti ajaloost ja ühiskonnast. Raa­ matu vanim portreteeritav on 21. veebruaril 1918. aastal sündinud 100-aastane Linda Erika Kääramees, noorim eelmise aasta 24. veebruaril sündinud Jako Ehasoo. „See on 100 inimese lugu igal aastal. Ma olen tahtnud neist jätta teatava sümboli väärtuse sinna pilti. Mind huvitab inimene tema väärikuses, mis tal on,“ rääkis uudistesaatele „Aktuaalsne kaamera“ portree­ fotode autor ja kaasautor Toomas Volkmann. Leidub nii kodu-Eestis kui ka välismaal elavate Eesti inimeste lugusid. Võrdselt on esindatud naised ja mehed, ning elukutsed, eluvaldkonnad, etnilised, kultuurilised ja usulised taustad ning tuntud ja tundmatud inimesed. „Iga inimene andis meile väikese emotsioonikese, mille põhjal kaks teist fotograafi Tõnu Tunnel ja Tõnu Runnel pildistasid kokku sada eesti vaadet või meeleolu,“ lisas idee autor ja kunstiline juht Kaire ­ Van Der Toorn-Guthan. Samade portreedega saab tutvuda ka Eesti Rahva Muu­ seu­ mis avatud näitusel. (ERR/EE)

Suri tuntud USA vaimulik Billy Graham Kolmapäeval suri Ameerika Ühendriikides 99 aasta vanu­ sena tuntud evangeelne vai­ mulik William Franklin Graham Jr. Billy Grahamit peetakse kõige mõjukamaks 20. sajandi USA kristlikuks jutlustajaks, kes pälvis lisaks kodumaale laialdast tähelepanu ka välismaal. Meedia andis talle seetõttu ka hüüdnime „protestantlik paavst“, vahendas CNN. 60 aasta jooksul jutlustas Lõuna Baptistide Konventsiooni kuuluv Graham isiklikult rohkem kui 210 miljoni inimese ees. Muuhulgas on ta nõustanud vaimulikes küsimustes ka mitmeid USA presidente – ta on kohtunud ja koos palvetanud kõikide USA riigipeadega alates Harry Trumanist. Graham viibis 1984. a Nõukogude Liitu külastades kolm päeva ka Eestis, kus jutlustas Tallinnas Oleviste kirikus. 2009. a mais käis Eestis tema poeg, samuti tuntud vaimulik Franklin Graham. (ERR/EE)

Kaarli kooli laste mõtted „Minu Eesti“ Eestis pole nii palju inimesi, et tänavad on täis ja on ka pii­ savalt palju inimesi, et ennast mitte üksikuna tunda (Tuul, 4. kl) Eesti on minu jaoks koht, kus ma saan alati olla ja keegi ei saa mind vastu tahtmist siit ära viia. (Emma, 4. kl) Siin on suvel mõnusad soojad ilmad ja talvel on piisavalt lund, et lumesõda pidada (Jaagup, 4. kl) Eestimaa on riik, mis on väljast väike aga seest suur. Ma olen Eesti üle uhke. (Tuule, 4. kl) Minu Eestis ei ole ohtlik linnas üksi käia ringi ja minu Eesti on väga väike ja armas. (Alek­ sandra, 1kl) Te kõik teate, et Eesti oli kinni, aga ta võitles ennast vabadussõjas lahti. (Otto, 1kl) Minu Eesti on minu arvates tore

ja rõõmus riik, kus ei toimu sõdu. (Mairo, 5.kl) Eestis on hea elada, sest kõikidel on piisavalt süüa ja puhast vett (Jaagup, 5kl) Kõige parem on Eesti juures see, et minu juured pärinevad siit. (Anett, 5.kl) Mina elan siin, siin elavad mu sõbrad ja mu perekond. Ma palun südamest Jumalat, et ta Eestit hoiaks ja kaitseks. (Dea, 3.kl) Mulle meeldib Eesti, sest siin on lahked inimesed. (Maria, 3. kl) Minu Eesti on looduse sära, ärgu kadugu see ära. Sood, metsad, tihnikud, kuusikud, männikud, kaasikud. Eesti on looduse pärl, olgu roheline tema värv. (Karl August, 4.kl)

Rainer Sarneti film „November“ jõuab Ameerika kinolevisse

mise metsa jõuluimeks. „Selles säravas tegevuspaigas peitub 19. sajandi küla, kus vaene külarahvas, kes juhin­duvad ahnusest ja paganlikest rituaalidest, skeemitavad ja varastavad, elatudes leivast, puukoorest ja nahkhiir­ test,“ ­kirjeldas Catsoulis. Sarnet on loonud Andrus Kivirähki romaanile „Rehe­ papp“ toetudes külma ja julma maailma, kus inimhinged on vahetuskaup ja suudlused on ­ surmavad. (ERR/EE)

Alates 23. veebruarist on USA kinolevis Rainer Sarneti film „November“. Sel puhul arvus­ tas linateost ka New York Times. „Nõiduslik ja hõbedaselt kumav Rainer Sarneti „No­ vem­ ber“ on kummaline Eesti armastuslugu. Segu folkloorist, farmiloomadest ja jämedakoelisest naljast, kus ilu ja koledus võitlevad kuni surmani,“ kirjutas filmikriitik Jeannette Cat­ soulis väljaandele. Catsoulis kiitab operaator Mart Tanieli mustvalget pilti, mis muudab tema sõnul jäätu­ nud järve elavhõbedaks ja lu-

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

Nr. 8

EESTI ELU reedel, 23. veebruaril 2018 — Friday, February 23, 2018

15

EESTI VABARIIK 100 Tervitusi Eesti Vabariigi 100. a. juubeliaastapäevaks

Montreali Eesti Selts 17.-18. veebruaril Quebec’i provintsis Ottawa külje all toimunud maailmakuulsast Gatineau Loppet suusa­ maratonist võttis osa 40ndal juubeliaastal 2 364 suusatajat 19-riigist ja nende hulgas ka eesti suusatajad Kaido Kaabel, Urmas Kadak, Kaul Nurm ja Tõnu Nurm.

Gatineau Loppet 40

Tervitusi Eesti Vabariigi 100. a. juubeliaastapäevaks

PÕHJAKOTKA SKAUTLIPKOND

Ülle Baum, Ottawa Sel aastal tähistas maailmas üks tuntumaid suusamaratone Gatineau Loppet oma 40.a juubelit. Suusamaratonist, mis toimus 17. ja 18. veebrua­ ril võttis osa 2364 suusatajat 19-st riigist ja nende hulgas ka suusatajad Eestist. Gatineau Loppet’il on olnud aastate jooksul erinevaid nimesid – Keskinda Loppet, Gati­ neau Loppet 55 ja Rivière Rouge. Seekord oli kaheksa suusarada, rahuldamaks erineva tasemega ja tehnikaga suusatajaid, kes olid kokku tulnud kogu maailmast. Petter Soleng-Skinstad Nor­ rast sõitis koju väga õnnelikuna, koos kahe kuldmedaliga, kuna ta võitis esimese koha tiitli nii laupäeval, 17. veebruaril toimunud 51K classic kui ka pühapäeval 18. veebruaril aset leidnud 51K freestyle suu­sa­ võistluses. Petter Soleng-Skin­ stad tänas pärast võitu Kanada haruldast õhku ja tundis suur rõõmu, et Gatineau Pargi haruldased suusarajad tõid talle kahekordse võidu. Suusasport on tema peres perekonnasport. Seekord võtsid osa Gatineau Loppet’ist osa ka tema võidu-

Tervitusi Eesti Vabariigi 100. a juubeliaastapäevaks! EESTI SKAUDID JA GAIDID KANADAS ESTONIAN SCOUTS AND GUIDES IN CANADA

kad kaks venda, kuid tema isa Aage võttis Gatineau Loppet’ist osa juba kolmkümmend aastat tagasi ja jälgis seekord oma poegade triumfi interneti teel Lõuna-Korea olümpiamängu­ delt, kus Norra on samuti medalite arvult seni kindlalt ­ ­liidri osas. Eesti suusatajatest võtsid osa sel erilisel aastal, kui Eesti

Gustav Ernesaksa kuju sai sinimustvalge mütsi bolkuju üle Eesti. „Laulutaat Gustav Ernesaks oli eestlane, kes hoidis Eesti rahva eneseusku ka kõige raskematel aegadel,“ ütles Eesti meestelaulu seltsi juhatuse esimees Hirvo Surva. „Tema töö ja elu on üks põhjuseid, miks me

Foto: Liis Reiman

Eesti meestelaulu selts ja rahvusringhääling panid Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul Tallinna lauluväljakul asuvale Gustav Ernesaksa kujule pähe sinimustvalge mütsi. Nelja­ päeval sai sinimustvalge salli või mütsi enam kui 20 süm-

Foto : Yves Légaré

Vabariik tähistab oma 100 a juubelit, Kaido Kaabel, Urmas Kadak, Kaul Nurm ja Tõnu Nurm. See kuulus Kanada suurim suusamaraton Gatineau Loppet on ka paljude aastate jooksul olnud populaarne Kanada eestlaste hulgas ja jääme ootama järgmise aasta võistlusvõimalusi ja lumerohket uut talve. praegu saame üldse rääkida vabast ja saja-aastaseks saavast Eesti riigist.“ 22. veebruari varahommikul said salli või mütsi enam kui 20 tuntud skulptuuri üle Eesti: Suudlevad tudengid (Tartu), Friedrich Reinhold Kreutzwald (Võru), Jakob Hurt (Tartu ja Põlva), Karl August Hermann (Põltsamaa), Kalaga poiss (Haapsalu), Hääletaja (Paide), Kalevipoeg (Tartu), Rootsi lõvi (Narva), Tarvas (Rakvere), Hämarik (Tallinn), Nipernaadi (Valga), Kristjan Jaak Peterson (Tartu), Linda (Tallinn), Lydia Koidula (Pärnu), Noormees jalg­ rattaga muusikat kuulamas (Rakvere), Johan Laidoner (Viljandi), Au tööle (KohtlaJärve), Inimene ja kosmos (Sillamäe), Rapla linna pea (Rapla) ja Kaljo Kiisa kuju (Jõhvi). Samuti said 22. veebruaril sinimustvalge salli 14 kunagise riigivanema fotoskulptuuri nende sünnipaikades. (ERR/EE)

Informatsiooniks: Skm. Enno Agur Tel. 416-485-9889

Annetused ja pärandused tulumaksuvabad fondi kaudu

Tervitusi Eesti Vabariigi aastapäevaks

Royal LePage Real Estate Services Ltd. Brokerage

Põhja-Ameerika suuremaid kinnisvaravahendusfirmasid Esindaja

EHA KAJAK Tel. kontoris 416-762-8255 või 416-762-2720 ext. 311 1-866-335-1900 (Toll free) 2320 Bloor St. West, Toronto, Ont. M6S 1P2 e-mail: ehkajak@trebnet.com

Tervitusi Eesti Vabariigi 100. a juubeliaastapäevaks!

Lia H. Hess

B.A., CWM, EPC.,

Certified Wealth Manager  •  Elder Planning Counselor

288 King Street West, Hamilton, ON L8P 1B1  •  Tel: 905-575-7222 1521 Upper Ottawa Str #4, Hamilton L8W 3J4

www.liahess.com Kokkuleppel kohtume teile sobival ajal kontoris, kodus või Eesti Majas.

Tervituse Eesti Vabariigi 100. a juubeliaastapäevaks

16

EESTI ELU reedel, 23. veebruaril 2018 — Friday, February 23, 2018

Nr. 8

EESTI VABARIIK 100 BC Place staadion Vancouveris saab Eesti iseseisvuse 100. aastapäeva puhul lipuvärvides valguskatte

Läinud küünlakuul, kui Eesti Vabariik sai 99, oli Muhu saarel, Igakülas, Neo-Jaani talus meeleolu just selline. Piisavalt lund, piisavalt sinitaevast ja päikest, mis sammaldunud rookatuse äärel jääpurikaid tilkuma paneb ning ka tuult, millega pidupäeva lipp endale õigustatud tähelepanu püüab. Puhas ja selge sinimust-valge maastik ning märgatavalt jõulisemalt palgeid paitav päike – need on Vabariigi Aastapäeva rõõmustavad tunnused. Elagu Eesti 100 nii nagu Igakülas – igas külas, igal õuel ja meie kõigi südameis! Foto: Kadri Linnas. Tekst: Riina Kindlam

Eesti Vabariik sai juubeliks hõbedast postmargi Neljapäeval, 22. veebruaril esitles Omniva (Eesti Post) Viljandi Gümnaasiumis Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud hõbedast post­ marki. Ainulaadsel puhtast hõbedast kirjamargil on kuju­ tatud Eesti Vabariigi suur vapp, margi kujunduse autor on kunstnik Indrek Ilves. „Eesti Vabariigi 100 aasta jooksul pole varem puhtast hõbedast marki emiteeritud, selline ainulaadne kirjamark on

igati juubeli vääriline,“ sõnas Riigikantselei EV100 juhtrühma esimees Toomas Kiho. „Hõbemark on Omniva kingitus Eesti Vabariigi 100. sünni­ päevaks,“ ütles Omniva juhatuse esimees Joona Saluveer. „Kuna ka selle ilmumisaeg on sümboolne, sobib mark ideaalselt nii eriliseks mälestusesemeks kui ka kingituseks.“ Haruldase hõbemargi tiraaž on 30 000. Margi nominaalhind 10 eurot, mõõdud 28 x 38 mm ning kaal 1,2 grammi. Hõbe­ margid on pakendatud läbipaistvatesse plastikust kaitsekapslitesse.

Kunstnik Indrek Ilves EV100 valminud hõbedase postmargi esitlusel Viljandis. Foto: Aron Urb

Foto: Elin Saarekivi

Vancouver ühineb Eesti iseseisvuse 100. aastapäeva tähistamisel Rio de Janeiro, Toronto jt linnadega 19. veebruaril 2018. valgusta­ takse BC Place staadioni katus sinise, musta ja valge rahvusvärviga, et tähistada Eesti iseseisvuse 100. aasta­ päeva. Vancouver ühineb Eesti Vaba­ riigi aastapäeva tunnustamisel selliste linnadega nagu Rio de Janeiro ja Toronto. 24. veebruaril valgustatakse Eesti riigilipu värvidega Rio de Janeiro Lu­­ nastaja Kristuse kuju ja Toronto Nathan Phillipsi väljak, et tähistada saja aasta möödumist Eesti iseseisvuse deklareerimisest.

Foto: Olev Rumm

eest põgenemist Teise maailmasõja järel. Vancouveri eest­ lased on uhkusega jaganud kanadalastega oma kultuuri­ pärandit ja neist on saanud aktiivsed kodanikud Vancouveri linna arendamisel. 24. veebruaril tähistab Vancouveri Eesti kogukond Eesti riikliku iseseisvuse 100. aastapäeva ametliku vastuvõtu

ja piduliku balliga Sheraton Vancouver Airport hotellis, kuhu kutsutud külaliste hulgas on nii Vancouveri diplomaatilise korpuse liikmed kui ka Briti Columbia töö-, kaubandus- ja tehnoloogiaminister Bruce Ralston. Lisainfo: Arvo Marits; tel: 778 828 7799; e-mail: arvom@ shaw.ca

EESTI HETKED jätab päris võimsad jäljed; tuleb Nõutud ettevaatlikult nautida! See on

ERR-ile. Ning lisas, et sinimustvalget jäätist plaanivad nad esimese hooga müüa vähemalt kuni 2018. aasta lõpuni. Veel saab ilusalt kuldse kirja ja linnuga rukkilillesiniselt karbilt lugeda: „Lipuvärvides jäätise oleme loonud koostöös Eesti Vabariigi 100. aastapäeva korraldustoimkonnaga. Juubeli­jää­ tise müügikäibest 5% annetame heategevusliku projekti „Lapsed koolihoovi liikuma ja õppima“ heaks.“ Magus mõte. Elagu Eesti ja tema jäätiselembne ­rahvas!

Vancouveris elab rohkem kui 1000 eestlast ja nende järeltulijat, kellest enamik saabus Kanadasse 1950ndate alguses pärast Nõukogude okupatsiooni

21. veebruaril ilmus uudis „Kauplused varuvad sini­ mustvalget jäätist, Premia ennustab müügi tippnädalat“. Meil on juba üks 1 liitrine pakk (nn perepakend) sügav­ külmast läbi käinud. Seda peab ju proovima, kuigi alul oli veidike võõrastav ka. Premia jäätisevabriku eelkäi­ ja Tallinna Külmhoone alus­ tas jäätiste tootmisega a. 1956. Premia „Lipuvärvides koore­ jäätis Eesti 100. sünnipäe­ vaks,“ ilmus kauplustesse juba sügisel, kuid nüüd on seda eriti märkama ja maits­ ma hakatud. Aga kust need värvid? „See on värskest koorest ja naturaalsetest toorainetest valmistatud kolmevärviline jäätis, mille sinine osa on mustikajäätis, must osa on taimse söega värvitud šokolaadijäätis ja valge osa on klassikaline vanillijäätis.“ Taimne süsi tõepoolest – see

siis „kaks ühes“ toode, ei peaks liigse tarbimise puhul kõhuvalu tekitama, kuna süsi juba sees! (Eestlased kasutavad kõhuhädade puhul siiamaani aktiveeritud söetablette, mis on müügil igas apteegis.) Eesti 100 jäätist on nüüdseks müüdud 31,6 tonni ehk 65 800 pakki. „Veebruaris plaanime müüa 20 tonni,“ ütles Premia juhatuse esimees Aivar Aus

RIINA KINDLAM, Tallinn

Üllatuseks ei saa pidada, et Eesti juubeliaastapäevaks toodetud sinimust-valge jäätis on ülipopulaarne. Foto: Kaja Kunnas

Nr. 8

EESTI ELU reedel, 23. veebruaril 2018 — Friday, February 23, 2018

17

EESTI VABARIIK 100

„Vabariigi lapsed“ Jäädvustatud Ehatares hingedekuul küünlavalgusõhtul Is­­ sanda aastal 2017, autorid Karel Tutsu ja Kalle Kadakas. Salvestust saab vaadata alates 24. veebruarist k.a. www.eestielu.ca Aino: Mina olen nagu Eesti Vabariigi laps, sest mu sünniaasta on 1925.

Lipu heiskamisel.

Ma sirgusin, kasvasin ülesse Viljandi Kaitseliidu majas. Ja selle tõttu olin ma väga vaimustatud kaitseliitlastest ja kõigest selles, mis seal toimus. Lapsesilmad näevad olukorda teisiti kui täiskasvanud. Lapse silmis oli minu Viljandis sirgumise aeg niikui paradiis. ••• Helgi ja Helju: Koolis oli meil võrdlemisi tugev kodumaa

armastus, mida sisendati juba koolides Ma olin kodutütar ka. Ja seal räägiti eriti palju, kuidas on olla õige kodumaatütar. ••• Saima: Olen üles kasvanud Tallinnas. Ja Tallinn ongi minu koduks jäänud. Ja nii oligi, ma sain oma koolilõpumärgi küll kätte, aga 9. märtsil purustati Tallinn peaaegu täiesti. (Järgneb lk. 18)

„Mooskoka“ talilaager tõi kokku Toronto ümbruse skaudid ja gaidid Tekst ja fotod Maimu ja Tauno Mölder Viimastel aastatel on ilm Kotkajärve talilaagri korda­ minekul olulist rolli mängi­ nud, eelmisel aastal oli väga soe ja sula ning kaks aastat järjest enne seda on külma olnud alla -30C. Seekord ei saanud ka kõige hullem pessi­ mist nuriseda, ilm oli per­ fektne, päikesepaisteline ja mõne külmakraadiga. Laa­ grisse oli registreerunud ligi­ kaudu 100 osalist, neist umbes pooled skaudid ja gaidid. Lund jätkus piisavalt igale poole ja lumesaanid said ilma probleemideta kõik raskemad kotid ja toidu Kotkajärvele sisse vedada. Enamus laagris osalejaid panid kas suusad või lumelauad alla ja niimoodi sai umbkaudu kaks ja pool kilo­ meetrit kohale libistatud. Lumi oli piisavalt kõva ja mitmed jalutasid ka lihtsalt saabastes kohale. Talilaagri „Mooskoka“ ava­ sid rivistuse ja lipuheiskami­ sega laagri peajuhid Andres Jeeger ja Emma Soolepp. Kohe pärast avamist sai sissetulekul suustamisega tühjaks läinud kõhtu täita ja siis osa võtta Kotkajärve ja üksteisega tutvumiseks mõeldud tutvu­ mismängust. Nooremad osalised hakkasid pihta kelgutamise ja muu talise tegevusega. Õhtul peeti kõikide osalistega koos ühislõke/ühiskamin, tehti lõkkenalju ja lauldi ühislaule. Loomulikult ei puudunud ka saun ja võimalus jääauku hüpa-

ta. Eriliseks tõmbenumbriks oli Eric Tiisleri juhtimisel vanemskautide poolt ehitatud jääsaun. Selle sauna alumine osa oli ehitatud jääblokkidest ja ülemiseks osaks oli paigaldatud kuplina telgikate. Propaanipõleti soendas ülesse kerise ja värviline valgustus lõi suurepärast meeleolu. Leiliviskamine tõi ­esile päris ehtsa saunakuumuse. Pühapäeva hommikul toimus traditsiooniline suusavõistlus, korraldajaks Elin Marley. Öö jooksul oli parajasti natukene lund tulnud, see tegi eelmisel õhtul Kaido Nipernado poolt ettevalmistatud raja pehmemaks ja aeglasemaks, nii et mäest allalaskmisel polnud kukkumist karta. Suusavõistlusel sõitsid hellakesed ja hundud lühemat ringi, kõik teised pikemat ringi. Suusavõistluse kolm esimest gruppide kaupa: Hellakesed: Kati Türk, Rosemarie Kütt Hundud: Karu Soots, Karl Lindvere Gaidid: Kaisa Kasekamp, Emma Nipernado, Laura Nipernado Skaudid: Aleks Türk, Stephan Jenkins, Jaak Hemingway Vanemskaudid: Aleksander Mell, Lief Kolga, Erik Kreem Juhid: Andres Jeeger, Talvi Parming, Katrin Tamm Masters 40+: Peter Türk, Tauno Mölder, Andres Lindvere Pärast suusavõistluse lõppu sai oma valutavaid lihaseid venitada ­ jooga huvigrupis Kristina Põldre eestve(Järgneb lk. 28)

Pidulikul tõotuseandmisel Lembitu ausamba ees said kaelarätikud kaela skaudid Joona Kasekamp, Kalle McFarlene, Sten Puust, Maxim Tamm ja Jaak Hemingway.

Hellakesi ja gaide.

18

EESTI ELU reedel, 23. veebruaril 2018 — Friday, February 23, 2018

Nr. 8

EESTI VABARIIK 100 „Vabariigi lapsed“ (Algus lk. 17)

••• Karl: Mina olen tegelikult talulaps. Kõik põhines tegelikult tööle. Meil ei olnud laisklemist seal. Nii oli ka kogu Eesti ülesehitus seal, maainimesena vaadates. ••• Artur: Ma käisin karjas ja põllutööd pandi ka tegema. Lehmadel olid kellad kaelas, siis kuulsid kella järgi ära. ••• Asta: Eesti Vabariik oli neli aastat vana kui mina sündi­ sin. Aga okupatsiooni ajal ma teadsin seda, et ma olen vaba­ riigilaps. ••• Leo (Soome kodust): Kõik oli ilus. Kui oled noor, siis ei tulegi selle peale, et midagi rasket on. Oled noor, tegutsed, jooksed ringi, õpid ja koolis käid, kõik on väga tore, ei ole mingit kannatust. Vabariigist ei saa paremat ollagi. Alati, kui hea ka riik ­ poleks, on kellelgi ikka nurisemist. Aga üldiselt oli Eesti Vabariik tore. Inimesed elasid õnnelikult. ••• Saima: Vabariigi kaotus- see on kaotatud elu. Sest ma olin ikka Eesti lapsukene. Seal üles kasvanud. Ja äkki ei ole seda enam. See on tohutu kaotus. •••

Asta: Seda ma mäletan selgesti oma südames, kui meie president Päts arreteeriti. See oli kohutav. See oli minu südamele nii valus. Mina olin vabariigi laps, sellepärast. ••• Karl: Eesti on 19 korda oku­ peeritud. Okupeeritud taan­ lased, poolakad, leedulased, venelased, ja kõik okupandid on lahkunud ilma sõjata. Ja ka viimane oli see. See näitab, et Jumalal on eriline plaan, ta näitab meie rahvale, et tema sõna maksab. Tema tahab, annab sulle vabaduse või kui mitte … See on see tõde. ••• Leo: (Soome Kodu) Uskusin täielikult. Ma nägin isegi und, kui Saksamaal olime. Ma olin haiglas ja nägin unes, et Eesti lipp läks kõrgele taeva alla ballooniga üles. Ja ise mõtlesin: Eesti saab ükskord vabaks. ••• Aino: Usk ja lootus see oli sügaval südames sees. Õiglus siiski lõppude lõpuks pääseb jalule. Ja et on võimalik tões­ ti, et Eesti saab iseseisvuse. ••• Artur: Usk – see juhtus nii järs­ku. Ma isegi Eestisse kirjutasin kirja, sellepärast, et need asjad olid ärevad seal Eestis. Hiljem Eestis käisin, öeldi, et sa kirjutasid kirja, näed mis juhtus. ••• Helgi: Me oleme väga õnnelikud, et ta üldse vabaks sai.

Tervitus Eesti Vabariigi 100. a juubeliaastapäevaks

KALEV ESTIENNE VÕIMLEJAD RÜTMILINE VÕIMLEMISKOOL Telefon 905-889-7889 e-mail: koop@kalev.net • www.kalev.net

Palavad tervitused EV100 juubeli puhul! Rütmilise Võimlemise Klubi

RITMIKA

www.ritmika.ca • ritmika@ritmika.ca

Ülle Veltmann Catering

Täielikult ime. Minule on see täielikult ime. Paljud ütlevad küll, et nad teadsid, et ta vabaks saab, kuid minule on see täielikult ime, et ta vabaks sai. See on Jumala tahtmine. Teistmoodi ei oska ma seda seletada. Helju: Ja see on õige, Taeva Isa nägi seda. Et see kurjus, see mis juhtus Eestis, seal tuleb midagi teha. ••• Saima: Jah, eks me muidugi kõik, see oli nii raskesti usutav, et kas tõesti on vaba. Ja mis see tähendab, et on vaba? Ma loen nii palju ajalehti ja igasuguseid erinevaid artikleid: ühes kohas kiidetakse, teises kohas laidetakse, aga peamiselt on see, et see kuri naaber on ikka olemas. ••• Helgi: Isamaa armastus ei ole see, mis ta meie aeg oli. ••• Artur: Inimesed on teistmoodi elanud seal. Need asjad on oma jälje jätnud. Eestisse. See ei ole mitte see mis enne. ••• Asta: Kõik need hiisemad aastad, elades ka välismaal, mõtlesin alati kodumaa peale. Ja ma käisin seal palju külas. Palju, palju kordi. Midagi kutsus mind sinna. Igal kevadel ma mõtlesin, mis asi see on, mis kutsub mind sinna, et ma pean jälle minema. Ma läksin. Viisin oma lapsed ka sinna. Et nad näeksid seda kohta. Näeksid minu isakodu. Mu vanemaid. ••• Aino: Minu sünnipäevasoov Eesti Vabariigile on: et eestla­ sed kõik mõistaksid, mis tähendab vabadus. Et kõik saaksid sellest aru. Et nad mõistaksid, et selle eest tuleb vahepeal ka hinda maksta. Ja et nad jooksid kindlameelseks ja säilitaksid usu oma rahva võime­ tesse ja oma rahva püsima jäämisse. ••• Leo (Soome Kodu): Minu südamesoov on, et nad alati mõtleksid, mis on ilus ja hea, et parteid ei võitleks oma vahel, et nad ühiselt teeksid seda, et rahval oleks parem elada. ••• Artur: Et nad oleksid tugevad ja üksmeelsed. Seal on nii palju parteisid, lahkarvamusi, üks saab võimule, siis jälle teine, nii et Eesti on väike riik, kui ta tahab edasi püsida ja olla, siis üksmeelt ja tugevat jõudu on vaja Eestis. ••• Helgi: Palju õnne! ••• Helju: Kosu hästi Eestimaa! Ole vahva ja ole vaba! Kõige tähtsam on see ole vaba, las rahvas ise otsustab. Kõike head Eesti rahvale ja riigipeadele ka, et nad oleksid õige mõtlemisega mehed. Et mitte ei läheks see vanker vales suunas veerema. Meie poolt on sügavad tervitused ja õnnitlused Eestimaale, rahvale, riigijuhtidele ja loodame, et me korra veel seda ­ilusat maad näeme. ••• Helgi: Ja ma loodan, et nad

„Sajandilt sajandile“ Juubelimõtteid dr. Roman Toilt Intervjuu maestro Roman Toiga on salvestatud Ehatares küünlavalgusõhtul 17. novembril 2017. Küsitles Kalle Kadakas, kaa­ mera Karel Tutsu. Intervjuud saab vaadata alates 24. veebrua­ rist k.a. Eesti Elu ­veebilt: www.eestielu.ca Lugupeetud maestro, mil­ lised on Teie õnnistussoovid, sünnipäevasoovid Eesti Vaba­ riigile tema sajandaks juube­ liks. Roman Toi: Ma ütlen ainult ühe lause praegu. Ma soovin, et Eesti rahvas oma ülesande suurusest ja tähendusest aru saaks. Mida Sa arvad meie noore­ matest põlvkondadest, kas nad suudavad hoida meie riiki? RT: Kuule ma ei oska pimedast peast, vanainimeste vabrikus elades, seda neile ette kirjutada. Sest ellujäämise saladused on teistsugused, kui meil siin. Mis tunne on olla Eesti Vabariigist üks aasta vanem? RT: Eesti Vabariiki hakkasin ma tundma siis, kui mulle pandi sõdurimüts pähe, Kõrgema Sõja­kooli esimeses klassis. Kas Sinu unistused seoses Eesti Vabariigiga on täitunud? RT: Kahjuks ei ole. Palju on Sind laul, muusi­

ka, toitnud aidanud, kas on võimalik seda kirjeldada? RT: On küll. Mul on eesti luulele ja luuletustele kirjutatud muusikaga olnud väga palju rõõmsaid elamusi. Kui ilusasti nad oskavad ütelda, kui ilusasti nad oskavad mõtelda ja eesti keeles selle välja ka ütelda. Eesti rahvas on nii kummaliselt hea rahvas. Ja seda ei ole mul Sulle mitte keeruline teatada, sest ma olen ju kiriku inimene. Kirik ütleb ju „ära!“ ja see, mis see „ära!“ on – seda peaks iga inimene enesele ise ette kirjutama, kuidas ta saab ennast teiste inimeste hulgas hästi tolereeritavaks kaaseestlaseks. Hea Roman! Mida Sa soo­ viksid järgnevaks sajaks aas­ taks eesti rahvale, sellele rii­ gile, mida nad on ehitamas? RT: Ma soovin, et Eesti rahvas oma kodu leiaks, oma pealikud leiaks, oma juhid leiaks, et nad kogu aeg omavahel ei peaks sõimlema ega tülitsema. Need on sellised prohvetli­ kud sõnad. RT: Eesti rahva ajalugu on nii pressitud ja surutud, tal ei ole aega oma iseloomu veel ­kujundada. Aga loodame, et see ka Kiriku kaasabil, kes praegu natuke rüseleb, et see on ka Kiriku kaasabil võimalik.

õpivad südames oma isamaad armastama. ••• Karl: Jäägu eestlaseks, õppigu. Kõik, mis on võimalik õppida, sa ei tea kunagi, mida sul elus vaja läheb. Õpi niipalju, kui sul koolis on võimalus õppida. Siis astu ellu! Ja ole töökas, ära vaata kunagi, et ma pean saama kohe nii palju, teine saab nii palju, kolmas saab nii palju. Kui te midagi teete, tehke hästi. Ärge nõudke, mida riik teile annab, vaid mõtelge sellele, mida teie riigile annate. Ja see on väga tõeline mõte tänapäeva noortele. ••• Saima: Mul on omal kolm tütart. Ja nendel on lapsed. Ja

nii, nagu ma olen arvanud, et need lapselapsed tahan ma kasvatada oma arusaamade järgi eestlasteks. Ja seda sama soovin ma kogu Eesti riigile. Kui neil on lapsed, juhtigu nad õigele teele. Seda on kerge ütelda, tean, et Eestis on raskusi sellega ühtpidi ja teistpidi, on seadused ja poliitika. Siin ma olen katsunud teha, mis minu võimuses on. Ja mida ma pean tegema, panen käed kokku Taeva Isa poole ja palun abi. Eestimaa, selle suure täht­ päeva puhul soovin, et ta jääks vabaks, et ta õitseks, et rahvas oleks õnnelik, ja elaks. Seepärast ma soovin Jumala õnnistust. Eestimaale.

Nr. 8

EESTI ELU reedel, 23. veebruaril 2018 — Friday, February 23, 2018

19

EESTI VABARIIK 100

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopi läkitus Eesti Vabariigi 100 aasta juubeliks 24. veebruaril 2018 Eesti iseseisvuse väljakuuluta­ mine sajandi eest toimus ajalooliselt õiget hetke ära kasutades. Selliseid hetki pakub Jumal üliharva ja vähestele. Täna võime möö­ dunud sajandi peale tagasi vaadates tänada Jumalat mitme sellise hetke eest Eesti riikliku iseseisvuse loos, mida kasutasime vabadusse murd­ miseks. Saame olla tänulikud. Tänulikud esmalt Jumalale, unustamata ära kõiki meie eelkäijaid ja kaasaegseid, tänu kellele Eesti on vaba. Rahvas, kes on elanud sajandeid anastajate ikke all, mõistab hästi, et vaid vähesed imeväikesed rahvagrupid on pääsenud nii kaua rõhumise all viibides vabadusse. Seda suu­ rem on vabaduse väärtus ja seda kõlavam peab olema meie tänulaul Jumalale. Rahvad, kes pole kunagi kogenud orjapõlve või on ise kandnud alati ainult vallutajate saapaid, ei tea, mida tunneb vabadusse pääsenud ­tilluke rahvakild. See on pääse­ mine pimedusest valgusesse, läppunud lehaga kongist avarale väljale sinitaeva all. Jeesus ütleb: „Igaüks nüüd, kes neid mu sõnu kuuleb ja nende järgi teeb, sarnaneb aruka mehega, kes ehitas oma maja kaljule.“ (Mt 7:24). Eesti riik on tõusnud tuhaasemelt. See on olnud kindlasti üks Jumala imedest ja tema lakkamatu õnnistuse nähtav märk. Me oleme ausalt võidelnud välja oma võidud, laulnud revolutsiooniks oma laulud ning sidunud naaberrahvaid ühendavaks ketiks oma käed, et murda võõra

EELK Põhja-Ameerika Praostkond

EELK Toronto Peetri Kogudus

EELK Hamiltoni Kogudus

Vancouveri Eesti Ev. Luteriusu Peetri Kogudus

Montreali Jaani Kogudus

Toronto Vana-Andrese Kogudus, nõukogu ja õpetaja

võim ja taastada oma kaljule ­rajatud kodu. Kuid lisaks polii­ tilisele ning riiklikule iseseisvusele ja rahvuslikule enesemääramisele on oluline, kui vabana tunneb ennast oma kodus selle riigi rahvas ning kui õnnelik on iga tema üksik liige. Kodu on paik, kus ollakse õnnelik ja kuhu tullakse nii rõõmude kui muredega. Siin on igaühel oma koht, oma kohustused ja vastutus, oma õigused ja vabadused, võimalused ja väljakutsed. Kodust saab iga­ päevase leivana kõhutäidet ja kodust saab kehakatet. Kodus on kamber, kus saab olla omaette või kõnelda Jumalaga. Kui kodus valitseb omavaheline usaldus ja armastus, on lihtsam olla külalislahke ja abivalmis nii sõprade kui võõraste vastu. Armastus on killuke kaljust, millele on rajatud meie rahva vabadus ja iseseisvus. Eesti peab olema just sellisele kaljule

Akadeemilised Kanada Eesti Naised õnnitlevad Eesti riiki ja rahvast EV100 puhul... Elagu sini-must-valge Eesti Vabariik in aeternum!

rajatud kodu ning meie riigi- ja rahvajuhid peavad meie ühise kodu jätkuvale rajamisele ja hoidmisele ennast jäägitult pühendama. Saja aasta eest, 24. veebrua­ ril 1918 andis Maanõukogu vanematekogu välja Eestimaa Päästmise Komitee päevakäsu nr 2, milles kästi järgmisel päeval kell 9 hommikul helistada kõigi Tallinna kirikute kelli ning lugeda kirikutes ette „Manifest kõigile Eestimaa ­rahvastele“. Meenutamaks meie riikliku iseseisvumise esimesi hetki, mälestamaks meie riigi rajajaid ja vabaduse eest seisjaid, langenuid ja märtreid ning väljendamaks tänu ja rõõmu Eesti Vabariigi 100 aasta juubeli puhul, helistada kõikides Eestimaa luteri kirikutes 24. veebruari hommikul kell 9 kirikukelli. Samuti lugeda kirikutes iseseisvuspäeva või sellele järgneva pühapäeva jumalateenistusel lisaks käesolevale läkitusele ette sajanditaguse ajaloolise hetke meenutuseks „Manifesti ­ kõigile Eestimaa rahvastele“. Tuletagu manifesti sõnad kõi­ gile meelde, et Eesti iseseisvuse väljakuulutamine oli sündmus, millega meie kalli isamaa ja tema rahva saatus, kõik, mida me iial ette võtame, usaldati Jumala kaitse ja õnnistuse alla. Soovin kõigile õnnistusrikast Eesti Vabariigi 100 aasta juubelit ning Jumala jätkuvat hoidmist meie maale ja rahvale! URMAS VIILMA Peapiiskop

Toronto Eesti Baptisti Kogudus

Vancouveri Eesti Ühendatud Baptisti Kogudus

Vancouveri Eesti Ap.-Õigeusu Kogudus

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca

20

EESTI ELU reedel, 23. veebruaril 2018 — Friday, February 23, 2018

Nr. 8

EESTI VABARIIK 100 100 a. juubelit tähistanud Linda Erika Kääramees tunneb rõõmu elust Eestis Postimees avaldas 18. veeb­ ruaril huvitava artikli kahe aasta eest Kanadast kodu­ maale kolinud Linda Erika Kääramehest, kel täitus 21. veebruaril 100. eluaasta (autor Hanneli Rudi). Kuna kõnealune lugu pakub kind­ lasti huvi ka meie lugejatele, siis siinkohal lühirefereering artiklist. „24. veebruaril olen ma rahvariietes, sest siis olen ma ­ eestlane, aga oma sajandal sünnipäeval olen vanem daam ­ ja kannan musta ning midagi hõbedast,“ rääkis Linda Erika Kääramees mõni päev enne oma suurt juubelisünnipäeva. Seda, et proual täitumas ­sajas eluaasta, paraku paljud ei uskuvat: näiteks tema naabrid Villa Benita eakatekodus. Ta jutustab loo, kus üks 86-aastane proua pidas teda nooreks, kes kindlasti koju tagasi läheb, ega jäänud uskuma tema tegelikku vanust. Nooremaks on teda ikka peetud. Ise ei pööra ta vanusele mingit tähelepanu, kinnitades veendunult, et inimene on inimene, sõltumata vanusest. Tagasitulek kodumaale kaks aastat tagasi ei olnud proua sõnul keeruline, sest ta oli juba alates 1960ndatest aastatest Eestis käinud ja seal ka kuu või kaks viibinud. Olles saanud ka talvise kogemuse osaliseks kodumaal, otsustaski ta, et läheb tagasi, müüs oma Toronto elamise ja läks jäädavalt Eestisse, tõdedes, et on seal väga õnne-

Tervitus Eesti Vabariigi 100. a juubeliaastapäevaks

MIHKEL HOLMBERG

Tervitus Eesti Vabariigi 100. a juubeliaastapäevaks

PETER SÕRRA FMA FCSI TD Wealth Private Investment Advice

Juubilar Linda Erika Kääramees oma 100 a. juubeli sünnipäevapeol Horizont restoranis Swissotelis Tallinnas. Foto: Ülo Isberg

lik. Eesti kohta leiab ta, et seal on tõeline ime sündinud selle aja jooksul, mil ta seal on käinud. Olles rännanud läbi maailma kaunimad rannad, väidab ta, et nii puhast liiva kui Narva-Jõesuus pole kusagil. Eestis elades on Linda Erika Kääramees kogunud ka populaarsust fotomodellina, lüües kaks aastat tagasi kaasa ühe rii­ deeseme reklaamkampaanias. Hiljuti pildistas teda fotokunstnik Toomas Volkmann näituse ja raamatu „Eesti läbi 100 silma­ paari“ jaoks, millest ka meie lehes on juttu olnud. Veebruari algul sõitis proua bussiga selle näituse avamisele Tartusse. Vabariigi aastapäevaks palub ta Villa Benita töötajatel teha

Õnnesoovid kõikidele eestlastele EV100 juubelisünnipäeval!

korda rahvariided, mis ta tikkis 17-aastaselt oma esimeseks ­laulupeoks. Tookord tehtud rahvariided võttis proua Linda ­ Erika kaasa Eestist põgenemi­ sel. Need rändasid temaga ­kaasa Saksamaalt Inglismaale ja Kanadasse. Ta kõneleb, et ta ei saa kurta, et teda oleks võõrsil halvasti koheldud. Kuigi elus on olnud ka ras­ keid aegu, on usk Jumalasse teda rasketel hetkedel palju aidanud. „Minu mõte on, et tee, mis on hea ja ära kunagi kaeba, ole alati kena. Ära vihasta, sest viha toob näole kortsud,“ sõnab Linda Erika Kääramees.

(Ref. PM)

Juubeliks osteti isegi Lipuvabriku toodete näidised riiulitelt ära Eesti omanikele kuuluv, juba 24 aastat töötanud A/S Lipuvabrik on iga aasta veeb­ ruaris teinud Eesti lippude soodusmüügi. Sel nädalal on käimas aga kogu Lipuvabriku 24-aastase ajaloo suurima läbimüügiga nädal, nii et kõik administratiivtöötajad tegelevad müügiga. Isegi telefoni pole kellelgi aega vastu võtta, ja ega telefonis midagi lubada saagi, sest müük toimub elavas järjekorras. Kui kõik õmblejad saaksid ainult Eesti lippe õmmelda, suudaksid nad toota umbes 200 lippu ööpäevas. Ent vaja on ka muid lippe õmmelda, sest kõik lipud on nõutud kaup ja täita tuleb ka eritellimusi. Siiski on põhirõhk praegu Eesti lippudel. Lisaks majalippudele val­ mi­ vad Lipuvabrikus ka eritelli­ mused riigiasutustele. (ERR/EE)

Tervitusi Eesti Vabariigi 100. a juubeliaastapäevaks

ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

ADVOKAAT – NOTAR

Heanaaberlikud tervitused Tervitusi Eesti Vabariigi 100. a juubeliaastapäeva puhul!

Latvian Credit Union 4 Credit Union Dr., Toronto, ON M4A 2N8

Tel. (416) 922-2551  •  Fax (416) 922-2758

Parimad õnnesoovid 100-aastasele Eestile!

KANADAN SANOMAT VENNASRAHVA AJALEHT KANADAS 308–191 Eglinton Ave. E. Toronto, ON M4P 1K1 Tel. 416-321-0808 Web-leht www.finnishcanadian.com

Tervitusi Eesti Vabariigi 100. a juubeliaastapäevaks!

Hanuman Contracting Inc.

Pearu Tamm

Tel. (705) 228-8356, Fax (705) 228-8105 (Udoras)

Töid tehakse Torontos, Udoras ja Muskokas

Nr. 8

EESTI ELU reedel, 23. veebruaril 2018 — Friday, February 23, 2018

21

EESTI VABARIIK 100 Estonian House Striking Subcommittee on Registration Process

Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 •  E-mail: editor@eestielu.ca

On Monday, Feb­ ruary 12, 2018, the Estonian House held a meeting of its shareholders in the Grand Hall at 958 Broadview Avenue. The meeting, which was scheduled to begin at 6:30 pm, did not get under­ way until 9:00 pm due to the unacceptably long ­registration process.

The Eerik Heine story, a mystery remaining unsolved (X)

The Board extends sincere apologies for the delay. We very much appreciated everyone’s patience during what ended up being a very long evening.

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publishing Committee Founding Chairman: Elmar Tampõld Editorial Board: Enn Kiilaspea, Jüri Laansoo, Tarvo Toomes

Alfons Rebane’s involvement It was in the early spring of 1963, that Jüri Raus, head of the Estonian war veterans association in the U.S.A, open­ ly accused Eerik Heine of being a KGB agent. Heine filed a slander suit in the Maryland courts against Raus November 1964. The court sessions commenced in March 1965. Only in the spring of 1965 did it become public that it was the CIA who had directed it’s ‘associate’, Raus, to label Heine as a Soviet agent. In April 1966 Richard Helms, assistant director of the CIA signed an affi­ davit stating that the agency had sufficient reason for instructing Raus as it did and that Raus and the CIA are immune from any legal action because the accusation involves US national security. Fully three and one half years after Raus’ s public statements, during an internal discussion amongst officers of the CIA, it was decided to consult Alfons Rebane as to the vera­ city of Heine’s story. After a series of internal memos, they concluded that approaching Rebane would be ­ most helpful: the CIA was impressed with Rebane’s bona ­ fides – “subject most impressive individual, old combat soldier, plus eight years experience” (1946-1957, interrogator for British in Berlin, principal agent for MI6 involved in British-supported operations into Estonia). The CIA was convinced that Rebane had no trace of “émigré politician mentality”. This is a puzzling assessment of Re­ bane’s possible bias in evaluating Heine’s credibility, since Rebane forcefully suggested that Heine appear in front of an investigative commission of the Estonian World Council (EWC, still exists today as an organization that is the federation of the central organizations of Esto­ nian abroad), The leadership of

the EWC would surely display a stereotypical “émigré politician mentality”, only two decades after the close of WWII, individuals of whom all would have been war veterans and/or refugees. In other words Rebane made the proposal that Heine appear in front of the EWC, a reputable organization most certainly known as ­“émigré politicians”, a trait that the CIA states has not “tainted” Rebane. Heine never did attend an EWC session. It’s also peculiar that it took three and one half years for the CIA to request the help of a highly reputable front-line ­veteran to support their decision to expose Heine. One may legitimately ask whether the CIA was fully confident in labeling Heine? Why would Rebane’s opinion even be crucial in bolstering the CIA’s position if the agency had reliable information to back up their claim? Rebane’s assessment was never used in the court proceedings. CIA documents partially provide answers to the above questions in further segments. In August of 1966 the CIA, with the help of MI6, proceeded to contact Alfons Rebance. Prior to this the CIA had discussed consulting Rebane with Aleks Kurgvel, known to be an associate of the Pentagon and formerly the second in charge of the Estonian military intelligence department, reporting to its chief, Villem Saarsen. He was also acquainted with Rebane. Kurgvel wrote on behalf of the CIA asking Rebane if he would be willing to meet with an “American friend”. Rebane replied in the affirmative. Kurgvel in a second letter set up a schedule for the “American friend” who was supplied with an Estonian language letter of introduction to be delivered to Rebane by hand. Arrangements were made with the CIA’s Munich operational group for the use of a safe house if the meeting were to take place in that city. But the CIA official went straight to Augsburg, to a quiet residential

The primary cause of the delay on Monday was the failure of the Wi-Fi in the Grand Hall before the meeting. The failure was traced to the battery backup system for the Wi-Fi modems located in the electrical room. The battery backups were incorrectly wired. Because of the time spent resolving the wifi issue on Monday afternoon, management was unable to configure the two additional computer terminals. Instead of three people supporting registration, there was only one. This turned what would should have been a 45-minute process into a 2.5-hour process. Finally, the number of registered files was approximately 20 percent greater than any previous meeting in the last ­ ­decade. The Estonian House will review and test all processes, systems, and procedures so that the registration process is a more effective the next time.

area where Rebane lived. The conversation proceeded in Eng­ lish with some German and Russian thrown in. Although Rebane’s English was good, in later debriefings the conver­ sation was in Russian and German. He could also converse in Latvian and Polish. Rebane accepted the CIA man’s hand delivered letters and didn’t bother with ID’s to establish the latter’s bona-fides. Rebane was told about the CIA’s need for consulting him about Heine’s story, particularly for the period of 1946 to 1950, the years that Heine said he was an active anti-Soviet partisan, the period for which Rebane would have unique knowledge. Rebane was told that another CIA official who had studied Heine’s debriefings in detail had also come to Germany and would like to participate in Munich in a careful analysis of Heine’s version of events. (to be continued) LAAS LEIVAT

Photo: Jaak Nilsen

Looking back and into the future… Let’s celebrate! Thank you for standing together with us on this celebration of Estonia’s 100th anniversary of independence. Let’s celebrate! Palju õnne Eesti Vabariik 100! Save the date: Saturday, 23 June 2018 to join us for our Estonian 100 Jaanipaev Celebration at Linda Hall, Stettler, Alberta Canada. With warmest regards, AEHS President and Board of Directors Alberta Estonian Heritage Society KELLY SCHULER, President, EVELIN FODOR, Vice-President, TOOMAS PAASUKE, Treasurer,

LORNE HENNEL, Membership, REIN PAASUKE, Secretary, MARION COLLIN, Director, DAVE KIIL, Director, EDA MCCLUNG, Director, MARTHA MUNZ GUE, Director, ROBERT TIPMAN, Director, JANICE PAASUKE, Events Coordinator, HELGI LEESMENT, Website Coordinator and Past VP

Estonia’s 100th Anniversary logo used with permission from www.ev100.ee Thank you for making our Estonia 100 event possible, to: Estonian Foundation of Ca­nada.

Report from Parliament raises improving Canada’s representation in the Baltics February 2018 OTTAWA – The Estonian Cen­ tral Coun­ cil in Canada (EKN) welcomes the latest report issued unanimously by the House of Commons Foreign Affairs Committee entitled: Strengthening Canadian En­­ gagement in Eastern Europe and Central Asia. EKN urges the Govern­ ment to move forward with the report’s recommendations and establish full diplomatic missions in Estonia and Lithuania to address the concern of resources being spread too thin in the region. The report recommends the Government of Canada conti­ nue with current commitments, such as leading the NATO reassurance mission in Latvia, and contribute more towards working with the Baltic States on cyber defence and combatting ­ disinformation. It also raised a key issue of fixing the dispersed nature of Canadian diplomatic representation in the Baltics. “The Baltic States are important, frontline, NATO allies for Canada and as such, our relationship with them requires and deserves full diplomatic representation in all three capitals,” said Marcus Kolga, President of the Estonian Central Council in Canada. Canada’s ambassador to

Estonia currently resides in Latvia and is also accredited to Lithuania. As the report cites for this case, “such a network spreads Canada’s resources and capacity too thin and makes strategies, particularly the promotion of commercial interests, less effective. While the Committee recognizes that Canada’s financial and diplomatic resources are limited, it also believes that such constraints should not compromise the pursuit of Canadian international priorities.” As Canada has made the Baltic region a priority through closer NATO cooperation and sharing a free trade agreement, EKN calls on the Government to put in place the needed diplomatic infrastructure. EKN is nationally elected by Canadians of Estonian heritage. The Council represents the interests of the Estonian community in Canada and works to support them. It represents the Estonian Canadian community with all levels of government in Canada, Estonia and elsewhere. For more information, please contact: Estonian Central Council in Canada estoniancentralcouncil@gmail. com

22

EESTI ELU reedel, 23. veebruaril 2018 — Friday, February 23, 2018

Nr. 8

EESTI VABARIIK 100 During the centenary week more than fifty events dedicated to Estonia will take place abroad This week, Estonians abroad and friends of Estonia around the world are organising over 50 events, ranging from con­ certs to movie nights to cele­ brate the state’s centenary. The Festival Baltikum, dedicated to the centenaries of Estonia, Latvia and Lithuania respectively, kicked off last week in Germany at the prestigious Konzerthaus Berlin. Opening night featured the ­music of Arvo Pärt and Maarja Nuut. The festival will continue throughout this week and its highlight will be the presentation of Rudolf Tobias’ oratorio “Jonah’s Mission” with the Estonian National Symphony Orchestra, led by Neeme Järvi. On the weekend, the Konzerthausorkester Berlin directed by Kristjan Järvi will ­ perform two concerts. The Estonian National Opera Boys Choir and Raivo Tafenau Quintet will also perform concerts at the same venue on the weekend. In Tbilisi, the Vox Clamantis vocal ensemble will perform, while in Tel Aviv this week, this year’s Mustonenfest is dedicated to Estonia’s centenary and features the girls’ choir Ellerhein and chamber choir Voces Musicale. The E STuudio Youth Choir are performing in Sydney, the chamber choir Collegium Musicale in Beirut, and top instrumentalists Virgo Veldi (saxophone), Andreas Lend (cello) and Irina Zahha­ renkova (piano) in Helsinki. In addition to music, the Estonian Contemporary (Per­ formance) Art Festival “UUE”,

dedicated to the centenary, will be on at the Kiasma Museum of Contemporary Art in Helsinki. In Budapest, an exhibition of Estonian photographers will open entitled “Tell me. The Contemporary Portrait in Photography”. “Even though the programme dedicated to Estonia’s centenary abroad lasts for one and a half years, and events are held every week, it is still wonderful that the centenary week will be celebrated in such grand style. ­ Those Estonians and friends of Estonia who cannot attend this festive weekend in Estonia, can nonetheless experience celebrating together, good music, art and company – whether it be in a large concert hall, cozy venue or with any other hospitable host,” Jorma Sarv, Head of the International Programme of Estonia 100 said. Estonian communities abroad will celebrate the centenary this week with dozens of events all over the world – in addition to European countries, events will take place in Canada, the United States, Singapore and Columbia. The Estonia 100 international programme began last year, together with Estonia’s first ever half-year Presidency of the Council of the European Union, during which nearly 130 events took place. During the cente­ nary year, more than 140 events are being held abroad and the programme is constantly growing. The Estonia 100 international programme will run until the end of 2018.

More on the Ontario Progressive Conservative (OPC) follies

into ridings. While all this is going on, the OPC are still at 49% of the polls with Liberals trailing with 21% and the NDP IN 16% despite the fighting going on. Among the leadership candidates the polls read Christine Elliott leading at 21%, Doug Ford at 16%, Caroline Mulro­ ney at 14%, Patrick Brown at 13%, and Allen with 4%. At an all candidates debate held on TVO (Ontario owned TV station) moderated by Steve Paikin and involving Allen, Elliott, Ford and Mulroney, Allen came across the feistiest and most conservative yet name recognition wise the least known. Allen is a grassroots activist with heavy accent on ­ opposition to the teaching of sex education in pre first grade. Most of the other candidates agreed. All of the original four (Elliott, Ford, Mulroney and Allen) are against the Brownescapades as a distraction from the real job, and that is fighting Premier Kathleen Wynne.

Adu Raudkivi We now have another two candidates in the race, Tanya Granic Allen and Patrick Brown, the former leader of the OPC and leader of the opposition, who now has absolved himself of aggressive courtship, which begs the question why did quit in the first place. In the meantime Brown was kicked out of the OPC making him ineligible to run for the leadership. which he gave up just weeks ago. Brown has ­taken a lie detector test successfully and proven that the lady in question was indeed of courtship age. Brown however has been accused by Randy Hillier MPP that he has been involved in fraudulent business transactions with persons who now were catapulted as candidates

ANNA LINDPERE, State Secretary’s office

On February 15, the Estonian Music Week Team introduced the exciting upcoming festival taking place from May 24-29, 2018 in Toronto. This extraordinary festival will feature artists from Estonia collaborating with Canadian artists to celebrate the Republic of Estonia’s Centennial. EMW is the first of its kind to take place in North America. From left to right: Linda Litwack (Public Relations), Tom Treumuth (EMW Artistic Director), Viive Sarv (EMW Team), Jaan Kittask (Graphic Designer), sitting Kati Kiilaspea (EMW Team), Marika Mayfield (EMW Team), Max Rubino (21C Festival, the Royal Conservatory of Music), Anne Remmel (EMW Team), Kaili Kinnon (EMW artist), Heather Kelly (Bloor St. Culture Corridor Founder, RCM), Matthew Moore (RCM). In front: Piret Noorhani (EMW Festival Coordinator), Reet Lindau-Voksepp (EMW Team). Photo: Paul Kiilaspea

Music is food for the soul On the evening of February 15th, the launch for Estonian Music Week 2018 took place. This was a chance to intro­ duce the festival, its theme and the musicians taking part to both our own Estonian community and to various media outlets. Amongst the guests were renowned free­ lance arts journalist Kerry Doole, David Perlman, editor and publisher of the local WholeNote magazine, and Bill Watt, from the monthly paper Hi-Rise. The programme for the night was energetically led by the f estival ­ coordinator Piret Noorhani, who brought a ­copious amount of information to the public with a lot of style. Jaan Meri said a few words on behalf of Tartu College and the Estonian Studies Centre, which is one of the main sponsors of the festival. The artistic director of Estonian Music Week, Toomas Treumuth, had the pleasure of formally introducing all of the fabulous artists ­included in the festival. Just to name a few: Vox Clamantis, Maarja Nuut, Estonian Voices, Kara-Lis Coverdale, Kristjan Randalu… Observing the public, it seemed that these musicians and ensembles had ­ successfully caught the atten-

tion and piqued the interest of many. After the introductions, we heard from Max Rubino, programming manager at the Royal Conservatory of Music, and from Heather Kelly, founder and director of the Bloor Street Culture Corridor. Both speakers gave their blessings and well wishes for the festival on behalf of two major institutions that the festival is in partnership with. The nature of the partnership is that the Vox Clamantis and Maarja Nuut and HH concert on the eve of May 26th is a part of the Royal Conservatory of Music’s 21 C Festival. Video greetings were also viewed from Virgo Sillamaa, the artistic director of the festival in Estonia and from Jorma Sarv, the international program director and official representative for EV100. Both greetings were done in a lighthearted, fun manner while also stressing the importance of this festival in forging a stronger connection between Estonia and Canada culturally. Along with Estonian Studies Centre, EV100 is the second major sponsor of Estonian Music Week. With this, the formal part of the evening’s programme came to an end and people were left to mingle and talk amongst

Armas Maiste piano concert, MARCH 11 The Grand Old Man of piano will be giving his last solo concert of classical and jazz music Sunday, March 11 at 2 p.m. Christ Church, 101 Symmes in Aylmer (Gatineau) Quebec. The concert will be followed by ­dessert and coffee. All fans of Armas welcome!

themselves. Kaili Kinnon, one of the musicians featured in the festival, provided a soulful and beautiful sneak peek at the level of musical talent that is to be expected throughout the week of the festival. Her charming personality and unique voice brought the night to a close with a mystic musical ex­ perience and great atmosphere. The festival team would like to thank the rest of our great sponsors: Estonian Credit Union, Estonian Foundation of Canada, and Toronto Arts Council. Tickets for the festival go on sale this upcoming Saturday, February 24th and will be available for purchase online through www.estonian musicweek.ca/tickets/, Estonian Credit Union, and Tartu College Rental Office. For the Vox Clamantis, Maarja Nuut and HH concert, tickets will be available on February 23rd through www.rcmusic.com/­ performance. Tickets for the concert at Hugh’s Room on May 27 will be available through http://hughsroomlive. com/. Stay tuned to social media, Eesti Elu, and www.estonian­­ musicweek.ca for the full schedule of the festival, artist and ensemble biographies, and upcoming information in the very near future! KATI KIILASPEA

Quotes “Wagner’s music is better than it sounds.” - Mark Twain (1835-1910) “My occupation now, I suppose, is jail inmate.” - Unibomber Theodore Kaczyn­ ski, when asked in court what his current profession was

Nr. 8

EESTI ELU reedel, 23. veebruaril 2018 — Friday, February 23, 2018

23

EESTI VABARIIK 100 Charles Kipper, 1951–2018

never done right. Cool. Issi would tell me “you have a cool Issi!”. But I really did. Fridays, after my piano lesson, we would go to ­ Dave Snider’s music store and he would look through all the sheet music, finding new arrangements of modern songs ­ that either his students or choirs wanted to sing. Issi got very ­excited with all sorts of ideas. He would also get excited for my endeavors. He encouraged me to be me. He never pressured me into anything. He knew whatever journey I would be on, good experiences and learning opportunities would come from it.

I’m biased but I really do think that I’m the luckiest daughter in the world. Growing up having Charles Kipper as my dad, got me very far. In the Eesti kogu­ kond, I would just have to say my last name and people would know who I was. In fact, that’s how I would intro­ duce myself, “Mina olen Elli, Charles Kipperi tütar”. But what made my dad so special is how multifaceted he was. I would go into work with him, and the exact same reaction I would get from Eestlased, I would get from staff and stu­ dents. I was told countless times “you are so lucky to have Mr. Kipper as your dad”. They were right, I was. When I was little, I always wanted siblings. But now, I will selfishly admit that I am thankful that I had my Issi all to myself, no sharing involved. It is extremely difficult to sum up my Issi in a single word. So I have thought of a few words to use instead. Patient. First of all, he lived in a house where he was the only man. While it was only my mom and I, sometimes that was enough. My dad was also a high school teacher. He loved working with his students. He wanted to see that light bulb go off or see them accomplish something they hadn’t before. My Issi was the most patient with me. If you have ever heard me speak at an Estonian event, my Issi spent his time helping me collect my thoughts. I would also force him to sit in our kitchen and listen to me present my speech. I can be a perfectionist, so it wasn’t just one time through. There he was, listening to me repeat the same speech 3, 4, 5, times. Kind. My dad was able to

make everyone feel special. He was really good at listening to people’s ideas and absorbing what he heard. He could find ways to put a positive spin on a negative situation. I loved watching him run his choir practices, he never put any one down, he was aware of everyone’s abilities and tried his best to make them better. Accomplished, but humble. My Issi’s musical ability was mind boggling. Especially when it came to the piano. Every Sunday, I would sit in a pew and watch him accompany soloists at church. One day, I ­ noticed that what he was playing was different from the ­music. He took the accompaniment as a guideline and figured out what would add to the piece. He told me, he just wanted to add some “pizzazz”. I have been so blessed to sing with my dad on several ­occasions. He even had a file of music labelled, “Elli ja Issi laulud”. Many times, I would play an MP3 of the song I wanted to sing. He would sit at the piano, headphones in, eyes closed and figure out the accompaniment. Every time, it sounded better than the original piece. This doesn’t cover all his musical merits like: composition, choirs, singing, organ, ­ballet class playing. What made him so special, is that with all his talent and musicality, he remained humble. He never ­ flaunted his ability. No one was ever too unimportant for him to work with. He always told me that, his ema, would say “Sa ­tegid hästi, ära sa nüüd uhkeks mine”. In English “good job, but don’t let it go to your head”. He didn’t, he had his priorities straight. He knew God gave him a talent that needed to be shared, not flaunted.

Good sport. My dad made the best of all situations, even if that meant being a silly. For Music Nights at school, there he was wearing an afro wig or a top hat. At Christmas time, he would dress up as Santa for the kids and visit different classes at the National Ballet School, bringing joy to all the students. Being a good sport is also appreciating what you have, and not worrying about what you don’t. You never heard my dad be jealous of other people’s talents, possessions or adven­ tures. He knew that some ­people would have or do things that he didn’t. That didn’t make his life any less valuable. What a freeing way to live, knowing what you are is enough. Everything works out the way it needs to. Endurance/work ethic. My dad loved to drive. Since I was a kid (and even before), he would do several road trips a year and would drive all of it. When my parents dated, that

i­nvolved a road trip, Toronto to Baltimore and back. He always told me that it was worth it. When he met my mom, he would do anything to be with her. My Issi had amazing work ethic. While he was a teacher, he would work during the day then after he had his evening activities. Monday-Wednesday – different Estonian choirs, Thursday – “night off”, Friday – he would take me to my piano lessons and listen (talk ­ about pressure). Then, he thought it was a perfect time to retire. Life was going to be more relaxed. Think again! He found a new passion, playing piano for ballet classes. Now his schedule had “ballet school” every night, except Tuesdays, which were still saved for Meeskoor. Issi always told me that the things you do, need to be done in joy and that you need to give it all you got. Whatever you do, do it with all your might, a job half done is

The life and times of Sault Ste. Marie’s ‘Mr. Opera’

lent voice. His mother supposedly did not have any musical or artistic talent, but she more than made up for it with her instinct and survival skills, which helped the family survive the German and Russian occupations. From 1933 to 1941, Arno studied voice lessons under Armanda degli Abbati. However in 1941, his teacher was deported to Serbia because she was an Italian citizen and at the time, Russia and Italy were at war. Soon after, on June 21, 1941 German forces invaded Estonia. At the age of 18, Arno was conscripted into the German ­ military and in September of 1944 he was stationed in Germany. Arno managed to survive the war and was held at a refugee camp in Germany with 16,000 Estonian men. These men were exiles knowing that if they returned to Estonia, now ­

Russian controlled, it would mean arrest, being sent to ­labour camps or death. For nine months, he worked as an interpreter at the United States Cassel Air Base. He worked at numerous jobs including driving a 2 ½ ton truck, working as a warehouse manager where he kept inven­ ­ tory and distributed rations, working as the chief clerk at two displacement camps where he supervised camp offices and food stores and finally he held the position of chief clerk/investigator in the “Dead Letter Office” at the post office for the camp in Fallingbostel. These jobs encompassed over three years of his life. Arno immigrated to Canada in June of 1949 with his friend Robert Timusk. He traveled to Carman, Manitoba and worked as a farm hand for the Manitoba Sugar Company. In October of 1949, Arno

made his way to Sault Ste. Marie. Soon after his arrival he was instrumental in the founding of the Estonian Evangelical Lutheran Church in 1951. Active in the church, he held the position of president of the council for 24 years, secretary for 18 years and was the church organist for 50 years. In 1951, he got a job at Algoma Steel Corporation and worked there until 1985, when he took an early retirement due to suffering a heart attack in June 1985. It was in 1960 that he met his wife, Vilma, and in 1966 they had their first son Fredrick Henry. Vilma died suddenly in 1983 and Arno would remain a widower until 1992 when he married Janis (Smith) Sarlo. Arno Ambel contributed greatly to the Sault Ste. Marie community, working on many committees and organizations including the Ontario Advisory

www.SooToday.com In this week’s edition of Remember This, the Sault Ste. Marie Public Library archives looks back at the life and accomplishments of Arno Ambel. For many years people in the community stood in line to purchase tickets in order to see the productions put on by the Sault Opera Society. The main driving force behind the Sault ­ Opera Society was Arno Ambel. Born on Nov. 8, 1926, in Tallinn, Estonia to parents Rudolf Friedrich and LiisuLisbeth Ambel, Arno was their second child. It seems that Arno may have inherited his musical genes from his father Friedrich since he was known to have an excel-

Calm. He was our family’s rock. Nothing phased him. If chaos was going around all our lives, there he was there, steadfast, knowing everything would be alright. During these times, he had a saying, “this too shall pass”. A season in your life is just that, a season. It’s not your whole life, things change eventually. Troubles can surround you, but the blessings that you experience on the other side of it are worth it. I originally thought one word couldn’t describe my Issi, turns out I was wrong. There is one word that explains him perfectly. From 1 Cor. 13:4-8, 13. Love. “Love is patient, love is kind. It does not envy, it does not boast. It does not dishonor others, it is not self-seeking, it is not easily angered, it keeps no records of wrongs. Love does not delight in evil but rejoices with the truth. It always protects, always trusts, always hopes, always perseveres. Love never fails. […] And now these three remain: faith, hope and love. But the greatest of these is love.” ELLI KIPPER

Board on Multiculturalism and Citizenship from 1985-1987, conductor of the Estonian Choir of Sault Ste. Marie from 19561967, and conductor and arranger for the G. Marconi ­ Choir from 1977-1980. However, perhaps he is best known for his role as a founding member of the Sault Opera Society in 1970. He was President from 1982 to 1987 (Continued on page 25)

Photo: Sault Ste. Marie Public Library archive

24

EESTI ELU reedel, 23. veebruaril 2018 — Friday, February 23, 2018

Nr. 8

Juhime lugejate tähelepanu veel kord igas EE numbris lk. 2 avaldatud klauslile, mille kohaselt ajalehes avaldatud artiklite sisu ei pruugi ühtuda toimetuse omadega ja artiklites esitatud faktide õigsuse eest vastutub autor.

The future of Estonian House: opinions and commentaries

Estonian Cultural Centre on Madison – February 2018 Executive Summary The latest projection by David Kalm indicates that the total project would now be 31,150 sq. feet with a projected cost of $ 22.0 million. We could defer building the annex to 11 Madison (estimated to be 13,830 sq. feet. and thus, get back down to 23,000 sq. feet and get it built for $18.0 ­million. Without the Annex for 11 Madison we lose class room space, boardroom space, foyers, elevators, and kitchen facilities. From a financial sustainability point of view this would not be an optimal solution. The business case must look at the total project of 31,150 sq. feet at a cost of $22.0 million. An offer of Purchase and sale for Estonian House and the adjacent ESK properties has been executed for $12.0 Million to $18.0 Million. Best case scenario after accounting for the inclusion of the ESK properties, debt obligations, and registration and legal fees we are left with $12,611,500 to build the Estonian Cultural Centre on Madison. Construction costs (excluding the purchase of Madison Street properties) is estimated at $18.0 million. Additional costs to make the site occupancy ready are estimated at $1,683,400. Consultant fees such as architectural, engineering, marketing, legal are estimated at 10 % of the project cost or $2.2 million. Total cash requirements to complete the project on Madison is estimated at $21,833,400 Best case scenario: there is a funding shortfall of $9,271,900 Funds available Our available cash is derived from the sale of 958 Broad­ view Ave. We have executed an offer of Purchase and sale: It ranges from $12.0 million to

$18.0 million. It is subject to the re-zoning the developer can achieve: Best case is $18.0 ­million dollars. The sale price includes the purchase of the Estonian Foundation properties. two semis on Broadview and the house on Chester Hill. These properties are included in the offer of Purchase and Sale. The Estonian House must acquire these properties and transfer ownership to the developer. Estonian Foundation values these properties at $4,000,000. Best case: From the sale, cash available to Estonian House will be $14.0Million. Costs to be accounted for Estonian House has debt obligations that need to be discharged upon the sale of the house. Re-imburse 3 orgs for initial due diligence costs … $750,000. Repay balance of HELOC mortgage with ETCU … $275,000. Sub total… $1,025,000. Registrations and legal fees (subject to adjustments) Legal costs to close sale of 958 Broadview... $5,000. *Purchaser to pay land transfer fees. Legal cost to discharge mortgage …$ 600. Legal costs to purchase/ transfer ESK properties … $5,000.** Land transfer costs not included. Legal costs to purchase 11 Madison $1,000. 11 Madison land transfer costs ... $122,950. Legal costs to close deal on 9 Madison ... $1,000. 9 Madison land transfer costs $32,950. Capital reserve for 958 Broadview (15 months) …$100,000.**** Capital repairs reserve. Moving costs from 958 Broadview … $50,000. Liquidation costs E-store ...$20,000. Temporary storage costs artworks … $20,000. Temporary storage costs Archives ... $5,000 Sub total…$363,500. Cash Available from the sale

Why Madison Ave location and site are totally unsuitable for an Estonian Community Centre The most important compo­ nents of a community centre are: the right location with sufficient space, air and light, convenient access by all means of transportation including walking, space func­ tionality that meets the com­ munity’s multi- needs, and sufficient parking on the site and in the near vicinity. Madison Ave. location and site are totally unsuitable for an Estonian Community Centre for the following reasons: • No. 9 Madison site is only 12,000 sf. and is too small to accommodate the needs of the Estonian Community Centre. • 6,000 sf. of the area is dedi-

cated to be used as a public park, which is to be maintained by the Estonian community including liabilities associated with maintaining a public space. • No. 11 Madison site is only 4,900 sf. and has a 100 year old, 2 ½ storey historic- residential building. • The Madison Project cost is outlandishly high because of the unsuitability of the site. •  No parking is available on the Madison site or along the road. • Madison Ave. is a narrow, single lane, one way traffic, local service road. • Madison Ave. is difficult to access and more difficult to exit to Bloor St.

Our $22.0 Million estimated construction costs for the Madison project include Purchase of 9 Madison from the city of Toronto ...$1,000,000 Purchase of 11 Madison from the ETCU ...$3,000,000 Sub total $4,000,000 In addition to stated construction costs the project will require Tenant Improvements: Tenant improvements: basic @ $50/sq. ft. for leasable space. *(estimates by Kirksey Archi­ tecture) Leasable space estimate by David Kalm. 62% of 31,150 = 19,300...sq., ft. Can either be done as an allowance for the tenant or by the landlord …. $965.000. Site specific requirements not included in construction costs: Security systems inside and outside security cameras ... $15,000 Exterior lighting – landscape perimeter, security ... $ 25,000 Landscaping – planting, trees, fixtures ... $40,000 Flag Poles …… 2, one Canadian flag, one Estonian Flag ... $2,000 Sub Total … $ 82,000 Specialized Tenant improve­ ments Climate controlled storage room for Grand Piano ... $10,000 Commercial Kitchen for the banquet hall ... $ 200,000 *includes exhaust fans, grease traps. Tenant improvements for the Coffee bar ;... $ 50,000 *includes specialty equipment. Furniture for the banquet hall. 35 tables @150.00 …. $6000 (includes delivery + host) Estimate provided by Universal chairs. 400 chairs @34.95 …. $15,600 (includes delivery +host)

Furniture for classrooms. 8 tables @ $243 ... $2000. 80 chairs @ 35.95 … $2800 Tenant Improvement allowance for the Bank 5000 sq. feet @$50.00... $250,000 Bank vault ... $100,000 Specialized tenant/facility improvements. Sub total … $636,400 Consulting fees for the pro­ ject, 10 % of project cost, sub total …$2,200,000 The $ 22.0 million cost esti­ mate included the cost for the properties on Madison Estimated cost to build ($22.000,000 – $4,000,000) $8,000,000 Add general tenant improvements $965,000 Add site specific requirements $82,000 Add specialized tenant/site improvements $636,400 Add consulting fees $2,200,000 Total cash requirements to build Madison $21,883,400 Cash Available from the sale of Estonian house $12,611,500 Funding shortfall $9,271, 900 (best case scenario) If the developer does not get his proposed zoning the purchase price is $12,000,000 Then the shortfall would be $15,271,900 Issues: Capital Gain on the disposition of 958 Broadview. Interpretive bulletin IT-491 permits the taxpayer to defer recognition of a capital gain if the proceeds are used to acquire another small business investment. Tax guide on Capital Gains T4037. This implies that when Estonian House sells its property at 958 Broadview it can defer the capital gain provided it acquires the Cultural Centre on Madison. To defer capital gain on the sale of 958 Broadview Estonian House must take ­title to the Estonian Cultural Centre on Madison Land Transfer taxes: The purchaser is responsible to pay the land transfer taxes: For the

sale of 958 Broadview the purchaser pays the land transfer taxes. The sale has been ­“bundled” with the ESK properties. We need to ensure that the “purchase agreement” between Estonian House and ESK is transferable to the purchaser of 958 Broadview. On $18 million land transfer tax is $872,950 By splitting the purchase between Estonian House and the ESK Properties the purchaser pays $811,800. The purchase of the ESK properties should re-assigned individually to the purchaser to minimize land transfer taxes. If Estonian House is forced to take possession of the ESK properties, then the tax liability for Estonian House would be $138,850. Land transfer tax on 11 Madison. There is no way to avoid the land transfer tax when selling 11 Madison to the Estonian Cultural Centre. On a 3.0-million-dollar transaction this would be $122,950. Land transfer tax on 9 Madison: if the offer of purchase was $1.0 million, would be $32,950. Site security in this neighbourhood is extremely important. We require both exterior and interior security cameras with 24 hour monitoring, along with exterior security lighting. Hydro cables must be encased under ground along with se­ curity camera leads. Bottom line: The project funding is short by $9,271,900 at best and potentially by as much as $15,271,900. The Commitment made in Schedule A. Section 3 e – Sale of Estonian House conditions, “If the proceeds from the sale of Estonian House are insufficient to proceed with the project, the purchase of 9 Madison does not proceed” and Estonian House does not sell.

• Madison Ave. site is located directly over 4 subway lines. •  There will be subway shaking, rattling and noise transferred into the buildings. • A 60 ft. TTC Right of way runs through the site and cannot be used for buildings. •  Madison site may not be safe, especially at night. •  Madison Sports Bar creates a lot of trouble, noise and unruly behaviour. Madison park is not safe and is used by noisy ­s­­tudents and street people. •  3 new high-rise buildings will be surrounding the project site, locating the building into the backyard of the 3 high-rises, drawing increased traffic, noise and population density. • High-rise buildings surrounding the project will create serious wind tunnel effects at ­ grade level and allow limited amount of sunlight.

• The streetscape will be compromised by two sets of service openings, ramps and garbage container storage areas for ­high-rise buildings. • The Community Centre will not be a NEW BUILDING, but a 100 year old residential building with some new additions. • The building will not be a “Class A” building and will not earn maximum rentals. • There will not be enough rental space to earn income to cover expenses. The Madison Ave. location and site, behind Tartu College, are totally unsuitable and un­ acceptable for an Estonian Community Centre. Tartu College is a 60 year old ­students residence building that has never been the centre of Estonian activities. None of the above described problems exist at the Broadview

Estonian House, which is and has been the Estonian Com­ munity Centre since 1960. It is in safe and sound condition ­despite the lack of care over the past 10 years by the Board of Estonian House. It has all the needed components, convenient access, sufficient on site and near vicinity parking, and sufficient space to earn rental income to meet the needs of the Estonian Community now, and in the future. The Estonian House can be renovated to suit the needs of our community for a fraction of the cost of the Madison Project.

of Estonian house (best case) will be $12,611,500 (14,000, 000 – 1,025,000-363,500) Construction costs

VÄINO EINOLA – President Estonian Businessmen’s Club

GUIDO LAIKVE, Architect (Ret)

E STO N I A N LI F E Your source of news about Estonia and Estonians

Nr. 8

EESTI ELU reedel, 23. veebruaril 2018 — Friday, February 23, 2018

25

EESTI VABARIIK 100 Remembering Finland’s 100th ! On the eve of Estonia’s 100th anniversary, we can fondly look back at celebrations marking Finland’s own milestone last December. A joint Canadian Friends of Finland Ottawa and Canadian Nordic Society con­ ­ cert organized by Costa Kapsalis was held at the Unitarian Church in Ottawa Sat. Oct. 21, 2017. The concert ­entitled “Nordic Favourites – A Musical Salute to Finland’s 100th Anniversary” was sponsored by the Embassy of Finland and Ikea. His Excel­ lency Vesa Lehtonen, the ambassador of Finland, and the Swedish ambassador, His Excellency Per Sjogren graced us with their presence. The varied programme featured the Toronton Pelimannit Folk Ensemble led by Paul Hietala, a frequent performer in Ottawa. Paul is also the conductor of Vox Finlandia with whom the choir “Estonia” and this writer has collaborated many years. Their upbeat Scandi­ navian dance tunes presented on accordion, violin, guitar and voice had us all smiling and tapping our toes. The Ottawa Finnish Sin­ gers directed by Margit ViiaMaiste presented Turu­nen’s “Sunnuntai”, Merikanto’s “Lau­

la tytto”, and the sentimental “Taalla pohjan tahden alla” by Laaksonen as well as a mostly a cappella Swedish piece by Alfven. All were a­ccompanied by the well known and sensitive pianist Cecilia Ignatieff who herself performed a fiery rendition of Sibelius’ “Romance” Op. 24 No. 9. The programme was well rounded out, thanks to Costa, by two wonderful singers. Trygve Ringereide, a Nor­ wegian tenor, selected works by Norwegian and Swedish composers, including the ever favourite Grieg “Solveig’s sang” and Malmsten “Nuoruuden savel”. The lovely soprano soloist, Shawne Elizabeth, presen­ ted Finnish songs: Kuula’s “Aamulaulu”, and Merikanto’s “Sina kullamurunen”. At the end all the performers joined in to sing the unaccompanied Sibelius “Finlandia” directed by M. Viia-Maiste ­followed by a sing along “Koti­ maani ompi Suomi” (Finland is my homeland) Ikea donated delicious refreshments for the reception that celebrated a joyous evening of Scandinavian music

The life and times… (Continued from page 23)

and from 1988 to 1996 for this organization. Arno worked tirelessly to promote art and culture in Sault Ste. Marie over his lifetime, so much so that he ­ was awarded the Sault Ste. Marie Medal of Merit in 1983 for e­ xcellence in cultural activities. However, this is just one of the many awards he received which include the Rotary Club Henry Wallace Trophy in 1993, Best Director Award Quonta Drama Festival in 1982, and Outstanding Achievement Award for Voluntarism of the Ontario Ministry of Citizenship, Culture and Recreation in 1996 to name just a few. During his time with the Sault Opera Society, he was stage director for 20 shows and was musical director for 32. Arno would remain on the Board of Directors until September of 1999 when he retired. On Aug. 30, 2004 Arno Ambel died at the age of 77 and was survived by his wife Janis who wrote the book Mr. Opera, which details the life of this extraordinary individual who ­ worked tirelessly to promote not only art and culture but ­tolerance and multiculturalism.

MARGIT VIIA-MAISTE

This work of art by Berlin-based Danish artist Lise Harlev is currently getting a lot of exposure due to its location and Estonia’s centenary. It’s on the Tallinna Kunsti/hoone (Art Hall) fassaad facing Vabaduse väljak (Freedom Square). The message: “LET’S / WE THINK IN OUR MOTHER TONGUE EVEN IF / WHEN WE’RE NOT SPEAKING IT”. Or what could be implied is: IF WE DON’T KNOW HOW TO SPEAK IT... In the fore­ ground are Kaarin Kivirähk, Maria Arusoo and Sten Ojavee of the Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus (Center for Contemporary Arts, Estonia). Photo: Baltic Triennial

To sleep, perchance to dream... in what language?

The Ottawa Finnish Singers: from left: M. Hollo, Marja-Leena Majeed, J. Staples, J. Dustin, director M. ViiaMaiste, M.L. Keast, M. Kapsalis. Foto: J. Dustin

This huge thought-provoking message was put up on the Tallinn Art Hall facade facing Vabaduse väljak weeks ago. At first it made people ponder... is it a friendly reminder of sorts, in light of Estonia’s centenary? Texts erected above the Art Hall entrance usually always feature the names and dates of current exhibitions. This 12,5 x 12 metre fabric banner is also an advertisement of sorts – part of the current international group exhibition inside the building entitled “Riik ei ole kunsti/ teos”, “The State is Not a Work of Art”, curated by Katerina Gregos from Belgia. It’s a critical exhibition looking at state and nationalism, and part of the celebrations for the 100th anniversary of Estonian independence. So what is the message? Is it stating a fact, offering a suggestion or being ironic? As is ­usually the case with art, there are no doubt many interpretations, and the answer, at least to why it was erected, is hopefully within the exhibition, which runs until 29.04. Not the answer to what you or I might think or

From left : Tenor T. Ringereide, pianist C. Ignatieff, M. Viia-Maiste director of Ottawa Finnish Singers, with the Finnish Ambassador Vesa Lehtonen in the middle, Toronton Pelimannit Folk Ensemble, and at far right direc­ tor P. Hietala, soprano S. Elizabeth. Foto: Jan Järvlepp

be provoked to feel regarding this statement, but what the ­artist was thinking... Since I’m an optimist and always root for the underdog, which in the greater global scheme of things is definitely my/our mother tongue, I know how I instinctively interpret this message. To paraphrase Endel Ruberg of Jõekääru summer camp of yore: „Eestlane, MÕTLE eesti keeles!” ((If you’re) Estonian, THINK in Estonian!) Thinking is thankfully the land of no grammar. But do you think in a language or just think? Do you dream in language or simply dream? I have a feeling “Use it or lose it” inevitably implies speech or tongue wagging so to speak, but one must start somewhere. Regardless of what the artist may think. Estonian pro­ verbs: Enne mõtle, siis ütle – First think, then speak. Rääkimine hõbe, vaikimine kuld – Speaking is silver, being silent is gold(en). And then ­ there’s the ancient Estonian saying “Just do it!”. Happy anniversary, kallis mother/father tongue! RIINA KINDLAM, Tallinn

E STO N I A N LI F E Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

26

EESTI ELU reedel, 23. veebruaril 2018 — Friday, February 23, 2018

Nr. 8

EESTI VABARIIK 100 ee) kirjutab aroomi- ja toitumisterapeut Joyce-Anne Soots: „Oma teekonnal ja aroomite­ raapia õppimise ajal avastasin üsna kiiresti terviseennetuse olulisuse. Saan aru, et enamus inimesi ei mõtle sellele enne, kuni nad haigestuvad või neil tekivad tervisehädad.“ Nii ta märgib, et ta ise on olnud küll alati liikuva ja aktiivse elustiiliga, aga toitumise peale polnud väga sügavalt mõelnud.

Nädala portree Joyce Anne Soots: „See on olnud huvitav reis. Olen kõik arengud Eestiga kaasa teinud…“ Ajal, kui paljud kodueestlased võtsid ette esimesi sõite Kanadasse ja nii mõnegi unis­ tuseks oli siiamaile elama asumine, otsustas üks Kana­ da-eesti pere hoopiski Eestisse elama asuda. Aasta oli 1990, Eesti ei olnud veel iseseisev, kehtis vene rubla ja ka sea­ dused ega elustiil polnud tänapäevastega võrreldavad. Joyce-Anne Soots on tänaseks perega elanud Eestis enam kui 27 aastat. Oma tänavusel Kanada külastusel tuli ta heameelega ka Eesti Elu toimetusse, kus kõneles sellest pikast ajast enda ja nende pere elus, mis on täis palju erinevaid kogemusi, enamasti häid, ent oma rõõmsa meele ja optimismiga on ta suutnud ka raskus­ test üle saada ning alustanud uut ja huvitavat karjääri, millele pühendudes aitab paljusid Eesti inimesi. Joyce on kanadalane, pärit Newfoundlandist ning asus Torontosse elama 1970-ndate aastate lõpus. Kohtas siin oma tulevast abikaasat, Kanada eestlast Toomas Sootsi, kes oli pärit väga patriootilisest eesti perest. Toomase isa Lembit Soots, kes oli noorena Eestist põgenenud, soovis väga kodumaale elama asuda, kui see polnud veel taasvabanenud; aidata Eestit üles ehitada ja teha midagi, mis tooks kasu Eestile ja eestlastele. Sama meelt oli ka Toomas. Joyce-Anne’il polnud selle suure elumuutuse vastu midagi, vastupidi, ta oli ka väga vaimustunud abikaasa perekonna isamaa-armastusest ning nii kolisidki nad 1990.a. Eestisse – Lembit, Toomas ja Joyce-Anne ning nende kolmekuune poeg Hans-Ashton. Sooviks oli ka pojale tutvustada paremini eesti keelt ja kultuuri. Ja pojast kasvaski tõeline eestlane, olles algusest peale kakskeelne: rääkides isa ja temapoolse perega eesti ning emaga inglise keeles, õppides koolides Eestis ja hiljem rahvusvahelises koolis Tšehhi Vabariigis. Praegu elab ta Torontos, kus töötab õppimise järgselt omandatud erialal,

Joyce-Anne Soots külastas Torontos viibides ka Eesti Elu toimetust. Foto: K. Tensuda

tegutsedes aktiivselt ka eest­las­ konnas ja tantsides rahvatantsu Kungla ridades. Oma mõlemad nimed on ta saanud vanemate vanaisade järgi. Kuigi kasvades Eestis, käis noormees ikka regu­ laarselt vanematega Kana­ das siinset peret külastamas, nii et võõras koht Kanada tema ­jaoks pole. „Kunagi kirjutan ma oma elust raamatu,“ märgib JoyceAnne, kelle jaoks otsus kolida Eestisse – täiesti võõrasse kultuurikeskkonda – oli kindlasti suur elumuutus. Ta meenutab, kuidas saabus beebiga Eestisse, igal pool oli näha veel nõu­ kogude sõdureid, ja kuidas temale omased harjumused eest­ lastes hämmastust tekitasid. „Miks ta kogu aeg naeratab?“ küsinud abikaasa käest nende tolleaegsed naabrid. Eestis polnud pidev naeratamine tollal kombeks ja ega ole vast nüüdki. Kui Joyce-Anne pani esimeste jõulude aegu kodule jõulukaunistusi üles, imestati, et kuidas ta küll julgeb, jõulud polnud ju veel n-ö ametlikult tähistatavad. Ta koges, et paljudes inimestes valitses ikkagi hirmumentaliteet ja kartus, mida teised arvavad või mis võib juhtuda, eks seda oli põhjustanud aastakümnete pikkune nõukogude okupat­ sioon. Joyce-Anne on olnud tunnis­ tajaks suurtele muudatustele Eesti elus: neist kõige olulisem kindlasti Eesti taasvabanemine, Eesti krooni tulek, muutused poliitilises ja majanduselus jmt. Teda on alati vaimustanud eestlaste suur vabadusearmastus, usk kodumaa vabaks saamisse, laulev revolutsioon ja suur truudus oma kodumaale. „See on olnud huvitav reis,“ tõdeb ta. „Olen kõik arengud Eestiga kaasa teinud…“ Ta kii­ dab, kui tubli on Eesti maailma mastaabis e-riigina ja kuidas pea kõik asjatoimetused, suhtlemise riigiga jmt. saab ajada arvuti tagant tõusmata ega pea ­ külastama erinevaid ametiasu­ tusi. Eestis tegeles Sootsi perekond algul äriga – nad rajasid populaarseks saanud Peoleo nime kandva restoraniketi ning motelli, mille asupaigad olid Tallinnas Laagris (motell ja restoran), Pirital kloostri lähe­ duses (restoran Lembit ja kiirtoidukoht) ning Õismäel (pagariäri ja kohvik), viimane kandis nime Joyce. Paljud tallinlased ja Tallinna külalised mäletavad neid toredaid söögikohti, kus pakuti uudset ja huvitavat kiirtoitu. 1990-ndate algul Eestis äri ajades tuli silmitsi seista ka mitmete raskustega, mis aga ei heidutanud. JoyceAnne hoolitses nii menüüde kui paljude teiste asjade eest ning

Joyce-Anne kõneleb, et inimesed tulevad sageli tema juurde kliinikusse, kurtes, et keha ei funktsioneeri õigesti, on näiteks kõht pidevalt kinni. „Kõik oleneb, mida sööd,“ kinnitab ta, „ja kas kuulad oma keha.“ Ka toitu nimetab ta ravimiks, olles veendunud, et õigete toiduvalikute tegemine aitab inimest palju. Ta märgib, et alati ei suuda ka arstid patsientidele toidusoovitusi anda ning seetõttu leiab, et tänapäeval peavad olema ka alternatiivsed võimalused. Joyce-Anne, Toomas ja Hans-Ashton Soots.

see äri kestis neil terve kümnendi. Neid aegu Joyce-Anne praegu tagasi ei igatse, sest ta on leidnud oma elus uue ja huvitava väljakutse, millega saab ­paljudele abiks olla. Väga suureks osaks nende pere elus on olnud Lembit Sootsi Viljandimaal KarksiNuia lähedal asuva isatalu taastamine. Talu rajati 1914. aastal, kui Tartus õppinud advokaat Hans Soots (Lembitu isa) peale abiellumist ostis kvaliteetset talumaad sel ajal asunud Viljan­ dimaa Pöögle valda, et alustada vilja- ja loomakasvatust, abistades sellega Eesti põllumajanduse kasvu. Saja aastaga on Leeli Talu läbinud peresiseselt kolm generatsiooni ning tänaseks kasvanud Karksi vallas kaasaegseks talumaaks. Nõu­ kogude ajal oli see perekonnalt ära võetud ning hiljem tuli vaeva näha, et see tagasi taotleda; maja ja ümbrus olid viletsas korras ning kõik rahad, aeg ja energia suunati taastamisele. Õpiti talupidamist… Täna koosneb Leeli talu teraviljapõldu­ dest, rohumaadest, metsadest, veistest ja mitmetest vajalikest põllutöömasinatest. Sinna kuulub ka uus elumaja, kus on Lembit Sootsi maaligalerii (mida saab näha ka kodulehel www.leelitalu.ee) ning puhkemaja. Kahjuks suri Lembit Soots 2010.a., kuid perekond viib talutraditsioone edasi. Kui vahepeal elas Joyce-Anne perega Sakus ja Pärnus, siis nüüd on Leeli talu aastaringseks koduks, kus tegeldakse Bed & ­ Breakfast’i pakkumisega, paik on sobiv ka ürituste ja kon­ verentside korraldamiseks. Prae­ gu on talul niisiis kolmas peremees oma isa ja vanaisa järel – Toomas Soots. Joyce-Anne töötas üheksa aastat Karksi-Nuia keskkoolis inglise keele õpetajana. Ühel hetkel ta tundis, et peab midagi

Foto erakogust

muud tegema. Ta hakkas väga huvituma tervisest ja tervislikust elustiilist, eriti toitumise temaatikast. 2014.a. pidi ta raske haiguse tõttu tegelema oma tervisega ning nagu ta ütleb, viis see katsumus teda järgmisele tasemele. Veetes tookord talve Van­ couveris ja käies karjäärialases nõustamises, tekkis tal aru­ saamine, mida ta peab tegema. Selleks sai Healthy Lifestyle. Ta asus õppima Inglismaal asuvasse kooli nimega International College of Holistic Medicine, kus õppis 3,5 aastat – peamiselt kaugõppes, tehes ka uurimusi (case studies) ning käies kohapeal eksameid tegemas, saa­ vutades diplomi holistilise toitumise ja aroomiteraapia alal. Teda huvitab väga, kuidas tervendada keha taimedega ja eeterlike õlidega, kasutades ravimiseks alternatiivseid meetodeid. Nagu ta kinnitab, ta ei vastanda ennast sugugi traditsioonilisele meditsiinile ega arstidele, vaid püüab täiendada, aga aidata patsiendil oma keha ja tervist teise vaatenurga alt näha. Nagu ta nimetab, on see uus tase tervisest, mida ta praktiseerib ühes Viljandis asuvas kliinikus, kus töötavad erinevad professionaalid koos tiimina. Kodulehel (www.paljutervist.

Ühe suure osana oma tööpõllust nimetab ta inimeste hari­ mist ja koolitamist. Väga meel­ dib talle töötada peredega ja lastega, kelle toiduvalikuid õigele teele suunates võivad nad isegi oma vanematele abiks olla. Ta on näinud, kuidas tänapäeval paljud perekonnad on raskustes; ei ole haruldane pilt, kus vanemad töötavad välismaal ja laste järele vaatavad vanavanemad. Tuleb ette sedagi, et peredes ollakse kimpus alkoholiga ja laste jaoks ei jätku söögiraha… Õnneks on Eestis koolitoit tasuta, ja JoyceAnne’i sõnul on see väga hea ja tervislik. Koolis töötades nägi JoyceAnne, kui palju armastuse puudust esines lastel. Lastega rääkides tuli vahel välja, et mitte kunagi pole vanemad neile öelnud, kui palju nad neid armastavad, ja ega kallistamine ole ka Eestis tavapärane. Sellest võib tekkida ebakindlus enda suhtes. „Elame siiski hirmudel baseeruvas ühiskonnas – mida teised minust mõtlevad,“ märgib ta. „Püüan lastes neid barjääre muuta ja õpetada neil ennast ­armastama.“ Joyce nimetab, et Viljandis asuva Marya’s Angeltorium/ Health Home (kus ta praktiseerib) motoks on „Just do it, You can rise up!“ Seda on ta ise järginud ja julgustab ka teisi seda tegema. KAIRE TENSUDA

Tervitus Eesti Vabariigi 100. a juubeliaastapäevaks

Nr. 8

EESTI ELU reedel, 23. veebruaril 2018 — Friday, February 23, 2018

27

EESTI VABARIIK 100 S P ORT

Olümpiavõitjate suuskade eest hoolitsevad eestlased Sel nädalal PyeongChangi olümpiamängudel murdmaa­ suusatamise naiste paaris­ sprindi võitnud ameeriklan­ nade Jessica Digginsi ja Kikkan Randalli juures tööta­ vad hooldemeestena eestlased Marek Sander ja Oleg Ragilo. Nende osa ei saa medalivõidu juures alahinnata. Kolmandat hooaega ameeri­k­ laste tiimis viibiv, aga varem Eesti laskesuusatajaid aidanud Marek Sander valmistas ette Randalli suusad. Ta rääkis in­ tervjuus ERRile: „Ma ise olin staadionil ja tegin vahetusalas neid suuski. Ütlen paljudele inimestele, et selle emotsiooni nimel tasub elada.“ Randalli ja Digginsi võit oli ameeriklastele ajalooline, sest tegemist on neile esimese murdmaakullaga ja üldse alles teise medaliga. (ERR/EE)

Carmel Kallemaa tuli Miss Valentine’ilt medalitega Eestis neli päeva kestnud võimlemisturniiril Miss Va­­len­tine osalesid nii iluvõimlemise kui ka rühmvõimlemise tipp­ sportlased. Kau­geimad küla­lised tulid Aust­raa­liast, Ameerika Ühendriikidest ja Kanadast. Uue tulijana osa­lesid võistlustel Mongoolia iluvõimlejad. Käesoleva aasta turniir oli pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale ja üle 1000 võimleja 27 riigist said osa 100. ­aastapäevaks loodud etendusest. Finaalvõistlusel said Eesti iluvõimlejad kuldmedali (Vasi­ lina Kuksova lindikavas) ja kolm pronksmedalit (Vasilina Kuksova ja Carmel Kallemaa jagasid kohta pallikavas ning Carmel Kallemaa rõngakavaga). Mitmevõistluses oli eestlannadest parim Carmel Kallemaa, saavutades punktisummaga 54,850 viienda koha. (ERREE)

Vilnius saab Eesti sünnipäevaks sinimustvalgeks 24. veebruari õhtul ehib Vilnius end Eesti lipu värvidesse. Sinimustvalge rüü saavad Kolme Risti mägi ja mitmed sillad. Leedu suurvürstide ­ paleele heisatakse Eesti lipp ning kell 19.18 kõlab seal fanfaarimängija esituses Eesti hümn, et väljendada ühtekuuluvustunnet. Sel õhtul värvub sini­mustvalgeks veel üks Leedu sümboleid – kellatorn Kate­ draali väljakul. Sellega tervitab Leedu pealinn Eestit iseseisvuse sajandal sünnipäeval. Leedu 100. sünnipäev oli 16. veebruaril. (ERR/EE)

Sõnasäuts. Eesti ERRi üks populaarne rubriik on „Sõnasäuts“. Sel nädalal oli vaatluse all sõna EESTI. Eesti nime seostatakse kõige sagedamini Rooma ajaloolase Tacitusega, kes oma raamatus „Germania“ kirjeldas Suee­ bide mere taga elavat hõimu, keda ta nimetas „aestideks“. Eestlaste asuala hakati sõnaga Eesti(maa) tähistama alates 19. saj keskelt. Samal ajal võeti kasutusele ka sõna eestlased ja eesti keel, mis asendasid varasemad omanimetused maarahvas ja maakeel. Eestlaste hulgas juurutas nime Eesti Johann Voldemar Jannsen. 1918. aastal sai see Eesti ­riigi nimeks. (ERR/EE)

„Eesti kohanimeraamat“ nüüdsest ka veebis Eesti riigi 100. aastapäeva nädalal avati 2016. A ilmunud ja parima keeleteo auhinna saanud Eesti kohanimede kokkuvõtlik käsiraamat vee­ bis tasuta lugemiseks. Võrreldes paberväljaandega on sisu mõnevõrra uuendatud: arvesse on võetud 2017. a toimunud haldusreformi tule­ mu­ sed, st kõigi kohtade halduskuuluvus on esitatud reformijärgse seisuga; asulatele on jäetud näha ka reformieelne seis. Kokku on muutunud ligi 2/3 ­artiklite andmed. Külad, mille nimed haldusreformiga muudeti, on esitatud uute nimede all ja vahel on lisatud ka uue nime etümoloogia. Üksikud lisandunud ametlikud külad on saanud kirja oma nime all artiklitesse. Täiendatud on mõne nime etümoloogiat, nt Mulgimaa nime üle arutati 2017. a ilmunud artiklites, millest on tehtud kokkuvõte. Veebiversioonis võib näha ka kaarte, viipenimede jooniseid ja linke nimede allikaile. Lisaks on kättesaadav algne sõnaraamatu paberväljaanne PDFfailina. „Eesti kohanimeraamatu“ veebiversiooni aitas teoks teha Indrek Hein, see on leitav: http://www.eki.ee/dict/knr/

Kaitseliit avas Eesti juubeliaasta postmarkide seeria 26. jaanuari esitleti Tallinnas Rahvusraamatukogus Kaitse­ liidu 100. aastapäeva juubeli­ marki. Eesti Post/Omniva emissioo­ nikomisjoni otsusega oli Kaitse­ liit 100 postmark esimene Eesti juubeliaasta markide seerias. Neljapäeval esitleti Eesti Vaba­ riik 100 hõbemarki ja tulemas on mitmed teised 100. aastapäeva tähistavad postmargid. Nominaalväärtusega 0,65 € Kaitseliit 100 postmargi kujundas Lembit Lõhmus, tiraaž on 3000, margid on valminud trükikojas Vaba Maa. KAITSELIIT on Kaitse­ minis­ teeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväe­ liste harjutustega tegelev rii­ gikaitseorganisatsioon, mis täi­ dab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud üles­ andeid. KAITSELIIT on 1918. aasta 11. novembril riigikaitseorgani­ satsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane. Kaitseliit on avalik-õiguslik juriidiline isik. Kaitseliit on erakonnaväline organisatsioon. Erakondade ja muude poliitiliste ühenduste ning nende esindajate poliitiline tegevus Kaitseliidus on keela­ tud. KAITSELIITU kuulub üle 16 000 liikme. Koos Naiskodu­ kaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegevad 25 000 vabatahtlikku.

Suur huvi EV100 meenemündi vastu Eesti Panga muuseumipoodi müügile tulnud Eesti Vaba­ riigi 100. sünnipäevale pühen­ datud meenemündi tahtjatest moodustus neljapäeval pikk järjekord. Kullast meenemündi on kujundanud Tiiu Pirsko ja Mati Veermets. Mündil on kujutatud rahvuslille rukkilille ja Eesti vanimat geomeetrilist ornamenti, milles olevad sümbolid tähendavad täiuslikku õnne, arengut ja tasakaalu. Hõbedast meenemündi on kujundanud Margus Kadarik ja Toomas Niklus. Mündil on kujutatud Eesti sinimustvalget siluetti maakeral. Taevavõlvil on Kristjan Jaak Petersoni luu­ le­ read „Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida“. Kullast ja hõbedast ­ meenemündid on vermitud Leedu Rahapajas.

Õnnitleme kui tähistatakse iseseisvuspäeva!

Tervitus Eesti Vabariigi 100. a juubeliaastapäevaks

TORONTO EESTI PÜSSIJA PÜSTOLIKLUBI

Thomas A. Koger, B. COMM, CA, CBV

CHARTERED ACCOUNTANT Tel./Fax (416) 690-7717

Taaskasvamist ja õitsemist iseseisvale Eestile!

Eesti Liit Kanadas

28

EESTI ELU reedel, 23. veebruaril 2018 — Friday, February 23, 2018

Nr. 8

EESTI VABARIIK 100 „Mooskoka“… (Algus lk. 17)

Foto: major Ülo Isberg

Metsakalmistul meenutati riigijuhte Neljapäeval Metsakalmistul peetud mälestusteenistusel pandi Eesti riigijuhtide kal­ mudele Vabariigi Presidendi, riigikogu ja Vabariigi Valit­ suse poolt ühine pärg, mille leinalindile oli kirjutatud „Ees­i rahvalt“. Tseremoo­niast võtsid osa Vabariigi President Kersti Kaljulaid ja Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa. Riigikogu aseesimehe Enn Eesmaa sõnul avaldame me Eesti riigi 100. sünnipäeva eel lugupidamist ja erilist tänu nendele inimestele, kes erinevatel aegadel olid meie riigi tüüri juures ning andsid selle loo­ misse ja ülesehitamisse hinda-

matu panuse. Pärjad ja meenutushetked olid president Konstantin Pätsi perekonna rahulas, peaminister eksiilis Tõnis Kinti haual, peaminister eksiilis Aleksander Warma haual, riigivanem August Rei haual, Konstantin Koniku haual, president Lennart Meri haual, Riigikogu endise esimehe Ülo Nugise haual. Pärg asetati ka kenotaafile – üheksale teadmata hauas puhkavale riigivanemale: Friedrich Karl Akel, Ado Birk, Kaarel Eenpalu, Jüri Jaakson, Juhan Kukk, Heinrich Mark, Ants Piip, Jaan Teemant ja Jaan Tõnisson. (D/EE)

Vabariigi sünnipäevaks valmis sajandi šokolaad

lõpuni ise.

Vello ise usub, et kui ta suudab iseennast panna šokolaaditegemise sisse, tuleb ka ­ Šokolaadimeister Vello Koos­ tulemus. Ainuüksi šokolaadima, kes 40 aastat tagasi läks komme on Vello loomingus üle Kalevi kommivabrikusse me­ ­ 40 erineva maitse. haanikuks, omab tänapäeval Vabariigi aastapäevaks val­ väikeettevõtet, kus valmis ka mistas Vello kaks šokolaadi, kus juubelišokolaad. 1918. aasta retsepti järgi val­ Vellolt tellivad esinduskom- mistatud šokolaaditahvel on mikarbid vabariiki esindavad kõrvuti Karmelle šokolaadipoe kõrged riigiasutused. Koos tänase tipptootega. Sajandi poegade Kristjani ja Kaspariga šokolaad räägib loo sellest, kuion Vello ainus Eesti väiketootja, das on šokolaad saja aastaga kes teeb oma šokolaadi algusest muutunud. (ERR/EE)

ELAGU EESTI JA EESTLASED! Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga, mille alla Eesti pojad ühiselt võiks koonduda. Ühine neil olgu püüe ühes vennaarmuga, kostku võimsalt meie hüüe: ,,Eesti, Eesti, ela sa!“ MART, ELLE, PRIIT, TAAVO ja MARKUS ROSENBERG

Tervitus Eesti Vabariigi 100. a juubeliaastapäevaks PEOLAUDADE KORRALDAMINE ERINEVATEKS SÜNDMUSTEKS.

Sõbralik teenindamine eesti keeles.

Tel: 416-560-6842   Email: calis72@gmail.com

damisel. Hellakesed ja hundud proovisid samal ajal Kariina Järve juhendamisel väljas lõkke kohal magustoitu val­ ­ mistada, mis kohe ka kiiresti ära söödi. Õhtupimeduses toimunud ­pidulikul tõotuseandmisel Lem­ bitu ausamba ees said oma kaelarätikud kaela skaudid Joona Kasekamp, Kalle Mc­ Farlene, Sten Puust, Maxim Tamm ja Jaak Hemingway. Pärast õhtusööki oli kavas veel skautide ja gaidide tantsupidu, mis kestis hilisööni välja. Lumelaagris osalejate söö­ gimurede lahendamise eest hoolitses köögi meeskond eesotsas Angie Crossmaniga. Lume­ saanidega vedasid pakke sisse ja välja Allan Vessmann, Heiki Novek, Pearu Tamm, Andres Jeeger, Tohver Timusk, Martin Pede, Aleks Kivi ja David Hogg. Suusarada valmistas võistluseks ette Kaido Niper­ nado ja suusavõistlust organiseeris Elin Marley. Moose­ koka“ märkide eest hoolitses Ingrid Kütt. Saunamees oli Aleks Kivi, joogat juhendas Kristina Põldre. Jääsauna ehitasid vanemskaudid Eric Tiisleri ja Trevor Cross­ mani juhendamisel. Muidugi oli iga tegevuse juures veel abiks paljud muud vabatahtlikud – kõikidele suur tänu.

Suusarajal – nagu olümpiamängudel.

Suusavõistluse korraldaja Elin Marley ning laagri juhid Andres Jeeger ja Emma Soolepp.

Viimsi mõisas meenutati kindral Laidoneri Esmaspäeval, 12. veebruaril toimus Viimsi mõisas, kindral Johan Laidoneri kunagises kodus traditsiooniline kindrali sünniaastapäevale pühendatud mälestusloeng, sel korral juba üheteistkümnendat korda. Tänavune lektor oli Viimsi vallavanem, endine Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, kes kõneles teemal „Milline võiks olla Eesti Vabariigi teine aastasada?“. Alates 2008. a on mälestusloengu pidanud president Toomas Hendrik Ilves, kaitse­ minister Jaak Aaviksoo, professor Seppo Zetterberg, kindral Riho Terras, kindral Ants Laaneots, preester Vello Salo, massisuhtluse eriteadlased Raul Rebane ja Ilmar Raag.Kaks aastat tagasi kõneles kindrali ­s ünniaastapäeval semiootik Valdur Mikita teemal „Eesti kui maailmakultuuri taimelava“ ja eelmisel aastal ajaloodoktor Ago Pajur – „Konstantin Pätsi osa Eesti riigi sünniloos“. Vahetult enne loengut süüdati Viimsi mõisapargis Maria ja Johan Laidoneri mälestusmärgi juures küünlad. Viimsi valla ja Kindral Johan Laidoneri Seltsi nimel asetati monumendi juurde pärjad. Mälestusloengut ilmes­ tasid lühikontserdiga Peeter ja Pia Paemurru.

Hellakesed ja hundud proovisid samal ajal Kariina Järve juhendamisel väljas lõkke kohal magustoitu valmistada, mis kohe ka kiiresti ära söödi.

Kõige nooremad osavõtjad said laagrialale vahvas suusakelgus/ -saanis.

Nr. 8

EESTI ELU reedel, 23. veebruaril 2018 — Friday, February 23, 2018

29

EESTI VABARIIK 100 PRESSITEADE

Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus

Meile armas

5.02.2018

ärkamisaja üheks keskuseks, kuhu oli koondunud eestlaste Maarja lugude kogumine ärkamisaegne vaimuelu. A.H. Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus Willigerode andis mõnda aega kogub mälestusi/lugusid seoses välja ajalehte ,,Tallorahwa oma kirikuhoone ja koguduse- Postimees”, kirjutas laule, juhtis ga. Kirja pandud lugu/mälestus pasunakoori ning oli ka esimese võib olla isiklik, kellegi teise Eesti üldlaulupeo (1869) korraljutustuse põhjal või lihtsalt dustoimkonna president. 17. juunil 1869 (vkj) toimus mõni koguduse keskel toimu­ nud sündmus. Loo pikkus ei ole üldlaulupeo ühendkoori esi­ oluline, oluline on sisu ja sünd- mene kokkulaulmine ja pea­ mus ise. Küll võiks olla lugu proov just Tartu Maarja kirikus. võimalikult täpselt ja detailselt Maarja kiriku tornist hüüdsid kirjutatud, andmaks piisavat Väägvere pasunakoori helid ka ülevaadet ka ajast, mil lugu juh- laulupeo avatuks. Kirik sai tegutseda pool aastus. Mida põhjalikum, isiklikum ja faktirohkem, seda hinnalisem tat vähem kui 100 aastat. Teise on see Tartu Maarja kiriku maailmasõja ajal, 12. juulil kogudusele ja sihtasutusele. 1941 pommitasid Nõukogude Lugusid ootame nii kaugemast väed Tartut. Tules hävis mitusada hoonet, nende hulgas Maarja kui lähemast minevikust. Tartu Maarja Kiriku Siht­ - kirik. Hävisid ka kiriku hoones a­ sutus soovib lugudest kokku asunud muuseum ja väärtuslik panna raamatu, mida kinkida ta- arhiiv. Teise maailmasõja ajal ega astatud Tartu Maarja kiriku ni­ avamise puhul ning muudel järel ei antud okupatsioo­ tänuüritustel. Lisaks planeeri- võimude poolt kogudusele luba takse Maarja kiriku ajaloo tee- oma kodukirikut taastada. 1956. malist konverentsi, kus samuti aastal andsid Tartu linna­võimud lugusid tutvustatakse. Kui kirju- kirikuhoone varemed Eesti taja ei soovi oma loo avaldamist Põllumajandus­a kadee­m iale raamatus ega konverentsil, siis (EPA) ja sinna ehitati võimla. palun sellekohane märge lisada Torni kaks säilinud kivikorrust lammutati. Spordi­kompleks val­ loo juurde. Maarja kiriku ja koguduse mis 1961. a ning tegutses võimajalugu on uuritud suhteliselt lana kuni 2009. aastani, mil ülikooli uus vähe ning antud lugudega valmis Eesti Maa­ saame koguda kokku olulisi kil- spordihoone. Kogudus sai kirikuhoone tade kiriku ja koguduse loost. Nüüd on igaühel, kes on Tartu gasi 2008. a, kuid sporti tehti Maarja kirikuga seotud olnud, hoones veel aastajagu pärast võimalus uurimustöösse oma seda. Juba 2003. aastal loodi EELK Tartu Maarja koguduse panus anda. Lugude kirja panemiseks on ja EELK Tartu Praostkonna koostatud ka abistavad küsi- poolt Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus eesmärgiga taastada mused: 1. Kuidas olete seotud Tartu Tartu Maarja kirik. Aadressil Pepleri 1 asuva Maarja kirikuga? Maarja kiriku välisilme taas2. Kas lugu juhtus Teie või tatakse endisel kujul. Sise­lahen­ mõne Teie lähedasega? dus on modernne ja võimaldab 3.  Kes veel on selle looga seolisaks koguduse jumalateenistud, kas Teil on võimalik lugu tuslikule tegevusele pakkuda ühiselt kirja panna? ruume ka konverentsideks, lau4. Millal Teie lugu aset leidis? latuste vastuvõttudeks, peie­ Teile teada oleva täpsusega, kas laudadeks, ringi- ja huvitegevu­ päev, kuu, aasta, aastakümme. seks, laste- ja noortetööks, 5. Millised emotsioonid on teil kogukonna kooskäimisteks, seoses aset leidnud looga? kontsertideks, plaadiesitlusteks 6. Kas Teil on loo illustreeri­ jne. Kirikuhoones leiavad koha miseks pilte/jooniseid/esemeid/ ka kolumbaarium ja väljarentivms või on Teil endast jt teis­ miseks mõeldud büroopinnad. test asjaosalistest mõni pilt? Kirikuhoonesse ehitatakse kontLugusid oodatakse 2018. sertorel ning ajalooväljapaneku aasta jooksul. ja näitustega jäädvustatakse Maarja koguduse ja kiriku tegeIgaühel on võimalus olla vuse rikkalik pärand läbi eesti kirikuehitaja rahva kultuuriloo. Tartu Maarja Kiriku Siht­­ 2017. aastaks on valminud a­sutus kogub ka sihtotstarbelisi KOKO Arhitektide poolt ehitusannetusi kiriku taastamiseks projekt, kiriku taastamist toetaSwedbanki kontole EE132200 vad Tartu linn ja ümberkaudsed 221021269201. vallad ning suur hulk häid inimesi oma annetustega. Kirik kui usu-, vaimuelu- ja 2018. aastal alustab Tartu kogukonnakeskus Maarja Kiriku Sihtasutus oma 19. sajandi keskel oli Maarja kiriku vundamenditöödega. kirik ja kogudus Tartu ainus Lisainfo, kontakt ja lugude saateestlaste kogudus. 1857-1885 mine: Silvia Leiaru, Tartu oli koguduse õpetajaks praost ja Maarja Kiriku SA juhataja kirikunõunik dr. Adalbert Hugo +372 5665 0956, silvia.leiaru@ Willigerode. Tema ajal oli eelk.ee, tartumaarja.eelk.ee, Maarja kirik Eesti ,,esimese” Õpetaja 5, Tartu 51003

Maret Viikna sündinud 27. oktoobril 1915 Eestis lahkus vaikselt 21. veebruaril 1918 Suomi-Koti eakatekodus Torontos

Riigikantselei kuulutab välja stipendiumikonkursi Eesti riigijuhtide elu ja tegevuse uurijatele Riigikantselei koostöös Rah­ vusarhiiviga kuulutab saabu­ va vabariigi aastapäeva puhul välja stipendiumikonkursi „Eesti riigijuhid 1918– 1940/1944“. Võidupühaks antakse välja 25 tuhande euro suurune stipendium Eesti riigijuhtide elu ja tegevuse uurimiseks. Stipendiumi eesmärk on toetada eestikeelset uurimistööd Eesti riigivanematest ja pea­ ministritest aastatel 1918– 1940/1944. Stipendiumi saab taotleda Ado Birki, Jüri Jaaksoni, Juhan Kuke, Otto Strandmani ja Jüri Uluotsa elu ja tegevuse uurimiseks. Stipendiumi võivad taotleda kõik ajalooalase teadusliku uurimistöö kogemust omavad isikud. Stipendiumi taotlemiseks tuleb Rahvusarhiivile 10. maiks 2018 esitada avaldus, elulookirjeldus isiku- ja kontaktandmetega, seniste uuri­ muste ja publikatsioonide nimekiri ning lühike põhjendus koos uurimistöö ideekavandi, kasuta­ tavate allikate ülevaate ja töö valmimise ajakavaga. Stipendiumitaotluste läbivaa­ tamiseks ja stipendiumisaajate otsustamiseks moodustab rii­ giarhivaar teadusekspertidest koosneva stipendiumikomisjoni. Stipendiumi saaja kuulutab rii­ gikantselei välja võidupühaks, 23. juuniks. Riigikantselei asutas stipendiumi „Eesti riigijuhid 1918– 1940/1944“ 2007. aastal. Stipendiumikomisjoni heakskiidu saanud käsikirjad avalda­ takse Eesti riigimeeste elulugude sarjas, mille on asutanud Rahvusarhiiv. 2008. aastal anti stipendium professor Jüri Antile August Rei tegevuse uurimiseks, kelle kohta valminud monograafiat Tellige endale Välis-Eesti ajaleht

Sündmuste kalender

„August Rei – Eesti riigimees, poliitik, diplomaat“ esitleti 2012. aastal ning see oli riigimeeste elulugude sarja esimene raamat. 2012. aastal pälvis stipendiumi Indrek Paavle Otto Tiefi akadeemilise biograafia koostamiseks. Raamat avaldati 2014. aasta sügisel, kui möödus 70 aastat Tiefi valitsuse moodustamisest. 2013. aastal anti välja kaks stipendiumi: Toomas Karja­ härmile ja Ago Pajurile Kons­ tantin Pätsi ning Krista Arule Jaan Tõnissoni akadeemiliste biograafiate koostamiseks. Konstantin Pätsi kohta valmi­ nud tööd esitletakse 23. veeb­ ruaril Pärnus EV100 juubeli­ nädala raamides ning Jaan Tõnissoni kohta valminud tööd detsembris tema 150. sünni­ aastapäeva puhul. 2014. aastal sai stipendiumi Ivo Juurvee Kaarel Eenpalu akadeemilise biograafia koostamiseks ning see töö saab valmis sellel aastal. 2015. aastal sai stipendiumi Priit Rohtmets Friedrich Akeli ja 2016. aastal Hent Kalmo Ants Piibu akadeemilise bio­ graafia koostamiseks, mõlemad tööd valmivad 2019. aastal. 2017. aasta stipendiumi sai Mari-Leen Tammela Jaan Teemanti akadeemilise biograafia koostamiseks, kelle töö valmib aastal 2020. Stipendiumikonkursi statuut: http://www.riigikantselei.ee/et/ stipendium Stipendiumi taotlemiseks vajalikud materjalid tuleb Rah­ vusarhiivile saata elektrooniliselt e-posti aadressile rahvusarhiiv[at]ra[dot]ee või posti teel aadressile Nooruse 3, 50411 Tartu.

• Reedel, 23. veebr. kl 6 õ EV100 JUUBELIBALL Hamiltoni Eesti Seltsi korraldusel. Carmen’s Ban­ quet Centre, 1520 Stone Church Rd. E., Hamilton. • Laup., 24. veebr. EESTI VABA­ RIIK 100: SAJANDI JUUBELI­ PIDU TORONTOS. Kogunemine kl 10 h Raekoja platsil, Eesti lipu heiskamine ja rongkäik Sheraton Centre’isse, kus toimub perekondlik rahvapidu. • Laup., 24. veebr. kl 5 õ ES­ TONIA 100 INDEPENDENCE DAY BALL, Britannia Ballroom, Sheraton Vancouver Airport Hotel, 7551 Westminster Hwy, Richmond, BC. • Laup., 24. veebr. kl 6 õ EESTI VABARIIK 100 TÄHISTAMINE Eesti Kodus. • Laup., 24. veebr. kl 7 õ EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVA GALA Toronto Eesti Majas. • Pühap., 25. veebr. kl 11 h EESTI VABARIIGI 100.a. OI­­ KUMEENILINE TÄNUJUMALA­ TEENISTUS Toronto Eesti Baptisti Koguduses. • Kolmap., 28. veebr. kl 6 õ (uus kuupäev ja kellaaeg!) fotograafide KRISTEN DOBBINI ja TOOMAS VOLKMANNI KAKSIKFOTO­ NÄITUSE „Elukaare kaks otsa“ avamine Tartu College’is. • Kolmap., 28. veebr. kl 7 õ VEMU EESTIKEELSE RAA­ MATUKLUBI kohtumine Tartu College’is, kõne all MART SAN­ DERI ajalooline romaan „Litsid“. • Reedel, 2. märtsil kl 7 õ KONTSERT: ANSAMBEL VÕLU­ KEELED Eestist Tartu College’is. • Neljap., 8. märtsil kl 7 õ LOENG Tartu College’is. ANNE AGUR „Management of Joint Pain Using Ultrasound Guided Nerve Blocks and Ablations“. • Kolmap., 14. märtsil kl 7 õ EESTI KESKUSE PROJEKTI KOOSOLEK Eesti Majas. • Kolmap., 4. apr. kl 7 õ EESTI KESKUSE PROJEKTI KOOSOLEK Eesti Majas. • Kolmap., 24. mai — esmasp., 29. mai EESTI MUUSIKA NÄDAL Toronto kontserdipaikades. • Reede, 29. juuni — pühap., 1. juuli SEEDRIORU SUVIHARI. LAULUPÄEV 30. juunil. • Pühap., 8. juulist — laup., 4. augustini SEEDRIORU SUVE­ KODU.

— hea teabeallikas igale vanusegrupile!

30

EESTI ELU reedel, 23. veebruaril 2018 — Friday, February 23, 2018

Nr. 8

Mälestame kurbuses meie armast õpetajat ja saatjat Helmi Betlemi laulustuudio päevilt

ARMAST ÕE MEEST JA SUGULAST

Charles Kipper’it

Charles Kipperit

ELNA LIBE ESTRA TOOMPUU-VÄLI

mälestavad sügavas leinas   EPP VINKMAN perekonnaga    ENN ja LEMMI TAMMARU perekonnaga MATI ja CAROL TAMMARU perekonnaga REET TRIEFELDT perekonnaga

Südamlik kaastunne MAILE ja ELLILE

Lahkus Seedrioru sõber

Puhka rahus, armas Charles

Charles Kipper LAHKUS MEIE KALLIS EMA, VANAEMA JA VANAVANAEMA

Mälestavad leinas    SEEDRIORU JUHATUS JA PERE

Linda Ristmägi-Järvis sündinud TAHK sündinud 31. juulil 1928 Hiiumaal surnud 19. veebruaril 2018 Torontos

Mälestame meie armast tädi ja naiseõde

Linda Järvis’t

JUTA perega REIN VIVIEN perega

HEINO MIHKELSON ÜLO ja CARLA perega ristitütar SUSANNE ja SCOTT perega EDMUND ja JANE perega MALLE ja JAIME perega MART ja TANYA perega

LAHKUS MEIE ARMAS ÕDE JA TÄDI Puhka rahus!

Linda Ristmägi-Järvis ELVI perega ENDEL perega ARNO perega

Lahkus meist meie armas kodukülanaaber, kõikide meie südamesõber

Linda Tahk Järvis Mälestame leinas ja südamlik kaastunne Sinu omastele ja järeletulijatele

MÄLESTAME KALLIST ISA, VENDA JA SUGULAST

Arno Koppel’it sündinud 21. märtsil 1931 Tõstamaal Eestis surnud 18. veebruaril 2018 Bramptonis

Puhka rahus oma väsimustest

TOIVO KARJAMA VIVI KIVI AINO ja PAUL LAANVERE ELNA ja VIKTOR LIBE ERNA MADVARK ANNE ja JIM MIHKLEPP TAIT ARTUR OHA LEIDA PAJUR ASTA VALVUR

Sügavas leinas    poeg PETER õde TIIU perekonnaga Rootsis SUSAN TIIA

Lahkus meie hulgast

Linda Järvis

Mälestame kurbuses kallist onu ja vanaonu

Arno Koppel’it Südamlik kaastunne pojale PEETRILE HEIKKI ja HELEN LEMBI perega TIIU perega IMBI perega ROBERT perega

Tutvu • Loe  • Kommenteeri

www.eestielu.ca

Mälestab    EESTI KODU PERE

Nr. 8

EESTI ELU reedel, 23. veebruaril 2018 — Friday, February 23, 2018

KIRIKUD EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee

Haapsalus avati vabariigi sünnipäevanädalal lipuväljak Teisipäeva keskpäeval juhatas kirikukellade mäng sisse Haapsalu lossiplatsil avaliku vabaõhuaktuse ja lipuväljaku piduliku avamise. Kõnedega esinesid peaminister Jüri Ratas, Haapsalu voli­ kogu esimees Jaanus Karilaid ning praost Leevi Reinaru. Ajaloolisi sündmusi meenutas Lääne maleva teavituspealik Heiki Magnus. Kaitseväe or­ kestri saatel avati lipuväljakul ka EV100 mälestustahvel. Lipuväljakul meenutati, et kuigi iseseisvusmanifesti ette­ lugemiseni Haapsalus 100 aasta eest ei jõutud, teatas just selles paigas 1. Eesti polgu juht Ernst Põdder Saksa väekoondise ülemale, et Eesti on vaba. (ERR/EE)

25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172. Juhatuse esinaine Riina Klaas, tel 416-444-5613, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Pühapäeval, 25. veebruaril kell 1.30 pl Eesti Vabariigi 100. aastapäeva TÄNUJUMALA­ TEENISTUS. Solist Monika Zerbe. Vana-Andrese koguduse segakoor Heli Tenno juhatusel. Kla­ veril Asta Ballstadt. Orelil Juha Tikkanen. KIRIKUKOHV. Esmaspäeval, 26. veebruaril kell 3 pl Eesti Vabariigi 100. aas­tapäeva TÄNU­KUM­MAR­ DUS Soome Kodus. Vana-And­ rese segakoor Heli Tenno juhatusel. Klaveril Asta Ballstadt. Sõna Eerik Purje. Õpetaja Kalle Ka­ dakas.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Pastor Jüri Puusaag Tel 416-750-1381, mobiil 647-822-4148 email: puusaag@rogers.com Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde Pühapäeval, 25. veebruaril kell 11.00 EV 100. AASTAPÄEVA OIKUMEENILINE JUMALA­­T­ EENISTUS. Jutlus piiskop Tiit Salumäe. Eesti koguduste vaimulikud. Koondkoor „Toronto Eesti Kooride Lauljad“ Eesti ansambel „Võlukeeled“. Pianist P. Kaups. Organist K. Hartley. Järgneb KOHVILAUD. Pühapäeval, 4. märtsil kell 11.00 JUMALATEENISTUS. E. Paivel, J. Puusaag. Issanda surma mälestamine. Pianist P. Kaups. Pühapäeval, 11. märtsil kell 11.00 JUMALATEENISTUS. P. Wilbiks, J. Puusaag. Solist Mi­ kaela Boutilier. Pianist P. Kaups. Kolmapäeval, 14. märtsil kell 15.00 PIIBLITUND EHATARES. J. Puusaag. Pühapäeval, 18. märtsil kell 11.00 JUMALATEENISTUS. K. Süld, J. Puusaag. Pianist P. Kaups. Pühapäeval, 25. märtsil kell 11.00 PALMIPUUDEPÜHA JUMALATEENITUS. K. Medri, J. Puusaag. Duett. Pianist P. Kaups. Pühapäeval, 25. märtsil kell 15.00 PALMIPUUDEPÜHA JU­ MALATEENISTUS EHATARES. J. Puusaag.

MATUSEBÜROO

R.S. KANE LTD. 6150 Yonge Street (lõunapool Steeles Avenue’d) North York, Ontario M2N 3W9

Tel. 416-221-1159 Pikaajalised kogemused eestlaste teenindamisel Mõõdukad hinnad

Foto: Ilme Lillevars

Koguduse kantselei on avatud E 9.00-14.00, K 13.00-18.00, N 9.00-14.00. Muudel aegadel vastuvõtt eelneval kokkuleppel. Pühapäeval, 25. veebruaril kell 11.00 EESTI VABARIIGI 100. aastapäeva OIKUMEENILINE JU­­MALATEENISTUS Toronto Eesti Baptistikoguduse kirikus. Jutlustab EELK piiskop Tiit Salumäe. Kaasa teenivad eesti koguduste vaimulikud. Teisipäeval, 27. veebruaril kell 11.00 EELK Põhja-Ameerika Praostkonna sinodipäeva ARMU­ LAUAGA AVAPALVUS. Teenivad piiskop Tiit Salumäe ja praost Mart Salumäe. Eelteated: Pühapäeval, 4. märtsil kell 10.30 ÜHINE JUMALATEE­ NISTUS koos Päästearmeega. Rohkesti muusikat. Arhiivitoimkonna kokku­ saamised esmaspäeviti kl 10-14. Naisringi kokkusaamised iga kuu esimesel kolmapäeval kell 12.00. Palume koguduse liikmetel, kelle aadress on möödunud aasta jooksul muutunud, teatada sellest koguduse kantseleisse tel. 416483-5847 või e-posti aadressil: stpeterstoronto@rogers.com.

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS

Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik

31

Charles Kipper saadeti viimsele teele Laupäeval, 17.veebruaril k.a. saadeti Toronto Baptisti­kiri­ kust viimsele teele armastatud dirigent, maestro Charles Kipper. Südamliku ja rohke muusikaga hüvastijätu-teenis­ tuse, kus auvalves olid korpo­ ratsioonikaaslased Korp! Fra­ ternitas Esticast, viis läbi Charlesi kodukoguduse pastor Jüri Puusaag. Südamliku järelehüüde ütles

Märtsis jõuab Eestis kinolinadele film Eesti esimesest ümberilma purjetajast Alates 14. märtsist jõuab kinodesse üle Eesti Jaanis Valgu dokumentaalfilm „Ahto. Unistuste jaht“. See on film Ahto Valterist, suurelt unistajast, seiklejast ja meremehest, kelle ümbermaailmareis omanimelisel purjelaeval paneb noored poisid janunema seikluste järele, naissoo õhates armastuskirju kirjutama ning ajakirjanikud enda järel jooksma. Värvikas teekond ümber maailma avaneb tänu peategelase ja tema isa päevikutele ning tänu unikaalsetele filmikaadritele, mis reisi jooksul filmilindile jäädvustatud. Film toob vaataja silme ette ühe mehe elu ja meremeheks kasvamise loo, tema kujunemis­ protsessi selleks, kes ta oli ning maailma, millega tal tuli rinda pista, et selleni jõuda Filmi stsenarist ja režissöör on Jaanis Valk, operaator Erik Norkroos, monteerijad Erik Norkroos, Kersti Miilen ja Jaanis Valk, helirežissöör Horret Kuus, produtsent Erik Nork­ roos. Filmi on tootnud Rühm Pluss Null. (PM/EE)

oma isale Elli Kipper (vt. tänase lehe ingliskeelses osas lk 23). Charles Kipper sängitati York kalmistule. Baptistikoguduse allsaalis toimunud koosviibimisel, mida ­ juhatas Avo Kittask, said oma mõtteid ja häid sõnu lahkunu mälestuseks öelda kõik soovijad. Toronto Eesti Meeskoor, kelle dirigendiks Charles Kipper pikki aastaid oli, laulis nii mälestusteenistusel, kal­ mistul muldasängitamise tseremoonial kui ka peiedel. Alljärgnevalt on ära toodud järelehüüe Eesti Meestelaulu Seltsilt: Austatud Charles Kipperi lähedased ja austatud Toronto Eesti Meeskoor. Meie kõigi armsa Eestimaa juubeli eel lahkus meie seast üks erakordne Eesti mees.... Mees, kes oma elu pühendas muusikale. Pûhendas oma kooridele. Selliseid inimesi, kes

jagavad oma headust, oma oskusi oma tõekspidamisi ja ­ armastust ei ole meie hulgas ­ väga palju. Charles oli just selline mees ja mul on suur ­ rõõm olnud temaga tuttav olla ja oli au olla tema kolleeg Kahju, et see tee otsa sai, kuid rõõmustagem, et saime olla osa tema elust. Eesti Meestelaulu Seltsi nimel avaldan sügavat kaastunnet Charles Kipperi lesele, kõigile omastele ja austatud Toronto Eesti meeskoori lauljatele selle valusa kaotuse puhul. Kõigile Eesti ühiskonna inimestele kes olid selle haruldase inimesega seotud. Usun, et kindlasti oleks Charles sellel Eestile tähtsal päeval hüüdnud – elagu Eesti!!! Oleme leinas koos teiega... Sügava kummardusega HIRVO SURVA Eesti Meestelaulu Seltsi juhatuse esimees

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $130.—; Poolaastas $70.—; Veerandaastas $39.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: Aastas $165.00, poolaastas $88.00 ja veerandaastas $49.00. USA-s: aastas $185.00; poolaastas $101.00; veerandaastas $57.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $260.00; poolaastas $135.00; veerandaastas $72.00. Hinnad arvestatud Kanada dollarites. Pangatshekk või rahakaart kirjutada EESTI ELU nimele. Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga. Tellimine on: uus ❑   uuendus ❑

OPTOMETRIST

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Dr. Kristel Toomsalu

Aadress: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2425 Bloor St. West

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

416-604-4688

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

32

EESTI ELU reedel, 23. veebruaril 2018 — Friday, February 23, 2018

Nr. 8

EESTI VABARIIK 100 Eesti Maja loob töögrupi aktsiate registreerimis­prot­sessi ülevaatamiseks

Tallinna lennujaama saabudes tekkib kohe soe tunne silmates neid ilusaid maast-laeni plakateid, mis tervitavad külalisi ning juhivad tähelepanu sellele tähtsale päevale Eesti Vabariigi elus. Foto: V. Rannu

Esmaspäeval, 12. vee­ bruaril 2018.a. toimus Eesti Maja aktsio­ näride koosolek 958 Broad­ view Avenue suures saalis. Koosoleku algus oli välja kuu­ lutatud kella 18.30-ks, kuid ei alanud enne kuni kell 21.00 tänu ebatavaliselt aeganõud­ vale registreerimisprotsessile. Eesti Maja nõukogu siirad vabandused kadumaläinud aja eest. Hindame kõrgelt igaühe mõistvat suhtumist erakordselt pikaks veninud õhtu suhtes. Põhiprobleem oli WiFi kadu­ mine suures saalis, mille põhjuseks oli Wifi modemite varu­ süsteemi akude altvedamine. Varusüsteemi juhtmed olid valesti ühendatud ning esmas­ ­ päeva pealelõunal kulunud aeg selle lahendamiseks tähendas seda, et aega ei olnud kõiki kolme arvutit seadistada. Teisisõnu, kolme registreerimisarvuti asemel olime sunnitud töötama vaid ühega. Sellele lisandus asjaolu, et laekuvate volituste arv oli ligi 20% suurem kui viimase aasta­ kümne jooksul nähtu. Protsess, mis oleks pidanud piirduma 45 minutiga, kujunes 2.5 tunni pikkuseks kannatuste rajaks. Eesti Maja on ette võtnud vajalike süsteemide ülevaatamise ja testimise, et registreerimine sujuks tulevikus plaanikohaselt.

Koolikoori info

Armas Maiste Klaverikontsert 11. märtsil Armas Maiste viimane soo­ loklaverikontsert toimub püha­ päeval, 11. märtsil 2018 kell 2 p.l. Christ Churchis, 101 Symmes, Aylmer (Gatineau) Quebec. Suureparane võimalus veel kuulda Armase klassikalist ja džässi klaverimängu. Kontserdile järgneb kohv ja kringel.

Armsad noored ja vanemad! Suur tänu kõigile, kes näitasid huvi ja registreerisid Toronto Eesti Koolikoori järgmiseks üldlaulupeoks. Kahjuks ei saa me hetkeseisuga koolikooriga laulupeole kandideerida. XXVII laulu- ja XX tantsupidu toimub 4. – 7. juulil, 2019. Laulupeo registreerimise tähtaeg – 1. märts 2018. Miinu­ mumarv – 16 lauljat kooris, lastekoori vanus 10 – 16.a. Kuigi meil on küllalt lapsi ­registreerinud, ei ole need sobivas vanuses, et mahtuda reeglitesse. Samuti puuduvad hetkel koorijuht ja saatja. Senine koorijuht Reet teatas, et peab väikese vahe võtma, sest on seda suurt koormat kandnud alates 2004.a. Lisaks kaotasime ootamatult maestro Charles Kipperi, kes oli koolikoori saatja 2007.a. saadik. Lahendus praegu: Ööbiku koor ja koori juhatus on olukorrast teadlik ja võtab koolikoori vanemaid lauljaid oma koori. Ööbik harjutab kl 7 esmaspäevaõhtuti Tartu Col­ lege’is. OLULINE 1.  Registreerida Ööbikuga enne kuu lõpu 28. veebruari 2. Maksta Ööbiku liikmemaksu, väiksem ,,prorated“ summa 3.  Alata märtsis harjutustega 4. Maksta 15 eurot Ööbikule laulupeo registreerimiseks.

Mendelssohni koor esitab Arvo Pärdi muusikat

McMasteri ülikooli kammerorkestri kontsert „Baltic Brilliance“ 11. märtsil

Mainekale muusikaauhinnale nomineeritud Toronto Men­ dels­ sohni koor Noel Edisoni McMasteri ülikooli kammerdirigendikäe all esitab märtsi orkestri selle aasta esimene alguses toimuvatel kontser­ kontsert „Baltic Brilliance“ tidel Arvo Pärdi muusikat. toimub pühapäeval, 11. märtsil Esitamisele tuleb Arvo Pärdi kl 3 p.l. McMaster ülikooli „Berliner Messe“, samuti kan- kontserdisaalis L. R. Wilson takse ette James MacMillani Hall’i peakorrusel, 1280 Main „Seven Last Words from the Street West, Hamilton. Cross“. Esitamisele tulevad eesti, läti Kontserdid, kus kaasa teeb ja leedu ning skandinaavia heka keelpilliorkester, toimuvad 6. liloojate teosed. Kontserdiga ja 7. märtsil kl 7.30 õ Holy tõstetakse esile kolme balti riigi Trinity kirikys (10 Trinity Sq; 100. sünnipäeva, samuti Soome Eaton Centre’i juures). 100. a juubelit 2017.a detsemb­ Piletid Vox Tix’i kaudu. Info ris. ja piletid ka: https://www.­ Parkimine maa-aluses gatmchoir.org/201718-season/ raažis. Piletid uksel. macmillan-and-part/

Kingitus…

Kaks päeva tagasi sai eesti Elu toimetus postkasti avades ootamatu ja väga armsa üllatuskingituse osaliseks. Pakikest ümbrispaberist välja võttes tuli esile vahva kujundusega karbike, millel EV100 logo ja põnevust tekitav kiri „YUMMY QUESTIONS“. Karbikese kaant avades ilmus aga tore Eesti kaardi kontuur, mida näete juuresoleval fotol. Igal üksikult pakitud šokolaadi ümbrispaberil küsimused ja teisel pool ka vastused Eesti kohta. Karbi enda ümbrispaberi siseosas veelgi lisaküsimusi ja –infot. Eesti Elu toimetus tänab väga kingituse saatjat Mart Vainu’t ja loodab lähemas tulevikus teda tutvustada ning saada vastus küsimusele, kust tuli vahva idee magusaid küsimusi esitada. (PS Toimetus pole veel mängimist alustanud ja seetõttu ei tea, kui magusasti maitsevad vastused.)