Juhatuse koosolek

Kõigepealt avati Kuristiku 7 renoveeritud majaosa, kus asub eraldi sissepääsuga korter. Tulevikus on sinna planeeritud jahimeeste seltsi jahiteaduse osakond. Praegu oodatakse sellele pinnale aga üürnikku.

Margus Puust andis ülevaate kohtumisest keskkonnaministriga, kelle sõnul kavatseb riigikogu muuta jahiseaduse kasutusõiguse lepingute (KÕL) osa. EJS-i asepresident Toomas Kõuhkna rääkis, et riigikogu jahimeeste toetusrühmal puudub teave jahiseaduse avamise kohta. Jahimeeste toetusrühma seisukoht on, et jahiseaduse avamiseks pole piisavat põhjust, kui 328 jahipiirkonnast neljal-viiel jahtkonnal on probleeme, konflikte või lahendamist vajavaid küsimusi. Toomas Kõuhkna kõneles ka kohtumisest Ühinenud Metsaomanike MTÜ-ga. Lähipäevil on oodata nende vastust EJS-i ettepanekutele.

Tiit Tammsaar selgitas, kuidas riigikogus seaduseelnõusid menetletakse ja millele tuleks tähelepanu pöörata. Endrik Raun rääkis kohtumisest keskkonnaministriga Läänemaal. Minister rõhutas kaht küsimust: KÕL-ide pikendamise aeg ja teiste seltside õigus osaleda pikendamisel. Jaak Volmeri arvates võiks jahindusnõukogud edasi tegutseda, kui koos on vajalik protsent, milles kokku lepiti. Ühiselt asuti seisukohale, et jahindusnõukogude töö peaks jätkuma, nagu minister kohtumisel EJS-i esindajatega lubas.

Juhatuse liikmed otsustasid saata ministeeriumile kirja, milles palutakse seaduses ettenähtud KÕL-i protsessi jätkata. Ei ole mõtet takistada jahindusnõukogude tööd, kui konflikte ega probleeme pole ja kokkulepped on täidetud.

Tegevjuht Tõnis Korts tutvustas raamatupidamise aastaaruannet 2021. Juhatus otsustas esitada selle volikogule. Kolmandal lugemisel oli 2022. aasta eelarve, mis samuti esitatakse volikogule. Kinnitati volikogu päevakord.

Tehti ülevaade kindlustusühistu ÜKS tegevusest. Ühistu juhataja Tarmo Lääne oli koostanud ettekande.

Priit Vahtramäe rääkis, mis osutab sellele, et põdrapopulatsioon on kiiresti vähenemas. (Vt pikemalt lk 37-39 Priit Vahtramäe „Tähelepanekuid põdrajahi uue hooaja eel“.)

Jaanus Põldmaa sõnutsi on vaja, et iga jahimees mõistaks põdra majandamise vajalikkust. Juhatuse liikmete ettepanekul tuleks seltsi liikmetele koostada asjakohane kokkuvõte. Ühe variandina pakuti välja salvestada sobiva sisuga podcast. Me ei tohi unustada, kui palju vasikaid langeb karude ja huntide saagiks.

Endrik Rauna sõnul pooldatakse jahindus- nõukogus riiklikke soovitusi, jahimeestega ei olda nõus, pigem võetakse aluseks keskkonnaagentuuri (KAUR) numbrid. Peaks saama selgeks, kas KAUR-i andmetes on arvestatud ka kaitsealasid, mis ei kuulu jahipiirkondade koosseisu.

Juulis toimuvad jahindusnõukogud ja EJS esitab oma soovitused maakondade kaupa. Põtrade küttimise küsimus lisatakse volikogu päevakorda. EJS-i juhatuse ettepanek on küttida põtru 4000 ringis ja rääkida sel teemal läbi ka KAUR-iga.

Andres Lillemäe rääkis, et kennelliidu juurde moodustati jahikoerte töörühm. Jahikoerte asjus kaasa rääkimiseks peaks EJS olema kennelliidu liige. Juhatus langetab otsuse koosolekul septembris, esialgu liikmeks astumist ei pooldatud. Enne septembrit peaks kohtuma jahikoerte tõuühinguga.

Andres Lillemäe sõnul on Eesti jahitrofeede eksperdid käinud koos ja jõudnud ühiste reeglite kehtestamiseni. Samuti on otsustatud, et trofeede hindamise tasu võiks olla ühesugune. Selgitusi jagasid ka Ive Kuningas ja Jaak Volmer. Juhatuse otsustas kinnitada reeglid koos väikeste parandustega ja trofeede hindamise tasuks määrati kümme eurot trofee kohta.

Järgmine koosolek toimub 14. septembril.

Ida-Viru jahimeeste seltsi majas hinnati 2. aprillil jahitrofeesid.

Mõõtmisele oli toodud seitse metskitsesarve, kaksteist põdrasarve, kolm punahirvesarve, kaks metsseakihva, neli koprakoljut, üks šaakalikolju, kaks rebasekoljut ja üheksa kährikkoerakoljut ning valgesabahirve ja Euroopa mufloni sarved. Lisaks üks karunahk ja kaks hundinahka. Hinnati 45 trofeed, millest 38 olid medaliväärsed.

Trofee-ekspertidena hindasid Peeter Hussar, Tõnis Hiielaid ja Anne Reitel, lisaks olid hindamisel abiks Ida-Virumaa jahimehed Meelis Mägi ja Andres Tooming.

Aitäh mõõtjatele ja kõigile, kes oma trofeed hindamisele tõid! Hindamistulemusi näeb kodulehelt. Trofee-eksperdid hindasid Ida-Virumaal kokku 45 trodeed, 38 neist olid medaliväärsed. Paremalt Andres Tooming, Anne Reitel, Meelis Mägi ja Tõnis Hiiesalu.

Foto EJS

Kohal olid peaaegu kõik tunnistusega eksperdid. Arutati päevakajalisi küsimusi. Keskkonnainvesteeringute keskusest (KIK) enam toetust ei saa, seega peavad seltsi lepingupartnerid ise hakkama maakondades trofeede mõõtmist korraldama. Eksperte on piisavalt. Eesmärk on, et tulevikus jõuaks maakonnad ära hinnata kõik kütitud trofeed, nagu seda tehakse Saaremaal.

Korraldati metskitse-, mufloni-, metssea- ja punahirvetrofeede mõõtmise koolitus, sest ajaga on nende trofeede mõõtmine paljuski muutunud.

Karukaamera vahendusel saab kaasa elada aasta looma tegemistele Järvamaal Väätsal, kus möödunud aastal kohati erakordselt palju karusid ja nähti ohtrasti nende tegevuse jälgi.

Tänavu kannab karu aasta looma tiitlit, paraku õnnestub vähestel seda suursugust looma oma silmaga näha. Seetõttu seadiski RMK veebikaamera karurohkesse piirkonda, et igaüks saaks mesikäpa tegutsemist reaalajas ohutult vaadata. „Tõenäosus kaamera ees karuisendeid näha on siin piirkonnas kindlasti suur. Sel aastal peaks Järvamaa metsades veelgi rohkem karusid ringi luusima, sest karuemasid on siin hinnanguliselt kümmekond, kellel sündisid pojad selle aasta alguses. Harilikult on pesakonnas kaks-kolm poega, harvem ka viis. Seega peaks ligi 25 kolme kuu vanust karutitte praegu kuskil siinsetes metsades ja lagendikel oma ema sabas maailma avastama,“ rääkis zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt.

Karu tegemisi saab jälgida riigimetsa YouTube’i kanalil. Samal kanalil näeb ka ülekannet RMK Tartu taimlas pesitsevatest kanakullidest.

Foto Luua metsanduskool

Metsloomade põhjustatud liiklusõnnetused on sagedased, seetõttu otsustas Luua metsanduskool liituda If Kindlustuse ja Eesti jahimeeste seltsi koordineeritava projektiga „Ulukid teel“.

Jõhvi‒Tartu maantee neljakilomeetrisele lõigule paigaldati 4. aprillil reflektorid, mis peegeldavad hämaras ja pimedas lähenevate autotulede valgust. Loom märkab lähenevat sõidukit ega jookse loodetavasti autole ette. „Hoides aastas ära kas või ühe õnnetuse sellel teelõigul, on ettevõtmine korda läinud,“ leiavad Luua metsanduskooli esindajad.

Edaspidi saab tõenduspõhiste teadmiste toel langetada otsuseid, kuidas hoida ära suuri kahjusid põllumajandusele ja suunata hanelisi looduslikele toitumisaladele.

Mitmeaastane uuring põhineb uuringukaval, mille koostamisel on arvestatud ka välisriikide uuringuid, tegevuskavasid ja haneliste heidutamise kogemusi. „Paljud uurijad on rõhutanud, et ka kõige efektiivsemad heidutusviisid ei vähenda lindude arvukust uuritud aladel täielikult ega igaveseks. Seega on kõige tõhusam kombineerida erinevaid heidutusviise ja kasutada neid vaheldumisi,“ sõnas keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Uuringu käigus võib Harjumaal Ida-Harju jahipiirkonnas Pirita ja Jägala jõe vahel selgelt piiritletud alal ja kokkulepitud meetoditel heidutada hanelisi ka letaalselt nendel põldudel, mille omanikega on sõlmitud kokkulepped. Nimetatud alal tohib 2. maist kuni 16. maini küttida kokku kuni 150 hanelist: rabahane, suur-laukhane, kanada laglet või valgepõsk-laglet.

Tõnu Talvi sõnul räägitakse üha enam sellest, et hanedega seotud konflikte ei ole kasvavate populatsioonide tõttu võimalik muul moel lahendada kui populatsiooni arvukust kontrollides. „See peaks aga toimuma rahvusvahelises koostöös. Uuringutes rõhutatakse, et haneliste letaalset heidutust ei tohiks lubada ega rakendada kergekäeliselt: osa ühiskonna huvirühmi on selle vastu, kui pole selget tõestust, et see on hädavajalik ja ohutu. Tuleb ka arvestada, et traditsiooniline sügisene hanejaht aitab samuti säilitada haneliste inimpelglikkust ja ohjata nende arvukust. See võimalus on jäetud senini paljuski kasutamata,“ möönis ta.

Haneliste heidutamise uuring algab esimesel aastal väiksemas mahus. Uuringu kavaga saab tutvuda Eesti jahimeeste seltsi kodulehel.

Rändlindude tõttu kahju saanud põllumehel on võimalik kahjudest teavitada keskkonnaametit ja saada hüvitist. Keskkonnaamet hüvitab põllukultuuridele rändlindude tekitatud kahjud looduskaitseseaduse järgi, makstes ühele kahjusaajale ühes kalendriaastas hüvitist kuni 3200 eurot.

Foto Shutterstock

Hallhülge küttimismaht on Eestis jaotatud kolme piirkonna vahel. Kuni 35 isendit tohib küttida Liivi lahes, kümme saarte põhja- ja läänerannikul ning kümme Soome lahes. Erinevalt varasematest aastatest võib algaval jahihooajal hülgekahjude ennetamiseks hallhülgeid küttida ka jahipiirkondadega külgnevatel veekogu osadel, mis jäävad väljapoole jahipiirkonda. Kaitsealadel ei ole hülgejaht lubatud.

Läänemeres elab ligikaudu 30 000 hallhüljest. Kevadsuvisel lennuloendusel 2021 loendati Eesti lesilates 5898 karva vahetavat hüljest, mis on viimase 20 aasta suurim hulk hallhülgeid. „Eesti hallhülgepopulatsiooni seisund on viimastel aastatel järjest paranenud. Nii nagu eelmisel aastal on tänavugi lennuloenduste järgi hallhülge arvukus suurenenud eelkõige Saaremaa lääneosas ja Hiiumaa põhjaosas,“ ütles keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik.

Hallhülgepopulatsioon ei ole nimetatud piirkondades paikne ja küttimismahtu on jaotatud paljuski kohalike inimeste huve silmas pidades, seega on keskkonnaametil õigus jahiaja lõpu poole küttimismaht piirkondade vahel vajaduse korral ümber jagada.

Hallhülgeid lubatakse taas küttida, sest jahiga saab reguleerida liigi asurkonna arvukust, mis aitab mõningal määral kaasa kutselisel kalapüügil tekkivate kahjustuste ennetamisele. Mullu maksti 19 rannakalurile hüljeste lõhutud püügivahendite eest hüvitist kogusummas 25 252 eurot. „Lisaks kahjude ennetamisele soovitakse hallhülge küttimisega talletada ka sellega seotud jahitraditsioone ja kultuuripärandit traditsioonilistes hülgejahipiirkondades, näiteks Liivi lahes Kihnu saare lähistel. Samal ajal ei tohi küttimine kahjustada hallhülgeasurkonna elujõulisust ja hüljeste arvukus peab püsima heal tasemel,“ sõnas Margo Tannik.

Hallhülge jahiperiood kestab 15. aprillist 31. detsembrini.

Sünnipäevale saabus üle 330 külalise. Kõik jahtkonnad ja koostööpartnerid said tänukirja ja väikese meene. Anti üle traditsioonilised hooaja parimate trofeede tahvlid. Pidu pole paar aastat saanud toimuda, seega loeti ette ka kahe eelmise hooaja parimate trofeede omanike nimed.

Eesti jahimeeste seltsi tervitused ja õnnitlused edastas Andres Lillemäe. Ajaloomeenutusi jagas PJS-i pikaaegne juht Rein Reitel. Välja oli pandud ka arhiivinurgake, mis kajastas möödunud 55 aastat. EJS-i poolt tuli põlvalasi õnnitlema tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe. Kohalikke jahimehi tänas ja õnnitles Põlva jahiseltsi juhatuse liige Tiit Rammul.

Fotod EJS

„Trofeekütt 2019“ tiitlid: Teet Peedu (parim rebane), Meigo Kaare (sokk), Kristjan Ige (kobras) tunnustuse vastu võtnud elukaaslane Ene Valgemäe, kelle panus trofee saamisloos ponud mitte väike, Toomas Jalakas (mäger), Kaido Kaasik. „Trofeekütt 2021“ tiitlid (vasakult): Ive Kuningas, Jüri Kaju (kährik), Janno Vahter (sokk), Uno Nõgu (rebane).

Ive Kuningas näitamas Jüri Kajult kingituseks saadud rebasenahkseid kindaid - väärtustame jahisaaki!

SJS-i juhatuse esimees Kaido Kaasik ja tegevjuht Ive Kuningas.

Eesti jahimeeste selts (EJS) on kuulutanud 2022. aasta „Väärtusta jahisaaki!“ aastaks, seetõttu kutsuti kandma jahisaagist valmistatud rõivaid ja ehteid.

Sünnipäevale kogunes ligi 200 inimest. SJS-i juhatuse esimees Kaido Kaasik märkis oma kõnes, et seltsi asutamise ajal oli põhiline jahiuluk veel jänes, nüüdseks aga on olukord looduses muutunud. Saare maakonda asustatud suurulukid on ennast hästi sisse seadnud ja pakuvad tihedat konkurentsi põllumeestele. Küttimisest on saanud suuresti kohustus, et ohjata ulukite arvukust. Kaido Kaasik kiitis jahimehi, kes oma ülesannet tõsiselt võtavad. Samuti on hea meel, et eelmisel aastal valmis maakonnas PRIA toel üsna mitu ulukite esmakäitlushoonet, mis aitavad jahisaaki väärindada.

Kaido Kaasik andis EJS-i esindajale Tõnis Kortsule üle SJS-i sünnipäeva ja EJS-i teemaaasta puhul valminud põlle. Korts tõi pidulistele tervitusi EJS-i poolt, rääkis jahisaagi väärtustamise vajalikkusest ja kiitis Saaremaa jahimehi, kes on tugevalt toetanud Ukraina abistamist.

Üle anti tänukirju. Kaks aastat ei ole koroona tõttu selliseid üritusi toimunud, sestap tuli tänada suisa kolme aasta eest korraga. Saarte jahimeeste 29. kokkutuleku korraldamise eest Kõljalas tänati Kaali ja Pihtla jahiseltse. Tänati ka neid, kes on teinud varem tänuväärset tööd jahiseltsi juhtimisel.

Foto EJS

Eesti jahimeeste seltsi (EJS) trofeekataloog on nüüd müügil.

Kataloogist leiab 2019.‒2021. aastal hinnatud trofeed. Trofeekataloogi saab kätte EJS-i majast Tallinnas. Hind viis eurot. Kontaktisik Lea Truska, ejs@ejs.ee või tel 602 5970.

Alanud on ühisuuring, millega soovitakse välja selgitada ühiskonna suhtumine suurkiskjatesse (hunt, pruunkaru ja ilves) kolmes Balti riigis. Palume jahimeestel esindusliku ülevaate saamiseks aktiivselt osaleda!

Uuring toimub veebiküsitlusena, mille leiab Eesti jahimeeste seltsi (EJS) kodulehelt.

Uuringuga üritatakse hõlmata võimalikult palju huvirühmi, et saada täielikum ülevaade inimeste suhtumisest. Ameti või hobi tõttu puutuvad jahimehed tõenäolisemalt kokku suurkiskjatega, seega on nende arvamus väga vajalik.

Ühisuuringu tulemused aitavad kaasa suurkiskjate teaduspõhisele majandamisele ja suurkiskjate ning inimese konfliktide vähendamisele.

Viimane taoline uuring tehti Balti riikides 2005.‒2006. aastal, kuid nii ühiskonnas kui ka looduses on selle ajaga toimunud palju muutusi, mis võivad mõjutada inimeste ja kiskjate suhteid ja laiemalt ka ühiskonna suhtumist suurkiskjatesse.

Uuringu korraldavad Tartu ülikooli terioloogia õppetool, maaülikooli metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetool, Läti riiklik metsauuringute instituut Silava ning loodusuuringute keskus Leedus.

Koosolekut juhtis Hiiumaa jahimeeste seltsi juhatuse esimees Andres Onemar. Koosolekul osalesid Rauno Veeroja ja Peep Männil keskkonnaagentuurist (KAUR), Aimar Rakko ja Margo Tannik keskonnaametist (KeA), Olev Kalda, Helen Prommik ja Harles Kaup põllumajandus- ja toiduametist (PTA), Andres Onemar, Jaak Volmer, Priit Vahtramäe, Endrik Raun ja Tõnis Korts Eesti jahimeeste seltsist (EJS) ning Jaanus Põldmaa esindas põllumajandustootjaid.

PTA ülevaate seakatkust tegi Helen Prommik. Harles Kaup tunnustas Diana ja Leva jahiseltside head tööd. Tõnis Korts tuletas meelde, et EJS on Jahise programmi arenduses paigutanud kaartidele info sigalate paiknemise kohta. Sealt saab iga selts täpselt teada, kus sigalad asuvad ja millised on nende ohupiirkonnad.

Rauno Veeroja tegi kokkuvõtte metssigade küttimisest. Tema sõnul oli asurkonna suurus 2021. aasta alguses 12 000 kuni 13 000 isendit. Sügiseks 2021 oli asurkond umbes 25 000 isendit. Metssigu kütiti 11 401 (81% määratust).

EJS-i ettekande tegi juhatuse liige Priit Vahtramäe. Metssea arvukus on viimase kahe aasta jooksul märgatavalt suurenenud ja võrreldes 2019. jahihooajaga kahekordistus kütitud metssigade arv 2020. aastal. Ta analüüsis näidete ja eelnevate aastate võrdluste alusel, mis tegelikult toimus. Ei ole juhuslik, et 2/3 maakondadest ei suutnud etteantud küttimismahtu täita. Arutleti võimalike karistuste üle. Ent ei saa karistada jahiseltsi, kui pole midagi küttida. Samuti ei saa karistada neid, kes on ära küttinud kõik nähtavad metssead või kui soovitatav asustustihedus on saavutatud. Ükski jahindusnõukogu pole teinud senini otsust, et metssead on jäetud küttimata põhjuseta.

PTA esindaja Olev Kalda rõhutas, et eesmärk on hoida metssigade arvukus võimalikult väike, aga tagada populatsiooni säilimine. Pole tõhusamat viisi kui küttimine, seetõttu on vaja jätkata aktiivset küttimist.

Andres Onemar tegi ettepaneku, et talitada võiks nii, nagu lepiti kokku Hiiumaa koosolekul. Jahindusnõukogud peavad vajadusel otsuseid muutma. Selleks oleks mõistlik teha detsembri lõpus vahekokkuvõte. Käskkirjas tuleks esialgsed mahud määrata ja hiljem vaadata, kuidas asjad tegelikult lähevad. Kui selgub, et kohustus on liiga suur, siis vähendatakse maakonna limiiti.

Otsustati toetada sigade Aafrika katku käskkirja muutmist kaheetapiliseks. Koosoleku lõpus tänas PTA esindaja Olev Kalda jahimehi tubli panuse eest ja avaldas lootust, et hea koostöö jätkub.

Foto EJS

Koosolekul osalesid (vasakult eest) Priit Vahtramäe, Endrik Raun, Helen Prommik, Jaak Volmer, Margo Tannik, Peep Männil, Rauno Veeroja, Olev Kalda, Harles Kaup, Jaanus Põldmaa, Andres Onemar.

Kevadel on üha enam liikvel metsloomi, nende seas suurkiskjaid. Karude ja huntide rüüstetöö ennetamiseks soovitab keskkonnaamet loomaomanikel ja mesinikel oma vara kiskjatõrjeaedadega kindlustada ning piirata ka teisi lihtsaid toidu leidmise võimalusi.

Hõlpsasti kättesaadav toit meelitab metsloomi inimese lähedusse. Nii on selgi aastal juba juhtunud, et karu on käinud mesila kallal või hunt leidnud kerge kõhutäie kaitseta lambakarjast.

Rüüstetöö tagajärgedega tegelemise asemel on mõistlik probleeme ennetada. „Et karul ei oleks lihtne mesitarusid lõhkuda ega hunt kipuks loomakarja murdma, soovitame tarud ja karjamaad ümbritseda kiskjatõrjeaedadega, millel korralikud elektrikarjused. Need annavad kiskjatele selge sõnumi, et see vara kuulub kellelegi teisele ja neil ei ole sealt kerget kõhutäit loota. Nii ei kujune aja jooksul ka lihtsa saagiga harjuvaid nuhtlusisendeid,“ ütles keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Kiskjakahjude ennetamise kulutusi hüvitab keskkonnaamet kuni 50% ulatuses.

Eelmisel aastal riigile teada antud kiskjakahjude juhtumite eest hüvitab keskkonnaamet kahjustusi kokku vähemalt 302 025 euro ulatuses, sellest 222 717 eurot makstakse karukahjude ja 79 212 eurot eelmisel aastal tekkinud hundikahjude leevendamiseks. Ilvesega tekkis karjakasvatajatel konflikte väga vähe.

Mesinikele korvatud karukahjude summad on võrreldes paari eelmise aastaga suurenenud. Enim teatati ametile mesitarude rüüstamistest Harju, Põlva, Valga ja Viljandi maakonna mesilates. Lisaks mesitarude rüüstamisele murdsid karud Harjumaal vähemalt 27 lammast ja Lääne-Virumaal ühe vasika.

Hundikahjude eest on hüvitiste taotlused võrreldes varasemate aastatega märgatavalt vähenenud. Kõige enam makstakse hundikahjuhüvitisi Rapla, Viljandi ja Järva maakonna lambakasvatajatele. Lisaks lammastele langes möödunud aastal hundi saagiks vähemalt 22 vasikat, neli kodukitse, kolm koera ja üks poni.

Karukahjude kasvu taga on selgelt karude arvukuse suurenemine. Aastate jooksul on suurenenud ka mesinike hulk ja nende teadlikkus kiskjakahjude kompenseerimisest. „Karude tekitatud kahjusid hüvitame mesinikele täies mahus. Näiteks 2021. aastal mesinikele tekitatud kahjude eest maksame lähinädalal hüvitisi välja 194 164 eurot. Pruunkaru on levinud kogu Eesti mandriosas, seega esines ka kahjustusi kogu maal. Eks kahjud esine ikka seal, kus karu ja mesitarud kokku saavad,“ tähendas Tõnu Talvi.

Karusid meelitavad inimeste juurde ka näiteks avatud kompostikastid või muud kättesaadavad toidujäätmed. Samuti võivad karusid elamute juurde meelitada lähedalasuvasse metsatukka söögiks viidud õunad, pirnid ning loomakasvatuses tekkivad jäätmed. Koduõuedel ja nende lähedal tasub vältida ka teisi lihtsaid toidu leidmise võimalusi, et karud ei hakkaks inimeste koduümbruses sagedamini liikuma.

Foto Shutterstock

Hundi murtud kari- ja lemmikloomade arv oli mullu viimase kümnendi väikseim. Samuti ei tekkinud 2021. aastal erinevalt mõnest eelmisest aastast üheski konkreetses piirkonnas ulatuslikke üksteisele järgnevaid lammaste murdmise seeriaid. „Meie rahvusloom hoidis eelmisel aastal kariloomade ja koertega taktitundelist suhet ning põhjustas loomaomanikele oluliselt vähem tuska kui varem. Kindlasti saab selle taga näha korralike kiskjatõrjeaedade ja karjakaitsekoerte tõhusat mõju, aga ka nuhtlusisendite küttimist. Loodetavasti arenevad need suhted nii mõistlikult edasi,“ sõnas Tõnu Talvi.

Keskkonnaamet tuletab meelde tõsiasja, et metsloomad käituvad instinktide järgi. Kui nende rajale satub ahvatlev ja kergesti kättesaadav saak, siis ei jäta nad võimalust kasutamata. „Nii nagu inimene lukustab auto ja kodu ega jäta rahakotti lohakalt laokile, tuleks ka mesila- ja loomaomanikel vara kahjustamist ennetada. Kaitseta jäetud vara kahjustamise eest ei ole mõistlik metsloomi süüdistada,“ ütles Tõnu Talvi lõpetuseks.

TEKST ANDRES LILLEMÄE

Poolas Varssavis toimus 5. ja 6. aprillil FACE aastakoosolek, kus Eesti jahimeeste seltsi (EJS) esindas tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe.

Viimasel ajal on Euroopa Komisjon lisaks suurkiskjatele hakanud suurt tähelepanu pöörama ka linnujahile. Nimelt on valminud nimekiri, mille alusel tahetakse piirata või üldse ära keelata 33 linnuliigi jaht.

Esimesena oleks läinud juba sel aastal löögi alla turteltuvi. Kogu Euroopas peetakse turteltuvijahti kümnes riigis. Ülejäänud maades seda lindu ei esine või on teda vähe, et jahiulukite nimekirja ta ei kuulu. FACE palus kõigil liikmesriikidel teha toetuskirju turteltuvijahi kaitseks. FACE looduskaitse peaspetsialistil Cy Griffinil oligi tuua meeldiv teade, et kõik liikmesorganisatsioonid avaldasid toetust turteltuvijahiks hoolimata sellest, kas neil on seda lindu või mitte. Omasid ei jäeta üksi.

Sellel taustal on piinlik rääkida EJS-i eelmisest üldkogust, kes vibukütid ripakile jättis. Minule ei meeldi näiteks rästaste või lõokeste jaht Lõuna-Euroopas, kuid ma ei hääleta kunagi selle vastu, sest tegemist on jahimeestega. Võib-olla mõnele prantslasele ei meeldi näiteks meie hundijaht? Lõpptulemusena jäi turteltuvijaht alles.

Järgmisena on päevakorras hahk. Meil seda jahti ei peeta, aga kui soomlased või taanlased paluvad meilt abikätt, siis EJS FACE aastakoosolek Varssavis.

kindlasti teotab neid. Kuluaarides on olnud veel juttu laanepüüst, põldpüüst, soopardist.

Toon veel kord paralleeli Paides toimunud EJS-i koosolekuga, kus üks Eestis tuntud jahimees hõikas kõva häälega, et neid vibujahimehi on nii vähe, miks me peame nende poolt olema. Nii võib öelda, et ka linnujahimehi on meil võrreldes teistega vähe. Kas jätame nüüd nemad samuti üksi? FACE toonitab, et omasid ei jäeta.

Eraldi küsimus oli ka jaht suurkiskjatele. Kogu Euroopas on suuri probleeme eriti huntidega. Kahjud farmeritele on tohutud. Küsimust on mitu korda arutanud ka Euroopa Liidu põllumajanduskomisjon. Lähitulevikus vaadatakse läbi elupaigadirektiiv.

Skulptor Milos Szöke (paremalt teine) koos valitsuse liikme, linnapea ning muuseumi esindajatega linti lahti lõikamas.

Foto Skuptor Milos Szöke

Maailma jahi- ja loodusnäituse „One with nature“ sümbol, leidsarvedest hirveskulptuur, jõudis Helikoni lossi muuseumi parki, kuhu see jääb püsiva eksponaadina.

Maailmanäituse esindaja ja valitsuse liige Zoltan Kovacs peab leidsarvede skulptuuri mullu Budapestis toimunud näituse kõige suuremaks sümboliks. Tema sõnul on see nii mahult kui ka formaadilt ülemaailmne sensatsioon, samal ajal ka Ungari jahiseltside ja jahikultuuri ühtsuse sümbol.

Skulptor Miklós Szőke selgitas, et hirvepea skulptuuris on kasutatud kümme tonni sarvi ning 20 tonni terast, see on 15 meetrit kõrge ja 22 meetrit lai.

FACE kommunikatsiooni töörühma veebikoosolek oli 24. mail.

FACE kavatseb peagi korraldada kampaania, millega kogutakse allkirju jahipidamise toetuseks. Selle põhjus on, et Euroopa Liidu institutsioonid ei ole piisavalt ega õiglaselt arvestanud viimasel ajal jahimeeste huvidega. Samuti kogub FACE kampaania jaoks rahalist toetust liikmesriikidelt. Võimalusel kogutakse allkirju ka suurematel jahiüritustel.

FACE kommunikatsiooniosakonna juht Alessio Borello näitas osalejatele, kuidas kampaania koduleht hakkab välja nägema. Mõte on teha see tavakülastajale võimalikult lihtsaks ja tõlkida Euroopa keeltesse.

Mai alguses avastati esimene sigade Aafrika katku (SAK) juhtum Rooma eeslinna rahvuspargis.

Senini on Itaalia veterinaaramet kinnitanud neli katkujuhtumit Rooma lähistelt. Kõik leiti dell’Insugherata rahvuspargist. Rahvuspark on ligi 800 hektarit suur ja tuntud selle poolest, et seal liigub palju metssigu, kirjutas 13. mail Pigprogress.

Rooma linnametnikud moodustasid komitee, et leida olukorrale lahendus. Rahvuspargi lähedal asub ligi 650 seaga farm.

Roomas on probleem metssigade suurenenud populatsiooniga. Metssigu nähakse tihti Rooma tänavatel ja nad on põhjustanud liiklusõnnetusi.

Seakatk levib ka riigi põhjaosas. Veterinaaride sõnul on leitud 118 seakatku nakatunud siga, 69 neist Piedmonti piirkonnas, 46 Liguria ja 4 Lazio piirkonnas.

Paraku kahjustavad nüüd Brüsseli hiljutised sammud edukat süsteemi. Euroopa Komisjon algatas Läti vastu ametliku rikkumismenetluse seoses Euraasia ilvese eduka majandamisega. See üllatas paljusid. Komisjoni hinnangul ei saa rangelt kaitstav liik olla samas kategoorias jahiulukitega ja kutsub seetõttu Lätit üles muutma oma seadusi.

Läti ilvepopulatsioon on riikliku tegevuskava järgi püsinud terve ja soodsas looduskaitselises seisundis. See on seotud kogu Baltimaade ilvesepopulatsiooni säilimisega. Läti tegevuskavas on vajalikke soovitusi ka mõne jahipiirangu reguleerimiseks. Vajadusel võib piiranguid vähendada. Senine tegevusplaan on olnud väga edukas. Euroopa Komisjon soovitas seda eelmises rangelt kaitstavate liikide juhtdokumendis isegi kui parima tava näidet.

Euroopa Komisjoni survel ei andnud Läti valitsus 2021. aasta detsembris välja ilvesejahi lube. Hiljuti eemaldas Läti valitsus ilvese ka jahieeskirjast ja määras ta rangelt kaitstavate liikide nimekirja. Läti maapiirkondade huvirühmad on praegu ilvesepopulatsiooni säilimise pärast ülimalt mures. Varem hindasid seda liiki kõrgelt ka jahimehed, kes tegelesid aktiivselt seire ja konfliktide vähendamisega.

Foto Shutterstock

Tupikseis ilvese majandamisel

„Oleme jõudnud ummikseisu ja kahjuks on ainus kaotaja selles Läti ilves,“ ütles FACE president Torbjörn Larsson, kes väljendas pettumust Euroopa Komisjonis. „See tekitab viha, nähes, kuidas Euroopa Komisjon kutsub Lätit üles muutma oma edukat majandamiskava, mida maapiirkondade huvirühmad aktiivselt toetavad ja mis annab edukaid looduskaitselisi tulemusi sel ajal, kui Euroopa ei suuda säilitada bioloogilist mitmekesisust,“ nentis Larsson.

Linda Dombrovska Läti jahimeeste seltsist väljendas jahiseltskonna nimel suurt muret. „Meie ilvese tegevuskava on aastaid edukalt suurendanud ilvesepopulatsiooni ja põhimõtteliselt ühegi konfliktita taganud aktsepteeritavuse,“ märkis Dombrovska. „Regulaarse seire ja jahimeeste rahalise panuse tõttu on ilves Lätis enim uuritud imetaja. Nüüd aga on ühe põhjendamatu otsusega see kõik kõrvaldatud. Konfliktide arv suureneb.“

Ilveste arvukuse suurenemine ja konfliktide väike arv tõestas, et Läti ilveste tegevuskava oli üks edukamaid suurkiskjate majandamissüsteeme Euroopas. See näitab ilmekalt, et peamiste sidusrühmade toetatud majandamisviis toetab kaitse-eesmärke. Seetõttu kutsub FACE Brüsseli ja Läti poliitikakujundajaid üles tagama, et ilveste kaitse ei jääks bürokraatia hammasrataste vahele.

Suurkiskjate poliitika

Ligikaudu 1600 isendiga on praegu ilvesepopulatsiooni seisund Lätis viimasel saja aasta kõige soodsam. Näha on kasvavat populatsiooni ja levilat. Ilvese elupaik, tulevikuväljavaated ja üldine kaitsestaatus on soodsad. Kui ilvesejaht oli seaduslik ja hästi reguleeritud, siis on ilveste ja maapiirkonna huvirühmade (põllumehed, jahimehed) konfliktioht väike.

Euroopa Komisjon on viimasel ajal suurkiskjate majandamisel Euroopas rangem kui varem. See on tekitanud suurt muret Euroopa suurimates maaelu sidusrühmades, kes väidavad, et see pole inimeste ega suurkiskjate kaitse pikaajalistes huvides. Euroopa Komisjoni tegevus on vastuolus ka liikmesriikide varasemate taotlustega, mis on nõudnud elupaikade direktiivi rakendamisel suuremat paindlikkust.