Väikekiskjate arvukuse piiramine rannaniitudel ja laidudel

ja laidudel TEKST JAANUS VAIKSOO FOTOD JAANUS VAIKSOO, ERAKOGU

Keskkonnaameti koordineeritud katseprojekt „Väikekiskjate arvukuse reguleerimine liigikaitseliselt olulistel rannaniitudel“ käivitus 1. veebruaril. Eesmärk on parandada rannaniitude linnustiku pesitsustingimusi Lääne-, Hiiu- ja Muhumaal.

See on Euroopa Liidu suurema LIFE-projekti „Loodusrikas Eesti“ üks osa, millega toetatakse rannaniitude taastamist Lääne-Eestis. Laiendatakse niidupindala ja võetakse maha niite ümbritsevaid kuivi puistuid. Mida rohkem on niidualadel puutukkasid ja põõsastikke, seda sobivam on ala ka rebastele ja kährikutele.

Tartu ülikooli doktorandi, looduskaitsebioloogi Triin Kaasiku eelneval kolmel aastal Lääne- ja Hiiumaal korraldatud teadusuuringu tulemused on olnud kurvad: pesarüüste tagajärjel hävib koguni 86% maaspesitsevate lindude pesadest. See tähendab, et populatsioonide taastootmine ei ole jätkusuutlik ja mitu kohalikku asurkonda on hävimisohus.

Uuringust selgus, et väikekiskjatest on ülekaalukalt peamine lindude pesarüüstaja rebane, Läänemaal ka šaakal. Seetõttu kaasas keskkonnaamet katseprojekti partneriks Eesti jahimeeste seltsi, kes aitas korraldada rebase,

Triin Kaasiku otsib niidukahlajate pesi Haeska rannaniidul.

šaakali ja kähriku küttimist. Projektis osalesid Haapsalu, Tuudi ja Massu jahiselts Läänemaalt, Suuremõisa ja Emmaste jahiselts Hiiumaalt ning Muhu jahiselts. Nende ülesanne oli pidada vastavalt jahieeskirjale veebruaris ja märtsis rebase-, šaakali- ja kährikujahti teadlaste välja valitud rannaniitudel, kus asusid niidukahlajate kevadised pesitsusalad.

Kohalikud jahimehed liitusid projektiga heal meelel. Nad on aastatega märganud, kui palju rebaseid ja kährikuid kevaditi rannaniitudel liigub. Näiteks püüdis Tuudi jahiseltsi jahimees ja veisekasvataja Argo Hein Keemu rannaniitude lähedastest metsatukkadest veebruaris puuriga 11 kährikut ja ühe rebase, Emmaste jahimehed Paavo Pruuli eestvedamisel küttisid uuringuala ümbrusest veebruarist märtsini seitse rebast ja kolm kährikut, Massu jahimehed püüdsid Matsalu lahe lõunakaldalt Metsküla uuringualalt kastlõksuga kaks rebast ja kuus kährikut, millele lisandus veel varasemast jahihooajast neli šaakalit ning kaks rebast. Need on vaid mõned näited.

Põhjalikuma ülevaate kõigist katseprojekti aladest, küttimistulemustest ja uuringust esitame Eesti Jahimehe järgmises numbris. Siis on selgunud ka Triin Kaasiku aprillist juunini toimunud niidukahlajate pesitsuse jälgimise tulemused. Ootame neid huviga, et saada teada, kas väikekiskjate küttimine toob suurele pesarüüstele loodetud leevendust. Igal juhul on kogu rannaniitude projektil suur looduskaitseline väärtus.

Suur tänu kõigile projektis osalenud jahiseltsidele ja jahimeestele: Hiiumaa jahimeeste selts (Anu Sarapuu), Suuremõisa jahtkond (Janno Üksik), Emmaste jahtkond (Paavo Pruul); Läänemaa jahindusklubi (Endrik Raun), Haapsalu jahiselts (Olev Peetris), Tuudi jahiselts (Raivo Volman), Massu jahiselts (Veiko Laev) ja Muhu jahiselts (Aarne Jõgi).

Siinkohal on sobiv koht soovida õnne ka Triin Kaasikule, kes 24. mail kaitses Tartu ülikoolis teemakohase doktoritöö „A wader perspective to Boreal Baltic coastal grasslands: from habitat availability to breeding site selection and nest survival“ („Pesitsevad kahlajad Läänemere rannaniitudel: elupaiga ulatus ja valik ning pesade ellujäämus“). Juhendaja oli kaasprofessor Riinu Rannap, oponent Veli-Matti Pakanen Oulu ülikoolist.

Sel kevadel tellis keskkonnaamet lindude pesitsemise kaitseks Lääne-Eesti ja Pärnumaa laidudel jahiseltsidelt väikekiskjate küttimise. Keskkonnaamet on laidudel jahti korraldanud juba aastaid, see toimub pärast jääminekut, et küttida laidudele elama jäänud rebased, mingid, kährikud või ka šaakalid, kes põhjustavad pesitsevatele lindudele väga suurt kahju.

Keskkonnaameti ja Eesti jahimeeste seltsi lepingu kohaselt küttisid jahiseltsid väikekiskjaid järgmistel laidudel: Kumari, Pihlalaid, Papilaid, Kõbajalaid, Hiiumaa laiud (Öakse, Aukland, Kõrgelaid ja Hanerahu), Varbla laiud (Selglaid, Piiukaarelaid, Pihelgalaid, Kitselaid) ja Laidu saar.

Kumari laiult (Haapsalu JS) ja Kõbajalaiult (Massu JS) kütiti üks rebane, Selglaiult (Vana-Varbla JS) kaks rebast, Pihlalaiult viis rebast (pesakond) (Saarte JS-i Metsküla jahipiirkond).

Laidudel käisid jahil Saarte jahimeeste seltsi Metsküla ja Võhma jahipiirkond, Haapsalu jahiselts, Massu jahiselts, Hiiumaa jahiseltsi Suuremõisa jahtkond ja Pärnumaa jahimeeste liidu Vana-Varbla jahiselts.

Suur tänu kõigile jahimeestele!