Pildistada või mitte?

TEKST ANDRES LILLEMÄE FOTO ERAKOGU

Inglismaal ja mujal Euroopas oli väga populaarne parforcejaht ehk jaht jahikoerte rühmadega, kuhu võib kuuluda 30–40 koera (vahel rohkemgi) ja hobused. Tavaliselt peetakse niimoodi rebasejahti, kuid ka metssea- ja punahirvejahti.

Nüüd on Inglismaal selline jaht keelatud. Miks? See juhtus mõne foto pärast. Nimelt laeti n-ö kinnisele saidile üles mõned pildid sellise jahi lõpust. Ups! ja ikkagi läksid need pildid „rändama“ ja parforce-jaht keelati ära. Sajad koerad ja ka hobused pandi magama, sest neile ei leitud enam rakendust. Soovitan kinnise saidi pooldajatel vaadata videot (peaks olema internetiavarustes veel leitav), kus jahimaja õue tuuakse roheline prügikonteiner ja kuulake, millist häält koertekari tallis teeb, aimates oma saatust ette.

Samuti oli Araabia jahimeestel oma sait, kus nad Eestis kütitut demonstreerivad. Me oleks äärepealt kaotanud välismaalastele linnujahi, mis on maapiirkondades arvestatav tuluallikas. Nüüd tuleb teha koolitus jahikorraldajatele. Koolituse üks põhialuseid on, et ära tee juhuslikke pilte ja kui pildistad, siis pigem ainult endale mälestuseks, mitte internetti riputamiseks.

Ent ikkagi laetakse üles jahipilte, kus näha, et ulukit pole väärikalt austatud. Eesti jahimeeste selts küsib endalt: kas mõnele mehele on koolitus olnud kasutu?

Nüüd aga peamisest. Kui soovid kütitud ulukiga jäädvustada edukat jahilkäiku, siis järgi kindlasti nii ulukite austamise kui ka kütitud uluki pildistamise head tava.

Jänesejaht Haljalas. Pärast jahti väärivad austust ka kõik kütitud väikeulukid.

1. Puhasta uluk enne fotosessiooni.

Verd, soolikaid, kuulihaava ja avatud kõhuõõnt ei ole sobiv pildile jätta. 2. Tabatud saagi asetamine kuuseokstele on uluki austamisel väga ilus komme. Kui neid ei ole võtta, kasuta muud looduslikku tausta. Auto ei

ole looduslik taust ega ole ka meie kultuuriruumis aktsepteeritav. 3. Jäta loom võimalikult loomulikku asendisse. Näiteks looma suust rippuv keel, voolav veri või köis kaela ümber ei anna pildile positiivset lisaväärtust. 4. Käitu uluki suhtes eetiliselt. Ära istu uluki peale ega toeta sinna jalga või veel hullem, ära riputa väiksemat ulukit puu külge nööriga. 5. Ära „kaunista“ ulukit mütside, sigarettide ega muu tarbetu materjaliga. 6. Väldi pildistamist hetkel, kui koer surnud saaki haarab. Sellest võib tekkida valesüüdistus, et koertel lastakse elusat looma tükkideks rebida. 7. Kui jahi käigus on tabatud mitu ulukit, asetatakse nad korrapäraselt eraldi lebama nagu paraadile kohane, mitte ei aeta ühte hunnikusse. 8. Mõtle hoolikalt läbi, kas ja kus sa midagi üles riputad või kas üldse fotot eksponeerida.

Eraisikule hind 3,20, koos pildiga 6,40. Kuulutus on kodulehel kolm nädalat, kuulutuse pikkus võib olla kuni 200 tähemärki. Firmadele hind kokkuleppel. Kuulutus saada andra@ejs.ee Kuulutus ajakirjas ja kodulehel 5 €. Pildiga kuulutus ajakirjas ja kodulehel 10 €. Kuulutuse eest saab tasuda Eesti jahimeeste seltsi kontole EE541010052038296002 selgitus: kuulutus ajakirjas / kodulehel.

Müüa Saksa jahiterjeri emased kutsikad. Kutsikatel EKL-i tõutunnistus. Lisainfo tel 511 9978.

Müüa EKL-i tõutunnistusega halli Norra põdrakoera kutsikad. Sündinud 14. aprillil 2022. Kutsikate mõlemad vanemad on aktiivselt töötavad jahikoerad. Saadaval kolm isast kutsikat. Loovutamine alates 14. juunist 2022. Info tel 5649 8180.

Müüa EKL-i tõutunnistusega Eesti hagija kutsikad (3 emast, 4 isast, sündinud 11.04.2022). Mõlemad vanemad on head jahikoerad. Loovutuse hetkeks on eakohaselt vaktsineeritud, ussikuuri saanud ja kiibistatud. Tel 5569 9293 (vene keeles), 5554 3825 (eesti keeles).

Müüa EKL-i tõutunnistusega VeneEuroopa laika kutsikad. Kutsikad on sündinud 14.03.2022. Tehtud eakohane vaktsineerimine, ussirohi antud, omavad EU passi ja mikrokiipi. Mõlemad vanemad töötavad suurulukile. Urmas, tel 5668 3812, vilivalla.linno@mail.ee.

toimub 10. septembril 2022. Registreerimine näitusele avatakse juulis. Lisainfo: jahikoerad.ejtu@gmail.com, tel 511 9978.

EESTI JAHIKOERTE TÕUÜHINGU SPONSOR ON

ARVO KIDRA 11.11.1946‒08.05.2022 Mälestame seltsi endist liiget ja head jahikaaslast.

BADRIK LAIDSAAR 11.08.1927‒10.05.2022 Mälestame elupõlist ja kirglikku jahimeest, head sõpra ning Laane jahimeeste seltsi auliiget. Südamlik kaastunne kõigile lähedastele.

OLEV MATROV 12.08.1962‒19.05.2022 Mälestame Koeru jahiseltsi kauaaegset liiget ja aktiivset jahimeest. Avaldame kaastunnet lähedastele.

ÜLO TULIK 11.05.1957‒30.04.2022 Mälestame head jahikaaslast ja Võrumaa jahimeeste seltsi juhatuse kauast liiget.

KARL UUSMA 27.01.1933‒08.05.2022 Mälestame seltsi kauaaegset jahimeest ja asutajaliiget. Sügav kaastunne lähedastele.