Sokujaht veganiga

TEKST, FOTOD KAIDO TOOM

Jutu käigus selgus, et poisil on puudu mingi ensüüm, mis liha lõhustab ja see on põhjus, miks ta liha süüa ei saa. Hea, et niigi läks. Uuringud pidid veel pooleli olema ja mis tal lõpuks viga on, selgub hiljem.

Koduse menüüga oli olukord muidugi keeruline, sest ilma lihata ma süüa eriti teha ei oska. Mingid juurikad me siiski leidsime ja poiss päris nälga ei jäänud.

Ühe jahilkäigu olime varem kokku leppinud ja sokuluba oli taskus ning veel realiseerimata. Mõeldud, tehtud! Võtsin teise poisi ka kaasa ja läksime ühel õhtul kolmekesi koos jahile. Sõitsime läbi need metsaservad ja põlluvaheteed, kus alati liigub metskitsi. Kuid nagu kiuste polnud seekord väljas mitte ühtegi looma. Üks kitseke jooksis auto eest umbes 50 meetri kaugusel üle tee ja poiss karjus: „Jänes, kits, põder!“ Hasart oli nii suur, et saime kõvasti naerda. Lõpuks leidsime ühe äbariku põllu servast, kuid see oli majadele liiga lähedal ning pages meid nähes metsa. Jahipäev lõppes veganlikult – ilma lihata.

Nädalapäevad hiljem tegime seltsiga põdrajahti, sõitsin mõned olulised piirialad läbi ja tegin hommikust luuret. Jälgi polnud ja kaamerad olid tühjad. Liikusin jahimaja poole ja suhtlesin samal ajal teiste meestega, kes olid juba kohale jõudnud. Tulemus oli kõigil sama: looma polnud ja otsustati jaht ära jätta ning laiali minna.

Ma olin otsapidi juba Hao teel, kus on peaaegu igal hommikul kitsed väljas, kuid seekord neid polnud. Natuke edasi sõites märkasin karja hoopis vasakul keset põldu umbes 400 meetri kaugusel. Tulin autost välja ja vaatasin karja binokliga üle. Oli kümme looma ja tundus, et ühel sokul on ainult sarv. See paistis olevat täpselt keskel ehk ükssarvik!

Mingil hetkel kitsed märkasid mind ja hakkasid liikuma.

Põdrajaht jäi nagunii ära ja mul oli taskus realiseerimata sokuluba, seega otsustasin selle ükssarviku ära küttida. Sõitsin mööda teed neile ette, tulin autost välja ja jäin põõsaste taha ootama. Loomad jõudsid umbes 40–50 meetri kaugusele ja jäid seisma.

Leidsin põõsaste vahel piisavalt vaba ala, et teha turvaline lask ja küttisin soku. Alles siis, kui ta maha prantsatas ja uuesti ennast püsti üritas ajada, sain aru, et see ei olegi ükssarv, et neid sarvi on tal peas lausa kobaras ...

Kui minu vend Kaupo seda looma nägi, siis soovitas ta soojalt võtta ühendust taksidermistidega ja nii sain ma kokku Studio Viridisega.

Studio Viridise mehed Val Rajasaar ja Pelle Nugis olid sokust muidugi vaimustuses ja võtsid töö hea meelega vastu. Soovitan ka teistel küttidel võimalusel oma jahitrofeed väärindada.

Kaido Toomi 2021. aasta novembris Harjumaal kütitud haruldaste sarvedega sokk.

Tuginedes Saksamaa asjakohasele kirjandusele (näiteks Stubbe, Passarge „Rehwild“, 1979 ja Wagenknecht „Rehwildhege mit der Büchse“, 1976), tundub, et asi on selge: tegemist on sarvede väärarendiga, mida sakslased oma jahinduskeeles nimetavad Doppelkopfbildung, ja mis on kõigist kummalistest sarvemoonutustest üks haruldasemaid. See tähendab, et üks või mõlemad esmassarved jäävad eemaldamata, enne kui uued hakkavad kasvama.

Praeguse hinnangu järgi on tegemist 2,5-aastase sokuga, kelle sarvede kasvu ette jäi eelmise aasta eemaldumata sarv. Miks nimelt, ei tea öelda. Maailma suurim sarvespetsialist Anton Bubenik on kirjutanud: „Miks esmassarvede eemaldamine on sellisel juhul takistatud, pole teada. Tõenäoliselt on põhjuseks hormonaalsed häired.“ Ehk siis lühidalt asja kokku võttes: tegemist on kahekordse, s.t vana ja uue sarvega. Miks vana jäi maha kukkumata, pole selge.

Tiit Randveeri arvamust jagab ka Val Rajasaar, Studio Viridise taksidermist ja bioloog: „Nõustun Tiidu arvamusega, et tegemist on paariaastase loomaga, kellel sarved ei tulnud õigel ajal peast maha ja siis uute sarvede kasvamisega tekkiski selline tulemus.“

Studio Viridises valminud sokubüst. Taksidermistid Pelle Nugis ja Val Rajasaar.

Termokaamera Pulsar Krypton XG50 on mitmeotstarbeline termovaatlusseade, mida võib kasutada eraldi või koos muude optiliste seadmete, näiteks turvakaamerate, fotokaamerate, pikksilmade ja optiliste sihikutega.

Kerge ja karestatud magneesiumsulamist korpus tagab tugeva konstruktsiooni ja vastupidavuse nii väliste mõjutuste kui ka vibratsiooni eest. Metallkorpus toimib ka jahutavalt, mis tagab veelgi parema stabiilsuse. Krypton XG50 võimaldab tuvastada kuni 2300 meetri kaugusel asuvaid objekte. Soojuskaameral on 16 GB sisemälu fotode ja videote salvestamiseks. Pildid ja videod on Small TV resolutsioonis ehk 960 × 720 pikselit. Videod salvestatakse MP4-kodeeringus.

Möödud (mm) Kaal (g) Töötemperatuur 143 × 93 × 76 690 –25 … +50

OPTIKWELT OÜ www.optikwelt.ee e-post optikwelt@gmail.com tel 5660 3601