Tähelepanekuid põdrajahi uue hooaja eel

- PÕDER Tähelepanekuid põdrajahi uue hooaja eel TEKST PRIIT VAHTRAMÄE FOTOD JÜRI JÕEPERA

Alates aastast 2013, kui jahiseadus muutus, pandi jahimeestele ülesanne viia põdra arvukus (mis eelneva kümne aasta jooksul oli vähemalt kahekordistunud) tasemeni, et kahjustusi oleks võimalikult vähe, kuid kütt saaks jahti pidada ja metsamees metsa kasvatada. Selle ülesande oleme täitnud.

Rauno Veeroja on 2020. aasta seirearuandes kirjutanud: „Asurkondade soodsa seisundi tagamiseks ja erinevate huvirühmade ootustega arvestavaid arvukuse sihttasemeid meil sõralistele senini määratletud ei ole, seega seadis keskkonnaagentuur eesmärgi langetada põdra arvukus tasemele 10 000 kuni 11 000 isendit talvises asurkonnas.“ Jahimehed täitsid selle ülesande ja kui 2021. aasta talvituma jääv asurkond oli seirearuande järgi veel 11 600 isendit, siis 2022. aasta alguses on see jõudnud tasemele 11 000 isendit. Olgu siinkohal märgitud, et jahimeeste hinnang 2021 kevadel oli juba alla 10 000 (9000 isendit) ja 2022. aasta algul langes see tasemeni 8564 ehk 1436 isendi võrra alla keskkonnaagentuuri ohjamiseesmärgi.

Suur küttimisvajadus tulenes kahjustuste suurest arvust riigimetsades. Riigimetsade majandamise keskuse (RMK) viimase seitsme aasta monitooring näitab, et fikseeritud kahjustuste hulk riigimetsas on langenud 2015. aasta tasemest neli korda (821,87 ha) ja oluline kahju sellest on veel kaks korda väiksem (405,62 ha). RMK juhi Aigar Kallase sõnul on kahjustuste hulk vähenenud tasemeni, kus söödava metsa hulk on loomale eluks vajalik ja arvukust ei oleks vaja vähendada. Seega peaks keskkonnaagentuuri (KAUR) küttimissoovitus tulema nii suur, kui oleks juurdekasv ja jahimehed ei tohiks küttida üle juurdekasvu.

Põtrade küttimine võrreldes 2021. aasta küttimisega peab vähenema 20% (4000 isendit), olenevalt erineva piirkonna arvukusest. Käärid tulenevad sellest, et jahimehed ise on soovinud lasta sel hooajal 4494 isendit. Jahimeeste 2022. aasta soovitud küttimismaht võrreldes 2021. aastaga (4702 isendit) on langenud vaid 4,6% ja jäänud enamikus maakondadest samaks. Langus on tulnud tänu neile, kes tunnevad tõesti muret suure küttimise pärast. Näiteks on seda teinud Lääne-Virumaa jahimehed (–59 isendit), Läänemaa (–56), Saaremaa (–38), Harjumaa (–34) ja Hiiumaa (–21).

Juba 2021. aasta seirearuandes oli KAUR-i soovitus jahindusnõukogudele: „Võrreldes põdra küttimismahtu eelmise jahihooajaga, soovitame suurendada eeskätte nendes jahipiirkondades, kus põdra asustustihedus ja/või nende tekitatud kahjud on endiselt suured. Piirkondades, kus asustustihedus on väike ja kahjud puuduvad või esinevad vaid väga lokaalselt, võiks hoida küttimismahud eelmise aasta tasemel ja vajadusel neid ka vähendada.“

See on ka selle hooaja peamine ülesanne jahindusnõukogudele, kuidas viia ellu soovitus, et põdra arvukus ei väheneks ja jahiseltsid suudaks küttida struktuurselt 33 + 33 + 33 protsenti. Eelmiste aastate statistika seda ka kinnitab. Peaksime suutma 4000 isendit struktuurselt küttida.

Vaadates tagasi ajalukku, lubati arvukuse juures 10 500 kuni 11 500 (2002–2003) küttida 3500 põtra. Alles siis, kui arvukus saavutas taseme 12 000 isendit, lubati küttida 4000. Paraku ei ole põdra arvukus ka enam 12 000. Kui lähtuda jahimeeste arvamushinnangust, et arvukus on 8654, siis sünnib sellel hooajal juurde ainult 3000 vasikat ja need ongi need, kes on meil jahihooaja alguses olemas. Ärgem unustagem, et paljusid piirkondi mõjutavad ka kiskjad, karud ja hundid, kellele põdrad on saakloomaks. Kui tegelik arvukus on KAUR-i hinnangu (11 000) ja jahimeeste hinnangu (10 000) vahepeal, siis on hooaja alguseks meil 3500 vasikat. Siinkohal on selgelt näha, miks lubati meil 20 aastat tagasi küttida 3500 põtra. Arvukust ei tohtinud vähendada, vaid pidi samm-sammult suurendama.

Üks murettekitav asjaolu on 2021. aasta seirearuandes lk 25 esitatud graafik „Põdralehmade viljakusnäitajate dünaamika. Keskmine tiinuse kollaskehade arv ja keskmine loodete arv kütitud põdralehmadel“, mis on koostatud jahimeeste kogutud kütitud lehmade sigimike analüüsimise andmete alusel. Seirearuanne kinnitab: „Maakondade tasemel on varieeruvus viljakusnäitajates päris suur ning siin mängib suurt rolli valimi esinduslikkus: kui suur on maakonnas kogutud proovide arv ja milline on valimisse sattunud isendite vanuseline jaotus.“ Looduses kehtivad omad seaduspärasused, mis kajastuvad ka graafikus. Kindel on, et ilmastik mängib oma osa. Graafikult näeme, et tiinuse kollaskehade arv ja loodete keskmine arv graafikul on saehammaste kujuga: tõusude järel tuleb langus ja siis jälle tõus. Sellise „hamba“ keskmine tõus on maksimaalselt kolm aastat, millele järgneb langus. Tõenäoliselt pidi tulema langus eelmise aasta andmete alustel. Vasikaid pidigi olema vähem ja oligi.

Kes mäletab, siis enne 2013. aastat kehtiv jahiseadus sätestas, et pidi olema jahimaa korralduskava, mille kohaselt tuli jaht keelata, kui arvukus langes alla kahe isendi 1000 ha põdra elupaiga kohta. Siinkohal peaksid kõik seltsid teadma, kui palju on neil jahimaal põdrale sobivaid elupaiku. Nii saab aimu, millise arvukuse juures on jahimaal põdra arvukuse kriitiline piir. Siis keelas küttimise ära riik, kuid nüüd peaksime tegema seda ise ja enda huvides. Teadlased on väitnud, et kahjustused on minimaalsed ja metsa on võimalik kasvatada, kui arvukus saavutab taseme kolm isendit 1000 ha elupaiga kohta. Eestis oleks selline arvukus 7500 isendit.

Eestis on 328 jahiühendust ja kui võtta jahiseltsi arvestuslikuks suuruseks 10 000 kuni 11 000 hektarit, siis oleks keskmine arvukus arvestusliku jahimaa kohta 23 põtra. Kui vaadata hinnanguid arvukuse kohta nende jahimaal, siis 51% ehk 328 jahiseltsist 170 hindavad arvukust juba alla selle. Alla 23 isendi on näiteks Saaremaal 27 jahiseltsist 19-l, Hiiumaal 9 jahiseltsist 7-l, Valgamaal 21 jahiseltsist 15-l ja Järvamaal 20 jahiseltsist 13-l. See statistika tekitab muret. Kus arvukus on alla 23 isendi, siis seal vajadus langetamiseks puudub.

Hooajal 2022 peame küttima struktuurselt (33 + 33 + 33 protsenti), et säilitada olukord, mis praegu veel on. Küttida ei tohi üle juurdekasvu. Ajust väljuvast kolmest põdrast võime küttida ühe, mitte aga kaks, nagu jahimehed ise soovivad. Olemasolevatest vasikatest peab 50% jääma talvituma ja kui on väga palju kiskjaid, siis isegi 70%.

Viimast varianti kasutatakse näiteks RMK Kilingi-Nõmme jahialadel, kus elab kaks tugevat hundikarja, keda ei kütita. Sealse jahindusjuhi Kalev Männiste sõnul annab see võimaluse taastada kohaliku piirkonna põtrade arvukust tasapisi, aasta kaupa. Kahjuks ei ole meil enam aega katsetada. Kui me sellel hooajal eksime, siis langeb arvukus järsult ja vähenevad ka olukorra parandamise võimalused.

Iga populatsiooni taastamine võtab minimaalselt aega viis aastat. Põdrale omast juurdekasvu ei ole võimalik märgatavalt suurendada. Õnneks on seda võimalik veidike parandada, kui teha valiklaskmist iga soo ja vanuserühma alusel. Sellekohane teave ilmub EJS-i kodulehel iga hooaja alguses.

Peagi on saabumas aktiivne jahihooaeg ja suvel on sobiv jahivarustust uuendada. Kindlasti vajavad ka koerad uusi vidinaid. Alati tuleks eelistada mugavat, veekindlat, kaua kestva akuga ning koera suurusega sobivat jälgimisseadet.

Eestis toodetud Huntloci jälgimisseade töötab mobiililevil ehk seadmel on oma SIM-kaart. See tagab, et koera asukohta maastikul saab väga täpselt jälgida. Huntloci suur eelis on, et kõik jahil osalejad saavad koera oma mobiiltelefonist näha.

Jälgur on täiesti veekindel ja nuppudeta: seadet juhitakse Huntloci äpist. Träkkeril on kolm jälgimisrežiimi: ooterežiim ehk seade ootab käsklusi, pidev jälgimisrežiim ehk seade uuendab koera asukohta kümnesekundiliste intervallidega ning aktiivsuse jälgimisrežiim, mis jälgib koera ainult siis, kui ta liigub.

Huntloc pakub koera jälgimisseadet kahes suuruses. Väiksele koerale sobib HLT-4.5 ja suurele koerale HLT-4.0. Kuigi seadmete funktsioonid on täpselt samad, erinevad need kaalu ja aku vastupidavuse poolest.

• Aku 1800 mAh, pideval jälgimisrežiimil kestab 36 h, ooterežiimil kuu aega • Mõõdud 88 × 46 × 28 mm

• Aku 1500 mAh, pideval jälgimisrežiimil kestab 24 h, ooterežiimil kolm nädalat • Mõõdud 86 × 43 × 24 mm • Kaal 98 g • Kaal 76 g • Komplektis oleva kaelarihma pikkus 60 cm, kaal 88 g • Komplektis oleva kaelarihma pikkus 45 cm, kaal 44 g

Huntloci jälgimisseadmetega on võimalik tutvuda Jahipauna kauplustes Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Samuti on meie edasimüüjad Tallinnas Matkatarbed, Tartus Schotter Küti Kaubad, Viljandis Baltic Hunter ning SmartDog e-pood.