Massu jahiselts – maa ja mere piiril

Hea ehitaja teeb imet. Kolhoosi vanast mürgilaost on saanud pilkupüüdev jahimaja.

Veiko Laev Massu jahimaja trofeeseina ees.

TEKST JAANUS VAIKSOO FOTOD JAANUS VAIKSOO, ERAKOGU Massu jahimehed lähevad jahindusajalukku sellega, et küttisid 2013. aasta veebruaris teadaolevalt esimese šaakali Eestis. Nüüd, üheksa aastat hiljem, on neist saanud juba kogenud šaakalikütid.

Massu jahiseltsi juhatuse liige Veiko Laev meenutab, et tolle esimese šaakali tabasid nad seajahi ajal koertega. Ent juba paar aastat varem andis loom endast märku, nähti ja kuuldi mingit rebase moodi elukat. Lammaste murdmises süüdistati küll külakoeri, ilveseid ja hunte, enne kui esimene šaakal lõpuks asitõendina kätte saadi.

Mõlemal viimasel jahihooajal on Massu jahimehed küttinud 11–13 šaakalit. Võõras uluk tunneb ennast Läänemaa ranna-

roostikes juba päris koduselt. „Küllap ta rändas omal ajal piki rannikut, kuni Matsalu laht tuli ette,“ arvab Veiko Laev.

Šaakalijahti peavad jahimehed talvel peamiselt koertega. Kui šaakalid on kuskil metsatukas sees, tulevad mehed kokku ja teevad ühisjahti. Mõned innukamad šaakalikütid peavad edukalt ka varitsusjahti.

Šaakalile sobivad alad maa ja mere piiril, kus on vett, roostikku, luhtasid ja metsatukki. Täpselt sellised on Massu jahimaad. Suuri metsaalasid siin ei ole, maastik on vahelduv ja mitmekesine ning seetõttu pesitseb siin ka mitut masti ulukeid. Seltsi jahimaade 17 230 hektarist kuulub 6000 Puhtu-Laelatu looduskaitseala ja Matsalu rahvuspargi alla. See tingib ka jahipidamise eripära. Rahvuspargi aladel saab küttida ainult väikekiskjaid ja metssigu. Seetõttu teevad Matsalu jahimehed tänuväärset looduskaitselist tööd: käivad varakevadel laidudel rebaseid või šaakaleid küttimas, osalesid sel talvel katseprojektis, et piirata väikekiskjate arvukust rannaniitudel ja aidata seega kaasa niidukahlajate kevadisele pesitsemisele. Enne sigade Aafrika katku (SAK) epideemia puhkemist küttisid Massu jahimehed keskmiselt 130 siga aastas, katku puhkedes matsid ligi 40 looma. SAK-i järel on metssigade arvukus märgatavalt kokku kuivanud.

Matsalu luhad on ka kuulsad põtrade elupaigad: uhkeid põtru on Massu aladel palju. Samuti kohtab siin karusid, ilveseid ja hunte. „Üks suur isakaru elab siin aastaid,“ räägib Veiko. „Esimest korda oli ta mul rajakaameras poolteiseaastasena. Nüüd peaks karu olema juba 7,5-aastane.“

Põdrajahi aegu on Massus rivis 40–45 meest. Möödunud aasta põdrajahihooaja pidulik avamine.

Matsalu kant on ideaalne elupaik kobrastele, eriti palju pesitseb neid piirikraavidel, kust neid saab kevaditi ka küttida. Ja loomulikult lendab sügisel Läänemaalt läbi tuhandeid hanesid, kes peatuvad ümberkaudsetel luhtadel ja põldudel. Nii on ka sügisene hane- ja pardijaht Massu meeste hulgas populaarne.

Massu jahiselts hakkas endale uut jahimaja ehitama nelja aasta eest. Selleks oli juba hulk aastaid varem ostetud Karuse kolhoosi lõpuni ehitamata jäänud mürgiladu. Vana jahimaja asus kehvas kohas, suure tee ääres, oli kõle ja külm. Nii müüdi see maha ja hakati uue ehitusega pihta oma rahaga. Kaks aastat tagasi sai jahimaja valmis, sel aastal olid ka kulud tasa.

Uues majas on kõik vajalik jahimeeste jaoks olemas: ulukite esmatöötlusruum, külmkamber, jahisaal, kööginurk. Isegi jahisaali mööbel on täpselt jahimaja järgi tehtud, et kõik mehed üldkoosoleku ajal ikka laudade taha mahuks istuma. Maja asub Massu jahimaade keskel, sügisel ja talvel algavad ja lõpevad siin kõik suurulukijahid, kevadel tähistatakse jahiaasta lõppu ja kui seltsi liikmed soovivad, siis saavad nad maja kasutada ka isiklikeks koosviibimisteks. „Põdrajahi aegu on meil vahel 40–45 meest rivis. Pärast jahti hakkab üks seltskond nülgima, teine konditustab liha, kolmas jaotab portsjonid, neljas toimetab köögis … Ja siis istutatakse lauda, mõnikord jätkub jahijutte hommikuni,“ ütleb Veiko ja viskab pilgu jahisaali suurele seinakellale. Heas seltskonnas ja mõnusas soojas toas ei panda tähelegi, kuidas aeg lendab. Oma jahimajal on jahimeestele hindamatu väärtus.

Üks edukas šaakali- ja rebasejaht koos jahikülalistega 15. jaanuaril 2022.