Suve ootel (juuni 2022) by Maaleht

Suve Ootel Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Suvi 2022

FOTO: SHUTTERSTOCK

Naudi suve just nii, nagu sulle meeldib

ooja aega on meie kliimavöötmes tõsiselt vähe. Väga head ilma on vaid paar kuud, kuni jälle joped ja kampsunid välja tuleb otsida. Just seepärast tulebki igast suvepäevast võtta viimast ja täita iga päev tegevustega, mis sulle rõõmu toovad. Aktiivse puhkuse nautlejatel tuleb tihti ette, et paari esimese sooja nädalaga on kõik kohvikuterrassid juba läbi käidud, rannas peesitatud, kõikvõimalikud teerajad läbi jalutatud ja tekib tunne, et enam ei oskagi kuhugi minna ega midagi teha. Mida ette võtta siis, kui pea on ideedest tühjaks saanud, aga toas ka konutada ei taha? Just siis ongi aeg ette võtta erileht Suve Ootel ja oma suvist kalendrit täitma asuda. Olgugi et suvel tunduvad võimalused piiritud, vajame me kõik aeg-ajalt väikest inspiratsioonisüsti, et mõte õigele poole liikuma saada. Nende kaante vahelt leiad muu hulgas nõuandeid rannapäeva põnevamaks muutmiseks, retsepte piknikulauale ja soovitusi suveetenduste osas. Teisalt ei ole keegi öelnud, et suvel peaks tingimata pidevalt ringi jooksma ja kodus võimalikult vähe aega veetma. Paljud puhkavad kõige paremini just kodus vaba aega nautides või rannas rahulikult peesitades. Ka nemad leiavad üht-teist põnevat lugemist, näiteks mõne raamatusoovituse ja nõuandeid koduseks jaanipäeva tähistamiseks.

Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Mariann Vilbre, mariannrenee.vilbre@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: Printall

SISUTURUNDUS

FOLKLOORIST POLE PÄÄSU KELLELGI TEKST: SILVI JANSONS

Üks tuttav väitis, et teda ei huvita folkloor. - Kullake, folkloorist pole kellelgi pääsu. Elad sa linnas või maal, oled vallaline või pereinimene, erak metsaonnis – ikkagi jääd inimeste vaatevälja. Ühel heal päeval avastad: sind on laulu sisse pandud. Sinust levivad kuulujutud. Kullake ei nõustu. Hakkab vaidlema. - Kui mina kedagi sõnaga ei puutu, siis… - No mida? Alles eile naersid naabrit, kes petukõne ohvriks langes. - Aga tema on erakordselt rumal hani. - Ja Loosipere autoostust pajatasid päris sarkastiliselt. - No see autoost on päris anekdoot. - Puhas folkloor! - Hoopis midagi muud. - Pole see midagi muud. Varsti mõni kellab, et oled üks latatara, kes klatši levitab. - Soovitad mul siis vait olla, käia silmad-kõrvad kinni, omaette hoida, kodus kurvalt konutada. - Sedasi mässid end veel hullemini fol-

kloori sisse. Inimesed ütlevad, et oled üks kentsakas uhke ullike, kellel ei kõlba teiste hulka tulla. - Mis neil minuga asja? - Kõigil on kõigiga asja. Erakutest levitatakse neid kõige magusamaid jutte. - Seda arvad sina. - Jaa! Kõige rohkem äratavad rahva huvi just salapärased omaette hoidjad. - Las räägivad! - Muidugi räägivad... ja naeravad. - Mind ei koti. - Kindel. Kurb ei hakka? - Mis sa mulle siis soovitad: ringi tõmmata, lõhverdada, kaasa karata? - Midagi ei soovita. Tahan öelda, et folkloorist pole pääsu kellelgi. - Ah, mine metsa oma jutuga. Jäta mind rahule. Karga oma kaerajaani! - Just! Kaerajaani! Oli ikka mees, see Kaera Jaan, keda tantsuga igavesti meenutada. Põlvest põlve! Kullake, igaüks rikastab folkloori! VANA MOODU PERRÄ!

XXVII VÕRU PÄRIMUSTANTSU FESTIVAL TULEBKI VANA MOODU PERRÄ JA KAERAJAANIGA 7.–10. JUULIL 2022. Oodatud on kõik pärimuse-, tantsu- ja muusikahuvilised, kellel on soov näidata oma tantsu- või pillimänguoskust, nautida teiste esinemisi, veeta mõnusaid päevi ja õhtuid tantsutubades ning tantsingutel, elada kaasa lõõtsamängus mõõduvõtjatele, sõlmida uusi tutvusi, kohtuda sõpradega või lihtsalt nautida toredat suve tantsupealinnas. Tegevust jagub nii suurtele kui väikestele. Lisaks tantsu- ja muusikaelamustele saab mekkida kohalikku toitu, osaleda laadamelus ja avastada Võru linna. Igal aastal leiab festivali programmist ka midagi uut ja üllatavat.

Suve Ootel

Kutsuvad linnatuled.

Milliseid linnu sel suvel külastada? Kui õues päike särab ja ühtegi pilve pole silmapiiril, tekib tunne, et kogu maailm on valla ja võiks tervele planeedile tiiru peale teha. Kui päris ümbermaailmareisiks aga aega pole, on ka meie oma väikses Eestis võimalik palju teha ja näha. Vaatame üle, mida põnevat Eesti linnades ette saab võtta. Tekst: Mariann Vilbre Fotod: Shutterstock

Mitmekülgne Tartu

Ajalugu täis Narva

Narva muudab eriliseks linna piirilähedus. Seal, kahe keele ja kahe kultuuri kohtumispaigas, on avastamisrõõmu kõigile. Segunenud rahvad, kombed ja kultuurid loovad ainulaadse keskkonna, mida mujal Eestis kogeda ei saa. Narva peamine tõmbenumber on kindlasti Narva linnus, kus on end sisse seadnud Narva Muuseum. Linnuse pindala on 3,2 hektarit ja see on kõige mitmekülgsem ja paremini säilinud kaitseehitis Eestis. 2020. aastal avati muuseumis uus püsinäitus, mis räägib enam kui 700 aastat vana linnuse ajaloost. Põhjaõues, mis on Narva Muuseumi tõlgendus 17. sajandi varauusaegsest käsitööliste linnaosast, tegutsevad praegu tekstiilikoda, nahakoda ja sepikoda, kus õpetatakse kõiki soovijaid. Veel korraldab muuseum ekskursioone Kreenholmi manufaktuuri, mis oli omal ajal Vene impeeriumi suurim vabrik. Vabriku ümbrusesse kujunes kompaktne töös-

tusarhitektuuri kompleks, kuhu kuulusid vabrik, veetornid, haigla, tööliste kasarmud, direktorite majad, park. Hooned on ehitatud inglise stiilis, punasest telliskivist.

Tartust leiab enda jaoks midagi igaüks. Hoolimata sinu vanusest, hobidest või huvidest suudab ülikoolilinn sulle kindlasti midagi pakkuda. Linnast leiab ajalugu, seiklusi, kultuuri, kunsti ja kõike muud, mida hing ihata võiks. Uudishimulikele pakub kindlasti huvi AHHAA avastuskeskus, ajaloohuvilistel on põnev Põhja-Euroopa ühe vanema ülikooli peahoone läheduses ringi konnata ja aja möödumise peale mõtiskleda, muuseumifanatte ootab ees üle 20 muuseumi ja loodusearmastajad saavad seilata mööda kaunist Emajõge. Lisaks on Tartus kui Eesti vaimses pealinnas alati toimumas mõni kaasakiskuv üritus, näiteks saavad juulikuus hoo sisse hansapäevad. Tartus seigeldes tasub enda ümber tähele panna ka omanäolist arhitektuuri, eriti Supilinna ja Karlova linnaosades. Nendesse boheemlaslikesse rajoonidesse on peidetud tõeliseid arhitektuuripärle, mida kaunistavad värvikad tänavakunstiteosed.

SUVI 2022

Suve Ootel

Hubane Kuressaare Saaremaine ilm on Kuressaarest teinud Eesti päikesepealinna. Ja kuidas oleks parem mõnusat päikesepaistelist ilma nautida kui mitte mööda kaunist Kuressaaret ringi jalutades. Oma väiksuse tõttu on Kuressaares kõik sihtkohad vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel ja iga jalutuskäigu taustaks lummav linnapilt. Üks põnevamaid vaatamisväärsusi Kuressaares on kindlasti 14.–15. sajandil rajatud piiskopilinnus. Linnust ümbritsev kindlus on

omapärane militaararhitektuuri vabaõhumuuseum, kus saad tutvuda kaitserajatiste arenguga läbi aegade. Veel tasub kindlasti sisse astuda 2019. aastal avatud alternatiivsesse ajalookeskusesse. Seal saad tutvuda alternatiivajalooga, mis kajastab Saaremaa maailmaloolist rolli Ultima Thulena. Vana-Kreeka maadeavastaja Pythease müütilisele reisile saab kaasa elada erinevate ekspositsioonide ja mängude kaudu. Väljapanekud on humoorikas ja pisut eneseiroonilises võtmes

ning nende moto on: „Ära usu kõike, mida sulle näidatakse!“

Kaasaegne Võru Kuigi Võru linnal on pikk ja uhke ajalugu, ei tähenda see, et sinna oleks kinni jäädud. Võru linn hindab ajalugu kõrgelt, kuid oskab selle märkamatult kaasajaga siduda. Näiteks sai kunagisest turuplatsist ja haljasalast 2019. aasta renoveerimise järel uus, modernselt huvitava kujundusega avatud keskväljak, mis nüüd Võru

Suve Ootel

kesklinna kaunistab. Teisalt paistavad moodsalt keskväljakult kohe silma luterlik (1793) ja õigeusu kirik (1804), Võru linna esimene hoone, kunagine mõisamaja, nüüdne riigigümnaasium ja väärika arhitektuuriga pangahoone (1938). Võru sobib sihtpaigaks neile, kes tahavad nautida linnapuhkuse mugavusi, kuid veeta aega ka looduses. Võru linna lähistelt leiad mitmeid looduskauneid kohti ja matkaradasid, mis igat loodusesõpra rõõmustaksid. Näiteks ootavad lin-

nasüdamest vaid kaheksaminutilise autosõidu kaugusel matkajaid Kubija mändide all valgustatud suusa- ja matkarajad.

Maaliline Haapsalu Kuurortlinn Haapsalu mõjub oma väljapeetud stiiliga justkui killuke teisest ajastust. Puitpitsiline arhitektuur vanalinnas, kaunis rannapromenaad, õdusad kohvikud ja piiskopilinnus pakuvad rõõmu igat sorti puhkajale. Haapsalu on ideaalne sihtkoht nii pere-

dele, romantikat otsivatele paaridele kui ka terviseturgutajatele, kes soovivad ilusas kuurortlinnas jalutada, piknikke pidada, ujuda ning kultuurisündmusi ja spaasid külastada. Põhjamaade Veneetsiaks kutsutud linnakeses toimub suviti mitmeid rahvusvaheliselt hinnatud kultuurisündmusi: Augustibluus, Haapsalu vanamuusikafestival, Joogafestival, Valge Daami Aeg. Aasta läbi on meeldiv imetleda linnakese ühtlast ja miljööväärtuslikku arhitektuurset ilmet.

Suve Ootel

Viis

igavusepeletajat randa

Ole sa laps või täiskasvanu – pikk päev horisontaalis rannaliival lesida on mõlemale paras katsumus. Ikka tahaks vahepeal püsti tõusta ja ennast pisut liigutada. Tõime välja viis aktiivset tegevust peale ujumise, mis aitavad mere ääres igavust peletada. Mängud sobivad igas eas rannalistele ega nõua teab mis erilist varustust. Toimetas: Riina Palmiste Foto: Shutterstock

Rätikumäng

Kes meist ei mäletaks klassiõhtutelt tuttavat legendaarset toolimängu, kus liiguti muusika saatel ümber toolide ja muusika katkedes pidi igaüks potsatama esimesele ettejuhtuvale too-

lile. Õnnetuke, kellele istumisalust ei jagunud, läks mängust välja, sest toole oli teadupärast alati ühe võrra vähem kui inimesi. Rätikumäng ei erine sellest kuigivõrd. Asetage oma rannarätikud üksteise kõrvale ritta – neid

Toeta oma keha juba s uv ja sügis sa el abub kergemalt!

olgu seejuures ühe võrra vähem kui teid endid. Laske kohtunikul muusika mängima panna ja hakake ümber rätikute tantsima. Tehke seda senikaua, kuni muusika pausile pannakse. Nüüd peab igaüks leidma vaba rannarätiku

Suve Ootel Kõrgusvise

Selleks koostöömänguks ei lähe vaja midagi muud kui üht mõnusas suuruses rannalina ja -palli, mis on suure tõenäosusega niikuinii mere ääres kaasas. Kõik mängijad haaravad rannalina eri otstest kinni. Pall asetatakse selle keskele. Nüüd püüdke kõik üheskoos palli linaga õhku visata. Eesmärk on näha, kui kõrgele olete võimelised palli lennutama. Nagu koostöömängudes ikka, siis üht kindlat võitjat välja ei selgitata, vaid võitjad olete te kõik, kui suudate kokku lepitud eesmärgi saavutada. Niisiis sihtige ikka kõrgele!

Kuum kartul

ja sellele astuma. Kes jääb rätikuta, on mängust väljas. Iga vooru lõpus loobutakse ka ühest rätikust. Nii nagu toolimängus, on võitjaks see, kes lõpuni vastu peab ja viimase rätiku endale skoorib.

Kuuma kartuli mäng pole vast kellelegi võõras. See on ideaalne puhuks, kui ringi liikuda eriti ei tahakski, aga igavus võtab siiski maad. Selleks sättige end istuma nii, et moodustate seltskonnaga ringi. Kartuliks olgu sel korral rannapall. Valige enda seast välja kohtunik, kelle kanda on diskori roll. Kui kohtunik paneb muusika mängima, hakake palli üksteisele edasi andma. Ühel suvalisel hetkel paneb diskor muusika vait. See, kel-

le kätte pall jääb, on mängust väljas. Võitjaks on mõistagi see, kes viimasena mängu alles jääb.

Noolemäng Joonistage rannaliivale noolemängulaud ja määrake igale rõngale vastav punktide arv. Noolte asemel kasutage rannakarpe või kive. Võidab – üllatusüllatus – see, kellel õnnestub skoorida kõige suurem arv punkte.

Veevedu Mäng on osutunud pere pisemate suureks lemmikuks, kuid selles võivad omavahel mõõtu võtta ka täiskasvanud. Vaja ei lähe muud kui igale osalejale üht veetopsi ja rannaämbrit. Seadke ämbrid rannale üksteise kõrvale ritta. Pärast seda, kui kohtunik on stardi andnud, jookseb iga osaleja topsiga vette, täidab selle mereveega, misjärel jookseb tagasi ja valab vee ämbrisse. Tegevus kordub senikaua, kui ühel osalejal on ämber täis. Tema ongi mängu võitja ehk veevedamise meister. Allikas: icebreakerideas.com

Suve Ootel

Õues söömine jälle ausse

Piknik ehk õues söömine on oma olemuselt äärmiselt dünaamiline viis einestada, lõbutseda ja ka lõõgastuseks pokaal veinivett juua. Piknikuteki võib laotada praktiliselt igale poole, kuhu hing ihaldab, ning ettevalmistatud söögid-joogid lubavad õuessöömist harrastada nii lõunapausi, õhtuse ajaveetmise kui ka hommikueinena. Tekst: Martin Hanson Retseptid: Kadri Valsberg Fotod: Kadri Valsberg

ee, mida piknikukorvi toidu ja joogipooliseks panna, on äärmiselt individuaalne ning sõltub sellest, kellega sööma asutakse, kui palju on piknikul osalejaid ja kui palju on olnud viitsimist ettevalmistusi teha. Kuid üldiselt oodatakse piknikult ikka kartulisalatit, võileibu, külmi lihalõike, kodus

valmistatud limonaadi, mõnda head kooki ja pudelit kihisevaga. Piknik on edukas nii siis, kui laiali laotatakse kolmekäiguline gurmeesöök, kui ka siis, kui valikus on vaid paar võileiba või koogiviilud kohviga. Oluline on minna loodusesse, õue ning nautida kahte kõige olulisemat asja elus: head sööki ja jooki ning kaasa kutsutud seltskonda.

Purgisalat suitsukana ja oanuudlitega Ideaalne kaaslane väljasõitudel ja matkadel. Kaunis salat purgis alati kaasas! Kahele 100 g oanuudleid 200 g suitsukana 100 g rohelisi herneid 50 g porgandit 60 g suhkruherneid 50 g redist 100 g Rooma salatit peotäis idusid KASTE: 4 sl majoneesi 1 tl sriracha tšillikastet (võid ka rohkem panna) pipart ja soola Keeda nuudlid pakil kirjas oleva aja järgi ja kurna. Valmista kaste ja pane purki alumiseks kihiks, siis lisa klaasnuudlid, herned, suitsukana, riivitud porgandit, krõmpsuvaid herneid, redist ja hakitud Rooma salatit ning idusid. Selle roa saad üleni kodus ette valmistada.

Suve Ootel Lõkke peal küpsetatud valge kala spargli ja parmesaniga

Kihisev mangolimonaad

Nii lihtne, aga maitseb taevalikult! Valmib lõkke peal kergesti ja sellist head suitsumaitset koduses ahjus juba kätte ei saa. Kahele 500 g pangaasiusefileed sidrunipipart ja soola 50 g parmesani 50 g võid 250 g sparglit – otsad trimmitud

Värskendav jook. Sobib ka magusa ampsu asemele. Kahele 500 ml mangopüreed 1 liiter greibitoonikut

Lao kalafileed koos spargliga fooliumi sisse. Maitsesta soola ja sidrunipipraga. Selle saad juba kodus ette valmistada. Küpseta lõkke kohal kala pehmeks ning lisa võid ja parmesani. Küpseta natukene veel. Serveeri.

Võileib kikerherneste ja tzatzikikastmega Võileib pungil kevadet. Krõmpsuv ja tervislik! Kahele 200 g kikerherneid 1 sl kookosõli 1 sl sojakastet 0,5 tl karripulbrit 0,5 tl paprikapulbrit TZATZIKI: 200 g Kreeka jogurit 1 sl hapukoort 0,5 sl sidrunimahla

1 küüslauguküüs peotäis hakitud tilli 50 g värsket kurki soola ja pipart veidi midagi magusat: suhkrut, agaavisiirupit või mett 1 punane sibul peotäis idusid redist 4 viilu rukkipala

Kuumuta pann kookosõliga, lisa kikerherned, sojakaste, karri ja paprikapulber. Prae paar minutit. Kastme jaoks riivi kurk peene riiviga ja kurna kurgivesi läbi sõela. Sega Kreeka jogurt, hapukoor, hakitud küüslauk ja maitseained kreemisemaks kastmeks, siis lisa hakitud till ja kurk ning sega ühtlaseks. Võta rukkipalad, määri ühele viilule tzatzikit, siis kikerherneid, redist, punast sibulat ja ohtralt idusid. Kata teise rukkipala viiluga. Ka selle ampsu saad täielikult kodus ette valmistada.

Sega mangopüree ja toonik kokku ning serveeri kohe.

Suve Ootel

Kihisevaga suvesse Vahuveinide algusajaks nimetatakse 1531. aastat, kui Lõuna-Prantsusmaal Languedocis hakkasid mungad „Mauzaci“ marjast tootma jooki nimega Blanquette de Limoux. Suure tõenäosusega oli mullide teke veini õnnetus, milles nähti varsti hoopis suurt õnne. 17. sajandil tõi mees nimega Dom Pierre Pérignon selle tootmisviisi Champagne’i ja edasine on juba ajalugu. Tekst: Martin Hanson Foto: Shutterstock

ui jätta kõrvale kuulsa Riia vahuveinitehase legendaarne toodang, siis tõenäoliselt on just Itaalia vahuveinid need, mis esimesena kihisevatest veinidest inimeste klaasidesse jõuavad. Prosecco, Franciacorta, Moscato d’Asti on aga vaid mõned saapamaa vahuveinid. Kui huvi siiski jääda hea Prosecco juurde, siis võiks valikusse võtta vaid DOCG ehk kõrgeima apellatsioonitähisega joogid. Nii saab olla kindel, et need on valmistatud 100% „Glera“ marjast, mis annab joogile niiöelda õige maitse. Alates 2020. aastast on lubatud samas apellatsioonis toota ka Prosecco Rosé nimelist roosat veini.

Šampanja ja Eesti mullid Champagne on mulliveinide sünonüüm ja seda täiesti väljateenitult.

SUVI 2022

Šampanjadega koos ja nende pärast on peetud sõdu, võite tähistatakse enamasti ikka just selle piirkonna kihisevatega. Šampanjast peaks peamiselt tundma ära röstsaia, kerge kreemisuse, millele tulevad kohe juurde elegantsed, värsked puuviljad, tammehõng ja vürtsid. Kui räägime šampanjast nii 30 kuni 50 euro piirides, siis pole paremat kui Piper-Heidsieck Cuvee Brut või Pol Roger Réserve Brut Champagne. Ega eestlasedki ole oma uue veinirevolutsiooni ajal jätnud mulle hoolitsuseta. Olgugi et läheme siinkohal viinamarjadest pisut eemale, jääme kvaliteedi mõttes ikka tippu – Eestis valmistatakse mulliveine, mis võiksid leida vabalt tee maailma tippu. Toome siin ära kaks veini kahelt tootjalt: Murimäe Veinikeldri ebaküdooniavahu-

vein Cydonia ja Habaja Viinavabriku vahuvein Kihisev Rabarber.

Magususes pole midagi halba Väga lihtne on teha maha magusaid vahuveine, eriti kui ei olda nendega harjunud või puudub oskus neid näiteks õigete toitudega kokku põimida. Toon siin kaks imelist näidet: Moscato d’Asti ja Brachetto d’Acqui. Mõlemad on tõrjutud Itaalia vahuveinid, kuna meil on nendega kas mingi veider 90ndate ajalugu või me ei oska neid juua. Mõlema kombinatsioon on elimineerinud võimaluse kogeda põnevaid maitsekooslusi. Pange näiteks jahutatud Moscato d’Asti kokku puhta vanillijäätisega: pistke lusikaga jäätist suhu ja rüübake veini peale. Sommeljeed peavad seda üheks ideaalseimaks toidu ja joogi koostööks üldse.

Erakordne võimalus:

AVATUD T–L 11–19 moe.ee tel 5854 5447

• külastada 1971. a rajatud ja 2021. a kevadel renoveeritud ainsat piiritusetööstuse muuseumit Eestis • teha ringkäik ajaloolisse viinakööki • näha uut muuseumit läbi kolme korruse • sõita keedutõrres liftiga • uudistada eksponaate, millest vanemad on pärit 19. sajandist • osaleda giidiga külastuskeskuse ringkäigul, mis tutvustab eluolu Moel alates Jakob Kurbergi 1886. a rajatud peenviinavabriku ajast läbi 20. sajandi keerdkäikude kuni tänapäevani • külastada uut destilleerimiskoda – Handsa Vabrikut • vaadelda viskikeldriks renoveeritud 19. saj laohooneid • käia 1992. a ehitatud kontorihoones, kus on talveaed, Nostalgia baar, Antropovi kabinet • näha Moel asuvat mälestuskivi, mis on pühendatud viina valmistamise esmamainimisele Eestimaal 1485. aastal • meenutada 19.04.1977. a Moe traagilist lennuõnnetust

Avatud kõrtsituba MOE KROG ja VABRIKUPOOD Promenaadil pakuvad kaupa head naabrid!

Pühapäev, 24. juuli Avame väravad kell 10 RINGKÄIGUD giidiga muuseumis ja tootmises algusega kell 11 ja 14

VINKYMON OÜ Hea võimalus maitsta ja osta eestimaistest supertoiduainetest – ebaküdooniast ja küüslaugust – valmistatud tooteid. DELIKATESS FOOD OÜ Pakub käsitööna valmistatud piirkonna parimaid suitsujuustutooteid, näiteks suitsutatud juustupatsi ja maitsestatud juusturibasid.

Suve Ootel

Sääski saab ka looduslike vahenditega eemal hoida Sääskede peletamiseks on ise väga lihtne vahendeid teha, selleks leiab koostisaineid tavalisest köögikapistki. Kodused sääsetõrjevahendid on puhtamad, ohutumad ja odavamad. Rohelise elustiili portaal bioneer.ee jagab selle kohta kasulikke nõuandeid. Foto: Shutterstock

ooduslik tähendab isetehtud sääsetõrjevahendite puhul selliste koostisainete kasutamist, mis on kodus olemas või kerge vaevaga kättesaadavad ning mis ei sisalda sünteetilisi kemikaale. Eriti tasub enne kemikaale sisaldavate sääsetõrjevahendite kasutamist mõelda laste peale. Looduslike vahendite ainus miinus on see, et neid tuleb peale kanda sagedamini – umbes kord tunnis. Enne sääsetõrjevahenditega tutvumist tasub aga teada ja vältida neid asju ja lõhnu, mis sääski ligi meelitavad. Sääsed tunnevad „toidu“ lõhna kuni 50 meetri kaugusele. Neile meeldivad teatud lõhnad.

Süsihappegaas Eritad seda rohkem, kui oled trenni teinud või sul on lihtsalt palav. Süsihappegaasi eritab ka põlev küünal, sestap tasub seda kasutada sääskede kõrvalejuhtimiseks.

Piimhape Piimhapet eraldub higisse rohkem trenni tehes või soolaseid või kaaliumirikkaid toite, nagu banaanid, kartul, apelsin, spinat, rosinad, täisteratooted jt, süües.

Lille- ja puuviljalõhnad Neid levitavad näiteks kosmeetikumid, mida oled kasutanud – dušigeel, šampoon, deodorant, aga ka pesuloputusvahend, millega riideid loputasid.

SUVI 2022

Niiskus Sääski meelitab ligi isegi väike hulk vett, näiteks niisked taimed. Seisev vesi on neile ka ideaalne paljunemiskoht. Nii et järve äärde pole õhtul just kõige mõistlikum piknikule minna. Parim viis sääskede peletamiseks on seega kasutada lõhna, mis neile ei meeldi ja mis oleks piisavalt tugev inimese keha lõhna maskeerimiseks. Koduste sääsetõrjevahendite puhul tasub meeles pidada, et iga inimese organism ja lõhnad on erinevad ning kõigile ühtselt sobivat vahendit ilmselt ei ole. Kuna kodused vahendid on odavad ja kergesti kättesaadavad, on neid ka lihtne katsetada, et leida just endale sobivaim vahend.

Keha lõhna varjavad eeterlikud õlid Eeterlikke õlisid, mida sobiks sääskede peletamiseks kasutada, on rohkesti: sidrunheinaõli, sidruni-eukalüptiõli, lavendliõli, kaneeliõli, kastoorõli, rosmariiniõli, seedriõli, piparmündiõli, nelgiõli.

Äädikast ja vanillist B-vitamiinini Eeterlikes õlides kasutatud taimi võib tarvitada sääskede peletamiseks ka muul moel, näiteks sidrunheina üks-

kõik millises vahendis – küünlana, viirukina, kreemis. Õues istudes pole aga küünlaid ja viirukeid mõtet kasutada, kuna nende lõhna pole tuule käes tunda. Taimi, näiteks lavendlit, basiilikut, piparmünti, võib ka otse nahale hõõruda. Neid võid purustada ja keerata ka kaelarätiku sisse ning panna räti kaela või käe ümber. Küüslauku võib ka puhtalt nahale määrida, samuti aitavat see sääskede vastu sisse süües. Tõsi, see lõhn võib lisaks sääskedele peletada su ümbert ka teised, sealhulgas toredad, kaaslased. Istuta koduaeda või rõdule saialilli, nendegi lõhn ei olevat sääskedele meeltmööda. Sääskedele ei meeldi ka vanilli lõhn, kuid see peab olema puhas ja ehtne vanill, mitte vanilliin. Lahjenda seda vees ja piserda endale peale või sega vanilli oliiviõlisse ja õlita end sisse. Samuti aitab sääski peletada tavaline äädikas – lahjenda, pane spreipudelisse ja muudkui pihusta. Sääski aitavad peletada ka kõiksugu salvid, mida muidu kasutatakse haigena – mentooli ja eukalüpti sisaldavad salvid ja kreemid, ka Vietnami salv, tiigrisalv jmt. Allikas: bioneer.ee

Tervis kodukandi loodusest. Salvid, õlid, siirupid. Eestimaised, käsitsi tehtud.

tervix.ee

Suve Ootel

ELERING

Võrguettevõtjad hoiatavad:

elektriliinide läheduses tuleb tegutseda äärmiselt ettevaatlikult nud ka kahetsusväärseid juhtumeid, Aktiivsel suveperioodil kus teadmatusest on paigaldatud näikipume me unustama teks otse elektriliinide alla batuut. See elektriliinide ja on eluohtlik. gaasitrasside vahetus läheduses varitsevad ohud. Töid tehes hoia liiniga

mõistlikku vahet

Õhuliini kaitsevööndis ei ole ettevaatus kunagi liiast. Inimene võib kõrgepingeliinidest saada surmava elektrilöögi ka siis, kui ta liinijuhet ei puutu või kui ta satub maha kukkunud õhuliini läheduses sammupinge ohutsooni. „110 kV liini juures võib elektrilöögi saada 1 meetri kauguselt kõrgepingeliini juhtmest, võimsamate liinide puhul aga juba 2,5 meetri kauguselt,“ selgitab Eleringi liinide käidu talituse juhataja Andrus Veeleid. Elektrilevi ohutuse koostööpartneri Raivo Orase sõnul ei tohi maha kukkunud õhuliini juhtmele mingil juhul läheneda või seda puudutada. Maha kukkunud juhtmele ei tohi minna lähemale kui 20 meetrit, sest juhe võib olla pinge all ja eluohtlik. Kui siiski oled sattunud maaühenduskoha lähedale sammupinge alasse, siis turvaliseks eemaldumiseks hoia kahte jalga kogu aeg koos, lohistades neid mööda maad; hüppa väikeste turvaliste hüpetega jalad koos.

Suvised lõkked, batuudid ja grillipeod Kõrgepingeliinide läheduses vabaõhusündmust planeerides tuleks mõelda ka ohtudele. „Kindlasti ei tohiks elektrimastidele ronima minna, see on eluohtlik tegevus. Samuti on seda heeliumiga täidetud õhupallide, tuulelohede ja muu sarnase lennutamine õhuliinide läheduses. Lõkke tegemine kõrgepingeliinide lähedal on keelatud, sest lõkkest kerkiva leegi ja elektriliini vahel võib toimuda elektrilöök ka mitme meetri kauguselt. Taoline elektrilöök ohustab inimese elu 25 meetri raadiuses,“ selgitab Veeleid, lisades, et on esine-

SUVI 2022

Kuigi liinijuhtmed on enamasti kõrgel, võivad ohtliku olukorra tekitada suuremad masinad, näiteks kraanad, tõstukid või kombainid. „Avalikult kasutatavatel teedel tuleb kõrgemate kui 4,5-meetriste transpordivahenditega liiklemine elektrivõrgu valdajaga kirjalikult kooskõlastada. Väljaspool avalikke teid, näiteks põllul või metsas, tuleb samuti elektriliini kaitsevööndis liigeldes ohutuse tagamiseks liiklemine eelnevalt elektrivõrgu valdajaga kooskõlastada,“ kinnitab Eleringi liinide käidu talituse juhataja. Kui aga masin on mingil põhjusel pinge alla sattunud, ei tohi selle juht mitte mingil juhul väljuda, sest nii satub inimene veel suuremasse ohtu. „Juhul kui masinat ei ole võimalik liini juurest omal jõul eemaldada, tuleb kabiinist väljumiseks oodata ja saada kinnitust, et liin on välja lülitatud. Sageli lakkab tehnika elektrilöögi tagajärjel töötamast, näiteks purunevad masina rehvid,“ tõdeb ta. Eleringi ja Elektrilevi esindajate kinnitusel on raietööde planeerimisel liini kaitsevööndis samuti kohustuslik raietööde eelnev kooskõlastamine. Ka väljaspool kaitsevööndit ei tohiks puid langetada elektriliini suunas, keelatud on ka puude ladustamine õhuliini alla või vahetusse lähedusse. Kui mõne tegevuse puhul pole teada, kas see on lubatud või mitte, tuleks elektrivõrgu valdaja käest üle küsida. Kui märkad kõrgepingeliini läheduses kahtlast tegevust või potentsiaalset ohtu, näiteks liini kõrval viltuvajunud või liinile kukkunud puud, katkiseid rippuvad või vastu maad kukkunud juhtmeid, võõrkeha liinijuhtmetel või on juhtmed kahtlaselt madalal, tuleks sellest kohe elektrivõrgu valdajat teavitada.

Eleringi elektrivõrk: 605 6825 Elektrilevi elektrivõrk: 1343 Kui sa ei tea, millise elektrivõrguga on tegemist, kuid olukord on ohtlik, helista 112. Hoiatavaid näiteid leiad lehelt www.elering.ee/ohutus.

Suve Ootel

Jaanipäev koduaias

Koduaia jaanipidu on suurepärane idee! Tegemist on küll väga olulise suvesündmusega, kuid korraldamisega siiski üle pingutada ei maksa – külalistelgi on käed ühiseks ettevalmistuseks otsas ja seal juba šašlõkiämbergi ootusärevalt rippumas. Kuid on siiski mõningad asjad, mis tasuks enne külaliste saabumist läbi mõelda, et kogu pidu muretult ja sujuvalt kulgeks. Tekst: Eve Kallaste Fotod: Shutterstock

Tulease kuulub eestlase jaanipeo juurde

Variante elava tule nautimiseks on muidugi mitmeid. On võimalik, et sinu hoovis on lõkkeplats juba olemas, aga kui spetsiaalset lõkkekohta pole, siis näiteks tiheasustusega piirkonnas saab tuld teha mittesüttivast materjalist lõkkealusel või tuleasemel. Leek ei ole küll nii suur kui külajaanipeol, kuid meeleolu tekitamiseks siiski piisav. Kui tuld teha pole sinu koduhoovis turvaline, võib teha ka mängulõkke ehk ühte kohta kombineerida suuri küünaldega laternaid, et tekiks lõkketule efekt.

Tuld saab teha ka mittesüttivast materjalist lõkkealusel või tuleasemel.

Kuhu kallid külalised paigutada?

Istumiskohad tasub tekitada gruppidena, et seltskonnad saaks vajadusel jaguneda ka privaatsemateks jutuajamisteks. Toolid võiks panna pigem lähestikku, see soosib suhtlemist. Kui kõik saabujad üksteist ei tunne, siis sobivalt paigutatud istumispaigad aitavad tutvuste ja õhkkonna loomisele kaasa. Muidugi sobivad istumiseks mitte üksnes aiatoolid, vaid ka puupakud, pingikesed, euroalustest tehtud diivanid. Kui kokku saavad liiga eriilmelised istumisalused, võib need näiteks katta tekkide või vaipadega, juurde padjad ja pleedid – nii lood soodsad paigakesed meeldivaks ajaveetmiseks.

Kas nad hoiavad klaasetaldrikuid terve õhtu käes? Parem, kui on lisalauakesi ja lausa mitmeid, sest kuhu mujale asetada joogiklaas või grillihõrgutistega kaetud taldrik? Heaks valikuks on ka lisatumbad, millele saab panna kas kandiku või mida vajadusel istumiseks kasutada. Abilauake kulub kindlasti ära ka grilli juurde.

Pimedaks ju ei lähegi, aga valgustus on oluline Hubast atmosfääri on hea luua ilmastikukindlate valguskettidega, millega saab erinevaid alasid piiritleda. Kui õuelalal pole pistikupesi, otsi valgusketid, mis töötavad patareide või päi-

SUVI 2022

Hubast atmosfääri on hea luua ilmastikukindlate valguskettidega.

kesepatareidega. Valgustuseks võid kasutada ka jõulutulesid, tõrvikuid, laternaid ja loomulikult küünlaid. Elava tule puhul tuleb arvestada tuleohutusega.

Kindlasti grillime? Eestlaste jaoks seonduvad jaanid grillimisega ja kui see saab sinugi peol nii olema, siis tasub mõelda ka sellele, et see, kes grillimise eest vastutab, seltskonnast liiga eemale ei jääks. Saabujate kaasatoodud joogid võib aga vabalt mõnda suurde külma veega täidetud ämbrisse panna, kust külalised ise valiku teevad. Toitudega võib ka pisut vabamalt võtta – külalistega saab ju eelnevalt kokku leppida, kes mida toob, ja siis koos toidud välja sättida. Ühtlasi aitab selline korraldus neil, kes seltskonnas uued, teistega tutvuda. Ka ühine ettevalmistusaeg on osa suurepärasest peoõhtust.

TULE PEREGA SEIKLEMA!

Türi Elamuspargis on lustimist ja katsumusi kogu perele kolmeaastastest lastest alates. Väiksemad saavad turnida Eestis ainulaadses VÕRGUMAAILMAS ja hüpata VÄLIBATUUDIVÄLJAKUL. Alates viiendast eluaastast saab juba ronida seiklusradadel. Meil on ainulaadse lahendusega tornist torni õhusõidud, jalgrattasõit üle oru ja julgematele ekstreemne rada, mis lõppeb vabalangushüppega.

JUULIS VALMIB

UUS AINULAADNE ATRAKTSIOON EESTIS – SUVETUUBI HÜPE ja suvetuubi liurada.

Mida kõike teha ja näha saab, saad tutvuda www.tyrielamuspark.ee

Suve Ootel

Kirjandustegelased teatrilavadel Sel suvel rõõmustavad mitmed teatrid raamatukaante vahelt tuttavate lugude ja tegelaste lavale toomisega. Toimetas: Mariann Vilbre

UKUARU

Emajõe Suveteater Veera Saare ajatu „Ukuaru“ on meie juurde ikka ja jälle ringiga tagasi jõudnud ning saanud oma temaatikaga osakeseks rahvuslikust tunnetusest. Ka praegusel ajal püüdleme selle poole, et meil oleks kodu, turvaline tulevik ja lastel perspektiivi edasi jõuda. Lavastaja: Peep Maasik Osades: Ursula Ratasepp (Tallinna Linnateater), Pääru Oja, Hannes Kaljujärv (Vanemuine), Garmen Tabor (Ugala), Kärt Tammjärv (Vanemuine), Margus Prangel (Von Glehni Teater), Marika Barabanštšikova (Vanemuine) ja Indrek Kruusimaa Mängimispaik: Vooremäe, Tartumaa

KASUEMA

Emajõe Suveteater „Kasuema“ on Silvia Rannamaa kirja pandud lugu, milles uus elukorraldus viib peategelase Kadri internaatkooli, kust ta leiab omalaadse perekonna: üheskoos elades lihvitakse vastastikku iseloomude teravaid nurki, õpitakse hindama nõudlikku sõprust, ära tundma tühisust ning avastama sisemisi väärtusi. Lavastaja: Andres Dvinjaninov Osades: Ülle Kaljuste (Eesti Draamateater), Riho Kütsar (Vanemuine), Ingrid Isotamm, Ella Cecilia Claesson, Karl Kristjan Puusepp, Mikk Kaasik, Robin Haga, Kirke Kallaste, Emily Susanna Knotts, Katrina Laur, Gerda Lehis, Mairo Libba, Emily Mäesepp, Hella Niitra, Maarja-Liis Nurja, Janeli Remmelkoor, Stella Seim, Jaana Sommermann, Kärt Tõnissaar, Tuule Õige Laval ansambel Efektiiv Mängimispaik: Puiestee 62 hoov, Tartu

SERAFIMA+BOGDAN

Tartu Uus Teater Vahur Afanasjevi romaani teatriversioon toob vaatajateni loo vene vanausuliste külast, kus järgitakse vanu traditsioone ja elatakse lihtsat elu, austades jumalat ja püüdes kala. Seda kuni nõukogude aja tulekuni, mil eestlasest miilits, kolhoos ja repressioonid kõike muudavad. Lavastaja: Ivar Põllu Osades: Ilo-Ann Saarepera (Ugala), Kristel Leesmend, Renate Keerd, Elise Metsanurk, Andres Mähar (Vanemuine), Priit Loog (Endla), Hardi Möller, Ekke Hekles Mängimispaik: Kolkja küla Peipsiveerel

KOLM MUSKETÄRI

Ugala Teater Alexandre Dumas’ maailmakuulsal romaanil põhineva igihalja seikluse „Kolm musketäri“ tegevus leiab aset Prantsusmaal. Noor aadlik d’Artagnan lahkub isakodust ja suundub Pariisi, et astuda härra de Treville’i musketäride kompaniisse. Lavastaja: Tanel Jonas Osades: Jass Kalev Mäe, Martin Mill, Oskar Punga, Alden Kirss, Andres Tabun, Rait Õunapuu või Ken Rüütel, Vallo Kirs, Klaudia Tiitsmaa, Marika Palm, Jaana Kena, Janek Vadi, Silver Kaljula, Karl Kena, Karl Jakob Bartels, Andri Suga, Merle Liinsoo ja Aili Nohrin Mängimispaik: Õisu mõisa park, Viljandimaa SUVI 2022

Suve Ootel KALEVIPOJA VÄGITEOD EHK MISSA SÖÖD, ET SA NII TUGEV OLED

Piip ja Tuut Teater Piip ja Tuut toovad vaatajate ette Kalevipoja märkimisväärseimad vägiteod, nende sünnilood ja tagajärjed ning püüavad lahti muukida salaretsepti – mida Kalevipoeg sõi, et ta nii tugev oli? Lavastajad: Toomas Tross ja Haide Männamäe Osades: Grete Konksi, Maarja Tammemägi, Stefan Hein, Kristjan Poom, Marek Demjanov, Anni Tross ning Piip ja Tuut Mängimispaik: Kalevipoja Koja õu, Kääpa

PÕRGUPÕHJA UUS WANAPAGAN

Endla Teater Tammsaare viimaseks jäänud romaan kuulutab selgesti ette meie kaasaega – tõejärgset ajastut, milles me juba mõnda aega elame. Lavastaja: Kaili Viidas Osades: Ago Anderson, Tambet Seling, Triin Lepik, Kadri Rämmeld, Peeter Tammearu, Karin Tammaru, Sten Karpov, Liis Karpov, Ott Raidmets, Nils Mattias Steinberg, Indrek Taalmaa, Carmen Mikiver, Ireen Kennik, Fatme Helge Leevald, Sander Rebane, Meelis Rämmeld jt Mängimispaik: Greni katlamaja, Pärnu

Suve Ootel STSEENID ÜHEST ABIELUST

Skene Katus Kunstile Loominguline tandem dramaturg Mehis Pihla ja kunstnik Kristjan Suits tõid eelmisel suvel lavalaudadele enda versiooni Ingmar Bergmani klassikaks saanud teosest, kus vaataja saab osa kriipivalt tõetruust ja inimlikust loost. Lavalugu mängitakse ka sellel suvel. Lavastajad: Mehis Pihla (Eesti Draamateater) ja Kristjan Suits (Tallinna Linnateater) Osades: Evelin Võigemast (Tallinna Linnateater), Märt Avandi (Endla), Kersti Heinloo (Eesti Draamateater) või Liisa Pulk Mängimispaik: Jaanihanso Siidrivabriku töökoja saal, Pärnumaa, Kaelase küla

1984

Vanemuine Inglise kirjaniku George Orwelli kultusteoseks saanud raamatu põhjal valminud lavastus räägib tulevikudüstoopiast, kus iseseisev mõtlemine on keelatud ning inimesi kontrollitakse ja jälitatakse igal võimalikul moel. Lavastaja: Karl Laumets Osades: Robert Annus, Gert Raudsep (külalisena), Maria Annus, Hannes Kaljujärv, Marika Barabanštšikova, Ott Sepp (külalisena), Maarja Johanna Mägi, Kaarel Pogga, Ken Rüütel Mängimispaik: Kammivabriku sündmuskeskus, Tartu

8.07 PÕLVA 13.07 RAKVERE

mati80

nuude

10.07 RAPLA 14.07 VILJANDI

IVO LINNA APELSIN KOIT TOOME JUSS HAASMA KALLE SEPP ALGUS KELL 20.00 PILETID MÜÜGIL PILETILEVIS JA KOHAPEAL.

Suve Ootel

Sadamast sadamasse, aga seekord rattaga

Kui otsid lühikest, aga emotsioonikat pedaalimiselamust, siis rattatiir väikesaartel on parajalt mõnus. Ei murra konti ja mis peamine, on päevaga tehtav. Tekst: Sven Sula Fotod: Shutterstock

ga isegi siis, kui lähed nii kergele rattamatkale, ära unusta oma sportlikku suutlikkust ega ka seda, kas plaanid sõita siledal asfaldil või looduses. Algajale on isegi mõnikümmend kilomeetrit paras katsumus. Puhka Eestis kodulehelt leiab häid soovitusi nii pikkadeks kui ka lühikesteks marsruutideks mandril ja saartel. Vaatame siis mõnda neist.

mise! a g in h e u u e l a t t a r g l Anname sinu ja Kogemused aastast 1998

LINNARATAS VIA VENETO ELEGANCE

PAKUME LISAKS JALGRATASTE HOOLDUST JA REMONTI

479 €

LINNARATAS VIA VENETO ARTE CRUISER CROSS BEACH

469 €

E-pood: cycling.ee Kauplus: Haabersti tn 3, Tallinn tel 508 2472, info@cycling.ee

Suve Ootel

Kihnu ilma rattata Sadam – Koksi tamm – majakas – muuseum – Linaküla – Arumägi/Kurase – Sigatsuaru – sadam (18,8 km) Tõepoolest, oma velo võid seekord ka Munalaidu jätta. Kihnus on kohe sadama lähedal laenutus, kus rattad pannakse alla väikesele ja suurele. Kui hilja peale jääd, on igal rattal ka latern ja Kihnus juba naljalt ei eksi – paar korda vajutad ja juba kallas ees. Esmalt võta suund majakale. Teele jäävad mitmed majutuskohad ja Kihnu Jõnni kodukoht. Majaka juurest sõida keskuse suunas, möödu eemalt kuulsa rahvalauliku Kihnu Virve kodust ning jõuad muuseumi ja kiriku juurde. Siis sõida väikese kaarega Linakülla, kus korraldatakse ettetelli-

misel rahvamuusika ja -tantsu etendusi ning pakutakse müügiks käsitöötooteid. Siis läbi Kurase Säärekülla, ring ümber lennujaama ja veemõnud Rock City külalistemaja juures kaunis mererannas. Sealt tagasi sadamasse. Marsruut on küll üsna lühike ja kerge, aga mõnusalt ringi vaadates ja kohalikku elu jälgides kulub päev päris kiiresti. Vald on tolmuvabu teekatteid järjest juurde ehitanud ja nii on vaja vaid majaka lähistel mõned kilomeetrid kruusa sõita.

Veloga Vormsile Sadam – Sviby – Norrby – Kersleti – Suuremõisa – Hullo – sadam (38 km) Alusta sadamast. Esimene sihtkoht on taastatud rannarootsi talu, kus asub Sviby talumuuseum.

Svibyst suundu idaringile, kus külad on paremini säilinud ja sa kohtad tüüpilisi klaasrõdudega Vormsi maju. Rälby on ajalooline sumbküla omapärase teedevõrguga, kust leiad eest ka Vormsi tuuliku. Ida- ja lääneringi ristumiskohal on saare tähtsaim vaatamisväärsus – 14. sajandil ehitatud Püha Olavi kirik – ning kirikaia kõrval asub maailma suurima rõngasristide kogumiga Vormsi kalmistu (ligi 340 rõngasristi). Lääneringil sõitu jätkates on sul sellel marsruudi osal mitmeid alternatiivseid variante, mis pakuvad veelgi lähemaid kontakte loodusega. Tagasi saare keskossa jõudes leiad eest mitmekesise linnustikuga Prästvike järve ja selle põhjaosas avanevad arvukad allikad. Sealt liigud sa edasi kitsukesele Rumpo poolsaarele. Rumpo on väga hästi säilinud arhitektuuriga mereäärne küla. Neeme tipp on taimestiku kaitseala ning lindude pesitsus- ja rändepeatuspaik. Niiviisi on kiire ring saarele peale tehtud, aga kindlasti tasuks sul seigelda ka alternatiivsetel matkateedel. Sel omapärasel saarel on palju avastada!

Suve Ootel

Mõnusat suvelugemist Olen lugemist otsides tihti mõelnud, kui tore võiks olla raamatukoguhoidjana töötamine – küll alles tutvuks kõigega, mis riiulitele jõuab. Avastasin hiljuti, et Tallinna Keskraamatukogul on oma rikkaliku sisuga kirjandusblogi, kus jagavad oma lugemiselamusi raamatukoguhoidjad, vabatahtlikud ja lugejad. See on nii väärt leid, et ei saa üksnes enda teada jätta. Siin ongi pisike valik raamatukogutöötajate blogis esindatud raamatutest. Toimetas: Eve Kallaste Kui soovid endagi lugemiselamust Tallinna Keskraamatukogu blogis näha, saada see aadressil lugemiselamused@tln.lib.ee. Palun märgi enda tutvustuse juurde kindlasti nii raamatu kui ka enda andmed. Kui kasutad oma tekstis lisaks enda mõtetele ka teiste omi, viita palun nendele! Häid lugemiselamusi!

J. W. Ocker

NEETUD ASJAD 

Eesti Raamat, 272 lk

Anders Røyneberg „Roheline rõõm: rahulolu ja silmailu toataimedest“ Agronoomiataustaga terapeut, toataimede spetsialist ja populaarne norralasest instagrammija Anders Røyneberg on kirjutanud raamatu, mis näib olevat eelkõige mõeldud sõbralikuks käeulatuseks ja isutekitajaks algajale taimehuvilisele. Raamat viib lugeja käekõrval läbi kõigi olulisemate teemade, alates sellest, millist taime valida, kastmise, väetamise, ümberistutamise ja kahjurite tõrjumiseni välja. Leiab ka nõu, millist potti või mulda kasutada ning kuidas taimi seemnete, tütartaimede ja pistikute abil paljundada, mida pidada silmas pimedatel talvekuudel ja mida valgusrikkal suveajal taimede eest hoolt kandes. Soovitusi leiab mitmete peamiste taimedega ette tulevate murede puhuks: üle- või alakastmine, liiga palju või vähe valgust, kuivanud või kollased lehed. Lisaks pakub Røyneberg inspiratsiooni, kuidas taimedega ruumi kujundada. Seepoolest sobib raamat hästi neile, kel uue kodu sisustamine käsil või ka lihtsalt soov elamist veidi värskendada. Ilmunud: Ühinenud Ajakirjad, 2020 Tõlkinud: Kadi-Riin Haasma Annemari Parmakson Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja

Sandeep Jauhar

INIMSÜDA. AJALUGU 

Eesti Raamat, 284 lk

Need kummalised, aga tõestisündinud lood kõnetavad nii tõsimeelseid needustesse oohuvil v isi uskujaid kui ka ajaloohuvilisi, õudusﬁlmifänne ja kõiki, kellele lihtsalt meeldivad hirmujudinaid tekitavad jutud.

Inimese elu keskpunktiks on süda. Kardioloog Sandeep Jauhari jaoks on süda elu sisu. „Inimsüda“ on masi a navärgist mis kõikehõlmav lugu masinavärgist, hoiab ülal elu.

Jeanette Escuedero

Annie M. G. Schmidt

VABANDAMISPROJEKT 

Eesti Raamat, 342 lk

Tempokas ajaviiteromaan 40-aastasest tippadvokaadist, kes ei saa enam silmi sulgeda tõe ees: ta on teinud palju halbu valikuid. Naisel ei jää üle muud, kui teha vigade parandus – üks vabandus korraga.

KRIIMIK 

Eesti Raamat,, 96 lk

Armastatud hollandi plala a lugude” lugud lu gu e” aut tori or lastekirjaniku, „Viplala autori Annie M. G. Schmidti tuntuimaid raamatuid väikelastele. Pildid on joonistanud Fiep Westendorp ja tõlkinud Kairi Look.

Lucy Coleman

SUVI ANDALUUSIAS 

Eesti Raamat, 330 lk

Peakokk Ricki ja toiduajakirjanik Lainey armastuslugu, mis saab alguse imekaunis Andaluusias. Võrratu maitserikkus. Imeline ümbrus. Ja üks kuu, mis muudab kõike …

SUVELUGEMIST IGALE MAITSELE! Need ja teised raamatud saadaval meie e-poes www.eestiraamat.ee

Suve Ootel Leelo Tungal „Seltsimees laps“

Heidit Kaio „Vestlused Priiduga. Lahutus“

Selles raamatus on koos kõik kolm triloogia osa: „Seltsimees laps ja suured inimesed“ (2008), „Samet ja saepuru ehk Seltsimees laps ja kirjatähed“ (2009) ja „Naisekäe puudutus ehk Seltsimees laps ja isa“ (2018). Väikese Leelo ema on mõttetu süüdistuse alusel saadetud Siberisse vangilaagrisse ning tüdrukut jääb kasvatama isa. Teda aitavad mitmed tädid ja muud sugulased. Leelo igatseb tohutult oma memmet ning ootab teda tagasi, aga memmet ei tule ega tule. Terve see ootamise aeg ei ole muidugi ainult kurb. Leelo püüab olla hea laps, et memme rutem tagasi tuleks, aga ega siis hea laps ole lihtne olla. See on üks armas raamat, mis on kirja pandud väikese lapse vaatenurgast. Leelol on palju positiivseid mälestusi seoses isa ja tädidega. Kohati ajas väikese Leelo arvamus täiskasvanute asjadest isegi muigama. Hoolimata hirmust, mida tekitab nõukogude aeg, on raamat siiski positiivne ning mõnusa ellusuhtumisega. Ilmunud: Tänapäev, 2018

Väga huvitav ja mõtisklev raamat, mille keskmeks on suhted. Suhted elukaaslase, lähedaste ja iseendaga. Raamatu autor oskab väga arusaadavalt ja sõnaosavalt analüüsida keerukaid olukordi ning nende taga peituvaid võimalikke emotsioone. Kuigi pealkirjast võiks arvata, et raamatus toimub vestlus elukaaslaste vahel, siis tegelikult on autori vestluspartneriks olnud hoopis sõber Priit Saagpakk. Mul on hea meel, et selle raamatu sõnumiks on arusaam, et probleeme ei lahenda alkohol, uus silmarõõm või endasse sulgumine. Peab olema julgust ja tahtmist kriise tervislikult lahendada ning lõpuks tulla olukorrast välja targemana ja tugevamana. Nagu kirjeldab raamatu autor ise – „Head kriisi ei tohi raisku lasta!“. Kuna suuremad ja väiksemad kriisid käivad eluga kaasas, siis julgen raamatut lugemiseks soovitada kõigile. Raamatut ei tasuks võrdsustada teraapia või psühholoogi vastuvõtuga. Küll aga võib see olla oluliseks vahelüliks probleemi ning lahenduse otsimise vahepeal. Ilmunud: Pilgrim, 2021

Triinu Rannaäär Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja

Karmen Vilberg Kännukuke raamatukogu raamatukoguhoidja

Vabatahtlik

KOHUSTUSLIK KIRJANDUS SUVEKS Vaata: www.tnp.ee

Suve Ootel

Suvel on palav magada! Tekst: Taavet Kase Foto: Shutterstock

Suve Ootel Ööd on meil suvel lühikesed ja valged. Unetunde koguneb ilmselt igaühel keskmisest vähem, sest päikesepaiste ja rannas sulistamine annavad lihtsalt nii palju lisaenergiat. Kui lõpuks voodisse heidame, ootab meid tihtipeale aga rahutu uni – nii ääretult palav on, et magada õieti ei saagi. Mida siis teha? Jahedas on parem Hästi välja puhkamiseks on vaja, et toas oleks piisavalt jahe. Ei külm, ei soe, vaid justnimelt jahe. Ideaalne magamistoa temperatuur jääb 15 ja 18 kraadi vahele. Suvel juhtub aga tihtipeale nii, et terve päev on päike magamistoa aknast sisse paistnud ja kui magama heidame, valitseb toas 30-kraadine leitsak. Sellistes tingimustes on väga keeruline välja puhata – inimene higistab, pea on paks

ja uni rahutu. Magades meie kehatemperatuur langeb, kuid saunasoojas toas seda ei juhtu, mistõttu võib raske olla üldse magama jääda. Mida siis ette võtta? Tegelikult on ideaalne see, kui magamistuba ongi mõeldud ainult magamiseks. Suured aknad, millest valgus ja soojus sisse pääsevad, pole tegelikult magamistuppa üldse vajalikud. Kui need aga olemas on, siis tasuks mõelda pimendavate kardinate peale, mis ei laseks päeval toal nii kõvasti soojeneda. Kardinad keset päeva akende ees? Iseenesest pole siin midagi imelikku – kui kasutad magamistuba ainult magamiseks, pole ju päeval sinna suuremat asja ka. Küll aga langeb toatemperatuur mitme kraadi võrra ja nii peaks uni tulema natuke kergemini.

Lisanippe paremaks suveuneks Kui kardinad on juba ette tõmmatud, aga magades on ikkagi võimatult palav, siis tasub proovida neid lisanippe. Esiteks võiks mõelda voodipesu peale – kõige paremini hingab naturaalne puuvill (ja ka oluliselt kallim siid). Voodipesu võib olla üks tähtsamaid komponente, mistõttu ei tasu selle pealt kok-

ku hoida. Lisaks – unustage igasugused magamissärgid ja pidžaamad! Magage paljalt! Millal siis veel kui mitte suvel? Üks kõige mõnusamaid lahendusi on ka külmapuhur, mis rahutule magajale jahedat ja rahustavat külma briisi peale puhub. Aparaat ei pea olema üüratult suur ega uhke, see ei pea olema elektrikulukas. Piisab väiksemat sorti propellerist, mis end vaikselt paremale-vasemale liigutab ja unimütsid jahedas hoiab. Sellise puhuri puhul ei teki ka liigset müra, mis und võib segada. Külm dušš! Kui enne mainisime seda, et kehatemperatuur magama jäädes langeb, siis keha jahutamiseks pole paremat külmast dušist. Pikka efekti sellisel nipil muidugi pole, ent see võib aidata just uinumisel – keha on maha jahtunud ja uni tuleb seetõttu hoopis lihtsamini. Kuna inimkeha toodab märkimisväärselt soojust, siis kõige kuumematel öödel võib katsetada ka üksinda magamist, sest paariline sinu kõrval muudab olukorra teile mõlemale palavamaks. Head suveund! Allikas: paylesspower.com

Suve Ootel

SUVI –

tervisliku elustiili hüppelaud Suvi on hea aeg teha oma elus muudatusi, millest oled kaua unistanud. Just nüüd on energiat kõige rohkem, toidulaud vitamiinirohke kraamiga kindlustatud ja aktiivseid tegevusi igal sammul. Tekst: Teele Teder Foto: Shutterstock

Motivatsioon

Unusta stress ja lase lõdvaks! Kui muidu on organismi peaülesanne ainevahetus, siis stressi puhul jääb see teisejärguliseks. Seedimine muutub aeglaseks ja ebatõhusaks, sest keha on valmis hoopis võitlema või põgenema. Pikaajalise stressi tagajärjeks võib olla maomahla madal või ülikõrge tase ning pankreaseensüümide puudulikkus, samuti kõrgenenud veresuhkrutase. Seega: lõdvestunud seisund on ülioluline. Naudi parem kerge südamega suve ja üllatud ka ise, kuidas üleliigsed kilod kaovad. Esimene samm. Iga muutus saab alguse esimesest sammust ja elustiilimuutuse puhul on esimeseks sammuks otsus. Tee endale plaan, sea eesmärgid ja otsusta, et just täpselt seda sa 100% teedki. See on oluline, sest

toidupoes käik, toidu tellimine ja isegi iga amps on seotud valikutega ning kui oled võtnud vastu otsuse, hakkavad edasised valikud sinu tehtud otsust toetama. Liitu õige infoväljaga. Kui suhtled vaid inimestega, kelle jaoks on tavaline süüa rämpstoitu ja õhtud läbi diivanil logeleda, on raske ennast püsivalt motiveerituna hoida. Hakka parem sotsiaalmeedias jälgima tervisliku toitumise ja liikumise lehti.

asemel treppe ja tassi oma poekotid jalutades koju. Kui sul jääb enne magamaminekut aega, tee üks rahustav jalutuskäik kergliiklusteel, rannas või metsarajal.

Toitumine Kõige olulisem on vältida suure

Liikumine Kõige olulisem pole teha trenni, vaid just suurendada oma igapäevast aktiivsust ja liikuda kogu päeva jooksul. Kui oled siiani enamjaolt autoga sõitnud, siis proovi edaspidi liikuda jala 40 minutit päevas. Seda loetakse minimaalseks soovituseks. Eelista liftide

SUVI 2022

glükeemilise koormusega toite. Need on toidud, mis tõstavad liialt veresuhkru taset. Süsivesikud, mis ei tõsta liialt veresuhkru taset, on näiteks suvised marjad, värsked köögiviljad ja lehtsalatid. Väldi rämpstoitu, eeskätt rafineeritud jahust tooteid (pastad, saiakesed, pitsad jne). Asenda rafineeritud teravili rafineerimata teraviljaga. Toit ei tohiks sisaldada rafineeritud suhkruid. Veresuhkru taset tõstavad vähem näiteks ksülitool, steevia ja agaavisiirup. Tarbi oomega-3-rasvhappeid. Lülita oma menüüsse teadlikult kala, mereande, chia- või kanepiseemneid. Loomulikult võid oomega3-rasvhappeid ka toidulisandina tarbida. Vähenda loomse rasva, liha- ja piimatoodete tarbimist. Söö pigem sagedasti kui mõnel üksikul korral päevas. See aitab vältida veresuhkru taseme kõikumist ning seeläbi ka näksimisvajadust ja erinevaid isusid. Veresuhkru seisukohalt on hea süüa süsivesikuid koos valkudega. Jälgi, et saaksid toiduga iga päev vajaliku koguse kiudaineid. Kiudaineid leidub puu-, kaun-, teraja köögiviljades ning pähklites. Olenevalt vanusest vajad iga päev 25–35 grammi kiudaineid. Tänapäeva läänelik toitumisstiil annab aga heal juhul vaid poole sellest.

Suve Ootel

PÄRNU LAHE PARTNERLUSKOGU

Romantiline Rannatee – pea 300 km romantikat Pärnumaa rannikul

Teadupärast kuuluvad eestlased privaatse ruumi vajaduse osas maailma esiotsa. Meid kisub ikka ja jälle nii metsa kui ka mere poole, kust otsime meelerahu ja iseolemist. Pärnumaa randade ja metsade vahel, Iklast Virtsu kadakateni looklev Romantiline Rannatee on justkui meie iseolemise universaalne kuurort.

omantiline Rannatee peidab endas mööda üksikuid paradiisirandu kulgevaid laiske jalutuskäike, rännakuid idüllilistes kalurikülades ja talumaastikel, seiklusi salapärastes ja iidsetes paikades, päikselisi väljasõite piki lummavat rannikut ning hetki, mil nautida kõige kaunimaid päikeseloojanguid. Omaette võlu pakuvad matkad inimtühjas soos, lindudest rõkkavatel rannaniitudel, tervisest pakatavates luitemännikutes.

Nauding nii vaimule kui ka meelele Lisaks kaunitele radadele on Romantilisel Rannateel hubaseid kohvikuid ja gurmeerestorane, luksuslikke hotelle, ainulaadseid öömaju, käsitööpoode ja väikesadamaid, veinimaju ja mõisakomplekse. Kultuuriliselt rikastavad mitmed muuseumid, festivalid, kontserdid ja suveteatrid. Kõik see on lühikese autosõidu kaugusel nii Tallinnast kui ka Pärnust. Sihtkohtadeks on Häädemeeste, Saarde, Audru, Tõstamaa, Kihnu, Manija, Lihula-Varbla ja Koonga kant.

Keerulistel aegadel vajame hingetõmbepausi, et pärast julgelt edasi minna. Perepäevad Tolkuse rabas või mereäärsetes puhkekohtades, nagu Lemme rand Häädemeestel ja Matsi rand Varbla kandis, annavad selle võimaluse. Piknikud sõpruskonnaga kaunites RMK puhekpaikades, sportimine Jõulumäe Tervisespordikeskuses või hoopis töötubades osalemine Tõstamaa Käsitöökeskuses ja Vene talus. Loodus, väikeste rannakülade rahu ja põnevad toiduelamused muudavad meie maailma suuremaks ning liikumine ja ilusad kogemused toodavad meile õnnehormoone.

Kevad kui uue aasta algus Kevad on Romantilisel Rannateel justkui uue aastaringi algus, mis läheb hoogsalt üle terve suve kestvaks pillerkaariks. Kevad toob randadesse rändlinnud ja ka räimed. Kevade tulekuga saab uue hingamise kalapüük. Värsket kala ja suitsukala saab rannaäärsetest kaluriküladest Kihnust, Lindilt ja Häädemeeste kandist. Rannalindude kihava eluga saab tutvuda läbi vee-elamuste, mis viivad koos Seikle Vabaks giididega nii laidudele kui ka väikesaartele.

Kireva kevadega saab alguse eriilmeline kultuuriprogramm, mis tutvustab nii piirkonna kultuuri, elu kui ka maitseid. Uksed avavad väikesed külaja käsitööpoed, toimuvad laadad, metsamatkad ja turuhommikud. Romantilisel Rannateel on ka oma väike veinitee. Allikukivi Veinimõis, Valgeranna Veinitall ja Pootsi mõis väärindavad meie enda põhjamaiseid marju ja toodavad nendest veine. Restoranid nagu Tõstamaa Meierei restoran, Varbla puhkeküla Groot, Metsaluige restoran tutvustavad üheskoos toidutootjate ja veinimajadega piirkonna parimaid maitseid. Meie umbrohutoitude lipulaev – Kosmonautika Puhkeküla umbrohupesto – võidab südameid nii lähemalt kui ka kaugemalt. Nädalavahetuseti toimuvad meeleolukad peod. Ühe korraliku rannaküla elu juurde kuuluvad ikka nii simmanid kui ka lõkketuli. Inimesele on loomuomane otsida ja kogeda jätkuvat heaolutunnet. Seda ei pea häbenema, selle suunas on võimalik kulgeda. Päeva lõpuks tahame me kõik tunda, et saadud kogemused on midagi palju enamat kui lihtsalt fotod telefonis. Kordumatuid ja mõnusaid elamusi!

rannatee.ee #romantilinerannatee SUVI 2022

Ootame Teid Tervisekoja veekeskusesse ja spaasse, mille atmosfäär on inspireeritud Soomaa viiendast aastaajast ja rabamaastikust ALATES 01.06 avatud veekeskuse terrass, kus saab mõnuleda soojaveetünnis, võtta päikest ja nautida vaadet Suure-Jaani järvele!

Veekeskus ja spaa on avatud iga päev

kell 10–22 Neli sauna ja erinevad basseinid koos mõnusate mullide ja jugadega tagavad täieliku lõõgastuse. Kohvikust Kukemari saate tellida otse basseinide äärde nii mõnusa suupiste kui karastava joogi.

Täpsem info ja paketid ööbimistega:

tervisekoda.ee Pärnu tn 4 Suure-Jaani, Põhja-Sakala vald, Viljandimaa 71502