Targu Talita (mai 2023)

HOIA TERVIST

Lehekuu ehk MAI

Mahlakuu, ka lehehakkamise-, lehtemineku-, õie-, toome-, suvistepüha-, sui- ja külvikuu.

Kuu kõvad ja pehmed ajad

3. päev - täiskuu kõva aja algus.

5. päev – täiskuu.

7. päev – vana kuu pehme aja algus.

12. päev – kuu viimane veerand, kõva aja algus.

17. päev – kuu loomise pehme aja algus.

19. päev – kuu loomine.

21. päev – noore kuu kõva aja algus.

27. päev – kuu esimese veerandi pehme aja algus.

Pehme (mäda) aeg on hea lagundaja ja määndaja. Pehmel ajal lähevad haavad kergesti mädanema ja piim hapuks. Pesu läheb pesemisel hästi puhtaks. Pehmel ajal künti söödid (mätas laguneb hästi), laotatakse sõnnikut ning külvatakse-istutatakse kõik, mis alla kasvatab. Kõige pehmem aeg on kaduneljapäev – kaduaja neljapäev enne kuu loomist. Kaduneljapäev on 18. mail.

Kõval (kalgil) ajal alustatud või tehtud asjad jäävad püsima: puu ei mädane ja haavad paranevad hästi. Siis külvatakse teravili ja kõik muu, mis peab peale kasvatama (kapsas istutatakse täiskuuga). Aasta kõige kõvemad ajad on radokuu ümbruses, siis raiutakse ehituspalk ja muu tarbepuu.

Kõvad-pehmed ajad ei välista noore-vana kuu üldtuntud tähendusi. Kõik, mis kasvama peab (külv, istutus), tehakse maha ikkagi noore kuuga, ning mis hävima peab (võsa, kahjurid jms), tehakse vanaga.

Allikas: „Maavalla kalender 10 236 (2023)“, Maavalla Koda

KÜLVIKALENDER

Maria

ja Matthias K. Thuni järgi

1. E Tuli/Maa vili 20ni, 21st juur

2. T Maa juur

3. K Maa juur 11ni

4. N Maa vili 12ni, 13st juur

5. R Maa/Õhk juur 5–11, 12st õis

6. L Õhk/Vesi õis 18ni, 19st leht

7. P Vesi leht

8. E Vesi leht

9. T Tuli vili

10. K Tuli vili 19ni

11. N Tuli/Maa 21st juur

12. R Maa juur

13. L Maa/Õhk juur 1ni, 2st õis

14. P Õhk/Vesi õis 20ni, 21st leht

15. E Vesi leht

16. T Vesi leht

17. K Vesi/Tuli leht 12ni

18. N Tuli 3st vili

19. R Tuli/Maa vili 10ni, 11st juur

20. L Maa juur

21. P Maa juur

22. E Maa/Õhk juur 5ni, 16st õis

23. T Õhk õis

24. K Õhk/Vesi õis 12ni, 13st leht

25. N Vesi leht 18ni, 19st õis

26. R Vesi/Tuli õis 8ni, 9st vili

27. L Tuli vili

28. P Tuli vili

29. E Tuli/Maa vili 5ni, 6st juur

30. T Maa juur

31. K Maa juur

Narva mnt 13, 10151 Tallinn targutalita@maaleht.ee reklaam 661 8040

Toimetaja Jana Rand 661 3300

Kujundaja Mari Peterson

Keeletoimetaja Ene Leivak

Korrektor Merike Järvlepp

Väljaandja Delfi Meedia AS Trükk AS Printall

Lehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2023

Ilmub koos Maalehega

Maikuus on huvitavad konstellatsioonid. Merkuur, Veenus ja Marss asuvad neile omastes tähtkujudes/ elementides: Merkuur on terve kuu Jäära soojuselemendis, Veenus alates 5. maist Kaksikute valguselemendis ja Marss alates 16. maist Vähi vee-elemendis. Välja arvatud retrospektiivne Pluuto Kaljukitses ja 14. maist Päike Sõnnis, ei vahenda ükski muu planeet jahedat maaelementi. Ka Jupiter vahetab 15. mail – pärast aastast Kalade-perioodi – tähtkuju, kui siseneb Jäära soojuselementi. 13. mail on valgustrigoon. Maikuu võiks seega olla soe, valgusrikas ja piisavate sademetega. Istutusaeg: 1. V kl 00 kuni 9. V kl 12 ja 22. V kl 17 kuni 31. V kl 24.

PUUGID ÄRKAVAD ESIMESTE SOOJAKRAADIDEGA

Kevade saabumisega on puugid aktiivseks muutunud. Eestis kestab puugihooaeg tavaliselt aprillist oktoobrini, sellesse perioodi jääb ka enamik puukentsefaliidi haigusjuhte.

Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna nõuniku Irina Dontšenko sõnul on puugid muutunud aktiivseks juba praegu, mil pinnas on soojenenud +5 kraadini.

„Puugihooaeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini. Niisiis on puugid liikvel eelkõige ikka pärast lume sulamist ja rohelisel ajal,“ selgitas Dontšenko ning lisas, et juba praegu tasub vajadusel korrata puukentsefaliidi vaktsiini ja looduses viibides kasutada puugihammustuse vältimiseks vajalikke ennetusmeetmeid.

Enim haigusjuhte saartel

Eestis on puukentsefaliidi haigestumus olnud kõrgem maapiirkondades.

Enim haigusjuhte esineb saartel, Idaja Lääne-Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Tartumaal, kuid ohupiirkonnaks loetakse kogu Eestit.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) määratluse kohaselt asub Eesti piirkonnas, kus tuleks puukentsefaliidi vastu vaktsineerida kogu elanikkond, sealhulgas ka lapsed. Puukentsefaliidi vastu soovitatakse kindlasti vaktsineerida metsatöölistel, välitingimustes viibivatel kaitseväelastel, piirivalvuritel, jahimeestel, aga ka sageli marjul või seenel käivatel inimestel.

Puukentsefaliit on kesknärvisüsteemi nakkushaigus, mida põhjustab puukentsefaliidi viirus, mis kandub inimeseni puugihammustusega. Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetele ning põhjustada meningiiti või meningoentsefaliiti. Jääknähte nagu tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatused, peavalu, kes-

kendumis- ja mäluhäired esineb 26–46%-l haigust põdenud patsientidest. Puukentsefaliit võib 1,4% juhtudest lõppeda surmaga.

Teise puukidega leviva nakkushaiguse puukborrelioosi vastu vaktsiin puudub, haigust saab ennetada vaid puugihammustust vältides. Puukborrelioosi registreeritakse aastaringselt, sest haiguse tuvastamine on keeruline. Sageli satub patsient arsti vastuvõtule alles haiguse jääknähtude või tüsistustega.

Eesti puugid kannavad ka inimese anaplasmoosi, neoerlihhioosi, Borrelia miyamotoi ja riketsioosi-taolisi nakkusi. Need haigused mööduvad üldjuhul kergete sümptomitega, ravi vajamata või isegi asümptomaatiliselt. Haigusjuhtumeid on registreeritud näiteks Rootsis, Saksamaal ja Poolas, seega säilib Eestiski oht nendesse haigestuda.

Kliimamuutuste mõju on toonud kaasa selle, et külmatundlike puugiliikide aktiivsushooaeg pikeneb. Pikad ja soojad perioodid külmal aastaajal, eriti temperatuurikõikumiste

puudumisel, aitavad kaasa puukide lühemale arenguetapi läbimisele ning soodustavad ellujäämist.

Vaktsineerimisest on abi

Oluline on teada, et puugi katsumisest või puugi nahal liikumisest ei ole võimalik terve naha kaudu infektsiooni saada. Puukborrelioosi nakatumiseks peab puuk inimese kehal olema vähemalt 12–24 tundi, isegi 48 tundi. Puukentsefaliiti nakatumine toimub kiiremini – mõni tund pärast puugihammustust.

Puukentsefaliidi vältimiseks on olemas tõhusad ja ohutud inaktiveeritud vaktsiinid nii täiskasvanutele kui lastele (alates 1. eluaastast).

Puukentsefaliidi vastu vaktsineeritakse kolme süstiga: esimesed kaks ühe- kuni kolmekuulise vahega ning kolmas 9–12 kuud hiljem. Seejärel tuleb kolme aasta möödudes teha uus vaktsiinisüst, et kaitse püsiks. Järgmised revaktsineerimised sõltuvalt patsiendi vanusest, vaktsiinisüst tuleks teha kas kolme- või viieaastase intervalliga.

Puukentsefaliidi vastu on vaktsineeritud ja õigeaegselt korduvvaktsineeritud ca 13% Eesti elanikkonnast. Haiguse läbi põdenud inimestel tekib eluaegne immuunsus.

Puukentsefaliidi vastu saab tänavu end vaktsineerida lisaks perearstidele 34 apteegis üle Eesti 13 linnas ja asulas.

Puugid varitsevad juba varakevadel metsas inimesi ja lemmikloomi.

JANA RAND

Borrelioosiga nakatumiseks peab puuk inimese kehal olema vähemalt 12 tundi.

SHUTTERSTOCK

KEDA OHUSTAB INFARKT?

Südame- ja veresoonkonnahaigused on nii Eestis kui ka mujal maailmas üks peamisi suremuse põhjustajaid. Üsna levinud on valearvamus, nagu ohustaks infarkt ainult eakaid inimesi.

Tegelikkus on aga see, et ka nooremas eas võib infarktini viia tähelepanuta jäänud kõrge kolesteroolitase. Sel puhul sageli ei eelne ka hoiatavaid sümptomeid.

Südameinfarkti ehk südamelihase verevarustuse häire olulised riskitegurid on kõrge vererõhk ja kolesteroolitase, suur vabade rasvhapete sisaldus veres, püsivalt kõrge veresuhkur, ülekaal ja suitsetamine.

Tähtis roll on ka perekondlikul eelsoodumusel, aga see üksi ei otsusta haiguse teket ega raskust. On teada, et risk südamehaiguste tekkeks kasvab vanusega, kuid tegelikult ei puuduta südamehaigused ainult vanemaealisi. Järjest enam on ka noori, kes ebatervisliku eluviisi tõttu on enese teadmata südamehaiguste riskigrupis.

Meestel suurem südameinfarkti risk

Infarkti võib esineda nii naistel kui meestel, kuid paraku esinevad suuremad tervisekahjustused just meeste puhul. Südamehaiguse esinemise ja infarkti saamise tõenäosus on mehel märksa suurem kui täpselt samade näitajatega naisel.

Abiks ei ole ka Eesti meeste kalduvus vältida arsti juures käimist. Samas tuleb märkida, et Eesti mees

viib oma auto reeglina mitu korda aastas hooldusesse või teeb regulaarset kontrolli kodu küttesüsteemile, kuid enda tervisekontroll jäetakse sageli vahele ning südamehaigus võib jääda aastateks diagnoosimata.

Naisi ohustavad südamehaigused pigem vanemas eas, kuna naiste risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse on seotud menopausiga. Naiste südamehaiguste riskitegurid on vanus, kõrge vererõhk, normist kõrgem kolesteroolitase, ülekaal, suhkruhaigus, suitsetamine ja istuv eluviis.

Lisaks sellele on naistel infarktist tingitud vaevused sagedamini ebatüüpilised ja salalikumat laadi –see on üks põhjusi, miks naistel tekib meestega võrreldes enam viivitusi infarkti diagnoosimisel ja haiglaravi alustamisel.

Järg lk 278

Mehi ohustab infarkt sagedamini.

Suitsetamine on üks peamisi südamehaiguste riskitegureid.

Algus lk 277

Südameinfarkti korral esineb naistelgi valu rinnus, kuid meestest enam on neil infarkti sümptomiteks õhupuudus ja üldine väsimus.

Ohtlikke näitajaid sageli ei tunneta

Terviseseisundi jälgimise muudab nii naiste kui meeste puhul keeruliseks ka see, et keha annab tugevamini märku pigem madalate näitajate korral. Seega võtab kõrgenenud näitajate avastamine kauem aega ja muutused organismis saavad toimuda pikema aja jooksul.

Riskifaktorite seast on veresuhkur just üks selline näitaja. Hüpoglükeemia ehk madal veresuhkur annab tavaliselt endast märku näljatunde, väsimuse, külma higi ja äärmuslikul juhul kokkukukkumisega. Samas kõrge veresuhkru ehk hüperglükeemiaga haiglasse jõudnud patsient võib öelda ka, et tema enesetunne on täiesti tavapärane. Seetõttu

ongi ohtlike tervisenäitajate avastamine keeruline.

Samamoodi pole füüsiliselt kehas tuntav ka kõrge kolesteroolitase ning seetõttu on oluline seda regulaarselt kontrollida. Normaalne üld-

kolesterooli tase on alla 5 mmol/l, kõrgenenuks peetakse 6,5 kuni 7,8 mmol/l. Kõrgest kolesteroolist tingitud südamehaigused võivad sageli olla pöördumatud, mistõttu on eriti oluline terviseprobleemile õi-

Kõrgenenud vererõhu korral peaks oma näitajaid sagedamini jälgima.

gel ajal jälile saada. Seepärast tuleks kolesteroolitaset pidevalt jälgida. Väga paljud käivad küll regulaarselt vereanalüüsi tegemas, ent üpris sage on olukord, kus reaalseid samme näitude parandamiseks ette ei võeta. Näitude jälgimisest üksi aga ei piisa ning terviseohu vähendamiseks peab ka pisut kõrgema kolesteroolitaseme puhul tegema muutusi elustiilis ning jälgima, kas need parandavad analüüside tulemusi.

Kõrgenenud vererõhk kui infarkti riskifaktor

Kõrge vererõhk on kõige sagedamini esinev riskifaktor, mis sarnaselt veresuhkruga on päeva jooksul pidevas muutumises ja mille püsivast kõrgenemisest ei pruugi keha valjult märku anda. Inimene võib kurta väsimust, peavalu, tasakaaluhäiret või suminat kõrvas.

Aparaadi olemasolul on vererõhku võimalik iseseisvalt kodus jälgida. Nii veresuhkrut, kolesterooli kui vererõhku saab mugavalt mõõta ka

Südameinfarkti riskitegurid

• KÕRGE VERERÕHK. Kõrge vererõhk võib kahjustada veresoonte seinu ja suurendada südamehaiguste riski.

• KÕRGE KOLESTEROOLITASE. Kõrge kolesteroolitase võib põhjustada kolesterooli kogunemist arteritesse ja suurendada südamehaiguste riski.

• DIABEET. Diabeet võib põhjustada veresoonte kahjustusi ja suurendada südamehaiguste riski.

• SUITSETAMINE. Suitsetamine on üks suurimaid südameinfarkti riskitegureid, kuna see kahjustab veresooni ja suurendab vererõhku.

• ÜLEKAAL JA VÄHENE FÜÜSILINE AKTIIVSUS. Nimetatud tegurid võivad suurendada vererõhku, kolesterooli ja diabeediriski.

• STRESS JA ÄREVUS. Krooniline stress ja ärevus võivad kahjustada veresoonte tervist ning suurendada südamehaiguste riski.

• VANUS JA SUGU. Mehed on tavaliselt suurema südameinfarkti riskiga kui naised. Samuti suureneb südamehaiguste risk vanusega.

• PÄRILIKKUS. Geneetiline eelsoodumus võib suurendada südameinfarkti riski.

suuremates apteekides. Kui näitajad on üle normi, peaks juba pöörduma perearsti poole, kes annab edasised soovitused ja nõu, mida tuleks edasi teha, kuid esimene soovitus on sageli just eluviiside ja toitumise ülevaata-

mine ning korrigeerimine. Oma tervise hoidmiseks saab palju ära teha juba ainuüksi tervisliku elustiiliga.

ALEKSANDR SEI

Südameapteegi proviisor

SILMADE KUIVUST SAAB

LEEVENDADA, MITTE RAVIDA

Tänapäeval on kuivade silmade probleem üsna sage. Seda võivad põhjustada väga erinevad asjad: liigne ekraanide vaatamine, vale valgustus, kuiv õhk ning isegi mõned ravimid.

Kuiva silma sündroomil ehk silmade kuivusel on mitmeid põhjuseid. Esiteks võib see tekkida siis, kui silm pole pisaravedelikuga piisavalt niisutatud ning hakkab kuivama. Teiseks võib probleem olla pisarate kehvas kvaliteedis, mistõttu võivad need silma pinnalt liiga kiiresti aurustuda.

Silma pinda katab kolm komponenti. Limakiht on silmale kõige lähemal olev kiht, mis täidab nii-öelda määrdefunktsiooni. Seda katab veekiht, mida toodab pisaranääre ning see moodustab suurema osa pisarakilest. Kõige peal on lipiid- ehk õlikiht, mis takistab pisaravedeliku aurustumist. Kui üks nendest komponenti-

dest on tasakaalust väljas, ei saa silma sarvkest piisavalt niisutust.

Kuivade silmade tunnuseks võib olla põletus- või sügelustunne; hõõruv või kraapiv tunne, mida kirjeldatakse sageli, justkui oleks liivatera silmas; liigne pisaravool ehk silmad jooksevad vett. Sümptomiks on ka nägemise hägustumine, mis taastub pilgutamisel, silmade sulgemisel või kunstpisarate kasutamisel.

Selgitada tuleb põhjus

Alati ei ole kerge välja selgitada, mis silma kuivust põhjustab, kuid analüüsida tuleks, kas see võib olla mõni

järgmistest levinud põhjustest. Väga sageli esineb kuiva silma probleemi inimestel, kes veedavad palju aega arvuti või telefoniekraanide ees. Põhjus seisneb selles, et unustatakse piisavalt pilgutada ning seetõttu ei saa silm vajalikku niisutust.

Põhjuseks võib olla ka kuiv õhk, mis on meie kliimas üsna tavapärane. Õhk läheb kuivaks suvel kliimaseadmete ja talvel kütteseadmete tõttu. Selline õhk kuivatab silmas pisara, silm jääb niisutusest ilma. Silma jaoks tekib probleem ka siis, kui ruumis on tugevad valguse kontrastid.

Silma kuivust võib põhjustada ka läätsede kandmine. Läätsed takis-

Hoia tervist

tavad pisarate loomulikku tootmist, halvendavad pisara kvaliteeti ning põhjustavad silmade kuivamise. Ka vananemine ja hormonaalsed muutused mõjutavad silmade kuivust. Mõnel juhul tekib silma kuivus aga hoopis ravimite kõrvaltoimena. Eriti levinud on see probleem nende ravimite puhul, mis mõjutavad hormoone (näiteks suukaudsed rasestumisvastased vahendid või antidepressandid). Harvem on kuivuse põhjuseks silmatrauma või -haigus.

Abi kuiva silma leevenduseks

Kahjuks ei ole ühtegi head ravimit, mis haiguse täielikult välja raviks. Alustada võiks niisutavate tilkade ehk kunstpisarate ja geelide kasutamisest. Apteegist leiab väga palju erinevaid kunstpisaraid, mida võiks kasutada vähemalt kaks korda päevas –hommikul ja õhtul. Suurema probleemi korral võib kunstpisaraid kasutada neli-viis korda päevas. Ööseks on hea kasutada niisutavat silmasalvi või -geeli. Nende niisutav efekt on pikem

kui tilkadel, kuid põhjustab lühiajalist udust nägemist. Kui udusus probleemiks ei ole, võib silmasalvi ja -geeli kasutada ka päeval. Kindlasti tuleks silmatilkade puhul jälgida säilitusaine bensalkooniumkloriidi sisaldust, kuna pikaajalisel kasutamisel võib see silma pinda ärritada ja kahjustada. Samuti ei sobi see säilitusaine kontaktläätsede kandjatele. Nutiseadmete ja arvuti kasutamisel on vajalikud ka sagedased pausid, mil silmad saavad puhata. Et silmi

mitte liigselt koormata, tuleks minimeerida läätsede kandmise aega. Võimalusel tuleks loobuda konditsioneeri kasutamisest. Selle asemel võiks tuppa lisada õhuniisuti või toalilled, mis annavad niiskust juurde. Lisaks võiks kasu olla ka oomega-3 rasvhapete ja silmavitamiinide suukaudsest tarvitamisest. Päevas tuleks juua ka piisavalt vedelikku.

Artelac Nighttime Gel tagab sügava niisutuse ja silma pinna pikaajalise kaitse.

Artelac Nighttime Gel sisaldab triglütseriide, mis aitavad taastada silma lipiidkihti ning karbomeeri, mis seob niiskuse silma pinnal ja tagab pikema toimeaja.

Kuiva silma sündroomi võib tingida liiga pikaajaline ekraanide jälgimine.

HELIKA SIKK Südameapteegi farmatseut

Säilib avamisest 1,5 kuud. Saadaval apteekides. Maaletooja: Sirowa Tallinn AS, tel 6 830 700.

Meditsiiniseade. Enne kasutamist loe tähelepanelikult infolehte, vajadusel konsulteeri arsti või apteekriga.

SAASTUNUD ÕHK JA MÜRA PÕHJUSTAB SURMA

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul hingab 90% maakera elanikest saastunud õhku, mis põhjustab aastas seitsme miljoni inimese enneaegset surma. Selliste surmapõhjuste seas on saastunud õhk neljandal kohal.

Inimese tervisele kõige kahjulikumaks

õhu saasteaineks peab WHO alla 2,5 mikroni suuruseid nn ülipeenosakesi (PM2,5). Oma väikeste mõõtmete tõttu tungivad need sügavale inimese organismi, põhjustades terviseprobleeme. Ülipeenosakeste allikas on peamiselt sõidukite heitgaas, põlemisprotsessid ning atmosfääris toimuvad keemilised reaktsioonid. WHO on seadnud õhu puhtuse kriteeriumiks

PM2,5 aasta keskmiseks sisalduseks

õhus kuni 10 μg/m³.

2018. aastal avaldas WHO maailma õhukvaliteedi raporti, kus on hinnatud PM2,5 keskmist sisaldust 73 riigi ning 62 pealinna õhus. 73 riigist vaid kümne õhukvaliteet vastas seatud puhta õhu kriteeriumile, nende hulgas ka Eesti oma. Eesti omast puhtamat õhku saab hingata

veel Austraalias, Soomes ja Islandil. Kõige saastatum õhk on raporti kohaselt Bangladeshis, Pakistanis ja Indias. Maailma pealinnadest oli Tallinna õhk puhtuselt neljas.

Uuringud on tõestanud, et kokkupuude peenosakestega (saasteaine, mis avaldab kõige rohkem mõju inimeste tervisele) põhjustas Euroopas 2018. aastal enam kui 400 000 surmajuhtumit, mida olnuks võimalik vältida. Need surmajuhtumid olid peamiselt tingitud südameveresoonkonna ja hingamisteede haigustest ning vähktõvest.

Kuid nende väga raskete haiguste kõrval on üha rohkem tõendeid selle kohta, et kokkupuude õhusaastega tekitab ka muid tervisemõjusid. Muu hulgas võib ära märkida selliste haiguste uue laine nagu 2. tüüpi diabeet,

süsteemsed põletikud ja vaimse tervise häired, nt Alzheimeri tõbi ja dementsus.

Kevadel lendleb ohtlik tolm

Kevadel hakkab tänavatel ringlema tervist kahjustav tolm. Keskkonnaministeerium kutsub kevadisel ajal järgima linnapuhastuses hea tava nõudeid ning linnas liikujaid tervise huvides vältima tolmuseid tiheda liiklusega tänavaid. Kahetsusväärselt puhastatakse tänavaid pahatihti nii, et keerutatakse vaid tolmu ühest kohast teise. Kui tänavaid enne puhastamist ei niisutata või kui tolmu kokku ei koguta, pääseb lendu miljoneid peeneid osakesi koos ohtlike haigusetekitajatega.

Järg lk 284

Kõige suurem õhusaastus linnades pärineb sõidukitelt.

Algus lk 283

Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna nõuniku Reet Pruuli sõnul on tolmus sisalduvad peened ja eriti peened osakesed tervisele ohtlikud, kuna õhus lenneldes seovad need endaga saasteaineid, õietolmu ja mikroorganisme. „Peente osakeste organismi tungimise võime on ülitugev ning vereringesse sattudes levivad kõikjale organismis. Epidemioloogiliste uuringute alusel on selgunud, et nad põhjustavad mitmeid tervisekahjustusi, sealhulgas ka surmaga lõppevaid südameinfarkti, insulti ja kopsuhaigusi,“ hoiatas Pruul, lisades, et peened osakesed võivad lenduda suurte vahemaade taha ja jääda õhku lendlema nädalateks.

Keskmine täiskasvanu hingab korraga sisse veidi vähem kui 0,5 liitrit õhku. Kui tavaliselt sisaldab see kuni 10 miljonit väikest osakest koos tema pinnal asuvate kahjulike ainete ja haigusetekitajatega, siis saastunud õhu korral on õhus osakesi koos saasteainetega tunduvalt rohkem.

Müra on tüütu ja teeb haigeks

Kui me just väga kõrvalises piirkonnas ei ela, siis on ümbritsev keskkond täis helisid ja ka meie kodudesse tungib mitut sorti müra. Lennukid lendavad üle, autod sõidavad mööda, tehakse remonditöid, pügatakse puid, niidetakse muru, koerad hauguvad, inimesed räägivad. Müra võib põhjustada terviseprobleeme ning see ebasoodne keskkonnategur mõjutab iga päev miljoneid inimesi.

WHO andmetel võib tervisele ebasoodsaks pidada müra, mille helitugevus ületab 65 detsibelli. 75 detsibelli ületamine on kahjulik ja 120 detsibelli ületamine juba eluohtlik. Täieliku lõõgastumise tagamiseks ei tohiks taustamüra öösel ületada 30 detsibelli. Näiteks auto signaal tekitab 90 detsibelli, madalalt lendav lennuk 130 detsibelli, suruõhuvasar teeremondi ajal 110, baarid ja restoranid üle 100 detsibelli.

Suurenenud müratase võib põhjustada kuulmislangust ning Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) andmetel põhjustab liigne müra igal aastal üle 16 000 enneaegse surma ja

enam kui 72 000 haiglaravijuhu. Veelgi sagedamini aitab see kaasa vererõhu tõusule, südamehaiguste tekkele, unehäiretele ja stressile. Müra suhtes on eriti tundlikud lapsed ja eakad. Uuringud näitavad, et lapsed, kes elavad lennujaamade läheduses või kelle kodu asub tiheda liiklusega tänava ääres, kannatavad palju sagedamini stressi, mälu- ja keskendumishäirete all ning nende lugemisoskus on ebapiisav.

Kuidas kaitsta kodu liigse müra eest?

Läti Akustikaliidu ja Ehitusinseneride Liidu akustikaekspert Andris Zabrauskis soovitab kodu valikul pöörata tähelepanu mitte ainult hoone visuaalsele välimusele, vaid ka selle tehnilisele seisukorrale ja asukohale. Mida mürarikkam on väliskeskkond, seda rohkem on vaja investeeringuid nende helide summutamiseks kodus.

Kui aga elu kesklinnas tundub ahvatlev, siis seal on vaiksemad need majad, millel on sisehoov või need, mis on sõiduteest eraldatud haljasalade ja puudega. Magamistoaks tuleks kindlasti valida kõige vaiksem tuba, et und ei häiritaks.

Väljastpoolt tuleva heli edasikandumise üks olulisim element on aknad. Aastakümneid vanadel puitakendel, mis on kõdunenud, kõverad või pragulised, heliisolatsioon praktiliselt puudub.

Samas ei pea ka populaarsed plastaknad heliisolatsiooni seisukohalt kaua vastu, isegi kui defekte visuaalselt märgata pole: „Kui auto sõi-

dab mööda ja on kuulda heli muutust, siis on selge, et aken on juba deformeerunud.“ Kuna plastaknad ei ole mehaaniliselt parandatavad, on ainuke lahendus nende väljavahetamine, seega on plastaknad suhteliselt odavad, kuid kindlasti mitte pikaajaline lahendus.

Akende valikul tuleks lähtuda ka nende mürapidavusest, seda ka katuseakende puhul. Näiteks võib kahekambriline klaaspakett võrreldes ühekambrilise klaaspaketiga vähendada heli läbilaskvust ligikaudu poole võrra.

Igale probleemile on lahendus

Heliallikateks või edasikandjateks võib olla ka katus, maja enda konstruktsioon või kanalisatsioon. „Kui on plaanis ehitada pööningule katusekorter, tuleks kindlasti kasutusele võtta täiendavad heliisolatsioonimeetmed, sest tänapäeval on katusekonstruktsioonid väga kerged ja on võimalik, et katuse heliisolatsioon on isegi madalam kui maja oma aknad,“ soovitab Zabrauskis. Ka tuleks tähelepanu pöörata kanalisatsioonišahtide isoleerimisele. Kõige mürarikkamad on kindlasti plastist püstikud, samas kui vanad malmist või keraamilised püstikud on palju vaiksemad.

Veel tuleks arvestada, et seinte heliisolatsiooni suurendamine vähendab ruumi pinda, sest konstruktsiooni paksus on vähemalt viis sentimeetrit.

TARGU TALITA

Pidev müra on tüütu ja koormav ning põhjustab haigestumisi.

Liigesetabletid

Parandab liigeste liikumist ja elukvaliteeti!

FLEXICURi liigesetablettide toimeaineks on kurkumiin. Kurkumiinil on kiire toime. Juba nädalase kasutamise järel tundsid kurkumiiniekstrakti tablette kasutanud patsiendid liigeste elastsuse paranemist ja valu kadumist. Pikemaajalisel kasutamisel täheldas 85% patsientidest oma elukvaliteedi märgatavat tõusu ja tundis ennast füüsiliselt aktiivse ja sportlikumana.

Et ükski aiatöö ei jääks tegemata

Flexicuri tabletid sisaldavad standardiseeritud kurkumiiniekstrakti, mis on eraldatud looduslikust kurkumist. Kuuri algul võetakse 3 tabletti päevas. Pärast liigeste valulikkuse kadumist võib toimet säilitava annusena jätkata 1 tabletiga päevas.

1 tablett sisaldab 32,65 spetsiaalset CURCUMIN OR 100© ekstrakti.

MÜÜGIL APTEEKIDES, SELVERITES, terviseportaalis www.tervis24.ee ja TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn

DESCO VITAL

JAHUTAV GEEL

Tõhus abivahend lihasvalude

leevendamiseks

ERGUTAB NAHAALUST VERERINGET, JAHUTAB JA VÄRSKENDAB

KUUSEOKKA, EUKALÜPTI, KADAKA JA TÜÜMIANIGA