Uus olukord maailmas ja majanduses on põllumajandustootjad seadnud keerulisse olukorda. Selleks et konkurentsis püsida ja uutele tasemetele jõuda, peab leidma lahenduse paljudele probleemidele. Näiteks sellele, kust leida tööjõudu ja kuidas tagada töölistele motiveeriv palk, samas olla efektiivne ja teha vähem rasket ja rutiinset tööd.
Peaaegu kõik asjatundjad, kellega artiklite tarbeks sai räägitud, näevad ainuvõimalikke lahendusi tootmise automatiseerimises ja uue tehnoloogia kasutuselevõtus. Just tehnoloogia peaks lahendama tööjõuprobleemid ja vabastama inimesed raskest füüsilisest tööst.
Tehnoloogia on viimastel aastakümnetel arenenud ka neis valdkondades, mida seni peeti võimetekohaseks vaid inimkätele. Nüüd aga saavad robotid ja oskuslikult konstrueeritud seadmed hakkama ka näiteks marjade korjamise ja umbrohu hävitamisega.
Muidugi jääb moodsa tehnoloogia puhul alati küsimus, kuidas see end ära tasub ja kas inimesed saavad selle haldamisega hakkama. Üldise hinnatõusu tuules on aga tõusnud ka põllumajandustoo-
dangu hinnad ja kuna automaatika võimaldab kokku hoida tööjõukuludelt, on tehnoloogiasse tehtud investeeringute tasuvusaeg võrreldes varasemaga isegi lühenenud.
Tehnoloogia areneb kiiresti ja sellega sammu pidada on üsna keeruline. Vanema ja noorema põlvkonna vahel tikub tekkima lõhe. Kui nooremad on puutetundlike ekraanidega sina peal juba lapsepõlvest, siis vanemad eelistaksid sageli jääda endiste tööharjumuste juurde, kuid elu sunnib muutustele kõiki.
Oma väljaandes kirjutame ka sellest, kui oluliseks faktoriks ja mängumuutjaks on muutunud keskkonnanõuded nii põllu- kui metsamajanduses. Sageli on aga nii, et neist nõudeist on ka kasu. Paljuräägitud vedelsõnnik, mille kasutamist on püütud vähendada ja keelustadagi, on tänu tehnoloogiale hinnatud väetis.
Metsatööstuses on aga keskkonnanõuete täitmine muutunud nii igapäevaseks, et ilma tunnustatud litsentsideta pole oma toodangut võimalik müüagi. Seetõttu on investeeringud keskkonnahoidu sama olulised kui investeeringud tootmisse.
Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
Uus tehnoloogia asendab inimesi järjest rohkem.
Toimetaja: Jana Rand, jana.rand@delfi.ee
Reklaam: Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@delfi.ee
Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@delfi.ee
Trükk: AS Printall
Muutunud poliitilise ja majandusliku olukorra tõttu on paljud ettevõtjad pidanud oma tegevust muutma või korrektiive tegema.
Maamessi peakorraldaja ja projektijuht Margus Kikkul kirjutab, et Maamessil on selja taga väärikas ajalugu. Mäletatavasti toimusid algusaastatel põllumajandus-, metsandus-, aiandus- ja toidumess eraldi. Praeguses formaadis toimuv mess nägi ilmavalgust 2000. aastal, kui neljast messist sai kokku üks – Maamess. Elu meie ümber on muutumises ja ka Maamess areneb pidevalt. Aastatega on messiväljak paisunud seitsme hektarini, üheskoos statsionaarsete näitusepaviljonide ja ajutiste ehitistega
võib Maamessi ala vabalt kutsuda linnakuks ning sündmus on muutunud sisult aina mahukamaks.
Maamessil on kesksel kohal tehnikanäitus, esitletakse põlluja metsamasinaid, farmiseadmeid, hooldustehnikat ning toidutööstuse seadmeid. Samuti on esindatud toidutootjad, aiandid ja messitemaatikaga seotud tugiteenused. Suuremad ja väiksemad tegijad tekitavad Maamessil sünergia, mida pannakse aasta-aastalt üha enam tähele ka piiri taga. Maamessi päevil koondub Tartusse maa-
majanduse kompetents, lisaks messile toimuvad mitmed erialakonverentsid ja -seminarid.
Eksponendid ja külastajad soovivad Maamessil kohtuda olemasolevate klientide ja partneritega, luua uusi kontakte, viia end kurssi valdkonna uudistega, sõlmida tehinguid ning jälgida konkurentide tegemisi. Korraldajate eesmärk on muuta Maamess veelgi mitmekesisemaks ning jälgida, et see oleks Eesti suurim mess nii mahult kui ka sisult. Maamessi rahvusvahelisel põllumajandusnäitusel on välja
jõud teraviljahaiguste tõrjel Eriti tugev jahukaste tõrjel Kaitsev ja raviv toime
pandud põllumajandustehnika ja -tooted, lüpsi- ja laudaseadmed, söödad ja söödalisandid, taimekaitsevahendid ja väetised, veterinaartarbed ja -ravimid. Samuti esitletakse tõuloomi ja tehakse ülevaade tõuaretusest ning korraldatakse nõustamisi ja koolitusi.
Puidutöötlemis- ja metsandusnäituse raames näeb metsavarumisseadmeid ja -masinaid, saeveskeid ja kuivateid, puidutöötlemismasinaid ja -seadmeid, transpordivahendeid, kaitsmeid ja eririietust. Samuti tutvustatakse metsakasvatuse ja jahinduse trende, korraldatakse koolitusi ja nõustamisi.
Suuremad ja väiksemad
tegijad tekitavad
Maamessil
sünergia, mida pannakse aastaaastalt üha enam tähele ka piiri taga.
Toidumessil tutvustatakse toiduaineid ja jooke, talu- ning mahetooteid, samuti toiduainetööstuse toorainet, seadmeid, pakkematerjale ja seadmeid.
Aiandusnäitusel näidatakse uusimaid aiatööriistu ja haljastustehnikat, aiakujunduselemente, kasvuhooneid ja aiamaju, samuti saab siit hea ülevaate sordiaretusest, iluaiandusest ja mesindusest.
Maamessi tarvis on kasutusel 70 000 ruutmeetrit väliala. Statsionaarsetes ja ajutistes messipaviljonides on näitusepinda ühtekokku ruutmeetrit, millele lisanduvad telgid, soojakud jne ekspositsioonialadel, seega kerkib terve linnak.
Maailmameistrivõistlused
raiespordis
Tänavune Maamess on eriline veel selle poolest, et seal toimuvad ka raiespordi maailmameistrivõistlused, kuhu on oodata ligi 300 võistlejat ja väliskülalist.
Eesti on raiespordis vaieldamatult maailma tippliigas. Võidetud on nii meeskondlikke kui ka individuaalseid tiitleid.
Sel aastal toimub raiespordi MM Eestis, 19.–20. aprillini toimuval Maamessil. Eesti sai korraldusõiguse tänu sellele, et Serbialt võeti see ära. Põhjus oli poliitiline – Serbia oli võistlustele kutsunud osalejaid ka Venemaalt ja Valgevenest, kuid see ei sobinud ülejäänud osalejatele.
Iga maa paneb võistlustele välja viieliikmelise võistkonna, kuhu kuulub kolm meest, üks naine ja üks juunior. Kokku esindab Eestit viis inimest. Ühe korra on Eesti meeskond juba meeskondliku maailmameistri tiitli ka võitnud.
Taavi Ehrpais on Eesti meistriks tulnud kuuel korral, olles sellega üks Eesti edukamaid raiesportlasi. Nüüd on silme ees veelgi suurem eesmärk – tulla viie ala kokkuvõttes individuaalseks maailmameistriks. Taavi on
maailmameister täpsussaagimises. Raiespordi aladeks on erinevad tegevused, mida metsas raietöödel teha vaja.
Nende alade hulka kuuluvad langetamine, laasimine, järkamine, täpsussaagimine ja ketivahetus. Et ka pealtvaatajad saaksid võistlustele mugavalt kaasa elada, toimuvad need ühes kohas koos. Võistlejatele
võrdsete tingimuste loomiseks kasutatakse laasimisel treitud puid, mille sisse on oksad puuritud täpselt ühtemoodi. Langetamiseks kasutatakse 18-meetrist posti, mis tuleb langetada võimalikult täpselt 15 meetri kaugusel asuvale tikule. Järkamisel imiteeritakse olukorda, kus tüvi tuleb tükeldada võimalikult täpselt ja kiirelt.
Kui täpsussaagimises on Taavi jätkuvalt väga tugev, siis saeketi vahetust peab ta enda jaoks üheks probleemsemaks alaks, mida tuleb veel palju treenida: „Parimad vahetavad sael keti ära kaheksa minutiga, mina püüan aega 15 sekundist allapoole saada.“ Selleks et kodustel tippvõistlustel tiitlid koju jääksid,
teeb raiesportlaste võistkond hoolsalt trenni. Võistlejad tunnistavad, et kõige efektiivsemad on treeninglaagrid, mis toimuvad igakuiselt Luua metsanduskoolis.
Eestit esindavad sel aastal lisaks Taavile Helvis Koort, Jarro Mihkelson, Karina Riive ja juuniorina Peeter Mitt.
võimalustega. Enne lõpliku otsuse tegemist on vaja arvesse võtta mitmeid omadusi ja mõelda läbi enda ootused haagisele.
Põllumajanduslike haagiste eesmärk on teenindada omanikku järjepidevalt ilma tõrgeteta. Tegu on pikaajalise investeeringuga ja Sa soovid, et traktorihaagis oleks vastupidav ning tooks Sulle maksimaalset kasu veel pikki aastaid, eks?
Enne otsustamist tuleks esitada endale järgmised küsimused:
n Millise traktoriga haagist peamiselt kasutama hakkan? Võimsus, haakeseadme ja tüüp. n Milliseid materjale kõige rohkem vead?
n Kui pikad on sõidetavad vahemaad ja mis pinnasel haagisega tavaliselt sõidetakse?
n Kuidas, kus ja millega koormaid laetakse ja millised on olemasoleva tehnika maksimaalsed tõstekõrgused?
n Kas ja millised on traktorihaagisele esitatavad eritingimused?
Edasi on vaja mõelda vastupidavusele, sh kvaliteedile. Kui on tegu mahuka investeeringuga, soovib iga ostja, et see kestaks aastaid.
n Mis on kasti seina ja põhja paksus? Odavamad on tavaliselt õhemad, mis ei talu nii hästi lööke. Seega on haagise kasutusiga lühem.
n Kust on pärit haagise koostekomponendid? Tuntud ja kvaliteetsed nagu Palmse Traileril
või vähetuntud tootja komponendid (mis võivad olla teadmata kvaliteedi ja vastupidavusega)?
n Kuidas treiler valmib? Palmse Traileris on robotkeevitus kontrollitud keskkonnas ja töö käib ISO9001 sertifitseeritud tööprotsesside järgi – tagamaks vastupidavust ja kvaliteeti.
n Kui lihtne on lähiaastatel lisavarustust või varuosi hankida?
n Mis on tarneaeg? 1 aasta või 2-3 kuud.
Lõplik valik peaks tuginema kindlal kvaliteedil, sest see tagab töökindluse ja pikaealisuse. Meie otsus on pakkuda parimat hinna ja kvaliteedi suhet.
Palmse Trailer pakub väga laia valikut erinevaid mudeleid
Põhjamaade suurima kodumaise põllumajandus- ja teetööde haagiste tootjana pakume kallureid, looma-, vilja-, multiliftja platvormhaagiseid, masinatreilereid ning liikuva põhjaga ümberlaadimishaagiseid. Sellist laia valikut ja erinevaid mudeleid pakkudes saame olla lähi-
riikide parim partner haagise soetamisel.
Haagise valikul on hea veel läbi mõelda, kui lai on pakutava haagise lisavarustuse valik.
Palmse Trailer pakub aastaid oma klientidele suurt valikut lisavarustust: erinevatest tagaluukidest, tugijalgadest sirmide, rehvide ja töötuledeni.
Meie uuenduslikud lahendused pakuvad võimalust kasutada sama haagist mitmel erineval eesmärgil : näiteks Palmse Traileri viljaveohaagist saab küljepaneelide eemaldamisel ja ruloonitugede lisamisel hõlpsasti muuta platvormhaagiseks. Samuti on võimalik masinatreilereid kasutada ruloonihaagistena, lisades etteotsa pallitoe. Hulga erinevaid funktsioone on ka Palmse Traileri universaalsel konveierlindiga mahuhaagisel PT9820 FLOW, millega saab vedada silo, vilja jm puistematerjale. Samas on liikuv põhi sobiv vedamaks kaubaaluseid, väetisekotte, heinapalle vms. Lisavarustusena saadaval vilja ümberlaadimiseks tigusöötur.
Maamessil
Maamessil oleme väljas mitme uuendusega. 2023 a uus mudel on PT900, millel saab muuta sillatala kaugust veotiislist vastavalt vajalikule tiisli koormusele (olenevalt veomasina tüübist).
Eelkõige on mudel mõeldud kasutamiseks ekskavaatori ja rataslaaduri taga. Kast on raami külge kinnitatud poltidega. Uus, muudetud disainiga konvertluuk on kõrgema profiiliga ja selle konstruktsioon on ehitatud vähendamaks koormust silindrile. Ohutusliigendiga konvertluuk lisab paindlikkust ning töökindlust. Palmse Traileri roosa haagis PT1620L on Maamessi Messinael. Mahuhaagis sai valmistatud selleks, et pöörata tähelepanu teiste inimeste abistamisele ja tervise tähtsusele. Iga Eestisse müüdud roosa haagise kohta annetab Palmse Trailer 500 € vähiravifondile „Kingitud
Elu“. Mahuhaagis PT1620L on
viljaveo konfiguratsioonis, millel kasti mahutavus 20 m3. Eestis esmakordselt esitleme Maamessil selliseid viljakõrgendusi, millega koos on maht 25 m3 Haagisel on ka Palmse Traileri uuemat tüüpi voolikuhoidja ning tugijalg, mis vähendab survet maapinnale ja kergendab traktori haakimist. Tugijalg on paigutatud veotiisli alla, et pööramisel välistada kontakti traktori rattaga.
Ootame Maamessil platsil VP-15, kust saab asjakohaseid nõuandeid ja oma silmaga uuendused üle vaadata. Teeme ka valitud mudelitele kohapeal kiiretele otsustajatele soodsa messipakkumise. Seniks saab uurida meie veebilehelt palmsetrailer.eu meie laia mudelivalikut ja blogist kasulikke artikleid.
Küsimuste korral võta lahkelt ühendust ja soovi korral broneeri omale meie müügijuhiga tehases kohtumiseks kindel aeg.
Kontakt
Tiit Palm
Müügijuht sales@palmsetrailer.eu Tel +372 5645 0047
Kuigi Eestis on marjade ja puuviljade kasvatamisega tegelevaid majapidamisi palju, on need enamasti väiksed ja suurem osa töödest tehakse ära käsitsi. Marja- ja puuviljaistanduste laiendamine nõuab aga investeeringuid ja seda just kaasaegsetesse tehnoloogiatesse, mis võimaldavad automatiseerida eelkõige tööjõumahukat marjade-viljade koristamist.
Maailmas toodetakse väga erinevaid tööoperatsioone tegevaid ning erineva tööjõudlusega marjakombaine, samuti lõikureid, mullafreese ja seadmeid umbrohu- ning kahjuritõrjeks.
Üks marja- ja puuviljakasvatuses vajalike masinate maaletooja on firma Nordamus, mis pakub Poola aiandustehnikat, peamiselt firma Jagoda marjakombaine vaarikate, sõstarde, mustikate, kuslapuu, karusmarjade ja arooniate korjamiseks. Kombaine on nii iseliikuvaid kui ka järeleveetavaid.
Nordamuse põhitegevusala on aga köögiviljakasvatus ja firma omanik Aijar Kanguse sõnul on aiandus Eestis siiski väikeste tegijate pärusmaa või nišitegevus. „Meie kaudu on ostetud vast 1–2 suuremat kombaini, sest need maksavad
päris palju, kuid marjakasvatajate mahud ja käibed on liiga väiksed, et saaks suuremaid investeeringuid lubada,“ tõdeb Kangus.
Tema sõnul piisab väikese marja- või köögiviljakasvatuse jaoks väiksemat sorti traktorist ja vajalikest lisaseadmetest, mille maksumus jääb umbes 5000 euro kanti.
Samas on suured marjakombainid loodud just suurtootjaid silmas pidades. Suurtes istandustes oleks käsitsi korjamine mõeldamatu. Kombainidega korjates on kaod küll võrreldes käsitsitööga suured, kuid ka nende jõudlus on suur ja suurte pindalade puhul pole marjakaod eriti tõsine probleem. Kanguse sõnul oleks Eestis vajalik rohkem arendada ühistulist koostööd, kus väiketootjad saaksid oma tootmismahud ja -vajadused ühitada, kuid senimaani pole suuremat sorti koostöö veel eriti laabunud.
Marjakasvatus Setomaal Üks piirkond Eestis siiski on, kus marjakasvatajad on ühistuks koondunud ja saavad sellest ka reaalset kasu. Selleks on Setomaa, kus tegutseb aiandusettevõtjaid koondav ühistu Seto Aiad, kuhu kuuluvate ettevõtjate marjaistandikud laiuvad juba enam kui neljakümnel hektaril,
kus kasvamas umbes 180 000 marjapõõsast. Ühistusse kuulub ka Ostrova küla Lilleoru talus asuv OÜ Ostrova Mari, kus kasvatatakse mahedalt viljeledes musta sõstart, vaarikat, kultuurmustikat ja viimasel paaril aastal ka valget sõstart.
Marja- ja puuviljaistanduste laiendamine nõuab aga investeeringuid ja seda just kaasaegsetesse tehnoloogiatesse.
Marjakasvatuse perenaine
Aime Tulp kiidab ühistut, mis ühendab mitmeid 10–15 kilomeetri raadiuses tegutsevaid marjakasvatajaid, kes saavad vajadusel ühistust rentida nii marjakombaine kui ka muud vajalikku tehnikat.
Lilleoru talus kasvatatakse musta sõstart kuuel hektaril ja marjasaagi koristamise tarbeks on soetatud marjakom -
bain. See masin meenutab paljuski kartulikombaini, mis on samuti traktori taha haagitud. Spetsiaalsete kummist haaratsitega võtab kombain ette pool põõsast, painutab selle kombaini transportöörlindi kohale ja saputab parajalt nii, et marjad kukuvad lindile ja liiguvad lindi lõpus oleva ventilaatori ette, mis puhub neile just paraja tugevusega õhujoa, et praht minema lendaks, aga marjad alles jääksid. Teise põõsakülje korjab masin puhtaks tagasi tulles teise tööreaga. On ka selliseid marjakombaine, mis koristavad terve põõsarea korraga.
Aime Tulbi sõnul on mustsõstarde puhul oluline, et tegu oleks kombainiga korjamiseks sobivate sortidega. See on tähtis seetõttu, et marjad peavad valmima enam-vähem üheaegselt, ja ka sellepärast, et tavaliste mustsõstrasortide oksad sageli lamanduvad, kuid kombainiga korjamisel on oluline, et põõsaste kuju oleks püstine.
Valge sõstra puhul sort nii oluline ei ole, sest valged sõstrad ongi rohkem püstise kujuga. Ostrova marjakasvatajad on kombaini töökvaliteediga rahul ega kurda, justkui tehnika liialt palju marju ja põõsaid lõhuks. Tuleb lihtsalt ära tabada õige aeg, mil koristama min -
istandustes on abiks mullafrees.
na, et mari oleks parajalt küps, mitte liialt toores ega üle küpsenud.
Kombainide kasutamise muudab olulisemaks järjest kallinev tööjõud. Samuti pole kiirel koristusajal töökäsi eriti võttagi. Kombainiga koristades läheb vaja vaid kombaini vedava traktori juhti, kaht inimest, kes toimetavad
kombainil, ja veel üht, kes korjatud marjad põllult ära veab. Sedaviisi saab kolmenelja inimesega kogu saagi koristada kuni viie päevaga. „Kombainiga koristame musta ja valget sõstart ning ka vaarikaid, kui need pole toestatud. Aga kuna meil on vaarikat vähe, siis need korjame pigem käsitsi, sest nõnda saab
müügimarjad mahlaks minevatest paremini eraldi sorteerida,“ selgitab Aime Tulp. Ta lisab, et mahla valmistamiseks ja muude oma aia toodete väärindamiseks on ehitatud ka tootmishoone ning külmhoone. Viimane on oluline selleks, et kogu saaki ei peaks korraga müüma, sest külmutatud marju saab müüa aastaringselt.
TIPPKVALITEEDIGA
üle 20 seeria erinevaid trummel tüüpi hooldusniidukeid.
Uuringud on näidanud, et Setomaa mullastik ja kliima on eriti sobilik mustsõstra kasvatamiseks. Samas pole siia võimalik rajada ülisuuri istandusi, kuna tootjail on maad vähe ja põllud on üsna killustatud. Seega on siin suur potentsiaal just mahemarjakasvatuseks.
Kuna must sõstar valmib üsna korraga, on sügisel turustades tipphetkel hinnad all, sest värske mari on kiiresti riknev. Seetõttu nuputavad tootjad, kuidas marju rohkem väärindada ja uusi turge leida.
Aime Tulp osaühingust Ostrava Mari selgitab, et nende ettevõttes on panustatud marjade külmutamisele, sest külmutatud marju saab müüa aastaringselt. Nende klientuuriks on veinivalmistajad, samuti erinevad toitlustus- ja pagariettevõtted. Ka plaanivad nad äsja rajatud tootmishoones hakata valmistama oma marjadest mahlu, püreesid, keediseid jms.
Setomaa marjaühistu Seto Aed juht Margus Timmo on aga väljendanud ideed, et Eesti marjadel võiks olla suur ekspordipotentsiaal Aasia turgudel. Tema sõnul oleks parim marjad töödelda membraanmeetodil kontsentraadiks, sest just sel moel on neid kõige mugavam ja otstarbekam eksportida kasvõi Hiinasse ja Indiasse.
Selleks aga, et nii suurtele turgudele pürgida, on vaja oluliselt suuremat mahtu ehk et marjaistandusi oleks vaja laiendada üle kogu maa.
Mustsõstralt saab saaki juba paar-kolm aastat pärast istutamist, seega hakkas investeering end üsna kiirelt tagasi teenima. Uue tehnika soetamiseks on võimalik saada toetusi, samuti saab marjakasvatus nagu kõik muudki põllumajandustootjad PRIA kaudu pindalatoetusi.
Istanduse hooldamine Ostrova Mari kasvatab marju maheviljeluse põhimõtteid järgides. Hooldustöödeks on vajalik murukattega põllul kasvavate marjapõõsaste alust mulda kobestada. Selleks on olemas spetsiaalsed põõsaaluse pinnase freesid. Freesimine on vajalik noorte põõsaste alt umbrohu ja kahjurite hävita-
miseks ning marjade küpsemiseks ja kvaliteetse saagi saamiseks. Marjapõõsaridade vahelist ala tuleb ka regulaarselt niita.
Väikeste põõsaste puhul sõidab traktor freesiga nii, et põõsad jäävad kahe ratta vahele. Traktori taha haagitud freesil istub inimene, kes vastavalt vajadusele liigutab kahe hoovaga
kokku ja lahku kahte pöörlevat ketast, mis kobestavad põõsaalust mulda.
Kui põõsad on juba rohkem kui kaheaastased ja traktor nende kohal enam sõita ei saa, tuleb kasutada teist tüüpi freesi, mis liigub põõsastevahelisel rajal sõitva traktori kõrval. Sellel freesil on tööorganid, mis põõsa lähenedes iseenesest
Tellides niiduki täna saad olla kindel, et hooaja algus ei tule ootamatult!
2 AASTAT! GARANTII
INO
NIIDUKITE
OMADUSED:
* MMT seeria väikesed hooldusniidukid 14-40 hj traktoritele.
* ELITE seeria kerged soodsa hinnaga niidukid töölaiusega 117-272 cm. Haljasalade, karjamaade hoolduseks.
* EURO seeria professionaalsed niidukid esi- või tagahaakesse 25-110 hj traktoritele. Niidulaius 132-277 cm.
* DOMINATOR seeria niidukid rasketesse tingimustesse ja suurtele pindadele. Niidulaius 245-312 cm.
* PROFI MEGA seeria ekstreemselt tugevad niidukid väga rasketesse tingimustesse. Niidulaius 245-300 cm.
* DUPLEX/TRIPLEX DOMINATOR kahe- ja kolmeosalised niidukid kuni 804 cm, traktoritele 180-300 hj.
* MKL/MKM poomiga kraaviniidukid laiusega 116-244 cm.
* CAYMAN seeria kraaviniidukid intensiivseks raskeks tööks. Niidulaius 228-277 cm.
* BD seeria ääreniidukid hooldusniidukite külge, sobiv karjuse aluste ja viljapuuaedade niitmiseks.
* RMS seeria PTO ja hüdraulikaga muruniidukid traktoritele 120;150; 180 cm niidulaiusega.
Kohtume Maamessil väliplatsil VP142!
Võtaühendust
Säästavad tehnikat, päästavad päeva! tel. 564 4799 · www.kerkvel.eu
Abiks aianduses ja linnupidamisel
pinnasel pöörlevad freeskettad istikust eemale juhib. Ühistu käsutuses on ka suurem marjaistanduse frees, mis suudab umbrohtu hävitada kahest põõsareast korraga.
Kombainide kasutamise muudab olulisemaks järjest kallinev tööjõud. Samuti pole kiirel koristusajal töökäsi eriti võttagi.
Aime Tulbi sõnul on nende viimaseid investeeringuid aiandustehnikasse selline frees, millel on kaks funktsiooni: ühtpidi saab seda kasutada põõsaaluse pinnase freesimiseks, teistpidi aga toimib see oksalõikurina, millega saab eemaldada maapinnale vajunud vanad ja viljatud oksad. Kui aga marjaistanduse rajamisega alustada, tuleb algul põllumaa ette valmistada – künda, randaalida, kultiveerida ja väetada. Sellisteks töödeks on ka edaspidi vajalik, et tootmises oleks sobiva jõudlusega, näiteks 100 hj traktor. Selle külge saab rakendada eri-
nevad mullafreesid, taimekaitsevahendi pritsid, marjakorjamise kombaini, niidukid ja muu vajaliku.
Suuremas tootmises on kindlasti vajalik ka kahjuritõrje ja selleks otstarbeks soetas ühistu Seto Aiad 40 000 eurot maksnud tunnelpritsi, millega saab põõsaid bioloogilise kahjuritõrjevahendi või leheväetisega töödelda. Selline telgikujuline seadeldis sõidab üle põõsaste ja selle tunneli all on prits, mis pihustab vahendi erinevatesse suundadesse: põõsas pritsitakse erinevatest suundadest üle nii, et vahend laiali ei lendaks.
Mahetootmises tohib kahjuritõrjeks kasutada vaid looduslikke kahjuritõrjevahendeid, näiteks nõgeseleheleotist või rohelise seebi lahust.
Väikesed aiad vajavad
väiksemat tehnikat
Väiksemat marjaaeda saab edukalt harida ka mootoriga mullafreeside ja kaherattaliste traktoritega. Nende seadmetega saab edukalt kobestada mulla pealmist kihti ja valmistada pinda ette külviks, istutamiseks ja umbrohutõrjeks. Seadmed on kerged, kaaludes vaid 40 kg, nende töösügavus on 15 cm ja töölaius 50 cm. Seega on väikese freesi tööjõudlus üsna väike, kuid piisav väiksemasse, mõne hektari suurusesse aeda.
Väike motofrees võib jääda jänni savisel ja paakunud mullal, sest ta on liialt kerge ega suuda raskest pinnasest läbi
Taimekaitseprits marjaistanduses kasutamiseks
tungida. Samuti ei sobi motofrees läbi kündmata murukamara töötlemiseks.Raskema pinnasega saavad hakkama kaherattalised traktorid. Need on harilikult 6–10 hobujõulised ja 2–8 käiguga. Samuti saab neile lisada haakeriistu ja mitmesuguseid lisaseadmeid. Käikude olemasolu võimaldab mitte ainult masina enda liikumiskiirust muuta, vaid ka freeskultivaatori pöörlemiskiirust reguleerida. Näiteks aeglasel käigul lõikub freesi hammas sügavamale pinnasesse, et frees saaks selle paremini läbi segada.
Kiirel käigul on töötlemissügavus väiksem ja mullaharimine pindmine, kuid seeeest töötlevad freesid pinnase ülemise kihi päris peeneks. Kündmisel, muldamisel ja mõne teise lisaseadme kasutamisel tuleb liikuda aeglase käiguga, vastasel korral ei ole töö efektiivne.
Kaherattaliste traktorite reduktorites kasutatakse kett- ja hammasülekandeid ning need on enamasti neljataktilised. Seetõttu on need ka motofreesidest töökindlamad ja efektiivsemad.
Tanel Põder
Baltic Agro AS laojuhataja
Suurenevate teraviljasaakide tõttu oli vaja leida lahendus ladustamismahu suurendamiseks. Valisime koostööpartneriks FinestHalli, kuna neil oli varasem kogemus puistelao lahenduse osas ja eelkõige suutlikkus paigaldada suuri, 4000-ruutmeetriseid halle vähem kui kolme kuuga. PVC-hall on alternatiivne lahendus, kui olulised on kiirus ja lihtsus. Veel üks pluss on just seesama mobiilsus ehk kaarhall on monteeritav ja seda saab vajadusel ümber paigutada.
Finest-Hall Factory toodab Rae
vallas maailmatasemel PVC-katteid, metallkonstruktsioone ja ettevõtte enda projekteeritud PVC-halle. Kümne aastaga on nii Baltikumi kui ka Skandinaavia partneritele ehitatud PVC-halle kokku poole miljoni ruutmeetri katmiseks.
Ettevõtte müügidirektor Martin
Ivanov ütleb, et Finest-Halli PVC-hallid on mõeldud kõikidele ettevõtetele, kellel on puudu tootmispinnast ning kes vajavad ladu, kus ei ole tarvis otseselt temperatuuri kontrollida. Halle on paigaldatud tehastele valmistoodangulaoks, toiduainetööstustele pakendija taaralaoks, väga palju on toodetud halle puistematerjali ladustamiseks, vilja, rapsi, herne,
pelleti, väetiste ja muu sellise hoiustamiseks.
Martin, selgita palun täpsemalt, mis asi on Finest-Halli puistehall?
Puistehall on PVC-hall või ladu, mis on mõeldud puistematerjali ladustamiseks. Puistehalli eripära on see, et lao konstruktsioon on mõeldud vastu võtma puistematerjali ja laadurite tekitatavat koormust. Puistehalli
Meil tekkis väga kiire vajadus hoone järele, kus hoida ilmastiku eest kindlas kohas loomadele mõeldud heina. Varasem heinaküün oli juba väga vana ning vajus suure lumega kokku. Otsisime kiiret lahendust tekkinud murele ja leidsimegi Finest-Halli, kes tegi kogu protsessi ära kolme nädalaga. Saime kolme nädalaga vana küüni asemele korraliku ning ilusa punase PVC-halli. Praegu kasutame halli põllumajandustehnika hoiustamiseks: hall on hästi suur ja kõrge, teraviljakombain mahub ilusti sisse. Kasutame seal sees ka saeraami palkide saagimiseks. Oleme halliga väga rahul.
seinad on seestpoolt kaetud kas puidu, vineeri või betoonplaatidega ja puistematerjali saab halli ladustada kuni 5 meetri kõrgusele.
Milleks on puistehall mõeldud? Mida saab puistehallis ladustada?
Puistehallis saab ladustada erinevat lahtist materjali, nagu saepuru, pellet, vili, raps, rapsikook, hernes jne. Kui halli siseseinad valmistada betoonplaatidest, saab puistes ladustada isegi väetist, soola ja muid agressiivseid materjale.
Millised on puistehalli eelised näiteks betoonlao ees?
Peamiseks eeliseks on lao üldmaksumus, mis on kordades soodsam betoonseintega lao maksumusest. Teiseks on kindlasti ehituskiirus. Kui on olemas korralik asfaltplats, saab puistelao paigaldada otse asfaldile ja mingisugust vundamenti rajada ei ole vaja.
Kui kõrgele tasub laos seinad laudisest või muust materjalist ehitada?
Siseseinad saab ehitada vastavalt vajadusele. Suuremates ladudes paigaldatakse siseseinad kuni 6 meetri kõrgusele, kuna seal kasutatakse 12 meetri pikkuseid roope, millega materjali kõrgele kuhjatakse. Kui kliendil ei ole vajadust nii kõrgeid kuhjasid teha, saab siseseinad ehitada vastavalt vajadusele, mis kajastub kohe ka väiksemas maksumuses.
Mida silmas pidada puistelao soetamisel?
Esiteks on vaja teada, kas planeeritavasse asukohta on võimalik saada ehitusluba. Kas hoone kuja on teiste hoonete suhtes piisav või tuleb arvestada teatud tuleohutusmeetmetega. Kui projekteerimistingimused on väljastatud ja ehitada saab, sobib aluseks 120 mm paks asfaltplats, mis peab olema planeeritavast hoonest 6 meetrit pikem ja 4 meetrit laiem. Veel on vaja teada, millist materjali kavatsetakse laos ladustada ja kui kõrgele on kavas seda kuhjata/ladustada – sellest sõltub, milliseid siseseinu
on vaja ja kui kõrgeks need peab ehitama. Lisaks on oluline, kui palju kardab ladustatav materjal niiskust, seejärel saab planeerida sundventilatsiooni. Kindlasti peab arvestama sellega, et lattu on vaja projekteerida ATS (automaatne tulekahju signalisatsioon), sest üldiselt on enamik puistematerjale väga suure tulekoormusega.
Millal tasub kaaluda PVC-halli jagamist sektsioonideks?
Hoone tuleb jagada sektsioonideks juhul, kui ühe sektsiooni pindala 5 m ladustamiskõrguse juures ületab 3800 m2 Siin tulevad mängu tuleohutusnõuded, mis välistavad suuremad sektsioonid, ilma et seal vahel oleks tulemüür. Näiteks 40 x140 meetrise hoone puhul on vaja ehitada keskele tulemüür ja hoone jagada kaheks sektsiooniks. Kui aga hoones tahetakse ladustada erinevaid materjale, mille tolm ei tohi seguneda (näiteks pellet ja vili ühes hoones), on mõistlik kohe projekteerida hermeetilised PVC-vaheseinad. Vaheseinu saab hõlpsasti ka hiljem juurde ehitada.
Uuri lisaks: www.pvc-hall.ee
Kerghalli hind 24 000 eurot + km! Koos transpordi ja paigaldusega.
Mõõdud: 10 x 21/4 m (laius x pikkus/kõrgus)
Fumigeerimine ehk gaasitamine (teravili, kakao, puit, laod, silod, hoidlad, puistematerjal, laevatrümmid, merekonteinerid)
Ladude ja hoidlate desinsektsioon
Olmekahjurite tõrje
Desinfektsioon – bakterite ja viiruste tõrje (COVID-19 tõrje)
Deratisatsioon – näriliste tõrje
Puidukaitse – puidukahjurite, majavammi- ja hallitusetõrje
Mullamutitõrje
Vilja töötlemine K-Obioliga
Mahevilja töötlemine nõuetekohaste
vahenditega
Nõustamine
Ehitusmasinatel on raske töö. Ebasoodsad keskkonnad ja ilmastikutingimused võivad põhjustada korrosiooni. Raskelt koormatud puksides olev mustus ja määre tähendavad, et hooldada tuleb sagedamini.
Jäta nüüd lisamäärded mängust välja ja kasuta iguse hooldus- ja määrdevabu polümeerpukse. Prognoositav tööiga ja suur koormustaluvus lisavad töökindlust, vähendavad hooldusvajadust ning lihtsustavad tööde plaanimist. Laost kohe saadaval.
Tel +372 667 5600 info@igus.ee
Pestitsiidide kasutamisel annab kokkuhoiu kaasaegsete otsakutega pritside kasutamine.
Käimasolev rohepööre puudutab kahtlemata ka põllumajandustehnikat ja nii nende toomisele kui ka käitlemisele on seatud üsna ranged keskkonnanõuded.
ETKI teaduri Taavi Võsa sõnul võib kindlalt öelda, et kaasaja traktorid paiskavad õhku kordades vähem heitmeid, sest kehtestatud on kindlad heitenormid, mida tootjail jälgida tuleb. Selle tagamiseks on mootoritele paigaldatud kallid filtrid, katalüsaatorid, mida tuleb sagedasti vahetada, ja seetõttu ei tööta diiselmootorid enam tuhandeid töötunde ega aastakümneid, vaid nende eluiga võib jääda kuhugi kümne-viieteistkümne aasta kanti. Samuti ei ole sellised keskkonda säästvad meetmed sugugi mitte kütust säästvad. Kütusekulu võib tänapäevastel traktoritel olla kuni kolmandik suuremgi.
„Kõik see ei tee traktoreid kindlasti odavamaks ja see hinnatõus tuleb kinni maksta algul põllumajandustootjal ja hiljem tarbijal. Seega tuleb puhas õhk meile võrdlemisi kallilt, nõudes tagasi nii suurema kütusehulga, tehnika kalliduse, keerulisuse kui ka lühiealisusega. Nii on tõenäoline, et eelmisel sajandil
toodetud McCormicku traktorit näeme töötamas ka siis, kui täna ostetud kaasaegne G-klassi Valtra või John Deer 65R on oma tööea ületanud ning utiliseeritud,“ selgitab Võsa.
Seega ei saa me praegu täie kindlusega öelda, kas uue ja kallima ning keerulisema traktoripargiga saavutatud väiksem heitmekogus pikas perspektiivis ka päriselt keskkonnasõbralikumaks osutub. Samas ei ole heitgaaside hulk õhus Eesti jaoks kõige olulisem probleem, sest meie asustustihedus on väike ja töötavaid traktoreid samuti üpris hõredalt.
Masin inimese hüvanguks Muidugi on töö kaasaegses traktoris võrreldes eelmise sajandi mudelitega tundmatuseni muutunud ja seda eriti juhi mugavuse osas. Kabiini vedrustus, ventilatsioon, väljavaade ja mürataseme vähendamine on suunatud sellele, et inimese füüsilise ja vaimse energia kulu oleks võimalikult väike.
Samas võib selliste uute mudelite ja tehnoloogiliste uuendustega tekkida põlvkondadevaheline lõhe ehk et kui 20–30-aastastele on puutetundlikud ekraanid midagi iseenesestmõistetavat, siis vanemale põlvkonnale on uus tehnoloogia tihtipeale liiga keeruline ja lausa vastukarva. „Tore on ju
küll, et automaatika teeb kõik vajalikud asjad inimese eest ära, kuid mis saab siis, kui tekib tõrge? Inimesel puudub masina üle täielik kontroll. Juht küll annab oma soovid masinale edasi, aga võib juhtuda, et masin lihtsalt ei reageeri. Enamasti selliseid tõrkeid traktorijuht ise kõrvaldada ei suuda. Need traktorid
nõuavad väga täpset ja kallist hooldust esinduse spetsialistide poolt,“ lisab Võsa. Samas tunnistab ta, et Eesti mehed-naised on väga targad ja loovad ning tulevad ka keerulisemat sorti tehnoloogiaga toime. Muidugi peab selleks ikka ise ka olema huvitatud ja õppimisvõimeline.
Uut tehnoloogiat kasutades usaldab traktorijuht enamiku tööprotsessist traktori hoolde.
Alternatiivsed energiaallikad Viimastel aastakümnetel on teadlased ja insenerid palju pead murdnud elektrimootoriga autode arendamisel. Samuti on uuritud ka võimalusi elektrijõul töötavate traktorite valmistamiseks, kuid siiamaani pole need katsetused traktorite osas vilja kandnud.
Elektritraktoreid ei tule ilmselt enne, kui leiutatakse aku, mille energiatihedus on vedelkütusest kaheksa korda suurem. John Deere ja New Holland on arendanud ka vesiniktehnoloogial töötavaid traktorimudeleid, kuid nemadki ei ole kuigi kaugele jõudnud. Kõige suuremaid edusamme on tehtud biogaasil töötavate traktorite vallas ja see on tõepoolest üks näide keskkonnasõbralikkusest. Biogaasi toodetaksegi ju laialdaselt põllumajandusettevõtetes ja kui seda saab kasutada traktorite käitamiseks, ongi tegu hea näitega ringmajandusest.
Keskkonnasõbralik maaharimine Viimastel aastakümnetel on toimunud põhjalik muutus maaharimisviisides. Enamikku põldudest haritakse tänapäeval mingil muul moel kui kündmisega. Kasutusele on võetud
Seega ei saa me praegu täie kindlusega öelda, kas uue ja kallima ning keerulisema traktoripargiga saavutatud väiksem heitmekogus pikas perspektiivis ka päriselt keskkonnasõbralikumaks osutub.
kombimasinad, näiteks riistad, mis teevad korraga nii mullaharimise kui ka külvi. Nii saab traktor ühe korraga kaks tööd tehtud, hoides sel moel kokku kütust ja vähendades mulla üleliigset tallamist.
Otsekülvist räägitakse samuti kui keskkonnahoidlikust maaharimisviisist, kuid selle viljelemine sõltub oma põllumaa väga heast tundmisest ja sellest, milli-
seid kultuure millises järjekorras kasvatada, et vältida umbrohtumist. Otsekülv on hea, kui viljavaheldus on täpselt paika saadud, aga seda teadmist on veel vähevõitu ja ka uuringuid pole tehtud. Otsekülv jätab umbrohud ootele ja nende survestamiseks tuleks hoolikalt valida vahekultuure või teha näiteks kerget umbrohutõrjet. „Seega võidame otsekülviga keskkonnanäitajate osas, kuid saagid jäävad tõenäoliselt väiksemaks kui tavaviljelusel,“ leiab Võsa. Tänapäevased maaharimisviisid on paljuski kultivaatoripõhised. Säästu annab näiteks randaal koos adraga, millega saab teha ribaviisilist mullaharimist. See tähendab, et ühes suunas tehakse ära üks operatsioon, tagasi tulles teine. Selleks, et ribad oleksid täpselt paigas, on vaja automaatrooliga traktorit. Masinate töö optimeerib ka näiteks seemne ja väetise külvi ühes seemendis. Sahaga tõmmatakse sobiv külviriba, millesse asetatakse vajaliku vahemaa tagant seeme. Samal ajal laotatakse väetis tulevaste taimede juurte juurde seemneriba vahele.
Poole vähem pestitsiide
Põllumajanduses on tulekul suur keskkonnaalane muutus, sest Euroopa Komisjon on seadnud eesmärgi vähendada 2030. aastaks Euroopa Liidus keemiliste ja eriti ohtlike pestitsiidide kasutamist ning nendest tulenevat riski 50% võrra. „Saan aru, et Kesk-Euroopas, kus pestitsiide kasutatakse 10 kg hektari kohta, tuleb seda tõesti teha. Meil aga kasutatakse pestitsiide 6–8 kg hektari kohta, mis on pool sellest kogusest ja ikka väga vähe, seega tekib küsimus, kas lubatud kogustest piisab umbrohu ja haiguste tõrjeks,“ on Võsa kahtlev.
Seega ei jää üle muud kui jätkata taimekaitsetöödel kasutatavate pritside efektiivsemaks muutmist. Varasemalt oli rõhk pritsides reguleeritud 3 baarile ja otsakud olid ühesugused, samuti ei arvestatud tuuletriiviga. Tänapäeval sõltub otsakute valik sellest, kui palju vedelikku on vaja neist läbi ajada, samuti on otsakuid, mille abil saab tuuletriivi vältida. Impulsspihustamine toimib aga nii, et kui automaatika leiab, et hetkel pole taimi, millele pi-
hustada, siis pihustamine peatatakse. Selliselt saab pihustamist muuta kuni kümme korda sekundis. Sellised otsakud aitavad pritsimiseks kasutatavat ainet ka reaalselt kokku hoida.
Keskkonnameetmed kasumi arvel Masinad muutuvad järjest võimsamaks ja suudavad teha järjest spetsiifilisemaid operatsioone. Samas on need tunduvalt kallimad ja ka kapriissemad. Vahel tekitab see kapriissus kasutajates protesti ja tark tehnoloogia lülitatakse lihtsalt välja. Majanduslikus mõttes on ju normaalne, et lähtutakse kasumist ja keskkonnakaitse aspekt kipub häguseks jääma. Kuni pole tea-
Kasutusele on võetud kombimasinad, näiteks riistad, mis teevad korraga nii mullaharimise kui ka külvi.
Püsige pöördemomendikõvera maksimumi alas. Selles pööretevahemikus on kütuse erikulu vähim ja mootoril piisav võimsusevaru. Vältige kaasaegse mootori ülekoormamist madalatel pööretel (alla 1100 p/min) ja „põhjagaasi“ kasutamist. Kui käsil ei ole suuremat jõudu nõudev töö, võiks traktori mootor töötada madalatel pööretel. Kui näiteks väetisekülvil või taimekaitsetöödel vajatakse jõusiirdevõlli pöördeid 540 p/min, tuleks valida ökonoomsed pöörded 540E. Üks 100-hobujõuline traktor võib seeläbi kütust säästa 1 l tunnis ehk 14%. Väga kergetel töödel sobivad vahel ka jõusiirdevõlli pöörded 1000 p/min. Mootor töötab siis madalatel pööretel 1200 p/min. Ka maanteel sõites tasub mootori pöörded madalal hoida. Sõites näiteks traktoriga, mille tehasekiirus on 50 km/h, kiirusega 40 km/h, langevad mootori pöörded 1800 p/min. Kütuse kokkuhoid tasasel teel sõitmisel on kuni 15%. Kui aga traktori tehasekiirus on näiteks 65 km/h ja sõidetakse kiirusega 40 km/h, on kokkuhoid vastavalt 20%. Kui sõita kallakteel pidevalt ülesalla või sageli peatuda, on ülalkirjeldatud kokkuhoid tühine. Maksimaalne kütusekokkuhoid saavutatakse siis, kui mootori maksimaalsest jõust kasutatakse 80%, näiteks otsekülvimeetodi puhul oleks kokkuhoid 60 l hektari kohta.
Puhas õhufilter vähendab kütusekulu ümmarguselt 5%. Õigeaegne jahutusradiaatori puhastamine võib kütust säästa kuni 7%. Lekkimised suurendavad kütusekulu 3%.
Ka rasketel töödel on võimalik kütust kokku hoida, kui mootorit paremini koormata. Seega tuleks künnil vms suuremat jõudu nõudval tööoperatsioonil mootorit koormata maksimaalse võimsuse piiril. Reeglina saadakse suurim võimsus ja väikseim kütusekulu traktorimootori 80% nimipööretel. Sellest tulenevalt saaks kütust säästa 13%.
Kokkuhoidu annab ka näiteks see, kui traktori rehvides on õige rõhk, tingimustest sõltuvalt 1,2–3,0 baari vahemikus. Põllul võiks see olla 1,2 ja maanteel sõites 3,0 baari. Tingimustele vastava rõhuga saab ökonoomiat 15–16%. Uuematel traktoritüüpidel on automaatne rehvirõhu reguleerija olemas ja seda peaks siis ka säästu eesmärgil kasutama.
Kui liigsed lisaraskused (frontaallaadurid, esilisaraskused) puuduvad, on maanteel ka kütusesääst suurem. Kuid põllul sõites neelab traktor enam kütust, kui sel lisaraskust pole. Traktori ratta libisemine suureneb, mis vähendab tootlikkust ja suurendab kütusekulu. Katsed on näidanud, et 140-hobujõuline ilma lisaraskusteta traktor kasutab kultiveerimisel 5,8 l kütust hektari kohta. 450 kg raskuse lisamisel oli kütusekulu 5,7 l ja 800 kg raskuse lisamisel koguni 5,64 l/ha.
Ka on oluline, et niidukite jms riistade noad ja terad oleksid teravad. Teravate nugade ja teradega masinate vedu on kergem ja jõusiirdevõllile rakendatakse vähem jõudu. Katsed on näidanud, et teravate nugade ja teradega niidukite ja pallipresside võimsustarve on keskmiselt 15% väiksem.
Kui adra reguleerimisel on sobitatud õigeks veojõu keskpunkt ja külgkalle, võib kütusesääst olla koguni 33%.
da, kas uued meetmed ka planeeti päästavad, paljud sellesse ei usu.
„Olen sel aastal pidanud tegema kliimaeesmärke mõõdetavaks ja uurinud selle kohta asjatundjatelt, kuid keegi ei oska seda täpselt selgitada. Meil räägitakse palju CO2-st ehk lämmastikust, mitte aga näiteks lämmastiksulfaadist. Süsinikku on lihtsam mõõta, ehkki tegu on ka looduses tekkiva gaasiga. Raske on öelda, kas üks või tei-
ne masin aitab kliimaeesmärke täita. See sõltub paljuski sellest, kas masina eelist suudetakse ära kasutada või mitte, ja seda kasutegurit tuleks ka rahaliselt väljendada. Selleks et rahale orienteeritud inimesed asjast aru saaksid, on vaja kõigele hinnasilt juurde panna ja välja arvutada, kui palju põllumajandus kaotab rahaliselt, kui harida põldu mitte nii, nagu vaja, vaid nii, nagu peab,“ lisab Võsa kokkuvõtvalt.
Pakume ettevõtetele liisingut põllumajandustehnika soetamiseks
järgnevatel tingimustel:
• Intress alates 1,45% aastas + 3 kuu Euribor
• Kehtib uuele vähemalt 100 000 (sh käibemaks) eurot maksvale põllumajandustehnikale
Kombain New Holland CX8.80 koos 7,6 Vario heedriga
Soodushind 349 000 € + km
Liisingu kuumakse 4 254,25 €*
Müüjapoolne info: tatoli.ee
Traktor New Holland T6.180
AutoCommand 159hj
Soodushind 119 900 € + km
Liisingu kuumakse 1 461,57 €*
Müüjapoolne info: tatoli.ee
Traktor Fendt 724 Vario gen6 246hj
Soodushind 188 900 € + km
Liisingu kuumakse 2 302,67 €*
Müüjapoolne info: agriland.ee
Teie vajadustest lähtuvad kindlustuslahendused SEB koostööpartnerilt PZU**
Liisingutoote pakkuja on AS SEB Liising. Pakkumine on indikatiivne ja ei ole pakkujale siduv. Enne lepingu sõlmimist tutvuge tingimustega www.seb.ee ja pidage nõu asjatundjaga.
Traktor Valtra Q305 305hj
Hind 199 900 € + km
Liisingu kuumakse 2 436,74 €*
Müüjapoolne info: taure.ee
* Kuumakse näide baseerub tingimustel: kapitalirent 60 kuud, sissemakse 10%, jääk 30%, intressimäär 4,203% aastas ja lepingutasu 250 eurot; kindlustamiskulu ei ole arvesse võetud. Müüja pakutav soodushind tehnikale kehtib kuni 31.05.2023 või kuni müüjal kaupa jätkub.
** PZU on AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaubamärk Eestis. AB „Lietuvos draudimas“ on Leedu kahjukindlustusselts, mis kuulub rahvusvahelisse PZU kontserni. AS SEB Liising tegutseb AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kindlustusagendina ja on kantud Finantsinspektsiooni veebilehel avalikustatud kindlustusvahendajate nimekirja. Nimekirja leiate aadressilt www.fi.ee.
Vedelsõnnik on taimekasvatajatele suureks eeliseks. Kasutades väetamiseks vedelsõnnikut koos mineraalväetisega, saadakse oluline rahaline võit.
Vedelsõnniku kasutamist väetisena on aja jooksul püütud lausa keelustada, sest vette ja maapinda sattuv lämmastik on keskkonnarisk ja sõnnikuhais on vastumeelne inimestele, kes põldude ääres elavad. Tänapäeval aga, mil väetise hinnad on kõvasti kerkinud,
kuid tehnoloogia pidevalt arenenud, on vedelsõnnikust saanud arvestatav võimalus väetamisel kokku hoida.
Üldiselt on vedelsõnnikuga väetamine probleemsem sügisel, sest siis taimed väetist ei omasta, kuid leostumine ehk sõnnikus sisalduvate ühendite
laialivalgumine on talve jooksul suur.
Kui varasemalt veeti läga lihtsalt põllule ja paisati see mullapinnale laiali, siis praegu on põllumehed palju investeerinud kaasaegsesse tehnoloogiasse, et laotatud sõnnik saaks võimalikult kiiresti mulla sisse
viidud. See omakorda aitab vähendada sõnnikus sisalduvate toitainete kadu ja viia miinimumini põldude läheduses elavate inimeste häirimise ebameeldiva haisuga.
Et neid sügisel vedelsõnniku kasutamisega seotud probleeme lahendada, on kehtes-
Ammooniumlämmastiku kadu
sõltuvalt laotusviisist
paisklaotus lohislaotamine lohisdüüslaotamine segamislaotamine
tatud vedelsõnniku laotamise tähtajad, mille kohaselt peab vedelsõnnik olema laotatud 1. novembriks.
Sügiseste laotustähtaegade lühendamine tähendab ka seda, et suurem osa sõnnikust tuleb laotada juba kevadel ja suvel.
Sügiseste
laotustähtaegade
lühendamine
tähendab ka seda, et suurem osa
sõnnikust tuleb
laotada juba kevadel ja suvel.
Samuti on otsitud lahendusi leostumise vähendamiseks.
Selleks tegid Eesti maaülikooli teadlased Euroopa Liidu toel uurimuse, et teada saada, kui palju oleneb lämmastiku leostumine sellest, mis ajal sügisel vedelsõnnikut mulda viiakse ja millised agrotehnilised võtted leostumist põllul vähendavad.
Agrotehnilistest võtetest osutus lämmastiku leostumise tõkestamisel kõige efektiivsemaks püüdurkultuuri kasvatamine. Selle puhul oli kogu lämmastiku leostumine 60% ja nitraatlämmastiku leostumine
82% väiksem võrreldes sellega, kui vedelsõnnik viidi taimkatteta mulda.
Katsed toimusid ka ühe Tartumaa talu põldudel, kus uuriti nitraatlämmastiku kontsentratsiooni muutumist meetrises mullakihis pärast vedelsõnniku
laotamist. Selgus, et ilma taimkatteta põllule ei tohiks vedelsõnnikut sügisel üldse viia, sest lämmastikukadu on sel juhul väga suur. Juba üks kuu pärast vedelsõnniku mulda viimist oli nitraatlämmastiku kontsentratsioon künnikihis kaks korda väiksem võrreldes sellega, mis see oli kaks päeva pärast sõnniku laotamist. Kaks kuud hiljem oli see sama suur kui enne vedelsõnniku laotamist.
Spetsiaalne tehnika vedelsõnniku tarvis
Vedelsõnniku laotus nõuab eriseadmeid ja õigel ajal kiiret tegutsemist, et toitained jõuaksid taimeni õigel ajal vajalikus koguses sobivasse kohta. Lägaprobleemiga toimetulekuks on masinaehitajad juba aastaid uurinud ja konstrueerinud seadmeid, millega vedelsõnniku laotamine oleks kõige
efektiivsem. Näiteks Farmeti lägarandaali Syn Cult põhisõlmeks on kõrrekoorel, millele on paigaldatud spetsiaalne vedeliku jaotuspea ning jaotussüsteem. Jaotuspeas on hüdromootoriga rootor, mis tagab väetise ühtlase jaotamise kõigisse jaotusvoolikutesse, samuti lägas sisalduva põhu, heina jms tükeldamise, et vältida voolikute ummistusi.
Läga juhitakse jaotusvoolikute kaudu ketaste vahele kobestatud mulda. See tagab ühtlase annuse ja ühtlase imbumise pinnasesse. Lämmastiku ja süsinikdioksiidi heitkoguste sattumist välisõhku välditakse nii palju kui võimalik.
Kevad on hea aeg väetamiseks Baltic Agro lehel avaldatud Margus Ameerikase ja Mart Laane artiklist saab lugeda, et
Vedelsõnnik on toitainerikas
orgaaniline
väetis, mis annab kokkuhoidu kallineva mineraalväetise kuludelt.
rohumaade kevadine väetamine suurendab saagikust ja proteiinisisaldust ning tagab taimede vastupanuvõime ebasoodsatele kasvutingimustele.
Rohumaade taimestiku kasv ja areng kevadel algab varakult: kohe, kui mullatemperatuur on plusspoolele liikunud. Seetõttu on oluline, et toitained oleksid taimedele esimesel võimalusel kättesaadavad. Kevadine mullaniiskus mõjub väetamisele samuti positiivselt, sest tänu sellele liiguvad toitained (eriti fosfor) mullas paremini ja jõuavad kenasti taimede juurteni.
Rohumaade ja orasepõldude väetamiseks on otstarbekas kasutada vedelsõnnikut. Vedelsõnnik on toitainerikas orgaaniline väetis, mis annab kokkuhoidu kallineva mineraalväetise kuludelt. Orgaaniline väetamine on
Saada meile oma põldude shape-failid. Meie sisestame need sinu eest Megalabi, et saaksid alati täpse ülevaate, millisest põllust analüüsid võetud on.
• Vali minimaalselt 10 oma suuremat põldu ja muuda nende shape-failide põllunumbrid ümber nimedeks, mida igapäevaselt kasutad. Saada failid hiljemalt 23.aprilliks aadressil pollud@yara.com - saad Yara käest tänutäheks 10L YaraVita GRAMITREL leheväetist.
• Kui sisestad 23. aprilliks ise kõik need põllud ka Atfarmi, saad kingitusena lisaks veel 10L YaraVita GRAMITREL leheväetist!
Sisestuslaotust kasutatakse rohumaadel vahetult pärast niite koristamist või varakevadel enne taimede kasvu algust. Topeltkettaga seade lõikab ketastega kamarasse kitsa vao, mille täidab vedelsõnnikuga ilma taimikut saastamata. Nii saab vältida vedelsõnniku jääkide sattumist järgmisesse niitesse ja kindlustada kvaliteetse silo tootmise.
Oraste pealtväetamine toimub lohisdüüslaotamise meetodil, kasutades 18- ja 24-meetrise laiusega seadmeid. Lohisdüüslaotamise puhul on soovitatav vedelsõnnikule lisada lisandeid. Lisaainete lisamine vedelsõnnikule vähendab lämmastiku lendumist ja kadu, kiirendab kõdunemisprotsessi ja muudab toitained taimedele paremini kättesaadavaks.
taimekasvatuses ka loodusja keskkonnasõbralik lahendus. Samas ei ole vedelsõnniku käitlusseadmete soetamine alati mõistlik, sest olenevalt laotamistehnoloogiast on vajalikud nii erinevad seadmed kui ka suurem masinapark. Kasutades vedelsõnniku laotusteenust, vabaneb ettevõtja tööjõu halduse ja masinapargi töökorras hoidmise muredest.
Väetamine orgaanilise väetisega Rohumaade kevadine väetamine kindlustab rohumaade suurema saagikuse (Soomes tehtud katsete andmetel kuivaine enamsaak kuni 2000 kg/ha). Samas peaks rohumaade väetamine vaid lämmastikväetisega kasvuperioodil olema ajalugu, nagu see on enamikus Euroopa riikides.
Enne rohumaade väetamist tuleks üle vaadata mullaanalüüsid, et hinnata toitainete sisaldust mullas. Lisaks on väga tähtis teada mulla pH-d. Optimaalne mulla pH kõrreliste ja liblikõieliste jaoks on 6,0–6,5. Madal pH vähendab selliste oluliste elementide nagu fosfor, magneesium ja lämmastik omastamist. Mulla happesuse
Sõnniku lämmastiku kasutatavus esimesel aastal on seda suurem, mida suurem on ammoonium-lämmastiku sisaldus sõnnikus.
suhtes on tundlikumad liblikõielised, eriti lutsern ja mesikas. Väetage rohumaid vedelsõnnikuga nii kevadel kui ka pärast niiteid.
Parim aeg kevadiseks vedelja tahesõnnikuga väetamiseks on:
n mullaharimise ajal, kui tegemist on rohumaa kevadise rajamisega, või n enne rohu kasvama hakkamist esimesel võimalusel, kui tegemist on varem rajatud rohumaaga.
Hilisemaks kasutamiseks sobib ainult vedelsõnnik ja siis tuleb see kindlasti kamarasse viia, sest on oht, et lehed saastuvad ning seeläbi halvenevad rohusilo kvaliteedinäitajad. Varem rajatud rohumaa kevadine väetamine tahesõnnikuga on kindlasti risk silole. Võib koguni juhtuda, et silo rikneb ja looma tervise huvides ei ole mõistlik talle seda sööta. Sellise olukorra vältimiseks tuleks tahesõnnikuga väetamine lükata suve lõppu – ajale, mil kõik niited on tehtud. Hektarinormi arvutamisel tuleks lähtuda sõnniku (vedelsõnnik, tahesõnnik jne) ammooniumlämmastiku (NH4-N) sisaldusest. Sõnniku lämmastiku kasutatavus esimesel aastal on seda suurem, mida suurem on ammooniumlämmastiku sisaldus sõnnikus. Ülejäänud lämmastik (orgaaniline N) mineraliseerub aeglaselt ning mõju väetamisaasta saagile on minimaalne.
Sõnnik ei tohiks olla ainuke väetis rohumaale. Täieliku po-
tentsiaali kasutamiseks peaks rohumaasse suhtuma samamoodi nagu põllukultuuride
kasvatamisse: väetada nii põhikui ka täiendväetistega, silmas pidades kultuuride vajadusi.
Külvieelne väetamine Rohumaade külvieelsel väetamisel vedelsõnnikut kasutades on võimalik tõsta kaaliumi taset mullas, kuid ei tohi unustada ka väävlit ja mikroelemente. Väävel parandab lämmas-
tiku omastamist (eriti oluline kevadel), magneesium on üks võtmeelementidest taimede fotosünteesil. Mõlemal toiteelemendil on suur roll saagikuse tõstmisel.
Varem rajatud rohumaad soovitatakse väetada enne rohu kasvama hakkamist esimesel võimalusel. Selliselt on toitained heintaimedele õigel ajal kättesaadavad. Vedelsõnnik sobib ka rohumaade väetamiseks niidete järel, kui peale niidet
5-päeva jooksul viia vedelsõnnik kamarasse spetsiaalsete sisestuslaotusseadmetega. Nii välditakse ka järgmise niite silo saastumist.
Teraviljade väetamine
Varakevadel või sügisel soovitatakse orasepõldusid väetada samuti granuleeritud väetisega, aga ka pritsimisega lehtede kaudu ja orgaanilise vedelväetisega. Parimad tulemused saadaksegi tavaliselt orgaanilise
ja mineraalse väetamise kombineerimisel. Vedelsõnnikuga antakse toiteelemendid, ergutatakse mulla mikrobioloogilist elutegevust ja tagatakse ka teatud fungitsiidne toime taimehaiguste vastu. Kui valida õige aeg, on taimiku kahjustused minimaalsed ka suurte põllumasinate kasutamisel ja orgaanilise väetise positiivne efekt suur.
Hektarinormi arvutamisel tuleb lähtuda vedelsõnniku ammooniumlämmastiku (NH4-N) sisaldusest. Sõnniku lämmastiku kasutatavus esimesel aastal on seda suurem, mida suurem on ammooniumlämmastiku sisaldus sõnnikus. Lämmastiku lendumise vähendamiseks kasutatakse vedelsõnniku lisaaineid, näiteks lämmastiku inhibiitorit Instinct. Ülejäänud lämmastik (orgaaniline N) mineraliseerub aeglaselt ning selle mõju väetamisaasta saagile on minimaalne.
Vedelsõnniku laotamisviisist sõltub lämmastiku kadu Enamasti toimub laotamine kinnisel meetodil randaaliga. See on parim viis, et toitained jõuaksid taimeni ja keskkonnanõuded saaksid täidetud. Rohukamaral jõuab vedelsõnnik 1–3 cm sügavusele, põllutaimede jaoks põllul kuni 2–6 cm sügavusele. Erialase kirjanduse järgi on näiteks veise vedelsõnniku puhul ammooniumlämmastiku kadu Eestis kasutatavate laotamistehnoloogiate puhul 10–80%.
Käesoleva aasta algusest jõustus pikalt ettevalmistatud veeseadus, mis reguleerib oluliselt sõnnikumajandust. Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise tingis Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetluse raames esitatud põhjendatud arvamus nitraadidirektiivi ebapiisava ülevõtmise kohta Eesti õigusesse. Nimetatud rikkumismenetluse käigus muudeti veeseadust 2016. aastal, aga Euroopa Komisjoni hinnangul ei vastanud kõik tehtud muudatused rikkumismenetluse raames esitatud tingimustele, mistõttu täiendati veeseadust komisjoni märkuste põhjal.
Kohandatud seadusesse kirjutati algselt sisse uued nõuded:
1) sõnniku laotamise ajalised piirangud kehtivad sügisperioodil senisest varem;
2) täpsustatakse põlluraamatusse kantavaid andmeid;
3) sätestatakse väetamisplaani koostamise nõue. Eelnõukohase seaduse jõustamine kohustas põllumajandustootjaid rakendama senisest rangemaid veekaitsemeetmeid.
President kuulutas veeseaduse muutmise seaduse välja veidi muudetult. Muudatused vähendasid bürokraatiat ja riigiasutuste töökoormust, samuti täpsustati veekogu mõistet ning muudeti selgemaks piirangud nitraaditundlikul alal.
Veeseadusest jäeti välja vedelsõnniku laotamise plaani esitamise kohustus, mis puudutas umbes 40 suuremat piimakarja- ja seakasvatajat. Ära jäi ka veekaitsevööndis karjatamise teatise esitamise kohustus, mida seni on pidanud veekaitsevööndis karjatamiseks esitama üle 10 loomühiku loomi karjatavad loomakasvatajad (10 loomühikut on näiteks 17 lihaveist, 48 lammast või kitse).
Selgitusena toodi, et keskkonnaametile esitatakse aastas umbes 300 teatist veekaitsevööndis karjatamise kohta. Vedelsõnniku väetisena kasutamise ja veekaitsevööndis karjatamise nõuded on kehtestatud ka teiste veeseaduse sätetega, lisaks kantakse andmed põlluraamatusse ja need on riigil olemas.
Põllumees on põline rikas, sest ta teab, kuhu raha kulub. Äri ei pea tagauksest kiiremini välja astuma, kui esiuksest siseneb. Äärmuslik sügis näitab Eesti põllumehele, kas kevadel tehtud otsused olid õiged. Vastupidi ka – uue aasta tulu sõltub eelmise kalendriaasta lõpuosa asjatundlikust valikust.
TEKST: KADRI HURT
Umbusk ja teadmatus tõmbab investeeringule pidurit
Eesti kliimas on teraviljakuivati põllumehe hädavajalik tootmisvahend, kuid selle rajamiseks või uuendamiseks vajaliku investeeringu tegemine takerdub tihti erinevate kahtluste ja kõhkluste taha. „Eesti tingimustes on tegelikult ideaalne viljakuivatite vajadus tuhatkond. Kui täna uuendatakse umbes 20 kompleksi aastas, siis on veel pikk maa minna,“ nendib Agroekspert OÜ esindaja Urmas Nigula.
„Väga paljud Eesti põllumehed ei oska öelda, palju kuivatamine üldse maksab. Aeg-ajalt kuuleb ka mõru mõttekäiku, et milleks omale kuivati, kui teenuse hind on sama mis kodus kuivatades,“ tõdeb Agroekspert OÜ esindaja Tanel Raigla. „Innovaatilistele lahendustele vastuvõtlik klient on optimistlikult tulevikku vaatav noor mees, kuid arvestatav osa Eesti häid põllumehi on keskeas või üle selle. Nendega on tihti keeruline uutest investeeringutest rääkida. Nad on eluaeg teinud teatud asju omamoodi ning sellist
usku naljalt ei kõiguta,“ ütleb Raigla. Lihtsam tundub kohandada oma vajadusi allapoole, et need vastaksid olemasolevatele võimalustele, kui kohandada oma sissetulekuid soovitud elatustaseme loomiseks ülespoole. Investeerimisriski liigselt pelgaval põllumehel jääb aga pikas perspektiivis kahjuks käegakatsutav tulu saamata.
Täna on teraviljakuivatuses palju asju teisiti
Viljakuivatite tehnoloogiline areng on teinud võimalikuks korvata Eesti põllumehele seda nii valusat konnasilma, milleks on hea personali puudus. Agroekspert OÜ mehed ise ütlevad näiteks oma tiimi kohta, et tugev meeskond on ettevõtmistes alati see, mis läbi paksu ja vedela lükkab. Tõsi – erinevad põllutööd saavadki kiiremini ringi peale, kui tegijaid on rohkem. Kuid viljakuivatus ei pea põllumehe elu raskemaks tegema ega olema see pidevalt veritsev lahtine kuluhaav. Põllumajandus on tänapäeval täppisteadus ja edu ei taga mitte ainult tahe, hooli-
vus ja pika kogemusega kinnistunud agronoomiateadmised, vaid ka teadlikud kulud ja parimad seadmed, mis eelviimast otseselt mõjutavad.
Kui suur osa viljakuivatuskuludest tonni kohta on tööjõukulu ehk see, kui palju üks inimene jõuab vahetusega vilja kuivatada, siis moodne viljakuivati on võimas ja ökonoomne kompleks, mis tööjõukulu minimaalseks taandab. Lisaks võib kaasaegse teraviljakuivati juures kiita selle keskkonnasõbralikkust ning vähest hooldusvajadust.
Agroekspert OÜ ehitab alates 2013. aastast sellise automaatikaga kuivateid, millega saab hakkama üks operaator vahetuses. Seda ka kõige suuremates kuivatikompleksides. Kui vilja kogused on uue kuivatisüsteemiga väga suured – näiteks 600–1000 tonni päevas –, siis on abimees operaatorile päevases vahetuses väga teretulnud. Kuid öösel, kui vilja juurde ei tooda, piisab ainult operaatorist. Vanades kuivatites on tavaline, et korraga on kuivatis n-ö vastuvõtumees ja kuivati operaator. Ja kui kuivati töötab ka veel vahetustega, siis töötab seal ööpäevas kokku neli inimest. Kui kuivatimehed suudavad neljakesi kambapeale ööpäevas kuivatada 20% niiskusega teravilja 100 tonni, siis Agroekspert OÜ kõige lihtsama portsjonkuivatiga saab sellise kogusega hakkama üks mees ühe vahetusega. Kulu tööjõule on neli korda soodsam
ja ühte inimest on lihtsam leida kui nelja.
Soov teha asju lihtsamalt ja tõhusamalt on väga inimlik – ka põllumees pole erand
Kui arvutada omahind (s.o tööjõu-, kütuse- ja elektrikulu) kogu koristusperioodi lõikes, siis öeldakse Eestis tihti tonnikuluks 21–26 eurot/tonn. Samas suurusjärgus on ka kuivatusteenuse hind. Agroekspert OÜ rajatavate kuivatite SUPERIOR tegelik kulu kuivatatava teravilja tonnile on tõestatult sellest kuni viis korda madalam kui kuivatitel, mis on ehitatud 10–15 aastat tagasi.
Kaasaegset kuivatit on lihtne juhtida – programm on loogiline ja eestikeelne. Siiani on õnnestunud kõik erinevas eas kuivatioperaatorid välja koolitada. Tipptehnoloogilise viljakuivatiga saaks hakkama ka teismeline poiss – kui ta vaid tohiks.
Tänapäevast kuivatit juhitakse arvuti teel ning sellel on palju eeliseid. Operaator saab erinevaid seadmeid lihtsasti jälgida, käivitada ja juhtida oma nutiseadmest seal, kus ta parasjagu ise asub – vajalik on vaid toimiv internetiühendus. Tehnilistes küsimustes saab kiiresti abi –operaator helistab, Agroekspert OÜ spetsialist võtab kuivati pildi oma seadmes ette ja selgitab, mida edasi teha. Kuivati omanikul on näiteks võimalik kontrollida eemalt, kas ja kuidas parajasti töö kuivatis käib.
Millest koosneb viljakuivatuse omahind?
Tööjõukulu kõrval on teine suur osa kuivatuse omahinnast kütusekulu. Agroekspert OÜ kuivatite SUPERIOR kütusekulu on viimase paari aasta näitel keskmiselt 3,5–5 eurot tonni kohta. See saavutatakse kuivatis tänu õhu ühtlasele jaotusele. SUPERIORkuivatid viivad 125 °C juures teraviljast välja 5% niiskust tunnis. Sealjuures ei tõuse tera temperatuur tavaliselt üle 45 °C. On kliente, kes kuivatavad kogu vilja 125 °C-ga ja nisu on selle tulemusel 1. kategooria toidu kvaliteediga! Rapsi kvaliteetne kuivatamine on võimalik ka 90–110 °C juures! Mida kõrgem on temperatuur, seda väiksem on kütusekulu tonni teravilja kohta. Siin tulevad tänaste lahenduste eelised hästi esile.
Vilja peab saama kuivatikompleksides liigutada igal erineval teekonnal. Kui teravilja niiskus on üle 25%, siis kleepub vili tavaliselt vastuvõtupunkrisse kinni. Agroekspert OÜ lahendustes saab vilja punkrisse võtta läbi kuivati ja esimese ringiga kohe 5–10% niiskust eemaldada.
Selline vili ei kleepu enam ning teist korda kuivatist läbi lastes on kuivatus ühtlasem ja operaatoril kindlasti lihtsam täpsemat tulemust saavutada. Ka väga märja vilja vastuvõtukiirus kuivatikompleksis ei kannata. Kolmas suur kulu kuivatamisel on alati elektrienergia, mille tõus eriti viimasel hooajal
on Eestis olnud väga suur. Siin tuleb eriti portsjonkuivati puhul kuivatusvõimsus hästi esile. Võrreldes täna enimkasutatavate portsjonkuivatitega, mille tavareegel on eemaldada 1% niiskust tunnis, eemaldab SUPERIOR-kuivati niiskust 5% tunnis. Seega on Agroekspert OÜ portsjonkuivatites kuivatusaeg oluliselt kiirem ja kulu elektrienergiale oluliselt väiksem. Väärikas koostööpartner käeulatuses
Agroekspert OÜ rajatud viljakuivatite hind sõltub võimekusest ning nende võimekust saab ühtlasi maksimaalselt ära kasutada. Ettevõtte spetsialistide 20-aastast valdkonnakogemust on raske asendada. Tehtud tööd ja läbimõeldult rajatud kuivatikompleksid Eesti erinevais paigus räägivad iseenda eest. Agroekspert OÜ meeskond tahab, suudab ja oskab oma klienti aidata ning töö ei lõppe müügiga. Saad asjatundlikku abi kõigis teraviljakuivatus- ja loomasöödatöötlustehnoloogiat puudutavates küsimustes! Loe, vaata ja kuula veebist lisaks: www.agroekspert.ee.
BOBCAT BALTI OÜ tegutseb 1996. aasta algusest.
Põhitegevuseks on ehitus- ja kaevemasinate müük, hooldus ja remont. Oleme Bobcati ja Montaberti kaubamärkide esindaja Eestis.
0% intress
OOTAME TEID MAAMESSILE 20.–22. APRILLIL. MEIE STENDI NR ON VP-130
Eripakkumisena on Teil võimalik soetada endale sobiv Bobcati tehnikahea intressimääraga – 0% liisinguperiood 5 aastat.
Kas tõesti lüpsavad lehmad end ise ja kolm korda päevas?
Lüpsirobotid on Eestis kasutusel olnud juba 15 aastat ning muutunud meie piimatootmises tavapäraseks.
DeLavali lüpsirobotid VMS V300 sobivad suurepäraselt grupiviisiliseks robotlüpsiks. See tähendab võimalust otsustada, kui sageli ja kuidas lehmi söödetakse ning lüpstakse. Täisratsiooniline segasööt ja kolmekordne lüps on võimalik ka robotlaudas.
www.delaval.ee
tõttu on farmiomanikud järjest rohkem hakanud panuseid tegema farmide automatiseerimisele.
Innovaatiliste seadmete muretsemine on farmitehnikat müüvate firmade
Linery ja DeLavali müügijuhijuhtide sõnul suurenenud.
Piimandus ja farmitehnika on pidevas arengus ning lehmapidamine kui selline on muutunud selle poolsajandiga päris põhjalikult. Kõigepealt pole ju lehmadki need, kes sajand tagasi.
Piimalehmade aretuse ja geneetikaga on tegeldud põhjalikult ja selle tulemuseks on uskumatu piimatootlikkusega lehmad.
Muutunud on ka laudad, seal olev tehnika ja loomulikult inimene, kes peab seda kõrge produktsiooniga karja haldama, tootma kõrge kvaliteediga piima ja tegema seda võimalikult madala omahinnaga.
Samal ajal on palju uuritud lüpsilehmade heaolu ja panustatud selle tagamisse. Rahulolevad lehmad, kes on hästi söönud-joonud, puhtas ja korralikult ventileeritud laudas,
lähevad meelsasti lüpsile ja on suure piimatoodanguga.
Linery müügijuhi Toomas Rüütli sõnul on Eesti piimandus oma kõrge tootlikkusega Euroopa parimate seas, kuid efektiivsuse suunas on veel parajalt pikk maa minna. Just praegused heitlikud ajad sunnivad piimatootjaid uutmoodi mõtlema, sest vana tööstiiliga võib peagi lagi ette tulla.
On ju teada, et viimase paari aastaga on kõikvõimalikud sisendid kallinenud ka piimafarmides, sealjuures on see probleem eriti põletav just tööjõu puhul.
Ehkki lüpsjate palgad küünivad 2300–2500 euroni, on lautadesse tööjõudu saada sellegipoolest keeruline. Sõja tõttu on vähenenud ka võimalus
palgata ukrainlasi, kes seda rasket tööd senimaani peamiselt tegid. „Õige varsti oleme ilmselt sealmaal, et ei eestlased ega ükski teine rahvas soovi seda rasket ja rutiinsevõitu tööd teha. Tööjõupuudusega silmitsi seisev farmiomanik otsustab lõpuks lüpsiroboti ära osta, kuid jälle tekib uus mure, kas olemasolevad töötajad suudavad selle uue robotiga töötada – kui ei, tuleb palgata inimene, kes on selleks võimeline,“ selgitab Rüütel kujunenud olukorda.
Kuigi lüpsiroboti operaator on pigem arvutispetsialist, kes töötab kaasaegses ja innovaatilises keskkonnas, on inimesi lauta arvuti taha ikkagi keeruline saada.
Sama meelt on ka farmitehnoloogia firma DeLaval Eesti müügiesindaja Jüri Anepaio: „Uudsed ja kaasaegsed lahendused muudavad farmitöö atraktiivsemaks noorte seas. Uued automatiseeritud lahendused võiksid tuua põllumajandussektorisse nooremaid inimesi. Mul on väga hea meel, et sellele mõtlevad ka meie koolid, kes õpetavad maamajandust ja loomakasvatust. Ka nemad soovivad, et neil oleks õppekohtades kõige värskemad seadmed.“
Jüri Anepaio sõnul kaasnevad uue seadme paigaldusega ka DeLavali-poolsed koolitused, mille käigus õpetatakse kogu personali, kes peab automaatsete seadmetega töötama. Mõned nädalad hiljem tehakse uus, nn follow up koolitus. „Iga klient kujundab enda jaoks harjumused igapäevatöös, DeLaval saab ainult suunata neid õigele rajale,“ lisab Anepaio.
Lüpsirobot on investeeringuna päris kallis, kuid enne suurt kriisi tehtud arvutuste kohaselt oli lüpsiroboti kogukulu ühes kuus veidi üle 700 euro. Seega on kokkuhoid palgafondi arvelt märgatav ja see muudab ka seadme tasuvusaja lühemaks.
Kuigi lüpsiroboti operaator on pigem tavaline inimene, kes töötab kaasaegses ja innovaatilises keskkonnas, on inimesi lauta ikkagi keeruline saada, sest lau-
datöö maine on endistviisi madal ja kuvand negatiivne. Sellest tuleks üle saada, sest laudatöö pakub juba praegu maal kõrgtehnoloogilisi ja hästi tasustatud töökohti, kus keskkond ei erine palju linnas kõrghoones asuvast kontorist.
Vähene automatiseeritus
Võrreldes vanade Euroopa riikidega on meie farmide automatiseerituse tase märksa madalam. Eestis on vaid umbes 16% lehmadest robotlüpsil ja seega on veel minna piisavalt.
Ehkki meie lehmad on Euroopas suurima piimatoodanguga, tuleks mõelda, mis hinnaga on see saavutatud.
Kui Eesti piimafarmide arengut vana maailmaga võrrelda, siis Lääne-Euroopas on piimafarmid väikestest suurteks arenenud järk-järgult, kuid meil tekkisid suurmajandid juba kolhoosides-sovhoosides. LääneEuroopas on olnud võimalik kasutada rohkem raha, saada krediiti ja ka eurotoetused on suuremad. Seetõttu on ka võimalused uut tehnoloogiat famidesse tuua suuremad, meil lihtsalt on nappinud selleks raha.
Ka on seda mõttemaailma keeruline muuta, sest tehakse ikka vanamoodi ja muutuseid püütakse vältida, kuni see on vähegi võimalik. Kuid lõppkokkuvõttes midagi muud üle ei
jää, sest tööjõukulud muudkui tõusevad ja varsti ei leia ka suure raha eest enam lauta töölisi. Seetõttu tuleb mugavustsoonist välja tulla ja hakata teistmoodi mõtlema, uusi asju õppima.
Loomulikult pärsib otsustamist ka see, et robot on kallis ja tegu on suure investeeringuga, mis paneb selle otstarbekuses paljudki kahtlema. Samas leiab Rüütel, et kõike ei pea tegema korraga, eesmärgid tuleks panna paika ja mõelda, milline on farmi potentsiaal. Siis minna samm-sammult edasi, alates farmi kõige põletavamate probleemide lahendamisest. Tõusma peaks töö efektiivsus ja see on paljuski võimalik automatiseerimise abil.
„Muidugi loob raha puudumine piiranguid, investeeringuid tuleb hoolega kaaluda ja teha tarku otsuseid. Näiteks, kui tuleb teha valik, kas osta ühe anduri või kahe anduriga masin, siis otsustab farmiomanik sageli odavama ehk ühe anduriga masina kasuks, sest see maksab vähem. Kui ta aga töö käigus aru saab, et see oli tegelikult vale otsus, siis vajab ta reinvesteerimist ja lõppkokkuvõttes kulutab hoopis rohkem raha, kui algselt plaanitud. Kahjuks on selline olukord üsna tavaline,“ tõdeb Rüütel.
Investeering lüpsirobotisse on küll kallis, kuid vägagi pikaajaline investeering. Roboti raam on ju peaaegu igavene ja vahetamist ning uuendamist vajavad üksnes lisad. Kui uus tehnoloogia on paigas, saab seda muuta ja täiendada vastavalt tootmise vajadustele.
Nutikad lahendused
Kogu selle pingutuse eesmärk on organiseerida tootmine nii, et piima omahind oleks võimalikult madal. Milline on piima omahind ja kuidas see kujuneb, saab tehnoloogia abil väga täpselt mõõta. Iga looma ja kogu karja produktiivsuse hindami-
seks on keerulised Exceli tabelid, mis on teinekord pikemad ja keerukamad kui mõne suure korporatsiooni aruanded. Neid andmeid on vaja selleks, et aru saada piimatoodangut mõjutavatest asjaoludest ja vajadusel neid muuta ning parandada.
Kõike ei pea tegema korraga, eesmärgid tuleks paika panna ja mõelda, milline on farmi potentsiaal.
Piimatootmise eesmärk on pakkuda kvaliteetset piima ja saada kasumit. Seega tuleks paika panna plaan, kuidas seda saavutada. Selleks tuleb teha kõik nii, et lehmad oleksid rahul ja see, mis loomale antak-
se, oleks optimaalne, et saada väiksema kuluga suurem kasu. Optimeerida aga aitab jällegi automatiseerimine.
Tänapäeval on olemas programmid, mille abil aidatakse laudatöötajaid oma päeva planeerida. Lisatud videost saab vaadata juhiseid, kuidas erinevaid operatsioone teha. Samuti on kõik lehmad sisestatud andmesüsteemi ja pidevalt saab jälgida, kui palju iga lehm ühes päevas rahalist kasu sisse toob.
Robotlaudas loom sööb, joob ja puhkab ning lüpsile minnes ei pea seisma järjekorras. Automatiseeritud söötmisega on lehmadel optimaalselt kaheksa söögikorda ja iga kord on sööt värske, segatud just vastavalt sellele, millise toodanguga ja millises füüsilises seisus loomaga grupis tegu on.
Suurim kulu piimatootmises on söödakulu ja selleks tuleb kõige optimaalsema lahenduse leidmisega ka tegelda.
Paljudele farmiomanikele tundub, et lehmi on alati üht-
moodi söödetud ja vanamoodi söötmine tundub kõigile arusaadav. Enamikus lautades antakse loomadele sööt ette üks või kaks korda päevas.
Söötmise täppistase
Meie lautades eelistatakse praegusel ajal söödamiksereid, milles valmistatud sööt viiakse traktoritega loomadele ette. Enamasti tehakse seda kord-paar päevas. Söödamikseris tehakse sobiva koostisega sööt valmis ja see on täpsemale söötmisele juba tubli samm lähemale.
Aga kui sööt terve päeva loomal ees vedeleb, kaotab see maitses ja lõpuks juhtub nii, et 500-pealisest laudast lükatakse lõpuks kuni tonn söömata jäänud sööta välja. Seega on tegu üsna suure raiskamisega, mille ärahoidmine aitaks piima omahinda allapoole tuua.
Söödaautomaat on söödamikseri tehnoloogiline edasiarendus. Söödaköögis segatakse lehmadele täisväärtuslik ja tasakaalustatud sööt ja selle abil
korraldatakse iga lehma söötmine vastavalt sellele, millisesse gruppi ta kuulub, milline on tema seisund ja toodang. Masin käib loomi kindlatel kellaagadel söötmas ja teeb seda 8–16 korda ööpäevas. Ühe looma kogu päevaratsioon on söögikordade vahel ära jagatud. Masin mõõdab ära ka söödavaalu kõrguse ja selle järgi saab kindlaks määrata loomade söömuse.
Suurim kulu piimatootmises on söödakulu ja selleks tuleb kõige optimaalsema lahenduse leidmisega ka tegelda.
Kui loomad söövad näiteks rohkem ja sööt lõpeb varakult, hakkab söödarobot kõrge produktsiooniga loomadele enne kavandatud aega toitu ette andma. Kui aga loomad söövad miskipärast vähem, peaks masin ka selle põhjuse välja raalima ja inimesele teada andma. Nüüd peab loomakasvatusspetsialist tegema otsuse, mida muuta. Tuleb uurida, kas söö-
mata jäämise põhjus võiks olla silo kehvas kvaliteedis, või püüda muuta söödas olevaid muid komponente. Masin ei viska sööta ette rohkem, kui seda ära süüakse.
Kui loom sööb liiga vähe, siis ei maksa temalt ka toodangut oodata. Kui aga sööb liiga palju, läheb ta rasva, ent piimatoodang väheneb. Õige ja tasakaalustatud söötmine on ka lehma tervise alus.
Söödaautomaadid on lautades olnud juba üle kümne aasta, kuid Eestis pole nad veel eriti laialt levinud. Samas näitavad tasuvusuuringud, et umbes 190 000 eurot maksev söödarobot, kuhu kuulub söödaköök, mikser ja kraana, tasub end juba 250-pealise lüpsikarja puhul ära umbes kolme aastaga. Ehkki ka keeruliste masinate hinnad on inflatsiooni tuules kerkinud, on tehnoloogia tasuvusaeg vähenenud tänu sellele, et tööjõukulu on hüppeliselt tõusnud. Huvi uue tehnoloogia soetamise vastu on suurenenud, kuid tuleb arvestada, et lauda automatiseerimine ei ole kuu või kahe, vaid paari aastani küündiv projekt.
Alustada tuleb uurimisest, õppimisest ja oma vajadustevõimaluste väljaselgitamisest. Seejärel tuleks uurida finantseerimisvõimalusi, sest tänapäeval on uuematel tegijatel rahastuse saamine keerukamaks muutunud. Pärast seda saab seadmed tellida ja viimaks ka installeerida.
Automaatika aitab vähendada vasikate suremust
Piimafarmide edukuse näitaja on ka korralik järelkasv ehk tugevad ja terved vasikad. Vastsündinud vasikad ja noorloomad on intensiivses veisekasvatuses haiguste suhtes kõige haavatavamad. Sellised hädad nagu hingamisteede haigused ja vastsündinud vasika kõhulahtisus on vasikate enimlevinud surmapõhjused. Näiteks ulatus mõned aastad tagasi Ühendkuningriigis tehtud uuringu andmetel võõrutamata vasikate suremus osas piimakarjades kuni 12%-ni. Seetõttu on suremuse riskiteguritega toimetulek veisekasvatuses prioriteet ning sihiks tuleb seada vasika heaolu parandamine esimestel elukuudel.
Suur probleem on vasikatel võõrutuseelsel perioodil esinev (nakkuslik) hingamisteede haigus. Tervise halvenemise risk suureneb suurfarmides veelgi, kuna mitmest laudast pärit vasikate segunemine rühmas peetavate, erineva tervisliku seisundiga vasikatega on keeruline ja haigus jääb rutiinsete vaatluste käigus sageli tähelepanuta.
Elujõulise vasika probleemideta sünd on eduka kasvatamisperioodi hea algus. Eelneval perioodil on äärmiselt oluline karja optimaalselt hallata ning õigesti sööta. Vastsündinud vasikas vajab palju tähelepanu. Tootliku ja elujõulise lehma kasvatamise esimesed sammud tehakse vasika elu esimestel päevadel. Ternespiim on äärmiselt oluline: seda peab andma kiiresti, piisavalt ja tihti ning see peab olema värske. Teisisõnu: vähemalt 3–4 liitrit ternespiima esimeste elutundide jooksul.
Kui vasikatel on esimese 35 elupäeva jooksul piiramatu juurdepääs värskelt valmistatud piimale, kiirendab see nende kasvu ja arengut ning tugev loom on vastupidavam ka haigustele. Selline söötmisviis paneb aluse looma tervele elule. Suures farmis on vasikate pidev jootmine mõeldamatu ilma söötmise automatiseerimiseta, mis säästab inimesi raskest ja rutiinsest tööst. 3–10 päeva järel võib vasikad jagada sõimerühmadesse, kellel on juurdepääs automaatsetele vasikajooturitele. Nii saab alguse vasikate sotsiaalne areng. Piima andmine automaatsest jooturist vähendab oluliselt söötmisvigade tekke riski, kuna vasikad saavad toitu sagedamini ja väiksemate portsjonite kaupa. Lisaks annab see vasikatele stiimuli hakata tahket toitu otsima. Seetõttu peaks ligikaudu nädalavanustel vasikatel alati olema juurdepääs nii koresöödale kui ka värskele puhtale joogiveele. Keskmiselt võib automaatne vasikasöötur pakkuda kohandatud piimaportsjoneid 25–30 vasikale (boksi kohta) mitu korda päevas. Vasikasöötur hoiab kokku 60–70% tööjõudu, mistõttu piimatootja, kes kasvatab aastas üles 60 vasikat, võib investeeringu kolme aastaga tagasi teenida. Vasikasööturi võib kombineerida ka jõusööda söötmisjaamaga, mis annab vasikatele jõusööta ja valmistab nad ette robotlüpsiks.
Puidust saadaval tselluloosil on suur tulevik. See materjal võib tulevikus hakata asendama näiteks naftast valmistatud plaste. Kuid ka paberi ja papi vajadus maailmas kasvab.
Tselluloositööstust peetakse
maailma üheks keskkonda enim saastavaks tööstusharuks, mis on selles arvestuses lausa viiendal kohal. Just kahjulik mõju keskkonnale on olnud argument, miks tselluloositehaste rajamine Eestisse on takerdunud. Kuid tehnoloogia areng ning teadlaste ja praktikute pingutused on viinud selleni, et nüüd kõneldakse tselluloositootjaist kui jätkusuutlikest ettevõtetest.
Valitsuse tasandil on käivitatud mitmeid projekte puidu väärindamiseks. Eesmärk on vähendada sellise puidu hulka, mida küttena või töötlemata kujul eksporditakse, ja suurendada sellise puidu hulka, millele on antud lisaväärtus. Üks selline võimalus ongi tselluloosi ja tselluloosist esemete valmistamine.
Eestis on tselluloosi toodetud ja väärindatud juba pea sajandi jooksul. Meie tselluloositööstus oli hästi arenenud juba iseseisvusaja algul enne teist maailmasõda. Pärast taasiseseisvumist paljud vananenud tehnoloogiaga tehased suleti, sest need olid
suurt ressurssi vajavad ja loodust saastavad.
Praegu aga püüab kodumaine tselluloositööstus järele jõuda Põhjamaadele, kus teadlased on palju vaeva näinud uudsete puidukeemia tehnoloogiate väljatöötamisega. Oma tõuke puidukeemia arenguks on andnud ka rohepööre.
Praegu uuritakse puidu keemilise modifitseerimise võimalusi, et polümeeride lisamisega puitu välismõjudele vastupidavamaks muuta. Nii saab puidule anda lausa metalli tugevuse. Tselluloosist võib teha tekstiili, paberit, plasti.
Eestis on tselluloosi kasutamisel suuri edusamme teinud
Tallinna tehnikaülikooli polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labor professor Andres Krumme juhtimisel. Seal lahustatakse puidust eraldatud tselluloosi ioonses vedelikus, muutes selle seejärel keemilise reaktsiooni käigus bioplastiks. Lühikese ja keskmise elueaga puidust bioplast võib asendada naftapõhise plasti. Seetõttu näevad teadla-
sed seda kui head asendust naftale, mille ammutamine muutub järjest raskemaks ja varud on ammendatavad. Tselluloos on seevastu kõige levinum polümeer looduses ja selle lõppemist pole karta. Hinnanguliselt tekib maakera taimedes aastas 90–120 miljardit tonni tselluloosi. Võrdluseks – plasti on läbi aegade valmistatud kokku umbes kaheksa miljardit tonni.
Biotoodete
tootmiskompleks Ida-Virus
Juba kaks aastat on tehtud uuringuid ja eeltööd tsellu -
loositehase ehk biotoodete tootmiskompleksi rajamiseks Ida-Virumaale Lüganusele. Selle eestvedajaks on Viru Keemiagrupp, kus muretsetakse, et Eesti puiduressurss eksporditakse praegu paberipuidu ja hakkepuiduna 80% ulatuses Põhjamaadesse ja põletatakse energia tootmiseks. Ettevõtte hinnangul ei ole see jätkusuutlik ja paberipuitu peaks väärindama Eestis.
Eriplaneeringu käigus selgitatakse välja kohad, kuhu oleks võimalik tehast rajada. Tootmiskompleks valmiks kõige
Praegu püüab kodumaine
tselluloositööstus
varem 2026. aastal ja investeeringu suurus oleks 800 miljonit eurot.
järele
Toormena hakkaks tehas tootma lahustuvat tselluloosi, tselluloosi, tallõli ja taastuvenergiat, bioväetisi ja kasvuparendajaid. Lõpptoodanguna plaanib ettevõte toota tekstiilitööstusele erinevate kangaste toorainet näiteks viskooskanga tootmiseks. Kompleksi väljaarendamine annaks võimaluse toota ka biokütuseid ja erikeemia tootegruppe.
Kompleksi soovitakse rajada just Lüganuse valda, kuna uus
tehas peaks jääma VKG praeguse tootmisterritooriumi vahetusse lähedusse. Samuti saab maksimaalselt ära kasutada juba olemasolevat infrastruktuuri Ida-Virumaal, mis peaks vähendama ka mõjusid keskkonnale. Ühtlasi ei ole piirkonnas kaitstavaid loodusobjekte.
Viru Keemia Grupp plaanib oma biotoodete tehase käima saada 2027. aastaks ja soovib siis olla bioplasti arendamise ja tööstuliku tootmise vallas partneriks ka Tallinna tehnikaülikooli teadlastele.
Tselluloositootja saab olla keskkonnasõbralik
Kunda lähistel tegutsev haavapuitmassi tehas Estonian Cell on juba kolmandat aastat järjest pälvinud Eesti vastutustundliku ettevõtluse kuldtaseme märgise.
Samuti tunnustas maailma suurim ettevõtete jätkusuutlikkuse hindamise platvorm Ecovadis selle aasta algul Estonian Celli püüdlusi jätkusuutlikkuse vallas kuldmedaliväärilise hinnanguga. Ecovadis on maailma suurim ja usaldusväärseim ettevõtete jätkusuutlikkuse hindamise platvorm, mida kasutavad ka paljud puitmassi- ja paberitootmise valdkonna suurimad tootjad üle kogu maailma.
Platvormi eesmärk on anda liitunud ettevõtete jätkusuutlikkuse programmidele erapooletu hinnang ning võimaldada seda hinnangut jagada ka enda klientide ja koostööpartneritega.
Ettevõtte keskkonna- ja kvaliteedijuht Kersti Lužkovi sõnul
Tselluloosi saab toota nii okaspuude (mänd, kuusk) kui ka lehtpuude (kask, haab) puidust.
Tselluloosi tootmiseks palgid kõigepealt kooritakse. Kui seda tehakse märgkoorimise meetodil, tekib protsessi käigus palju heitvett, mis on tugevasti saastatud koores leiduvate fenoolsete ühenditega ja lahustumatu orgaanilise ainega. Heitvee kogus on 1–7 m3 ühe tm materjali kohta.
Kooritud palgid lõigatakse algul lühemateks juppideks, seejärel purustatakse 1–3 cm pikkusteks puitlaastudeks. Laaste keedetakse 170 kraadi juures naatriumhüdroksiidi (NaOH) ja naatriumsulfiidi (Na₂S) lahuses, et eraldada ligniin (puidukiude ühendav sideaine).
Kogu keeduprotsessis kulub suurtes kogustes magevett.
Olenevalt kasutatavast tehnoloogiast kulub 1 tonni tselluloosi tootmiseks 25–40 m3 vett.
Traditsiooniliselt kasutatakse puidust ainult ligikaudu 50% sulfaattselluloosi tootmiseks, ülejäänut kasutatakse energiana. Kui puitu tõhusamalt kasutada, saaks sellest toota mitut liiki uusi potentsiaalselt turustatavaid tooteid. Selliste toodete näiteks on ligniin, üks pabermassi valmistamise kõrvalsaadusi, millel on mitmeid võimalikke rakendusi ja mida paljud ettevõtted juba arendavad.
Paberi- ja tselluloositööstus esindavad tänapäeval loodussäästlikku tööstust. Enamik tselluloositehaseid genereerib kõrvalsaadusena nii palju energiat, et suudab katta kõik omaenda energiavajadused. Paljud neist võivad toota piisavalt energiat, et seda biokütusena müüa.
peitub Estonian Celli edu võti järjepidevas investeerimises innovatsiooni, mis on võimaldanud saada Eesti suurimaks biogaasitootjaks, vähendades tehase elektri- ja veetarbimist ning muid tootmiskulusid. Biogaasitootmise näol on tegemist 11 miljoni eurose taastuvenergia investeeringuga, mis sai teoks ühegi toetusrahata. „Investeeringu tagajärjel suudame toota oma tehase reoveest
kuni 7 miljonit m3 biogaasi aastas. Tehases toodetud biogaas väärindatakse biometaaniks ja see leiab kasutust transpordikütusena, mis on märgilise tähendusega kogu Eesti energiamajandusele,“ selgitab Lužkov.
Lisaks majanduslikele efektidele on eelkirjeldatud biogaasijaamal tähelepanuväärne positiivne keskkonnamõju, mis vähendab veelgi tehase ökoloogilist jalajälge. Ettevõtte
keskkonnaeesmärgiks on pidevalt parendada tootmisprotsessi kooskõlas säästva arengu põhimõtetega.
Keskkonnajälg väheneb pidevalt Aasta-aastalt on ettevõtte keskkonnajalajälg järjepidevalt vähenenud. „Ehkki juba 2020. ja 2021. aastal olime uute investeeringute tulemusel saavutanud elektrienergia kokkuhoiu vasta-
valt üle 10 GWh ja üle 9 GWh aastas, õnnestus 2022. aastal tänu seadmete ja tööprotsesside edasisele optimeerimisele saavutada täiendav energia kokkuhoid. Arvestades väiksemat elektrija gaasikasutust toote tonni kohta, säästsime aruandeaastal 2022. aasta tootmismahu tasemel täiendavalt kokku 14 GWh energiat,“ selgitab Lužkov. Tehases kasutatav parim võimalik tehnika tagab tööstusharu
Tehases kasutatav
parim võimalik
tehnika tagab
tööstusharu
standarditest kõrgema
efektiivsuse nii puidu-, energia- kui ka veetarbimises.
standarditest kõrgema efektiivsuse nii puidu-, energia- kui ka veetarbimises. Samuti on väävlija kloorivaba tehnoloogia keskkonnasõbralik.
Ettevõte jätkab tööd roheenergia tootmislahendustega ja CO 2 jalajälje vähendamise nimel. Kohapealne planeeritav energia tootmise projekt võimaldab lisaks vähendada fossiilsetest allikatest pärit energia saadavuse ja hinnastami -
Estonian Celli varustavad puiduga peamiselt RMK, Nor-Est Wood ja Läti riigimetsafirma Latvijas Valsts Meži SSC (LVM). Neist kaks hoolitsevad riigimetsade eest, Nor-Est Wood tarnib ka erametsast pärit puitu. Eesti riigimets on sertifitseeritud FSC metsamajandusstandardi alusel, erametsast puitu tarniv Nor-Est Wood aga FSC tarneahelastandardi alusel. Seega on kogu tarnitav paberipuu FSC sertifikaadiga või kontrollitud päritoluga. See võimaldab Estonian Cellil toote müüki edendada, sest paljudele Euroopa suurtele klientidele on sertifikaadi olemasolu ülioluline.
Alates 2011. aasta juunist on ettevõttel FSC sertifikaat NC-COC-009128.
FSC standardi juurutamise eesmärgiks on edendada jätkusuutlikku metsade majandamist turueeliste loomise kaudu. Alates 2012. aasta märtsist lisandus PEFC sertifikaat (NC-PEFC/COC-000002).
100% tehases vajaminevast puidust vastab FSC kontrollitud päritolu nõuetele, vähemalt 50% puidust omab FSC või PEFC sertifikaati. 2020. aastal ostis Estonian Cell 72% (2019: 65%) FSC või PEFC sertifikaadiga puitu.
sega seotud riske. „Arvestades lahenduse keerukust, plaanime otsuse teha küll 2023. aastal, aga mahukad investeeringud viiakse ellu järgnevatel aastatel. Paralleelselt jätkab ettevõte tootmismahu pudelikaelade eemaldamise järgmise etapi investeeringute ettevalmistust, et tõsta olemasoleva tehase tootmismaht enam kui 200 tuhande tonnini aastas,“ lisab Lužkov.
Puidu kontrollitud päritolu tähendab, et välistatud on puit, mis on raiutud aladelt, kus kasvatatakse geneetiliselt muundatud puid, looduslikud metsad on asendatud istandikega, rikutakse inimvõi tavaõigusi, metsavarumine on seotud õigusrikkumistega või kõrge kaitseväärtusega metsade kaitseväärtused on ohustatud või ei ole täielikult kaitstud kehtiva seadusandluse poolt.
Keskmiselt tarbib Estonian Cell aastas kuni 450 000 m3 puitu aastas, keskmine puidukulu tootetonni kohta on 2,6–2,7 tm. Puitu mehaaniliselt töödeldes kasuta-
me ressurssi säästlikult: võrreldes tselluloositehastega tarbib puitmassitehas aastas kaks korda vähem puitu, sest 90% kasutatud puidust jääb meie lõpptootesse. Tselluloositehastes on see protsent 40–45. Lisaks võimaldab ettevõttes kasutatav tehnoloogia kasutada ka madala kvaliteediga puitu, mille südamemädanik hõlmab kuni 60% ümarmaterjali diameetrist. Tehases kasutatakse puitu diameetriga 6–60 cm. Taolised kvaliteedinõuded võimaldavad kasutusele võtta varasematel aastatel seisma jäänud haavametsi (kaasa arvatud vanemates segapuistutes üleseisnud, südamemädanikust nakatunud jämedamõõdulisi puid).
Peamine osa puidust pärineb lähipiirkonnast, eelkõige Eestist. Kõige mõistlikum on haaba tarnida kuni 150 km raadiusest, ent lisa on tehasele vaja tuua ka lähiriikidest.
Väheväärtusliku puidu ise tooteks tegemine on oluline nii Eesti sõltumatuse, konkurentsivõime kui ka keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. Tselluloositööstustes loodav väärtus võiks jääda Eestisse, et parendada Eesti inimeste toimetulekut ja tugevdada riigi majandust. Märkimisväärne on kliimamuutuste mõju meie metsadele, mis avaldub metsade tervise halvenemises ja metsa majandamise tingimuste raskenemises. Soojad talved on metsatöödele suur väljakutse – pehmel pinnasel töötavad masinad jätavad endast maha inetu jälje. Tugevad tuuled ja tormid on järjest sagedasemad. Pikad soojad suved on üraskite levikut oluliselt laiendanud. Selle mõjul tuleb kahjustatud metsast turule järjest enam kehva kvaliteediga, vaid rafineerimiseks või energia tootmiseks sobivat puitu.
Praegu on viimane aeg teha metsas hooldus- ja uuendusraieid, sest puiduhinnad on jätkuvalt kõrged. Tõsi, energiapuidu hinnad on omajagu kukkunud, aga aasta paari taguste hindadega võrreldes on need ikka väga kõrged.
Kevade esimesel poolel on viimane aeg veel raietöödeks, sest õige varsti on käes lindude pesitsusaeg ja linnurahu, mida peetakse Eestis ainukesena Euroopas. Metsamehe ja Vardi metsaühistu juhi Taavi Ehrpaisi sõnul oli möödunud sügis ja talvgi raietöödeks päris sobiv. Sügis oli eriti kuiv koos rekordiliste puiduhindadega. Nüüd aga, kui lumi on läinud, kuid pinnas veel väga pehme, tuleb raiutud metsamaterjali kokkuveoga oodata, kuni maa jälle raskemat tehnikat kandma hakkab.
Ehrpais tõdeb, et efektiivsust silmas pidades on meie metsades töötav tehnika läinud samm-sammult ikka suuremaks ja raskemaks, kuid usub, et pöördepunkt sel alal on tulemas: „Tasapisi hakkab metsadesse tulema jälle väiksemat tehnikat, sest meil on väga palju noori, 20–30-aastaseid metsi, mis vajavad hooldust, ja see tekitab vajaduse ka sellistesse metsadesse sobiva väiksemat sorti tehnika järele.“ Metsaomanikud on järjest enam aru saanud, et eriti suured kokkuveotraktorid metsa
Hak kepuidu tootmine ja müük
Virnastatud võsa ja raidmete ost Metsa- ja põllumaa k innistute ost Kasvava võsa ja lepikute raieõiguse ost
tervisele head ei ole. Mina oma metsa üle 11-tonniseid väljavedajaid ei luba, sest pinnasekahjud oleksid liiga suured,“ selgitab Ehrpais. Raske tehnika tekitatud rööpad on eriti kahjulikud just sellises metsas, kus tehakse harvendusraiet, sest kahjustavad allesjäävaid puid.
Ent ka lageraie puhul on pinnasesse jäävad rööpad probleem, sest veerežiimi rikkudes on uue metsa kasvama saamine aega ja ressursse nõudev.
Kuid mida väiksem tehnika, seda kallim ülestöötamine. Ehrpais loodab, et energiapuidu hinnad nii madalaks ei kuku, et jälle tuleks energiapuu metsa jätta.
Puidu hinnad mõjutavad metsatöid
Kuigi praeguseks on puidu hinnad võrreldes sügisega langenud, on need ikkagi veel piisavalt head. „Kõige rohkem on odavnenud just energiaks sobiv Hakkepuidu hinnad on langenud, kuid siiski veel piisavalt head.
Lumbar OÜ, Tehnika 15, Paikuse alev, Pärnu 86602 tel. 5690 9586 info@lumbar.ee ww w. lumbar.ee
UUENENUD PROSILVA S5 HARVESTER NÄHTAV MAAMESSIL (VP-22). TULE
Meil on väga palju noori, 20–30-aastaseid metsi, mis vajavad hooldust, ja see tekitab vajaduse ka sellistesse metsadesse sobiva väiksemat sorti tehnika järele.
Kõige olulisem ongi see, et puidu hinnad normaliseeruksid. See ei ole ju õige, kui okaspuupalk on paberipuidust odavam, nagu vahepeal oli.
võsa, raidmed ja madalakvaliteediline küttepuu, mida kasutavad ka pelletitööstused. Kvaliteetse halupuu hinnad püsivad endiselt kõrgel,“ selgitab Taavi Ehrpais. Oli võrdlemisi soe talv, kus puiduhaket kulus plaanitust vähem, samuti olid kõik kaugküttefirmad hinnatõusu hirmus varunud endale päris suured tagavarad. Ostupaanikas osteti ka märga puitu ja köeti sellega. Et aga puiduhakke kütteväärtus oleks suurem, peaks sel laskma suvi läbi kuivada ja nii saaks just praegu varutud energiapuidust
sügiseks väärtuslikumat küttematerjali. Seega oleks just nüüd parim aeg energiametsa varumiseks.
Gaasi hinnašoki tõttu on paljud tarbijad otsustanud gaasiküttelt hakkepuidule üle minna ja seegi on kergitanud nõudlust energiapuidu järele. Kas meil on ikka piisavalt madalakvaliteedilist puitu, eriti kui juba suurlinnade kaugküte on suures osas hakkepuidule üle läinud? Taavi Ehrpaisi arvates meil siiski võsa ja madalakvaliteedilise puidu puudust karta ei ole. Kui varem jäeti oksad ja
Üraskikahjustused Munamäel
muud raiejäätmed metsa, siis praegu need koristatakse ja lähevad kütteks.
Energiaks sobilikku puitu leidub rohkelt ka nendes erametsades, mis pärast teist maailmasõda põldudele ja karjamaadele kasvas, aga mille eest nõukogude ajal hoolt ei kantud.
Kui pelletite valmistamine ja nende transport tarbijani on päris kulukas, siis kõige otstarbekam ongi energiapuit hakkeks teha ja kohapeal kütteks kasutada. „Seda, et kohalikud katlamajad puidu puudu-
sel külmaks jäävad, ma ei usu. Enne jääb ikka mõni pelletitööstus seisma kui koostootmisjaam, mis toodab nii soojust kui ka elektrit,“ kinnitab Ehrpais.
Kui küttepuu hinnad on päris tublisti langenud, siis okaspuupalgi hinnad on jälle tasapisi tõusma hakanud. „Kõige olulisem ongi see, et puidu hinnad normaliseeruksid. See ei ole ju õige, kui okaspuupalk on paberipuidust odavam, nagu vahepeal oli. Siin puudub igasugune loogika,“ märgib Ehrpais.
Muidugi oleks tore, kui paberipuu hinnad ei langeks, vaid palgihinnad hoopis tõuseksid, aga suure tõenäosusega see nii ei lähe. Paljud räägivad, et puidu hinnad on ebanormaalselt kõrged. „Ma toon neile alati sellise näite, et 25 aastat tagasi sai ühe tihumeetri männipalgi eest raietöölise metsa mitmeks nädalaks, kuid täna saan selle raha eest palgata inimese metsa kolmeks tunniks. Ümarpuit on ajas oma väärtust tohutult kaotanud,“ selgitab Ehrpais.
Ebanormaalsed hinnad võivad põhjustada ka ebaloogilist käitumist. Kui energiavõsa hinnad oleksid jätkuvalt kõrged, võiks ju metsaomanik hakata mõtlema, et mis mõte on istutada okaspuid, mida saan raiuda alles 80 aasta pärast, parem kasvatan lepikuid ja haavikuid, mida saan raiuda iga kolme-neljakümne aasta tagant, saades nii raha kiiremini. Ka pole looduslike lehtpuumetsade hooldamisega vaja vaeva näha nagu okaspuumetsades.
Puidu hinnad aga ei kujune mitte meil, vaid need paneb paika ülemaailmne puiduturg, kus konkurents on väga tihe. Kui metsaomanik soovib oma töö eest tasu saada, siis tuleb metsa üles töötada sama efektiivselt, nagu teevad seda konkurendid. Sel aastal on metsa ülestöötamise hinnad kasvanud umbes kolmandiku seoses kütuse ja tööjõu hindade tõusuga. „Oma osa metsa ülestöötamise hindadel on ka selles, et meil Eestis peetakse pretsedenditut linnurahu. Ma isiklikult olen vägagi linnurahu pooldaja, aga see tuleks kehtestada üle Euroopa või siis üldse mitte. Meie oma agarusega viime sektori lihtsalt konkurentsist välja,“ tõdeb Ehrpais.
Saetööstus tõmbub koomale Ehrpais märgib, et tänu meie väga heal tasemel saetööstusele, mis puidule suuremat lisandväärtust annab, saame oma palgi eest saetööstustelt isegi kõrgemat hinda, kui naabermaades makstakse.
Hetkel valitseb saetööstustes ebastabiilsus, kuna poliitilised signaalid on väga ebaselged. Näiteks ei soovita metsanduse arengukavasse sisse kirjutada numbrit meie kaitsemetsade osakaalu kohta. Euroopa Liiduga liitudes võtsime en -
Rasketehnika tekitatud rööpad metsas
dale kohustuse kaitsta rangelt 10% metsadest. Tänaseks oleme jõudnud 17%-ni ja kasvu peatumist näha ei ole. Selliste arengute juures ei ole kellelgi julgust investeerida uutesse tehnoloogiatesse ega tehastesse. Investeeringud kolivad riikidesse, kus poliitiline kindlus on suurem.
Tore on küll teha metsa
käsitsi ja ilma
lageraieteta, nagu püsimetsanduses soovitatakse, aga sellisel
juhul peaksid metsamehed
puidule hakkama peale maksma.
Vastuoluline metsade kaitse
Keskkonnaaktivistide arvates tuleks mets jätta samamoodi, nagu ta on, et las ta kasvab omasoodu ja kui raieid teha, siis üksikpuudena ehk valikraietena. Taavi Ehrpais: „Sellist ettepanekut või soovitust anda tohiks inimene, kes on seda ise paarkümmend aastat praktiseerinud. Kahjuks selliseid inimesi ei ole, sest selline metsamajandamine ei ole võimalik.
Tõsi, majandada väiksemate lageraietega, häil- ja veerraie-
tega, on teatud metsakasvukoha tüüpides võimalik. Enda metsas majandan kõiki metsaosasid, kus see on võimalik, just selliselt, aga seda on maksimaalselt 20% metsamaa pindalast. Kõigile neile püsimetsa fännidele soovitan Karula rahvuspargis ringi liikuda. Seal on hästi näha püsimetsanduse tulevik, kui seda üritada vales metsakasvukoha tüübis teha.“
Ta lisab, et oleks ehk tore küll teha metsa käsitsi ja ilma lageraieteta, nagu püsimetsanduses soovitatakse, aga sellisel juhul peaksid metsamehed puidule hakkama peale maksma. Võimalik, et kui kehtestada üle Euroopa ühesugused raiete piirangud kõigile, siis oleks see ehk isegi võimalik, aga peab arvestama, et sel juhul tõuseks puidu hind märkimisväärselt.
Mida saame täna paremini metsas teha, on see, et me saame lageraielanke maastikule paremini planeerida, kui oleme seda siiani teinud, aga lageraieteta metsamajandust Eestimaal teha ei saa. Selle põhjuseks on peamiselt asjaolu, et meie kliimas kasvab sisuliselt vaid üks varjutaluv puuliik ja see on kuusk. Nagu me kõik näeme, siis just kuusel läheb praegu seoses üraskite ja tormidega kõige halvemini.
Keskkonnakaitsjate ja metsameeste vaidlusele selle üle, kas metsa raiutakse liiga palju või piisavalt, ei näi lõppu tulevat. Taavi Ehrpais arvab, et me peame sellega lihtsalt harjuma, et üks seltskond arvab asjadest paremini aru saavat ja külvab seetõttu hirmu, justkui tehtaks meie metsadele majandamisega kahju. „Meie asi on lihtsalt ja rahulikult asju selgitada, kuni kõik maha rahunevad ja viimaks aru saavad, et metsameeste tarkust tasub usaldada,“ loodab Ehrpais.
Erinevas vanuses metsad Põlvamaal Postitee ääres. Esiplaanil on 2020. aastal tehtud aegjärkne raie, 2021. aastal külvati alale mände. Nende tagant paistab 20-aastane männik, mis istutati pärast lageraiet. Mändide tagant paistab omakorda keskeale lähenev mets. Nii kestabki mets põlvest põlve, sajandist sajandisse.
Tartu observatooriumis valmis hooldusraiete vajadust näitav kaart Kagu-Eesti kohta ja arendamisel on sellisel kaardil tuginev nutirakendus.
Hooldusraiete vajaduse kaardi ning nutirakenduse väljatöötajaiks on Tartu ülikooli observatooriumi teadlased Mait Lang, Ja-Peter George ja Oleksandr Borysenko.
Nad kirjutavad ajakirjas Sinu Mets, et Eesti metsamaa jaguneb üsna võrdselt riigi ja umbes saja tuhande erametsaomaniku
vahel, kes aeg-ajalt mõtisklevad metsa majandamise vajadusest.
Eestis on vähe inimesi, kes pole kunagi näinud (käsi)navides või taskuarvutites kaarte ja teekonna kavandamise vahendeid.
Alusandmed kaartide jaoks saadakse kaugseire teel lennukitel või satelliitidel olevate sensorite abil.
Ka metsaregistris saab kuvada eraldiste piiride taustaks ortofoto, mida maa-amet pidevalt uuendab. Kombineerides suvise ja kevadise lennu mõõtmisi, saame mistahes Eesti punktis kõige rohkem kahe aasta vanused andmed ja mitte lihtsalt pildid. Ilus kaart raalis on numbriline asukohakoordinaatidega andmestik, mille töötlemiseks on arvutid ideaalsed vahendid.
Metsa kohal käinud inimese silma ja aju kombinatsioonile jäävad kaugseireandmetele tuginevad hinnangud täpsuse poolest (veel) alla, aga võimalus Eesti ulatuses igal aastal automatiseeritult metsade takseer-
andmeid saada on igatahes tähelepanu vääriv.
Andmete lugemist saab treenida Kaugseireandmed on tasuta kättesaadavad ESTHubist (riiklik satelliidiandmete keskus) ja maa-ameti avaandmete portaalist. Teelahkmel seistes tuleb otsustada, kas asume ise kasutama avaandmeid oma metsade haldamiseks või loodame, et ehk seda ei tee ka keegi teine.
Kogenud taksaator suudab metsas abivahenditeta üsna adekvaatselt hinnata keskmise puu kõrguse ja rinnasläbimõõdu ning puistu koosseisu, täiuse ja
vanuse. Aga kaugseireandmetele (satelliidipildid, ortofotod, aerolidari andmed) lihtsalt peale vaadates saab mõningase harjutamise järel palju infot. Treenimiseks sobivad riigimetsa takseerandmed, mis on metsaregistris nähtaval. Märksõnad numbrilised andmed, arvutid ja treenimine toovad meid automatiseeritud metsatakseerimise juurde.
Alates 2008. aastast võimaldavad maa-ameti tehtava üleriigilise aerolaserskaneerimise andmed hinnata puistute kõrgust täpsemalt, kui taksaator seda tavaliselt metsas teeb. Tüvemahu hinnangud on siiski veidi suurema veaga. Multispektraalsete
satelliitsensorite piltidelt saame puistu koosseisu hinnangu, mis keskealistes ja vanemates metsades on domineerivate puuliikide puhul üsna adekvaatne. Kaugseireandmete abil saame lisana ka puistusisese varieeruvuse ja masinõppemeetodid võimaldavad prognoosida metsa omadusi, mille kohta on olemas piisava vaatluste arvuga näidisandmestik. Eesti avaandmete põhjal saab metsi kirjeldada 10–20 m pikslite kaupa.
Millest alustada?
Loomulikult metsaressursi riikliku arvestuse registri portaalist https://register.
metsad.ee, mis kuvab eraldiste piirid ja taustaks tavalistes värvides või valevärvi ortofoto. Valevärvipildil tekib inimsilmale nähtamatu lähiinfrapunase spektriosa kiirguse kaasamise abil suur kontrast okas- ja lehtpuupuistute vahel. Kaardile saab lisada maa-ameti koostatud, metsa kõrgust värvidega kujutava kihi.
Paljudele ongi metsaregistri portaal piisav vahend oma metsale peale vaatamiseks, kuid taimkatte kõrguse numbrilise info saame ainult maa-ameti geoportaalist. Kõrgusandmete vaatamiseks koos eraldiste kaardiga sobib selline vabavara nagu QGIS. Metsatüki jaoks tuleb esmalt leida vastavad kaardilehtede numbrid. Punktipilvede vaatamiseks leiab vahendid aadressilt https://lidar-radar.com/ review/9-free-lidar-viewers.
Kasulik on tunda andmestikku, millele tuginevaid produkte (metsatakseerimist) võidakse turul pakkuda, ja teiseks saab enda metsadele peale vaadates alati midagi uut teada.
Esimene kaugseirerakendus hooldusR
Tasuva tulevikupuistu kujundamiseks tuleb noorendikes ja latimetsades teha õigel ajal hooldusraieid. Need on raied, millest ei saa hetkel olulist tulu, kuid mille tegemata jätmisel omanik tulevikus rahaliselt kaotab. Millistes puistutes on hooldusraiega juba kiire?
Kas metsaomanik peaks nüüd kohe laadima maa-ameti lehelt alla lidariandmed ja asuma neid
analüüsima? Kaugseireandmete kuvamine arvutiekraanil on üsna lihtne, aga numbrilise töötlusega alustamine nõuab sisseelamiseks rohkem aega, kui enamikul metsaomanikel muude toimetuste kõrvalt üle jääb. Seetõttu otsustasidki Tartu observatooriumi teadlased teha noorte metsade hooldusraie vajaduse näidiskaardi Kagu-Eesti kohta.
11 m ja võrastiku liitus sealjuures 85%. Kaardilt eemaldati madalaboniteedilised metsad, mille H 100 jäi alla 22 m, ja alad, kus nelja aasta kõrguse kasv oli alla 1,3 m.
Loomulikult tunduvad sellised lihtsad reeglid kavalate masinõppemeetodite kõrval natuke algelised, aga hetkel ongi tegemist kaardi prototüübiga – edaspidi on võimalik kõike teha täpsemini. Ka võib selliste lihtsate meetoditega saadud kaardil olla midagi puudu või üle. Pisteline kontroll aga näitas, et kaardil tähistatud puistud on just need, kuhu metsaomanik peaks kindlasti üsna peatselt minema ja kohapeal hooldusraie vajadust hindama. Kui kogemusi napib, võib teha ka tavalisi fotosid ja saata need metsakonsulendile nõu küsimiseks.
Enda arvutis selle kaardi vaatamiseks sobivad QGIS või teised sarnased programmid. Kaardi saamiseks võtke ühendust Tartu observatooriumiga.
Aluseks võeti 2017. ja 2021. aasta suvised aerolidariandmed maa-ameti lehelt ja koostati 20 m pikslite (400 m2) kaupa puistute kõrguse kriteeriumi ja võrastiku liituse kaardid. Neile kanti hooldusraie vajaduse kaardile pikslid, kus kõrguse näitaja oli 2021. aastal alla
Selle kaugseireandmetele tugineva hooldusraiete vajaduse indikatsioonikaardi võimalikult lihtsal viisil metsaomanikeni viimiseks arendatakse ka nutitelefoni rakendust. Selles kuvatakse koos maa-ameti fotodega ja eraldiste piiridega observatooriumis tehtud hooldusraiete vajaduste kaart.
Loodetavasti annab see näidisrakendus metsaomanikele julgust mõelda järgmistele metsamajanduse probleemidele, mida võiks proovida Eesti kaugseire andmete põhjal lahendada.
Kütteküsimused nõuavad lahendamist igas hoones, kus toimub vähegi regulaarne ja mõtestatud inimtegevus. Kodud, haridusasutused, kauplused, väiksemad äripinnad ja suuremad tööstushooned – Eesti kliimas ei saa heast küttesüsteemist üle ega ümber.
Pelletiküte hakkas Eestis levima pärast riigi taasiseseisvumist, 90. aastate lõpus, kuid selle suurema potentsiaali mõistmise ja laiema hulga inimeste usalduse võitmiseni kulus aega. Nüüdseks on tegu ühe eelistatuma kütteliigiga nii väiksemates eramajades kui ka suuremates tööstushoonetes.
Pelletikütte abil ruumi sooja toomine nõuab küll veidi rohkem kui vaid nupuvajutust, kuid on siiski võrdlemisi mugav protseduur, eriti võrreldes traditsioonilise ahju või halukatlaga. Pelletiga kütja peab vaid hoolitsema, et pelletipõletil oleks piisavalt kütust ehk pelleteid ja iga 2–4 nädala tagant tuleb kogunenud tuhk sealt välja viia. Tuhka koguneb siiski palju vähem kui tavalise ahju puhul.
30 aastat sooja
Pelletiseadmete müügi, hoolduse ja ehitamisega tegeleva
Pelletikeskuse ärijuht Aavo Isak toonitab, et kus iganes on vaja mugavalt sooja saada, seal on pelletiküte väga hea valik, sest tegemist on vägagi keskkonna- ja rahakotisõbraliku lahendusega.
Pelletikeskuse kliendiportfell ulatub väikestest eramajadest ja korteriühistutest suurte tootmishooneteni välja. Hoolimata saavutatud kvaliteedist jätkab firma tootearendusse investeerimist, et nii kaustajamugavust kui ka toodete efektiivsust maailmatasemel hoida.
Eripalgelised kliendid on firma jaoks pigem rikkus ja mistahes keerulisi projekte ei kardeta kunagi vastu võtta. Iga töö on eriline, kuid kokkuvõttes siis-
ki sama eesmärgiga – pakkuda optimaalset küttesüsteemi, mis suudaks pelletites peituvast energiast võimalikult palju ja võimalikult väikese vaevaga kätte saada.
„Ükski projekt ei ole teisega sarnane, iga kliendi puhul tuleb leida mingisugune erilahendus ja see on alati põnev. Viimased aastad on näidanud, et ei ole hea panustada vaid ühele kütusele. Ma arvan, et järgnevate aastate põhitrendiks kujunevad erinevad hübriidkatlad, kus teie tark maja ise otsustab, missugust kütust on hetkel kõige
soodsam kasutada,“ ütleb Pelletikeskuse ärijuht Aavo Isak ja toonitab, et 30 aasta juubeli eel on nende eesmärk endiselt üha paremate pelletipõletite ja pelletikatelde tootmine. Eestis on tema sõnul pelletitööstus väga kõrgelt arenenud ja elaniku kohta toodetakse meil teadaolevalt kõige rohkem pelleteid.
Väärika ajaloo ja kogemustepagasiga Pelletikeskus koosneb kahest suure potentsiaaliga ning üksteisega täiesti õigustatult läbipõimunud firmast: 1993. aastal ESBE AB tütarfirmana asutatud SB Keskkütte-
seadmed OÜ ja 2006. aastal asutatud Pelltech OÜ. Pelltechi puhul on tegemist mitte üksnes Eesti, vaid ka globaalses mõttes arvestatava tootmisettevõttega, mis müüb oma pelletipõleteid ja -katlaid kõikjal maailmas. SB Keskkütteseadmed on Pelltechi toodete edasimüüja Eesti turul.
Kaasaegselt mugav ja puhas kütmisviis Vana õli- või gaasipõleti asendamine jätkusuutlikuma Pelltechi pelletipõleti vastu on mugav ja kiire, kuna need ühilduvad paljude olemasolevate küt-
tesüsteemidega. Kuna töötavat süsteemi ära visata ei ole hea mõte, siis on alati mõistlikum täiendada oma küttesüsteemi pelletikatlaga. Oluline on, et teil oleks veega keskküttesüsteem, siis on sinna võimalik ühendada kõik saadaolevad kütteressursid – pelletitest kuni päikesepaneelideni, rääkimata kamina jääksoojusest või soojuspumbast.
Mitte ainult eramutele Pelletikütte seadmed võib Aavo Isaku sõnul tinglikult jagada kolme erinevasse nn tooteperekonda:
n erakasutuse jaoks mõeldud väiksema võimsusega (15–50 kW) katlad ja põletid; n keskmise võimsusega (50–160 kW) seadmed näiteks korteriühistutele, koolidele ja raamatukogudele;
n suure võimsusega (250–1500 kW) tööstuslikud pelletiseadmed.
Euroopa Liidu nõutavad standardid ja määrused võivad tunduda tavainimese jaoks esmalt ahistava bürokraatiana, kuid tegelikult on need loodud meie kõigi kaitseks ja heaoluks. „Mida aeg edasi, seda karmimaks on muutunud reeglid. Pelletikeskuse põletid ja katlad on tõestanud vastavust kõikidele nõuetele. Selle tarbeks läbivad meie tooted karmi tuleproovi akrediteeritud testlaborites nii Eestis, Leedus kui ka Saksamaal. See tagab kõrge kvaliteedi, mis omakorda toob klientidele rahulolu, kindluse ja turvatunde.“
Aavo Isak rõhutab, et omavahel nii maja, meeskonda kui ka missiooni jagava SB Keskkütteseadmed OÜ ja Pelltech OÜ edu alus on nende pühendunud inimesed, kellest mitmed on olnud meeskonnas algusest peale. Kahel firmal on kokku 36 oma ala eksperti alates tehnikutest ja keevitajatest kuni ITspetsialistide ning (müügi)juhtideni välja.
pelletikeskus.ee Sära tee 3, Mõigu tehnopark,75312 Peetri, Rae vald, Harjumaa
