Hoia oma sisemist mootorit liikumises! liigun.ee
MARGUS VIIGIMAA kardioloog, südamekuu algataja
Vanuse lisandumine on inimese elus loomulikumast loomulikum protsess ning ealised iseärasused ja vajadused ei tohiks kindlasti tähendada kompromisse väärtusliku ja väärika elu elamise arvel. Jah, eakad vajavad rohkem abi ja tähelepanu, kuid elame selle poolest väga soodsal ajal. Eakate elukvaliteedi eest aitavad varasemast oluliselt paremini hoolitseda nii meditsiin, nutikas tehnoloogia ja abivahendid kui ka ühiskonna üleüldine suhtumine ja teadlikkus. Kokkuvõttes sõltub elukvaliteet väga paljudest teguritest ning pensioniikka jõudmine ei tähenda kaugeltki selle langust. Tänapäeva ühiskond tegutseb järjest enam selle nimel, et vanematel inimestel oleksid käepärast nii elementaarsete vajaduste rahuldamise kui ka meeldiva ajaviitmise ja eneseteostuse võimalused.
Teine hea uudis on see, et sõltumata viimaste aastate arengutest ja uutest võimalustest on oluline osa elukvaliteedi tagamisel inimese enda kätes ning ka siin pole vanus mingi takistus ega vabandus. Äärmiselt palju saab ära teha juba
nende teadmistega, mida õpetati nooremas eas. Küsimus on aga selles, kas selliseid tarkusi alati järgitakse. Väga olulised tegurid on füüsiline aktiivsus ja sotsiaalsus, mis hoiavad erksana ega lase muremõtetel kuhjuda. Kusagil ei ole ju öeldud, et kontserdid, kokkusaamised ja reisimine on vaid noorte privileeg. Seda kõike ja palju muudki sarnast ei peaks eakad sugugi häbenema. See kõik on vajalik, et huvi elu vastu ei kaoks ning päevad ei mööduks üksinda koduseinte vahel. Suhelda tuleb võimalusel nii noorte kui ka endavanustega, ka eakad internetikasutajad pole täna mingi haruldus. Samuti ei tähenda nutiseadmed lihtsalt meelelahutust ega võimalust kiiremini suhelda, vaid kogu tehnoloogia võlu rakendatakse täna veelgi laiemalt eakate hüvanguks.
Raske oleks liiga palju rõhutada seda, kui oluline on teadlikkus igas eluetapis. Nii noortel, keskealistel kui ka eakatel on vaja väärtusliku ja sisuka elu nimel end asjadega kursis hoida. Erinevus on vaid selles, mida ja millal. Maailm on suur, infot on palju ning midagi muutub pide-
valt, oluline on enda jaoks õigeid asju teada ja kõik vajalik kasulikult kokku panna. Tänapäeval on eakate inimeste päralt kõiksugu elukergendavaid kasulikke abivahendeid, mis on viimasel ajal märkimisväärselt arenenud. Abivahendite puhul ei pea enam leppima ebamugavate ja ainult standardsetes mõõtudes toodetega, vaid saadaval on ka kõiksugu rätsepalahendusi. Nii mõnigi toode või lahendus võib ka eakamaid inimesi üllatada ning saada oluliseks nii nende enda heaolu parendamisel kui ka hooldajate või pereliikmete tegevuse lihtsustamisel. Ja see ei käi ainult füüsiliste asjade, vaid ka tegevuste kohta. Näiteks jututajad, kes eakatele helgeid hetki pakuvad. Kõige sellega saabki tutvuda eakate festivalil. Tasuta festival pakub läbivalt põnevat tegevust, nii harivat kui ka meelelahutuslikku programmi ning õpitubasid ja vestlusringe. Oma toodangut ja teenuseid tutvustavad mitmed tuntud ettevõtted, kes on festivali külastajatele välja pannud suuremaid ja väiksemaid auhindu. Head väljaande lugemist ning huvitavaid avastusi festivalil!
09:00 Maalehe Eakate Festivali 2023 avamine
09:05 Tartu linna tervitus
11. mail | 09:00-16:00
Eesti Rahva Muuseumis, Tartus
09:15 Kai Ilpi loeng “Miks on liikumine tähtis” koos hommikuvõimlemisega
09:50 Mõttepaus: “Mälukliinik – tervikteekond mäluhaigustega patsientide heaks”
Dr Eleri Luhamets, sisearst-allergoloog, SA Viljandi Haigla mälukliiniku juht
10:10 Tantsurühma “Mamma mia!” esinemine
10:25 Esinevad Tähtvere Päevakeskuse tantsurühmad
10:40 Nõuanne: “Kuidas kaitsta oma raha?”
Sander Eesmaa, Coop Panga infoturbe juht
11:00 Euroapteek soovitab: „Hea tervise vitamiinid ja mineraalid“
Kristian Lund, Euroapteegi proviisor
11:20 Mõttepaus: “Kas ühistulisel tegevusel on Eestis tulevikku?”
12:00 Esinevad ROBERT ja IVO LINNA ning ANTTI KAMMISTE
12:30 Tantsurühma “Salome” esinemine
12:40 Telia digiharidus seenioridele “Julgelt parema poole!”
13:00 Tervitus Maalehe toimetuselt
13:05 Cellbesi moeshow
13:20 Tervisekassa mõttepaus: "Liikudes hoiad oma füüsilist, kui vaimset tervist"
13:40 Esinevad Tähtvere Päevakeskuse tantsurühmad
14:00 Mõttepaus: “Mil viisil muudab elu hooldusreform?”
Arutelu juhib Maalehe ajakirjanik Rein Sikk
14:40 Segarahvatantsurühma “Hõbehall” esinemine
15:00 Esinevad ROBERT ja IVO LINNA ning ANTTI KAMMISTE
15:30 Virgutusvõimlemine Kai Ilpiga
15:45 Suur loosiratas
16:00 Head soovid koduteele!
10:00-10:25 SleepAngeli loeng “Maailmakuulsad Eesti vooditooted: allergiavabad, plekke ja lõhnu hülgavad, lamatisi ennetavad”
10:30-10:55 Tartu Ülikool tutvustab “Valgusuuring Tartu linna eakate hulgas”
11:00-11:30 Tartu linna võimalused ja teenused
13:30-13:55 Mida põnevat pakub eakale Jututaja?
14:30-14:55 Vabatahtliku Seltsilise loeng: “Liikumine ja selle mõju eakatele”
10:00-10:30 Estkeeri eksperdid: “Mida peaksid teadma koduhooldusest?”
10:30-10:55 Gratitude Services loeng “Tänapäevane kalmistukultuur”
11:00-11:25 Pihlakodu loometöötuba
Päevajuht Tõnis Milling
Esinevad
Ivo Linna, Robert Linna ja Antti Kammiste
12:35-13:20 ITAKi töötuba: Käed ja jalad liikuma – harjutused ja abivahendid, mis leevendavad valu ja toovad parema aktiivsuse!
13:30-14:10 Teresa Abivahendikeskuse loeng Reet Linnaga: “Kuidas muuta oma kodu rohkem ligipääsetavaks?”
14:20-14:50 "Euroapteegi ekspertnõu: Kuidas ennetada vitamiinide ja mineraalide puudust?“
1 - Tervisekassa
2 - Euroapteek
mille saad välja lõigata ja festivalile kaasa võtta
3 - Instrumentarium Optika
4 - Pihlakodu ja
1. Maalehe Eakate Festival 2023 on külastaja jaoks tasuta, sh ka kontserdid ja muu programm. Programmis võib ürituse jooksul ette tulla muudatusi.
2. Festival toimub 11.05.2023 kell 9.00-16.00 Eesti Rahva Muuseumis (ERM).
3. Festival on keskkonnahoidlik, mis tähendab, et väldime liigselt jäätmete tekitamist ning palume külastajatel jälgida, et siiski tekkivad jäätmed satuksid õigesse kasti.
4. Festivalil on esindatud ettevõtted ja organisatsioonid, mis pakuvad eakatele suunatud teenuseid ja kaupu.
5. Festivali programm sisaldab endas arutelusid ja loenguid oluliste teemade üle ning meelelahutuslikke etteasteid.
6. Festivalile saabujate jaoks on olemas garderoob, kuhu saab jätta üleriided. Garderoobis on ka piiratud arv lukustatavaid kappe.
7. Festivali külastajatel on võimalik osta ERM-i infolauast endale soodushinna ga pääse ERM-i näitustele.
8. Festivali alal on olemas piisavalt istekohtasid, et väsimuse korral jalga puhata. Samuti on festivali alal joogiveepunktid, kus on võimalik tasuta janu kustutada.
9. Festivali päeval korraldavad eksponendid mitmeid loosimisi. Kõikide võitjatega, kes koha peal oma võitu kätte ei saa, võetakse hiljem ühendust.
10. Festivalialal töötab ka restoran, mis pakub nii kerget kehakinnitust kui ka sooja toitu.
11. Festivalil on suurepärane võimalus kohata vanu sõpru ja leida uusi.
Festivali toimumise päeval on võimalik küsimustele vastuseid saada Maalehe ala abivalmis inimestelt või ERM-i infoleti abivalmis inimestelt!
Kõigi vahel, kes vormistavad Eakate Festivalil ajalehe või ajakirja tellimuse, läheb loosi
Tallinki kruiis Soome
Tellitud bussiga
Juhul kui festivaliseltskond saabub kaugemalt ja tellitud bussiga, siis kõige mõistlikum on hetkeks peatuda peasissekäigu lähedal Muuseumi tee ääres, kust on mugav otse festivalialale jalutada. Tellitud bussid palume parkida C parklasse, kus busside jaoks on piisavalt ruumi.
Autoga
Sõiduautod on võimalik parkida ERM-i A-parklasse, kuhu on ligipääs Muuseumi teelt. Kui A-parkla on täitunud, siis palume autojuhtidel viia oma sõiduk C-parklasse, et vältida kellegi kinniparkimist.
Tartu linnaliini bussiga
Eesti Rahva Muuseumi juurde sõidavad bussiliinid nr 7 ja nr 25, mis läbivad mõlemad kesklinna. Busside väljumise ajad leiate peatustest või internetiaadressilt www.peatus.ee
Rongiga Tartusse
Juhul kui festivaliseltskond plaanib Tartusse jõuda rongiga, on mugav tulla rongijaamast Eesti Rahva Muuseumisse linnaliiniga nr 25. Juhul kui eelistate taksot, siis neid leidub vaksalihoone läheduses hulganisti. Alati tasub enne sõidu alustamist juhi käest orienteeruvat hinda küsida. Rongide marsruudi ja piletite hinna leiate interneti aadressilt www.elron.ee
Liinibussiga Tartusse
Juhul kui festivaliseltskond plaanib Tartusse jõuda liinibussiga, siis Eesti Rahva Muuseumisse on mugav tulla Tartu bussijaamast linnaliinidega nr 7 ja nr 25. Juhul kui eelistate taksot, siis neid leidub bussijaama ümbruses hulganisti. Alati tasub enne sõidu alustamist juhi käest orienteeruvat hinda küsida. Liinibusside marsruudi ja piletite hinna leiate internetiaadressilt tpilet.ee
Festivali vanasõna: Festivalile ei pea igaüks tulema oma masinaga, vaid ikka ühiselt, sest nii on säästlikum loodusele ja rahakotile. Ja seltsis on ka lõbusam!
Soojade ilmade tulekuga tahame kõik toast õue saada. Pärast pikka talve äratavad suvised päikesekiired seikluspisiku meie kõigi sees hoolimata vanusest. Teadupärast juhtub aga tegijal nii mõndagi, mistõttu peaks enne seiklustele vastu astumist pilgu peale heitma oma kodusele apteegile. Kui kõik vajalik olemas, ei pea ootamatuste pärast muretsema ja saab suve täiel rinnal nautida. Uurisime Euroapteegi proviisori Kristian Lundi käest, mida enne suve oma koduapteeki varuda ning kuidas iseenda ja oma lähedaste eest suve jooksul hoolt kanda.
Koduapteegi hädavajalikud komponendid
Kodune apteek võiks sisaldada kõike vajalikku tulemaks toime kergemate vaevustega. Eriti oluline on ravimite ja meditsiinitarvete olemasolu suvilates, kus lähema apteegini võib olla mitukümmend kilomeetrit.
Kristiani sõnul peaks koduapteek esiteks kindlasti sisaldama paratsetamooli, mis aitab palavikku alandada ja leevendab valu. Seda on apteekides saadaval nii tableti kujul, siirupina neile, kelle jaoks tableti neelamine on raske, kui ka küünla kujul väikelaste jaoks. Teiseks võiks alati käeulatuses olla antiseptik haavade puhastamiseks. Suvel on inimesed aktiivsemad ja kõiksugu kukkumisi ja marrastusi tuleb ette üsna tihti. Kuigi paljude jaoks seostub haava puhastamine kipitava tundega, siis kinnitab Kristian, et Euroapteegi tootevalikust leiab ka spetsiaalse mittekipitava antiseptiku nimega Octenisept. Koos antiseptikuga tasub apteegist soetada ka erinevad haavapuhastuse abivahendid, nagu steriilsed haavatampoonid, -plaastrid ja sidematerjali. Siis võib kindel olla, et puhtaks ja seotud saavad nii suuremad kui ka väiksemad haavad.
Veel soovitab proviisor üle vaadata, kas kodus on olemas allergiavastased ravimid nohu, sügelevate silmade ja nahalööbe leevendamiseks. Suvel on allergeene õhus palju ja allergia sümptomite all ei taha kuumal suvepäeval kannatada ju keegi. Koos allergiatega on ka toidumürgistusega kaasnevad kõhuvaevused suvel üsna sagedane mure. Neil puhkudel soovi-
tab Kristian kõhu, sapi ja kuseteede silelihasspasmide leevendamiseks varuda koju drotaveriini, mõningat leevendust võib pakkuda ka vana hea aktiivsüsi. Putukahammustused ja päikesepõletused Kaks suurimat pahalast suvekuudel on muidugi aga päike ja kõiksugu putukad, kes meist suuremat või väiksemat tükki haugata tahavad. Mõlemad hiilivad ligi salamahti ning tihti ei pane neid enne tähelegi, kui kahju on juba tehtud ja nende tegudest on järel vaid päikesepõletus või sügelev hammustuse jälg. Õnneks on mõlema vastu olemas efektiivseid ravimeid ja nippe suurema kahju ennetamiseks.
Päikese ohtlikkusest kuuleme iga suve alguses palju, aga nagu me kõik teame, on kordamine tarkuse ema ja kiire ülevaade ei tee kellelegi liiga. Mõnusal suvepäeval mere ääres rätikul päiksesoojust nautides on lihtne hetkeks tukastama jääda.
Kui kiire uinak aga liiga pikaks venib, tekib tõsine oht magaja tervisele. Kuidas siis aru saada, et olukord on muutunud tõsiseks? „Kuumarabanduse ehk rahvakeeles päikesepiste üldisteks sümptomiteks on väsimus, pearinglus, iiveldus, oksendamine,“ ütleb Kristian. Kui need sümptomid tekivad, peab inimese panema lamavasse asendisse ja hakkama tegelema tema kehatemperatuuri alandamisega. „Kuumarabanduse korral tuleb panna külmakotid või külma veega immutatud rätikud kaenla alla ning kubeme piirkonda. Eesmärk on tuua kehatemperatuur alla 38 kraadi. Kuumarabanduse korral võib see tõusta isegi 40 kraadini,
mis võib organismile olla üliohtlik.“ Kõige parem ravi liigse päikese vastu on tegelikult aga ennetus. Kuumadel päevadel tuleb kanda mütsi, juua rohkelt vett ja vältida pikka aega lauspäikese käes viibimist. Ja muidugi ei tohi unustada ka päikesekreemi.
Õigupoolest on põletusohu allikaid suvekuudel peale päikese veel: grillihooaeg hakkab esimeste soojade ilmadega ja lõppeb miinuskraadidega ning soojal õhtul lõkke ümber istumine on pea iga eestlase ettekujutus perfektsest suveõhtust. Nende tegevustega käib aga kaasas oht end ühel või teisel moel kõrvetada. „Põletushaavade esmaabi eesmärk number üks on soojuse ärajuhtimine,“ ütleb Kristian, „sellega vähendatakse edasist kudede vigastust, turset ja valu.“ Apteegis on olemas spetsiaalsed põletusvastased geelid ja sidemed, näiteks Burnshield või BurnJel, mis võiksid kodus igaks juhuks olemas olla, eriti kui lõkke- ja grilliõhtuid tuleb ette tihti. Kui aga spetsiaalseid esmaabivahendeid käepärast pole, tasub alustada jahedast veest. Veel tuletab ta meelde, et põletused ja rasvased salvid kokku ei käi. Nii nagu päikesepõletuse peale ei tohi panna hapukoort, ei tohi ka põletushaava katta salviga, mis ei lase soojusel ära minna.
Teine suur nuhtlus on putukahammustused, mis ei ole enamasti küll nii ohtlikud kui põletushaavad, kuid tüütud ja ebameeldivad sellegipoolest. Sügeleva ja punetava hammustuse leevendamiseks sobivad allergiaravimid, mis vähendavad sügelust ja hoiavad ära koha katki kratsimise. Väiksema ebamugavuse korral võib aidata ka ham-
Eurocare'i plaastrid villidele, haavale, marrastusele
Dermedic Sunbrella päikesekaitsetooted
FREZYDERM CRILEN NIISUTAV PUTUKATÕRJEEMULSIOON 125 ML
Eeterlike õlidega kaitsekreem niisutab, pehmendab ja kaitseb nahka putukahammustuste eest.
Dermedic Sunbrella pakub efektiivset kaitset päikesekiirguse eest. Toodetel on UVA, UVB, VL ja IR vastane toime, mis kaitseb ka naha sügavaimaid kihte.
mustuskoha jahutamine jooksva vee all.
Kui aga avastad, et pärast õues käimist on sind või su lähedasi rünnanud Eesti suvede hirm puuk, oleks see kõige parem eemaldada spetsiaalsete puugipintsettidega. Puugi eemaldamise kohta ütleb Kristian nii: „Ei tohi pöörata ega keerata, muidu on risk, et pea jääb hammustuskoha sisse ja eemaldatakse ainult puugi keha. Kui puugi eemaldamisega ise hakkama ei saa või puugi pea jäi hammustuse koha sisse, on parem küsida spetsialisti abi.“ Pärast puugi avastamist on oluline tähelepanu pöörata oma tervislikule seisundile. Kui tunned, et hammustuskoht punetab, on valus või tekib üldine halb enesetunne, palavik, pea-, selja- või liigesvalu, tuleks pöörduda arsti poole.
Haavahoolduse ABC
tub uusi naharakke ja veresooni ning kollageeni süntees on efektiivsem.“
Perekonna pesamuna haavade eest hoolitsemisel paneb Kristian (vana)vanematele südamele kasutada mittekipitavat antiseptikut. Eelkõige just seetõttu, et see on naha vastu õrn ja sobib hästi ka limaskestadele. Kui haava puhastamine väikestele ebamugav on, ei pruugi nad järgmistel kordadel puhastamisega nii lihtsalt nõustuda. Niisiis on alkoholivaba antiseptik hea nipp, kuidas see protsess kiireks ja valutuks muuta.
FREZYDERM CRILEN HAMMUSTUSEJÄRGNE
RAHUSTAV GEEL 30 ML
Taimeekstrakte sisaldav geel rahustab ja värskendab nahka. Kerge bakterivastane kaitse. Leevendab ärritust ja sügelust.
Muidugi võib kõiksugu vigastusi ette tulla mis tahes aastaajal, kuid soojade ilmadega on oht kukkumise, komistamise või libisemise teel marrastusi ja väiksemaid või suuremaid haavu saada suurem. Kuigi sedaviisi katki tehtud kohad võivad esialgu välja näha üsna jubedad, on õige haavahooldusega võimalik nendest üsna kiirelt paraneda.
Haavade, marrastuste ja muude katkiste kohtade puhul on peamine puhtuse hoidmine ja haava üldise seisukorra jälgimine. Üldine haavahoolduse põhimõte on, et haav peab olema puhas ega tohi kuivada. „Niiskes keskkonnas paraneb haav kiiremini: moodus -
Kõige suurem viga, mis Kristiani sõnul haavahoolduses tehakse, on haavapuhastusvahendite vale kasutus. Näiteks toob ta joodi sisaldava salvi Braunovidoni. Braunovidon on haavahoolduseks küll suurepärane vahend, kuid tuleb teada, millistele haavadele seda kanda tohib. „Joodi sisaldav salv sobib ainult mustale, infitseeritud haavale. Kui puhtale haavale panna joodisalvi, siis lõhub jood haava ära ja paranemisprotsess võib pikeneda.“ Puhaste haavade hoolduseks soovitab ta hoopis Prontosani või Octenisepti.
Suuremate seikluste käigus võib ette tulla ka suuremaid vigastusi, mistõttu on tähtis osata ära tunda ka haava, mis vajaks spetsialisti sekkumist. Kristian tuletab meelde, et kui haava puhul esineb infektsiooni tunnuseid, nagu rohke eritis, punetus, valulikkus, kaasnev halb enesetunne, kehatemperatuuri tõus, siis tuleb pöörduda arstiabi poole.
FREZYDERM CRILEN KAITSEV EMULSIOON ROLL ON 50 ML Eeterlike õlidega emulsioon niisutab, pehmendab ja kaitseb nahka putukahammustuste eest.
Liikumiserivajadustega inimeste abivahenditele spetsialiseerunud
Invaru abivahendikeskuse kümmet teeninduspunkti külastab Eestis
igal kuul üle 10 000 abivajaja.
Abivahendikeskus annab ülevaate, milliseid nupukaid abivahendeid oma lähedastele kõige enam otsitakse.
INVARU
Invaru klienditeenindaja Siiri Kaska räägib, et nupukate olmeabivahendite vastu tuntakse huvi nii isikliku kasutamise kui ka kingi tegemise eesmärgil. „Üha enam soovitakse leida kingiks midagi põnevat, millest oleks ka praktilist kasu ja mis ei laastaks rahakotti,“ selgitab Kaska. Tema sõnul ei teata aga sageli, et igapäevategevuste lihtsustamiseks on loodud palju kasulikke ja uuenduslikke abivahendeid –nii erivajadustega inimestele kui ka eakatele, kes oma ta-
vapäraste toimingutega vahel hätta jäävad. Purgiavaja, haarats või seljapesija?
„Liikumiserivajadustega inimestele ja eakatele mõeldes tasub otsida kingituseks midagi, mis aitaks neil iga päev paremini toime tulla. Haarats, soki jalgatõmbaja, purgiavaja ja seljapesija on vaid mõned näited praktilistest kingitustest,“ räägib Kaska. „Samas on need vanemas eas inimesele, kel pole enam kerge igapäevatoimin-
guid sooritada, ustavateks abimeesteks.“
„Eks iga taoline lahendus on tekkinud tulenevalt vajadusest – kui tervislik seisund näiteks ei võimalda enam riietumiseks piisavalt kummarduda või ennast painutada, ei jäägi muud üle kui leida sobilik abivahend, mis selle tegevuse sooritamist toetab,“ kirjeldab Kaska.
Veel praktilisi abivahendeid
Haarats – käte talitluse ja liigesliikuvuse vähenemise korral on haarats abiks kuni 1 kg kaaluvate esemete haaramisel. Haaratsi käepide on 90-kraadise nurgaga ja lisatoega küünarvarrele.
Abistavad söögiriistad –näiteks kõrge servaga taldrik, kust toit ei lähe söömisel kergesti üle ääre ja mida on mugav kasutada nii abivajajal kui ka teda toitval abistajal. Samuti on võimalik leida spetsiaalseid joogitopse ning pisut raskemaid lusikaid, kahvleid ja nuge, mida on lihtne käes hoida näiteks neil, kelle käed värisevad. Nupukas abivahend on ka kahe soonega purgiava-
ja, mis aitab vähendada kasutatavat lihasjõudu ja koormust liigestele. Kaane avamiseks lükatakse purk soonde, kaas lukustub ja avaneb lihtsalt purki keerates.
Seljapesusvamm – ovaalne, soontega käepidemega seljapesusvamm ei ima vett endasse ja on seega kerge ning tasakaalus, isegi märjana. Kaarjas kuju võimaldab kasutada svammi selja pesemiseks mugavalt ka inimesel, kelle käte liikuvus on vähenenud.
Külma ilma nahahooldusvahendid – külma ilma tarbeks mõeldud pehmendava toimega kätekreemides on palju taimseid õlisid, mistõttu imenduvad need kiiresti ega tee käsi rasvaseks. Samas niisutavad ja kaitsevad kreemid nahka külmast ilmast tekkivate kahjustuste, naha ketendamise ja kuivamise eest.
Lihtsad kodused treeningvahendid – nii seljavalu kui ka muid lihasvalusid saab leevendada lihtsate kodus kasutatavate vahenditega, mille abil keha päeva jooksul liikumises hoida. Näiteks saab teha kodus harjutusi lintekspanderi ehk kummi-
KATUSTE PESU ja VÄRVIMISTÖÖD
FASSAADIDE PESU ja VÄRVIMINE
AEDADE PESU ja VÄRVIMINE
KATUSTE PARANDUS
REMONTTÖÖD
RENNIDE PUHASTUS
AKENDE PESU
PAIGALDAME KATUSEREDELEID
lindiga. Samuti aitab õlavöötmevalusid leevendada massaažipall, millega valulikke piirkondi masseerida.
Kuidas liikumisvahendi abil suurendada turvatunnet ja iseseisvust?
Igapäevaelu toetavate liikumisabivahendite valik on täna äärmiselt lai ning tänu riigi abile ei tähenda abivahend tingimata enam ka suurt väljaminekut. Kuidas laia valiku erinevate abivahendite seast sobivaim valida? Invaru abivahendikeskuse juhtivterapeut Kadri Lemberg jagab nõu.
Lemberg selgitab, et liikumisabivahendi eesmärk on aidata liikuda turvaliselt ja iseseisvalt. „Erinevate liikumisabivahendite seast leiab näiteks nii kõnnikeppe, karke, tugiraame kui ka manuaalseid ja elektrilisi ratastoole,“ kirjeldab ta ning lisab, et vastavalt inimese seisundile võib ta vajada liikumisabivahendit kas lühiajaliselt või pikema perioodi jooksul.
„Tegelikult ei teata sageli, et rulaatori või tugiraami kasutamiseks ei pea vanaduspensioniealised omama arsti määratud rasket diagnoosi või puuet,“ selgitab Lemberg, kelle sõnul võib liikumisabivahendit kasutada iga inimene, kes soovib seda näiteks põhjusel, et kõrge iga on omal jõul liikumise raskemaks muutnud. Samuti võiks Lembergi sõnul mõelda lihtsama liikumisabivahendi kasutamise peale ka libedal ajal või kui on tarvis läbida pikemaid vahemaid, mis tekitavad väsimust.
„Sobiv abivahend aitab lisaks turvalisemale liikumisele ka elu aktiivsemalt nautida,“ tõdeb juhtivterapeut. Ta toob näiteks nii eakad, kes saavad rulaatoriga liikudes suurema turvatunde ja stabiilsema toe, kui ka nooremad, keda aitab liikumisabivahend traumast taastumise perioodil. Lembergi sõnul ei maksa liikumispiiratuse tekkimisel abivahendit häbeneda, kuna liikumine on nii lihasjõudluse, liigeste, südame-veresoonkonna kui
ka seedetegevuse parendamise seisukohast väga oluline.
Mida valida: kark, kepp või tugiraam?
Lemberg selgitab, et kõnnikepp aitab vähendada haigele jalale laskuvat keharaskust ning pakub seetõttu enim tuge kõndimisel, sobides näiteks lihasjõudluse kerge languse korral. „Samas ei tasuks unustada, et
kõnnikepi kasutamine suurendab koormust selle käe randmele, kuhu kõndimise ajal toetatakse,“ meenutab Lemberg. Erinevate lahenduste seas leidub tema sõnul nii tavalisi kui ka 3 või 4 punktiga harkkeppe, mille toetuspind on laiem, lisaks on saadaval ka anatoomilise käepidemega keppe, mis vähendavad koormust labakäele.
Kui tegemist on inimesega, kes vajab liikumisel rohkem tuge või ei tohi jalale üldse keharaskust kanda, soovitab Lemberg valida kargud, kuna siis jaotub keharaskus pikemaajalise kasutamise korral lisaks randmele võrdsemalt ka küünarvarrele ja õlavöötmele. „Kuigi kargud aitavad kasutajal oma keharaskust paremini jaotada, eeldab nende kasutamine ülakeha ja käte tugevust,“ märgib Lemberg.
Tugiraami soovitab terapeut pikemate vahemaade läbimiseks ja tasakaaluprobleemide
korral. Valikus on erinevaid tugiraamimudeleid, nii ratasteta, 2–4 rattaga, pidurite kui ka istmega,“ kirjeldab Lemberg. Õues mitmesugusel pinnasel liikumiseks on kõige parem suurte ratastega tugiraam, mis on varustatud ka istmega, et vajadusel pikemal jalutus- või poeskäigul lubada endale väike puhkehetk, et oleks jaksu jälle edasi minna.
Abivahendeid saab ostmise asemel ka üürida Lembergi sõnul ei teata sageli, et abivahendeid on lisaks ostmisele võimalik riigipoolse soodustusega ka üürida. „Näiteks ajutise trauma korral polegi majanduslikult mõistlik karke välja osta – piisab nende üürimisest teatud perioodiks,“ selgitab ta.
Samuti on mõistlik üürida abivahend juhul, kui kasutaja soovib seda proovida ega ole veel päris kindel, kas see tal-
le sobib. Abivahendeid üüritakse Lembergi sõnul enamasti ka siis, kui kasutaja tervislik seisund muutub, nii saab kõige lihtsamalt ja kiiremini vana abivahendi uue sobiliku vastu välja vahetada. Kui abivahend on ostetud, tuleb vajaduse muutudes uut abivahendit hakata sotsiaalkindlustusametist taotlema, koos vajalike tõendite ja hinnapakkumistega.
„Üüritud abivahend läbib enne uut kasutuskorda põhjaliku puhastuse ja hoolduse. Oluline on ka see, et üüritud abivahendi saab vajadusel ilma lisakuludeta ümber vahetada,“ loetleb Lemberg. Abivahendi ostmine on tema sõnul mõistlik pigem siis, kui seda kasutatakse pikka aega või kui on tegemist eritellimusega, mida ei ole võimalik üürida. Juba täna on Lembergi sõnul üle Eesti välja üüritud ligi 9000 abivahendit, neist ainuüksi 1500 on ratastoolid.
Abivahendite soodustingimustel üürimiseks või ostmiseks tuleb Lembergi sõnul arstitõendi ja isikut tõendava dokumendiga pöörduda abivahendiettevõttesse. Riikliku soodustusega on võimalik osta või üürida abivahendeid lastele, kellel on eriarsti tõend või määratud puue, samuti tööealistel inimestel, kellel on vähenenud või puuduv töövõime või määratud puue, ning vanaduspensioniealistel. Riigipoolset abivahenditoetust reguleerib sotsiaalkaitseministri määrus, abivahenditoetus on 40–90% sõltuvalt abivahendi grupist.
Taso Erima on 86-aastane mees, kes elab Haaberstis oma majas aktiivset elu täis liikumist, külaskäike, kontserte ja reise. Ta kuulab loenguid Väärikate ülikoolis ja mujal, tegutseb aias ning muidugi loeb raamatuid ja vaatab telekat. Tema elus on palju vaheldust ja igav juba ei hakka.
KAIRI PRINTS
Uurisime, kuidas on Taso aktiivne eluviis kujunenud ja mismoodi ta ennast kõige selle jõudmiseks vormis hoiab. Taso on tänulik, et tema tervis lubab tal tegutseda, ja ta kavatseb nii kaua aktiivselt elada, kuni jõudu on –see ei paista pikka kasvu sirge rühiga mehel küll niipea kuhugi kaduvat. Taso liigub ja mõtleb kiiresti, temaga on huvitav rääkida ja nalja saab ka. Tema eluperioodi ei tahaks kuidagi nimetada elusügiseks, see tundub pigem hoopis sama kevadine nagu praegune aastaaeg. Eks tervel ja rõõmsal inimesel olegi kevad alati südames, igas vanuses.
Kuidas sa end nii heas vormis hoiad?
Olen Haaberstis Tulekivi tänaval elanud 25 aastat ja kogu sel-
le aja on mul olnud sama hommikurutiin. Kui ärkan, siis ma ei võimle, vaid lähen kiirkõnnile Haabersti rabametsa. Kui noorem olin, siis oli mu ring umbes kuus kilomeetrit ja läks mere äärde välja, nüüd on see jäänud umbes 3,5-kilomeetriseks. See käik võtab aega umbes 35 minutit ja sellega saan igal hommikul vere käima ja jalad liikuma. Teen kiirkõndi raudselt iga ilmaga, on tekkinud selline ilus ja kasulik harjumus.
Lisaks toimetad ju iga päev majas ja aias?
Eks tuleb toimetada, majas ahju kütta ja muid asju teha. Aiatöödes olen pigem laisk, ega ma nüüd iga päev seal küll ei toimeta. Väikestviisi kasva -
FOTO: KAIRI PRINTS tan söögipoolist seal ikka, kasvuhoones on kurk ja tomat, on ka mõned peenrad köögiviljade ja ürtidega, aga et ma nüüd päevad läbi peaksin aias askeldama, seda pole. Poes on kõik ju saadaval, lisaks tulevad näiteks kapsale igasugu röövikud, ei viitsi nende vastu võidelda. Aias on mul ka marjapõõsad ja viljapuud, millega on väga vähe vaeva.
Kas oled ka endale maja ehitanud?
Endale mitte, aga ehitasin ühe suvemaja Kloogale, kus praegu elab minu noorem tütar. Kvaliteetselt ehitamine on olnud minu hobi ja kirg, praegu muidugi enam seda aktiivselt ei tee, aga kui on midagi parandada vaja, näiteks kasvuhoonel on mõni klaas katki läinud või muud vaja teha majapidamises, saan hakkama.
Kui rääkida hobidest, siis Taso suurim kirg, millest ei saa temaga juttu ajades üle ega ümber, on kogu elu olnud reisimine. Ta on külastanud 65 riiki – nõukaajal kasutas ta reisimiseks iga võimalust, suurem seljakotirändamine algas aga koos pensionile jäämisega. Taso teab, et targalt planeerides saab reisida üpris säästlikult, lisaks proovib ta alati igapäevakulutustelt kokku hoida, et saaks oma lemmikhobiga tegeleda.
Tasuta maksed, ostukindlustusega pangakaardid ja tasuta sularaha väljavõtmine üle Euroopa.
Kuhu viis sind sinu viimane reis?
Möödunud suvel käisime kaasa
Tiiuga Korful, sügisel käisin veel üksi Leedus – mõtlesin, et pole seal ammu käinud ja vaja Vilnius, Trakai ning muud ammukülastatud paigad üle vaadata.
Aga kuhu viivad järgmised reisid?
Mais lähen nädalaks ajaks Hispaaniasse Andaluusiasse, vaatasin reisisaadet „Kolm naist karavanis“ ja seal näidati paiku, kuhu tekkis tahtmine minna. Augusti lõpus läheme Tiiuga Põhja-Poolasse.
Sa oled reisinud nii palju, aga kui peaksid tooma välja ühe sihtkoha, mis on eriliselt südamesse jäänud, mis see oleks?
Pikamaareisidest on kõige-kõige olnud Nepal, käisin seal 2013. aasta oktoobris. Olen õnnelik, et sain seal ära käia enne seda, kui riigis kehtestati kord, et turistid tohivad ringi liikuda ainult koos giidiga. Omapäi on seda mägede eksootikat ja teistmoodi kultuuri hoopis põnevam kogeda. Sellest reisist on meelde jäänud lugu, kuidas teel Annapurna baaslaagrisse sõin ühes mägikülas lõunat, kui sinna tuli Hiina tüdrukute grupp, kellega omavahel tervitasime. Pärast sööki jäin veel õue istuma ja nägin, et Hiina tüdrukud hakkavad edasi mäest üles ronima.
Mõne aja pärast tulid kaks tüdrukut tagasi alla minu juurde, et anda edasi nende giidi info, et nüüd on ees kolm tundi järsku tõusu ilma puhkekohtadeta. Nad tahtsid lihtsalt, et ma teaksin, mis ees ootab – et kui tunnen, et see on liiga raske, saaksin jääda külasse ja hakata mäkke liikuma järgmisel hommikul. Ma küll otsustasin ikkagi edasi minna ja sain väljakutsega ka hakkama, aga see oli nii südantsoojendav – tundsin, et minu eest hoolitsetakse. Taolisi juhtumeid on reisides palju ette tulnud, seega julgustangi ka teisi, et ei maksa kõike karta – kui peaksidki jääma hätta, siis ikka aidatakse. Aga eks kauguse ja väljakutsete osas olen reisidega ikka tagasi tõmmanud, maailma teise otsa enam pole reise plaaninud, kuna vastupidavus on väiksemaks jäänud. Mägedesse ka ei taha enam grupireise ette võtta, sest pean saama reisidel omas tempos liikuda, nii et vahepeal puhkan. 30-aastased panevad mäest üles nagu kitsed ja ma ei taha, et nad peaksid minu järel ootama. (Naerab.)
Kas sulle meeldib Eestis ka reisida?
Ikka, soojemal ajal teen seda palju. Käin üksi ja koos Tiiuga Looduse Omnibussi ja Tiit Reiside korraldatud väljasõitudel ja korraldame väljasõite ka ise erinevatesse Eesti paikadesse. Nii üks kuni kaks korda kuus saab kuhugi sõidetud, suvisel ajal ka rohkem. Aga eks Tallinnas ole ka tegemist küll.
Mis tegemised sa välja tooksid, mida kodulinnas harrastad?
Ma käin Väärikate ülikooli ja Tallinna Kolmanda Nooruse rahvaülikooli loengutel, mis toimuvad kokku umbes kolm korda kuus. Need on erinevatel teemadel ja harivad, aga selles mõttes on lihtne, et pole nagu kooliajal, eksamit tegema ei pea! (Naerab.) Lihtsalt kuulad ja lõpus saad küsimusi esitada. Loengutsüklite läbimise kohta antakse ka ilusad tunnistused.
Küll on hea, et eksameid tegema ei pea! Kas sul on kodulinnas veel mingeid hobisid, mis regulaarselt koduuksest väljuma sunnivad?
Ma käin väga palju kontsertidel. Sellega on pikem jutt. Olin vist 8. klassis, kui muusikaõpetaja tegi mulle ettepaneku tšellot õppida, et saaksin seda kooliorkestris mängida. Tal oli tšello kodus olemas ja ilma pikema jututa tõi ta selle mulle. Hakkasingi harjutama ja peagi orkestris mängima, saime hulga kontserte antud. Pärast keskkooli jäi muusika õppimine tagaplaanile, mul tekkisid muud huvid, aga muusikaarmastus püsis. Kui läksin ülikooli õppima ja sain oma esimese stipendiumi kätte, siis läksin kohe filharmooniasse ja ostsin pääsme kontserdisarjale. Muusika kuulamise huvi on mind eluaeg saatnud ja praegu käin tihti kontsertidel nii filharmoonias kui ka EMTA majas, lisaks toimub vahel kontserte Haabersti vabaajakeskuses. Alles eile sai EMTA-s väga head kontserti kuulamas käidud
– Rahmaninovi süite ühe Läti ja ühe Leedu daami esituses. Muusikast eelistan just klassikat.
Sul neid tegemisi ikka jätkub. Kas lausa iga päev on kuhugi minek või istud mõni päev lihtsalt kodus ka?
Muidugi! Need kontserdid on praegu umbes üks kord nädalas, loengud ka üks kord nädalas või vähem, mõnel päeval käin sõpradel külas. Aga muidugi on päevi, kus lihtsalt olen kodus ja loen raamatut, mu repertuaaris on peamiselt reisikirjad ja elulood. Vabal päeval vaatan veel telekat, tegutsen tunnikese aias, vahepeal käin poes ja muidugi ei jäta tegemata oma hommikust kiirkõndi. Aga iga päev kodus olla oleks igav, ikka tahan rohkem ringi käia kui poes või metsatiirul. Õnneks mul ei ole valusid, mis diivanile sunniks.
Kust oled oma hea tervise saanud, kas geenidega?
Ilmselt jah, mu isa elas 96-aastaseks ja ema 92-aastaseks. Nad mõlemad liikusid kuni surmani, eks väikesi tervisehädasid vanuse kasvades ikka tuli, aga ei midagi tõsisemat. Olen tänulik selle geeni eest, aga mu perearst on minu peale natuke turris. (Naerab)
Miks, et liiga terve oled või? No tema tahab, et käiksin end talle regulaarselt näitamas, et ta saaks mu vererõhku ja vere suhkrusisaldust ja kõike muud kontrollida.
Tegelikult Taso muidugi hoolib oma tervisest ja kui vaja, läheb arsti juurde. Aga seni, kui ei ole vaja, naudib ta elu selle kõikides elukevadistes värvides. Suur suvi on ees ja seiklused ootavad!
Taso võib end küll nimetada laisaks, aga kätega on ta tööd teha armastanud terve elu. Ta õppis ülikoolis teedeinseneriks ja töötas ehituse alal kuni pensionile jäämiseni. Ta ehitas koos kolleegidega ka 18 korteriga kooperatiivelamu, millega alustati aastal 1965 ja mis sai riigilt hea kvaliteedi eest esimese preemia. FOTOD: ERAKOGU
Kuulmiskahjustus on muutumas üha tavalisemaks probleemiks arenenud riikide elanikkonna hulgas, mõjutades juba umbes 16 protsenti inimestest.
Traditsiooniliselt on kuulmiskahjustust seostatud peamiselt vananemisega, kuid viimastel aastatel seisab üha rohkem noori silmitsi sama probleemiga. Põhjuseks on kaasaegse ühiskonna liiga valjud helid, mis võivad kahjustada kuulmist varasemast rohkem. Noorukite seas ulatub kuulmislanguse esinemissagedus juba 12–15 protsendini, mis
paneb muretsema tuleviku tervise pärast.
Kuulmisprobleemidega tegelemine on äärmiselt oluline, sest halvem kuulmine võib mõjutada igapäevast elu ja suhtlemist teistega. Seetõttu on oluline jälgida oma kuulmist ja pöörduda abi saamiseks spetsialisti poole.
Kuulmisprobleemid võivad mõjutada kõiki inimesi,
kuid eriti suure tõenäosusega tekivad need vanusega seotud kuulmislanguse tõttu. Üle 65-aastastel inimestel on eriti oluline oma kuulmist regulaarselt jälgida ja vajadusel pöörduda spetsialisti poole. Lisaks võivad kuulmisprobleemid olla tingitud ka erinevatest haigustest või vigastustest, mis mõjutavad kuulmisorgani toimimist.
Hiilib ligi tasa-tasa, kuid pöördumatult
Märke kuulmise kehvenemisest võib esialgu olla raske tähele panna. Esimeseks häirekellaks võib olla raskus teiste kõnest arusaamisel. Sage -
li võib olla keeruline probleemi teadvustada, kuna suurema pingutamisega on siiski võimalik vajalik jutt kätte saada. Kuid aja jooksul kuulmisprobleemid süvenevad, mistõttu on oluline võtta probleemi tõsiselt ja pöörduda abi saamiseks spetsialisti poole.
Kuulmislangus on üldiselt pikaajaline protsess ja tekib enamasti mõlemas kõrvas korraga. Muid märke, nagu kohin või vihin kõrvus, võib ka lisaks
olla, aga alati ei ole. Vilinad ja kohinad ei näita alati seda, et kõrvadel on midagi viga, vaid need võivad viidata mõnele teiselegi terviseprobleemile. Et paratamatut protsessi –kuulmise halvenemist – vähemalt edasi lükata, tasub ise oma kuulmist tugevate helidega mitte kahjustada. Kuulmislangusel on muidki põhjusi kui kõva müra ja vanus: kroonilised kõrvahaigused, keskkõrvapõletikud, otoskle -
Kuulmislangust ei saa ära hoida, seda saab vaid edasi lükata, kui vältida valjude helide sees viibimist.
roos, traumad, teatud ravimite kasutamine ja muu selline.
Kroonilise keskkõrvapõletiku osakaal on tänapäeval vähenenud, sest põletikke ravitakse antibiootikumidega ja see on vähendanud krooniliste protsesside väljakujunemist.
Mõnel juhul vajavad kõrvahaigused ka kirurgilist ravi, aga kuulmise parandamisel on valdavaks viisiks tehnilised abivahendid, peamiselt kuuldeaparaadid.
3–5 protsendile elanikkonnast teeb muret tinnitus ehk kõrvavile. Seda on erineva raskusastmega, mõni tajub tinnitust vilena, mõni undamisena.
Tinnitust ei saa ära võtta, küll aga saab õppida sellega elama, mõned tehnilised abivahendid püüavad seda ka summutada.
Tüüpiliselt märkab inimene tinnitust siis, kui ta on üksinda, vaikuses, enne uinumist.
Kui muu melu on vaikinud, siis muutub see vägagi häirivaks.
Kehv kuulmine toob
arusaamatusi, ka
üksindust
On uuritud, kuidas mõjub kuulmislangus üldisele elukvaliteedile. Tagajärjeks võib olla üksindus, sotsiaalne isolatsioon või mõni psühhiaatriline probleem depressioonini välja. Kui vanemad inimesed seltskonnas enam hästi ei kuule ning tekib vääritimõistmist ja valesti vastamist, siis hakkavad nad seda häbenema, jäävad omaette koju ja tõmbuvad endasse. On avastatud ka teatud seos kuulmislanguse ja
dementsuse vahel. Inimesed, kes on sotsiaalsest elust tagasi tõmbunud, üksikuks jäänud ja kapseldunud, on suuremas dementsuse ohus.
Kuulmislangus segab muidugi ka töötamist, eriti kui töö on seotud suhtlemisega. Kui ikka õigesti ei kuule, mida teine ütleb, on probleemid ja vääritimõistmised kerged tekkima. Nii võib kuulmislangus olla lausa töö kaotamise põhjuseks.
Ka peres tekib probleeme, kui üks teistest aru ei saa või pidevalt raadiot ja televiisorit väga valjult kuulab.
Kuulmise nõrgenemisest tulenevate probleemidega käib kaasas ka enesehinnangu langus. Inimene hakkab mõtlema, et ta on juba nii vana ega sobi enam teiste hulka. Aga ometi ei taheta vahel enda vananemist tunnistada ja nii põlatakse ära abivahend – kuuldeaparaat. Asjata, sest enese vaevamise asemel tasuks see soeta -
da juba varajaste märkide ilmnemisel.
20 protsendil elanikkonnast on kuulmislangus, kolmandik neist on hankinud endale abivahendi, nendest omakorda kaks kolmandikku kasutab seda. Osale aga jääb see ebameeldivaks riistapuuks ja nad ei harjugi sellega.
Moodne kuuldeaparaat on pigem nutikas abiline kui ajast ja arust kobakas
Nagu varem mainitud, on kuulmise kehvenedes oluline pöörduda spetsialisti poole, et leida sobivad lahendused.
Kuuldeaparaadid on kaasaegsed seadmed, mis aitavad kuulmisprobleemidega inimestel paremini ümbritsevast aru saada. Uued kuuldeaparaadid on disainitud nii, et need vähendavad segavat müra ja tuvastavad inimese kõne, et muuta selle kuulmine lihtsamaks ja mugavamaks. Kuuldeaparaatide kasutamine võib võtta aega, kuid targemad aparaadid hakkavad alguses tööle väiksema võimendusega, lisades võimsust tasapisi.
Kuuldeaparaate on väga erinevaid ja saadaval nii kõrvasiseste kui ka -taguste seadmetena. Tänapäeval on need väga väikesed ja isikupärastatavad vastavalt individuaalsetele vajadustele. Kuuldeaparaati on parem kasutada mõlema kõrva juures, sest kahepoolne kuulmine on vajalik ruumis orienteerumiseks. Kui inimene vajab kuuldeaparaati, kuid on psühholoogiliselt raskes sei-
sundis, võib ta alustada kasutamisega ühel pool ja aja jooksul harjudes lisada teise. Kui palju aparaadist abi on, sõltub kuulmislanguse raskusest. Sügava kuulmislanguse korral võib olla vajalik sisekõrva implantaadi paigaldamine, mis aitab kuulmist taastada. Kuulmisprobleeme ei saa vältida, kuid nende esinemist saab edasi lükata, vältides valjude helide keskkonda sattumist, mis on peamine riskitegur. Kui kuulmisprobleemid tekivad, on oluline tunnistada probleemi, pöörduda arsti poole, hankida endale sobiv kuuldeaparaat ja seda regulaarselt kasutada.
MÜRA: kui palju on liiga palju?
Müra võib olla tõsine terviseoht ja kuulmise kahjustaja. Kuulmisele kahjulik toime algab helitugevusest 85 dB, kui viibida sellises müras kaheksa tundi. Tavaline inimkõne tugevus on vahemikus 50–70 dB, tänavaliiklusel 70–85 dB ja rokikontserdil 100–120 dB. Mida suuremaks lähevad detsibellid, seda kiiremini hakkab müra kuulmist kahjustama. Näiteks 109 dB juures algab kahjulik mõju juba 1,5 minuti pärast, seega rokikontserdil võib vaid poolteise minutiga oma kuulmist kahjustada.
Kõrge helitugevusega kokkupuutel võib tekkida kohe pöördumatu kuulmiskahjustus ehk akustiline trauma, mis põhjustab püsivat kuulmislangust. Akustilise trauma korral võib inimene kurdistuda ühest või mõlemast kõrvast. Seetõttu on oluline vältida pikaajalist kokkupuudet valju müraga ja kasutada vajadusel kõrvakaitseid, eriti valju muusika kuulamisel või töötades valjude masinatega.
3–5 protsendile elanikkonnast teeb muret tinnitus ehk kõrvavile.
Pidamatus on justkui häbiasi. Sellest ei räägita. Seda
Vanusega tuleb juurde kehakaal, seedimine ei ole endine, kasutusele tuleb terve rida ravimeid ja ette tuleb operatsioone või terviserikkeid, mis muudavad elu. Sellest, et kõht on kinni, isegi hemorroididest, räägitakse avalikult. Sellest, et tilgad püksi tulevad või, veel hullem, tilgud kogu aeg, sellest ei räägita isegi oma kaaslasele. Ometigi on see probleem sage. Lausa iga 5. pensionär ja 10. täiskasvanu kannatab pidamatuse all.
Rääkisime InkoPlusist oma probleemile nõu ja abi saanud pidamatusega elava 58aastase Kaiga.
Kas Sa oled ainuke oma tutvusringkonnas, kes on sellise probleemiga, või tead Sa teisigi?
Kui ausalt ütlen, siis ei tea ja ega ma ole sellest ka ise väga rääkinud. See on kuidagi selline piinlik teema. Täna ma näen, kuidas noored räägivad väga avalikult sünnitamisest ja päevade vooluse suurusest, aga seda, et keegi räägiks, et mõnikord on tilgad püksis, seda ei ole ma kuulnud küll. Vanurina ehk võetakse seda kõike loomulikult. Ma ei usu, et olen ainuke, kel pärast sünnitust oli juba keeruline joosta ja sporti teha. Eriti hüppamist. Ja eks kõik läheb ju vananedes hullemaks. Eriti peale menopausi.
Millal Sa tunnistasid endale, et tegelikult on asi rohkem kui mõned tilgad püksis ja et Sul on suurem probleem?
Õnnetuste hulk aina kasvas ja tilkadest said juba väiksed lombid. Eks see suurem taipamine tuli siis, kui sain aru, et väldin pikemaid käike. Pelgasin midagi tõsta. Valisin riideid – vältisin pükse, sest õnnetuse korral ei jääks märjad püksid kellelegi märkamata. Oli momente, kui ma piisavalt kiiresti ei jõudnud vetsu ja sellele järgnevalt avastasin end paanikas, paberitega pükse kuivatamas. Hakkasin kasutama menstruatsioonisidemeid. Neid oli hea kodupoestki kätte saada. Mingi hetk märkasin reklaame, et on olemas ka eraldi tooted. Teadsin küll mähkmepükstest vanainimestele, aga uurides selgus, et on olemas uriinipesukaitsmed. Ja isegi meestele on oma tooted olemas vastavalt nende kehadele. Kohe tegutsemiseni ma siiski ei jõudnud. Jätkasin menstruatsioonisidemetega.
Aga miks menstruatsioonisidemed siis ei sobi? Oled Sa täna parema lahenduse leidnud ja läbi katsetanud? Oma probleemi tunnistasin lõplikult siis, astusin sisse InkoPlusi kauplusesse Mustamäe tervisekeskuses. Vaatasin poes ekslevalt ringi, kuniks müüja
kuidas tooteid valida, kuidas neid kombineerida, mis on valikus ja kuidas uriinitooted töötavad!“
mind lahkelt kõnetas. Tunnistasin talle probleemi, aga lisasin, et see pole ilmselt suur. Seepeale rääkis ta, kuidas tooteid valida, kuidas neid kombineerida, mis on üldse valikus ja kuidas uriinitooted töötavad. Müüja lisas veel, et ma oleks võinud ju vabalt helistada ja ta oleks osanud telefoni teel mind aidata. Lõpuks ostsin kaasa erinevaid üksikuid tooteid, et neid katsetada. Rääkisime vaagnapõhjalihaste treeningute võimalikkusest ja arstiga suhtlemisest. Oh kui kerge mul sel hetkel hakkas.
Said teada, miks pidamatus Sind vaevab ja leidsid siis omale sobilikud tooted?
Ikka. Rääkisin perearstiga. Minu puhul ongi lahendus vaid vaagnapõhjalihaste pidev treenimine, et probleem ei süveneks. Täna ma enam ei põe oma olukorda. Ei istu kodus ja julgen taas väljas käia. Olen oma tootevalikus selgust saanud. Pesukaitsmeid kasutan kodus, et väiksed lekked ei määriks pesu. Suuremate käikude puhul kasutan sidemeid. Kapis on ka musta värvi tooted. Nüüd saan oma kogemusele tuginedes väga hästi aru, et imavus on menstruatsiooni- ja uriinisidemel väga erinev. Müüjagi kinnitas seda faktiga – uriiniside võtab korraga vastu sama palju vedelikku kui menstruatsiooni ajal terve perioodi jooksul. Tean ka, kui tähtis on hügieen. Kasutan seepärast spetsiaalseid kreeme ja pesuvahendeid.
„Olen leidnud endale sobivad tooted ning hea partneri oma probleemile. Küsimuste korral helistan julgelt ja tooteidki tellin mugavalt telefoni või e-poe kaudu.“
Mida Sa soovitad teistele n-ö omasugustele? Ennekõike soovitan probleemi endale tunnistada. Rääkida ka kaaslasega oma murest. Jagatud mure on ikkagi pool muret. Rääkige arstiga, kuid niikaua, kui ikka tilgad püksis, siis kasutada õigeid tooteid. Täna saab kõike ka väga delikaatselt osta. Telli e-poest kasvõi kell 4 öösel, teadmata, kust järgmine päev pakk teele saadetakse. Pakk on juba ülejärgmisel päeval kohal. Kuna elan linnast väljas ega satu poodide avamisaegadel liikuma, siis tellingi endale kauba enamasti pakiautomaati ja tihti paari kuu varu korraga. Oma delikaatse sisuga paki toon koju aga täitsa avalikult, sirge seljaga ja täpselt endale sobival ajal.
telefoni teel 600 9050
Kasuta sooduskoodi “MAALEHT”
ei tunnistata.
„Müüja rääkis,
Seenioride reise korraldava EXITraveli juhatuse liige Inno Joonas ütleb, et pensioniealised inimesed ei erine reisi sihtkohta valides noorematest – nende eelistused on erinevad ja oluline on pakkuda võimalikult eripalgelisi sihtkohti. Ka Estraveli kinnitusel on seenioride puhkuse-eelistused suures osas sarnased levinud populaarsetele sihtkohtadele, kuid mõned erinevused siiski on. Tallinki kogemus ütleb, et seeniorreisijad on reeglina väga head kliendid.
TEKST: EINAR ELLERMAA
Seeniorid.ee lehel reisiinfot pakkuva EXITraveli valikus on näiteks reisid Maltale, Madeirale, Lissaboni, Gotlandile, Baierimaale, Leedusse ja Soome, muu hulgas ringreis Turu-NaantaliTampere-Helsingi ja Soome elamumessi külastus Loviisas.
Mai teisel poolel on kavas ka kevadkruiis seenioridele Helsingi-Turu-Stockholm koos etenduse „Suveöö unenägu“ külastusega Stockholmi kuninglikus teatris. Ettevõtte pakkumises on palju erinevaid teatrireise Eesti teatritesse ja vabaõhuetendustele.
Keelteoskus ei ole enam takistuseks
Võimalik, et noorematel reisijatel on seeniorreisijate suhtes teatud eelarvamused, kui nad seni on liikunud vaid nooremate inimeste seltsis. Tegelikult ei vaja seeniorid enamasti mingit erikohtlemist. Inno Joonas sõnab, et igal reisibürool on oluline olla kursis sihtkoha eripäradega, sõltumata reisijate east.
„Peame teadma, millise kvali-
teediga on hotellid, millised on ekskursioonid ja mis tasemel on sihtkohas pakutavad teenused.“ Eakamate reisijate küsimused enne reisi ei erine palju üldistest küsimustest. „Kes küsib hotelli ja bussipeatuse vahemaa pikkust, kes küsib, kui mugav on reisibuss. Mõnele inimesele on oluline kohvi keetmise võimalus toas. Seeniorid on väga tähelepanelikud ja ootavad väga head teenindust, hoolimist ja tähelepanu. Nad tunnevad alati huvi sihtkoha kultuuri ja eluolu vastu. Ka keelteoskus ei ole takistuseks – täna räägivad paljud erinevaid keeli.“
Seeniorid on alati õigel ajal kohal Joonas lisab, et enne reisi tuleb ikka reisijatele meelde tuletada reisikindlustuse olulisust. „Oluline ei ole mitte ainult tervisekindlustus, vaid ka reisi katkemise ja pagasi kindlustus. Meil on õnneks hea koostöö Salva Kindlustusega, sest nende valmisolek teha seenioridele kindlustus on avatum ja võimalusterohkem.
Tänapäeval on seegi selge, et haigena reisile ei lähe pigem keegi.“
Kõigile Eesti reisijatele on olulised ekskursioonide kvaliteet ja ladus korraldus. „Kõik kliendid on head,“ kinnitab Joonas. „Pole ju mõtet kliendiga tegelda, kui sa klienti positiivselt ja heatahtlikult vastu ei võta. Giidid peavad olema head ja positiivse emotsiooniga.“
Ühe nüansi Joonas siiski lisab: „Seeniorid on alati õigel ajal kohal, enamasti isegi enne kokkulepitud kogunemisaega, nad on täpsed ja vastutustundlikud, mis kehtib muidugi kõikide tublide reisisellide kohta, sõltumata vanusest.“
Madeira – loodus, toit ja ookean Joonas ütleb, et pensionieas reisijad naudivad nii kultuurireise kui ka rannapuhkust – inimeste soovid ja valikud on erinevad. „Inimene, kes on huvitatud matkamisest, imelisest loodusest,
turvalisest keskkonnast ja samas ka nauditavast päikesest, võiks minna Madeirale. Meie oleme Madeirale reise korraldanud 17 aastat. Vastutame täielikult kohapealsete ekskursioonide ja abi eest. Meie reisijuhid on Madeira elu, kultuuri ja saarega kokku kasvanud ning tunnevad iga nurgatagust, kõiki taimi ja loomi, linde ja liblikaid. Meie seenioride reisibürood on kontrollinud Madeira turismiamet ja andnud meie giidi ekskursioonile kõrge hinnangu. Sealne loodus, toit ja Atlandi ookean koos on super! Madeira suurim tõmbenumber on levadamatkad, mida korraldame ka seenioridele. Kliima Madeiral on parajalt soe ja parajalt päikeseline. Madeirale tasub kindlasti minna sügisel, kui Atlandi ookean on veel suvest soe ja hoiab olemise mõnusa.“
Neile, kes soovivad teha tutvust budistliku kultuuriga, soovitab Joonas Tai kuningriiki. „Tais on koos jumalik teenin-
dus, parim toit, soe kliima, kaunis loodus ja kristallselged rannaveed.“
Tallink: seeniorreisijad on väga head kliendid
Spetsiaalselt eakamatele mõeldud reise korraldab ka Tallink. Tallink Grupi müügidirektor
Marina Jõgi räägib, et reisidele tulevad üldiselt hea tervise juures ja seltskondlikud seeniorid, seega millegi erilisega nende reiside puhul arvestama ei pea. „Kui siis ehk ainult seda, et pakkuda oleks ka vanemale reisijale sobivat meelelahutust, et suure hulga noortega ühel kruiisil viibides ei oleks nende kajutid noorte gruppide vahel, kus naabrid võivad reisil olles osutuda kohati ehk veidi lärmakaks.“
Jõgi sõnul on Tallinki seeniorreisijatest kõige agaramad reisijad Soome eakad, kes reisivad hea meelega nii Stockholmi kui ka Tallinna.
Jõgi väidab sama mis Joonas: „Vastupidiselt levinud arvamustele on seeniorreisijad väga head kliendid, kes hindavad head teenindust ja kvaliteetseid teenuseid ning otsivad pärast pikki pandeemia-aastaid häid reisimisvõimalusi kodupiirkonnas, kusjuures nad ei hoia kulutustelt ka pardal kokku. Eks koroona-aastad õpetasid meid kõiki elama veidi rohkem üks päev korraga ja elu nautima, kui selleks on võimalus. Seda on näha ka meie seenioride seas.“
65PLUSS kruiis
2023. aasta esimeseks poolaastaks on Tallink koostanud spetsiaalse seenioride Tallinna-Stockholmi kruiisi 65PLUSS pakkumise, mille kohta saab lähemalt lugeda tallink. com/65pluss. See merereis on kõikidele põlvkondadele ja kui jagada Rootsi kruiisi vanavanemaga, on kajutihind 20% sood-
Kõrge kolestroolitase on ohuks sinu südamele
Hoia oma kolesterool kontrolli all REDASIN Fortetablettide abil.
REDASIN sisaldab 5 toimeainet, mis aitavad kolesterooli hoida normaalsel tasemel ning kaitsevad sinu südant.
sam. Nädalasisestele reisidele on oodatud eakad paarid, sõpruskonnad või mitu põlvkonda korraga. Reisi sõnum on: „Tule kogu perega – võta kampa nii vanavanemad, vanemad kui ka lapsed, et jagada nendega Läänemere kõige mõnusama meresõidu maagiat ja kaunist Stockholmi!“
Tallink korraldab ka eriesinejatega reise, mis kevadel on ees pigem natuke nooremale publikule (Retro FM, Tuberkuloited), kuid viimased kajutid olid loo kirjutamise ajal saadaval veel 28. aprillil algavale kruiisile, kus kahel õhtul järjest esineb Baltic Queeni pardal Anne Veski.
Viietunnine juubel merel Septembrist stardib Baltic Queen taas uute artistide ja põnevate muusikaprojektidega ning mõeldud on ka eakamale publikule. Ka ilma eriartistideta kruiis pakub show-programmi, laeva tantsubändi, trubaduuri, Piano baari elava muusika, bingo ja loteriiga.
Teistmoodi juubeli tähistamise kohana pakub Tallink välja MyStari viietunnise kruiisi koos maitsva buffee-lõunaga – eakamal publikul on seal kõik mugav ja läheduses ning vahest on sünnipäev laevas ja merel seikluslikum kui maapealses söögikohas.
Estravel: eelistatakse pigem päikesereise ja tšarterlennuga
Foolhape
B6-vitamiin
B12-vitamiin
Koensüüm Q-10
Punase riisi ekstrakt
Estraveli erakliendisuhete ja turundusosakonna juht Katrin Aaslaid ütleb, et toetudes nende ettevõtte müügistatistikale ja vaadates eelmise aasta sügistalvist perioodi kuni tänaseni, on seenioride puhkuse-eelistused suures osas sarnased levinud populaarsetele sihtkohtadele, kuid mõned erinevused siiski on.
„Eelistatakse pigem päikesereise, näiteks Egiptust ja Kanaari saari, kuhu saab mugavalt tšarterlennuga ja võimalikult kiiresti, või siis võetakse ette juba pikem reis Ameerikasse või Aasiasse. Loomulikult ei puudu reisisihtkohtade topist ka Soome,“ räägib Aaslaid.
Kõikidest Estraveli reisijatest moodustavad üle 65-aastased 8%.
Türgi või Kreeka saared, Vahemere või Kariibi mere kruiis
Algavaks hooajaks soovitab Aaslaid kindlasti mugava otselennuvõimalusega Türgit või Kreeka saari. „Neile, kes ei kannata
viinamarju. Levadade ääres on erineva raskusastmega matkarajad, mille hulgast saab valida endale sobiva.
väga kuuma ilma, võib soovitada reisida pigem hooaja alguses või lõpus, kui temperatuurid on veidi leebemad ja ka hinnad reeglina soodsamad.“
Kes soovib kaugemaid sihtkohti külastada ja näha mitmeid erinevaid paiku ühe reisi jooksul, neile soovitab Estraveli esindaja kruiisireisi. „Populaarsed on näiteks erinevate marsruutidega kruiisid Vahemerel ja Kariibidel või jõekruiisid Euroopas.“
Neile, kes pelgavad reisil keelebarjääri, soovitab Aaslaid pigem giidiga ringreisi, kus reisiplaan on juba ette paika pandud ning kogu reisi vältel on
olemas eestikeelne giid/reisisaatja.
Kõik reisijad peaksid aga arvestama sellega, et suvi on reisimise kõrghooaeg ja lennujaamades on tavapärasest rohkem inimesi. Seega tuleks jõuda soovitatud ajal lennujaama ja varuda kannatust. „Soovitame kõikidel teha piisavate katetega reisikindlustuse, eriti oluline on üle vaadata, et oleks piisav tervisekindlustuse kaitse. Igal juhul soovitame reisiplaane teha koos reisikonsultandiga, kes oskab kokku panna sobiliku reisi just vastavalt inimese soovidele ja aidata ka kõigis muudes reisiga seotud küsimustes,“ soovitab Aaslaid.
Liigestele ja lihastele
Kadakakreem
lihas- ja liigesvaludele
Eeterlike õlide ja taimeekstraktidega kreem aitab lihase-, liigese- ja seljavalu vastu. Parandab verevarustust, soojendab, põletikuvastane.
Artifit kreem liigesprobleemidele
Naatriumglükoosamiin- ja kondroitiinsulfaadi, eeterlike dide ja ravimtaimede ekstraktidega kreem liigeseprobleemide ennetamiseks ja leevendamiseks. Põletikuvastane, toetab kõhreid ja sidekude.
Osarten kapslid kõhredele ja liigestele
Bambusevõrsete ja rohelise rannakarbi ekstraktiga kapslid liigese elastsuse säilitamiseks ja kõhrede kulumise ennetamiseks.
Säilitab ja uuendab kõhre, parandab sidekoe elastsust ja liigeste liikuvust, säilitab liigesevedelikku ja aitab seda juurde moodustada, põletikuvastane (reuma) ning vähendab valusid degenereeruvatel liigestel. Vitamiinide, mineraalide, kondroitiinsulfaadi, glükoosamiini ja želatiiniga.
Jalapalsam
väsinud jalgadele ja veenilaienditele
Väärtuslike taimeekstraktidega palsam värskendab ja stimuleerib väsinud jalgu ja jalalabasid, parandab vereringet, lõdvestab lihaseid ning võitleb veenilaiendite vastu.
Telli mugavalt e-poest www.nahrin.ee, helista tel 618 0733 või tule esinduspoodi Roosikrantsi 17, Tallinn E–R 9–17
Kääritatud riisi kapslid
halva kolesterooli
vähendamiseks
Koliini, Q10 ja foolhappega kapslid halva LDL-kolesterooli vähendamiseks.
Luteiin silmadele
Luteiini, C- ja E-vitamiini, tsingi ja vasega kapslid aitavad ennetada silmanägemise kaotust, kaitsevad kollatähni eest ja vähendavad silmakae tekkeriski.
Artišoki jook seedimisele
Artišoki, piparmündi ja apteegitilli ekstraktiga jook seedimise parandamiseks, maksa puhastamiseks ja üldise enesetunde parandamiseks.
Hõlmikpuu (ginkgo) ja Siberi ženšenni kapslid keskendumisvõimele
Hõlmikpuu ehk ginkgo ja ženšenni ekstrakt suurendab keskendumisvõimet ja parandab mälu võimekust ning aitab ennetada väsimust. Vitamiinid B1, B2 ja niatsiin aitavad normaliseerida energia ainevahetust ja toetada närvisüsteemi funktsioone.
Fortiven normaliseerib veenide seisukorda, leevendab varikoossete veenilaiendite tekitatud valusündroomi ning on tugeva profülaktilise toimega.
NB! Mitte kasutada koos verevedeldajatega.
Kõrvalabi ja pikaajalist hooldust vajavate inimeste arv ühiskonnas on pidevas kasvutrendis. Prognooside kohaselt kasvab 2050. aastaks üle 65-aastaste inimeste osakaal Eesti rahvastikus kolmandikuni rahvaarvust. Õnneks võib aga öelda, et samuti paranevad jätkuvalt hooldusvõimalused ning probleemi lahendamiseks on ellu kutsutud 2023. aasta 1. juulist jõustuv hooldereform.
TEKST: UKU ADRIAN ILVES
Imastu hooldekodu juhataja Sigrit Kullang sõnab, et nii vajadus hooldekodukohtade järele kui ka hooldekodude arv on viimasel ajal suurenenud, ning iseloomustab valdkonna arenguid positiivsena. Siiski on vajalikke kohti puudu just eriomasemates hooldusvaldkondades – näiteks dementsete inimeste puhul –, kus kohatasud ja vajalik abi on ka väga kallis. „Sellest tulenevalt on Imastus pool korrust komplekteeritud just dementsete hoolealuste jaoks, arvestades maksimaalselt nende vajadustega, neile on tarvis personaalsemat abi ja lähenemist.“
Millega peaks arvestama inimene, kes oma lähedasele hooldekodus kohta soovib?
„Maksimaalse heaolu nimel tuleks anda hooldekodule võimalikult täpne info eaka tervislikust seisundist ja vajadustest – meditsiiniline ajalugu ja samuti prognoosid. Hooldekodul peab olema maksimaalne info inimese vajadustest,“ ütleb Kullang.
Südamekodud AS nõukogu esimees Martin Kukk toonitab, et pikaajalise hoolduse valdkond seisab lähikümnenditel tervikuna suure väljakutse ees – rahvastikuprognoosi kohaselt on vane-
maealine elanikkond Eestis kasvutrendis ning ühes sellega suureneb jõudsalt nende inimeste arv, kes enam oma igapäevatoimetustega iseseisvalt või lähedaste toel hakkama ei saa.
„Viimase kümne aasta jooksul on Eestisse tekkinud juurde uusi eakatekodusid, on kehtestatud teenusepakkujatele kvaliteedinõudeid, sealjuures kvalifikatsiooninõudeid hooldustöötajatele. Kahtlemata on pakutavad võimalused olulisel määral paranenud, aga kindlasti saab veel paremini. Olulisi muutusi on valdkonda toomas 1. juulist jõustuv hooldereform, mille eesmärk on parendada eakatekodude kättesaadavust ja suurendada Eestis pakutavate võimaluste kvaliteeti. Eakatekodude kvaliteeti aitab parandada ja ühtlustada valdkonda tulev täiendav rahaline ressurss, mis võimaldab teenuse osutajatel täiendavat tööjõudu palgata ning kiiremas tempos hooldajate töötasusid tõsta. Hooldereformi raames on vajalik kehtestada ühtsed teenuse osutamise standardid ühes hooldustöötajate miinimumarvu määramisega, mis varasemalt valdkonnas puudu-
FLEXICURi liigesetablettide toimeaineks on kurkumiin. Kurkumiinil on kiire toime. Juba nädalase kasutamise järel tundsid kurkumiiniekstrakti tablette kasutanud patsiendid liigeste elastsuse paranemist ja valu kadumist. Pikemaajalisel kasutamisel täheldas 85% patsientidest oma elukvaliteedi märgatavat tõusu ja tundis ennast füüsiliselt aktiivse ja sportlikumana.
Flexicuri tabletid sisaldavad standardiseeritud kurkumiiniekstrakti, mis on eraldatud looduslikust kurkumist.
Kuuri algul võetakse 3 tabletti päevas.
Pärast liigeste valulikkuse kadumist võib toimet säilitava annusena jätkata
1 tabletiga päevas.
1 tablett sisaldab 32,65 spetsiaalset CURCUMIN OR 100© ekstrakti.
sid. Aga pikemas perspektiivis on meil Eestis puudu tuhandeid hooldajaid ning selles osas peame otsima lahendust ka väljastpoolt Eestit, nii nagu teeb seda enamik arenenud riike,“ ütleb Kukk ja räägib enda juhitud hooldekodust, mis on kuue tegevusaastaga kasvanud oma kümne hoolivat teenindust ja kodust miljööd pakkuva majaga Eesti suurimaks eakatekodude grupiks. „Südamekodudes on õhkkond, mis loob kindlustunnet ja turvalisust. Meie töötajad annavad iga päev endast parima, et elanikud tunneksid end hästi ja turvaliselt. Südamekodudes on koolitatud hoolduspersonali ööpäevaringne kohalolu ning tervisealast nõustamist korraldavad meditsiiniharidusega õed,“ sõnab Kukk.
Kukk lisab, et kui eakas vajab ööpäevaringset hoolitsust, tuleb pöörduda eelistatuima eakatekodu või kohaliku omavalitsuse poole. „Pikaks ajaks eakatekodusse tulekul on eakale parima toe pakkumiseks eelnevalt tarvis koostöös perearsti ning kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga hinnata tema terviseseisund ning teha kindlaks ravi- või hooldusplaan, mille põhjal selgub eaka hooldusvajadus. Seejärel on võimalik otsustada, milline eakatekodu on sobivaim.“
Hooldekodul ja hooldekodul on vahe
Hooldekodud erinevad üksteisest nii sisemise olukorra kui ka ümbruskonnaga seotud võimaluste poolest. Imastu hooldekodus leidub eakatele erinevaid tegevusi alates hommikuvõimlemisest kuni muusikalise juhendaja tundideni. Samuti toob Kullang välja, et Imastu hooldekodu juurde kuulub suur pargiala, kus on rohkelt vabadust liikuda. Samuti on võimalik osaleda heakorratöödel ja aiamaal taimi kasvatada. Linnas asuvate hooldekodude puhul on see võimalus reeglina väiksem. Samuti tuleb arvestada, et kui soovitakse oma lähedasele kahese toa asemel rohkem privaatsust, tuleb selle eest ka rohkem maksta. 95% eakatest elab hooldekodus püsivalt, samuti kasutavad paljud võimalust oma eakas lähedane tuua hool-
dekodusse näiteks puhkuseajaks või suveks.
„Eakatekodude võimalused on erinevad, aga Südamekodudesse on lisaks 24/7 elamisele võimalik tulla ka ajutiselt näiteks talveperioodiks, kui eakas ei tule koduste toimetustega enam toime või kui lähedased lähevad reisile,“ ütleb Martin Kukk ja lisab, et eakatekodu keskmine päevarutiin sisaldab kõike seda, mida eakad ka igapäevaelus oma kodudes teevad – alustades regulaarsetest söögikordadest ja suhtlemisest ning lõpetades meelistegevustega või televiisori vaatamisega. Lisaks pakutakse võimalusi ja abi nii hügieenitoiminguteks kui ka kehaliseks aktiivsuseks. Päevad sisaldavad ka vaimutoitu ja meelelahutust, kui esinema tuleb ansambel või teatritrupp.
„Hooldekodus elavatele eakatele on äärmiselt oluline, et säiliks suhtlus lähedastega. Seda vajab nii vanainimene, kellele on tähtis teadmine, et teda ei ole unustatud ega lihtsalt eest ära viidud, kui ka lähedane, kellele isiklik kohtumine annab meelerahu. Kohtumise olulisus ei väljendu kaasa toodud kingitustes või toiduabis, vaid eelkõige selleks pühendatud ajas – vähemalt pool tundi või tund, et jõuaks rahulikult suhelda,“ ütleb Kullang.
Ka Kukk rõhutab, et nii eakatekodusse sisseelamiseks kui ka sujuvaks edasiseks eluks on väga oluline avatud suhtlus ja koostöö lähedastega. „Lähedased on eakatekodusse alati väga oodatud oma pereliikmega aega veetma ning uurima hooldustöötajatelt tema käekäigu järele.“ Kukk täpsustab, et käesoleva aasta märtsi lõpu seisuga on Eestis 11 275 eakatekodu kohta, kuid elanikkonna vananemise ja hooldusreformi tõttu suureneb huvi pikaajalise hooldusteenuse vastu ning täna on raske hinnata, kui paljud eakad tulevikus eakatekodus kohta vajavad. „Üks võimalus on kodus pakutavate teenuste tempokas arendamine, sest see võiks võimaluse korral olla eelistatuim variant vanaduspõlve veetmiseks, kuna mitmesugused koduhooldusteenused võimaldavad eakal kodus harjumuspärase elu jätkamise kõrval minimeerida edasist hooldusteenuse vajadust eakatekodus.“
Hooldusvajadusest olenemata on inimeste esmane valik elada endale tuttavas ja turvalises keskkonnas – kodus. Väga suure hooldusvajadusega inimestele on aga sageli möödapääsmatu, et vaja on ööpäevaringset üldhooldusteenust ehk hooldekodu. Seega on kvaliteetse ja inimese tegelikule vajadusele vastava abi kättesaadavus väga tähtis. Sellele vaatamata on Eesti seni rahastanud pikaajalist hooldust kaks korda vähem kui teised meiega samal arengutasemel olevad riigid. Riigikogule saadetud eelnõu kohaselt 1. juulist 2023 jõustuv hooldereform tähendab, et riik tuleb hoolduse eest maksmisel appi. Seda võib pidada üheks viimaste aastakümnete suurimaks, oodatuimaks ja vajalikemaks reformiks sotsiaalvaldkonnas.
Kui seni on inimese katta olnud 100 protsenti hooldekodu kohatasust, siis alates 1. juulist 2023 jaguneb kohamaksumus sõltuvalt inimese hooldusvajaduse ulatusest kohaliku omavalitsuse ja teenust vajava inimese vahel.
Allikas: sotsiaalministeerium
APTEEKIDES, SELVERITES, terviseportaalis www.tervis24.ee ja TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn
Pakume taimekasvatusega tegelejatele parimat looduslikku väetist - biohuumust. Meie tooted on valmistatud 100% looduslikust materjalist ning on saadaval nii tahkel kui ka vedelal kujul.
MUST PÄSSIKU TÕMMISNATURAALSELT ELUS!
Lahemaa pärimuskojamusta pässiku tõmmis on puhas ja valmistatud vaid vee baasil.
Müügil paljudes looduskauplustes üle Eesti.
Võta meiega ühendust! 5566 1535 | passik@passik.ee
www.passik.ee
Kui mälu, nägemine, tervis või liikumine pole teatud vanuses enam nagu enne, tõttavad appi nutikad seadmed. Neid ei tasu karta – see on loomulik, et vananedes vajavad paljud eakad tugisüsteemi perekonna, hooldaja või nutikalt lahendatud kodu näol.
MIRELL TRUSS
Meie elu muudavad turvalisemaks, mugavamaks ja sotsiaalsemaks nii erinevad andurid, diskreetsed kaamerad kui ka häälkäivitatavad kõlarid ja kaugjuhtimispuldid. Suitsu-, vingu- ja gaasiandurid peavad olema olemas ohutuse seisukohalt igas kodus, samuti on mõistlik kasutada valgustusandureid pimedate koridoride ja väljapääsude valgustamiseks, et vältida pimedas kukkumist või majas ringi liigeldes suuna kaotamist. Koduvalvekaamerad on aga heaks abimeheks, et eakas näiteks näeks toas olevalt ekraanilt, kes uksekella helistab või käis ukse taga kobistamas, kui perenaine parasjagu lõunaund tegi. Samuti on abiks
nutilukk, sest kõik unustavad aeg-ajalt ukse lukustada. Nutikad lukud muudavad aga uste oleku kontrollimise lihtsaks ning vajadusel saab neid lukustada või avada kaugjuhtimisega. Selline variant on väga hea lahendus, kui muretsete hulkuma kippuva lähedase pärast või tahate olla kindel, et tema uks sai ööseks ikka kindlasti korralikult lukku. Kui tehnika seadistamine ning juhtimine tundub vanematele inimestele keeruline, saab kasutada taimerit, mis hoolitseb selle eest, et küte, ventilatsioon ja välisvalgustus oleksid õigel kellaajal sisse või välja lülitatud. See on oluline ka igapäevaste kommunaalku-
lude kokkuhoiul, eriti tänases keerukas majandusolukorras, kus energia- ja küttehinnad on teinud suure tõusu ning pensionäride pisikesest sissetulekust ei pruugi kõige jaoks piisata. Enamikku nutiseadmeid on lihtne seadistada ja juhtida nutitelefoni või tahvelarvuti kaudu, mis saadavad seadmete kohta vastavaid märguandeid ning pakuvad samas kaugjuhtimise võimalust. Läbimõeldult kokkupandud süsteem võimaldab teil jälgida ja aidata lähedast vastavalt vajadusele kas hädaolukordades või igapäevaselt. Näiteks, kui teile teeb muret, kas teie üksi elav vanem sugulane kuuleb hoone suitsuanduri häiret, võiks see olla ühendatud nutitelefoni kaudu naabrite, sõprade, pere või hooldajatega, kes saaksid ohu korral hoiatuse ja võiksid appi tõtata.
Toredaks lahenduseks on ekraanid, mis muudavad ühenduse pidamise eaka sugulasega oluliselt lihtsamaks ja personaalsemaks kui tavaline telefonikõne. Ekraanilt näete, kui-
das on olukord tema kodus, ning samas on ka vanainimesel palju rõõmu, kui saab näha oma lapsi ja lapselapsi kasvõi telepildi vahendusel. Selleks tuleb soetada seadmed, mis loovad ühenduse koduse internetivõrguga, võimaldades teha video- ja häälkõnesid. Samuti pakuvad sellised netipõhised ekraanid ka muud meelelahutust, näiteks ligipääsu ilmateatele ja uudistele.
Hädaabisüsteem annab õigel hetkel alarmi
Kui räägime eakate tervisest, siis on ka selle seisundi mõõtmiseks loodud erinevaid lahendusi. Näiteks võib käele asetatav nutikell pakkuda lisaks pulsilugemisele ja võimalusele kella abil omastega ühendust võtta ka muid vajalikke võimalusi, nagu valveseire või automaatsete kukkumisteadete edastamine. Nutikell jagab meditsiinitöötajatega olulist teavet haigusataki puhul, andes infot, mis täpselt enne atakki juhtus, milline oli inimese pulss ning füüsiline aktiivsus.
Nutikell võib aga edukalt olla tervisekontrolli kõrval ka treeningujälgija või sammulugeja ehk aidata jälgida igasugust füüsilist tegevust ja anda eakale iga päev realistliku eesmärgi, mis aitab tal püsida nii kehaliselt kui ka vaimselt kauem tervena. Treening parandab inimese tasakaalu ja painduvust ning annab tugevust ja sitkust – seda
kõike on vananeval kehal väga vaja. Seadmed jälgivad kogu füüsilist aktiivsust majapidamistöödest pikkade jalutuskäikudeni ning annavad kasutajale teada, kas tema päevaeesmärk on saavutatud. Ka kõige pisemad füüsilised eesmärgid on igaühele kasuks. Nutiseadmeid ei tasu karta, need on mõeldud meie elu lihtsustamiseks!
Stress kasvab üle pea? Oled sportlik ja liikuv?
Inimese kehas leidub magneesiumi kõige rohkem südameja skeletilihastes ning maksas ja neerudes. Vähesel määral magneesiumi kannab endas ka vereplasma, kus see on pidevas ringluses ning kehale kiiresti kättesaadav. Magneesium on ehituskiviks rohkem kui 300 ensüümile, mis on vajalikud valkude ja süsivesikute metabolismiks. Lisaks mängib see mineraalaine tähtsat rolli hammaste ja luude normaalses funktsioneerimises.
Zechstein Inside’i tooted on looduslik ja puhas magneesiumiallikas tervele kehale!
Toodetes sisalduv magneesiumkloriid (looduslik sool) pärineb 250 miljonit aastat tagasi eksisteerinud Zechsteini merest, mis praegu asub umbes 1600 m sügavusel. See iidne meri laiub Põhja-Inglismaalt Venemaani, kuid kõige kõrgemas kontsentratsioonis ja puhtaimana on magneesiumkloriid säilinud Hollandi all, kus toodetakse ka nimetatud sarja.
Tootesarja kuuluvad:
• magneesiumiõli ja -geel nahale määrimiseks
• magneesiumihelbed jala- ja kehavannide tegemiseks
Magneesiumigeel ja -õli sobivad otse pinges olevatele või valutavatele piirkondadele kandmiseks. Sobivad suurepäraselt pärast treeninguid lihastele määrimiseks.
Eakate üksildus on kogu maailmas järjest suuremaks probleemiks. Kõigil eakatel ei pruugi olla lapsi või lapselapsi, kellega vestelda või muudmoodi ühiselt aega veeta. Sõprade ja sõbrannade ring võib kõrges eas olla võrdlemisi väike. Siin tulevadki mängu eakatega suhtlevad noored jututajad.
„Kõik algas minu ja õe nüüdseks lahkunud vanavanematest, kelle tervis elu lõpuaastatel kiirelt halvenes. Sellega koos kasvas ka isoleeritus ja enda üksildasena tundmise aeg,“ meenutab Katre Liiv. Ta räägib, et mõlemal oli laste ja lastelaste näol toetav võrgustik olemas. Nad olid valmis vajadusel kohe reageerima, kuid oli selge, et sellest jääb väheseks. „Meile endile oleks vaja olnud tuge ning vanaemale ja vanaisale vaheldust,“ ütleb ta. „Olgu siis kodus või hiljem juba eakatekodus.” Idee noortest jututajatest sündiski Katre, tema õe Mari-Liisi ja viimase töökaaslase Anu ühise pingutusena.
Järgmiseks sammuks Jututaja loomisel võib ilmselt pidada Mari-Liisi juhuslikku kohtumist Norra samalaadse sotsiaalse ettevõtte Generasjon M eestvedajaga. Tekkis küsimus, miks
ei võiks sama lahendus Eestis toimida. Noori ja eakaid kokku viiv MTÜ Jututaja saigi teoks.
Miks sellist asja üldse vaja on?
Kui uskuda eakaid, kes meie jututajatega jutu peale on saanud, siis paremat asja kui jututamine ei ole peaaegu olemaski. On imestatud, et kuidas te küll sellise asja peale tulite, sellest just ongi puudus olnud. Eakad tahavad väga noortega suhelda ja ühiselt aega veeta. Meie kogemus ütleb, et sama kehtib ka vastupidiselt – on terve hulk noori, kes naudivad eakate seltsi. See rikastab nende maailma samamoodi, nagu nemad rikastavad eakate oma. Jututamine on eakale kui värske sõõm õhku – uued mõtted ja emotsioonid, mille järel on elurõõmu nivoo kohe tükiks ajaks uutes kõrgustes ja ootusärevus järgmise koh-
tumise ees. Samasuguseid emotsioone saavad ka jututajad, sest need on hoopis teised jutud ja lood kui need, mida igapäevaselt eakaaslastega aetakse.
Missugustest noortest saavad jututajad?
Igast noorest võib saada jututaja. Meie jututajaid võib iseloomustada näiteks tahtega head teha, neil on väga hea kuulamisoskus, vastutustunne ja uudishimu. Meie kodulehelt saab saata kandideerimissoovi. Iga kandidaadiga teeme jutuajamise, kus saame mõlemad kohe selgeks, kas me klapime. Järg-
nevad koolitused ja „põllule” minek.
Kus ja kuidas jututajate ja eakate kohtumised toimuvad?
Pakume individuaalseid ja grupikohtumisi. Individuaalsed kohtumised toimuvad üldiselt eaka juures kodus ja grupikohtumised puudutavad eeskätt hooldekodusid. Koroona tõi endaga kaasa telefonijututamised ja võimaluse pakkuda seltsi telefoni teel üle Eesti. Meie prioriteet on vahetud kohtumised, sest hoopis teine tera on kohtuda inimestega silmast silma kui rääkida telefoni teel.
Mida siis tehakse, kui jututajad ja eakad kokku saavad?
See loetelu on mingis mõttes lõputu. Kui Jututaja alles loo-
nud olime, arutasime kolmekesi omavahel samuti, et milliseid tegevusi noor ja vana koos teevad. Leppisime kokku, et Jututaja kuvand tuleb positiivne ja rõõmus ning meie eakad ja noored võivad koos kasvõi kuule lennata. See tähendab, et nad teevad ühiselt seda, mis neile mõlemale rõõmu pakub – mängivad kaarte, lobisevad, jalutavad või midagi muud toredat. Meie kodulehelt leiab uudiste rubriigist toredaid lugusid kokkusaamistest.
Kui tugev või habras on noorte ja eakate vahel loodud liit? Oleme teadvustanud, et näiteks olukord, kus noor peab mingil põhjusel jututamise katki jätma, võib eakale emotsionaalselt raske olla.
Seepärast on meil noortega kokkulepe, et katkijätmisest tuleb meile võimalikult aegsasti teada anda, et saaksime tegeleda selle olukorraga nii, et keegi end halvasti ei tunneks. Jututamine on meil näiteks katki jäänud ja eakas uue toreda jututaja seltsiks saanud seetõttu, et noor läks aega teenima. Erinevaid olukordi võib elus ette tulla. Eakad on ülitänulikud, et jututajad on olemas.
PAKETTI KUULUB:
• arsti vastuvõtt
• kaks raviprotseduuri päevas
• hubane majutus
• kolm maitsvat söögikorda päevas
• sauna- ja basseinipargi külastus
* Hind kehti b Eesti pensionitunnistuse esitamisel. Paketti on võimalik võtta minimaalselt viis ööpäeva.
On neid, kes arvavad, et vaimse tervise probleemid lähevad ise üle. Seda arvates teevad nad endale karuteene. Mõnikord aga polegi vaja psühholoogi juurde minna, abi võib saada ka vaimse tervise õelt. Ülemiste
Tervisemaja vaimse tervise õde Liisa Johanson selgitab, kuidas tunda ära, et aeg on spetsialisti poole pöörduda.
TEELE TEDER
„Vaimse tervise õe amet on viimastel aastatel kogunud populaarsust, sest sellise spetsialisti järele on suur vajadus. Vaimse tervise õde on erioskuste ja -teadmistega spetsialist, kelle pädevuses on terviseseisundi hindamine ja terviseriskide analüüsimine, patsiendi ja tema lähedaste nõustamine ning nende igapäevaelu toimetuleku edendamine psüühikahäirepõhiselt,“ selgitab Liisa.
Viimasel ajal on vaimse tervise mured näitamas kasvutrendi. „Tihtipeale ütleb inimene minu poole pöördudes, et ta tunneb ennast halvasti, et tal on pidev hirm või nutusus, aga ta ei saa aru, mis temaga toimub,“ kommenteerib Liisa ning lisab, et ka palju unehäiretega inimesi pöördub tema poole, samuti on suur hulk pöördujaid, kellel endal pole vaimse tervise probleeme,
kuid kes on mures mõne lähedase pärast. Vastuvõtul õpetab Liisa sageli hingamistehnikaid, annab personaalseid toitumis- ja liikumissoovitusi ning vajadusel suunab kohtuma psühholoogi või psühhiaatriga. „Inimestel ei ole tihti oskust õigesti hingata, mis tundub kohati isegi üllatav. Hingamisel võiks jälgida, et ei tõuseks ainult rindkere ja õlad, vaid liiguks ka kõht,
(R, L) 60 € ühele ööpäevas* Juunist augustini
hind 60 € (P–N)
(R, L) 65 € ühele ööpäevas*
(P–N)
Istu sirge seljaga, hoia pea püsti ja õlad vabad.
Pane üks käsi rinnale ja teine alakõhule. Hinga sügavalt sisse ja jälgi, kumb käsi liigub rohkem.
Kui liigub ülemine ehk rinnal olev käsi, siis on hingamine pinnapealne. Nii täidame kopsust vaid 20%. Hingamine on õige, kui rohkem liigub alumine, kõhul paiknev käsi.
Kui elamise kergus kaob ära, siis on see kindlasti üks märke.
selg ja küljed.“ Lisaks on ta leidnud, et palju abi võib olla joogast ja seda nii eakatel, noortel kui ka täiskasvanutel. „Jooga on hea võimalus end välja lülitada. Võtta endale 60 minutit, hingata ja liikuda. Ma ise armastan tempokamat ja liikuvamat stiili, nagu Vinyasa jooga. Siis on pärast ka selline „trenni“ tunne käes. Ja samas kõik asenditesse liiku-
mised toimuvad läbi hingamise, mida ma alati tunnis ka juhendan.“ Liisa sõnul tuleks neil, kellel on vaimse tervisega muresid, ennast analüüsida. On märke, mille ilmnemisel ei tohiks enam oodata, vaid tuleks broneerida aeg spetsialisti vastuvõtule. „Märgid, mis viitavad sellele, et vaimse tervise probleemidega on viimane aeg spetsialisti poo-
Võtame vastu uusi kliente vastremonditud hoonesse. Kohad avatakse alates 1. juulist 2023.
Meil on mitmekesised võimalused elamiseks ühe - ja kahekohalistes tubades
le pöörduda, on näiteks tunne, et sa ei saa hingata, või hirm surma ees. Keskendumisraskused, palju mõtteid peas, ärrituvus, pidev kurvameelsus, nutusus, raskused uinumisel, liigvarajane ärkamine, pidevad öised ärkamised. Enesesüüdistusmõtted.
Märgiks on ka tunne, et liht salt ei jaksa enam inimestega suhelda ega enda eest hoolt kanda. Kui elamise kergus
Osutame väga head, nüüdisaegset hooldusteen kõikide raskusastmetega klientidele.
kaob ära, siis on see kindlasti üks märke.“ Liisa ütleb, et on näinud ka väga sügavas depressioonis inimesi, kes ei räägigi enam oma lähedastega ega ole motiveeritud mitte millekski. „Selline seisund tekibki siis, kui lastakse olukor-
Looduslikud rahustid Kaltsium ja magneesium on looduslikud rahustid. Need lõdvestavad nii närvi- kui ka lihasrakke. Nende mineraalainete puudusel võib esineda närvilisust, ärrituvust ja agressiivsust. Magneesiumi puudust seostatakse ka depressiooniga. On toitumisspetsialiste, kelle arvates on meie igapäevastes toitudes äärmiselt vähe magneesiumi. Rohelised lehtköögiviljad on magneesiumirikkad, samuti on magneesiumi pähklites ja seemnetes ning täisteraviljas. Kaltsiumiallikateks sobivad hästi mõõdukas koguses piimatooted, aga ka kala, lehtkapsas, spinat ja seesamiseemned.
Kohvi kogused Kanadas tehtud uuringus osalesid neli meest ja kaks naist, kõigil üldine ärevushäire või paanikahood. Kohvi tarbisid nad 1,5–3,5 tassitäit päevas. Kohvi vältimine ühe nädala jooksul parandas enesetunnet sedavõrd, et kõik olid vabatahtlikult nõus jätkama. Edasised vaatlused 6–18 kuu möödudes näitasid, et viis patsienti kuuest olid sümptomitest täielikult vabanenud, kuues sai aga sümptomitest lahti väga väikeste ravimidooside (vaalium) abil. Kellel on kalduvus stressile ja ärevusele, võiks oma kohvikogused kriitilise pilguga üle vaadata.
Väga oluline – valk
Valgu ehk aminohapete puudus toidus võib vaimset tervist silmas pidades põhjustada depressiooni, motivatsioonipuudust, võimetust lõdvestuda, halba mälu ja keskendumisraskusi. Aminohapet trüptofaani (üks 20 asendamatust aminohappest) peetakse tõhusaks antidepressandiks, see aitab organismil toota närvivahendusainet serotoniini. Seda on suudetud tõestada ka mitmete uuringutega. Näiteks viidi 1997. aastal Suurbritannias läbi uuring, mille käigus eemaldati katsealuste toidust trüptofaan: juba kaheksa tunni jooksul hakkas enamik neist tundma end depressiivsemalt. Kui katsealuste teadmata trüptofaan toidule uuesti lisati, nende meeleolu paranes. Türosiin parandab nii vaimset kui ka füüsilist toimetulekut, aidates toota neerupealise hormoone aadrenaliini ja noradrenaliini ning kilpnäärmehormoone –näiteks parandas Kanadas läbi viidud uuringus türosiini manustamine külma või intensiivse füüsilise pingutuse puhul nii sõdurite vaimset kui ka füüsilist vastupidavust. Seega osta muna, kala, liha ja piima või kombineeri omavahel kaun- ja teravilju, sest on väga oluline saada toidust piisavalt valku.
E–R 9–17
L 10–13
Liivalaia 32
Tallinn 10118 Tel 5300 8056
PA K E T I S S I S A L D U T E EN U S E D:
• M a j u t u s
To i t l u s t u s k o l m k o rd a p ä
õ h t u o o d e
Ö ö p ä e v a r i n gn e h o o l d u s
• Võ i m a l u s te l o o m i n e, e t teg
h o b i d e j a h u v i a l a d e g a
• K o h a p e a l n e m e d i t s i i n i l i n te e n i n d u s
• H o o l d u s v a h e n d i d j a m a t
• Ku u t a s u s i s a l d a b r av i me i e u ro ee s t k u u s
Kooli tn 10, Tõr va vald, Valgamaa Info tel +372 766 9761 tööpäevadel 8-16 • info@helmepansionaa
Abivahendite müük ja laenutus riiklikult soodustatud tingimustel!
Ortopeediliste tugisidemete müük Haigekassa hüvitisega!
LYL love your life ® pakub laia valikut kvaliteetseid toidulisandeid ja tervisega seotud tooteid, mis on mõeldud iga inimese igapäevase toitainevajaduse rahuldamiseks.
Biotic probiootikumid – kaitsevad iga päev Sinu soolestiku tervist.
ImmunUP – sünergiline kompleks taimeekstraktidest, mille tervendavat mõju on tuntud sajandeid.
KÕIK TOIDULISANDID ON 100% LOODUSLIKUDSunD3 2000IU – teaduslikult tõestatud tõhusus – tõsta oma D-vitamiini taset kuu ajaga 132%. KOODIGA MAALEHT TRANSPORT TASUTA 8.-28.05 (üle 20 € ostu puhul) Küsi pakkumist info@lyl.ee või helista tel 506 1357