Kas oled tüdinud sellest, et pead suvel loendamatuid tunde kuuma päikese all rasket muruniidukit ringi lükkama? Kas oled otsinud tõhusat viisi oma muru hooldamiseks, mis jätaks sulle rohkem vaba aega, aga ei ole tahtnud selle peale tervet varandust kulutada? Tundub, et sa vajad niidurobot.ee robotmuruniidukit!
Miks valida robotmuruniiduk?
Säästab aega ja vaeva Üks suurimaid eeliseid robotniiduki kasutamisel on aja- ja töömahu kokkuhoid. Selle asemel et nädalavahetustel rasket muruniidukit aias ringi lükata, saad istuda ja lõõgastuda, samal ajal kui robotniiduk teeb sinu eest tööd.
Eriti suvekuudel, kui muru kasvab kiiresti, võib ilusa muru hooldamine olla aeganõudev ja töömahukas ülesanne. Me kõik teame, et aed näeb kõige parem välja pärast niitmist, kuid tervet suve muruniitmise peale ju ka kulutada ei tahaks. Robotniiduki sisseseadmisel aga ei tekigi sellist hetke, kus muru on lii-
ga pikaks kasvanud, sest robot hoolitseb ise pidevalt selle eest, et muru oleks täpselt nii kõrge, nagu on masinal seadistatud (2,5–5,5 cm). Nii võid rahuliku südamega nädala sees linnas tööd teha ega pea pärast seda tervet nädalavahetust niitmisele kulutama.
Robotniidukit saab ajaliselt programmeerida nii, et see alustab tööd soovitud kellaajal ja teeb seda nii kaua, kui kasutaja ette näeb. Töö aeg sõltub muruplatsi suurusest, kuju keerukusest ja muru kasvamise intensiivsusest. Selle tulemusel püsib muru terve suve ilus ja hooldatud, ilma et peaksid ise selle jaoks sõrmegi liigutama. See tähendab, et sulle jääb rohkem aega olla koos perega, tegeleda
ga pikkadeks töötundideks päevas tööle, siis on ka tema eluiga lühem. Kui selgub, et pind on ühe masina jaoks liiga suur, oleks hea soetada kaks või rohkem robotit. Paljudes majapidamistes teevadki aias sõbralikku koostööd mitu robotit.
Edasi tuleb vaadata, kui keeruline on niidetav ala. Kas see on näiteks lihtne ristkülik või hoopis keerulisema kujuga ning kui palju on niidetava ala sees takistusi. Keskmise keerukusega aia puhul arvesta 30% suurema pindalaga, keeruka ja mitmest osast koosneva aia puhul aga 50% suurema pindalaga. Ei ole olemas aeda, kus niidurobot abiks ei saaks olla.
Tihti küsitakse ka, kas robot jääb hätta kohtades, kus maapind ei ole peegelsile. Üldiselt on nii, et kus on varasemalt niitnud tavaniiduk, sinna sobib ka robotniiduk. Takistuseks võivad kujuneda küll järsud augud, mis vajaksid mullaga tasandamist. Pinna sujuv lainetus on aga tavapärane. Kust leida taskukohaseid niiduroboteid?
oma hobidega või lihtsalt nautida ilusaid ilmasid.
Sõbralik keskkonna ja rahakoti suhtes
Samuti mõjuvad robotniidukid hästi keskkonnale ja rahakotile, sest ei paiska töö käigus õhku kahjulikke heitgaase ning vajavad minimaalset hooldust, mis tähendab pikemas perspektiivis vähem kulutusi. Niidurobot.ee pakutavad LandSharki robotniidukid töötavad laetavatel akudel ega tekita heitgaase, mistõttu on need tavapärasest puhtamad ja rohelisemad muruhooldusvahendid. See tähendab, et saad nautida ilusat muru ilma keskkonda kahjustamata. Elektrienergiat tarvitavad robotniidukid seejuures üllatavalt vähe: mõnetunnise aku laadimise ajal sama palju kui tavaline hõõglamp ja ülejäänud päeva nagu LED-lamp. Väga tähtsaks eeliseks on ka see, et robotniidukid töötavad oluliselt vaiksemalt kui traditsioonilised niidukid, mis teevad üsna kõva lärmi.
Ilusam muru
Robotniiduk ei hoia muru mitte ainult terve suve laitmatuna, vaid aitab kaasa ka lopsaka ja rohelise muru kasvamisele. Landsharki robotmuruniidukites kasutatav täiustatud tehnoloogia tagab, et muru lõigatakse täpselt ja ühtlaselt, mis soodustab muru kasvu. Nimelt niidavad traditsioonilised muruniidukid oma paksude lõiketeradega muruliblesid rebides, robotniidukid teevad sama asja aga üliteravate õhukeste lõiketeradega ja sooritavad seeläbi puhta lõike.
Robotmuruniiduk suudab muru lõigata ka palju madalamalt kui traditsioonilised muruniidukid ja teeb seda sagedamini, kui muruomanik ise teha jõuaks. Tänu sellele kasvab muru tihedamaks ja näeb parem välja. Robotniiduk tähendab ka seda, et kastmist on vähem. Muru, mis on pidevalt lühike ja millel ei lasta väga pikaks kasvada, hoiab paremini niiskust ega kuiva kõrvetava päikese käes nii kiiresti.
Pidevalt ringi sõitev masin tõrjub hästi ka mullamut-
Ettevõte Niidurobot OÜ on LandSharki muruniidukite ametlik esindaja Balti riikides. Meil on robotniidukite müügi, hoolduse ja paigalduse kogemus aastast 2018. Töökindlaid LandSharki niiduroboteid on arendatud ja toodetud alates 2007. aastast. Praegu on tootmises robotite seitsmes täiustatud, võimekaim ja kvaliteetseim põlvkond. Hiljuti sisenesime ka Läti ja Leedu turule, nii et õige pea vurisevad niidurobotid juba kõikjal Baltikumis!
te. Neile niiduki tasane surin ei meeldi ja pärast masina sissekolimist kolivad mutid ajapikku mujale.
Sobib igasse aeda Palju tekib küsimusi selle kohta, kas robotniiduk üldse sobib sellisesse aeda, nagu mul on. Arvatakse, et minu aed on liiga suur või liiga väike või äkki on mul aias liiga palju puid, põõsaid ja taimi. Tegelikult on aga iga aia jaoks olemas sobiv lahendus.
Selleks et enda aia jaoks sobivat niidukit leida, tasuks esmalt mõelda, kui suur on niidetava muru pind. See ei tohi kindlasti ületada masina soovituslikku pinda, sest vastasel juhul kannatab muru niitmiskvaliteet ning kui suunata masin lii-
Paljud meist on harjunud mõttega, et robotmuruniiduki eest peab välja käima üüratuid summasid. See on ka põhjus, miks paljud majapidamised, kuhu robotit hädasti vaja oleks, seda endale veel hankinud ei ole. Tegelikult saab ka teistmoodi. Niidurobot.ee on koht, kust kõik leivad endale taskukohase ja paraja robotmuruniiduki. Tuntud tootjate puhul maksad enamasti just selle kaubamärgi ja nime eest. See ei pea nii olema. Kiri ega logo masina peal ei tee niidukist head niidukit. Loeb ikka see, mis korpuse alla jääb. Ja niidurobotite korpuse alla jääb just see, mida üks tavaline majapidamine vajab. Suurim hinnaerinevus kipub olema just suurema võimusega masinate puhul, mis sobivad suurema pinna niitmiseks (2000–4000 m2). Seetõttu on Niidurobot OÜ klientideks tihti maapiirkondades elavad inimesed.
Niidurobot.ee on spetsialiseerunud taskukohaste robotniidukite müügile, hooldusele ja paigaldamisele. Kui otsid usaldusväärset ja vastupidavat robotniidukit, siis vaata lähemalt niidurobot.ee ja landshark.ee
Paljud amatööraednikud küsivad endalt, milline muruniitmisvahend valida, et saada täiuslik tulemus. Kas osta klassikaline muruniiduk või murutraktor? Või hoopis trimmer — kui jah, siis kas see peaks olema akutoitega või mitte? Äkki hankida hoopis robotniiduk, mis võtab niitmistöö täielikult enda peale, samal ajal kui ise saad aias mõnusalt aega veeta? Kõik need küsimused ja võimalused võivad algaja aiapidaja kiiresti segadusse ajada.
Sobiva muruniitmisvahendi valik sõltub eelkõige aia ja murukatte tüübist. Kas aed on suur või väike, kas muru on ühtlane või mitte ja viimaks – kas aia omanik on virk või laisk? Olgu, viimane oli nali, kuid loomulikult tahab iga inimene vaeva näha ainult nii palju, kui seda on tõesti vaja. Kui aed on väga suur, siis kes jõuaks seal terve päeva väikese muruniidukiga rahmeldada?
Muruniidukist murutraktorini
Klassikaline muruniiduk on parim valik, kui tegemist on väiksemapoolse muruplatsiga. Muruniiduki puhul on valida toitejuhtmega, bensiinimootoriga või akuga muruniidukite vahel. Mis on parim valik? Üha enam valivad aednikud akutoitega muruniidukeid, kuna need on kergemad ja vaiksemad. Tootjad
pakuvad väga erineva mootori tüübi ja võimsusega niidumasi naid, nii et tasub enne ostmist kindlasti põhjalikult spetsialisti ga nõu pidada.
Kui su väiksemapoolne mu ruplats on ebatasane ja pikitud peenrakeste ja muude „takis tustega“, siis on parim abimees niitmiseks trimmer. Täna päeval levinud akutrimmerid on väga vaiksed, kuid kuna trimmitamiil pöörleb suure kiirusega, on trimmerdamise ajal hädavajalik kanda kaitse prille ja tugevaid jalanõusid.
Kui niidetavad pinnad on suuremad, võiks oma abimeheks valida hoopis murutraktori. See muudab muruniitmise hoopis mugavamaks ja vähem füüsilist pingutust nõudvaks tegevuseks. Tegelikult saab murutraktorit muidu-
gi kasutada ka juhul, kui aed on väiksemapoolne, lihtsalt on oluline, et muru oleks enam-vähem sile ja aias ei oleks palju takistusi. Murutraktor on hea veel selle poolest, et seda saab kasutada ka muudeks otstarveteks kui muruniitmine, näiteks saab selle taha panna käru aias asjade vedamiseks ja talvel saab traktori ette paigaldada lumesaha.
Väike, aga tubli robotniiduk Viimastel aastatel on robotniidukid aina populaarsemaks muutunud. On selge, miks — robot teeb töö ära, sina istud ja naudid puhkust. Tänapäeval leiab sobiva robotniiduki juba igat tüüpi aiale, aga muidugi tuleb enne roboti soetamist oma vajadused hoolega selgeks teha, et valida oma aia jaoks sobivaim. Robotniidukite müüjad oskavad alati leida lahenduse, milline sobib kõige paremini sinu aia jaoks – ja loomulikult ei puuduta see ainult robotniidukeid, vaid kõiki muruniitmisvahendeid. Kõige parem soovitus algajale aiapidajale ongi teha oma aiast pildid või seda lihtsalt kirjeldada ning siis küsida spetsialistidelt nõu, milline masin oleks kõige optimaalsem lahendus.
Uurisime ka inimeselt, kellel on suur maa niita, millised muruniitmisvahendid tal kasutusel on ning millistest unistab.
Kaire Puumets-Sõber: Mul on maakodus kaks hektarit niitmist vajavat maad. Ühe hektari sellest niidab naabrimees oma suure traktoriga ja seda teist hektarit niidan ise erinevate vahenditega. Murutraktoriga niidan selle osa, kus on lihtsalt rohumaa — saan nii suure tüki maad kiiresti ära niita, käsiniidukiga läheks seal terve päev. Puude-põõsaste ja peenarde ümbrust niidan käsiniidukiga ja viimistlen trimmeriga, aga selle peale kulub üsna palju aega, seepärast unistan robotniidukist. Kuna mul on päris
suur aed ja see asub Lõuna-Eestis kallakute peal, siis oleks mul vaja ikka korralikku ja kvaliteetset robotniidukit, mis on väga kallis, nii et ma ei tea, kas raatsin seda osta. See, mida tõesti tahaksin, maksab 3000 eurot.
Jagatud töö
Robotniidukiga on eriti hea see, et ta tegutseb omaette — kui ise jõuad linnast nädalavahetuseks maale, tahaks ju terrassil ilusat muru vaadata, mitte kaks päeva niita. Jagaksime robotniidukiga töö ära. Maja ümbert, kus peab olema kõige parem kord, niidaks tema ja eemalt põõsaste vahelt niidaksin siis ise — ei jõua nii palju neid piirdeid ka panna, et robot kõik teeks. Lage rohumaa jääks endiselt murutraktori tööks.
Aed on koht, kus saab lõõgastuda, nautida loodust ning veeta meeldivaid hetki sõprade ja perega. Nii nagu kodus, on ka aias läbimõeldus ja detailid olulised, seetõttu tuleb rajatiste planeerimist alustada varakult.
Aiaehitiste valik on lai ning nende populaarsus kasvab üha. Lehtlad, varikatusega terrassid, väliköögid ja aiamajad on vaid mõned näited erinevatest rajatistest, mida saab oma aia funktsionaalsuse parandamiseks püstitada. Kuid enne ehitamist tuleb viia end kurssi seadustikuga ja vajaliku dokumentatsiooniga, sest omavalitsuste nõuded võivad erineda.
Igal ehitisel oma eesmärk
Lehtlad ja varikatusega terrassid pakuvad varju ja kaitset päikese eest ning sobivad piknikute ja koosviibimiste korraldamiseks.
Need kergrajatised ei vaja tavaliselt ehitusluba ja sobivad hästi aia esteetiliseks täienduseks.
Väliköögid võimaldavad mugavalt aias toitu valmistada, grillida ja nautida õues toidu valmistamist. Väliköögi rajami-
ne nõuab enamasti ehitusluba ning spetsialisti abi, kuid tulemus on väärt vaeva.
Aiamajad on suuremad rajatised, mis võivad olla kasulikud laste mängumajana või külla tulnud sugulaste majutamiseks. Aiamaja ehitamine nõuab ehitusluba ning tuleb tagada, et rajatis sobiks ümbritseva keskkonnaga.
Kus on asja õige koht?
Lisaks ehituslikele aspektidele tuleks aia kujundamisel arvestada ka aia funktsionaalsusega ning sellega, mida plaanite aias peale taimede hooldamise veel teha. Kui näiteks soovite seal kokata ja kaetud laua taga sõpradega pikki suveõhtuid veeta, siis võib olla vajalik rajada varjualune või väliköök. Kui soovite aga lastele mänguala, siis võiks kaaluda mängumaja, ronila või kiikede püstipanemist.
Enne ehitamist peate veenduma, et nendega seotud seaduslikud nõuded on täidetud. Erinevate omavalitsuste nõuded võivad olla erinevad, mistõttu on oluline tutvuda kohaliku seadustikuga. Samuti tuleb arvestada naabritega ning neilt vajadusel nõusolekut küsida. See aitab vältida tulevasi lahkarvamusi ja vaidlusi.
Tühjast-tähjast head asja ei saa
Ehitamisel tuleks valida sobivad ja vastupidavad materjalid, mis taluvad ilmastikku ning sobivad kokku muuga aias. Puit on üks populaarsemaid materjale, kuid võib kaaluda ka metalli, plastiku või betooni kasutamist sõltuvalt rajatise tüübist ja eesmärgist.
Enne ehitamist tuleb teha eeltööd ja võtta vastu läbimõeldud otsused ehitusmaterjalide ja -meetodite osas. Ehituse planeerimine ja ekspertide kaasamine tagab, et tulemus saab hea ning vastab kohalikele ehitusnormidele.
Allikad: Maaleht, Moodne Kodu, ehitusseadus
• Ehitustööd • Torutööd •
• Elementmajade paigaldamine •
• Renoveerimine
• Siseviimistlustööd •
Kontakt: Priit Kivi, tel 5628 5118 ja Keijo Mardisoo, tel 5341 2162 facebook.com/phbuilding.eu
Plussid ja miinused: ehitada saun ise või osta
Isegi pealtnäha lihtsa sauna ehitamiseks läheb vaja päris põhjalikke teadmisi. Nii soojusisolatsioonist, vee- ja niiskustõkkest kui ka ventilatsioonist.
Juhul kui ehitus- ja puidutöö on käpas, saab tõenäoliselt sauna püstitamisega ka ise hakkama. Abi tasub paluda elektri- ja pottsepatöödes.
Ja ikkagi läbi mõelda, kas ehitada ise või vaadata valmis sauna poole.
Ise ehitamine
+ Säästab raha – hoiab meistrite palkamise arvelt kokku.
+ Vabad käed. Saab kõik enda nägemuse ja soovide järgi teha.
+ Isetegemisrõõm.
– Teadmiste ja oskuste puudumisel on apsakad kerged tekkima. Ajapikku võivad välja kooruda suured ehitusvead ja nii võib isetegemisrõõm hiljem kalliks maksma minna.
– Meeletu ajakulu. Ehitus ehituseks – enne selle juurde asumist on vaja põhjalikku eeltööd.
Valmis saun
+ Säästab aega ja vaeva. Ise nullist ehitamine on ajaliselt paras väljakutse ning nõuab vastavaid tööriistu ja põhilisi puusepaoskusi.
+ Valmislahendust on lihtne kokku panna. Vajadusel saab sauna juba mõne tunniga, samal ajal kui omaenda sauna ehitamine võib võtta nädalaid.
– Tavaliselt on valmislahendus kulukam.
– Saab disainis ja lahenduses vähem kaasa rääkida. Iga lisaliigutuse eest tuleb juurde maksta.
Võta ühendust telefoni teel 5560 1008 trepiabi@trepiabi.ee
Eesti kodudes tekib igal aastal 300 kilogrammi jäätmeid inimese kohta. Sellest ligi kolmandiku moodustavad köögis ja toiduvalmistamisel tekkivad biojäätmed. Selle asemel et see väärtuslik kraam prügikasti visata, võiksime need hoopis uuele eluringile saata. Biojäätmete väärindamisest rääkisime NutriLoopi asutaja ja jäätmekonsultandi Markko Mälliga.
Miks võiks igas koduaias kompostikast olla?
Esiteks on see riigi ja kohaliku omavalitsuse seisukohalt oluline selleks, et täita kohustusi EL-i ees. Euroopa Liidu eesmärk on, et aastaks 2025 võetakse ringlusse 55% olmejäätmetest, ja ilma biojäätmeteta on seda võimatu saavutada, sest hetkel läheb Eestis ringlusse vaid umbes 30% olmejäätmetest.
Teiseks peaks see ju olema loomulik, et toidujäätmeid ei visata prügi sisse haisema, vaid neile luuakse väärtus. Liigiti kogudes anname biojäätmete-
le vaid potentsiaalse väärtuse. Selleks et neil ka tegelik väärtus oleks, tuleks nendega midagi teadlikult teha. Üks lihtsamaid ja kättesaadavamaid võimalusi selle väärtuse loomiseks ongi kompostimine. Siinkohal on aga oluline täpsustada, et lõppeesmärk ei peaks olema kompostimine ise, vaid komposti kasutamine mingil selgel eesmärgil.
Mis on suurim valearusaam kompostimise puhul?
Suurim valearusaam ongi kompostimine ise. Kompostimine ei ole lihtsalt solgiämbri tühjenda-
mine aianurgas olevasse hunnikusse. Kompostimine on teadlik tegevus eesmärgiga saada kvaliteetset komposti, mida saab kasutada mulla viljakuse tõstmiseks ja tervete taimede kasvatamiseks.
Komposti tegemist saab võrrelda koogi küpsetamisega, kus peab järgima kindlat retsepti, et saada hea lõpptulemus. Meeles tuleks pidada lihtsat tõde, et korralik kompostihunnik ei tohi kunagi haiseda. Selle vältimiseks on kõige olulisem jälgida, et materjal, mida kompostihunnikusse või kompostrisse pannakse, on õhuline, mitte hunnik haisvat plöga. Seepärast tuleb komposti hulka lisada piisavas koguses süsinikku (puulehed, paber jms). See aitab tagada õhulisust, et toota väärtuslikku komposti.
Kas eelistada poest ostetud kompostikasti või see endale ise ehitada?
Köögijäätmete jaoks oleks parim kuumkomposter, mis suudab kompostida aastaringselt. Samas
on kuumkomposter pigem kõrgema hinnaklassi toode ja põhimõtteliselt saab seda ka ise ehitada. Selleks et omaehitatud komposter ka aastaringselt toimiks, tuleks see kas soojustada või ehitada piisavalt suur, et see suudaks soojust talletada. Sellisel juhul peaks ka olema suuremas koguses puulehti või muud süsinikurikast materjali. Kuumkompostri suurim eelis on see, et see toodab komposti mõne kuuga. Tavaline komposter vajab aga paari aastat.
Kolm nõuannet edukaks kompostimiseks?
Õhulisus on võti! Õhulisust saab tekitada, kui lisame kompostrisse munareste, majapidamispaberit ja vajadusel veel kuivanud puulehti.
Osta või ehita soojustatud komposter, sest see toimib aastaringselt.
Kasuta omatoodetud kvaliteetset komposti regulaarselt toidu kasvatamiseks kas aias, kasvuhoones või aknalaual!
Mida kompostrisse panna?
Kõikvõimalikke taimseid jäätmeid aiast või köögist:
puulehti,
närtsinud lilli,
niidetud muru,
puu-, köögi- ja juurviljade jäätmeid,
tahkeid toidujäätmeid,
tee- ja kohvipuru koos filtritega,
pehmet ja niisket paberit,
purustatud munakoori,
papist munakarpe.
Mida kompostrisse kindlasti mitte panna?
Umbrohutõrjevahendeid ja muid mürgiseid aineid – mulla kaudu jõuavad inimesele kahjulikud kemikaalid ka toitu ning sinu organismi.
Kodukeemiat – seal leiduvad inimese organismile kahjulikud ained jõuavad mullas kasvavate taimede kaudu ka inimese organismi.
Ravimeid – mulla kaudu jõuavad ravimijäägid sinu ja su lähedaste organismi.
Grillahjusütt – see on immutatud mürgiste ainetega.
Tolmuimejakotte – seal leiduv prügi ei sobi kompostimiseks.
Plastikut – plastik ei lagune looduses korralikult ega ole kompostis tervisele hea, sest sisaldab palju erinevaid kemikaale.
Läikepaberil ajalehti ja ajakirju – need on immutatud erinevate kahjulike keemiliste ainetega.
Kompostikasti ära pane ka kummi, nahka, sigaretikonisid, klaasi. Allikas: kompostiljon.ee
Tegeleme betoonpõrandate ehituse ning sooja- ja heliisolatsiooni paigaldusega.
Thermowhite on vuukideta soojus- ja heliisolatsiooni- ning tasandusmaterjal.
Ideaalne lahendus suure hulga kommunikatsioonide puhul. Sobib nii põrandate, pööningute kui ka katuste soojustamiseks.
Estrichi betoonpõrandad – odavam lahendus tavabetoonile. Sobib kõikidele kattealustele pindadele – eramajad, kortermajad jne.
Päikesest elektrienergia tootmine ei ole vaid suurte investeeringutega rajatud, hektareid katvate jaamade pärusmaa. Tegelikult saab iga inimene, kellel on soov ise endale elektrit toota, jaama püsti panna. Loomulikult sõltub jaama suurus, võimsus ja tasuvusaeg sellest, kui palju raha on võimalik investeerida, selgitavad Taastuvenergia OÜ asutaja Urmas Urva ja ettevõtte juht Erik Tammesson.
„Laias laastus võib öelda, et 15-kilovatise päikeseelektrijaama saab püsti panna umbes 15 000 euro eest, mis teeb tuhat eurot kilovati kohta. Sellise jaama efektiivsus sõltub enamasti loomulikult asukohast ja sellest, kui palju sinna päikest paistab. Kuid kuna päike liigub päeva jooksul kaares üle taeva, siis saab leida lahenduse igale asukohale ja kaldele. Kui ehitada jaam enda tarbeks, et oma majapidamisele elektrit toota, on tegelikult kasu igast jaamast. Hommikul püütud päike keedab valmis kohvi ja paneb raadio mängima, õhtul püütud päike aga annab voolu pesumasina-
müüdaks sama päeva tariifi alusel riigile, sellest tulenev võit on aasta lõikes üsna märkimisväärne. Ja ka väike jaam saab elamise elektri poolest n-ö isemajandavaks muuta. Kõige väiksem jaam, mille Taastuvenergia OÜ on ehitanud, oli 1,5-kilovatine. Urva ütleb, et see jaam andis täpselt nii palju voolu, kui inimesel vaja oli, ja mahtus just nendesse tingimustesse, mis olemas olid – täpsemalt sai see pandud pisikese kuuri katusele, mis oli ka päikese suhtes ideaalne paigutus.
„Väga oluline on rõhutada, et meie Taastuvenergias kasutame oma jaamade ehitamiseks vaid
tulu toov investeering. Jah, mõnes kohas võib tasuvusaeg olla aasta-kaks-kolm pikem, kuid kolme aastakümne lõikes ei ole see kuigi oluline,“ lisab Tammesson.
Kodulehel taastuvenergia.ee on võimalik tutvuda jaama võimalike lahendustega, arvuta -
Ehitaja vali õigesti ÖKO Katused tehnikadirektor
Peeter Kärp aga tõmbab tähelepanu veel ühele olulisele detailile, mis paljudel paneele katusele planeerivatel inimestel meelest läheb või millele lihtsalt ei mõelda. Selleks on paneelide enda mõju katusele, selle materjalile ja vastupidavusele.
„Kui mujal maailmas paigaldavad päikesepaneele katustele katuseehitajad ehk inimesed,
vad seda enamasti elektrikud ja inimesed, kellel katusele tegelikult asja olla ei tohiks. Paneelid pannakse paika kiiruga ja seetõttu valesti, katus lõhutakse ära ning see ei täida enam oma peamist otstarvet, milleks on kaitsefunktsioon. Katuse eluiga lühendatakse sellise käitumisega kordades,“ lisab katuseekspert.
Niisiis … leidke lahendus, kus paneelid paneb katusele ini
Alates 16. maist 2023 kehtib hajatootjatele tagatisraha nõue, mille eesmärk on tagada tootmisvõimsuste senisest kiirem väljaehitamine. Tagatisraha maksmise nõue hakkab kehtima kõigi üle 15-kilovatise (kW) võimsusega tootmisseadmete liitmisel elektrivõrguga. Liitumistaotluse esitamise ajaks peab tootja maksma või muul viisil garanteerima võrguettevõttele tagatisraha 38 000 eurot megavoltampri kohta.
Näiteks:
kui 50 kW võimsusega päikesepargi omanik soovib väiketootjana võrguga liituda, peab ta tasuma 50kW x 38/kW = 1900 eurot tagatist. „Seadusemuudatus oli vajalik, et elektrivõrku saaks paremini planeerida ja vähendada nn fantoomliitumiste juhtumeid. Muudatus aitab tagada, et võrguressurss ei jää pikaks ajaks asjata broneerituks,“ selgitab MKM-i energiaturgude talituse juhataja Karin Maria Lehtmets.
Oled ostnud endale toreda maja või majaosa ja kõik tundub täiuslik hetkeni, mil astud õue ja avastad end olevat kui naabri peopesal. Või oled aias ja aiaga elanud juba aastaid, kuid endiselt ei ole naabri kompostiala sinu grilliala kõrvalt ära kolinud. Või tahaksid omaenda aeda veidi liigendada ja mõne vähem atraktiivse ala põhilisest vaateväljast ära kaotada?
Kuidas ja millega seda teha? Kui majas liigendavad ruume seinad, siis aias teevad sama hekid, müürid või muud vaheseinad ja sõrestikud.
Esimesed hekid või vaheseinad on lihtne paika panna. Need peaksid aia peamise elu ja olemise ala privaatseks, enda omaks muutma. Kõige aktiivsem elu käib terrassidel. Kaaludes läbi sellelt alalt avanevad vaated, saab ära märkida, mis kindlasti hekki või mingit piiret vajaksid. Kohe tuleks läbi mõelda piirde kõrgus, et tekiks turvaline oma aia tunne. Kõrgus peaks jääma mõistlikkuse piiridesse, et piire ei varjaks täielikult näiteks naabermaja teise või kolmanda korruse aknast avanevat vaadet.
Enamikus viimase paari aastakümne jooksul rajatud aedades on kasutatud esmase pri-
vaatsuse loomiseks elupuuhekki. Elupuu on küll piisavalt vähenõudlik ja kiire kasvuga puu ning annab aastaringse roheluse, kuid ei pruugi olla ainus võimalus. Aiaelu on aktiivne ajal, mil end väljas mugavalt tunneme — hilisemast kevadest sooja sügise lõpuni. Enne ja pärast seda on terrassil viibimise aeg üürike, nii et võib-olla ei pea hekk ilmtingimata igihaljastest põõsastest olema? Võid kasutada ka heitlehiseid põõsaid, mis on pidevas muutumises, pakuvad ehk õisi, erinevaid lehevärve või ka dekoratiivseid marju.
Enne heki rajamist on oluline määrata, kui kõrgeks hekil kasvada lased. Selle järgi tuleb põõsad valida. Suhteliselt madalat, näiteks 1–1,5-meetrist hekki ei ole mõtet kõrgest kontpuust rajada, sest kontpuu tahab pigem
Põnevama vabakujulise heki saad heitlehise õitsva või marju kandva põõsaga. Võid põõsa ette lisada rea rikkalikult õitsvaid püsikuid.
ja korralikud taimed. Ära unusta hekki — ka kõige madalamat — õigel ajal pügada! Korraliku heki saad algusest peale õige lõikamisega. Mõni vabavormiline hekk ei pruugi lõikamist vajada, kuid enamik põõsaid tahab aeg-ajalt hekikääre näha, et tugevaks ja tihedaks sirguda. Heki- ja põõsaalad eralda murust kindlasti piirdega. See peaks olema võimalikult lai metallist või puidust piire, mis jääb maa sisse. Nii on hiljem lihtne nii hekki kui ka muru hooldada. Kasta värskelt istutatud põõsaid esimesel hooajal hoolega. Ära unusta ka igal kevadel põõsaid väetada.
Piirdeheki puhul mõtle läbi
Kuhu peaks hekk tulema?
kahe-kolme meetri kõrguseks kasvada. Ta on küll kiirekasvuline, millest on esimesel ja teisel kasvuaastal rõõmu, kuid mida aastad edasi, seda rohkem ja tõsisemalt tuleb teda pügada. Mõned põõsad on jälle väga aeglase kasvuga, näiteks pöök või jugapuu. Kui sul jätkub kannatust sellise heki kasvamist oodata, siis hiljem on ta kindlasti piisavalt eriline, et välja paista.
Hekist rääkides tuleb esimesena silme ette pügatud, ühest taimesordist rajatud hekk, kuid võimalusi on palju rohkem. Segahekid annavad võimaluse kasutada kahte kuni kolme taime,
mis lisab hekile veidi iseloomu. Taimed võivad olla eri värvi või erineva suurusega lehtedega, miks mitte ka osaliselt igihaljad.
Pügatav hekk annab konkreetsuse ja piiritleb aeda rohkem kui vabakujuline hekk. Vabakujuline hekk aga annab pehmust ja lopsakust ning mõjub näiteks looduslikumas keskkonnas loomulikumalt. Samuti annab ta hea võimaluse lindudele ja väikestele loomadele seal end mõneks ajaks sisse seada.
Hekitaime suurus vali selle järgi, kui kiiret tulemust ootad. Kui soovid kohe tajutavat hekki, vali pigem võimalikult suured
Kõrrelised saavad hoo sisse suvel, mil neist moodustub mõnus roheline kardinataoline hekk.
Sügisel värvuvad nad beežidesse ja pruunidesse toonidesse ning püsivad vormis veel pikalt läbi talve. Sirged hekiread taga on pöögist, mille lehed jäävad pruunina põõsale kuni kevadeni. Pöögihekk ei jää kunagi päris paljaks.
Kui kõrge peaks hekk olema?
Kas heitlehine või igihaljas hekk?
Kas pügatav või vabavormiline hekk?
Kas segahekk või ühest taimest rajatav hekk?
Kui kiire kasvuga on valitud hekipõõsas, milline on tema lõplik kasvukõrgus?
Millise vahega hekitaimed istutada?
Kui suure taime kasuks otsustada?
Millised taimed või tegevused tulevad heki ette? Kas hekk peaks mõjuma rahuliku taustana või hoopis ise välja paistma?
Seda viimast piirdeheki puhul ei soovita, sest piirdehekk jäägu piirama, mitte endale tähelepanu tõmbama. Pigem säragu aiasisesed hekid ja põõsakooslused — neile tasub rohkem tähelepanu tõmmata.
Lisaks teemeka kõiki kaasnevaid töid: väljakaeve, liiv- ja killustikalusteehitus, ääre- ja kõnniteekivide paigaldus, projekteerimine.
