Millal peaks
pöörduma
ortodondi poole?
vaimne tervis
Taimed, mis toetavad
17 18 19 20 21 22 23
24 25 26 27 28 29 30
Kindlaim viis teada saada,
Eestlased on vilkad taimekorjajad ja kevadel tärkavad esimesed rohelised võrsed jõuavad kiiresti toidulauale. Enim taimemürgistusi juhtub aga väikelastega, kes avastavad maailma maitsmise teel.
Kokkupuude mürgise putkega võib tekitada tugevat nahapõletust.
Narva mnt 13, 10151 Tallinn targutalita@maaleht.ee
reklaam 661 8040
Toimetaja Jana Rand 661 3300
Kujundaja Mari Peterson
Keeletoimetaja Ene Leivak
Korrektor Merike Järvlepp
Väljaandja Delfi Meedia AS
Trükk AS Printall
Lehekülgede numeratsioon
algab 1. jaanuarist 2023
Ilmub koos Maalehega
Soovitatav on enne loodusesse minemist lapsega kokku leppida, et taimi ja marju ei tohi suhu pista enne, kui ta on küsinud, kas see on söödav. Toataimedki tasub asetada väikelaste haardeulatusest väljapoole. Kevadel tärkavad lilled on ilusad ja väikelastele põnevad, kuid võivad põhjustada ärritust nii suu limaskestal kui ka nahal. Suhu sattunud lumi-, märtsikellukese, sinilille või siniliilia taimeosad võivad tekitada limaskesta ärritust. Väga ettevaatlik peab olema ülase ja piibelehega ning kevadel tärkav sügislill on suisa eluohtlikult mürgine. Samuti tasub kevadlilledest kimpu tehes meeles pidada, et lillede mahl võib ärritada nahka ja silmi ning põhjustada allergilist löövet.
Enamasti ei tekita mõne õie, marja või lehe maitsmine ägedat mürgistust, kuid on ohtlikke erandeid.
Toataimedega tuleb olla tähelepanelik aasta ringi. Eesti kodudes kasvatatakse laialdaselt sulgvõhka. Selle rohelised lehed põhjustavad aga lapse suhu sattudes limaskesta ärritust. Ka täiskasvanud peak-
sid selliseid toataimi lõigates kandma kaitsekindaid.
Probleeme võivad põhjustada ka piimalill, tõlvlehik, monstera, nõelköis, diifenbahhia, koralltomatid, jõulutähed ja flamingolilled.
Mürgistusohu vältimiseks tasub kindlaks teha kodus kasvavate taimede ohtlikkus ning asetada nii potililled kui ka vaasi sätitud lõikelilled laste haardeulatusest välja. Selleks et vajadusel saaks kiiresti abi osutada, tasub teada toataimede nimetusi.
Karulauk ja rabarber
Sarnased võrsed ja lehed ajavad inimesi segadusse ning nii korjatakse toiduks ka taimi, mis tegelikult söömiseks ei sobi.
Karulauku aetakse segamini mürgise piibelehe ja sügislille lehtedega. Aiast korjatakse rabarberivarsi, kuid kahjuks jõuavad vahel toidu sisse ka mürgised rabarberilehed.
Kõik roheline, mis maa seest võrsub, ei ole söödav. Kui karulaugu asemel korjatud piibelehte süüa, te-
kib pikaks ajaks ebamugav seedetraktiärritus, sügislille mürgistus viib aga haiglasse.
Õnnetuse vältimiseks tasub lehte sõrmede vahel mudida – siis on tunda küüslaugu või sibula lõhna. Lillede lehed niimoodi ei lõhna.
Vahel kiputakse ära unustama, et rabarberist sobivad söömiseks ainult noored varred. Nii on näiteks smuutit tehes ära kasutatud ka rabarberi lehed ja sel moel endale liiga tehtud. Rabarberi lehed, ent ka vanad varred sisaldavad mürgiseid aineid, mistõttu need söömiseks ei kõlba.
Ettevaatust
putke võrsetega!
Esimesed karuputke mürgistusjuhtumid toimuvad juba hiliskevadel, kui taimed võrsuma hakkavad. Noori karuputke võrseid on kerge segamini ajada varsselleri, peterselli või rabarberiga. Ent putkedega puutuvad inimesed Eestimaal kokku pigem looduses liikudes, kas jalgsi käies või ATVga sõites. Kui putke niidetakse või puutub inimese nahk sellega kokku ka rohu seest läbi lii-
kudes või selle võrseid ekslikult salatisse hakitakse, on oodata tõsisemat mürgistust.
Eestis kasvab mitut liiki putkesid, millest ohtlikem on laialt levinud võõrliik Sosnovski karuputk. Taime suured alumised lehed koosnevad enamasti kolmest kuni viiest suurest sakiliste hõlmadega osast. Karuputke mahl sisaldab psoraleeni, mis ärritab nahka ja limaskesti ning mille kahjustusi võimendab päikesevalgus.
Kui putkemahl satub nahale, tuleb seda kohe jaheda veega pesta ning vähemalt 48 tundi päikesevalguse eest hoiduda. Naha pesemisel vältida selle hõõrumist ning kindlasti ei tohi kasutada seepi. Kuna psoraleenist tingitud põletus tekitab valu, aitab jahutavate mähiste kasutamine. Konsulteerige perearstiga ja vajadusel küsige apteegist hormoonsalvi.
Esmaabi mürgise
taime söömisel
Puhastage suu taimeosadest ning loputage veega. Kui taimeosa on alla neelatud, andke kannatanule väi-
keste lonksude kaupa vett juua. Limaskesta ärrituse korral võib pista suhu midagi muud jahutavat, nt mahlapulga või jääkuubiku. Mürgistuse või selle kahtluse korral helistage ööpäevaringsele mürgistusinfoliinile 16 662. Igas kodus võiks varuks olla esmaabiks 200 aktiivsöe tabletti. Aktiivsüsi on oluline esmaabivahend paljude mürgistuste korral, sealhulgas mürgiste taimede söömisel. Samas tuleb meeles pidada, et aktiivsüsi on ravim nagu iga teinegi ning igas olukorras see ei aita või pole ka vajalik. Aktiivsöe kasutamise vajaduse ja täpse koguse otsustab mürgistusteabekeskuse spetsialist.
Infoliini spetsialistilt saadud juhiseid järgides piisab taimemürgistuste puhul enamasti kodusest ravist ja jälgimisest ning puudub vajadus haiglasse pöörduda. Telefoninumber tasub telefoni salvestada, et see oleks vajadusel kiiresti leitav.
Mürgistusinfoliinile võib helistada mis tahes mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral.
MARE ODER
mürgistusteabekeskuse juht
Menopaus tähendab naise viljaka perioodi lõppu, mis enamasti saabub 50. eluaasta ajal. Menopausiga võivad kaasneda eriilmelised ja ebameeldivad sümptomid.
Menopaus on aeg, mil kõige viimasest menstruatsioonist on möödas üks aasta, seega saab selle algust konstateerida ainult tagasivaates. Keskmiselt algab see naistel 50–51 aasta vanuselt. Kui see juhtub enne 45. eluaastat, on tegu varajase menopausiga, enne 40. eluaastat aga enneaegse menopausiga.
Perimenopaus on periood, mis algab esimeste sümptomite tekkimisega ning kestab kuni menopausini. See periood võib olenevalt inimesest kesta paar aastat, aga ka isegi 10–15 aastat. Perimenopausis võivad naised kuude või lausa aastate kaupa aeg-ajalt kogeda erinevaid sümptomeid, mis tekivad selle tõttu, et munasarjade funktsioon langeb järk-järgult ja munasarjades vä-
heneb suguhormoonide tootmine. Östrogeeni taseme langus mõjutab naisi enim, kuid ka teistel hormoonidel on oma roll.
Menopausi algus sõltub nii geneetikast kui elustiilist. Selle algust mõjutavad ka ülekaal, stress ja suitsetamine – suitsetajatel algab menopaus kuni kaks aastat varem. Rasestumisvastaste vahendite kasutamine või sünnituste arv aga menopausi algust ei mõjuta.
Igal naisel kulgeb erinevalt
Menopausi sümptomid võivad vägagi varieeruda. Osa naisi tajub neid vähem, teistele vallandab hormoonide produktsiooni langus palju mitmesuguseid sümptomeid. Tava-
lisemate kaebustena esinevad kuumahood, suurem higistamine, väsimus, peavalud, meeleolumuutused ja kaalutõus.
Kuumahood kestavad sageli aasta või kaks pärast menopausi. Kümnel protsendil naistest jätkuvad need veel aastaid pärast sedagi. On leitud, et hoogude teke on seotud suurenenud kehakaalu, suitsetamise ja stressiga.
Teisteks levinud sümptomiteks on väsimus, keskendumisraskused, peavalud, mälu halvenemine, unetus, nimme- ja lihasvalud, liigesevalu, südamekloppimine ning libiido ehk seksuaalsuse nõrgenemine.
Seetõttu tuleks sümptomite leevendamiseks esmalt üle vaadata oma elustiil. Loobuda tuleks suitsetamisest ja liigsest alkoholi tarvita-
misest, toituda tervislikult ning liikuda regulaarselt.
Lisaks on soovitatav hoida toas jahedamat temperatuuri ning riietuda kihiti, et kuumahoo ajal oleks võimalik midagi seljast võtta. Proovida võiks ka meditatsiooni ja joogat. Menüüsse võiks aga lisada sojaubadest tehtud toite – soja on taimsete östrogeenide ehk isoflavoonide allikas ning on leitud, et selle tarvitamine võib üleminekuea vaevusi leevendada. Lisaks on sellel positiivne toime südame-veresoonkonnale ja luude tugevusele.
Abi saab ka apteegist
Kui elustiilimuudatused ei ole piisavad, siis järgmiseks tuleks proovida käsimüügis olevaid looduslikke vahendeid ja ravimeid. Proovida tasub soja, aasristiku, salvei või linaseemnete preparaate, mis sisaldavad taimset östrogeeni. Soja ja aasristik sisaldavad suures kontsentratsioonis isoflavoone, mis aitavad meeleolumuutuste, peavalude, kuu-
mahoogude korral. Salvei ja melissi lehtedes sisalduvad parkained aitavad liighigistamise ja kuumahoogude vastu.
Östrogeen kaitseb mõneti naissugu südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise ning luude hõrenemise eest. Seetõttu on soovitatav östrogeenide languse korral juurde võtta toidulisanditena D-vitamiini, kaltsiumi, oomega-3 rasvhappeid, meeleolumuutuste korral B-grupi vitamiine.
Menopausi ajal kiireneb ka naha vananemine ning nahk muutub õhemaks ja kuivemaks. Seetõttu on väga oluline ka nahahooldus ja kaitse päikesekiirguse kahjuliku mõju eest.
Hormonaalsetest muutustest tingituna leiavad aset muutused ka kuse- ja suguelundites, millest tingituna võib esineda tupekuivust, valulikkust urineerimisel. Ka nende sümptomite leevendamiseks on käsimüügis näiteks taimeekstrakte, hüaluroonhapet, E-vitamiini. Tooteid leidub nii kreemina, geelina kui ka küünaldena.
Ja ainuõige lahendus juba pea 15 aastat - sinise kirjaga pakendid liikuvuse kiireks parandamiseks. Valige kas tabletid või kapslid.
Lihtsalt helistage telefonil 5567 0607
Astuge sisse meie veebipoodi www.nanohap.eu
Või leidke internetilehel lähim apteek, kus NANOHAP tooted müügil.
Kui elustiilimuudatused ning käsimüügiravimid on proovitud, kuid üleminekuea sümptomid segavad endiselt igapäevaelu ja tööl käimist, tuleks pöörduda arsti poole, kes saab määrata hormoonasendusravi.
Sellel on oma riskid, seepärast on kindlasti vajalik eelnev konsultatsioon naistearstiga. Kuna kaebused on tingitud östrogeeni taseme langusest, siis sisaldavadki ravimid just seda hormooni. Ravimeid on saadaval nii tableti, geeli kui ka nahaspreina.
Üleminekueaga seotud kaebusi leevendav hormoonasendusravi kestab esialgu paar-kolm aastat. Siis tuleks naistearstiga koos uuesti üle vaadata ravimi tarvitamise kasud ja riskid ning otsustada ravi jätkamise vajadus.
INGA AAVIK
Confido naistearst MERLE MEOLA Südameapteegi proviisor
Aga enne kaaluge üksiti, kas mitte ei kulu ära ka veel teised tooted ainulaadsest ja ohutust Eesti nanotehnoloogilisest NANOHAP™ sarjast:
ROHELISED KAPSLID - nõrkadele ja hõredatele luudele ning luumurdude ja -traumade korral.
PUNASED KAPSLID - hambaemaili tugevdamiseks ja taastamiseks.
Andke oma kehale võimalus olla terve!
Kõikide NANOHAP™ toodete kasutamise tasuta lisaväärtuseks on tervem nahk, tugevamad küüned ja tihedamad juuksed.
Paljud naised kogevad menopausi ajal östrogeenide taseme langusest intiimpiirkonna ebamugavustunnet, kuid uuring näitab, et astelpajuekstrakt võib seda leevendada.
Paljud menopausi jõudnud naised on kogenud vaginaalset kuivust, kibedus- ja sügelustunnet, valu vahekorra ajal, mida kliiniliselt nimetatakse vaginaalseks atroofiaks.
Märkimisväärset leevendust nende sümptomite leevendamiseks pakub astelpajuekstrakt (SBE). Erinevalt hormoonasendusravist on astelpajuekstrakt looduslik lisand, mis ei põhjusta kõrvalmõjusid. Selles sisalduval A-vitamiinil on teadaolevalt suur mõju limaskestade tervisele.
Uuringus osales sada naist, kellest osale anti 3 g astelpajuõli kapsleid, osale platseebot. Uuringu alguses ja lõpus hindas günekoloog erinevaid vaginaalse tervise näitajaid, tupe
pH-taset, niiskustaset ning arvutati tupe terviseindeks. Uuring näitas, et võrreldes platseeboga paranes astelpajuekstrakti saavatel naistel va-
ginaalse limaskesta terviklikkus oluliselt paremini. Seega on astelpajuõli vaginaalsele tervisele kasulik ja võib olla elujõuline ravi neile naistele, kes ei saa kasutada hormoonasendusravi. Astelpajuõli on hea ka muudele limaskestadele, leevendades kuiva silma sündroomi ja suu kuivust ehk kserostoomiat. Kserostoomiaga kaasneb põletustunne suus, kõneja närimisraskused ning neelamisprobleemid, kuid suukuivus suurendab ka vastuvõtlikkust kandidoosile ja kaariesele. Seetõttu on lohutav teadmine, et nii sellele kui teistele kuivade limaskestade probleemidele on olemas loomulik ravi astelpajuõli näol.
Kas teadsid, et juba umbes 35-aastaselt hakkab naise keha tasapisi töötama teisiti kui nooremas eas? Jah, aeg ei ole küll veel kaugeltki sealmaal, kuid mingid muutused juba toimuvad ning paljud neist ei ole kuigi meeldivad. Mida tähendab menopaus, milliseid terviseriske see endaga kaasa toob ja kuidas sellega kaasnevaid sümptomeid leevendada?
Õnneks on olemas naturaalseid võimalusi, kuidas kaebuste vastu võidelda, neid ennetada ja hoida head enesetunnet ka sel ajal, kui keha teeb läbi suuri muutuseid.
ÖSTROGEEN KAOB
Kolmekümnendate eluaastate teisel poolel hakkab pikkamööda vähenema naissuguhormooni ehk östrogeeni hulk, mistõttu võib menstruatsioon muutuda ebaregulaarseks. Peale selle hiilivad salamisi ligi kaalutõus, meeleolu kõikumine ja vedelikupeetus kehas. Mõnikord kipub östrogeen tegema ka arusaamatuid trikke — kord sööstab kõrgustesse ja siis langeb jällegi järsult liiga madalale. Kõik menopausi sümptomid ei ilmu mõistagi üleöö ja niivõrd noores eas, kuid aastate möödudes kipuvad kaebused siiski süvenema. Kui üleminekuiga (keskmiselt 50-aastaselt) on päriselt kätte jõudnud, kannatavad paljud naised sagedaste kuumahoogude (eriti öösel) ja unetuse käes. Võõrad ei ole ka üldine energiapuudus ja liighigistamine. Lõpuks jääb östrogeeni niivõrd vajaka, et võivad tekkida tõsised terviseprobleemid nagu:
• depressioon
• kõrge kolesteroolitase
• kõrge vererõhk
• osteoporoos ehk luude hõrenemine
OSTEOPOROOS EI OHUSTA ÜKSNES EAKAID
Osteoporoosist ehk luude hõrenemisest räägitakse vähe ja seda peetakse ekslikult vaid väga eakate inimeste probleemiks. Tegelikult võib ootamatult kergesti murdunud luu paljastada luuhõrenemise probleemi juba keskealiste naiste puhul. Seda juhtub sagedamini kui võiks arvata ja taas on peasüüdlaseks puuduv östrogeen. Kui selle olulise naissuguhormooni hulk langeb ruttu ja liiga järsult, ei suuda iga organism sellega kiiresti kohaneda. Kõige rohkem on ohustatud naised, kellel saabub menopaus liiga vara. Östrogeenil on kaitsev toime ja kui seda äkitselt enam pole, siis muutub luukadu kiireks — kogu luumassist kaob lausa 3-5 protsenti aastas. Mõnel juhul ka rohkem. Nõnda muutub naise luustik nõrgaks ja luud võivad murduda ka leebemat sorti traumade korral.
APPI TULEB TAIMERIIK
Menopausi vaevuste leevendamiseks on naised otsinud abi taimeriigist juba aastatuhandeid. Seda kaugeltki mitte asjatult, sest ka nüüdisaegsed rahvusvahelised uuringud on näidanud, et taimsed östrogeenid võivad aidata menopausi sümptomeid ennetada ja leevendada.
Millised taimed östrogeenile sarnast ainet sisaldavad? Näiteks punases ristikus ja sojas on iso avoonid ehk fütoöstrogeenid,
mille molekulaarne ehitus on kehaomase östrogeeniga peaaegu identne. Inimese kehas ühilduvad need östrogeeniretseptoritega, mistõttu keha tajub, et östrogeenivarud on piisavad. Tänu sellele leevenevad östrogeeni puudumisega seotud kaebused, nagu kuumahood ja liighigistamine.
Veelgi enam — iso avoonöstrogeenid võivad aidata kaasa ka luukadude vähenemisele ehk siis osteoporoosi ennetamisele.
Punase ristiku ja soja ekstrakti sisaldab toidulisand Estrogain, mis on olnud rohkem kui 10 aastat Skandinaavia üks populaarsemaid preparaate, mida kasutatakse üleminekuea vaevuste leevendamiseks. Toode sisaldab ka unikaalset vitamiinide ja mineraalide kombinatsiooni — üks neist on näiteks vitamiin B6, mis reguleerib organismi hormoonide tasakaalu. Paljud naised alustavad iso avoonilisandi võtmist juba kolmekümnendates, sest nõnda saab ennetada menopausi kõige ebameeldivamaid sümptomeid juba varakult.
Kas sinagi soovid leida võimalusi, kuidas leevendada või ennetada menopausi vaevusi ilma kunstlike hormoonideta? Tuhanded naised on abi saanud Estrogaini toidulisandist ja tunnevad end taas hästi. Tasub proovida!
Saadaval www.iluelu.ee e-poes.
Tu d eng i t e p ing el in e k ooliaa st a ja t öölkäija t e in t ensiivse d t öö p ä e vad v õ i vad vä s i t ada nin g s tressi t ekitada . Milles t ot s ida ab i m e e l t e ja k eh a erks a n a hoidmiseks? Üks v õimali k ab i m e es o n n n ajuv i ta mii n le tsit i i n . Hea uudis o n s e e , e t le t s itii n i v õ ib nim e t ada k a il u v it a m iiniks , sest s e e mõju b s ood s alt k eh a k aal u le , n a h al e ja j u us t ele .
Letsitiin on rasvadele sarnane aine ja eluliselt tähtis rakkude koostisosa Selle toel toimub kõikide elusrakkude kasv, küpsemine ja toimimine. Organismis aitab letsitiin kaasa näiteks vitamiinide
A, D, E ja K omastamisele. Samuti täidab letsitiin väga olulist rolli aju ainevahetuses, varustades lihaseid ja när vikudesid hapnikuga ning aidates edastada när viimpulsse.
Hea ter vise ja mitmekülgse toitumise korral on letsitiin inimorganismis sünteesitav ehk teisisõnu suudab keha ise piisava letsitiini tootmise tagada Arvestada tuleb aga sellega, et nii füüsilise kui psüühilise koormuse puhul kasvab organismi vajadus letsitiini järele. Ka tasub teada, et näiteks dieedi pidamine ja vananemine pärsivad organismi võimet end letsitiiniga varustada
Teadlased on leidnud, et letsitiinil on positiivne mõju ajufunktsioonidele, när visüsteemile, maksale ja veresoonkonnale Umbes kolmandik letsitiinist ehk nn ajuvitamiinist paiknebki meie ajus, mistõttu on letsitiinile omistatud mälu halvenemise protsessi aeglustav ja koguni mälu taastav toime Samuti ar vatakse sel olevat seniilsust ning Alzheimeri tõve ennetav mõju Letsitiini head omadused ei ole seotud ainult ajutegevuse turgutamisega Näiteks on uuringute tulemusel selgunud, et sojaletsitiin, mis on eraldatud sojaubadest ja sisaldab palju linoolhapet, aitab normaliseerida vere kolesteroolitaset ja mõjub soodsalt veresoonkonnale üldiselt. Letsitiinil on
oluline roll ka rasvade ainevahetuses Kuna letsitiin on tõhus rasvade (sh kolesterooli) siduja ja soodustab nende väljaviimist kehast, vähendab letsitiin halva kolesterooli taset organismis. Kuna sapikivid koosnevad suures osas just kolesteroolist, aitab letsitiin ka sapikivisid ära hoida
Samuti säilitab letsitiin loomulikku ilu, sest aitab parandada naha üldseisundit, leevendab aknet ja hoiab naha niiskena Ühtlasi kaitseb letsitiin juuste väljalangemise eest.
Letsitiinipuudusest organismis võivad märku anda krooniline väsimus, keskendumishäired ja kõrgenenud ärrituvus, samuti sapikivid ning halva ehk LDL-kolesterooli (LDL – low-density lipoprotein, madala tihedusega lipoproteiin) taseme tõus
seda juurde manustada, ostes apteegist vastavaid preparaate Letsitiin on saadaval erinevate annustena. Samuti leidub seda kombinatsioonis eri vitamiinidega, näiteks B- või E-vitamiiniga, aga ka foolhappega, nagu toidulisandi Doppelherz Letsitiin, mis on sobilik nii õppuritele, pingelise vaimse töö tegijatele kui ka vanematele inimestele, kes kurdavad mälu halvenemise üle Doppelherz Letsitiini koostises on sojaletsitiin
Oluline on teada, et letsitiinipreparaatide tõeline mõju ei saabu üleöö, vaid muutuse saavutamine võtab vähemalt ühe kuu Soovituslik kasutamisaeg on tavaliselt 4–8 kuud ja manustamine peaks kindlasti toimuma kuuridena, mitte pidevalt ja aastaringi.
Üks kapsel sisaldab 500 mg sojaletsitiini, B-rühma vitamiine ja E-vitamiini.
Vitamiinid B1, B3, B6 ja B12 aitavad kaasa närvisüsteemi talitlusele, energiavahetusele ja psühholoogilistele funktsioonidele. Letsitiin, mida kutsutakse nn ajuvitamiiniks, mängib tähtsat rolli ajurakkude toitumises. Piisavas koguses letsitiini mõjub hästi mälule, keskendumisvõimele ja närvisüsteemile.
Saadaval apteegis.
Tootja: Queisser Pharma, Saksamaa. Turustaja: Sirowa Tallinn AS
Pingelistel aegadel, kui vaimne koormus on väga suur, otsime abi ergutavast kohvist, energiajookidest vms. Erguteist on abi vaid lühiajaliselt, pikemas plaanis tasuks eelistada taimi, mis annavad energiat ja toetavad ajutegevust.
• Kui tunnete stressitaseme tõusu ja pingeid, eelistage tassile kohvile hoopis rohelist teed. On leitud, et rohelises tees leiduv teaniin aitab ajus kaasa alfalainete tootmisele, neid seostatakse lõõgastumise ja rahulikkusega, põhjustamata seejuures uimasust.
• Teada on ka kannatuslille ja sidrunmelissi rahustavad omadused. Neistki võib valmistada stressi leevendavat teed.
• Samasuguseid võimeid omistatakse ka roosilõhnalisele kuldjuurele (Rhodiola rosea), mis looduslikult kasvab Euroopa, Aasia ja Arktika mägipiirkondades. Ajalooliselt on seda taime Ida-Euroopas ja Aasias kasutatud ärevuse ja väsimuse korral, füüsilise vastupidavuse suurendamiseks ning vaimse võimekuse parandamiseks.
• Üks looduslik antidepressant on ka safran ehk safranikrookuste õitest valmistatud vürts.
• Kurkum kuulub samuti looduslike antidepressantide ritta. See erakordne vürts on hea depressiooni leevendaja ja ennetaja.
• Naistepuna on samuti looduslik antidepressant, ilma negatiivsete kõrvalmõjudeta. Tõstab meeleolu, vähendab ajus kortisooli hulka.
• Goji-marjad (harilik taralõng) parandavad üldist enesetunnet ja tervist. Marjad sisaldavad kõiki kehale vajalikke asendamatuid aminohappeid ja mineraale.
• Veiste-südamerohtu kasutatakse üldisemalt küll südamehaiguste ennetamiseks, kuid see toimib rahustavalt ning aitab ärevus- ja unehäirete korral.
• Depressiooni ennetamiseks ja raviks kasutatakse ka palderjani, muskaatpähklit, rosmariini, ženšenni.
• Lõuna-Ameerika Andide mäestikust kogutud maca’t on kasutatud juba sajandeid, et säilitada energiat, vältida kurnatust ning vähendada stressi mõjusid kehale. Inkad saatsid oma sõdurid sõtta, söötes enne neile maca’t selle kõrge energiasisalduse ja elujõudu lisava mõju pärast. See on suurepärane vahend energiataseme ja vastupidavuse parandamiseks ning üldiseks keha tasakaa-
lustamiseks. Traditsiooniliselt on maca’t kasutatud ka meelte selitamiseks, mälu arendamiseks, masenduse leevendamiseks ja une kvaliteedi parandamiseks.
• Sidrunväändik toetab immuunsüsteemi, leevendab ärevust, suurendab energiat ning parandab vaimuselgust. Seda on kutsutud ka viie maitsega marjaks, kuna korraga on tunda hapu, mõru, magus, soolane ja kibe. Sidrunväändikuravimid ergutavad hingamiselundeid, südant ja veresoonkonda, suurendavad organismi vastupanuvõimet ning pärsivad kolesterooli imendumist. Neid tarvitatakse vaimse ja füüsilise väsimuse (ülepingutuse), neurooside, hüpertooniatõve, ateroskleroosi, suhkurtõve, hepatiidi, aga ka ägedatest või kroonilistest hingamiselundite haigustest paranemise ajal.
Õigete raviotsuste tegemiseks peaksid hambaarst, orodont ja kirurg tihedat koostööd tegema.
Ortodontilise ravi järjekorrad on kasvanud juba aastatepikkuseks ning praegu on olukord selline, et ka ainuüksi järjekorda saamine võib tunduda lotovõiduna.
City Clinicsi hambaarsti dr Eve Voogi ja Vunder Orthodonticsi kliiniku ortodondi dr Marju Vunderi sõnul ai-
taks olukorra leevendamisele kaasa patsientide vastuvõtt vastavalt triaažile ehk abivajamise pakilisuse järgi
• Hambaarsti peaks esimest korda külastama, kui laps on 2–3aastane. See võimaldab lapsel harjuda arstiga ning protseduuridega.
• Lapse 19aastaseks saamiseni on hammaste kontroll ja ravi haigekaasa poolt tasuta.
• Lapsega peaks hambaarsti juures kontrollis käima ka siis, kui kaebusi ja hambaauke ei ole. Hambaarst saab siis jälgida hammaste lõikumist, et avastada võimalikud anomaaliad.
• Nii laste kui täiskasvanute puhul on oluline regulaarne hammaste kontroll (hambaarsti külastus vähemalt kord aastas) – see aitab varakult tuvastada ka võimalikud hambumusprobleemid, mis vajavad ortodontilist sekkumist.
• Ortodont võiks lapse hambumuse vajadusel üle vaadata umbes siis, kui laps on kaheksa-aastane.
• Täiskasvanud peaks ortodondi poole pöörduma kindlasti juhul, kui hammaste asend häirib nt söömist, hammaste puhastamine on muutunud keerukaks või inimest häirib hammaste asend (hambad paiknevad ebaühtlaselt, hammaste vahed on liialt suured jms).
ning hambaarstide ja ortodontide tihedam koostöö.
Eestis tehtud suutervise uuringud näitavad, et nii lastest kui täiskasvanutest ligi pooltel on hammastega probleeme ning hammaste eest ei hoolitseta piisavalt.
„Arstidena näeme, et hambakliinikusse jõudmise põhjused peituvad tihti kehvas suuhügieenis. Samuti selles, et hambaarsti ei külastata ennetavalt, vaid ainult siis, kui on juba probleem,“ nentis City Clinics Tallinna hambaarst dr Eve Voog. Tema sõnul jõuavad paljud hambaarsti juurde liiga hilja. See aga tekitab vajaduse pikema ja keerulisema ravi järele, mis patsiendile on ka kurnavam ja kallim.
Hammaste regulaarne kontroll on suutervise eest hoolitsemisel esmatähtsal kohal ning sellega peaks alustama juba lapseeas.
Järg lk 220
„Regulaarne hambaarsti külastamine vähemalt kord aastas aitab ühelt poolt ära hoida suuremate põletike teket, kuid teiselt poolt aitab see õigeaegselt avastada ka ortodontilise sekkumise vajadust,“ selgitas Voog, tuues välja, et lapseeas välja ravitud hambumushäired vähendavad oluliselt ortodontilise ravi vajadust täiskasvanueas. Tema sõnul on praeguste ravijärjekordade taga osalt just see, et õigel ajal on õige ravi saamata jäänud.
On väga tähtis, et hambaarst kontrolliks visiitide käigus ka hambumust. Mõned hambumuse probleemid võivad olla välja kujunenud juba piimahammaskonnas ja vajavad ravi varakult. Hammaste lõikumise jälgimine, õigeaegne hambumuse kontroll ja ravi on laste puhul eriti oluline, kuna mõned hambumusanomaaliad võivad lapse kasvades sü-
veneda. Õigel ajal ortodondi juurde jõudmine aitab saavutada paremaid tulemusi vähem radikaalse raviga. Ortodontia koosneb üldistatult kahest osast – hammaste liigutamine ja lõualuude ortopeediline kasvu suunamine. Kasvusuunavat ravi saab teha ainult lapse kasvuajal, seega on ravivajaduse väljaselgitamine ning ravi alustamine ajakriitiline.
Kasvueas saamata jäänud ravi võib olla põhjuseks, miks täiskasvanutel ortodontse ravi vajadus tekib. Täiskasvanute puhul viitab ebaõigele hambumusele hammaste ebaühtlane kulumine, inimene hammustab valesti või osa hambaid ei ole vastashambaga üldse kontaktis.
Spetsialistide koostöö
Ortodont valmistab vajadusel patsiendi ette ka tulevaseks lõikuseks, proteetiliseks raviks või implantaadi panekuks. Seetõttu on ka täiskasvanute puhul oluline, et patsiendid saaksid ajakriitiliste protseduuride puhul ortodondi vastuvõtule
Ortodont võiks vajadusel üle vaadata umbes kaheksa-aastase lapse hambumuse.
eelisjärjekorras. Seega on eriti tähtis hambaarsti, ortodondi ja kirurgi omavaheline info ja koostöö.
Hambaravi skeem võiks ideaalkujul välja näha selline, et igal inimesel on sarnaselt perearstiga oma kindel hambaarst, keda ta regulaarselt külastab ja kes on kursis tema haiguslooga. Vastavalt vajaduse tekkimisele suunab raviarst patsiendi eriarsti, nt ortodondi vastuvõtule, jagades eriarstiga ka olulisi nüansse senisest ravist ja eriravi vajaduse põhjustest.
Leidsid kahtlase või muutunud sünnimärgi?
Leia kodule lähim partnerkliinik ja broneeri aeg: www.dermtest.ee
Teenused
Krooniliste haavandite ravi ja hooldus. Trauma- ja operatsioonihaavade hooldus. Veenilaiendite ravi (skleroteraapia).
Kirurg-fleboloogi ja haavaõe vastuvõtud ning telekonsultatsioonid.
Saada digifotod haavast ja telli kaugkonsultatsioon. Loe lisaks www.haavakliinik.ee
Lühikesed ooteajad.
Klientide tagasiside
Haavakliinik andis mulle tagasi usalduse tervishoiu vastu. Sinna minnes ootab ees nii soe õhkkond. Tekib turvatunne, sest tead, et sind ootavad toredad abivalmis inimesed. Reet (72)
Haavakliiniku kaugkonsultatisoon annab mulle kindlustunde, et hooldusprotseduurid, mida kodus teen, on ka tulemuslikud. Mari (56)
Haavakliinik | Sütiste Tervisekeskus | J. Sütiste tee 17/1, 13419 Tallinn Tel. 661 1211 | info@haavakliinik.ee | (Tegevusluba L04647 ja L04651)
Põiepidamatus ehk inkontinents on levinud tervisehäire, mille all kannatab igas vanuses inimesi. Inkontinentsi riskifaktoriteks võib olla vähene liikumine, ülekaal, kõhukinnisus, kohvi ja alkoholi liigne tarvitamine, suitsetamine ja teatud närvihaigused. Naistel esineb inkontinentsi ligi kaks korda rohkem kui meestel ja naiste pidamatusele aitavad kaasa rasedus, sünnitus ja naissuguhormoonide puudulikkus. Mõlemal sool esineb uriinipidamatust rohkem vanemas eas ja meestel ilmneb pidamatust koos teiste haigustega (nt eesnäärme haigus, põie üliaktiivsus).
Inkontinents võib häirida inimese igapäevast elu tugevalt ja sellest ei soovita piinlikkustunde tõttu avalikult ega ka arstiga rääkida. See omakorda takistab probleemiga tegelemist, sest olenevalt tekkepõhjustest saab seda ravida või leevendada.
Uriinipidamatusest rääkides tulevad teemaks mähkmed ja absorbeerivad sidemed, mis on pidamatusega toimetuleku vältimatu osa. Kui inkontinentsi hooldusvahendid õigesti valida, on tooted lekkekindlad, mugavad kanda, tagavad kuiva voodi ja pesu. Õigesti valitud abivahend aitab säilitada normaalset elurütmi ja eneseväärikust.
Kuidas valida põiepidamatuse tooteid?
Mähkme tüüp. Esmalt tuleb arvestada inimese individuaalsete vajaduste ja muredega: milline on tema liikumisvõime, kas ta vajab hooldusabi või suudab ta ise valitud abivahendit kasutada.
Mähkme suurus. Oluline on leida õige suurus, mis sobib. Ebasobiva suurusega tooted pole lekkekindlad ja nendest pole kasu. Mähkmete suurused on XS, S, M, L, XL, millest XS on kõige väiksem ja XL kõige suurem number. Tavaliselt on toodete pakkidel toodud puusaümbermõõdud sentimeetrites.
Mähkme imamisvõime. Mähkmete imavust näitab pakendil tilgasüsteem ja nimetus. Tuleb meeles pidada, et firmadel pole sama tilgasüsteem ja nende toodete imavus võib erineda. Tavaliselt kasutatakse päeval väiksema ja öösel suurema imavusega tooteid. Kui esineb lekkeid, tuleb järk-järgult suurema imavusega mähkmed valida.
Pidamatuse raskusastet on vaja teada, et leida piisava imavusega sobiv mähe või side.
Põiepidamatuse astmeid on kolm – kerge, keskmine ja raske. Kerge pidamatuse korral erituvad üksikud tilgad aeg-ajalt kehalise pingutuse ajal ja kasutatakse diskreetseid pesukaitse sarnaseid sidemeid. Sidemeid kasutatakse tavalise aluspesuga ja need püsivad kindlalt paigal tänu sideme tagaküljel olevale kleepribale. Keskmise pidamatuse korral eritub uriin vähesest kuni suure hulgani ja raske pidamatuse korral puudub põie tegevuse üle kontroll täielikult.
Lisaks on inkontinentsi juures väga oluline nahahooldus eriti nendel, kellel esineb pidev ja raske pidamatus ning kelle liikumisvõime on piiratud. Pidamatus võib tekitada genitaalide piirkonnas ebameeldivat lõhna, infektsiooniohtu ja nahaärritusi. Nahka
peab puhastama iga mähkmevahetuse järel sobiva hooldusvahendiga ja vajadusel kasutama niisutavat kreemi, sest kuival nahal on ärritus kerge tekkima.
Mähkmete ja muude uriinipidamatuse toodete nõustamine on Teresa Abivahendikeskuse esindustes üle Eesti etteregistreerimisel tasuta. Lai tootevalik e-poes ja esindustes. Riigipoolse soodustusega on võimalik osta uriinipidamatuse abivahendeid kõigil vanaduspensionäridel (mähkmetel arstitõendi vajadus puudub), puudega lastel vanuses 3–18 a ja tööealistel, kellele on määratud kas osaline või puuduv töövõime/ puue. Lastel ja tööealistel on vajalik perearsti tõend ning laste enureesi korral mähkmetele eriarsti tõend.
uroloogia ja androloogia | günekoloogia | psühhiaatria | endokrinoloogia
füsioteraapia | kardioloogia | or topeedia | otorinolarüngoloogia | üld- ja plastikakirurgia
Tallinnas:
uroloogia | üld- ja veresoontekirurgia | günekoloogia | or topeedia | neurokirurgia | haavaravi
Tar tus: Medita
on Eesti Haigekassa lepingupar tner