Põllu- ja Metsatehnika (Aprill 2022)

MUUTUNUD MAJANDUSOLUD: tehnikamüük pole vähenenud Lk 14 Väetisenappus tõstab sõnniku väärtust Lk 18–19

Süsinikukaubandus tõotab täiendavat tulu Lk 33–35

Ermo Sepp

raskuste kiuste seakasvatust ei jäta Lk 13-–15

Aprill 2022

Põllu- ja Metsatehnika

2

REKLAAM

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 14. APRILL 2022

SI S SE JUH AT US

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 14. APRILL 2022

3

Maailm muutub, kuid toitu on vaja alati Viimase kolme aastaga on maailm pöörase kiirusega muutunud. Kogu maailma vapustanud koroonaepideemia on sujuvalt üle läinud sõjaseisukorrale ja probleemid, mis haiguspuhanguga alguse said, jätkuvad ning sõda lisab neile ainult hoogu.

Igas kriisiolukorras on alati ka võitjaid. Esimese hooga võiks nende hulka liigitada ka põllumehed, sest sõjatingimustes vajadus toiduainete järele ju ainult kasvab. Siiski pole asjade käik nii lihtne, sest lisaks toiduainete hindadele on kordades kasvanud ka kõige muu toidu tootmiseks vajaliku hinnad – energia, väetiste, söötade.

Meie aja ebakindlus peegeldub näiteks metsa- ja põllumajandustehnika ostmisel. Suuremate tehnikamüügifirmade esindajad rääkisid Metsa- ja Põllutehnika väljaandele, et uue tehnika soetamisel peaks sihid seadma juba aasta ette. Kes aga oskaks praegu ennustada, mis seis põllumajanduses on järgmisel aastal samal ajal? Siiski näitavad numbrid, et huvi uue tehnika soetamise vastu on suur ja Eesti suurim traktorimüüja John Deere on oma läbimüüki aasta esimesel veerandil koguni 10% kasvatanud.

Ka metsamasinate müüjad kinnitavad, et uus olukord puiduturul, kuid ka rangemad seadused on hoidnud suurte investeeringute plaanijaid tagasi või on need ostukavad kaugemasse tulevikku ootele pandud.

Naljaga pooleks on meie põllumehi peetud kohanemise maailmameistreiks, kes aastate jooksul on omandanud oskused keerulistest olukordades ja kriisisituatsioonidest ikka kuidagimoodi välja tulla. Ükskõik kuidas maailm muutub, toitu vajab see ju ikka.

Kirjutame sellest, kuidas seakasvatajate elu Eestis on olnudki justkui ühest kriisist teise elamine.

Kümned seakasvatajad on pidanud kas Aafrika seakatku või madalate kokkuostuhindade tõttu lõpetama.

Kes aga on suutnud alles jääda, neile paistab lootuskiir, et ka lihahinnad hakkavad vaikselt kerkima.

Metsa- ja põllumehed mistahes valdkonnas on aastate jooksul õppinud hindama kaasaegset tehnoloogiat, sest esialgne investeering tasub end täpsemalt, efektiivsemalt ja mugavamalt tehtud tööga. Neid, kes on uuenduste ja tehnikasaavutustega suutnud kaasa minna, on saatnud ka edu.

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

FOTO: SHUTTERSTOCK

Leiba vajame nii sõja- kui rahuajal.

Toimetaja: Jana Rand, jana.rand@ekspressmeedia.ee Reklaam: Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@ekspressmeeida.ee

Oraseäkked ja peensemnekülvikud

Kohtume Maamessil! Stend nr VP-40

Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: AS Printall

4

MASINAMÜÜGI UUDISED

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 14. APRILL 2022

FOTO: SHUTTERSTOCK

Eesti müüduima traktorimargi John Deere’i lipulaev, mudel 8R

Traktorimüük muutunud maailmas Muutunud poliitilise ja majandusliku olukorra tõttu on paljud ettevõtjad pidanud oma tegevust muutma või korrektiive tegema.

Põllumehi on ühest küljest rõõmustanud kokkuostuhindade tõus, teisest küljest teeb aga murelikuks sisendite hinnakasv. Samas on kindel, et sõjatingimustes saavad toiduainete hinnad üksnes kasvada ja see teadmine annab tuleviku suhtes kindlustunnet juurde. Üks kindlustunde näitaja on soov ja võimalus investeerida.

Uurides Eesti suurematelt põllumajandustehnika, just traktorite müüjatelt nende hetkeseisu, selgub, et tehnikamüük on aasta esimesel kolmel kuul eelmise aasta võrdluses tublisti kasvanud.

Põllumeeste hulgas kõige populaarsem traktorimark oli eelmisel aastal John Deere, kes müüs Eestis ligi sadakond traktorit. John Deere’i edasimüüja Wihuri Agri müügijuhi Marek Peensalu sõnul ei ole muutunud poliitilis-majanduslik olukord oluliselt põllumajandustehnika müüki mõjutanud: “Suurem mõju annab tunda tõenäoliselt järgmise aasta müükides. Pigem on suur põllumajanduse sisendkulude kasv teinud põllumehed ettevaatlikuks ja kindlasti mõjutavad nende sisendkulude muutused tuleviku investeeringuplaane.”

Aasta esimesed kolm kuud on Wihuri Agrile möödunud väga edukalt, võrreldes eelmise aastaga on käibes olnud koguni 10% suurune tõus.

“Enimmüüdud masinad on 200 hj kanti jäävad John Deere 6R seeria mudelid. Praeguseks oleme müünud ca 30 traktorit,” teatab Peensalu.

TA S U B T E A DA

2021. aasta traktorimüügi paremik

Tarneajad venivad veelgi

Ka Fendti traktorite müüja Agrilandi müügiesindaja Aren Põder leiab, et erakorraline olukord traktorite müügis sai alguse juba eelmisel aastal, mil koroonaviiruse epideemiast tingituna hakkasid tekkima tõrked tarneahelates. “Alanud sõda võimandab neid häireid veelgi,” leiab Põder. Tema sõnul on märke, et ka sõjaolukord hakkab tarneahelaid mõjutama.

Nimelt valmistatakse traktorite kokkupanekul vajalikke kuullaagreid, kaableid ja juhtmeid Ukraina tehastes, kuid need tarned on hakanud hilinema.

Juba eelmisel aastal tuli põllumehel harjuda sellega, et traktorite ooteajad olid mõnest kuust poole aastani. Nüüd aga tuleb teatud traktoreid ja haakeriistu oodata lausa aasta.

Aren Põder: “Oleme kõiki kliente hoiatanud, et kui soovite järgmisel kevadel uue, just teile sobivas komplektsuses tehnikaga põllule minna, siis nüüd on viimane aeg see ära tellida.

Muidugi ei ole meie ladu ka päris tühi, meil on ikkagi 21 aastat kogemust, mille põhjal oleme lattu üht-teist varunud, aga kui soovitakse kindlat mudelit, siis seda ei pruugi seal olla.”

Mille järgi traktorit valitakse?

Wihuri Agri müügiesindaja Marek Peensalu sõnul on masina ostul kindlasti oluline kogu tehingu tasuvus pikas plaanis: “See sisaldab hooldus- ja ka finantseerimiskulusid. Samuti on ostjale tähtis, et edasimüüja

n n n n n n n n n n n n

John Deere 95 Valtra 79 Fendt 77 New Holland 67 Kubota 60 Claas 53 Dong Feng 33 Case IH 29 TYM 17 Kramer 16 Manitou 16 Massey Ferguson 16 Allikas: Maaleht

Fendt 900 seeria traktorid – mõeldud suurtele tegijatele

Tehnikamüük on aasta esimesel kolmel kuul eelmise aasta võrdluses tublisti kasvanud.

pakuks järelteenindust ja kiiret varuosade tarnet.”

Uudsest tehnikast rääkides ütleb Peensalu, et John Deere kui maailma juhtiv põllumajandustehnika tootja panustab igapäevaselt suure hulga raha tootearendusse ja innovaatilistesse lahendustesse.

“Hetkel on uuenduslikus valdkonnas kindlasti Eesti põllumeeste seas tuntud 8R seeria mudel, mida on nüüdsest võimalik soetada ka elektromehaanilise ülekandega e-AutoPower. See on märkimisväärne samm elektrifitseerimise suunal. Antud lahendus peidab endas elektromehaanilist traktori veoülekannet, mille abil on võimalik varustada ka elektriliselt käitatavat haagist. Sama 8R seeria traktorit on võimalik varustada ka lisaseadmetega, mis võimaldavad traktoril teha tööd põllul autonoomselt ilma operaatorita,” selgitab Peensalu.

Kütusesäästlike mudelite puhul liiguvad John Deere’i inse-

nerid elektrijõul töötavate traktorite suunas. Räägitud on ka biogaasil töötavatest traktoritest, kuid nende kasutuselevõtt nõuab Peensalu sõnul kindlasti suuri investeeringuid infrastruktuuris ja hetkel ei näe, et Eesti põllumajanduses veel sellise lahenduse kasutamiseks suurt vajadust on.

Panus säästlikele mootoritele

Agrilandi müügiesindaja Aren Põder lisab, et ka Fendtil käib elektrijõul töötavate traktorite arendus, kuid hetkel siiski fossiilsetel kütustel töötavatele traktoritele alternatiivi pole.

Põllutöömasinate jõutarbed on suured ja uute tehnoloogiate arendamisel väga heade tulemusteni veel jõutud ei ole.

Samas on Fendt palju vaeva näinud, et mootorid oleksid säästlikud: “Neil traktoreil on mootor, mis madalpööretel töötades on eriti säästlik, lisaks on AdBlue (AdBlue on karbamiidi

vesilahus, mis lagundab kahjulikku lämmastikoksiidi kahjututeks aineteks – lämmastikuks ja auruks) kasutamine ja kütusefiltrid, mis samuti kütust säästavad.”

Fendti uuematest saavutustest toob Põder välja Fendt 900 seeria, mis on tippmudel nii oma transmissioonilt kui ka tehnoloogiliste näitajate poolest. Need on väga suure jõudlusega masinad, mille võimsus jääb 300–420 hj vahemikku ja mida ostavad põllupidajad, kellel harida vähemalt 500 ha maad. “Selle seeria traktoreil on töid lihtsustavad juhtimisseadmed ja ekraanid, mille abil saab hõlpsasti ühelt tööoperatsioonilt teisele üle minna.”

Fendt 942 Vario on aga astmevaba käigukastiga, mis võimaldab iga töö ja agregaadi jaoks leida õige liikumiskiiruse, olgu selleks kasvõi 0,1 km tunnis. See muudab masina töö veelgi efektiivsemaks, samas on oluline ka kütuse kokkuhoid.

REKLAAM

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 14. APRILL 2022

Mobiilsed teraviljakuivatid Agrex Agrexi kuivatid suuruses 10–55 m3 Käitamine nii elektrimootorilt kui ka traktori jõuvõtuvõllilt Kahesüsteemne eelpuhasti Soojusvaheti

Kontakt Indrek 504 1986, Keit 5366 9656, info@talutehnika.ee, www.talutehnika.ee Peetri Talutehnika OÜ Tammemäe, Prangli küla, Kanepi vald, 63508 Põlvamaa

5

6

MAAMESS

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 14. APRILL 2022

Maamess tuleb sisuka ja mastaapsena Pärast kaheaastast vahet toimub taas kevadine põllumeeste suursündmus Maamess. Kuidas toimuvad ettevalmistused selleks suurürituseks, vastab Maamessi projektijuht Margus Kikkul.

Maamessil on kaks aastat vahet jäänud, kas see paus on huvi kasvatanud või vastupidi – kahandanud?

Meil on hea meel selle üle, et ettevõtete huvi Maamessi vastu

ei ole lahtunud, vaid eelseisvat messi oodatakse pikisilmi. Terve talve olime üheskoos eksponentidega viiruse taandumise ja piirangute lõpetamise ootuses, et üle hulga aja taas kokku tulla.

Maamessi projektijuhi Margus Kikkuli sõnul on ettevalmistustööd graafikus.

FOTO: ANDERS URBEL

Prognoosime, et osalevate ettevõtete arv jääb 430–450 juurde ehk suurusjärk on sarnane pandeemiaeelse aja omaga. Kui enne pandeemiat oli meil praeguseks hetkeks registreerimine lukku löödud, siis hetkel veel võtame registreerujaid vastu.

Mõned ettevõtted soovisid lõpliku otsuse messil osalemise kohta langetada pärast riiklike piirangute lõppu, nende registreerimisega me praegu tegelemegi.

Maamessil on tavaliselt osalenud 450–500 ettevõtet.

Praeguseks on registreeritud eksponente üle 400, aga läbirääkimised käivad veel paarikümne ettevõttega.

Maamessile on registreerunud ka ettevõtteid Soomest, Rootsist, Saksamaalt, Lätist, Leedust ja Austriast, kokku ligemale 35 välisettevõtet. Soome ja Läti ettevõtetele on Maamessi külastamine saanud juba traditsiooniks, mis nüüd uuesti ellu äratatakse.

Millised on põhilised teemavaldkonnad? Kas võrreldes eelmise messiga on kavas mingeid muudatusi?

Maamess koondab traditsiooniliselt nelja alateemat: põllumajandus, metsandus, aiandus ja toit.

Meie eesmärk on üle kahe aasta korraldada Maamess sellisena, nagu eksponendid ja külastajad mäletavad, ehk sisuka ja mastaapsena.

Kuidas on ettevalmistused läinud? Kui suured on näitusepinnad, milliseid erinevaid väljapanekuid kavandate, milliseid üritusi plaanite lisaks väljapanekutele?

Oleme väga rahul, et valitsus otsustas juba märtsi keskel COVIDi-passi ning üritustele kehtestatud külastajate piirarvud tühistada, sest Maamessisuuruse masinavärgi käivitamine võtab aega. Saime rahuliku südamega alustada messipaviljonides ja näituseväljakul ettevalmistustega. Paviljonides kerkivad stendid, välialal käib piirdeaia paigaldus, kohe algab ajutiste paviljonide püstitamine.

Tööde nimekiri on pikk.

Aktiivne planeerimine on käinud terve pandeemia aja,

metsamaa ost põllumaa ost kinnistute ost ja hooldus metsakasvatus 

Tumetamm OÜ Tel 5193 9505 timo@tumetamm.ee www.tumetamm.ee

MAAMESS

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 14. APRILL 2022

FOTO: ARGO INGVER

Viimatine Maamess aastal 2019 jäi meelde eriti laiaulatusliku tehnika väljapanekuga.

aga nüüd hakkab ka näituseväljak üha enam ilmet võtma.

Maamessi tarvis on kasutusel 70 000 ruutmeetrit väliala.

Statsionaarsetes ja ajutistes messipaviljonides on näitusepinda ühtekokku 6000 ruutmeetrit, millele lisanduvad telgid, soojakud jne ekspositsioonialadel. Maamessi tarvis kerkib terve linnak.

Väljapanekud saavad kindlasti olema sisukad. Ettevõtted pingutavad selle nimel, et tuua Maamessile tehnika viimane sõna ning esitleda uudistooteid ja -teenuseid.

Milline on Maamessi tähtsus ja tähendus meie põllumajanduse ja metsanduse jaoks?

Maamessi eesmärk on olla põllumajanduses, metsanduses, aianduses ja toidutööstuses tegutsevatele ettevõtetele turunduskanaliks ning valdkondades tegutsevad inimesed kokku tuua. Maamessi pikk ajalugu ja kasvamine regiooni suurimaks maaelumessiks on tõestus sellest, et säärast messi on tarvis ning Maamessil osalemist peetakse vajalikuks. Oleme tänulikud eksponentidele, tänu kellele on Maamess aastatega nii sisult kui mahult kasvanud.

Maamess on eelkõige suunatud erialainimestele, kuid toob alati kokku ka hulgaliselt maa- ja linnarahvast. Näeme Maamessil olulist rolli ka maal elamise ja maamajandusega seotud ettevõtetes töötamise populariseerimisel.

7

TA S U B T E A DA

Maamess on osa meie kultuurist Põllumajandusnäituste traditsioon algas Eestis juba tsaariajal, nimelt osalesid eesrindlikud põllumehed ülevenemaalisel põllumajandusnäitusel juba 1850. aastal Tartus korraldati esimene põllumajandusnäitus 1857. aastal. Selle eestvedaja oli Liivimaa Põllumajanduse ja Tööstuse Edendamise Selts. Kuigi tegu oli veel n-ö saksa näitustega, osales ka neis igal aastal üha enam kohalikke.

Neil aastail arenes Eestis kiirelt seltsitegevus, eriti aktiivsed olid põllumeeste seltsid. 1876. aastal korraldas Tartu Eesti Põllumeeste Selts esimese päris oma põllumajandusnäituse Otepääl, mida külastas üle 1400 inimese. Aasta hiljem oli Eestis juba kaks põllumajandusnäitust: Pärnus ja Otepääl.

Järgmistel aastatel korraldas Tartu Eesti Põllumeeste Selts põllumajandusnäitusi juba igal aastal. Kuni 1887. aastani toimusid need väljaspool Tartut: Rõngus, Mustvees, Nõos, Põltsamaal. Aastast 1887 kolisid näitused Tartu linna, kus need alates 1895. a hakkasid toimuma pidevalt.

Aastatel 1960–1980 korraldati Eesti NSVs ülevabariigilisi ja rajoonidevahelisi põllumajandusnäitusi. Nende lahutamatuks osaks kujunesid künnivõistlused ja üldise kutsemeisterlikkuse näitamine.

Peale Eesti taasiseseisvumist jätkati Tartus põllumajandusnäituste korraldamist. AS Tartu Näitused korraldas esimese põllumajandusnäituse 1993. aastal, toona Agro Tartu nime all. Maamessi nimi võeti kasutusele 1997, kui üheks messiks liideti põllumajandusnäitus, metsandus- ja puidutöötlemismess Mets, Tartu toidumess ning aiandusmess Aias ja Õues. 20 aastaga on Maamessist saanud üks suuremaid messe Eestis ning tunnustatuim maateemaline mess Baltimaades.

Aastate jooksul on Maamess kasvanud kordades – esimestest messidest võttis osa sadakond peamiselt Eesti ettevõtet, kahekümne aastaga on üritus muutunud rahvusvaheliseks põllumajandust ja maaelu tutvustavaks esindusürituseks.

Maamessi 2012 külastas ühtekokku 32 120 külastajat, osales 302 firmat 11 riigist ning kasutusel oli 40 000 m2 ekspositsioonipinda.

2018. aastal osales messil 470 ettevõtjat (eksponenti) ja messi külastas 44 305 inimest.

2019. aasta Maamessi külastas kolme päeva jooksul 45 215 inimest, messil oli esindatud ligi 500 ettevõtet kokku 12 riigist ning kogu üritus võttis enda alla 70 000 m² ekspositsioonipinda.

8

REKLAAM

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 14. APRILL 2022

PAL MSE ME TAL L

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 14. APRILL 2022

9

Palmse Trailer – kodumaine haagisetootja on

Skandinaavias kõrgelt hinnatud ja uueneb pidevalt Palmse Trailer on pidevas arengus. Soov vastata kõige kõrgematele kvaliteedinõuetele, et kindlustada klientidele parim toode, on viinud meid uue verstapostini: meie kvaliteet on nüüd saanud ka ametlikult sertifitseeritud Bureau Veritase poolt.

Kaubamärkide Palmse Metall OÜ, Palmse Trailer ja Robus omanik on värskelt tunnustatud ISO 9001 sertifikaadiga.

Bureau Veritase väljastatud ISO 9001 sertifikaat on tunnistus, mis tõendab meie pühendumust anda igal tootmisprotsessi etapil endast parim. „Edu võti peitub innovatsioonis,“ on Palmse Metall OÜ omanik Bert Sild veendunud. Kuna jätkuv arendustöö laiendab võimalusi kliendi vajadustele vastamiseks, püüame leida ka lisavariante, kuidas tellija ootusi ületada. Oleme arendanud üle 100 erineva mudeli ja meie lisavarustuse nimekiri on teiste kodumaal toodetavate haagiste pakkumistega võrreldes väga lai. Rummusisesed hüdromootorid firmalt Black Bruin, traktorist puldiga juhitav veosüsteem, metallik-värvid, hüdrauliliselt reguleeritav ja/või õhkvedrustus, suur valik erinevaid tagaluuke, nende hulgas küljele avanev hüdroluuk, on vaid mõned lisavõimalused.

„Meie püüdlused leida parimaid lahendusi ja soov tõsta Eestis toodetavate haagiste valmistamise kompetentsi ning keerukuse taset on sillutanud teed, et siseneda täiesti uude segmenti – konveierpõhjaga haagiste tootmisse,“ sõnas Palmse Metall OÜ tegevjuht Janar Kalda.

Konveier põhjaga mahuhaagis PT9820 FLOW – Palmse Traileri tootmise ajaloos kõige keerukam haagis.

Pika analüüsi tulemusel sai valitud tootmisse haagis, mille kasutusvõimalused on väga laialdased. Selle disain, tootmine, komplekteerimine ja testimine on olnud põnevaks väljakutseks kõigile. Projekti alustasime juba 2020. novembris ning kogu projekteerimise periood võttis pea aasta. Selle keerukus hõlmas ka allhanke kasutamist, kus oli vaja kokku viia erinevad osapooled.

Mida tähistab FLOW? See on targa konveiersüsteemiga varustatud haagis, mis lihtsus-

Veel tähelepanuväärset PT9820 FLOW juures:

n Kõigil uutel mudelitel kasutame ülemise reelinguna senisest kõrgema ristlõikega tala, mis muudab kasti konstruktsiooni arvestatavalt jäigemaks. n Uudsena on sellel mahuhaagisel õhkvedrustus. Kogu vedrustus ja silla osa on kõrgelt tunnustatud tootjalt BPW. n Kasti luugi konstrueerimisel on tähelepanu pööratud ka kõrgetasemelisele ohutusele. Sulgumisel on senisest komplitseeritum ohutusmehhanism. n Lisaks on paigaldatud süsteemile andur, mis annab teada konveieri piirasendid. n Tigu ja teo korpus on tehtud kuluterasest, et pakkuda suuremat vastupidavust. n Hoolduse lihtsustamiseks on kõik määritavad laagrid kergesti ligipääsetavad. tab mahalaadimist või ümberlaadimist.

Konveierpõhjaga mahuhaagisel on kaks põhiversiooni: n peamine eesmärk on teokruviga vilja ümberlaadimine kiirusega kuni 15m3/min; n teine versioon haagisest on silo ja puistematerjali ümberlaadimine liikuva põhja abil kiirusega kuni 49m3/min.

Kogu konveieri süsteemi ja ümberlaadimist saab juhtida raadio teel. Haagise taga on olemas ka mehaanilised kangid, mida saab soovi korral alternatiivina kasutada.

Kõrgtehnoloogiline juhtimissüsteem saab aru, kas tegu on hüd-

raulilise luugi või ümberlaadimisteo konfiguratsiooniga.

Mis põhjusel on külg profiilne?

Kasti küljekonstruktsioonis oleme asendanud sileda seinapleki valtsidega seinaprofiiliga, mis muudab kogu konstruktsiooni pea 40% vastupidavamaks horisontaalsele koormusjõule.

Küljeposte on lisatud vaid üks, et disain kohtuks tugevusega profiilne külg annab tugevuse, mis lubab vähendada postide arvu, et haagise lõppkaal oleks väiksem. Samuti on reelingu ja küljeposti profiili osa nüüd palju sügavam, mis lisab veelgi tugevust.

Oleme loonud haagise etteotsa käiva platvormi, mis on ühilduv ka teiste Palmse Trailer’i poolt toodetavate mahuhaagistega. PT9820 FLOW haagist on võimalik tellida nii kõrgendusega kui ilma.

Seda uut konveierpõhjaga mahuhaagist saad lähemalt uurida Maamessil meie õuealal, mille tunned ära suurte Palmse Traileri logoga surfilippude järgi.

Päikeseenergia Palmse Traileris Meie tootmine kasutab väga palju elektrienergiat, mistõttu oleme viimastel aastatel püüdnud otsida viise, kuidas jätkusuutlikumalt tootmist juhtida. Ideede genereerimise tulemusena jõudsime Palmse Traileris keskkonnasõbralikuma lahenduseni luua päikesepaneelide park.

Täna on meil hea meel tõdeda, et oleme oma tootmises võimelised kasutama taastuvenergiat meie tellimusel loodud päikesepaneelide pargist. Pargi võimsus on 500 kW ja olenevalt ilmast katab see suurema osa meie elektrienergia vajadusest.

Elektrienergia säästmine ja selle jätkusuutliku kasutamise protsesside arendamine on pidev töö ning kavatseme selles osas oma tegevusega veelgi edasi liikuda.

Palmse Traileris pingutame selleks, et tooted oleksid alati ühtlaselt hea kvaliteediga ja meie kaubamärk seostuks vaid parimate omadustega.

Tule Maamessile vaatama meie vedavate rummudega kallurhaagist Robus RD1913SB-HM PRO ja Eestis toodetud konveierpõhjaga mahuhaagist PT9820 FLOW. Maamessi Palmse Traileri alal saad osaleda ka loosimises, kus üks võitja saab endale meie kvaliteetse eridisainiga jope. Lisaks mitmeid teisi kingitusi. Oled oodatud avastama Põhjamaade ühe suurima põllumajandushaagiste tootja Palmse Traileri poolt pakutavat!

MAAMESSIL OLEME ÕUEALAL VP-15

Jälgi meie tegemisi sotsiaalmeedias (Facebook, Instagram, Youtube) ja uuri veebilehel lähemalt: palmsetrailer.eu Kiirelt saad lehele, kasutades QR-koodi:

10

S TAT I S T IK A

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 14. APRILL 2022

Statistika:

loomade arv väheneb, hinnad tõusevad Statistikaameti esialgsetel andmetel vähenes eelmise aasta lõpu seisuga kõigi põllumajanduslikes majapidamistes peetavate loomade arv.

Veiseid peeti Eestis möödunud aasta lõpu seisuga 250 700, piimalehmi 83 600, sigu 308 100, lambaid-kitsi 68 800 ja kodulinde 2,1 miljonit. Veiste arv vähenes varasema aastaga võrreldes 1%, sigade arv 3%, lammastekitsede arv 5% ja lindude arv 2% võrra.

Piimalehmasid oli samuti umbes 700 looma võrra vähem ja nende arv jõudis Eesti kõigi aegade madalaimale tasemele – 83 600 piimalehmani.

Võrdlusena võib tuua, et 1939. aastal oli Eestis 480 300 piimalehma, 1965. aastal aga 305 800 piimalehma.

Piimatoodang Euroopa Liidu kõrgeim

Euroopa Komisjoni statistikast selgub, et 2020. aasta piimatoodangu näitajate põhjal on Eesti lehmade piimatoodang Euroopa Liidu kõrgeim, ulatudes 10 053 kilogrammini lehma kohta.

Selle tulemusega edestati Taanit 25 kg võrra.

Seni oli viiel eelneval aastal Eesti lehmade keskmine piimatoodang Taani järel teisel kohal.

Euroopa Liidu 27 riigi keskmine piimatoodang lehma kohta oli 2020. aastal 7473 kg. Üle 9000 kg lehma kohta tootvaid riike oli Euroopa Liidus viis (Hispaania, Soome, Holland, Tšehhi ja Rootsi).

mitmetes Euroopa Liidu riikides, mis on tähendanud sigade kokkuostuhinna langust. Erandiks on Hispaania ja Prantsusmaa, kus hinnad on püsinud muutumatuna.

Kulud kasvavad

Mineraalväetiste hinnad on üle poole kallimaks läinud.

Piima kokkuostuhind tõusuteel Eesti piima kokkuostuhind jälgib ligilähedaselt Euroopa Liidu riikide trendi ja sõltub suuresti olukorrast välisturul ja välisriikide nõudlusest. Läheb ju arvestatav osa Eesti piimast ja piimatoodetest ekspordiks.

Piima keskmine kokkuostuhind jäi möödunud aastal tavaliselt 12–15% ELi keskmisest madalamaks. Kui Eesti keskmine piima hind oli detsembris 358 eurot tonni eest, siis ELi keskmine oli 413 eurot tonni eest. Veel 2020. aasta jaanuaris paistis Eesti silma väga madala kokkuostuhinnaga, millest madalam oli hind

Eesti lehmade arvukus väheneb, kuid piimatoodang lööb rekordeid.

FOTO: RAIVO TASSO

vaid Lätis. Eelmise aasta detsembri keskmine hind oli juba kõrgem nii Portugali, Ungari, Horvaatia, Sloveenia, Hispaania kui ka Slovakkia näitajatest, kuid siiski 13% madalam ELi keskmisest. Lätis ja Leedus oli piima kokkuostuhind Eestist juba märkimisväärselt kõrgem ehk detsembris vastavalt 397 ja 428 eurot tonni eest.

Piim on väga kvaliteetne

2021. aastal osteti Eestis põllumajandustootjatelt kokku 799 000 tonni piima, mille eest tasuti põllumeestele ligi 253 miljonit eurot. Kokkuostetud piimast oli 80% eliit- ja 15% kõr-

FOTO: SVEN ARBET

gema sordi piim. Kokkuostetud piimast tootsid töötlejad üle 230 000 tonni erinevaid piimatooteid, sealhulgas 107 000 tonni joogipiima, 47 000 tonni juustu ja kohupiima ning 41 000 tonni hapendatud piimatooteid.

Sigade arv väheneb, lihatootmine samuti

Lihatootmise suurimaks valdkonnaks on sealihatootmine, mis moodustas möödunud aastal toodetud lihast 55%. Aastaga on Eesti sealihatoodang vähenenud 2%, seda vaatamata asjaolule, et suudame kodumaise sealihaga katta vaid umbes 85% siseriiklikust tarbimisest.

Kuigi söödavilja hinnad on tõusnud kõrgustesse, siis sealiha nn vabaturu kokkuostuhind on juba viimased pool aastat olnud umbes kolmandiku madalam tegelikest tootmiskuludest. See ongi kodumaise tootmise tõsise löögi alla pannud.

Kahjuks pole meie seakasvatajate hinda kujundavalt Saksamaa börsilt häid uudiseid tulnud.

Sealiha kokkuostuhind püsis ka viimasel nädalal väga madalal tasemel – 1,20 eurot/kg.

Selline hinnatase on turul olnud sisuliselt juba möödunud aasta augustist alates. Üha suureneva surve alla on sealihaturg ja hinnad sattunud

Juba möödunud aastal kasvasid energia ja kütuse kulud põllumajandussektoris võrreldes 2020. aastaga koguni 30% (sh elektrikulu suurenes 34%).

Väetiste kulu kasvas aastaga 10%, aga viimase kolme aasta jooksul on see suurenenud koguni 40%. Söödakulud loomakasvatuses on aastaga tõusnud 22%.

Väetiste hinnad alustasid kerkimist juba 2021. aasta juunis. Sanktsioonide alla sattus Valgevene väetisetootja Belaruskali, mis varustab ca 20% maailma kogu kaaliumväetiste vajadusest. Siit said alguse igakuised hinnamuutused, sügise edenedes toimusid hinnakõikumised juba igal nädalal ja aasta lõpus võis turul seis muutuda juba tundidega.

2022. aasta alguses oli juba selgelt märgata, et ühel maailma suurimal väetisetootjal Yaral oli pakkumises piiratud koguses väetisi. Nende hinnapunktid olid 700–800 eurot tonni kohta, samas kui Venemaa ja Leedu tootjad pakkusid veel n-ö soodsaid, 500–600 euro suuruseid hindasid. Veebruari alguses rabas sektorit teade, et Venemaa sulgeb lämmastikväetiste ekspordi kuni aprillini.

Kevade lähenedes saabus sektori jaoks uus, karm reaalsus – väetiste kättesaadavus on piiratud ja hinnad on jõudnud 1000 euro kanti tonnist.

Madalad lihahinnad põhjustavad paljude sealihatootjate tegevuse lõpetamist.

FOTO: SVEN ARBET

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 14. APRILL 2022

REKLAAM

11

12

REKLAAM

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 14. APRILL 2022

Ei vajamäärimist

iglidur on mõeldud raskeks tööks ®

Ehitusmasinatel on raske töö. Ebasoodsad keskkonnad ja ilmastikutingimused võivad põhjustada korrosiooni. Raskelt koormatud puksides olev mustus ja määre tähendavad, et hooldada tuleb sagedamini.

Tel +372 667 5600 info@igus.ee motion plastics ®

Jäta nüüd lisamäärded mängust välja ja kasuta iguse hooldus- ja määrdevabu polümeerpukse. Prognoositav tööiga ja suur koormustaluvus lisavad töökindlust, vähendavad hooldusvajadust ning lihtsustavad tööde plaanimist. Laost kohe saadaval.

/bearings-for-construction-machinery

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 14. APRILL 2022

PERSOON

Sealihakasvatus

13

Eestis on riskantne ettevõtmine FOTOD: KARIN KALJULÄTE

Ehkki eestlased armastavad sealiha süüa, on see sektor pidevalt olnud suure surve all ja pidanud üle elama mitmeid vapustusi. Sellel alal jäävad ellu vaid oskuslikumad ja visamad. Üks selline on Lääne-Virumaa talupidaja Ermo Sepp.

Paar kuud tagasi saatsid meeleheitel seakasvatajad valitsusele abipalve, sest seakasvatuse käibe miinus oli kestnud juba liialt kaua ja ka tulevik ei tõota asjaolude muutmist paremuse poole.

Söödaviljade hinnad hakkasid tõusma juba eelmisel aastal ja hoogu sellele lisab veel alanud sõda, mis tähendab, et ei Ukrainast ega Venemaalt enam odavat sööta ei tule.

“Praegu toob iga sea üleskasvatamine 40–60 eurot kahjumit.

Sööda, tööjõu ja energia hinnad üha tõusevad, aga liha kokkuostuhind on ääretult madal, selline tootmine ei ole jätkusuutlik,” selgitas Lääne-Virumaa seakasvataja Ermo Sepp.

Seakasvatuse areng ongi Eestis käinud ühest kriisist teise. 2007. aastal kadus ära Vene turg. Sellele järgnes Aafrika sigade katk, mille tõttu paljud kasvatajad olid sunnitud oma tegevuse lõpetama. Hetkel on Euroopa üle ujutatud odava sealihaga, sest osas Euroopa riikides on investeeringuid tootmise suurendamiseks tehtud palju. Nimelt avanes mõned aastad tagasi Hiina turg, kuid poliitiliste otsuste tagajärjel loobus Hiina Euroopa liha impordist ja seetõttu jääbki Euroopas liha üle.

Farmitehnika muutub kiiresti ja vajab sageli uuendamist.

Kui praeguste viljahindade juures peaks sööda kõik sisse ostma, siis osutuks see küll üsna mõttetuks.

Segatootjal suuremad šansid

“Hetkel on olukord üsna ebakindel. Olin alustades optimistlik ja investeerisin julgelt oma ettevõttesse. Nüüd aga olen justkui kahvlis. Kui tahan ettevõtet säilitada, siis pean kogu oma majapidamise käigushoidmiseks muudkui uusi laenukohustusi juurde võtma.

Kui selles olukorras õigel ajal seakasvatusega ei lõpeta, siis pärast sunnitakse lõpetama,” tõdes Ermo Sepp.

Samas pole Sepa olukord nii lootusetu seetõttu, et ta on segatootja – lisaks seakasvatusele, kus on keskmiselt 320 emist, harib ta ka 700 hektarit maad: “Ja kui seakasvatus tulekski lõpetada, saan viljakasvatusega sellegipoolest jätkata. Muidugi on enda kasvatatud sööt ka üks eeldus, et sigu üldse pidada saab. Kui praeguste viljahindade juures peaks kõik selle söödana sisse ostma, siis osutuks

see küll üsna mõttetuks. Need, kes sööda sisse ostavad, peavad praegu lihale kõvasti peale maksma. Aga lõpetada ka ei saa, sest võlad ja kohustused on kaelas. Nii lastaksegi edasi ilmselt seni, kui tuleb sundlõpetamine või lihale õige hind.”

Sepa hinnangul on praegu ostetava vilja hind tõusnud juba üle 400 euro tonn. “Olen teinud arvutuse, et 10 kilogrammi vilja hind katab 1 kilogrammi liha kasvatamise kulud. Seega peaks siis tootja saama praeguse seisuga 4 eurot lihakilolt,” arvutab ta.

Teraviljakasvatusel helgem seis

Ermo Sepp alustas seakasvatusega juba 20 aastat tagasi. 2007. aastal valiti ta ka aasta põllumeheks.

Lisaks teraviljale kasvatab Sepp rapsi, lutserni, viljavaheldusena uba-hernest. Teraviljakasvatusel läheb hetkel paremini. Hinnad on pikemat aega tõusuteel, ühistuline tegevus on heal järjel ja samuti annavad stabiilsust

14

PERSOON

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 14. APRILL 2022

FOTO: KARIN KALJULÄTE

TA S U B T E A DA

Sealihatootjate appihüüd Eesti Tõusigade Aretusühistu, Rakvere Farmid ja Atria Farmid esitasid valitsusele ühispöördumise, milles teatavad, et Eesti seakasvatus ei pruugi ellu jääda ja sektori visiooni ellu viia ilma kohese riigipoolse sekkumise ja rahalise toeta. Pöördumises toovad ettevõtjad välja, et minimaalne abivajadus on 6 miljonit eurot, mis katab umbes kolme kuu puudujäägi, kuid sõltuvalt kriisi edasisest kulust võib abivajadus ulatuda ka 12 miljoni euroni. Eesti Tõusigade Aretusühistu juhi Teet Soormi sõnul aitaks 6 miljonit meie seakasvatust umbes kolm kuud pinnal püsida. Kui sealiha hinnad hakkaksid siis veidi kerkima, oleks olukord päästetud. Kui aga hinnad ka paari kuu pärast ei tõuse, on katastroof käes.

Eelmisel aastal moodustas sealihatootmine Eesti kogu lihatoodangust 55%. Vaatamata sellele, et kodumaine sealiha katab vaid 85% siseriiklikust tarbimisest, väheneb sealihatootmine umbes 2% aastas.

hoonetes remonttöid, et vähendada soojakadu. See annaks olulise energiasäästu,” lisab ta.

Kaasaegne sõnnikumajandus

Praegu on Sepa talu karjas 320 emist.

pindalatoetused. Aga kui ka siin peaks midagi erakorralist toimuma, näiteks põud või mõni taimehaigus, siis oleks küll tulevik väga tume. Hetkel kasvatatakse Eestis vilja rohkem kui tarbitakse.

Viimastel aastatel on Sepa talus investeeritud sõnnikumajandusse ja sundkäiguna tehtud ümberehitusi, mis olid tingitud

sigade katkust. “Tekkis vajadus teha desovanne, täiendavaid pesemis- ja desinfitseerimisvõimalusi, ehitada ümber farmisisene transport,” selgitab Sepp. Lisaks sellele tuli keskkonnanõuetest lähtuvalt suurendada sõnnikuhoidlate mahtu. Nendele tegevustele läks hulk raha, mis toodanguna tagasi ei tule. Nüüd on käes juba tungiv vajadus ai-

data järele ka tootmise poolt.

“Seakasvatushoonetel ja -seadmetel on amortisatsioon palju suurem, sest tootmisruumides on kõrge ammoniaagitase, keemiliselt agressiivne keskkond, mis tekitab suuremat korrosiooni. Vaja oleks investeerida farmiseadmete automatiseerimisse, sest tehnoloogia vananeb kiiresti. Samuti oleks vaja teha

Ma tahan töölistele pakkuda kindlust, et nad ei jääks hätta, kui meie tootmisega peaks midagi juhtuma.

Viimastel aastatel on tulnud üle vaadata sõnnikumajandus. Kui varem vaadati lägale kui tüütule kõrvalproduktile, siis järjest enam hinnatakse seda väärtusliku väetisena. “Rajasime endale uue, 4000 m3 sõnnikuhoidla, kuhu kogume talve jooksul kogu sõnniku. Meie sigalast tulev läga on 6–10% kuivainesisaldusega. Läga laotame kevadel külvi alla, samuti ka sügisel külvi alla ning kasvuajal orase peale,” selgitab Sepp.

Läga laotamiseks on kaks võimalust – kas maa peale või maa sisse. Viimane süsteem on

keskkonnasõbralikum ja sel otstarbel on Sepa tallu muretsetud Peeconi lägalaotaja koos kultivaatorseadmega. See teeb maasse umbes 10 cm sügavuse vao, seadme otsikust suunatakse vedelsõnnik vakku, misjärel masin tõmbab vao ka kinni. Ettevõttes kasutatakse ka läga maa peale laotamist, see on näiteks orase puhul kasulik sellepärast, et taimed omastavad väetisest toitaineid ka lehtede kaudu, on tootlikum ja kulutab palju vähem kütust. Samas on inimesed muutunud tundlikuks lõhna suhtes ja kui lägalaotamine käsil, leidub ikka keegi, kes lõhna pärast pahandama hakkab.

Kui sõnnikumajanduse masinapargis on Sepal Peeconi tehnika, siis traktoreist on ta jäänud John Deere’i masina-

15

PERSOON

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 14. APRILL 2022

FOTO: SHUTTERSTOCK

te juurde. Ta kinnitab, et nii on kõige mugavam traktorite hooldust korraldada, kui kogu tehnika on soetatud ühest firmast. “Töökindluse koha pealt ei oska ühtki firmat eelistada.

Mõnikord võib ka uuel traktoril defekte ilmneda, mõni masin aga võib vastu pidada aastakümneid,” teab põllumees.

Kõrgtehnoloogiaga varustatud traktorid on Sepa sõnul põllumeeste töö ikka märksa täpsemaks ja tootlikumaks teinud. Tänapäeval pole võimalik enam kõveraid vagusid ega muid vigu teha, sest elektroonika ei lase juhil eksida.

Tema ettevõttes on kõik vajalik tehnika olemas ja on isegi võimekust teha teenustöid, näiteks talvist lumelükkamist.

“See on oluline ka sellepärast, et saan talvel oma mehhanisaatoritele lisateenistust pakkuda.”

Vastustus tööliste ees

Sepa talus saab tööd kaks masinameest, üks farmimehaanik ja neli farmitöölist. “Olen otsustanud, et selle tööliste arvuga pean ära majandama.

Lisatööjõudu juurde võtta plaanis ei ole, sest töölise väljaõpetamine võtaks liiga pikalt aega ja sellega mul pole aega tegeleda, sest panustan kogu oma aja ettevõtte juhtimisse. Leppisin farmitöötajatega kokku, et tööjõudu juurde ei tule ja nüüd, kui üks töölistest on minemas lapsehoolduspuhkusele, vähendame sellevõrra tootmist.

Ma tahan töölistele pakkuda kindlust, et nad ei jääks hät-

ta, kui meie tootmisega peaks midagi juhtuma. Selle asemel mõtlen hoopis sellele, kuidas töötasusid tõsta, et need konkurentsivõimelised oleksid.”

Liha hind kujuneb Saksamaal

Sepa talu on Viru lihaühistu liige ja realiseerib oma lihatoodangu selle kaudu. Ühistul oli enne sigade katku levikut 12 liiget, nüüdseks on neist alles jäänud vaid neli. Ühistu peab läbirääkimisi tooraine tarnijate ja liha kokkuostjatega ning esindab sealihatootjaid riigi tasemel.

Liha hinnad kujundatakse Saksamaal. Seal toimib lihaturg börsi põhimõttel, kus lepitakse kokku partiide müügihinnad ja sealt tuleb ka nõudmise-pakkumise suhe. Seal kujunev referentshind on aluseks näiteks Rakvere lihakombinaadi hindadele ja selle alusel kujuneb hind ka teistele Eesti tootjatele. Saksamaa referentshinnad on pikemat aega olnud ülimadalad, praegune hind kõigub 1,22 eurot/kg ümber ja see on kõvasti alla lihatootmise omahinna. Kuid juba märtsikuus on Saksamaal lihahinnad pööranud tõusule, mis lubab loota, et see jõuab ka meile.

Kui ainult Eesti tootja hinda tõstaks, siis seda ei ostetaks ja poed täituksid odava lihaga, mis tuleb Taanist, Saksamaalt ja Hispaaniast. Tarbijat head hinnad mõnda aega rõõmustavad, aga kui Eestis enam sealiha ei toodeta, ei pruugi ka importliha enam nii odav olla kui praegu.

Eesti sead ei pea ruumikitsikuses vaevlema.

TA S U B T E A DA

Eesti sigadel on mugav elu Eesti sigadest vähemalt 90% elab kõrgematele loomade heaolu standarditele vastavates tingimustes kui Euroopa Liidu liikmesriikidele kehtivad baasnõuded seda ette näevad. Seejuures tuleb silmas pidada, et ka ELi loomade heaolu baasnõuded on maailmas ühed kõrgemad. Vaatamata sellele levitatakse üha intensiivsemalt ja tihedamini väärinfot, et Eesti sea elu on Euroopa kehvemaid ja loomad elavad ruumikitsikuses.

PRIA andmetel maksti Eesti seakasvatajatele 2021. aastal loomade heaolu toetust nõutust suuremal pinnal sigade pidamiseks 264 854 sea eest ehk kõrgematele heaolunõuetele vastavates avaramates tingimustes peeti vähemalt 85% Eesti sigadest. Lisaks suuremal pinnal peetavatele sigadele peeti möödunud aastal 17 710 siga põhust või heinast alla-

panu kasutades, mis tähendab, et kokku järgiti nõutust kõrgemaid heaolunõudeid vähemalt 90% Eesti sigade puhul.

Enamik Eesti sigu kasvab seega tingimustes, kus neile on tagatud üle 85 kg kaaluvate sigade puhul miinimumnõuetest vähemalt 10% suurem pidamispind ja kuni 85 kg kehakaaluga sigadele vähemalt 15% suurem pidamispind.

Lisaks iseenesestmõistetavale ja igapäevasele loomade eest hoolitsemisele, nende heaolu ja tervise jälgimisele peetakse loomade heaolu meetme all olevate sigade üle ka pidevat järelevalvet kaamerate abil.

Enamikus farmides on automaatselt juhitavad küte, ventilatsioon, söötmine, veevarustus ja valgustus, mis on reguleeritud vastavalt sigade vajadustele

sõltuvalt nende vanusest ja liigist (põrsad, nuumikud, emised). Päevasel ajal jälgivad farmitöötajad, et kõik oleks normis. Väljaspool tööaega häirete või avariide korral tulevad kohe teated farmitöötajate telefonidele, mis võimaldavad kohe reageerida, likvideerida avariid ja taastada normaalse olukorra farmis.

Loomade heaolu toetuse eesmärgiks on toetada põllumajandustootjaid, kes täidavad loomade heaolu kõrgemaid nõudeid, parandades sellega loomade heaolu ja tervist ning tagades neile loomuomasemad pidamistingimused.

Heades tingimustes peetavad ja terved loomad on eelduseks, et ka liha kvaliteet on hea ja ettevõtte tulukus tagatud.

Allikas: EPPK

Väärt põllutöömasinad väärivad parimaid määrdeaineid

Seisev masin ei too raha sisse. Teie tehnika tõrgeteta töös hoidmine on on meie äri eesmärgiks.

Texaco® Delo® kõrge kvaliteediga õlid ja määrdeained tagavad kõikide põllutöömasinate ja seadmete töökindluse, kõrge tootlikkuse ning pika eluea. Delo® tootevalikust leiab nii spetsiaalselt suure võimsusega diiselmootorites kasutamiseks mõeldud mootoriõlid kui ka käigukasti- ja reduktoriõlid, hüdrovedelikud ning erinevates sõlmedes kasutatavad määrded.

Võtke meiega ühendust ja räägime lähemalt!

AMETLIK ESINDAJA www.lubtec.ee I texaco@lubtec.ee I tel 5621 0046

16

?????

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 14. APRILL 2022

BIGBANK

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 14. APRILL 2022

17

Bigbank: meilt saab seadmeliisingu ka väike- või alustav ettevõtja Eesti ettevõtete masinate ja seadmete ostu seadmeliisinguga finantseeriv Bigbank on oma lepingutingimused kujundanud mikro- ja väikeettevõtjate ning alustavate ettevõtete vajadusi arvestades. Bigbanki juhatuse liikme ja ettevõtete panganduse valdkonna juhi Ingo Põderi sõnul annab liising alustavatele ja väikestele ettevõtetele mõistliku võimaluse teha kasvamiseks vajalikke investeeringuid ning saada osa viimaste aastatega järjest süvenevast trendist, et varasid omavad ettevõtjad saavad automaatselt jõukamaks.

Investeeringuteks on vaja raha ja tootmisseadmete hinnad püstitavad rekordeid. Seadmete soetamise kulusid ei ole maksejõulisel ettevõttel mõistlik kogu ulatuses omavahenditest katta. Liisinguintressid on Ingo Põderi sõnul endiselt madalal ja isegi lähiaastateks prognoositud mõningast baasintressi tõusu arvestades on liisingfinantseerimise aastane kulu (3–5%) kordades madalam kui omanikulaen (10–15% aastas) või omakapitalilt oodatav tootlus (15–25% aastas).

Liising on kõige mõistlikum finantseerimisvõimalus Tasub mõelda ka sellele, et seadmete väljaost või suur esmane sissemakse viib käibest välja raha ja ebapiisav likviidsus võib hakata piirama igapäevast majandustegevust.

Käiberaha puudumisel võib jääda soetamata hea hinnaga materjal või tuleb tellimuse vastuvõtmine edasi lükata, sest tellimuse täitmiseks ei ole ettevõttel raha. Reeglina kasutatakse tootmisseadmeid mitmeid aastaid ja ettevõtte vajadused võivad aja jooksul muu-

Põldude lupjamine on kui vundament, millega põllumajandusettevõtja hakkab rajama tervet ja eluvõimelist taimikut. Tugeva vundamendiga kindlustatakse taimik, millega on tagatud kõrge saagikus ja toiteainerikas saak.

Balansist (bilansist) väljas mulla pH tähendab väetiste toime vähenemist ja lõpuks ka kasinat saagikust.

Oma igapäevategevuses peab ka põllumees üha rohkem tähelepanu pöörama sellele, kuidas majapidamises püüelda CO2-neutraalsuse suunas. Alustada saab vähesest, aga püüelda tuleb suurema poole.

Vähendada CO2 heidet ja suurendada rohelist jalajälge saab ka põldude lupjamisel. Siinkohal on oluline aru saada, kuidas valida põldude lupjamiseks just sobiv materjal ja

kuidas üks või teine lubiaine mullas käitub – kas seob süsiniku või pigem emiteerib seda. Esimesel juhul saame rääkida CO2-neutraalsest lupjamisest, teisel juhul aga mitte.

Reegel on see, et kõik tuhalaadsed materjalid on aktiivsed ja toimivad mullas orgaanilist süsinikku siduva lubimaterjalina. Nii-öelda aktiivseks saab lubimaterjal siis, kui ta on läbinud eelnevalt põletusprotsessi. Põletusprotsessi kaudu tekib põlevkivituhka vaba kaltsiumoksiid (CaO free), mis annab põlevkivituhale aktiivsuse ja ka kiire reageerimise mullaga.

Kivijahud ja sõelmed on inertsed materjalid, mis ei seo mullas orgaanilist süsinikku, vaid emiteerivad seda ehk nende kasutamisel põld eraldab, mitte ei seo CO2.

Kui on soov lupjamise kaudu hoida kokku ka CO2 emissioone, oleks otstarbekas valida lupjamiseks tuhalaadne materjal nagu põlevkivituhk, puutuhk või nende segu.

tuda, mis jällegi toetab pigem mõtet tasuda kallite tootmisseadmete eest pika aja jooksul, selle asemel et need kohe välja osta. Esmase sissemakse ehk omaosaluse määr Bigbanki seadmeliisingul sõltub peamiselt seadme järelturust ja likviidsusest, kuid jääb reeglina vahemikku 15–25%.

Eritingimused, mis teevad Bigbanki pakkumise paremaks Liisingu kuumakse sõltub Põderi hinnangul kõige enam liisingu summast ja liisinguperioodi pikkusest, intressimäära mõju kuumaksele on suhteliselt väiksem. Bigbanki seadmeliisingu eripäraks on võimalus jätta ka kapitalirendi vormis liisingul lepingu lõppu jääkväärtus. Kapitalirendi puhul saab klient pärast liisingumaksete tasumist seadme omanikuks. Jättes lepingu lõppu jääkväärtuse, saab vara lõpliku väljaostu lükata veelgi kaugemale tulevikku ja kuumakseid oluliselt vähendada. Ka alustav või väiksema käibega ettevõte saab sellisena soetada endale tootlikuma või moodsama seadme, sest liisingumaksed

on jõukohased. Kui suure jääkväärtuse lepingu lõppu jätta saab, sõltub lepinguperioodist ja varast. 48-kuulisel lepingul võib jääkväärtus olla kuni 35% vara maksumusest, 72-kuulisel lepingul seevastu 20% vara maksumusest.

Oluline konkurentsieelis on seegi, et erinevalt teistest liisingupakkujatest, kelle minimaalne tehingusumma algab 5000 või 10 000 eurost, on Bigbanki seadmeliisingu miinimumsumma vaid 2000 eurot.

Liisingut saab ka kasutatud seadmetele Alati ei pea vaatama ainult uut tehnikat või seadmeid, liisingut saab ka kasutatud varale.

Tänapäevased korralike tootjate seadmed, mida on hästi hooldatud, kestavad kaua, mistõttu tasub väiketootjal vaadata kasutatud seadmeid, mis intensiivses või suurtootmises enam kasutust ei leia.

Bigbankis pakutakse soodsaid liisingutingimusi eelkõige sellisele kasutatud varale, mis liisinguperioodi lõpuks ei oleks rohkem kui 18 aastat vana ja millel taotluse esitamise hetkel alles veel vähemalt 50%

Põldude lupjamiseks on nii tuhad kui ka sõelmed mõlemad oma eesmärki täitvad lubimaterjalid ning siin sõltub kõik kasutaja eelistusest ja kasutamise eesmärgist. Kui võtta aga fookusesse CO2 mulda sidumise võime ja CO2-neutraalne lupjamine, siis siinkohal täidab oma eesmärki just põlevkivituhk, mis on aktiivne, mitte aga inertne lubimaterijal.

Kasutades põlevkivituhka Enefix lupjamiseks normiga kuni 3 tonni/ha ja suurendades seega mulla pH-d keskmiselt 0,5 ühiku võrra, suureneb orgaanilise süsiniku varu mullas ligikaudu 4,5 t/ha, mis vastab ca 14,8 tonnile CO2-le. Iga lupjamiseks kasutatud lubiväetise Enefix tonn hoiab kokku ja seob mulda ca 4,9 tonni CO2.

Lupja targalt ja kliimaneutraalselt!

kasulikust elueast, mida mõõdetakse varast sõltuvalt töötundides või läbitud kilomeetrites.

Liisingu taotlemiseks saab täita liisingutaotluse Bigbanki kodulehel või edastada liisingusoovi otse vara müüjale.

Taotlusele lisage vara müügipakkumine ja müüja kontaktid.

Andmed olemasolevate finantskohustuste kohta saab esitada taotlusel. Kindlasti tutvuge eelnevalt teenuse tingimustega ja vajadusel konsulteerige enne finantsteenuse taotluse esitamist asjatundjaga.

Bigbankis ei ole alustavale või väikeettevõtjale kehtestatud nõuded ülemäära kõrged.

Liisingut võib tulla taotlema ka üksnes kuus kuud tegutsenud ettevõte või füüsilisest isikust ettevõtja, kellel müügitulu ja laekumised klientidelt võimaldavad liisingumakseid tasuda.

Vastuse taotlusele koos soovitusega edasisteks sammudeks saab ühe tööpäeva jooksul taotluse esitamisest.

INGO PÕDER Bigbank Ettevõtete panganduse valdkonna juht

18

UUDSED LAHENDUSED

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 14. APRILL 2022

Väetisenappus

suurendab sõnniku väärtust Targalt laotades on läga vägagi väärt väetis, mitte pelgalt piima- või lihatootmise tüütu kõrvalprodukt.

Farmeti lägarandaal Syncult

Veel aasta tagasi arvas nii mõnigi põllumees, et läga tuleb kiiresti loetud tundide jooksul mulda panna vaid karmistunud keskkonnanõuete tõttu. Kuid nüüd, mil mineraalväetistel on lausa kulla hind, mõtleb iga ettevõtja, kuidas lägas sisalduvad lämmastik, fosfor ja mikroelemendid kasvava põllukultuuri poolt võimalikult efektiivselt omastatud saaksid.

Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadlased Kalvi Tamm, Raivo Vettik, Peeter Viil ja Taavi Võsa on teinud põhjaliku sõnnikulaotamise tehnoloogiate võrdleva uuringu, kus vaagitakse põhjalikult erinevate laotamisseadmete efektiivsust ja tasuvust. Uuringus soovitatakse valida tehnoloogia, mille tasuvusaeg ei ületaks 10 aastat.

Sõnniku laotamise seadmete tasuvusaeg on seda lühem, mida suurem on vedelsõnniku kogus ettevõttes. 100 lehmaga piimafarmis oli nii lohisvoolik- kui ka

avalõhe-sisestusseadme tasuvusaeg üle 50 aasta. 900 lehmaga ettevõttes oli tasuvusaeg aga alla 4 aasta. Kui uuritava laotamisseadme tasuvusaeg on oluliselt üle 10 aasta, siis peaks kalkuleerima alternatiivseid võimalusi: reorganiseerida töö korraldust nii, et oleks võimalik soetada odavamaid seadmeid, osta teenustööd või rakendada masinate ühiskasutust.

Põllumees on üha enam huvitatud sellest, et sõnnikus olevad toitained jõuaksid sobivas koguses taimeni. Ka keskkonnanõuded muutuvad üha karmimaks ja masinatootjad teevad pidevalt arendustööd, et põllumehel oleks võimalik neid vajadusi järgida.

10 aasta jooksul jõuab ettevõttes olev tehnika moraalselt piisavalt vananeda, et selle aja järel võiks soetada juba uued, tehnoloogiliselt kaasaegsed masinad, mis suudavad põllumehe vajadusi ja keskkonnanõudeid senisest paremini täita.

Faminer OÜ pakub professionaalseid kahjuritõrjeteenuseid aastast 1996 TEENUSED ∙ Fumigeerimine ehk gaasitamine (teravili, kakao, puit, laod, silod, hoidlad, puistematerjal, laevatrümmid, merekonteinerid) ∙ Ladude ja hoidlate desinsektsioon ∙ Olmekahjurite tõrje ∙ Desinfektsioon – bakterite ja viiruste tõrje (COVID-19 tõrje) ∙ Deratisatsioon – näriliste tõrje ∙ Puidukaitse – puidukahjurite, majavammi- ja hallitusetõrje ∙ Mullamutitõrje ∙ Vilja töötlemine K-Obioliga ∙ Mahevilja töötlemine nõuetekohaste vahenditega ∙ Nõustamine

Keskuse tn 6, Saue Telefon 5691 1288

Faminer@Faminer.ee www.faminer.ee

UUDSED LAHENDUSED

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 14. APRILL 2022

19

TA S U B T E A DA

Väetisele lisaks ka allapanu

Peeconi lägalaotur rohumaadele

Sõnnik vajab eeltöötlemist Igasugune vedelsõnnik (nii seakui ka lehmaläga) kihistub hoidlas aja jooksul. Seetõttu on vaja kogu hoidla sisu enne väljapumpamise alustamist ja põllule viimist korralikult läbi segada. Ühtlase laotuse eelduseks on homogeense konsistentsiga lägamass.

AgroFort OÜ pakub kogu seadmevalikut, mis on vajalik vedelsõnniku ehk läga farmist põllule toimetamiseks ja mulda viimiseks. “Meil on väga head kogemused Saksa tehaste GROWI ja Euro-P hoidlatehnikaga. Pakume väga vastupidavaid lägamiksereid ja -pumpasid kõikidele hoidlatüüpidele – nii ümarhoidlatele (seina kõrgusega kuni 6 meetrit) kui ka suurtele maasisestele lägalaguunidele,” selgitab AgroForti juht Väino Kivila.

FOTO: AGROFORT

Lägalaotuseks kasutavad paljud Eesti piimakarja- ja seakasvatajad Hollandi kontserni Peeters Groupi toodetud läga tankhaagiseid Peecon.

Väiksemad tootjad kasutavad väiksemaid ühe- või kaheteljelisi pütte mahuga kuni 16–18 m³ ja lihtsamaid laotusseadmeid.

Lisaseadmed ja uued tehnoloogiad

Suuremate mahtude korral hakkavad end ära tasuma erinevad lisaseadmed nii laadimise, laotuse kui ka seadmete juhtimise poolel. Suuremad tootjad kasutavad reeglina 20 m³ mahuga kaheteljelisi või 25,5 m³ mahuga kolmeteljelisi nn täisvarustuses injektorhaagiseid.

Väino Kivila: “Laotusseadmete valikus on meil ole-

Peeconi lägakultivaator

mas kõik turul esindatud tehnoloogiad. Ajalukku hakkavad jääma lohisvoolikud ja on juba jäänud paisklaotus. Valdavalt viiakse läga otse mulda. Rohumaadel teevad väga ilusa töö suurte, 460 mm läbimõõduga lõikeketaste ja väga tugeva konstruktsiooniga Peeconi lägainjektorid töölaiustega 3–9,25 meetrit.

Mustmullale pakume Farmeti

Põllumees on üha enam huvitatud sellest, et sõnnikus olevad toitained jõuaksid sobivas koguses taimeni.

väga heade segamisomadustega ummistustevabu lägarandaale Softer Syncult ja Peeconi kõrge kliirensiga lägakultivaatoreid Farmland.”

Peecon on innovatiivne ja areneb pidevalt. Hetkel on katsetusjärgus ning lähiajal tootmisse tulemas laotuspütile paigaldatav NIR-infrapunasensoriga lägaanalüsaator, mis võimaldab lägaannustamist automaatselt varieerida vastavalt elektroonilise põllukaardi N, P, K andmetele ja etteantud kg/ha piirnormidele.

Sõnniku separeerimise kasulikkus

Uuringud on näidanud, et kui tavapäraselt on vedelsõnniku kuivainesisaldus pisut alla kümne protsendi, siis separeeritud

vedelsõnnikul on see vaid kakskolm protsenti. Samas on taimedele paremini omastatavate, lahustunud põhitoiteelementide – lämmastiku, fosfori ja kaaliumi – osakaal vedelamas osas pärast separeerimist tavapärasest suurem.

Kui separeerimata vedelsõnnikus sisalduvast lämmastikust omastab taim esimesel aastal umbkaudu 50%, siis separeerimisjärgselt tõuseb omastatavus 10–20%.

Kui laotamise käigus segada vedelsõnnik kohe mullaga või sisestada otse rohukamarasse, jõuab pea kogu lämmastik ka mulda.

Nii on võimalik ligi 50% taimedele vajaminevast lämmastikust ja 80% fosforist saada orgaanikast.

Estonia OÜ kasutab vedelsõnniku separeerimise süsteemi BRU 2000. Selle seadeldisega separeeritakse sõnnikust välja tahke, seedumatu kiud, see läbib pöörleva trumli, kus bakterid ja mikroobid aeroobses keskkonnas paljunevad, kuumus trumlis kasvab ja lõpuks bakterid ise hävivad. Lõpptulemusena valmistab masin sõnniku seedumatutest kiududest steriilse allapanu, mida pannakse põhu asemel lehmadele alla.

Sedaviisi saab sõnnikut mitmel moel ära kasutada ja allapanu on omast käest ja märksa odavam.

Tundub, et ka loomadele on see väga meeltmööda.

“Kui hakkasime seda uutmoodi allapanu kasutama, märkasin kohe, et lehmadele meeldis selle sees pikutada. Harva näeb pilti, kuidas enamik karjast on pikali ja mäletseb rahulolevalt.

Allapanu jätkub kõikidele meie 2800 loomale, kusjuures nende toodetud sõnnikust vaid 25% kulub vajaliku allapanu valmistamiseks,” selgitab Estonia OÜ juhatuse liige Ain Aasa.

VIBROSÕELAD CZ SCREEN MS SEERIA

Vastupidav konstruktsioon • Võimekas ja efektiivne • Kompaktne • Lihtne kasutada

UUS TASE SÕELUMISES EDASIMÜÜJA:

TeedEst OÜ 523 4754 info@teedest.ee

www.teedest.ee

20

IF KINDLUSTUS

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 14. APRILL 2022

Juhtmetest alguse saanud põleng hävitas traktori minutitega.

Kuidas kindlustus saab põllumeest aidata?

Ettevõtja elu puhul on üsna tavaline, et isegi kui enamasti läheb kõik nagu õlitatult, siis vahel juhtub mitu õnnetust samal päeval.

Hea on teada, et väga paljusid probleeme ja kulusid saab lahendada kindlustuse abiga.

Meie põllumehed on maailmatasemel nii toodangu näitajate kui ka kõrgtehnoloogilise masinapargi poolest. Edukas põllumees katab suuremad riskid kindlustusega, saavutades seeläbi oma ettevõttele parema efektiivsuse ja stabiilsema kasumlikkuse.

Vältimatu õnnetuse vastu aga ei saa keegi. Just selline lugu juhtus Ifi pikaajalise kliendi põllul, kus traktor süttis ja esmastest ohumärkidest kuni lauspõlenguni kulus vaid mõni minut. Klient meenutab, et kõik toimus väga kiiresti ja ootamatult. Maani maha põlenud traktori vraki juures seistes jäi üle vaid käsi laiutada, sest keegi ei olnud midagi valesti teinud.

Traktorit juhtis suurte kogemustega juht, kes tegi traktoriga tööd nagu igal teiselgi päeval.

Klient meenutab, et koostöö If Kindlustusega sujus väga kiiresti ja professionaalselt: “Ma polnud kunagi sellise probleemiga kokku puutunud, aga kindlustuses hakati sellega kohe tegelema ja kõik lahenes.”

Kliendi sõnul tulid kõigepealt kohale kahjukäsitlejad ja süttinud traktorile tehti ekspertiis. Põlengu algpõhjus oli

kapotialustes juhtmetes, samas oli hiljuti läbitud korraline hooldus. Seega oli selgelt tegu õnnetusjuhtumiga ja kindlustus korvas kogu kahju.

Kui aga kindlustust poleks olnud, olnuks see ettevõttele ikka päris suur löök, sest suuremad traktorid maksavad julgelt üle saja tuhande euro.

Kuna kindlustus korvas kahju, sai kiirelt soetatud uus traktor, et töödega edasi minna.

Tagantjärele kommenteerib klient, et kindlustamine on igati arukas mõte: “Võrreldes sellega, milline kahju tuleks üle elada, kui midagi juhtub, pole kindlustusse investeeritud raha liiga suur. Sellega on nagu auto kaskokindlustusega – seda on arukas teha ka siis, kui liisingut pole ja keegi otseselt ei nõua.”

Põllumehe ametis on riske palju “Põllumehed kasutavad igapäevatöös mitmesuguseid seadmeid. Et ettevõtjad ja töötajad saaksid keskenduda põllumajandusele, aitame meie toime tulla ootamatustega, milleks võivad olla tulekahjud, masinakahjud ja loodusõnnetused,” selgitab If Kindlustuse ettevõtete varakindlustuse tootejuht Risto Sondla. Ta lisab, et Balti riikide ja Põhjamaade juhtiva kindlustuspartnerina mõistab If Kindlustus hästi põllumajanduse riske ja oskab neid hinnata.

Põllumajanduses kindlustatakse peamiselt masinaid: traktoreid, kombaine, niidukeid, heinapresse, pritse ja haakeseadmeid, aga samuti hooneid, kaupa ja mitmesuguseid tootmisseadmeid.

“Põllutöömasinate kindlustamine on Eestis üsna teada ja levinud,” märgib Sondla ja selgitab, et peamised kahjud toimuvad masinate kasutamise käigus – millelegi sõidetakse otsa tööd tehes või töömaalt tagasi tulles. Kahjud ulatuvad tuhandetesse ja ka paarikümne tuhande euroni.

“Mõistagi on kõige parem töötada ideaalselt korras põllul, heina- või karjamaal, kuid reaalsuses tuleb tööd teha ka maastikel, kus leidub kive või teisi takistusi. Ka üks kokkupõrge kiviga võib tekitada vajaduse suuremaks remondiks, mille kulu võib ulatuda paarikümne tuhande euroni,” räägib Sondla.

Ülisuured kindlustushüvitised Harvad pole ka masinate ümberminekud, kraavi sõitmised või libedaga takistustesse sõidud.

“Talvel hüvitasime mitme traktori täiskahju rohkem kui 100 000 euro ulatuses. Näiteks oli traktor libedaga teeservast kraavi vajunud,” meenutab Sondla.

Traktorite ümberminekud toovad sageli kaasa nii-öelda masina mahakandmise ja suure kahju. Kõige sagedamini juhtub masinatega aga klaasikahjusid, mis reeglina on kindlustatud ilma omavastutuseta ja kahju suurus jääb vahemikku 500–3000 eurot.

Möödunud suvel leidis ühe töö lõpetanud traktoriga aset koguni selline õnnetus, et plahvatas traktorile paigaldatud valveseadme aku. Seejärel süttis traktor ja kahju ulatus 223 000 euroni. Kuna masin oli kindlustatud, sai omanik soetada uue traktori.

Vastutus teiste inimeste ees

Traktorile paigaldatud valveseadme aku plahvatas ja süütas traktori, tekitatud kahju ulatus 223 000 euroni.

Kahjuks pole harvad ka kombainide tulekahjud, mille rahalised kahjud küündivad sageli sadadesse tuhandetesse. Näiteks ühe juhtumi puhul süttis kombaini mootoriruum ja kindlustushüvitis ulatus 170 000 euroni. Teisel juhul oli sarnane kahju lausa 255 000 eurot.

“If Kindlustuse jaoks on põllumajandustehnika kahjujuhtumite lahendamine igapäevane töö. Keskmiselt hüvitame iga tööpäev ühe masinatega seotud kahju. Suuremad hüvitised on 250 000 euro kandis. Samas näeme, et ka märksa sagedamini juhtuvate 20 või 50 tuhande euro suuruste kahjude puhul on kindlustus ettevõtjale väga tähtis,” selgitab Risto Sondla.

Palju õnnetusi juhtub niidukitega Ühes suures põllumajandusettevõttes sattus esimest rohumassi niitev Pöttingeri esiniiduk heinamaal ette jäänud takistusele ja sai selle tulemusena 5000–6000 euro suuru-

ja seoses kahjudega, mis on toimunud hoonete, seal asuvate seadmete ja kaubaga,” räägib Risto Sondla.

Sagedased tormituuled toovad pahatihti kaasa kahjusid hoonetele ja rajatistele.

Tormikahjude korral ulatuvad tavapärased hüvitised paarist tuhandest eurost kuni paarikümne tuhande euroni. Sageli saavad kannatada kergemad ehitised või varjualused, mille konstruktsioon on nõrgem.

Tulekahjusid juhtub küll harvemini, kuid need kahjud on ka kõige suuremad.

Põlengu näiteks toob Sondla juhuse, kus ühes laudas süttis külmkapp, mis tekitas ulatuslikke kahjusid hoone seintele ja katusele. Kannatada said ka sõnnikutransportöör koos elektroonikaga ja lüpsiseadmed. Kahju kogusumma ulatus üle 100 000 euro.

Teisel korral süttis liha suitsutamise tootmishoones kõigepealt suitsuahi. Tuli ja suits levisid ka teistesse tootmisruumidesse, suurema kahju hoidis ära töötajate kiire ja adekvaatne reageerimine.

Juhtunud on sedagi, et garaažis hoitud masina elektrilise rikke tõttu on põlenud maha hooneid ja seal sees asunud tehnikat. Selliste kahjujuhtumite korral tuleb sageli tõdeda, et osa tehnikat pole kindlustatud.

se remondiarve. Teine säärane lugu juhtus suve lõpu poole.

Siis jäi tagurdava kombaini põhupurustajale ette elektripost ja kahju ulatus juba 10 000 euro juurde.

Kindlustusseltsi kogemus näitab, et mõnel aastal ei pruugi ettevõtetel eriti palju kahjusid juhtudagi, teisel aastal tuleb neid aga nagu luuavarrest.

Vahel ei ole harv juhus isegi see, et suuremas põllumajandusettevõttes juhtub lausa kolm õnnetust samal päeval. See on lihtsalt paratamatus, sest kui masinatega tööd teha, tuleb ette ka õnnetusi. Mõnikord juhtub neid ka seisva masinaga, kui põhjuseks on näriliste tekitatud kahjud elektroonikale või lühisest tekkinud tulekahjud. Sellistel puhkudel ongi hea omada kindlustust, et ei peaks kõiki asju oma kulu ja kirjadega korda tegema.

Kindlustus hoonetele ja seadmetele “Suure osa hüvitisi maksame põllumajandusettevõtetele väl-

Põllumajanduses võib ette tulla ka olukordi, kus kahju tekib mitte ettevõtjale endale, vaid hoopis teisele inimesele või ettevõttele – näiteks pääsevad lehmad võõrale põllule, köögiviljaaeda või lillekasvatusse ja teevad seal lühikese ajaga väga palju kahju. Sellise olukorra riske saab maandada vastutuskindlustusega, mis tekkinud kahjud korvab. Siis ei pea ettevõtja neid kahjusid oma taskust kinni maksma.

Ettevõtja prioriteetide hulka kuulub ka vastutus oma töötajate eest. Töö põllumajanduses pole kerge ja mida parem on töötajate tervis, seda edukamaid tulemusi suudetakse saavutada. Korralik tervisekindlustus (vabatahtlik ravikindlustus) võib saada argumendiks, miks mitme tööandja vahel valides otsustatakse just selle ettevõtte kasuks, kus töötajate tervisest hoolitakse.

Eripakkumine Maamessile Enne kiirete põllutööde algust tasuks igal põllumajanduses tegutseval ettevõtjal oma riskid ära hinnata ja sõlmida vajalikud kindlustuslepingud. Hea võimalus selleks tekib Maamessil, kus If Kindlustus teeb kindlustamiseks messipakkumise 30% soodustusega kõigile uutele masinatele ja seadmetele. Lisaks saab masinale tasuta vastutuskindlustuse ja klaasikindlustuse. Kui sa Maamessile ei jõua, pole vaja muret tunda, seda eripakkumist saad kasutada kuni mai lõpuni.

Lisainfo saamiseks helista If Kindlustusse telefonil 777 1211 või kirjuta aadressil ariklient@if.ee.

ME AT AG R O

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 14. APRILL 2022

DUTRION puhastab vee ja tagab sanitaarmeetmed Kihisev Dutrioni tablett lahendab kiiresti ohtliku ja ebameeldiva probleemi, mis ohustab nii seadmete kestvust kui ka kasutajate tervist.

Ei ole saladus, et pärast vee puhastamist toimub peatselt vee teisene reostus. Seda sõltumata sellest, milliseid tehnikaid on vee puhastamiseks kasutatud – filtrid, pöördosmoos, UV-lamp, osoneerimine, aereerimine ...

Kuna veetorustikes kasvab ebameeldiv biokile, toob see kiiresti kaasa nii torustiku määrdumise kui ka puhastatud vee uuesti reostumise.

Biokile (ingl k biofilm) on mikroorganismide kolooniatest koosnev limakiht, mida mikroorganismid toodavad oma eluks. Biokile sisaldab mikroobide jäätmetoodete saaduste segu (sageli võivad need olla agressiivsed ained, mis mõjuvad torustikule söövitavalt), tahked osakesed ja muud ladestused. Biokile loob erinevatele patogeenidele kaitsva kodu, mis peab vastu sanitaarmeetmetele. Biokile paksus võib va-

rieeruda mõnest mikromeetrist (silmale nähtamatu) kuni 1–2 millimeetrini, mõnikord kuni 1–1,5 sentimeetrini.

Vähendab efektiivsust ja on ohtlik 1 mm biokile isoleerivad omadused on nagu 5 mm katlakivikihil. Selle tulemuseks on oluliselt vähenenud soojusülekande efektiivsus soojusvahetuspindadel (veejahutid).

Arvatakse, et kuni 60–80% kõigist inimese bakteriaalsetest infektsioonidest on seotud biokilede moodustumisega.

Just biokiles arenevad tervisele ohtlikud bakterid E. coli, Streptococcus, Staphylococcus, Pseudomonas, Аeromonas, Legionella, Salmonella, Lister ia, Campylobacter, Cryptosporidium, Giardia jne.

Veega satuvad biokilest patogeenid inimese või looma organismi, rikkudes mikrofloora tasakaalu, mis viib organismi nõr-

genemiseni ja võib väljenduda haiguste ägenemises, arusaamatutes vaevustes, halvas tujus, stressitaluvuse nõrgenemises ja rõõmsameelsuse kadumises. Looma- või linnukasvatuses viib see lõpuks tootlikkuse langemisele.

Lahenduseks on Dutrion!

Dutrioni kasutamine on lihtne ja kerge, seda kõrgtehnoloogilist toodet iseloomustavad nii taskukohane hind kui ka märkimisväärne efektiivsus, seejuures pole vaja täiendavalt sead-

metesse investeerida. Dutrion tagab joogivee ja veevarustussüsteemi pideva puhtuse, kahjustamata kasutajate tervist ja keskkonda.

Dutrioni tabletid on hindamatuks abiks ka põllumajanduses. Seda kasutatakse farmiruumide, toiduainetööstuse seadmete ja pindade ning õhu ja sõidukite desinfitseerimiseks.

Peale selle on Dutrionil tugev taimede hallitus- ja muude seenhaiguste vastane toime.

Vahend desinfitseerib kogu mikroorganismide spektri, k.a bakterid ja viirused (ASF, linnugripp jt), samas on ta täiesti keskkonnasõbralik ega tekita kahjulikke kõrvalsaadusi.

Mikroflooral puudub toimeaine suhtes resistentsus.

Tunnustatud kasutamiseks orgaanilise tootmise juures (OMRI).

21

TA S U B T E A DA

Dutrioni kasutusalad n Veevärk n Toiduainetööstus n Hotellid, haiglad ja koolid n Farmid, kasvuhooned, kalakasvatus n Salvkaevud, basseinid, kümblustünnid n Saagikoristus ja selle järeltööd

K O N TA K T Meat Agro OÜ Sõpruse pst 19-3, Tartu 50606 +372 528 0192 info@dutrion.ee www.dutrion.com www.dutrion.ee www.dutrion.ee/ dutrion-tablett

Dutrion® on kihisev vees lahustatav tablett.

Dutrion® on saadaval eri suurustes tablettide ja pakenditena, vastavalt otstarbele.

Arvestame välja ja teeme pakkumise konkreetsele objektile.

Konsulteerime Dutrioni tablettide kõikide kasutusviiside osas.

Lihtne alustada ja proovida.

22

S TAT I S T IK A

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 14. APRILL 2022

Eesti metsandus arvude keeles FOTO: SHUTTERSTOCK

TA S U B T E A DA

Metsade osakaal süsiniku sidumisel Selleks, et tulevikus tagada metsade juurdekasv ehk jätkuv süsiniku sidumise võime, tuleb pöörata suuremat tähelepanu nii ökoloogiliselt kui ka majanduslikult täpsemale raiete planeerimisele, kasutada efektiivsemaid ja nutikamaid metsaharimise viise ning metsakahjurite tõrje strateegiaid.

Eelnevaga sama oluline on panustada süsiniku säilitamisse pikaaegsetes puittoodetes, näiteks puitehitistes ja -mööblis, ning madalakvaliteedilise puidu kasutamisse energeetikas, et vähendada fossiilsete kütuste kasutamist.

S TAT I S T I K A

Kui palju on meil metsa?

Metsaga metsamaa 2 120 200 Metsamaad kokku 2 324 900 hektarit.

Eesti metsamaa moodustab 51,3 % maismaa (koos siseveekogudega) pindalast.

Põllumajandusmaa 1 225 800

Veekogud 262 600

Metsata metsamaa 204 700

Eesti pindala jagunemine maakategooriate järgi (hektarites)

Soo 223 400

Juurdekasv ja raiemaht Eestis on metsamaad kokku ligikaudu 2 miljonit hektarit ehk pool maismaa pindalast.

Eesti statistilise metsainventuuri kohaselt on Eesti metsa pindala pidevalt kasvanud. 2015. aastal oli see 2,309 miljonit hektarit. Puidutagavara on samuti läbi aegade suurim – 483 miljonit tihumeetrit.

Viimase poolsajandi jooksul on Eesti metsade pindala suurenenud 2 ja puidutagavara 2,5 korda. Eesti metsad jaotuvad vanuse poolest ebaühtlaselt ning keskmisest enam on küpseid, küpsusvanuse ületanud ja 20 aasta jooksul küpse vanuseni jõudvaid puistuid. Metsad seovad hetkel u 60% Eesti CO2-heitest.

Viimastel aastatel on olnud metsa juurdekasv üle 15 miljoni tihumeetri aastas. Raiemaht on viimasel kümnel aastal olnud keskmiselt 8 miljonit tihumeetrit aastas. Seni kõige suurem on see olnud 2014. aastal, kui küündis 10,3 miljoni tihumeetrini.

Kaitsepiirangud

Eesti on esirinnas kaitsealuste metsade osakaalult. Kokku on meil ca 26% metsadest erinevate kaitsepiirangutega, kus saab kaitse-eeskirjadega seada metsa majandamisel metsaseadusega sätestatust erinevad tingimused.

Kokku on Eesti metsadest range kaitse all veidi üle 14% ja seal ei toimu

Erametsad ja nende majandamine

Erametsamaa moodustab kogu metsa pindalast umbes poole (1 065 993 ha).

Metsaomanikke on Eestis kokku 112 922, neist juriidilisi isikuid 5752.

Arvestatud on kõiki, kellel on metsamaad vähemalt 0,1 hektarit.

Eraisikutest metsaomanike seas on kõige aktiivsemad majandajad need, kellele kuulub 10‒50 ha metsamaad, ja juriidilistest isikutest need, kelle metsaomandi suurus on üle 500 ha.

Metsaühistute liikmed on metsa majandamisel teistest 2,4 korda aktiivsemad. Viimase viie aastaga on ühistute liikmeskond kolmekordistunud.

Valgustusraiete ja metsaistutamise mahud erametsades on võrreldes kümne aasta taguse ajaga enam kui kahekordistunud.

Metsa- ja puidutööstus

Metsa- ja puidutööstus moodustab 5,4% kogu Eesti SKP-st, sektori majandusmõju koos kaudsete ja indutseeritud mõjudega on 12% kogu SKP-st.

Iga tihumeeter puitu, mis läheb tarbimisse, annab riigile väärtusahelast 70 eurot otsest maksutulu.

Puittooteid eksporditakse 1,83 miljardi euro väärtuses, mis on 16% kogu Eesti ekspordist. Viimasel viiel aastal on

Haritav maa: 985 600 Looduslik rohumaa: 240 200

TA S U B T E A DA

RMK teenis rekordkasumi RMK 2021. aasta auditeeritud majandusaasta aruande kohaselt ulatus RMK möödunud aasta käive 221,3 miljoni ja ärikasum 84,4 miljoni euroni. Vaid 2018. aastal on RMK kasum olnud suurem – 89 miljonit eurot.

Traditsiooniliselt moodustas suurema osa RMK käibest puidu müük, kokku 218,8 miljoni euro suuruses summas. Käive kasvas peamiselt kerkinud hinna tõttu – kui 2020. aastal maksis müüdud puidu kuupmeeter keskmiselt 45,8 eurot, siis eelmisel aastal 57,1 eurot. Samas müüs RMK eelmisel aastal vähem puitu kui aasta enne seda – 2021. aastal 3,8 miljonit kuupmeetrit, 2020. aastal 4 miljonit.

Müüdud puit jagunes järgmiselt: palk 45%, paberipuit 32%, küttepuit 16% ja hakkpuit 7%.

ekspordi kasv olnud keskmiselt 7,7% aastas.

Ekspordistruktuuris on esikohal kõrgema lisandväärtusega tooted, nagu sae- ja höövelmaterjal, puidust ehitised, puitmööbel ja puidust ehitusdetailid.

Metsa- ja puidutööstus annab tööd 38 000 inimesele ja on suurim tööandja maapiirkondades.

Allikad: Eesti Metsaselts, Keskkonnaministeerium, RMK

Asustusala 205 700

Trassid 79 200

Põõsastik 63 600

mitte mingit metsade majandamist.

2016. aastal lisandus üle 10 000 hektari uusi kaitsealasid, mis katsid seniseid vajakajäämisi.

Kogu riigimets ja ligikaudu 20% erametsadest on sertifitseeritud FSC ja/või PEFC sertifikaadiga, mis seab metsade majandamisele oluliselt rangemad nõuded kui riiklik seadusandlus.

Muud maad 48 200

Karjäärid 34 200

Ehkki Eestis käib elav diskussioon teemal, kas meie metsades tehakse raieid liiga palju või parasjagu, ütlevad arvud, et statistiliselt ei näita metsade hulk vähenemistendentsi.

Teed 66 300

Raiemaht on viimasel kümnel aastal olnud keskmiselt 8 miljonit tihumeetrit aastas.

S TAT I S T I K A

Kui palju metsa juurde kasvab ja kui palju seda raiutakse?

Metsa tagavara aastane juurdekasv ja raiemaht (kõik raieliigid kokku, tihumeetrites) Kogu metsamaa tagavara aastane juurdekasv Majandatava metsamaa tagavara aastane juurdekasv Raiemaht 18 000 000 16 000 000 14 000 000 12 000 000 10 000 000 8 000 000 6 000 000 4 000 000 2 000 000 0 2000 2005 2010 2015 2016 2017 2018 2019 2020 * 2020. aasta raiemahu eksperdihinnang, satelliidipiltidelt leitud lagedate alade võrdlus raieteatistega. SMI andmed 2020. aasta raiemahu kohta selguvad 2022. aastal.

REKLAAM

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 14. APRILL 2022

Kohtumiseni Maamessil 2022!

23

24

ME T SA M A SIN AT E MÜÜK

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 14. APRILL 2022

Metsaomanik panustab tipptehnoloogiale Metsamasinad on arenenud kõrgtehnoloogilisteks seadmeteks, ilma milleta on puidu varumist raske ette kujutada. Milline metsatehnika on aga kõige populaarsem ja miks?

Rahvusvaheline kasutatud rasketehnikat müüv portaal Mascus annab ostjate eelistustest ülevaate.

Nii nagu traktorite, nii on ka metsamasinate puhul ostjate lemmik John Deere. Ülemaailmse põllumajandusja metsatehnika tootja Deere & Company asutas 1837. aastal ameeriklane John Deere.

Lisaks traktoritele, muruniidukitele, pritsidele ja muudele põllumajandusseadmetele pakub ettevõte ka väga erinevaid metsamasinaid. Euroopas on John Deere’i tooted hinnatud töökindluse, uuenduslikkuse ja kaasaegse tehnoloogia poolest.

John Deere ostis 2000. aas-

Euroopa üks populaarseim harvester John Deere 1270 tööhoos.

Vajad uut niidukit, ruloonipressi või kogurkäru?

Kasuta juhust – Krone kvaliteetseadme saad soetada nüüd eriti soodsatel tingimustel!

Krone seadmetele liisinguintress alates

0,90%

Uuri lisainfot ja kampaania tingimusi jatiina.eu või küsi pakkumist Jatiina konsultandilt!

FOTO: SHUTTERSTOCK

tal Timberjacki ja alates 2005. aastast on kõigil toodetavatel metsamasinatel kasutusel kaubamärk John Deere.

John Deere’i harvesterid on varustatud intelligentse poomi juhtimisega (IBC), mis võimaldab masina juhil keskenduda haaratsi juhtimisele. Poomi töö ja selle liikumine kohandatakse automaatselt lõikamisega, mis teeb kogu protsessi kiiremaks, tõhusamaks ja täpsemaks.

Neil on ka pööratav ja isetasanduv kabiin, mis aitab suurendada töö efektiivsust ja samas hoiab ka maisna juhi tervist. Vajadusel saab selle funktsiooni ka välja lülitada.

Euroopas müüdavatest kasutatud harvesteridest on populaarseim John Deere 1270.

Sellel kuuerattalisel masinal on võimas 200 kW mootor ja veojõud 178–197 kN. Masina kütusekulu on väike, kuigi võimekus on sarnane kaheksarattalisele versioonile, osal mudelitel saab kasutada ka roomikuid.

Pööratav kabiin ja tipptasemel tehnoloogilised lahendused võimaldavad masinal vaa-

ME T SA M A SIN AT E MÜÜK

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 14. APRILL 2022

tamata suurtele mõõtmetele (pikkus 7,69 m, laius 2,75 m) väga tõhusalt töötada.

Ponsse – põhjanaabrite maailmaklassi tehnika

Ponsse on pärit Soomest, ettevõtte asutas 1970. aastal Einari Vidgrén. Ponsse oli asutaja kodukülas elanud segaverelise koleda koera nimi ja kuna esimene masin oli tehtud kasutatud detailidest ja nägi samuti üsna hirmutav välja, otsustas Vidgrén selle nimeks panna Ponsse. 1983. aastal valmis edukas forvarder Ponsse S15 ja 1987. aastal esimene harvester Ponsse HS15.

Ponsse oli esimene metsamasinate tootja maailmas, mis sai 1994. aastal ISO 9001 kvaliteedisertifikaadi. Alates 1995. aastast on Ponsse noteeritud ka börsil ja nüüdseks ekspordib masinaid rohkem kui 40 erinevasse riiki.

Ponsse masinad on väga kvaliteetselt ehitatud ja igasugus-

Sõja esimesed kaks-kolm nädalat oli kasutatud masinate turul täielik vaikus, kadusid ära pea kõik päringud masinate kohta.

tes ilmastikutingimustes väga vastupidavad, töötades suurepäraselt nii lõikava külma kui ka kõrvetava kuumusega.

Ponsse peab oluliseks ergonoomilist juhtimist, lihtsat kasutamist, operaatori mugavust ja head nähtavust kõigi tööoperatsioonide ajal. Ponsse kõige populaarsem harvester on Ponsse Ergo seeria, millel on võrreldes John Deere 1270 mudeliga võimsam, 205 kW mootor ja veojõud 160–195 kN. Need masinad on kasutusel peamiselt raskematel töödel keerulisemal maastikul või järskudel nõlvadel, olles ka suuremad (kuuerattaline pikkusega 8,02 m ja kaheksarattaline 8,13 m).

likkus ja operaatorile kasutajamugavus. Mitte lihtsalt võimsus, vaid nutikad tootlikkust tõstev varustus, funktsioonid ja masina IT-lahendused.

Loomulikult on jätkuvalt tähtis vastupidavus ehk kvaliteet.

Samas on tänapäeva majandusmudelis, kus käib võidujooks arenduses ja toodete kasutustsükkel on pigem jätkuvalt lühenev, võimalik tihtipeale konflikt reaalsuse ja ootuste vahel. Selle leevendamine-lahendamine ongi meie klienditeeninduse igapäevane töö,” lausub Tauri Kakko.

Mikk Kreevan lisab, et ostjad eelistavad oma kindlat toodet – vana masin vahetatakse enamasti samasuguse uue vastu välja. Uuritakse ka sama tootja suuremaid masinaid, millel oleks suurem tootlikus.

Metsamasinate müük muutunud oludes

John Deere’i metsamasinaid müüva ettevõtte Intrac müügiesindaja Tauri Kakko sõnul moodustas metsatehnika müük Venemaale päris suure osa ja eelmisel aastal oli masinate ooteaeg päris pikk.

Muutunud olukorras on tarned Venemaale peatunud ja see on ootejärjekordi mõnevõrra lühendanud. “Samas võib see tarneaegade lühenemine olla lühiajaline, kuna teisest küljest paistab toormaterjali saadavuse vähenemine ja kaasnev hinnatõus, mis avaldab mõju mõningase viitega.

Natuke on lisandunud päringuid Venemaalt, eriti kasutatud tehnika osas, kuid oleme need viisakalt ootele pannud,” selgitab Tauri Kakko.

25

Metsandusmasinate tulevik Ponsse kõige populaarsem harvester on Ponsse Ergo seeria.

Ta lisab, et kui sügisel terendas oht, et aasta lõpul planeeritud järgmise aasta eelarvet ei ole võimalik eriti aasta teises pooles tekkinud tarneprobleemide tõttu täita, siis aasta algus on selles osas läinud natuke paremini ja prognoos teiseks poolaastaks on lootustandvam.

Ka Ponsse metsamasinaid müüva firma Baltic Agro Machinery müügiesindaja Mikk Kreevan sedastab, et Venemaa ja Valgevene turg on täielikult

ära kukkunud: “Sõja esimesed kaks-kolm nädalat oli kasutatud masinate turul täielik vaikus, kadusid ära pea kõik päringud masinate kohta. Hetkel on turg taastumas, kuid muidugi mitte Venemaa ja Valgevene osas. Ka seoses hinnatõusuga ning segadustega metsandussektoris on mõned kliendid uute masinate lepinguid edasi lükanud.”

Mikk Kreevani sõnul on aasta esimese kuuga jäädud tarne-

raskuste tõttu müügiplaanist veidi maha. Uusi masinaid on müüdud 3, kasutatud masinaid seevastu 13 tükki. “Huvi on seinast seina – küsitakse igas hinnaklassis masinaid,” lisab ta.

Mis on ostja jaoks oluline?

“Hind on ostjale alati oluline, aga oleme siiski juba nii-öelda arenenud turg, kus ostja hindab rohkem väärtust. Seadme omanikule on esmatähtis toot-

“Põhitrend on ka rasketehnikas töövõtete robotiseerimine ja masinate tarka võrku liitmine. Üha rohkem liigutusi ja tööoperatsioone otsustab või korrigeerib masina juhtsüsteem, info liigub masinate vahel üha kiiremini ja täpsemalt.

Mitte väga kauges tulevikus korraldab operaator mitut masinat korraga,” selgitab Kakko.

Mikk Kreevan võtab tulevikusuunad kokku nii: “Suund on kõigil masinatel ja tootjatel sama: üritatakse võimalikult palju minimeerida masina kulu poolt ja teisalt võimalikult palju tõsta masina tootlikkust.”

Oniar OÜ l Pargi 16 l Märjamaa l Tel: +372 5553 8339 metsatehnika@oniar.eu l www.oniar.eu l www.youtube.com/user/oniarchannel Maamessil võimalik tutvuda uute EL nõuetele vastavate haagistega / Stendi number: VP-45

26

REKLAAM

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 14. APRILL 2022

STIHL iMOW® robotniiduk - dünaamiline, tark, osav ja hoolas Sinu muruga!

STIHL iMOW® pakub Sulle vabadust, ühe korra programmeerid, terve suve naudid niidutulemust. Programmeerimiseks ei pea olema ekspert. Intui ivst kasutajaliidest on lihtne kasutada, LED-ekraan on selge ja menüü ees keelne. Ka muruservad saavad niidetud kasutades erinevaid ääreniitmise funktsioone. Kasutades iMOW® äppi, saad oma robo t juh da ka kodust eemal olles. STIHL iMOW® robotniiduki puhul on kombineeritud juh vad tehnoloogiad ja uskumatud mugavused!

Sensorid - takistused, vihm või varguskatse, iMOW® reageerib koheselt.

Dünaamiline niitmisplaan - vastavalt niitmiskoormusele iMOW® lisab või vähendab niitmiseks vajaminevat aega kuni 40% päeva mahust.

Tsoonihaldus – ka sopilised ja keerukad aiad saavad laitmatult niidetud, see on võimalik tänu GPS anduritele.

Akud ja laadimisjaam – intelligentne laadimine säästab akusid. Akud on võimsad, seetõƩu järjes kune tööaeg pikk. Laadimisvajaduse tuvastab ja jaama liigub iMOW® automaatselt.

STIHL iMOW® RMI 422

WWW.STIHL.EE

PERSOON

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 14. APRILL 2022

27

FOTO: KERTU KEKK-REINHOLD

Gunnar Lepasaar püüab võimalikult palju oma metsas ise tööd teha, sest nii õpib kõige paremini oma metsa tundma.

Metsamehed on suurimad looduskaitsjad Gunnar Lepasaar majandab Ida-Virumaal Oonurmes 185 hektarit metsa. Tema soov on mets eeskujulikus korras aastate pärast oma järeltulijatele üle anda.

Hea töö ja õige suhtumise eest omistati talle eelmisel aastal parima metsamajandaja tiitel.

Märtsi lõpul, kui lumi veel tükati maas, käib Oonurme metsades üraskitõrje. “Vaatame metsad üksipulgi üle ja kus näeme, et koor on lahti ja ürask sees, teeme puule märgi peale ja võtame hiljem need maha.

Kõrvale jätame toorest puud, kuhu ürask edasi kolib, ja maikuus koristame ka selle puidu metsast ära,” selgitab Gunnar Lepasaar.

Kevade edenedes algab metsas võsalõikus, harvendus- ja valgustusraie. “Ise teen, palju suudan. Kevadel, kui lumi sulanud, algab võsalõikus ja see töö päris meeldib mulle, sest hoiab vormis. Niiviisi oma metsas tööd tehes suudan ka paremini ette kujutada, millisena ma seda tulevikus näha tahan. Näen ära vajalikud tööd, mis vaja teha, et mets kasvaks just selline, nagu vaja,” jutustab Lepasaar. Suure osa aas-

tast teeb Lepasaar harvesteriga tööd, küll enda, küll lepingulise teenusepakkujana riigi metsas.

Ta on neljandat põlve metsatalu peremees ja teab üsna hästi, kuidas metsameeste elu on viimase poole sajandi jooksul muutunud. “Vanasti lõigati võsa kiiniga ja kui olid terve päeva sellega tagunud, tahtsid õhtul käed küljest ära kukkuda. Tänapäeval teeb selle töö ära võsasaag. Kui ennemalt oli metsamehel metsatöödeks kirves ja Družba saag, siis nüüd on meie kasutada tipptehnika, mis on parim kogu maailmas,” räägib Lepasaar, pidades silmas Soome ja Rootsi päritolu metsatehnikat, mis on välja arendatud aastakümnete jooksul tegema kõva tööd.

Harvesteride osas on ta jäänud aga John Deere’i juurde, juba 15 aastat on need tema metsas tööd teinud: “Olen jää-

nud ühe margi juurde, see on juba hästi tuttavaks saanud ja niiviisi on lihtsam ka hooldust korraldada.”

Lisaks maailma parimale tehnikale on tema sõnul ka meie metsandusharidus tipptasemel. Seda on siinkandis antud juba üle sajandi ja põhjust metsameeste kompententsuses kahelda ei ole. Gunnar ise on lõpetanud Sagadis metsavahtide kooli ja töötanud Oonurme metskonnas.

Pikkade aastatega on kogemusi ja teadmisi tulnud piisavalt. Üks kogemus, mille elu pakkus, oli suur torm 2000ndate alguses, mis tegi metsades kohutava laastamistöö.

Tormikahjude likvideerimine ja uue metsa rajamine on olnud meeletu töö ja selle tulemusena kasvanud ilusad noored metsad olidki üheks põhjuseks, miks Lepasaar Eesti Erametsaliidu ja Erametsakeskuse korraldataval konkursil parima metsamajandaja tiitli pälvis.

Tehnikat peab olema piisavalt

Et küllaltki suurt metsandusettevõtet majandada, peab olema nii tehnika kui ka oskuslikud töötajad endal olemas.

Et küllaltki suurt metsandusettevõtet majandada, peab olema nii tehnika kui ka oskuslikud töötajad endal olemas. Kui metsa istutamisel piisab Lepasaare sõnul vaid labidast ja ämbrist, siis võsa lõikamiseks on tal nii Stihli kui ka Husqvarna võsalõikurid: “Nendega teeme ära kõige rohkem tööd, hooldame noorendikke, niidame rohtu, teeme kultuurihooldust ja lõikame võsa. Ühesõnaga – need on tööd, mis panevad aluse kvaliteetsele metsale.”

Harvendusraie jaoks on ettevõtja soetanud John Deere’i harvesteri 1070G ja sama tootja väljaveotraktori 1010G. Lepasaare sõnul on viimasel ajal hakatud harvendusraiele suuremat tähelepanu pöörama, kuna küttepuude hinnad on kerkinud ja harvendamine hakkab ka tulu tooma. Varem tuli selle tööga hädavaevu nulli või pidi isegi juurde maksma.

Palgipuu lõikamiseks on ettevõtjal suuremad harvesterid, millega saavad vajalikud tööd tehtud oma metsas, kuid suurema osa ajast teeb Lepasaar har vester iga teenustöid.

“Harvester peab ikka pidevalt töös olema, muidu ei jõua liisingut maksta,” selgitab Lepasaar, kellel on selles osas sõlmitud RMK-ga töövõtulepingud.

Samal ajal on ta enda metsas vaja lisatööjõudu nii istutamise, võsalõikuse kui ka harvendamise juures. “Mõned tublid mehed saan tööle siitsamast meie ümbruskonnast, kuid aastaid olen palganud ka ukrainlasi.

Paraku on eestlased füüsilisest tööst võõrdunud ja eelistavad ka maal elada linnainimeste moodi,” leiab Gunnar.

Mure metsamehe maine pärast Linnastumine, loodusest ja maatööst võõrdumine on Lepasaare arvates ka põhjuseks, miks metsamehi on hakatud süüdistama metsade hävitamises ja loodusvaenulikkuses. “Inimestele hakkavad silma vaid raiesmikud ja palgivirnad, aga noorendikke ja noort metsa justkui tähele ei panda. Metsa majandamine käib ju plaanide alusel. Mul on kümneks-kahekümneks aastaks tehtud plaanid, kuidas oma metsi majandan. Siin peab olema nii noorendikke, noort, keskealist kui ka küpset metsa, mis raiuda tuleb. Kui seda õigel ajal ei raiuta, läheb see hukka. Inimesed arvavad, et teen metsas ainult lageraiet, ega märka seda, et enne raiumist tuleb seal ikka mitukümmend aastat tööd teha. Samamoodi majandavad põllumehed oma maid, kuid senimaani pole ükski linnainimene neid õpetama tulnud, kui palju nad tohivad külvata või lõigata. Metsamehi aga võivad õpetada kõik, kes vähegi tahavad, ja see, milles meid süüdistatakse, on ikka päris hirmus.”

28

PERSOON

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 14. APRILL 2022

FOTO: KERTU KEKK-REINHOLD

Lepasaare metsast suure osa moodustab kaitsela, kus majandustegevus on keelatud.

Tegelikult on metsaomanik suurem looduskaitsja kui mistahes rohelise mõttega linnainimene. Metsaomanike töö on see, mis tagab metsade elurikkuse ja võimaluse kasvada tervetel ja elujõulistel metsadel.

Õiguste eest tuleb seista

Metsamehi on ajast aega peetud suurepärasteks loodusetundjateks ja looduse kaitsjateks. Nüüd aga püütakse linnas välja mõeldud seadustega metsamehi loodust kaitsma panna.

Hetkel räägitakse palju linnurahust ehk raie peatamisest pesitsemise ajal. Lepasaare arvates

on pesi raieküpsetes metsades ülivähe, neid on pigem nooremates metsades: “Kui ma näiteks kevadel võsa lõikan ja näen mõnel oksal linnupesa, ega ma siis ei lähe seda puud või põõsast maha võtma, see on ju elementaarne humaansus, mida ei saa seadustega reguleerida.”

Metsamehi on ajast aega peetud suurepärasteks loodusetundjateks ja looduse kaitsjateks. Nüüd aga püütakse linnas välja mõeldud seadustega metsamehi loodust kaitsma panna.

Lepasaar on oma nahal saanud tunda looduskaitse regulatsioonide karmust ja mõnes mõttes ka absurdsust. Just tema maadel on mitukümmend hektarit metsa võetud range kaitse alla lendorava elupaikade tõttu.

Looduskaitselised nõuded otsustatakse Lepasaare arvates liiga bürokraatlikult, neid ei arutata maaomanikuga läbi. Samuti arvestatakse saamata jäänud tulu kompenseerimine üsna suvaliselt ja metsaomaniku suhtes mitte väga õiglaselt. Oma õiguste eest on Lepasaar juba aastaid riigiga kohut käinud ja vaidlus on jõudnud Euroopa kohtusse.

Tema arvates võiks meilgi toimida Soome praktika kohaselt. Nimelt on seal lendorava pesapuu kaitse metsaomaniku kohustus ja täielikku majandamiskeeldu selles piirkonnas ei kehtestata. Metsaomanik saab teadlastelt pädevat nõu, kuidas täpsemalt toimida, ja iga juhtumit vaadeldakse eraldi.

Samas ei ole hoolimata laiaulatuslikest piirangutest kaitstavate liikide seiuskord märgatavalt paremaks muutunud. Küll aga näeme, kuidas maaomanikele tundub järjest enam, et nende tegutsemisvõimalusi maal pii-

ratakse, ja nii on otsus linna kolida lihtne tulema.

Energiaressurssi on piisavalt

Sõjast tingitud toorainenappuse tõttu puidutööstuses tegi eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit pöördumise, milles kutsus üles raiemahte suurendama, et Eesti puidutööstusele toorainet tagada. Raiega kaasnevat tööstusele kõlbmatut puitu saaks kasutada energia tootmiseks, vähendades nii sõltuvust Vene gaasist.

Samuti lisatakse, et kuna raiemahud on viimastel aastatel olnud väiksemad kui jätkusuutlik tase, siis ei oleks see ka vastuolus jätkusuutliku metsamajanduse põhimõtetega.

Vastupidi neile, kes muretsevad liigse raie pärast, arvab ka Gunnar, et Eestil on piisavalt ressurssi, et saaksime puidu abil oma energia iseseisvust märksa enam kasvatada. “Just nüüd, kui sõda käimas ja energiahinnad laes, oleks viimane aeg mõelda, kuidas praegused gaasikatlamajad hakkepuidule üle viia. Ressurssi on meil piisavalt, sest meil on hooletusse jäänud metsi, kus hakkepuidu potentsiaali on väga palju.” Ka peab ta õigeks, et raiemahte võiks kasvõi ajutiselt suurendada, et kriisiolukorrale leevendust leida.

Samas möönab ta, et kuna raiumise teema on väga tundlik, võib juba eos ette kujutada, millist vastuseisu see ettepanek leiab: “Argumendid ei tähenda midagi, kui otsustatakse emotsioonide pealt.”

Iriscorp Transport OÜ on Combi grupi ettevõte

PROSILVA HARVESTERID S3 JA S5 NÄHTAVAD MAAMESSIL (VP22).

TULE UUDISTAMA! METSATEHNIKA MÜÜK JA HOOLDUS

Tel 521 0237 / 504 1738 info@iriscorptrans.ee | www.iriscorptrans.ee

OÜ AGROSILVA KAUBANDUS TEL 505 2255 E-post: agrosilva@hot.ee

PERSOON

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 14. APRILL 2022

29

FOTO: SHUTTERSTOCK

TA S U B T E A DA

Mida teha kooreüraskitega?

Viimastel aastatel on Eesti kuusikuid laastavate üraskite rünnakud eriti intensiivsed.

Keskkonnaagentuuri andmetel on Euroopa suurtel üraskikahjustuste peamiseks põhjuseks põuased suved ja asjaolu, et soodsate kliimatingimuste tõttu suudab lõunapoolne kuuse-kooreürask aasta jooksul luua juba kolm põlvkonda.

Kui Eestis oli paar aaastakümmet tagasi kuuse-kooreüraskil üks põlvkond, nüüd on aga pea iga aasta olnud kaks põlvkonda. Lõuna pool Euroopas on kahe põlvkonna asemel viimasel ajal üraskitel kolm põlvkonda. Soojad ja kuivad aastad soodustavad kolmanda põlvkonna teket.

Sama aasta mõlema põlvkonna järglased ei pruugi põhjusta metsale kahju. Kõik üraskid, kes kevadel või suvel kooruvad, ei lähe samal aastal munema, osa läheb kohe talvituma ja võivad kevadeks olla juba hukkunud.

Mõnel aasta võib teine põlvkond olla üsna vähearvukas ja külm talv võib neile hukatuslikuks saada. Nii et teisest põlvkonnast ei pruugi suurt ohtu metsale tulla. Teise põlvkonna ellujäämise tagavad soojad talved. Üraskikahjustusi võib väga vähesel määral tekkida ka mändidel. Kui neid esineb, siis ainult juba kahjustunud puul, tervest männist ta nii naljalt jagu ei saa. Kuid täiesti terve kuuse võib ürask ette võtta küll. Kui näiteks puud on põuast nõrgestatud, on nad üraskile üpris kerge saak.

Puid nõrgestab ka juuremädanik.

Ka seda põhjustava juurepessu eosed levivad paremini soojal ajal. Vanasti tehti metsatöid talvel, nüüd käib metsatöö aasta ringi. Juurepessu eosed satuvad raie ajal kännule, asustavad selle ja sealt levivad kasvavate puude juurteni.

Samuti on täheldatud, et haigustele ja kahjuritele on vastuvõtlikumad üheliigilised metsad. Kui aga mets on liigiliselt mitmekesine ja seal leidub erinevas vanuses puid, on see ka haigustele vastupidavam. Üraskikahjustuste ennetamine Metsaomanikud ja -ühistud saavad septembrikuuni esitada taotlusi üraskikahjustuste ennetustegevuseks.

Toetuse eesmärk on ennetada üraskite tekitatavaid kahjustusi erametsades. Toetatakse püünispuude kasutamist, feromoonpüüniste soetamist ja paigaldamist ning värske tormikahjustuse likvideerimist. Tööd peavad olema tehtud enne taotluse esitamist.

Toetuse määr ühe erametsaomaniku kohta kalendriaastas on: püünispuude kasutamisel kuni 500 eurot katastriüksuse kohta, kuid mitte rohkem kui kahe katastriüksuse kohta; feromoonpüüniste soetamisel ja kasutamisel kuni 40 eurot feromoonpüünise komplekti kohta, kuid mitte rohkem kui kümne feromoonpüünise komplekti jaoks; värske tormikahjustuse likvideerimisel kuni 500 eurot katastriüksuse kohta, kuid mitte rohkem kui kahe katastriüksuse kohta.

Üraskikahjustus kuusikus

30

ME T SAT E HNIK A

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 14. APRILL 2022

FOTOD: SVEN ARBET

Kett-võsaniiduk teeb pinnasehooldust.

MeriCrusheri kännufrees hakib kännud ja tasandab pinnase.

Uudne tehnika lihtsustab võsast ja kändudest jagusaamist Puisniitude taastamine ja vajadus raadatud maid kultuuristada on tinginud selle, et kasutusele on võetud innovaatilisi seadmeid võsast ja kändudest vabanemiseks.

Veel 50–80 aastat tagasi olid Eestis valdavaks puisniidud ehk puudega kaetud alad, mida niideti, kus karjatati loomi, koguti küttepuid ja marju, tehti loomadele vihtu. Puisniitudel oli piisavalt valgust ja seetõttu sealne taimestik erakordselt mitmekesine.

Kui inimesed maalt linnadesse kolisid ja väiketalude pidamine kokku tõmbus, hakkasid ka puis-

niidud võsastuma. Kui kunagi võis puisniite olla 850 000 hektaril, siis nüüdseks on nende pindala vähenenud 800 hektarile ehk tuhandekordselt. Looduskaitse arengukava eesmärk on taastada puisniite 3300 hektaril.

Palju käsitsi tööd

Puisniitude taasatamine ja hooldamine on raske, sest palju tööd on vaja teha käsitsi. Samuti on

LASKI TEHNIKAGA KIIRELT KORDA kinnistud, pargialad, metsatukk, maakodu või mistahes haljasalad!

need sageli väikese pindalaga, eemal suurtest teedest ja killustatud, mistõttu need pole koosluste hooldajatele eriti atraktiivsed.

Siiski on leidunud ettevõtjaid, kel on huvi ja missioonitunnet, et kunagisi puisniite taastada. Üheks selliseks ettevõtjaks on Kagu-Saaremaal tegutsev Mario Talvist, kelle hooldada on 450 hektarit poollooduslikke kooslusi, sealhulgas 80 ha puisnii-

te. Oma kogemusi jagab Talvist meelsasti ka teiste ettevõtjatega, aprilli algul korraldas ta huvilistele õppepäeva, kuhu oli kokku kogutud kogu tehnikapark, mida on vaja, et võsast saaks puisniit.

Tööd algavad planeerimisest

Mario Talvisti sõnul algab puisniidu taastamine planeerimisest: “Kui taastamist va-

jav puisniit leitud, tuleb teha kokkulepped maaomanikuga ja leida rahastus. Kuigi puisniidu taastamiseks on ette nähtud riiklikud toetused, siis kogu töö tegemiseks sellest ei piisa, sest ühe hektari taastamiseks kulub arvestuslikult 4000–5000 eurot.”

Puisniidu taastamine on kallis, sest seda tehakse erinevates etappides ja vaja läheb mitme-

WWW.VINTS.EE MOBIILSED VINTSID JA LISAVARUSTUS Tel 50 83 731, 53 33 0641

BENSIINIMOOTORIGA

PEAGI KA AKUTOITEL OITEEL

KINNITATAVAD SEADMETELE JA PTO

KAUGJUHITAVAD ROOMIKUTEL

KAUGJUHITAVAD RATASTEL

Esindus: Tuleviku tee 10, Peetri, Harjumaa Tel 5558 5709 | e-post: info@aiataht.ee MÜÜK • GARANTII • HOOLDUS • VARUOSAD

WWW.LASKI.EE WWW.AIATAHT.EE

Tel 50 83 731, 53 33 0641

LASKI KÄNNUFREESID

EESTI TURUL END JUBA BA A TÕES TÕESTANUD STA KINDEL VALIK!

Tel 50 83 731, 53 33 0641

ME T SAT E HNIK A

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 14. APRILL 2022

31

siis tasandab see ka maapinna, segades laastud pinnasesse.

Kett-võsaniiduk teeb hooldust

Kaugjuhtimisega töötav kännufrees Vermeer

sugust tehnikat. Innovaatilised seadmed teevad aga raskena näiva töö ära mängleva kergusega.

Kuna puisniitude asemele on tavaliselt kasvanud võsa ja erinevas vanuses puud, alustab esimesena võsagiljotiin, mis eemaldab võsa, et harvester pääseks suuremaid puid maha võtma. Kui jämedamad puud on välja veetud, jääb järele hulk kände. Kändude juurimise tehnoloogia on aastatega kiiresti arenenud. Eriti efektiivseks on osutunud kännufreesid.

Kännufreese igale maitsele

Kännufrees Stumper 3500 töötab massiivse, 25 lõiketeraga hoorattaga. See annab seadmele suure tootlikkuse, nii et

suure kännu freesimiseks kulub vaid mõni minut.

Samas on seade väga lihtsa konstruktsiooniga. Selle sõlmede arv on viidud miinimumini, lõikeketas saab ajami otse traktori jõuvõtuvõllilt, seega puudub vahekast. Ka seadme paigaldus on väga kiire ja lihtne.

See kinnitub kolme punkti rippesse, kaks hüdrosilindrit tuleb ühendada traktori hüdraulikaga ja võibki freesimist alustada.

Traktorit liigutamata on kännufreesi liikumisulatus vasakule-paremale 180 kraadi.

Kui Stumper on Ameerika päritolu firma, siis veelgi täiuslikuma lahenduse kändudest lahtisaamiseks on välja töötanud Eesti oma insenerid Pärnumaa ettevõttes

Murutr + mootaoktor HPG SDX 9 riõli 8G Vastupid

av kü lõikelaiuseg lgväljaviskega murutrak a 98 cm. tor Soodush ind: 1799 Tavahind : 1999 € € Tasuta transp ort üle Eesti!

Elektriro

Kodumaine kännupuur firmalt Dipperfox

Puisniidu taastamine on kallis, sest seda tehakse erinevates etappides ja vaja läheb mitmesugust tehnikat.

Innovaatilised seadmed teevad aga raskena näiva töö ära mängleva kergusega.

Dipperfox. Nimelt on tegu ekskavaatori noole otsa kinnitatava tööriistaga, mille lõiketerad pöörlevad analoogselt puuri töötamisega. Puuri paneb tööle käiguvahetiga varustatud hüdroajam ning see lõikab kännu laastudeks. Need laastud pöörab puur töö käigus pinnasega segi, need kõdunevad koos mulda jäänud juurtega ja kännust ei jää midagi järele.

Peale suurepärase tulemuse andmisele töötab Dipperfoxi kännupuur ka väga kiiresti.

Näiteks kulub ühe 45 sentimeetri kõrguse kännu purustamiseks 20 sekundit, mis teeb masina jõudluseks umbes 180 kändu tunnis.

Kodumaise kännupuuri väljaarendamise tingiski vajadus,

Murutr Stiga Toarktor mootoriõ nado 398 M + li

2022. a uus m sõitmisel he udel. 18’ tagumised ratt a haarduvuse ad annavad töötades. Tö ömugavust ka raskematel maastike l suurendavad C pehmenduse lassicu iste ja ga rool.

Soodush in Tavahind d: 1895 € : 2099 € Tasuta transp ort üle Eesti!

et puisniite oleks lihtsam taastada ja ka raadatud metsamaad saaks kasutusele võtta.

Hea tööriist kändudest vabanemiseks on ka firma Vermeer kännufrees. See on väike, sobides näiteks koduaeda või linnaruumi, sest ta on kerge ja tal on roomikud, mis ei tekita töötades suuremaid pinnasekahjustusi. Seda kännufreesi saab juhtida kas kõrval seistes kangide abil või juhtimispuldiga. Freesil on pöörlev lõiketera ja kui känd laastudeks lõigatud, saab laastud ka mulda freesida.

Samal põhimõttel, kuid märksa jõulisemalt töötab MeriCrusheri kännufrees, mis kinnitatakse võimsama traktori ajami külge. Kui känd freesitud,

Murutr + mootaoktor Stiga Torna riõli do 5108W Võimas

murutr multšimist ja aktor seal, kus soovid k asu k 2-silindriline ülgväljaviset. Traktoril o tada n Stiga mootor, hüdrostaatili n 108 cm lõike e ülekanne ja laius.

Soodush in Tavahind d: 3090 € : 3550 € Tasuta transp ort üle Eesti!

Stiilne 3-ratt ller RX-VM4 3 ali inimestele. M ne pisimopeed, mis sob rattaline 1000 ib eriti hästi W ugavad sõid ea reguleeritav u Elektriro lai iste peato omadused, lisaks tagurp katele ega, käetoed Sõidukiga võ Mine uuele h ller Hecht Coc idikäik, ib ja o is 1500W kaasa istme sõita ka kõnniteedel. K palju muud.

Sobib ideaals oajale vastu oma elektr ingituseks külge paigald ir e o lt lleriga. n ii li n naliiklusesse suur korv. Va a väljas lühem kui ka linnast li endale sob tav a te v a h e maad iv värv – sinine või pu 60 V 22 Ah 1 nane.

500 W / laia e läbimiseks. d rehvid to p e ltamordid / v Soodush argavastane / ketaspidurid / ind: 1899 p u ld ist käivitam alarm / Tavahind € 1999 € digitaalne in ise võimalus / Bluetoo th fo Tasuta transp kergesti eem süsteem / COC-sertifika / ort üle Eesti a a t/ ldatav aku – toome koha Soodush le ind: 1590 pandud ja tä kokku Tavahind is laetud roll eri. : 1799 € € Tasuta transp o toome koha rt üle Eesti – le kokku pandud ja tä is laetud roll eri.

Pärast võsa ja kändude juurimist on pilt langil päris masendav. Kuid juba esimesel kevadel tärkab siin rohi, kuid ka võsa hakkab endisel moel valguse poole püüdlema. Esimesel aastal pärast raadamist tuleks nüüd maa-ala üle käia kett-võsaniidukiga.

Tegijatelt on enam tunnustust leidnud Rootsi päritolu Slagkrafti kett-võsaniiduk ja Eesti oma firma Same kett-võsaniiduk. Neid valmistatakse erineva töölaiusega ja mida suurem töölaius, seda suurema massiga peab olema traktor, mis neid tööle paneb. Nimelt on niiduki ajamiks hüdromootor, mida saab valida lähtuvalt töömasina vooluhulgast. Hüdroajamiga kett-võsaniidukid sobivad haakimiseks ka ekskavaatorite noole külge. Haakimiseks on niiduki korpuse küljes kiirhaake kinnitus, mida saab valida vastavalt noole haakeseadme järgi. Niiduk lõikab vastupidavate pöörlevate kettide abil.

Et maapinnale ei jääks tüükaid ega suuremat oksapuru, mis suvel hakkaksid niitmist segama, saab maapinda tasandada võsafreesi abil. Sellise töökindla mudelina on end õigustanud CAT 299D3 võsafrees, mis roomikutel liikudes ei lõhu palju maapinda ja võib töötada ka pehmel pinnasel, kus ratastel mehhanismid sisse vajuvad.

Elektrir 4-rattalioller RX-VF1 Võimas 1000 ne 1000W -va

kuni 15-kraa tine mootor, d ronimisvõim ine e (suurepära ne mägedes!), se ja kauakeste isupidur v aku.

Hind: 22 99 € Tasuta transp o üle Eesti – rt toome koha le pandud ja tä kokku is laetud rolleri .

Elektrir HL 3.0 1o5ller CityCoco 00W Suur pain

dlikk tavalise sisep us, lihtne käsitlemine ja õ rolleritega võ lemismootoriga rreldes äärm kasutuskulu is d. Värviks m elt madalad a tt punane.

Hind: 22 95 € Tasuta transp o toome koha rt üle Eesti – le kokku pan dud ja täis laetud rolleri.

Metsakaupmees OÜ, Võru 94, Tartu | 734 3861, info@metsakaupmees.ee | E–R 9–18, L 9–15

32

REKLAAM

HINNAD ALATES 6790 € TASUTA JÄLGIMISSÜSTEEM! KOHTUME MAAMESSIL 21.23.04!

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 14. APRILL 2022

KESKKOND

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 14. APRILL 2022

33

FOTO: SHUTTERSTOCK

Süsinikheidet aitab vähendada rohumaade pindalade suurendamine.

Süsinikukaubandus tõotab põlluja metsameestele täiendavat tulu Viimasel ajal on palju hakatud rääkima süsinikneutraalsest põllumajandusest. Puhtama keskkonna nimel tehtavad jõupingutused on igati asjakohased, kuid esialgu läheb veel aega reeglite paikaseadmisega.

Euroopa Liidu eesmärk on jõuda aastaks 2050 kliimaneutraalsuseni ja juba 2030. aastaks peab süsinikuheide olema vähenenud 55% võrreldes praegusega.

Eesti peaks siis selleks ajaks saavutama taseme, kus suudetakse siduda 2,5 mln tonni süsinikku aastas, praegu on see näitaja vaid 0,7 mln tonni.

Põllumajandus ja metsandus on sellised tegevusalad, kus süsinikku on võimalik siduda. Just taimekasvatuses mitte üksnes ei tekitata, vaid ka suudetakse atmosfäärist süsinikku püsivalt siduda. EMÜ mullateadlane Alar Astover kirjutab artiklis “Kas ja kuidas saab viljapõld olla süsinikneutraalne?”: “Võtmekohaks on siin muld – selle orgaanilise süsiniku varu suurenemist nähakse ühe võimalusena, kuidas maailma kliimat päästa. Tootja vaates on veelgi olulisem, et huumus ja seal talletunud süsinik on mulla toimekuse üks peamisi tagatisi.”

Süsiniku emissiooni hulga annab kasutatud kütus, väetised, taimekaitsevahendid ning nende tootmiseks kulunud süsiniku ekvivalent ja lämmastiku lendumine.

Tootja saab viljelemise süsinikujalajälge reguleerida eelkõige lämmastik- ja orgaaniliste väetiste kasutamise optimeerimisega. Need mõjutavad kõige suuremal määral mulla süsinikuvaru muutuse ja dilämmastikoksiidi emissioone.

Süsinikupõllunduse alla kuuluvad kõik tegevused, mille eesmärk on suurendada süsinikusisaldust või vähendada süsinikukadu mullas. See tähendab kliimasõbralikke põlluharimisviise, nagu näiteks allakülv, talvine taimkate, vahekultuuride kasvatamine, täppisviljelus, puude ja hekkide istutamine jms, mis suurendab süsiniku sidumist mulda.

Heitmete vähendamisele aitab kaasa ka väiksem mullaha-

rimine, masinatööde väiksem osatähtsus, väetise- ja kütusekulu vähendamine, rohelise diislikütte tarvitamine, nullenergia-tootmishoonete rajamine, aga samuti soode taastamine, põllumaade muutmine rohumaadeks, raiemahtude vähendamine, maade metsastamine.

Süsinikukaubandusest võib saada tulus äri

Kuna on terve hulk ettevõtteid, kes ei saa oma tegevuses nullemissiooni saavutada, peavad nad süsinikneutraalsuse saavutamiseks need puudu jäävad tonnid kusagilt ostma ja tekib süsinikukaubandus.

Süsinikukrediit on üks tonn CO2, mida on võimalik müüa ja osta.

Seetõttu läheb neil vaja põllumeestest partnereid, kellelt süsinikukrediiti osta ja kes sel moel saavad lisatulu teenida.

Süsinikukaubandus toimib praegu nii USAs kui ka Euroopas, sellega tegelevad näiteks sertifitseeritud süsinikukaubanduse programm Soil Capital Carbon või Euroopa väetisetootja Yaral.

Euroopa Komisjoni eesmärk on luua ühtsed nõuded atmosfäärist eemaldatud süsiniku lä-

Põllumajandus ja metsandus on sellised tegevusalad, kus süsinikku on võimalik siduda. Just taimekasvatuses üksnes ei tekitata, vaid ka suudetakse atmosfäärist süsinikku püsivalt siduda.

bipaistvaks mõõtmiseks, seireks ja kontrollimiseks, et tagada süsinikukrediitide kvaliteet ja usaldusväärsus. Seetõttu on Euroopa Komisjonil kavas välja töötada süsiniku sidumise sertifikaat.

Maaeluministeeriumi nõunik euroliidu küsimustes Martti Mandel selgitab: “Süsiniku sidumise sertifikaat on dokument, mis tõendab, et põllu- või metsamees on erinevate süsinikupõllunduse tavade kasutamise tulemusena suutnud muldades või biomassis süsinikku siduda. Tegu ei ole uue ideega, kuna erasektori kaudu on olnud võimalik juba mõnda aega süsinikusertifikaate saada ning nendega eraturgudel kaubelda.

Eestis pakub seda teenust näiteks eAgronom.”

Kuna erasektori sertifitseerimislahendused on erinevad ja sageli ebapiisava usaldusväärsusega, siis on vajalik ühtse standardiseeritud sertifitseerimissüsteemi loomine. Nii on võimalik paremini tagada süsiniku sidumise teaduspõhine tõendatus ja pikaajalisus. Tähtis on, et süsiniku sidumine ja pikaajaline talletamine leiaks ka tegelikult aset ehk tegu ei oleks n-ö rohepesuga.

Samuti ei tohi süsinikukaubanduse areng kaasa tuua toidutootmise vähenemist ja põllumaa kasutusest väljalangemist näiteks energiavõsa või metsa kasvatamise eesmärgil. “Üksikasjalikumat teavet selle süsteemi kohta veel ei ole, kuna Euroopa Komisjon tuleb vastava õigusliku ettepanekuga välja alles käesoleva aasta lõpus. Kokkulepitud metoodika ja sertifitseerimissüsteem võetakse kasutusele ilmselt veel mitu aastat pärast seda. Sertifitseerimissüsteemi tulemusena tekivad põllumeestel ja metsaomanikel paremad võimalused süsiniku sidumist tõendada ning konverteerida seotud tonnid sertifikaatideks, mille müügist on võimalik saada lisatulu,” lisab Mandel.

Vastupidi taimekasvatusele on loomakasvatus selline sektor, kus süsiniku emissioon on suur ja selle sidumiseks pole erilisi võimalusi ning pikemas perspektiivis tuleb loomakasvatajatel hakata hoopiski süsinikukrediiti ostma. Kui loomakasvatus paiskab õhku metaani või dilämmastikoksiidi, tuleb sama palju süsinikku ka muldades siduda.

34

KESKKOND

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 14. APRILL 2022

FOTO: SHUTTERSTOCK

TA S U B T E A DA

Süsinikheidet aitaks vähendada biometaani tootmine “Põllumajandussektoris nähakse heitme vähendamisel suurimat potentsiaali biometaani tootmise suurendamisel, millele järgneb oluliselt väiksema potentsiaaliga täppisväetamine.

Hea meel on tõdeda, et viimastel aastatel on alustatud biometaani tootmist juba mitmete loomakasvatajate sõnnikust, kuid biometaani tootmise potentsiaali on Eestis palju rohkem,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak.

Potentsiaali realiseerimiseks on vaja koostööd avaliku ja erasektori vahel ning selget õigusraamistikku, mis tagab tootjatele investeerimiskindluse.

Biometaani tootmise potentsiaal on Eestis suuresti kasutamata. Eesti põllumajanduses tekib aastas 3 600 000 tonni sõnnikut ja läga, millest Eesti viies biogaasijaamas käideldakse

kokku ca 10%. Eesti Biogaasi kolmes rohejaamas (Vinni, Tartu, Oisu) käideldakse 200 000 tonni, Kõos ca 86 000 tonni ja Aravetel kuni 100 000 tonni sõnnikut ja läga.

Euroopa Komisjon soovib lähiaastatel Euroopa Liidu biometaani tootmismahu kümnekordistada, mis võimaldaks ELil 20% Venemaalt imporditud maagaasist asendada jätkusuutliku, soodsama ja kohapeal toodetud alternatiiviga.

Biometaani ja biogaasi tootmine aitab teatud määral vähendada ka sõltuvust Venemaalt imporditud sünteetilistest väetistest.

Lisaks, kui kasutada orgaanilise väetisena digestaati, väheneb vajadus kasutada maagaasi keemiliste väetiste tootmiseks, mis omakorda vähendab kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja sõltuvust maagaasist.

FOTO: SVEN ARBET

Biokütuste kasutamisel põllumajandustehnika energiaallikana on suur tulevik.

Kuidas kauplemine toimub?

Kuidas süsinikukvootidega kauplemine reaalsuses toimuma hakkab, pole praegu veel selge. Martti Mandel: “Tõenäoliselt luuakse selleks eraldi platvorm, mis on sarnane Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemiga. Põllumeestel ja metsaomanikel oleks siis võimalik selles süsteemis sertifikaate müüa ning oma süsinikujalajälge vähendada soovivad ettevõtted saaksid neid

osta.” Arvestades ühiskonna ja ettevõtete aina kasvavat huvi keskkonnasäästliku majandamise vastu ning sertifikaatide suuremat usaldusväärsust, võiks prognoosida süsinikuturu mahu olulist kasvu. See tähendab omakorda tõenäoliselt ka sertifikaatide stabiilsemat hinda ning stabiilsemat lisatulu põllu- ja metsandussektorile.

Süsteemi käitamiseks kavandab Euroopa Komisjon põhjalikke uuringuid, metoodika väljatöötamist ja seire arendamist.

Euroopa Komisjoni eesmärk on luua ühtsed nõuded atmosfäärist eemaldatud süsiniku läbipaistvaks mõõtmiseks, seireks ja kontrollimiseks, et tagada süsinikukrediitide kvaliteet ja usaldusväärsus Biometaani kasutuselevõtt vähendab süsinikheidet. Eesti üks suurim biometaanijaam asub Koksveres.

Betoonimikser Jarmet traktori PTO-lt Maht 800 l, 3 punkti kinnitus,

seesmised segajad, 2 väljalaskeava, väljalasketila

Hind: 2225 € + km

OÜ ALVORO

Väetisekülvikud 1200 l

Karjamaaäke Metal-Technik

Hind: 1495 € + km

Töölaius 6 m, 4 rida,

Strumyk

Woprol (presendiga)

Hind: 2495 € + km Kauplused:

2 silindrit, mass 719 kg, suusad

Hind: 1895 € + km

TALLINNAS: Pärnu mnt 386 • info@alvoro.ee • tel 504 6286 ADAVERES: Tallinna mnt 1b • toomas@alvoro.ee • tel 5552 4066

“Eesmärk on, et alates 2028. aastast on igal maakasutajal juurdepääs kontrollitud andmetele KHG heite ja süsiniku sidumise kohta omal maal. Samuti soovitakse parandada vastavat nõuandeteenust põllu- ja metsameestele. Kõige selle tulemusena on põllu- ja metsameestel loodetavasti pikas perspektiivis olemas piisav teave, et kas ja kui palju on võimalik süsinikku siduda, milliseid tavasid selleks kasutada ning kui palju on võimalik sellega tulu teenida,” lisab Mandel.

Lisaks sertifikaadisüsteemile luuakse Euroopa Komisjoni poolt taksonoomia ehk õigusakt, mis fikseerib ettevõtete nende roheliste tegevuste loetelu, mis täidavad kliimaeesmärke ega too kaasa keskkonnakahju. Kes neile taksonoomia reeglitele vastab, on justkui keskkonnasõbralikuks tunnustatud ettevõte.

Järelveetav kiletaja Rullimass kuni 1200 kg, transpordirattad, pöörete lugeja, laeb külje pealt rulli ise peale

Hind: 6975 € + km

WWW.TRAKTOR.EE

35

KESKKOND

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 14. APRILL 2022

FOTO: SHUTTERSTOCK

TA S U B T E A DA

Kuidas mõjutab metsaraie metsade süsiniku sidumisvõimet?

Aastatel 2015–2018 korraldati EMÜ ja TÜ koostöös rakendusuuring “Raiete mõju metsade süsinikuringele”. Selle põhjal tehti huvitavaid järeldusi metsade süsiniku sidumisvõime kohta.

Levinud on arvamus, et lageraie on süsiniku sidumise seisukohast halb, sest pärast lageraiet eraldub suures koguses süsinikku ja ala on süsinikuallikaks pika aja jooksul. Uuringu tulemused näitavad aga vastupidist: süsiniku kaod raiesmikel olid tagasihoidlikud ja lageraieala oli süsinikuallikaks lühikest aega.

Muidugi on esimesel raiejärgsel aastal süsiniku sidumine raiesmikul väike, sest näiteks palumetsa raiesmikul kasvavad peamiselt vaid puhmad, samblad ja männitaimed on veel väga väikesed. 5–10aastastes noorendikes moodustab puude iga-aastane juurdekasv aga juba arvestatava osa kogu ökosüsteemi biomassist ning sellest tulenevalt suureneb sel ajal aastane süsiniku sidumine ligikaudu kaks korda, mis muudab süsinikubilansi positiivseks.

Seega võib edukalt männiga uuendatud lageraie raiesmik muutuda süsinikku siduvaks ökosüsteemiks arvatust hoopis kiiremini, uuringu tulemuste põhjal juba seitsme aasta vanuselt. Selleks vanuseks on uue metsapõlve puud kasvanud piisavalt suureks, et süsiniku sidumine puudes ületaks aastase mullahingamisest tekkiva väljundvoo.

Viljakama mullaga arukaasikutes oli

esimestel lageraiejärgsetel aastatel alustaimestiku kasv männialadest suurem, mis peegeldus esimestel aastatel pea kolm korda suuremas süsiniku sidumises. See tasakaalustas mullahingamist ja süsinikubilanss oli seetõttu ka esimestel raiejärgsetel aastatel vaid kergelt miinuses. Kuigi süsiniku emissioon mullast edaspidi isegi kasvas, oli bilanss sarnaselt männialadega alates seitsmendast aastast positiivne.

Peamine soovitus metsakasvatajale, kes tahab metsavaru suurendada, on kiirelt ja efektiivselt raiesmikku uuendada, sest süsinikku seob üksnes kasvav mets.

Mitu Eestis tehtud uuringut näitavad stabiilset mullasüsiniku varu erivanuselistes puistutes Kuna mullas olev süsinik väga ei suurene, viib pidev süsinikuvaru suurenemine puude biomassis selleni, et alates keskealistest puistutest paikneb suurem osa metsa süsinikuvarust puudes. Raiudes vana puistu ja pannes kasvama uue metsapõlvkonna, tagame metsades maksimaalse süsiniku sidumise. Siia juurde võib veel arvestada nn asendusefekti: kui kasutame võimalikult palju puitu, jääb betooni, terase ja plasti kasutamine selle võrra väiksemaks.

Viimased on mitu korda suurema süsinikujalajäljega.

Tähtsal kohal on ka hooldusraied. Ühelt poolt saame hooldatud puistutest kvaliteetsemat puitu, millest valmistatud tooted on enamasti pikema elueaga ja võimaldavad seega süsinikku kauem “lukus” hoida.

Raiesmikud tuleks võimalikult kiiresti uuendada, sest süsinikku seob vaid kasvav mets.

KVALITEETNE TEHNIKA METSA JA PÕLLULE Eestis toodetud vastupidav tehnika alates aastast 1996

Raja 2, Kilingi-Nõmme

36

TEHNOLOOGIA

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 14. APRILL 2022 FOTO: TSENTER

Robot mööblitööstuses

Robotid on puidutööstuse tulevik Kagu-Eesti puiduklastris on ühinenud 26 puidu- ja mööblitootjat, et ühisel jõul lahendada sektori ees seisvaid väljakutseid. Üheks eesmärgiks on puidutööstuse robotiseerimine.

Puiduklastri koostööpartner on Võrumaa kutsehariduskeskuse puidu- ja mööblitootmise kompetentsikeskus Tsenter. Seal on algatatud projekt robotite kasutuselevõtuks puidu- ja mööblitööstuses.

Kompetentsikeskuse juhataja Mart Nilsoni sõnul on projekti eesmärk anda partnerettevõtetele praktiline kogemus robotiseerimise projekti läbiviimiseks, saada kogemusi ja jagada neid, et kõiki tootjaid robotiseerimisega tegelema innustada. Selleks viiakse läbi katselise koostöörobot-manipulaatori juurutusprotsess partnerettevõtetes ja partneri soovi korral ka tootmissimulatsiooni koostamine spetsialiseeritud tarkvaraga.

Tulevik on robotite päralt

Rahvusvahelise robootikaliidu andmetel oli 2017. aastal maailmas kasutusel 2,1 miljonit tööstusrobotit. Kui võtta iga roboti keskmiseks elueaks umbes 25 aastat, siis võrdub see umbes 96 miljardi inimtöö tunniga!

See näitaja põhineb 38-tunnisel töönädalal, kuid robot võib töötada 24/7, seega tegelikud numbrid on märkimisväärselt suuremad.

Robotid on muutnud paljusid tööstusharusid, sealhulgas autotööstust, kus on kasutusel umbes kolmandik kõigist maailmas toodetud tööstusrobotitest.

See pole ka mööblitööstuses erinev, eriti Euroopas.

TA S U B T E A DA

Koostöörobotile sobivad ülesanded n Lihvimine, eriti väikedetailide ja eripindade lihvimine. n Erinevatele töömasinatele detailide ettetõstmine ja äravõtmine. n Detailide teisaldamise ülesanded (ladustamine, pakkimine, ümbertõstmine). n Montaažiülesanded. n Kruvide, klambrite jms panemine.

Tegelikult on võimalikke ülesandeid rohkem. Väga palju sõltub konkreetse firma või töökoha vajadusest ning roboti programmeerijate ja tööoperatsioonide kujundajate leidlikkusest.

Robot IKEA tooli kokku monteerimas

Suur osa töötlevast tööstusest on endiselt väga töömahukas. Automatiseeritud robootika kasutamine mööblitööstuses on teiste tööstusharudega võrreldes suhteliselt väike, kuid võimalused on veenvad.

Tööstusrobotid on järjest intelligentsemad, kiiremad ja odavamad.

Roboti õpetamine võib toimuda mitmel viisil. Esimene on see, kus roboti saab GUI või tekstipõhiste käskude abil suunata vajalikule positsioonile, kasutades X-Y-Z koordinaate – põhimõtteliselt sama nagu CNC-masina programmeerimine. Teine meetod on “näita ette meetod” ja seda tehnikat pakuvad paljud robotitootjad. Seda kasutades tööline kas siis lii-

Automatiseeritud robootika kasutamine mööblitööstuses on teiste tööstusharudega võrreldes suhteliselt väike, kuid võimalused on veenvad.

gutab ise robotkäppa ja masin jätab need liigutused meelde, või siis jälgib robot kaamera abil sinu liigutusi ja jäljendab neid. Liikumistrajektoorid salvestatakse ja hiljem on robot võimeline neid kordama. See tehnika on populaarne sellise ülesande täitmisel nagu näiteks värvimine.

Mis saab töölistest?

Maailma Majandusfoorumi uuringus prognoositakse inimestele 133 miljonit uut rolli, mis asendavad robootika tagajärjel kaotatud 75 miljonit töökohta. Uuringust selgub, et aastaks 2025 täidavad robotid 52% kõigist tööülesannetest.

Robotitel on puidu töötlemisel tõenäoliselt suurem roll,

kui nad võtavad üle nii-öelda musta, ohtliku ja raske töö.

Inimesele jääb kvaliteetsemate rollide täitmine.

Samuti aitavad robotid kaasa vananeva elanikkonna probleemile. Riigid, kus ühe tööstuses töötava inimese kohta on kõige rohkem roboteid, on Jaapan, Saksamaa, LõunaKorea ja Singapur, ning nendes riikides on maailma vanimaid töötajaid.

Katsetused on paljulubavad

Nanyangi tehnikaülikooli meeskond programmeeris roboti, mis on võimeline kokku panema lihtsa IKEAst ostetud tooli, kasutades selleks inimesele iseloomulikke oskusi.

Teadlased selgitasid oma tööd ajakirjas Science Robotics avaldatud uuringus. Mingi mööblitüki kokkupanek võib ju tunduda üsna lihtne, aga tegelikult nõuab see head taju, erinevate liigutuste planeerimist, roboti ja keskkonna teineteisega arvestamist ja detailide hoidmist mõlema käega. Varem on küll kokku monteeritud näiteks laudu, aga seljatoega mitmete detailidega tool on veidi keerulisem projekt.

Nii nagu inimestel, oli ka robotil käivitamisel väike abi.

Masinasse sisestati info, mis detailid millistega kokku peaksid minema. Põhimõtteliselt näidati kokkupanekujuhendit.

Roboti töötsüklid võis jagada kolme faasi, mis kokkuvõttes võttis aega 20 minutit ja 19 sekundit.

Esmalt, nagu ka inimestel, võttis veidi aega, et aru saada, kus mingid detailid on. Seade pildistas detailid oma kaameraga üles ja võrdles neid kokkupanekujuhendis olevate piltidega.

Seejärel mõtles robot enam kui 11 minuti jooksul välja plaani, mis võimaldaks tal tooli kiiresti kokku panna, ilma et tema kaks robotkätt teineteist töö tegemisel segaks.

Viimase asjana hakkas robot teostama montaaži, milleks kulus peaaegu 9 minutit. Robot võttis haaratsitega puidust tüüblid, sensorite abil tundis ära vajalikud avaused ja surus neisse tüüblid. Hiljem pani kokku ka raami küljed.

Samasugune lihtne montaažiülesanne õpetati selgeks ka Võrus Tsenteri kompetentsikeskuses.

Allikas: Võrumaa kutsehariduskeskuse kompetentsikeskus TSENTER

REKLAAM

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 14. APRILL 2022

SÄÄSTLIK KÜTTELAHENDUS SUURTE HOONETE KÜTMISEKS

Tootmishooned, laod, töökojad, farmid, kasvuhooned

KALORIFEER

ÕHK-PELLETIKATEL

MEIE ESINDUSED

TALLINN

www.cerbos.ee

Härgmäe 22/6 +372 501 5340

PÄRNU

Paide mnt 7 +372 442 0222

POLLI

Töökoja tee 4 +372 434 1000

37

38

SB KESKKÜTTESEADME

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 14. APRILL 2022

Mitte ainult soodne kodusoe Pelletid seostuvad tavaliselt soodsa kodusoojusega, väikestesse kottidesse pakitud puidust graanulitega, mida kord nädalas punkrisse valada, et tuba oleks soe ja kraanist tuleks sooja vett.

Alatihti on pelletid ka kirumise objektiks, sest nad saavad otsa alati täiesti valel hetkel – jõululaupäeval või vähemasti nädalavahetusel. Nii lihtsalt on.

Me oleme väga pikalt täiustanud oma koduseid kütteseadmeid, et selliseid probleeme vältida või vähemalt viia sellised juhtumid miinimumini. Varsti on ainus asi, mida ei saa üle neti teha, pelletite juurdekallamine.

Aga me töötame selle kallal.

Suurtes küttesüsteemides on see juba lahendatud: automaatselt puhastatakse nii põleti kui ka katel, tuhk viiakse transportööriga tuhakonteinerisse, pelletikulul hoitakse silma peal ja teavitatakse omanikku, kui punkris on tase langenud kriitilise piirini. Praegu veel peab omanik pärast sellist teavitust ise pelleteid juurde tellima, aga õige pea teavitab katel ise pelletitootjat, et ole kena ja planeeri oma järgmise nädala ringi ka minu punkri täitmine. Suurteks süsteemideks nimetame me selliseid, millel on suur, puhurautoga täidetav punker. Katla võimsus võib sealjuures ka väiksem olla.

Suurtest seadmetest rääkides ei kasutata pelleteid vaid küttesüsteemides. Mitmed meie suure võimsusega katladpõletid kütavad näiteks puidukuivateid, piimatööstusi, viljakuivateid, kasvuhooneid ja ka

vad põlemisprotsessi ja põlemise kvaliteeti. Seepärast saadakse parimad tulemused seal, kus on kasutusel kõige parem tehnoloogia nii kütuse hoiustamise, etteandesüsteemide, põlemise kontrolli kui ka suitsugaaside puhastamise osas. Tänu sellele on hea hakkekatlamaja ka kallis.

Väikeste, koduste katlamajaseadmete ja suurte katlamajade vahele jääb veel suur hulk elualasid, kus on vaja soojusenergiat – tavaliselt võimalikult soodsalt ning väheste hoolduskuludega. Kuivatid, nii puidu- kui ka teraviljakuivatid, kasvuhooned, meiereid, remondihallid, tehnoloogilise auru tootmine, näituse- ja kontserditelgid, pooleliolevad ehitused, spordihallid, värvikambrid – kõik ei tule kohe meeldegi. Kõigis sellistes kohtades tuleks kaaluda ka pelletite kasutamist.

Pelletitega köetavatel seadmetel on palju häid omadusi: n mõistlik hind; n täisautomaatsus; n neti kaudu jälgitavad ja juhitavad; n efektiivsus; n väga puhta põlemisega; n ei nõua suuri investeeringuid suitsu puhastamiseks; n ei nõua suuri investeeringuid hoidlale; n väga väike elektrienergia vajadus; n suurepärane kütuse saadavus; n väga hea pelletite tarnesüsteem. terveid tööstusettevõtteid ning aleveid.

Kõige eksootilisemad ülesanded, mida meie pelletipõletid täidavad, on vahtrasiirupi aurutamine Kanadas ning tee ja mate kuivatamine Brasiilias.

Vahtrametsi Eestis ei ole ja ka teed ei kasvatata. Mis siis oleks siin sellised kohad, kus pelleteid kasutada, ning miks kasutada pelleteid, kui on olemas elekter, õli, maagaas, LPG ja ka hakkpuit?

Igal kütusel on omad eelised ja ka omad puudused. Fossiilsetesse kütustesse – õli, maagaas ja LPG –

suhtumine on viimase kümne aasta jooksul drastiliselt muutunud.

Need on küll kõige lihtsamad kasutada ja ka seadmed on soodsad, aga kes meist tahaks olla otsene süüdlane kliima soojendamisel ning ka soojusenergia hind on küllalt kallis.

Hakkpuit on parim lahendus suurte, ma mõtlen tõesti suurte katlamajade kütusena, sest hakkpuit on oma omadustelt väga varieeruv, tema niiskusesisaldus, tüki suurus, puidu liik, mulla ja liiva olemasolu ning veel palju omadusi mõjuta-

Pellet on biokütus, see on kodumaine, see on taastuv ja CO2-neutraalne, see on soodne ja …. – aga seda te olete juba tuhat korda lugenud. Põhiline on, et enne kui te millegi kasuks otsustate, kaaluge ka pelletite kasutamist. Mugavuse ja hinna suhe on liiga hea, et seda mitte kaaluda.

Welcome on board!

Pelletikeskus Sära tee 3, Mõigu Tehnopark, Peetri www.pelletikeskus.ee

REKLAAM

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 14. APRILL 2022

www.tehnikaremont.ee Tegeleme ehitusmasinate, metsamasinate, põllumajandusmasinate ja tööstusseadmete metallavade taastamise ja pukside, tappide vahetusega.

Avade taastamine pealekeevitus-treimis meetodil.

• Metallavade taastamine (pealekeevitus-treimismeetodil) • Pukside ja tappide valmistamine • Pukside ja tappide vahetus • Remondime masinate metallkonstruktsioone • Treimistööd • Keevitustööd • Teraspukside müük • Pindkarastatud võllide müük

Klientide paremaks teenindamiseks pakume mobiilset remonditeenust masina juures. Kliendile tähendab see olulist kokkuhoidu, sest ei pea eraldi tegelema masina trantspordiga.

Germer Service OÜ | +372 5697 0297 | info@tehnikaremont.ee | www.tehnikaremont.ee

39

40

REKLAAM

KASUTA OPTIMAALSEID

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 14. APRILL 2022

LAHENDUSI OMA IGAPÄ

EVATÖÖS!

ME PAKUME: • innovatiivseid ja kiiresti rakendatavaid IT-/GPS-lahendusi: GPS-kaardid (metsaveoautodele, harvesteridele, forwarderidele, saemeestele)

Lisavõimalused: •

ehitada kergteid, luua kuivenduskraave loodusparkides jms piirangute aladel, vahetada haarats

• metsatöid soistel ja rasketel pinnastel, mägedes jne

kas kaevekopa või puisteaine kopaga ja panna

• rahvusvahelist kogemust tuulemurru töödel, kogu projeki juhtimist

toigaste asemel kallutav kast, nt FL250 •

kaevamine

• lühi- ja pikaajalisi nõustamisi • videotreeninguid tehnika väljaõppel + kokkuvõtvat DVD-d • vajaliku tehnika hankeid, seadistusi, väljaõppeid ja koolitusi • uudsete tehnoloogiate juhtimist ja tuge NB! EESTIS: TERVISERADADE JA NATURA 2000 alade hooldused (kus raske tehnikaga pole lubatud näiteks matka- ja suusaradadele minna)

krundil/talus: vesi, kanalisatsioon, elektritrasside

•

mobiilse saeraamiga metsas palgid otse raamile, hiljem staabeldamine raskete prusside plankudega jne

•

sarikate vintsimine ehitusel (plokkrullikuid kasutades)

www.kranman.ee