Põllu- ja Metsatehnika (aprill 2021)

PILK AASTALE: põllumees kogus mullusele koroonakriisile vaatamata rekordsaake Lk 13–15 Metsa- ja puidutööstus veab majandust äbi kriiside

Tehisintellekt ja põlvkondade kogemus ajavad ühte vagu

Lk 25–27

Lk 5–7

Juhan Särgava – mees, kes unustas pensionile minna Lk 20–21

29. aprill 2021

Põllu- ja Metsatehnika CAT 444

CAT LAADUREKSKAVAATORID ®

SINU USALDUSVÄÄRSED PARTNERID IGAPÄEVATÖÖS! CAT 428

MÜÜK · FINANTSEERIMINE · HOOLDUS · VARUOSAD

www.avesco-cat.ee

CAT 432

CAT 434

2 R E K L A A M

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 29. APRILL 2021

S I S S E J U H A T U S 3

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 29. APRILL 2021

Räägime maaelust!

Kui räägime põllu- ja metsamajandusest, siis peame silmas maaelu selle kõige laiemas mõistes. See ajaleht toob välja maamajanduse positiivsed pooled, sest üldiselt ju ongi kõik hästi.

Kes seda lehte sissejuhatusest kaugemale sirvib, peaks saama juurde veendumust, et kodumaa põllumehed teevad päevast päeva tublit tööd meie toidulaua katmise hüvanguks, metsameestel on praegu kiired ajad, et raielankidest peagi uued noorendikud saaksid, puidutööstus aga on varustatud sedavõrd ajakohase tehnoloogiaga, et suudab meie majandust edumeelselt läbi kriiside vedada.

Ja kuigi mõni õhkab veel tänapäevani kahetsevalt, et omaaegne põllumajanduspoliitika väiketaludele põntsu pani, on tänane päev siiski tõestanud, et rahvusromantiline talude ajastu sai edukalt toimida pea sadakond aastat tagasi, praegu jääb põllumajanduses pinnale siiski see, kes suudab võimalikult efektiivselt toota võimalikult palju n-ö massi. See puudutab nii piimatootmist, teraviljakasvatust kui tegelikult ka metsamajandust. Kõige muuga võib ju ka n-ö põlve otsas tegeleda, aga ikkagi

FOTO: ARGO INGVER

tähendab see toimetamist nišivaldkonnas.

Jah, tootlikkuse tagaajamine viib paratamatult selleni, et paljud võõrduvad maaelust – talud ja lõpuks ka külad tühjenevad noorest rahvast. Ma siiski leian, et see pole järjest automaatsemateks muutuvate lüpsifarmide või saeveskite süü, pigem tuleb otsa vaadata Eesti regionaalpoliitika kujundajatele ja küsida, miks pole riiklikul tasemel suurt midagi tehtud maale töökohtade loomise heaks.

Kergliiklustee või kiigeplats paraku kohalikele leiba lauale ei too.

Samas – pole halba heata. Kui eelmise kümnendi jooksul kõlas rohkesti etteheiteid, kardetavasti ka õigustatuid, et meie maad ja metsad liiguvad tasapisi välismaalaste kätte, siis viimane aasta on toonud näiteid, kui kodumaine kapital on omal ajal piiritaguste agrogruppide kätte läinud põllufirmasid ja ühes nendega ka maid hakanud tagasi ostma. Rääkisin hiljuti teraviljakasvatajate ühistu KEVILI uue juhi Hannes Pritsiga ja tema nimetab seda ilmingut renessansiks kodumaa põllumajanduses.

Hea on uskuda, et see nii ongi.

Igatahes tänane põllu- ja metsamajanduse sisevaade annab sellele usule kõva vundamendi.

AIN ALVELA

JÕULINE JA TÄPNE! Makita kõige võimsam tööriistaseeria Uue põlvkonna akulöökmutrikeerajad.

Väga suur võimsus kompaktsetes tööriista mõõtmetes. Suurepärane sooritusvõime ka pidevalt väga rasketes tööoludes.

350 tk Karastatud terasest M27 poltide kinnikeeramine

Kasutusvälja avardavad automaatrežiimid, mis lubavad näiteks lahtikeeramisel peatada keeramine kohe, kui polt või mutter on pöörlema hakanud.

Kasutusviisist sõltuvalt on võimalik kasutada nelja erinevat kiirus- ja võimsusrežiimi. Täiskiiruse režiim lubab päästikule vajutades vähendada käe ja sõrmelihaste koormust.

LEIA VALIK www.xgt.ee

Max. pingutusmoment 1800 Nm Max. avamismoment 2050 Nm

TW004G

kuni

TW001G

Harjavaba mootor suhtleb pidevalt akuga, et võimaldada võimalikult pikka tööaega ühe laadimisega.

Max. pingutusmoment 350 Nm Max. avamismoment 630 Nm

4 R E K L A A M

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 29. APRILL 2021

M O O D N E

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 29. APRILL 2021

PÕLLUTEHNIKA

5

Tehisintellekt ja põlvkondade kogemus ajavad ühte vagu Põllumajanduses mahuvad võimas innovatsioon ja ajatu inimlik tarkus väga hästi ühele põllule ära, selgub põllumeestega rääkides.

TA S U B T E A DA

Tehisaju aitab laadurit juhtida

ANNE-MARI ALVER Väikese Eestimaa põldudel võib kohata maailma võimsamaid masinaid – nii haakeriistu, traktoreid kui ka saagikoristusmasinaid. Nõudmised toidutootmisele suurenevad ja investeeringute tegemine tootluse arendamiseks on sageli möödapääsmatu.

Põllumajandustehnika müügi ja hooldusega tegeleva ettevõtte Dotnuva Baltic AS juhatuse liige Mart Kiisküla selgitab, et maailma tipptasemel põllumajandusmasinad astuvad samm-sammult tehisintellekti poole: “Näiteks teraviljakombain suudab ennast ise vastavalt olude muutumisele seadistada, taimekaitseprits eristada kultuurtaime umbrohust ja traktor sõita ilma operaatori sekkumiseta.”

Mutrivõti ja arvuti

“Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järel lagunesid paljud toonased suurmajandid väiksemateks tootmisüksusteks ehk taludeks.

30 aastat hiljem on talumajandus suures osas kadunud või hääbumas, maale on jäänud pidama üksikud patrioodid, kellele talupidamine on pigem elustiil või tegeletakse sellega muu

töö kõrvalt, sest väiketootmine suudab leiba anda vaid ühele perele. Suurfarmides kasutatav ülimoodne tehnika võimaldab hakkama saada väiksema hulga inimtööga, teisalt on jätkuvalt puudus kvalifitseeritud tööjõust. Tänapäeva eestlane ei soovi enam teha rasket füüsilist ja musta tööd, samas kõike tehtavat ei ole võimalik lõpuni mehhaniseerida. Eelkõige kehtib see looma-, marja-, ja köögiviljakasvatuse valdkondades, mis tingib vajaduse võõrtööjõu järele,” kirjeldab Mart Kiisküla olukorda ning lisab, et tänapäeva masinaoperaator peab tundma ennast koduselt arvutitega – masinate seadistamise üks pool töötab läbi masina juhtarvuti ekraani.

“Samas tuleb osa vajalikke eelseadistusi teha ikkagi mehaaniliselt ehk võtta kätte mutrivõti ja reguleerida seadme osad valitsevatele tingimustele vastavaks. Operaator peab jätkuvalt tundma hästi seadme tööpõhimõtet, lisaks tuleb jätkuvalt kinni pidada regulaarsetest hooldus- ja puhastusprotseduuridest. Ainult nii toimides on võimalik saavutada seadme automaatsete funkt-

Dotnuva Baltic müüb muu hulgas kombaine Axial-Flow 5140, 6140, FOTO: DOTNUVA BALTIC 7140

Tänapäevane töömasin vahetatakse välja pigem moraalse kui mehaanilise vananemise pärast.

sioonide efektiivsus ja tehtava töö kvaliteet ning tagada seadme töökorras olek ettenähtud perioodiks. Tänapäevane Eesti põllumehe töömasin vahetatakse välja pigem seadme kiire moraalse vananemise tõttu, mitte selle füüsilise läbikulumise pärast.

Ar vuti juhitud seadme “silmadeks, kõrvadeks ja ninaks” on tohutul hulgal erinevaid andureid, mis mõõdavad erinevaid pöörlemiskiiruseid, temperatuure, koormust, müra jne, veelgi enam: andurid suudavad mõõta ka töödeldava materjali värvust, mõõta massi või määrata materjali biokeemilist koostist.

Tänapäeva masina pardal on mobiilne andmeside ühendus, mis võimaldab seadme sisendparameetreid vaadelda kasvõi teisest maailma otsast. Nõnda

Tänapäevases tootmises areneb praktiliselt kõik, mida on võimalik tootmise ja töökorralduse huvides mugavamaks ning nutikamaks muuta.

Nii näiteks viitab põllumajandustehnikat müüva Taure AS-i kommunikatsioonijuht Evelin Hani uuele esilaadurirakendusele Precision Lift & Load G-, N- ja T-seeria SmartTouch-mudelite jaoks, mida tutvustab traktoritetootja Valtra koos viienda põlvkonna traktoritega.

“Precision Lift & Load tõstab esilaaduriga töötamise kogemuse uuele tasemele ning pakub traktorijuhile laaduri kasutamiseks ja laadimistöö mõõtmiseks täiesti uue viisi.

Töö täpsus on tublisti kasvanud tänu laaduri kaalufunktsioonile, mis kaalub teisaldatavaid materjale, näiteks ruloone loomade söötmisel. Rakendus kogub kaalumisandmeid ja töö lõpetamisel saab juht saata andmed Exceli tabelisse arve koostamiseks.

Rakendus suurendab ka tööviljakust ja ohutust, sest võimaldab määrata nii laaduri liikumisulatuse ülemise ja alumise piiri kui ka suurimad lubatud nurgad – piirini jõudes peatub laadur automaatselt. Lihtsasti kasutatav raputusfunktsioon aitab juhil olla kindel, et koppa ei ole jäänud materjali, näiteks märga lund või liiva.

Rakendust juhitakse auhinnatud käetoe SmartTouch puutetundlikult ekraanilt ja selleks ei ole vaja eraldi juhtseadiseid ega ekraani. Seadete tegemine rakenduses Precision Lift & Load on lihtsam kui nutitelefoni kasutamine, nii et juht saab nautida pingevaba töötamist, sest traktor võtab automaatselt arvesse kõiki esilaaduri seadeid,” selgitab Evelin Hani.

on võimalik omanikul distantsilt hinnata masina töö efektiivsust või analüüsida tehtud tööde andmeid ja teha sellest järeldusi. Kui eile pidi seadet hooldav mehaanik looma masinaga diagnostikaarvuti ühenduse kaabli abil, et vahetada selle tarkvara, siis täna on seda võimalik teha üle õhu,” räägib Kiisküla.

Mahuäri toetub tehnoloogiale Mart Kiisküla selgitab, et sektorit mitte tundvatele inimestele võib olla jäänud mulje, et kallite masinate soetamine on võimalik ainult tänu põllumajandussektori subsideerimisele ehk rahalisele toetamisele Euroopa Liidu poolt. Tegelikult on aga nõnda, et suurtoot-

6 M O O D N E

PÕLLUTEHNIKA

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 29. APRILL 2021

FOTO: RHAPSODY MEDIA

John Deere’i nutikas traktor

TA S U B T E A DA

Arenev tehnoloogia seab töötajatele uued eeldused Infotehnoloogia muudab päris palju ka töötajatele esitatavates nõudmistes. Sarnaselt sellega, kuidas treialist on saanud seadmeoperaator, on muutunud ka operaatoritööks ka traktoristiamet.

Läbi aja oleme harjunud traktoristi ette kujutama õliste kätega spetsialistina, kes on sagedamini meessoost. Füüsiline jõud ja mehaanikateadmised kuulusid eeldatud omaduste hulka.

Nutikate traktorite võidukäik vähendab mehaanika tundmise osatähtsust, kuid on tublisti kasvatanud vajadust IT-alaste oskuste järele. Kui varem sai traktori tervisele tähelepanu pöörama hakata alles siis, kui mootorist kostus kahtlast häält või oli heitgaas liiga tahmane, siis kaasaegsed sensorid edastavad veakoodi märksa varem – nii kaitstakse keskkonda, säästetakse masina eluiga, selle parandamiseks kuluvat aega ja traktoristi töövõimekust.

Kabiinis istumine on paljuski muutunud sensorite jälgimise ja nupule vajutamise tööks. Seda muidugi juhul, kui traktoril üldse on kabiin, kus keegi istuda saab, sest infotehnoloogia areng on juba loonud ka isesõitvad traktorid. Sellise targa masinaga on vaja esimesel korral koos põllul käia, et ta “teaks ja näeks”, kuidas sinna minnakse ning mis seal tehakse.

Tõsi küll, seadusandlus ja regulatsioonid pole ei Eestis ega Euroopas tehnika arengule veel päriselt järele jõudnud ning rida olulisi vaidlusi on selgeks vaidlemata. Seda erinevalt näiteks Austraaliast, kus isesõitvad traktorid juba praktiliselt tegutsevad.

jad ei kvalifitseeru uue tehnika soetamist finantseerivatele toetustele juba palju aastaid.

Suurtootjal tuleb tehnika ostmisega ise hakkama saada.

Nii nagu tuleb tuttav ette teistestki sektoritest, on põllumajandussaaduste tootmine valdavas osas mahuäri – seda nii teravilja ja õlikultuuride kasvatamises kui ka piima- ja lihatootmises. See tähendab, et

kasumit ühiku kohta loetakse sendikaupa.

Keerulised ilmastikuolud võivad potentsiaalse saagi loetud tundidega väga suurel pinnal rikkuda, vahet ei ole, kas oli see käre pakane lumikatteta ajal või raju suvine torm koos tuule ja vihmaga. Sestap püüab põllumees oma riske hajutada erinevaid kultuure viljeledes – kui üks

peaks ikalduma siis teine ikka midagi annab.

“Kõik see aga tähendab iga sendi lugemist tootmiskulude arvestuses, sest ellu on võimalik jääda vaid neil, kelle toodangu hind börsihinnast (kokkuostuhinnast) madalamal püsib,” ütleb ta ning lisab, et tipptehnoloogiatel on just nimelt tootmiskulude kokkuhoius oluline roll, mis on võimalik saavutada eel-

Ellu jäävad need, kelle toodangu hind börsihinnast madalamal püsib.

dusel, et põllumajandusettevõtja on masinate võimsuse ja varustuse osanud õigesti dimensioneerida.

Muutused ja valmisolek liiguvad eri tempos

“Muutused toimuvad iga päev, ka tehnikavallas, kus asjad muutuvad väga kiiresti.

Võimalusi on igasuguseid, iseasi, kui paljuks me parajasti valmis

oleme,” arutleb põllumajandusettevõtte Vändra AS tegevjuht Margus Lepp, keda on pärjatud ka Eesti parima taimekasvataja tiitliga. Muu hulgas kuulub tema töövõitude hulka ka talirapsi saagikusega peaaegu Guinnessi rekordite raamatusse pääsemine.

Mõneaegsest rekordist lahutas vaid erinev mõõtmistehnika!

Tehnika arengust rääkides ütleb Margus Lepp aga, et muutusi

M O O D N E

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 29. APRILL 2021

on kindlasti rohkem kui valmisolekut nendega kaasa minna.

Praktilistest kasutusvõimalustest rääkides märgib Margus Lepp, et tänapäeval on vist küll juba enamikul traktoritel GPS peal, samuti kasutatakse aktiivselt erinevaid andmevahetusvõimalusi, ilmaprognoose ja e-agronoomi keskkonda.

“Kui palju keegi mida kasutab, sõltub nii ajast, teadmistest kui ka rahalistest võimalustest,” kinnitab ta. “Vahel rakendame ka tagantjärele tarkust – mida oleks saanud teisiti teha.”

Häid sõnu jagub Margus Lepal näiteks täppisviljeluses kasutatavate seadmete kohta.

Kaasaegsed taimepritsid ja kasvuregulaatorite jagajad on kõige sagedamini kasutusel nisukasvatuses, et tagada toidu kvaliteet, samuti on täppistööks muutunud rohumaade väetamine.

Keskkonnasõbralikkus ja hinnavalikud

Margus Lepp hindab kaasaegse tehnoloogia puhul ka selle keskkonnasõbralikkust – ajad, mil mürke ja väetisi laias kaares nii põldudele kui ka nende ümbrusse suunati, on uue tehnoloogia puhul minevik.

Samas märgib ta, et tehnoloogia üha kerkivad hinnad panevad põllumehi väga hoolikalt kaaluma, milliseid investeeringuid on võimalik enesele lubada.

“Eelmine aasta oli teraviljatootjatele hea, siis tehti ka tehnikaparkides rohkem uuendusi, aga aastad pole vennad ja põllumajandustootjad kaaluvad väga

Täppisviljeluspõld FOTO: RAIVO TASSO

hoolikalt, kuidas tootmiskulusid mitte liiga kõrgeks lasta,” selgitab ta ning lisab, et teraviljaedu järgi ei saa hinnata kogu sektorit – piima- ja lihatootjatel on praegu näiteks märksa keerulisem aeg. Ühe näitena kulude kokkuhoiust toob Margus Lepp välja selle, et kui tööd saab teha autoga, ei pea seda traktoriga tegema – auto ostmise ja pidamise kulud on traktori omadest väiksemad ning tee peal liikumiseks on auto märksa mõistlikum töövahend kui traktor.

“Autotranspordi kasuks võib tulevikus tulla ka biogaasi kasutuse koht, kui ettevõte rajab biogaasijaama ja hakkab tootma kütust. Keskkonnasõbralikum ta on, aga iseasi, milliseks hind kujuneb,” arutleb Margus Lepp ning lisab, et keskkonnasäästu

huvides on toodetud ka elektrilisi laadureid, mida saaks farmides rakendada – tänu nendele on vaja vähem diislit kulutada.

Põllumehe tarkus ja taju

Kui tööd saab teha autoga, ei pea seda traktoriga tegema.

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õppetalu juht Riho Kala hindab tehnoloogilisi uuendusi kõrgelt, kuid rõhutab, et põllumajanduses jääb ligi 40–50% ulatuses tulemusi määravaks siiski ilm ning ehkki selle prognoosimiseks on palju kaasaegseid võimalusi, on põllumehe aju ja taju nende hindamisel äärmiselt olulised.

“On ka palju innovaatilisi lahendusi – näiteks saab mulda paigutada erinevaid andureid. Aga minu hinnangul ei saa need asendada põllumehe aistinguid looduse ja maa suhtes.

PÕLLUTEHNIKA

Lõhnataju, maitsemeel ja aju peavad põllumehel endiselt kasutuses olema ning agronoomi näpp mullas, kui on vaja maast aru saada,” märgib ta ning lisab, et kui agronoom peaks töötama põllust eemal ja üksnes ekraanil nähtava baasil otsuseid vastu võtma, siis oleks see töö küllalt nüristav.

“Andurid on head,” rõhutab ta, kuid paneb siiski noortele põlluharijatele südamele, et ükski andur ei saa otsustada, mida taim tegelikult vajab, selleks on ikkagi vaja targa põllumehe mõistust.

Samuti arvab Riho Kala, et põllumajandusettevõtete majandamisel pole vaja väga palju lähtuda sellest, mida teeb naaber, ja püüda iga hinnaga investeeringute tegemisel või ajagraafikus püsimisel konkureerida.

“Oluline on ise oma vajadused läbi mõelda ja langetada just enda ettevõtte jaoks vajalikud otsused,” kinnitab ta.

Arenevast tehnoloogiast rääkides kiidab Riho Kala näiteks üha täpsemaks muutuvaid pritsimisvõimalusi, mis suunavad taimekaitsevahendid täpselt sinna, kus neid kõige enam vaja on, ja säästavad keskkonda. Samuti märgib ta, et vist küll kõik tänapäevased traktoristid kasutavad oma töös GPS-seadmeid.

“Aga loomulikult tuleb iga töö ja investeeringu juures jälgida ka selle kulukust ja tasuvust,” lisab ta ning teeb tulevikuprognoosi, et hind ja säästlikkus on tõenäoliselt üks järgnevaid suuri teemasid, mis põllumajandusest rääkides esile kerkib.

7

TA S U B T E A DA

Arvuti osaleb ka künnivõistlustel 100 aastat tagasi vedas atra härg või hobune, eriti kehval juhul ka põllupidaja ise. Kui künda sai nii, et adra traktori tagant lahti ühendamiseks piisas nupuvajutusest, tundus töö juba õige kerge. Kui oled vao lõppu jõudnud, vajutad nuppu, ader tõuseb, pöörad traktori ümber, vajutad nuppu, ader langeb ...

Ja algab uus vagu, mille lõpul võetakse ette samad toimingud.

Tänapäevasel põllul võib tegutseda juba nutiader.

Selle veidi jahmatava sõna taga on traktori tehnoloogilise ajuga ühendatud seade, mis oskab end ise põlluserval ümber pöörata ja tuldud teed tagasi liikuda. Lisaks saab ta aru ka mullapinna eripäradest ja oskab hoida laitmatult sirget künnijoont.

Põllumeeste igasügisesel künnivõistlusel on nn VIP-kategoorias osaletud ka nutiadraga. Tark seadeldis on võimaldanud näiteks poliitikutel, kes elus varem kordagi kündnud pole, tõmmata maha nii sirge vagu, mis suudab meeldivalt üllatada isegi elukutselisi kündjaid.

8 N O R C A R - B S B

EESTI

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 29. APRILL 2021

Väikesed laadurid,

millega tehakse suuri tegusid Valdkondi, kus inimjõust kordades tugevamat ja samas vähenõudlikumat tõstmisabi regulaarselt vaja läheb, võibki jääda üles lugema. Siinkohal ei käi jutt vaid suurtest tehastest ja ladudest, vaid ka tagasihoidlikumatest ettevõtmistest. Igal juhul kehtib kaasaegsete laadurite puhul põhimõte, et väikeste masinatega saab liigutada raskeid asju.

Mugavalt.

Väikelaadurite universaalsust tõendab nii nende äärmiselt lai kasutusvaldkond kui ka erinevad haakeriistad, mis töö tegemist hõlbustavad. Farmides, põllumajanduses, ehitusel, aianduses, kaubanduses või laonduses – laadurid sobivad igale poole, kus läheb vaja inimvõimetest tugevamat mehaanilist abi ning kus suurema traktori kasutamine osutuks liialt kulukaks ja kohmakaks. Suure jõudluse ja väga hea manööverdamisvõime juures on väikelaadurid üsna tagasihoidliku kütuse- ning ressursikuluga. Väikelaadureid ei maksa peljata ka inimesel või ettevõttel, kellel eelnev kogemuste pagas puudub – nende kasutama õppimine on paari tunni küsimus ja nädala pärast on omandatud juba täielik vilumus.

Soomes asuva kontserni Norcar-BSB OY tütarfirmana on Norcar-BSB Eesti AS Eestis edu-

kalt tegutsenud juba üle 25 aasta. Nelja inimesega alustanud ettevõttel on praeguseks üle 4000 m2 tööpinda, mille toodangust 80% läheb ekspordiks. Metallitööde täislahenduse pakkujana tehakse nii metalli painutustöid, freesimist, lõikust, hambalõikust, saagimist, keevitamist, projekteerimist kui ka värvimist. Ettevõtte peamise toodangu moodustavad traktorite keredetailid ja põllumajandusseadmed, mida müüakse üle Euroopa.

Väikelaadurid, mis kestavad Ajal, kus paljud tootjad on otsinud lihtsamaid lahendusi erinevate metallosade väljavahetamiseks plasti vastu, on Norcar-BSB Eesti AS jäänud metallile kui tugevuse ja vastupidavuse sümbolile kindlaks. Funktsionaalsete laadurite teekond konstrueerimise, kereehituse ja värvimise näol saab alguse siitsamast Eestist.

Lükandseinaga universaalhaagis Atlant

Neli laadurit, kõigil omad eelised Väike hiiglane 755XC Norcari väikseim minilaadur 755XC on mitmekülgne ja erakasutajale kohandatav masin, mis peab vastu ka professionaalsemates töödes. Tiheda pöörderaadiuse ja kompaktse konstruktsiooni tõttu on tegu asendamatu abivahendiga väiksemates kinnistes ruumides. Hoolimata oma kergest kaalust on mudelil 755xc suur veojõud.

Tugev ja kiire A6 sari Turu kiireim, tugevaim ja kergeim kompaktlaadur omas klassis. Ulatub suurtesse kõrgustes-

alates 27 500 € + km

Teravilja ümberlaadimishaagised

alates 15 700 € + km

Iselaadivad põhurullihaagised

alates 12 700 € + km

VEEL JÕUAB TELLIDA UUEKS HOOAJAKS! Suur valik erinevaid haagiseid:

www.takertrailers.ee TAKER TRAILERS OÜ • Maidla tee 54, Lüganuse vald, 42319 Ida-Virumaa MÜÜK: tel 552 2755 • HOOLDUS: tel 506 0300 • info@takertrailers.ee

se, säilitades sealjuures piisava tõstejõu ja väleduse. Väga mugava vedrustusega istme, reguleeritava rooli ja hüdrauliliste funktsioonidega kabiin, mida saab juhtida otse ergonoomilise juhtkangi abil. Laaduri turvasüsteem tagab ohutu ja mugava töö, sest pidurid aktiveeruvad juhikabiini istmelt lahkudes automaatselt.

vaikse töörežiimi. Mudel A7240 põhineb oma eelkäija A7236 konstruktsioonil ning ühildub kõikide sellele mõeldud lisaseadmete ja varustusega.

Vaikne ja tugev A7240 Uuendatud mootori ja 1550 kg tõmbejõuga laadur, mis on vaikne, keskkonnasõbralik ja madala müratasemega. Uuendatud hüdraulikasüsteem tagab väikese kütusekulu juures sujuva ning

Tugevuse viimane sõna A7750 Mudel A7750 koondab endasse minilaadurite uusima tehnoloogia ja jõudluse. 50 hj diiselmootor suurendab tõmbejõudu, kiirust ja hüdraulilist võimekust.

Laaduri stabiilsus võimaldab

maksimaalse tõstejõuga töötamist ilma vastukaalusid lisamata. A7750 mudeli turvaline juhikabiin on lihtsa juurdepääsu, hea nähtavuse ja suurepärase ergonoomikaga. https://norcar.ee/

B A L T I C

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 29. APRILL 2021

AGRO MACHINERY

9

CLAAS LEXION 8900 –

võimsam ja võimekam kui kunagi varem Baltic Agro Machinery vahendusel on Eestimaa põllumeeste käsutusse jõudnud nii võimsuse kui ka teiste parameetrite poolest maailma suurim teraviljakombain, CLAAS LEXION 8900.

Põllumajandustehnika tootearendus ei saa seiskuda ka üleilmse viirusepuhangu ajal ja nii tuli CLAAS eelmisel aastal välja LEXIONi 8000-seeria teraviljakombainidega, millest kõige suurem, LEXION 8900, jõudis hiljaaega ka Eestisse ning on praegu Baltic Agro Machinery Tartu esinduses komplekteerimisel.

LEXION 8900 kannab maailma suurima teraviljakombaini tiitlit ja on nii nagu kõik CLAASi 8000-seeria kombainid varustatud hübriidpeksumasinaga, mis koosneb eesmisest peksumasinast ja rootorpuisturitest. Selle seeria suuri hübriidkombaine on tänavu Eestisse müüdud juba 13 tükki, üldse on Baltic Agro Machinery müünud tänavu siinmail 33 kombaini ja kõik märgid näitavad, et tulemas on uus kombainimüügi rekordaasta.

CLAASi kombaine Eestis esindava AS Baltic Agro Machinery tootejuht Marko Mirme ütleb, et kuna Eesti põllumehe soove osa-

takse juba ette aimata, siis on kevadeks tellitud masinad üsna põhjaliku varustusega komplekteeritud. „Lihtsam on kliendile selgeks teha olemasoleva varustuse vajalikkus kui hakata juba platsil seisvat kombaini ümber seadistama,” selgitab Marko Mirme. „Kui klient tuleb piisavalt vara, novembris, detsembris või ka jaanuaris, siis saame talle komplekteerida täiesti individuaalsetele soovidele ja vajadustele vastava varustusega kombaini.”

Mis varustusse üldisemalt puutub, siis CLAAS LEXION 8000-seeria on kombainimaailmas üldse kõige rikkalikuma lisavarustusega. Nüanssides esineb tootjate vahel küll erinevusi, aga n-ö klienti peibutavaid maasikaid on CLAASi masinates kõige rohkem.

Kõige suurema kombaini teeb LEXION 8900st esiteks selle mootori võimsus, mis küünib 790 hobujõuni. Päris kõvasti on arendatud ka peksusüsteemi – trumlid on suuremad, palju tähelepanu on pööratud vilja liikumisteede sujuvamaks muutmisele. Kui materjali teele ei jää teravaid nurki, vähendab see terade lõhkumist ja ülearust muljumist. Et terad peksumasinast hästi välja tuleksid, on sinna lisatud lahendus, mis paneb nad omavahel hõõrduma ja sellisel

moel muutubki materjal puhtaks. Nii on vilja peksmine ühest küljest õrn, mis vähendab kütusekulu, ja teisalt ikkagi tõhus, muutes kaod minimaalseks. „Kombaini efektiivsus sõltub väga paljudest nüanssidest.

Kui vahepeal keskenduti teraviljakombainide tootearenduses vaid elektroonika ja IT-lahenduste edendamisele, siis nüüd on CLAAS astunud suure sammu edasi ka n-ö raua arendamises. Piltlikult võib öelda, et 8000seeria kombainide torud on tehtud jämedamaks,” kirjeldab Marko Mirme. „Väljastpoolt on gabariidid endised, aga masinast mahub läbi rohkem materjali. Ja et õigustada maailmas number üks olemise staatust, on kõige selle taga ka nutikad süsteemid, mis kontrollivad ja reguleerivad pidevalt kombaini ning selle erinevate sõlmede tööd.”

Osa CLAASi kombainide infotehnoloogilistest süsteemidest puudutab muu hulgas masinate kaugjälgimist. Kui kasutaja seda võimaldab, siis saab tootja sellisel moel koguda infot, kuidas tema masinad maailma eri nurkades töötavad. Nende andmete põhjal genereeritakse siis juba vastav uus tehisintellektil põhinev tarkvara, mis aitab näiteks rikkeid ennetada ja võimalikke töökäike erinevates koristustingimustes ette

M I S O N M I S?

Teraviljakombain CLAAS LEXION 8900 n Toodetud Saksamaal n Mootor 6-silindriline ridamootor MAN D42, 16,2 l n Võimsus 790 hj n Tippkiirus 40 km/h n Kütusepaagi maht 1150 l n Heedri laius kuni 13,8 m n Trumli laius 1700 mm, läbimõõt 755 mm n Rootorikorvide arv 6 n Materjalivoo kiirus kuni 20 m/sek n Terapunkri maht 15 000 liitrit n Punkri tühjendamise kiirus 180 l/sek n Saadaval on ka roomikutega versioon Terra Trac n Maaletooja Baltic Agro Machinery Allikas: CLAAS / Baltic Agro Machinery

modelleerida ning kombaini automaatselt vastavaks seadistada.

Tehnoloogilise uuenduse näide on silokombainidelt nüüd ka teraviljakombainidele üle võetud ja kõigi uute LEXIONide standardvarustusse kuulub mootorijuhtimise tarkvara Dynamic Power, mis jälgib mootori koormust. Kui näiteks viljamass juhtub olema hõredam, vähendab süsteem automaatselt mootori võimsust näiteks 600 hj peale. Niimoodi tagatakse, et vähema koormusega töötav masin ei kulutaks üleliia palju kütust.

Teine kütusesäästu tagav süsteem on selline, et LEXIONi kombainide mootorid on reguleeritud täisvõimsusel töötama pööretel 1800 p/min diiselmootorite puhul tavalise 2100–2200 p/min asemel. Ka see tähendab

maksimaalse jõudluse juures väiksemat kütusekulu.

Mis on tinginud suureneva huvi just võimsamate kombainide vastu?

Marko Mirme sõnul püüavad agrofirmad iga uue kombainiostu puhul soetada eelmisest veidi täiuslikumat masinat. Võrreldes 10–15 aasta taguse ajaga on ühest küljest muutunud märksa pikemaks tootjate pakutav lisavarustuse nimekiri, teisalt küsivad ka põllumehed üha täiuslikuma varustusega kombaine.

Nii ei ole viimastel aastel tellitud Eestisse enam ühtegi CLAAS LEXIONi kombaini, mis oleks ilma GPS-automaatroolimiseta.

8000-seeria kombainid on kõik varustatud ka kombaini töö automaatse reguleerimise seadmetega. „Põllumees on üha rohkem hakanud tegema tasuvusarvutusi, et ökonoomsemalt majandada. Põllumajanduses on oluline efektiivsus ja see puudutab ka tehnikat.

CLAASi 8000-seeria Lexion on kütusekulu poolest oma eelkäijast veelgi säästlikum, mis näitab, et ka tootjatepoolselt toimub tohutu optimeerimine,” räägib Mirme. „Sama on ka agrofirmades – üha enam võetakse pigem üks suur ja võimas kombain, selle asemel, et pidada mitut väikest.”

AIN ALVELA

10 P E R S O O N

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 29. APRILL 2021

FOTOD: ERAKOGU

Aasta põllumees oskab väärtustada nii tööd kui ka õppimist “Põllumajanduslik liikunud. Staaži on taluperenaitootmine on töö, mis sel pikalt – 2002. aastast saati. loob väga palju erinevaid arenguvõimalusi,” kinni- Rohujuuretasandilt alustanud tab aasta põllumeheks “Kümme aastat töötasin lüpsvalitud Kaja Piirfeldt ja, varustaja ja farmitöölise(38) ja lisab, et see on na,” meenutab Kaja Piirfeldt. üks põhjustest, miks Farmi juhtisid toona tema vavalitud töö talle sedavõrd nemad. Enne tööle asumist oli Kaja lõpetanud Türi Kõrgema hingelähedane on.

ANNE-MARI ALVER Kaja on oma praegustel töömaadel kasvanud ja vanemate kõrval talunikuks õppinud.

Tema töös on uus ja vana tihedalt läbi põimunud – hinnates kõrgelt vanematelt saadud kogemusi ja traditsioone, on ta teinud ka märkimisväärseid uuendusi ja investeeringuid ning ise pidevalt edasi õppinud.

Remmelgamaa talus, mida Kaja Piirfeldt igapäevaselt juhib, on ta ka tööalaselt pidevalt edasi

Põllumajanduskooli, praeguse Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajandusliku tootmise ja ettevõtluse erialal.

Töötamise kõrvalt õppis noor farmitööline ka edasi – Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis raamatupidamist ja dokumendihaldust.

Ka seda läks igapäevatöös aina enam vaja.

Tööteel saabus oluline pööre aastal 2013, kui ta vanemate talu üle võttis ja seda peatselt ka rekonstrueerima asus.

Vanemad usaldasid tütart täiesti ja taandusid pensionärielu elama, praegu on isa tütrele

suureks abiks igapäevase logistikaga.

Remmelgamaa talus tegi Kaja Piirfeldt mitmeid kaasajastusi ja ümberkorraldusi, rekonstrueeris lauda ja silotootmise ning loobus teraviljakasvatusest, sest see nõudnuks omakorda nii täiendavaid investeeringuid kui ka uusi maavaldusi.

Praegu on Remmelgamaal 160 looma, neist 85 lüpsilehma. Maad on kasutuses 170 hektarit, neist 150 hektarit kuuluvad talu omandisse.

Müügiartikliteks on toorpiim, mis läheb E-Piima ühistusse, ja tõumullikad, kellest on huvitatud nii kodu- kui ka välismaised loomakasvatajad.

Remmelgamaa sõbralikele ja poputatud mullikatele on praegu tekkinud lausa järjekord.

Aina enam nõustaja ja mentor

Talu ja loomad on olnud Kaja esimene valik maast madalast peale. Ainsa “kõrvalise karjää-

riplaanina” kavatses ta väikese tüdrukuna kommipoodi müüjaks minna.

“Olin küll vahel mõelnud, et ka õpetajatöö meeldiks mulle, aga see tundus väga kättesaamatu unistusena,” meenutab naine. Kui ta aga Remmelgamaa talu juhtima hakkas, asus ta paralleelselt ka kõrgharidust omandama ning õppis Tallinna Ülikoolis kutsepedagoogiks. Praeguseks on õppimise ja õpetamisega ring selles mõttes täis saanud, et Kaja Piirfeldt töötab alates 2015. aastast talu juhtimise kõrvalt loomakasvatuse õpetajana oma endises koolis, Järvamaa Kutsehariduskeskuses.

Elu on praeguseks ilmekalt tõestanud, et talutöö ja õpetajaamet sobivad hästi kokku ning täiendavad üksteist, samuti mahuvad Kaja Piirfeldti ellu mitmed muud põllumajanduse ja ettevõtlusega seotud tegevused.

Aina enam tegutseb haritud aasta põllumees ka teiste nõus-

P E R S O O N 11

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 29. APRILL 2021

taja ja alustavate talunike mentorina. Erialaseid võrgustikke ning tööd nendega peab ta väga oluliseks, sest ühistöös ja infojagamises on kõigil kergem.

Algul töötas Kaja Piirfeldt nõustajana Järvamaa Kutsehariduskeskuse õppefarmis, aastal 2017 aga lõi ta oma koolitusettevõtte Kajakool OÜ.

“Põllumajanduslikud koolitused ja nõustamine, äriplaanide, toetus- ja rahastustaotluste koostamise konsulteerimine oma ettevõtluskogemusest lähtuvalt,” seisab ettevõtte kodulehel.

“Oma vanemate kõrvalt talupidamisega alustamine koos nende kogemustest õppimise võimalusega on suurepärane ressurss, mida kõigil alustajatel ei ole,” märgib Kaja Piirfeldt ning lisab, et need, kellel see kogemus on, võiksid ja peaksidki seda jagama nendega, kes alustavad talutööga nullist, ilma eelneva kodutoeta.

Ühistegevuse sünergia

Kaja Piirfeldt on kogenud, et õppimise ja õpetamise, nõustamise ning enesearengu sünergia on vajalik paljudele alustavatele noortele põllumeestele.

“Teiste tootjatega suhtlemine on ääretult oluline, see annab võimaluse üksteise vigadest õppida ja seeläbi endal aega säästa,” kinnitab ta. Kaja ise oma vigadest ja katsumustest rääkimist ei pelga ning julgustab ka teisi nii oma kogemusi jagama kui ka teiste omadest edasiliikumiseks vajalikke mõtteid leidma.

“Alati tasub uurida, kuidas naabril läheb,” räägib Kaja.

“Kui naabril läheb hästi, on see julgustus – ka sinul võib minna aina paremini. Kui aga naabril parajasti nii hästi ei lähe, tunduvad ka oma mured ehk veidi väiksemad.”

Lisaks kahe ettevõtte juhtimisele ja pidevale igapäevatööle neis teeb Kaja Piirfeldt ka palju vabatahtlikku tööd. Ta on juhatuse või volikogu liige kolmes põllumajandusliku tootmise katusorganisatsioonis ja lööb kaasa viie töögrupi tegevuses.

Olles niigi oma erialal tuntud ja hinnatud, on aasta põllumehe tiitel Kaja Piirfeldtile veelgi tuntust lisanud ning neid, kes temalt õppida tahavad, tuleb üha juurde.

Tööpäevad ja öötööd

Koolitaja ja nõustajana on Kaja kogenud, et nõu vajatakse nii praktilistes küsimustes, nagu näiteks finantside, toetuste ja müügivõimaluste leidmine, kui ka märksa isiklikumates – tihti on noortalunike mureks vähene puhkus ning põhjalik ülepingutamine. “Sageli ei oska põllumajandustootjad ja -ettevõtjad iseennast hoida,” märgib ta.

Loomadel peab olema hea, keskkond peab olema säästetud ja lõpptarbijad peavad olema sellest kuulnud.

TA S U B T E A DA

Kaja Piirfeldti on erialaselt palju tunnustatud n 2020 Aasta põllumees n 2020 Rahva põllumees n 2019 Vabariigi parima kutseõpetaja nominent n 2018 Parim tootmistalu n 2017 Parim maamajanduse eriala õpetaja n 2017 Eesti asja ajaja n 2017 Aasta töötaja Järvamaa Kutsehariduskeskuses n 2016 Aasta töötaja nominent Järvamaa Kutsehariduskeskuses n 2014, 2015, 2017 Parima piimakarja omanik Harjumaal

Tuttavad on need teemad ka koolitajale endale. Ta meenutab, et töötas hulk aastaid puhkuse ja pausideta, olles sõna otseses mõttes ööpäev läbi olemas nii oma loomade kui ka töötajate jaoks. Ka praegu on öised valved ja raskemad poegimised kogenud perenaise hooleks, kuid Kaja tunnistab rahulolevalt, et tema ellu mahub praegu puhkust ning erinevaid tegevusi märksa enam kui varem.

Siiski pole harvad ka sellised tööpäevad, mis algavad hommikul 4.30 ja kestavad hiliste õhtutundideni.

“Aga mul on normaalse pikkusega tööpäevi ka,” ütleb Kaja Piirfeldt, viidates neile päevadele, mis algavad hommikul kella seitsmest ja kestavad “ainult” 13 tundi. Ehkki Kaja tööpäevadesse mahub ka laudatööd ning näiteks seemendamine ja muud tõuparendustööd ongi tema pärusmaa, samuti osaleb ta loomade grupeerimisel ja väljalaskmisel, veedab ta üha rohkem töötunde kas arvuti taga või koolitades-nõustades.

“Ma ise tunnen, et mu elus on erinevad tööd heas tasakaalus,” kirjeldab Kaja Piirfeldt. “Õpetades ja nõustades on praktilisest töökogemusest väga palju kasu, samas aga saan ma suheldes ja juurde õppides kogu aeg ka oskusteavet ja kogemusi oma talutöö jaoks,” arutleb ta.

“Samavõrd, nagu areneb põllumajandus kui eriala, on suurenenud ka ühiskonna ootused toidutootjatele. Kõik peab olema läbipaistev, selge, sõbra-

lik ja sellisena ka turundatud.

Loomadel peab olema hea, keskkond peab olema säästetud ja lõpptarbijad peavad olema sellest kuulnud,” selgitab Kaja Piirfeldt. Ka turundus on üks neist teemadest, kus toidutootjatel võrgustikust ja üksteise kogemustest palju abi on.

Uus mõõde – holistika

Lisaks sellele, et Kaja Piirfeldt end kogu aeg erialaselt täiendab ja samas ka oma erialaseid teadmisi teistega jagab, on ta võtnud ette veel ühe suure enesetäiendussammu – eelmise aasta algusest saati õpib ta Holistika Instituudis.

“Kas ma selle täispika programmi lõpetan ja holistilise nõustajana töötama hakkan, on praegu veel vara öelda,” märgib tegus daam tagasihoidlikult, kuid lisab samas, et holistilistest teadmistest on talle juba praegugi abi olnud.

“Nii õpetaja- kui ka nõustajatöös on sellest abi olnud, olen õppinud inimesi paremini mõistma ja neile lähenema,” arutleb ta. “Väga oluline on ka see, et ma olen õppinud aru saama, kui oluline väärtus on aeg, ning tänu sellele säästma oma energiat kõige olulisemate tegevuste jaoks.”

Kaja toob näite, et selle asemel, et astuda kiiresti kolm sammu edasi ja siis kaks tagasi, võiks astuda ainult kaks sammu ning siis veidi peatuda ja järele mõelda. “Nii oled viie sammu asemel astunud ainult kaks, aga ikka sammujagu kaugemal, kui oleksid esimesel juhul,” mõtiskleb ta.

12 R E K L A A M

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 29. APRILL 2021

M A A E L U 13

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 29. APRILL 2021

Põllumees kogus mullusele koroonakriisile vaatamata rekordsaake FOTO: SVEN ARBET

Põllumajanduse ja maaelu eelmist aastat ning praegust olukorda iseloomustades võib öelda, et olukord turul on küll enneolematult keeruline, aga sektori makromajanduslikud tulemused seevastu erakordselt head.

AIN ALVELA Kui metsanduse arengukava aastateks 2021–2030 (MAK 2030) vastuvõtmine on takerdunud huvigruppide vastasseisudesse ning tõrgetesse keskkonnamõjude hindamise läbiviimisel, siis põllumajanduse ja kalanduse arengukava aastani 2030 (PõKa 2030) võeti valitsuses 15. aprillil vastu, ilma et see oleks üldse meedia uudisekünnistki ületanud.

Maaleuministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban nimetab eelmist aastat kõvaks proovikiviks kodumaa toidutootjatele ja lisab, et vaatamata muutuvatele oludele saadi kokkuvõttes siiski edukalt hakkama – ilmastik soosis taimekasvatust ning teraviljasaak kujunes rekordiliseks, piimatoodang oli viimaste aastakümnete suurim, lihatoodang näitab neljandat aastat tõusutrendi ja toidutööstusel tervikuna läks paremini kui töötleval tööstusel üldiselt.

Suurenes ka põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordikäive.

Maad läheb adra alla järjest rohkem

Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo juhataja Eveli Naaris, kelle meeskond koostas sektori olukorda ja põhilisi arenguid käsitleva ülevaate põllumajanduse, kalanduse, maaelu ja toiduainetööstuse 2020. aasta seisu kohta, märgib, et kodumaist toitu jagub meil nii endale tarbimiseks kui ka piiri taha müümiseks. Ühine näitaja, mis valdavalt meie põllu-, kala- ja toidusektorit iseloomustab, on asjaolu,

et üksikud ettevõtted kõrvale jättes oli valdkonna üldine majanduslik tase 2020. aastal vähemalt viimase kümnendi aastate võrdluses erakordselt hea.

“Tervisekriis ei muutunud toidukriisiks,” kinnitab Naaris.

“Aga olud on jätkuvalt ettearvamatud ja muutlikud ning ettevõtetel on ka edaspidi vaja nendega oma tarneahelates kohaneda.

Arengus on üha suurem rõhk ka keskkonnahoiul ja jätkusuutlikkuse tagamisel.”

Eveli Naaris saab uuringule toetudes tõdeda, et noored pered hakkavad tasapisi maale kolima. Ka tööhõive määr maapiirkonnas viimastel aastatel tõuseb, 2019. aastal pakkus maapiirkond tööd 22%-le koguhõives osalejatest, s.o 146 000 inimesele. Üldse elab maal 31% Eesti elanikest, maapiirkonnas on 42 200 ettevõtet (Eestis kokku 137 000).

Maa-ameti andmetel on viimase viie aasta jooksul tulnud juurde 15 000 ha haritavat maad, loodusliku rohumaa pindala on aga vähenenud 43 800 ha võrra. Praegu on maakatastris 1,05 mln ha haritavat maad, 0,25 mln ha looduslikku rohumaad ja 2,29 mln ha metsamaad. Maatulundusmaast umbes 63% on eraomandis.

Sellest, et maa on üha enam hinda tõusmas, annab tunnistust tõsiasi, et viimase ligi veerandsajandi jooksul on maa ostu-müügitehingute arv suurenenud kümme korda, keskmine hektari hind aga tosinajagu korda. Kui 1997. aastal maksis haritav maa 295 eurot/ha, siis 2020. aasta tehingustatistika põhjal oli haritava maa keskmine hind 3550 eurot/ha, keskmine rendihind aga küündis 64 euroni/ha.

Eesti parima piimaanniga lehmad elavad agrofirma Kaiu LT 2019. aastal valminud suurfarmis. Rekordiliste väljalüpsidega paistavad silma holsteini tõugu piimaveised. Eesti piimatoodang lehma kohta aastas (10 400 kg) on muide teist kohta väärt näitaja Euroopas.

Rendimaana on kasutuses umbes 63% põllumajandusmaast.

Piimalehmi vähem, toodang suurem

Tänu soodsatele ilmaoludele kogusid teraviljakasvatajad mullu rekordsaagi – 1,6 mln t, kuigi just 2019. aastal oli rekordeid löödud, mil põldudelt koguti 1,58 mln t vilja. Kusjuures tavatult kõrge oli eelmisel aastal ka nõudlus teravilja järele ning sellest tulenevalt kujunes ka hind, eriti nisu ja odra puhul, kasvatajate jaoks soodsaks.

Aianduses ei soosinud mullune hiline kevad puu- ja köögivilja tootmist – marjasaak vähenes aastaga 44%, avamaaköögiviljade saak 32%.

Küll aga läks hästi loomakasvatusel – liha kogutoodang suurenes neljandat aastat järjest, oma poole toodangu kasvust andis linnuliha ja kolmandiku sealiha tootmise kasv. Samuti suurenes peeta-

vate kodulindude, sigade ja lihaveiste arv. Viimased annavad ka lõviosa maheda liha tootmisest.

Kasvud ei ole teab mis hüppelised, jäädes 5% piiresse.

Piima kogutoodang kujunes lausa viimaste aastakümnete suurimaks, aga see pole saavutatud mitte suuremast piimalehmade arvust (see pigem vähenes, aasta lõpuks 700 lehma võrra), vaid tänu üha produktiivsematele karjadele. Üldine suundumus näitab, et piimatootjad konsolideeruvad, sest eraldivõetavaid piimakarju jääb Eestimaal järjest vähemaks – mullu oli neid 1100, 2019. aastal aga 1121.

Eveli Naaris toob välja, et eelmise aasta aprillist alates hakkas piima kokkuostuhind nõudluse vähenedes kiiresti kukkuma ja püsis alates maikuust alla arvestuslikku keskmist piimatootmise omahinda. Aasta keskmiseks piimahinnaks kujunes 29,3 eurot

100 kg kohta, üle-eelmise aastaga võrreldes on see 5,4% madalam.

Kalandus- ja vesiviljelussektorit peab Naaris heade eelduste ja kasvupotentsiaaliga valdkonnaks, mida eelmisel aastal tabas, tõsi küll, väike tagasilöök ennekõike ebasoodsate ilmaolude ja meie kaluritele eraldatud kilu püügikvootide vähenemise tõttu.

Koroona tõttu suurenes toetuste osa

Toiduainetetööstus on traditsiooniliselt madala kasumimarginaaliga tegutsev tööstussektor – 2,1 mld euro suuruse müügitulu juures teenisid ettevõtted kokku 79,6 mln eurot kasumit (9,6%). Sama kehtib eraldi võetuna piimatööstuse kohta – 427 mln euro suurune käive võimaldas teenida 13,9 miljoni euro suuruse kogukasumi.

Evali Naaris hindab, et sektori kogukasumi kasv on saavuta-

tud suuresti ettevõtete efektiivsuse parandamise arvelt.

Toidutööstust mõjutas muuseas kõvasti ka pandeemiast tingitud söögikohtade heitlik tegutsemisaeg, mis viis alla HoReCa tellimuste osakaalu.

Põllumajandusele, toidutööstusele ja maaelu arenguks maksti Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika raames mullu toetusi kokku 327 mln eurot, sellest 56% otsetoetuste ja turukorraldusmeetmetena, 37% maaelu arengu meetmetena ja 2% siseriiklike toetustena. Lisaks lubas Euroopa Liit COVID-19 mõjude leevendamiseks maksta ettevõtjatele toetust ning selle raames anti Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) poolt laenude ja käendustena 200 mln euro ulatuses toetust.

“Lisaks rakendati maaelu arengukava erakorralist meedet toidutööstustele ekspordivautšerite näol 0,5 mln euro ulatu-

14 M A A E L U

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 29. APRILL 2021

PA N E TÄ H E L E !

Põllu-, kala- ja toidusektor (PõKaTo) Maamajandussektorite majandustulemused 2020. aastal n PõKaTo sektor annab kokku 755 mln eurot lisandväärtust ehk 3,2% Eestis loodavast lisandväärtusest. n Sektoris töötas umbes 28 900 inimest, mis moodustab 4,4% koguhõivest. n Sektor jaguneb müügikäibe poolest järgmiselt: 70% toidutööstus, 28% põllumajandus ja 2% kalandus. n Põllumajanduse kui majandusharu kogutoodang moodustas alushindades 974,3 mln eurot ehk –2% võrreldes 2019. aastaga, sellest taimekasvatus andis 48% (–8%) ja loomakasvatus 42% (–1%). Suurima osatähtsusega on teraviljatootmine ja piimatootmine, mis kahe peale kokku annavad ligi poole sektori müügitulust. n Teravilja all oli 370 120 ha põllupinda, sellest mahevili moodustab 53 150 ha. Saak oli 1,6 mln t, keskmiseks saagikuseks kujunes 4412 kg/ha. n Rapsi kasvupind oli 70 926 ha, sellest maheraps 5412 ha, kogusaagiks kujunes 203 000 t, saagikus 2861 kg/ha. n Aiasaadusi kasvatati 7243 ha, sellest vilja- ja marjapuuaedade all oli 56% (saak 4936 t) ja avamaaköögiviljade all 31% (saak 52 357 t). n Toodeti 79 887 t liha (+5%), sh 56% sealiha, 28% linnuliha ja 15% veiseliha ning 167,7 mln muna. Maheloomakasvatusega tegeleb 1104 tootjat. n Piimatoodang moodustas kokku 847 800 t (+3,2%), produktiivsus oli 9943 kg lehma kohta. n Kala püüti kokku 74 275 t (–13%), sellest lõviosa ehk 45 271 t moodustas Läänemere traalipüük, osa, mida tabas ka kõige suurem tagasilöök (2019 – 55 342 t). n Toiduainetööstuse sektoris tegutseb 700 ettevõtet, seal leiab rakendust 3% tööga hõivatutest ja antakse 2% kogu lisandväärtusest. Toodangu koguväärtus oli 1,7 mld eurot, sellest 580 mln eurot eksporttoodangut. Suurima osakaalu toidutööstuses annavad piimatoodete valmistamine (23%) ja lihatööstus (20%). n Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport moodustas umbes 1,4 mld eurot (+4,1% ehk ligi 10% koguekspordist).

Ekspordikäibesse panustasid piim ja piimatooted 19%, teravili 19%, kala 12% ja liha 8%. 2/3 ekspordist oli suunatud euroliidu riikidesse. Eesti importis põllusaadusi ja toidukraami 1,6 mld euro väärtuses.

Allikas: maaeluministeerium

ses, asendusteenistuse toetuse sihtgruppi laiendati taimekasvatusele 137 000 euro ulatuses, vesiviljelusettevõtted said täiendavalt 1,2 ja kalatöötlemisfirmad 5 mln eurot,” selgitab Naaris.

“Omajagu abi on kindlasti ka diislikütuse aktsiisi alandamisest perioodil 1. mai 2020 kuni 30. aprill 2022. Erimärgistusega diislikütuse kasutamise võimaldamine tähendab arvestuslikult kokku umbes 26 mln euro suurust abi. Töötukassa meetmed töötasu hüvitise ja põllumajanduse palgatoetuse näol andsid sektorile 4 mln eurot.”

Eveli Naarise sõnul ootab Eesti maaeluvaldkonda lähema kümne aasta jooksul mitmeid olulisi muutusi, mis mõjutavad kogu toidu tarneahelat. Nii edeneb taimekasvatuses jõudsalt digitaliseerimine ja järjest jõustuvad uued keskkonnastandardid.

Loomakasvatust ootab ees üleminek jätkusuutlikule kasvule, kohustus parandada loomade heaolu, ennetada haigusi ja suurendada mahetootmist. Lisaks on käsil Euroopa rohelise kokkuleppe juurutamine, strateegia “Talust taldrikule” ja Euroopa Liidu mullapoliitika suuniste järgimine ning lõppeks on põllumajandusel ja toidutööstusel täita oma roll ka kliimaneutraaluse saavutamises aastaks 2050.

Tarbijat huvitab, mida ta sööb

Põlumajandussaaduste ja toidutoodangu tarneahelatest rääkides märgib Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Ants-Hannes Viira, et

EK Kaubandus OÜ Erki Pajuri, tel +372 5190 4790 info@ekkaubandus.ee

EK Kaubandus OÜ on 2018. aastal loodud Eesti ettevõte, kelle põhitegevuseks on tänapäevaste farmiseadmete müük, paigaldus ja hooldus.

PAKUME: Lõastus Ventilatsioonikorstnad Laudakardinad Plast- ja roostevabad jooturid Asemekatted Käiguteede kummikatted Sügamisharjad Vasikate plastboksid www.ekkaubandus.ee

koroonakriisi tekitatud muutustest olulisemad on olnud tarneraskused, nõudluse kasv, tooraine riknemine, toorainehindade volatiilsus ning probleemid tööjõuga – inimeste haigestumine, liikumispiirangud, hooajalise välistööjõu tulemata jäämine jmt.

“Eesti toidutootjad on olnud selles kriisis väga tublid, toidutarneahela katkestusi nii, et paljud tarbijad neid tajuks, meil ei olnud. Aga kuigi me tarbijatena probleeme ei taju, ei tähenda see, et neid olemas ei oleks,” räägib Viira. “Ettevõtted peavad esilekerkinud tõrked kaardistama ja läbi analüüsima, et tulevikus riske maandada. Võimalikke tulevikke on aga alati mitu.

Rohepöörde valguses võime eeldada, et tarneahelasse lisandub toidutoorme ja toidu kõrvale kõik bio- ja ringmajandusse puutuv. Digipöördega seoses hakkab tarneahelas üha rohkem liikuma infot. Kõik see tähendab, et sektori ettevõtetel tekib vajadus täiendavate sissetulekute järele.”

Ants-Hannes Viira on seda meelt, et toidujulgeolek ja -suveräänsus on küll tähtsad ja nende poole püüeldakse, ent see ei pea tähendama protektsionismi eesmärgiks seadmist, sest ka rahvusvaheliste tarneahelate toimimine on ja jääb ülioluliseks.

Edaspidi tuleb tööstustel arvestada, et tarbija tahab rohkem teada, kuidas toitu toodeti, milline oli sellega kaasnev keskkonnajalajälg ja ühiskondlik mõju.

Tõsi, kaasaegne tehnoloogia võimaldab väga palju infot ko-

guda, töödelda ja jagada, aga Viira toonitab, et see info on esmalt tarvis kokku koguda, tarbijatele mõistetavaks teha, info peaks realiseeruma ka uutes ärimudelites ning sel võiks olla väärtus rahvusvahelistes tarneahelates.

Viira leiab, et siiani on digipööre kõige tugevamalt kanda kinnitanud põllukultuuride kasvatamises, näiteks geopositsioneerimise ja selle abil täppisviljeluse arendamise kaudu.

“Aga ka seal on arenguruumi, sest kasutusel on ju mitu täpsusastet ja igaüks neist maksab kasutaja jaoks teatud hulga raha. Mõned kasutavad kõrge täpsustasemega süsteeme, mõned ei kasuta veel midagi,” märgib ta. “Aga selles valdkon-

Tervisekriis ei muutunud toidukriisiks, aga olud on jätkuvalt ettearvamatud ja muutlikud ning ettevõtetel on ka edaspidi vaja nendega oma tarneahelates kohaneda.

EVELI NAARIS

nas on ka päris palju erasektori teenust, mida pakutakse.

Loomakasvatuses on teatud arengud loomade registri ja jõudluskontrolli süsteemi näol olemas, ent praegu ei saa me veel rääkida sellest, et see info tuleks andmebaasidesse automaatselt mingite andurite või sensorite kaudu.”

Areng võiks tema sõnul keskenduda ka tooteinfo liikumisele esmatootjalt töötlejale ja sealt edasi tarbijale.

“Ma loodan, et see arenguhüpe tuleb, sest meil Eestis kui IT-riigis peaks ju selleks tehnilist pädevust jaguma,” ütleb ta.

“Ilmselt kiirendaks neid arenguid tuntav avalik huvi nende vastu.”

Toetused kipuvad Eestis napiks jääma

Eriti pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga on põllumeestel tulnud ennast pidavalt otsustajate ees tõestada, meelde tuletada, kui oluline on toidujulgeolek, ja selgitada, et uute euroliidu riikide põllumajandustoetused on märksa madalamad nn vana-Euroopa riikides makstavast. Tavaliselt tuleb seda teha siis, kui Toompeal hakatakse järjekordselt riigieelarvet arutama.

Erand pole ka käesolev aasta.

Nii saatis Eesti PõllumajandusKaubanduskoja (EPKK) juhatuse esimees Roomet Sõrmus maaeluminister Urmas Kruusele pöördumise, mis tehtud EPKK liikmete nimel.

Pöördumises märgitakse muu hulgas, et põllumajandus-

M A A E L U 15

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 29. APRILL 2021

tootjad on valmis rohepöörde eesmärkide saavutamiseks keskkonnahoidu investeerima, kuid samas on investeerimisvõimekus seotud põllumajandusettevõtete majandusliku olukorraga.

Sõrmuse sõnul on järgmiste aastate oluline märksõna ühise põllumajanduspoliitika rakendamisel digi- ja rohepöörde ning tulemuspõhise programmi ettevalmistamine. See eeldab nii riigi- kui ka erasektoris investeeringuid digitaliseerimisse, mis omakorda toetab maamajandussektori arengut ja Euroopa roheleppe eesmärkide saavutamist. EPKK küll tunnustab põllumajandustootjatele makstavat COVID-19 kriisiabi, ent nendib pöördumises, et selle suuruse osas oleme ikkagi kehvemas olukorras kui meie otsesed konkurendid lähiriikides Lätis ja Leedus, mis tekitab konkurentsimoonutusi.

Nii antakse Eesti piimatootjatele kriisiabi umbes 50 eurot lehma kohta, samas kui Läti karjakasvatajad on saanud üle 160 euro.

“Peame jälgima, et meie ettevõtjatele oleks tagatud võrdsed võimalused Euroopa Liidu ühisturul ausalt konkureerimiseks – see hõlmab endas nii Euroopa Liidu kui ka siseriiklikke toetusi ja maksusoodustusi,” ütleb Sõrmus. “Euroliidu eelarvest tulevate toetuste tase on järgmisel aastal umbes 25% madalam Euroopa Liidu keskmisest, mistõttu on paratamatu ka põllumajanduse siseriiklik toetamine. Loodame, et valitsus panustab täiendavateks siseriiklikeks toetusteks järgmisel aastal vähemalt 15,3 miljonit eurot.”

Eesti on minetanud kunagise kartulivabariigi maine FOTO: SVEN ARBET

Kartulikasvatus on aasta-aastalt vaikselt hääbunud, kasvupind ja saak vähenevad.

Eestis pole ühtegi olulist kartulitööstust, mistõttu lõviosa siinmail kasvatatud toidukartulist läheb lihtsalt mugulatena müügiks.

AIN ALVELA

Grimme iseliikuv kartulikombain jõudis Eestisse 2019. aasta augustis ja on tänini siinmail ainulaadne.

“Meil pole kartulile erilist turuväljundit. Konkurents viib tarbimist järjest vähemaks, välismaa kartul on saadaval odavama hinnaga,” iseloomustab kodumaise kartuli turgu ja tarbimist Viljandimaal kartulikasvatusega tegelev Märt Laansalu.

Lätis on tärklisetehas ja kartulikrõpsude tehas, vahel õnnestub ka Eesti kasvatajatel sinna mõningane kogus müüa.

Simuna mail kartuleid kasvatav Alo Põldmaa on neljandat põlve kartulikasvataja ja hindab, et Eestimaal on kartulikasvatus taandunud teiste põllumajandusvald-

kondadega võrreldes tagaplaanile. Ta tunnistab, et kasumi teenimine on keerulisem kui teravilja puhul, tööd aga tuleb teha üksjagu rohkem. Töömahu poolest on 100 ha kartulit võrdne 1000 ha teravilja kasvatamisega, märgib Põldmaa.

Kartulikasvatusega tegeleb Eestis 150–160 põllumeest, põllupinda on neil kasutada 5000–6000 ha.

“Inimesed armastavad kartulit, aga seda kodus koorida ja ise valmistada jõuavad paraku vähesed,” nendib ta. “Nii peame meie, kasvatajad, tagama, et rahvas saaks vähemasti restoranides kodumaist kartulit süüa.”

Viimasel kümnendil on kartulikasvatus olnud põllumehele kasumlik vaid kahel aastal – 2010 ja 2018, kui oli kuiv koristusaeg, 2016. aastal oldi kasumlikkuse piiri peal.

Kartulikasvatuse omahind on 13–14 senti/kg, aga oleneb palju investeeringutest – kui Simunasse uus kombain osteti või juurikahoidla ehitati, siis kerkis kohe ka omahind.

OÜ Simuna Remox põldudel töötab sügiseti iseliikuv kaherealine 90 cm vaolaiusega kartulikombain Grimme Varitron 270 Platinum MultiSep, mille jõuallikaks kuuesilindriline turboülelaadimisega 354 hj Mercedese ri-

damootor. Selline kartulikombain maksab peaaegu 400 000 eurot.

Saksamaal toodetud Grimme tehnikat Eestis müüva ASi Stokker põllumajandustehnika toote- ja müügijuht Andres Suitso kinnitab, et uute iseliikuvate kartulikombainide juures on konstruktorid vähendanud kuluosade ja masina ülalpidamiskulusid. “Erinevused võivad olla enam kui kahekordsed, kui võrrelda varasemate põlvkondade masinatega,” ütleb Suitso “Põllumehe jaoks tähendab see seda, et masina investeeringu tasuvusaeg lüheneb ja põhitegevuse ehk siis kartulikasvatuse kasumlikkus paraneb.”

TA S U B T E A DA

Kartuli kasvupind aina väiksem n Aastal 1985 oli Eestis kartuli kasvupind üle 60 000 ha, aastaga varuti 833 000 tonni kartulit. Keskmine saagikus oli siis ligi 14 t/ha. n Aastal 1995 oli kasvupind kahanenud pea 35 000 hektarini, sügisel koristati 537 400 tonni. Keskmine saagikus 15,4 t/ha. n Veel kümme aastat edasi ja kartuli kasvupind oli vaid 14 000 ha, saaki andis see kokku 209 800 tonni.

Keskmine saagikus 15 t/ha kandis. n Aastal 2015 kasvatati kartulit veel 5800 hektaril, kogusaagiks kujunes 117 200 tonni. Keskmine saagikus oli üle 20 t/ha. n 2020. aastal kasvas kartul 3639 hektaril, kogusaak oli 94 414 tonni, keskmine saagikus 26 t/ha ning kartuli kasvupind oli 0,37% Eestis kasutatavast põllumajandusmaast. n Kui mullu toodeti Eestis 69 kg kartulit elaniku kohta, siis kümnendi eest oli see näitaja 155 kg, 20 aastat tagasi 374 kg ja 30 aasta eest 542 kg. n Kartulit tarbitakse alla 85 kg ühe eestimaalase kohta aastas.

Allikas: statistikaamet

www.pilttrading.ee

LAI VALIK MUDELEID,

mis vastavad igale vajadusele – pool käsitsi / elektrist kuni täieliku hüdraulika juurde

650 SP2

650 SP0

UUS MUDEL!

650 SP3

Küsige oma isiklikku hinnapakkumist juba täna!

E-post: pilttrading@pilttrading.ee | Telefon: 5041278

800-1

16 I G U S

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 29. APRILL 2021

Iglidur Q2E – rasketehnika maailm ilma määrimisvajaduseta Uus, suurtele koormustele mõeldud laager on testimisel talunud koormuseid kuni 130 MPa. Ehitusmasinate, põllumajandusmasinate, tarbesõidukite ja avamererajatiste liugpuksid taluvad sageli nii mõndagi ning peavad hakkama saama äärmuslike tingimuste ja suurte koormustega.

Sellele mõeldes on igus edasi arendanud oma määrimisvaba kahekomponentset puksi iglidur Q2E. Materjali iglidur Q2 suur kulumiskindlus on katseliselt kindlaks tehtud ja suurt koormust taluvat laagrit kaitseb kõva polümeerkest.

Talub äärmuslikke koormusi: iglidur Q2E, iguse uus kahekomponentne, ülivastupidavast plastist valmistatud liugpuks. Allikas: igus GmbH

Mustus, löögid ja suured servakoormused

Ehitustehnika, põllumajandusmasinate ja avamererajatiste puksid taluvad sageli nii mõndagi ja peavad hakkama saama äärmuslikes tingimustes. Seetõttu on vaja vastupidavaid materjale ning mustusekindlaid komponente. Igus on nüüd täiustanud oma suurt koormust taluvat laagrit iglidur Q2E just sellistele kasutustingimustele mõeldes. Igus laiendab oma suure koormusega rakendusteks mõeldud pukside valikut, vähendades vahet olemasolevate pukside ning metallist ja komposiitmaterjalidest valmistatud lahenduste vahel. Puks koosneb ülimalt vastupidavast plastist ja on seetõttu täielikult korrosioonikindel ega vaja määret.

Määrimisvajaduse puudumine võimaldab kandepunktide hooldusvaba tööd ja määrde puudumine väldib ka masinarikkeid.

Kalleid keskmäärimissüsteeme pole enam vaja. Mustus ja saasteained ei saa enam kandepunktide külge jääda ning see vähendab kulumist. Lisaks jõuab vähem määret ja õli keskkonda, mistõttu

väheneb ka määrdeainete aastane kogukulu, mis RWTH Aacheni ülikooli mõõtmisandmete järgi on rohkem kui 35 miljonit tonni.

Veel üks eelis: survevalumeetod, mida liugpukside valmistamiseks kasutatakse, on eriti kulutõhus.

Saladus peitub kombinatsioonis Kahest komponendist koosnev puks talub ka kõige äärmuslikumaid servakoormusi. Seda seetõttu, et laagril iglidur Q2E on kõva polümeerkest ja triboloogiliselt optimeeritud südamik, mis koosneb materjalist iglidur Q2. Kui seda materjali kasutada 20-millimeetrise läbimõõduga liugpuksis, on see mõõtmetelt väga stabiilne ja kulumiskindel isegi suurte, kuni 7-tonniste koormuste korral. Kest toimib kaitsekestana, mistõttu puks on väga vastupidav ja pika tööeaga. Igus on seda ettevõtte katselaboris tõestanud.

Pöörlemiskatsel talus materjal radiaalkoormust 130 MPa. Rohkem infot: www.igus.ee/q2e

I N T R A C

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 29. APRILL 2021

INTRAC Eesti on tulnud klientidele veelgi lähemale INTRAC Eesti müüb nii uut kui ka kasutatud rasketehnikat. Metsa- ja põllumajandusmasinaid, ehitusja materjalikäitluse masinaid, kõigi nende detaile ning ühtlasi peaaegu kõike, mida Husqvarna nii proffidele kui ka asjaarmastajatele toodab. Toodetele lisandub professionaalne hooldus. Tänavu märtsis avas INTRAC e-poe, hästi on tööle hakanud Cleveroni pakiautomaadid ja üle-eestiline kõnekeskus.

E-poe avamise eemärk oli teha tooted üle Eesti lihtsamini kättesaadavaks.

Pandeemia algus näitas, kuidas kogu elu kolis veebi. Varem võis öelda, et 50% kliente käis veebis kaupa otsimas, aga teine pool käis ikkagi kohapeal, tahtis proovida ja ise näha. Nüüd võib ettevõte öelda, et kuskil 80–85% ostab veebi kaudu või vähemalt ostuotsuse teeb veebiinfo põhjal. INTRACi koduleht on üles ehitatud nii, et tavatarbijad saavad sealt otse osta Husqvarna tooteid ning lepingulised koostööpartnerid saavad sisselogituna osta oma rasketehnikale varuosasid ja lisaseadmeid.

E-pood on hästi käivitunud umbes poolteise kuuga. Ka kaubamärkide tuntus ja usaldusväärsus teevad e-poest ostmise lihtsaks, sest klient saab tuntud kvaliteedi.

E-poe suur eelis on see, et kui kliendid vajavad varuosasid oma tehnika remondiks, siis pole tähtis, mis kell nad poodi lähevad ja kasvõi kodus diivanil istudes varuosasid tellivad. Kui toode on laos, saavad nad selle hommikul kätte. Tavapoest saab varuosasid ikka tööajal.

“INTRACi uued Cleveroni kapid teevad elu mugavaks, sest klient võib tulla alati endale sobival ajal,” selgitab varuosade ostujuht Toivo Tomilin.

“Põllumees lõpetab oma töö suvel sageli alles hilistel õhtutundidel, kui kõik esindused on juba suletud. Nüüd on võimalus ka pärast tööpäeva sõita meie kapi juurde, võtta tellitud varuosad ja hommikul need masinale monteerida. Samuti saab Cleveroni kappi jätta hooldusesse toodud traktori võtmed või tagastatava toote. Meie saa-

me need kontaktivabalt kätte ja masin võetakse kohe hommikul töösse. Keegi ei oota kellegi järel.”

Need Cleveroni kapid on praegu nii Tallinna kui ka Tartu esindustes, sest seal on ettevõtte kaks suuremat ladu ja need on kõige käidavamad kohad. Kui nõudlust tekib rohkem, siis pannakse kapid ka teistesse punktidesse.

Kui suured asjad kappidesse mahuvad? “Kel on ettekujutus Cleveroni kappide mõõtudest,

siis meil on olemas suurused S, M, L ja XL,” ütleb Toivo Tomilin.

“Suurim kapp on 620 x 400 x 600 ja see mahutab näiteks terve komplekti suure hoolduse jagu filtreid.”

INTRACi kogu Eestit hõlmava kõnekeskuse number on 603 5700 ja sealt saab klient kätte nii INTRACi teeninduse kui ka varuosadega tegelevad inimesed, samuti Husqvarna kaupluse. Ühtlasi saab esitada kõiki epoega seotud küsimusi. Kui helistaja valib numbri, saab ta teavituse selle kohta, et ta helistab INTRACi kõnekeskusse ja kui on soov rääkida varuosadest, tuleb vajutada 1, kui teenindusest, siis 2 jne. Kõne suunatakse edasi sellele, kes teab vastuseid.

Alati on vastamas asjatundlik inimene, olenemata kuupäevast ja kellaajast. Spetsialist vastab ka väljaspool tööaega ja nädalavahetustel. Kui vaja, pannakse varuosa Cleveroni kappi ja klient saab sellele järele minna.

Kui masinal on rike, siis telefoni teel saab tellida ka INTRACi spetsilisti masinat üle vaatama.

Töövälisel ajal on kohal valvemehaanik, kes võtab kõne vastu ja teeb otsused, kui tõsine probleem on ja kas on vajalik kohale minna.

EESTI

17

18 D E L A V A L

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 29. APRILL 2021

nii keskmiselt piimatoodangult lehma kohta kui ka piima väljalüpsi poolest.

“Eesti piimatootjate ambitsioon on parasjagu kõrge ja tehnoloogia areng ning piimatootjate areng käib käsikäes,” ütleb Meelis Müil. “Meie farmerid käivad lahtiste silmadega maailmas ringi ja kui kusagil on mingit uuendust nähtud, küsitakse kohe, et millal see meile jõuab. Ja eks nii mõnigi uus asi on jõudnud meile esimesena ning teinekord siin lausa katsetatud. Näiteks paar aastat tagasi katsetati kahes Eesti farmis uudset, lüpsiprotseduuri lihtsustavat ja ergonoomilisemaks muutvat lüpsiplatside ja -karussellide lüpsiriista Evanza, mis nüüdseks on väga hinnatud.”

Teel täisautomaatse lüpsifarmi poole

Villi-Illimar Kuljuste DeLavali uue lüpsirobotiga tutvumas.

FOTO: RASMUS KOOSKORA

DeLaval aitab juba veerandsada aastat Eesti piimatootjail tipus püsida Tänavu oma Eestis tegutsemise 25. aastapäeva tähistav OÜ DeLaval pole ammu enam pelgalt Rootsi lüpsiseadmeid maale toov ettevõtte, nagu seda asjasse pühendamatu kõrvalseisja ehk arvata võiks, vaid aja jooksul on ettevõte tegevuse ampluaa täienenud sedavõrd, et nüüd pakutakse piimatootjale sisuliselt kõike, mida üks kaasaegne jätkusuutlik lüpsifarm vajab.

Kui aastal 1996, mil DeLavali eelkäija Alfa Laval Agri Eesti AS asutati, oli ettevõtte põhiliseks tegevusalaks piimajahutite ja torusselüpsiseadmete müük, paigaldus ja hooldus, millega tegelevatel tehnikutel pidid olema eelkõige head mehaanikaalased oskused, siis nüüdisaegse farmitehnoloogia haldamine eeldab üha rohkem IT-spetsialisti teadmisi.

Lisaks on praegune DeLaval valdkondade lõikes spetsialiseerunud – on teenindusbussid tehnika hooldusmeeskondadega, on eraldi inimesed, kes tegelevad vastavalt kas farmitarvete, lüpsirobotite või söödatehnikaga. Üha rohkem pakub põllumeestele tuge DeLavali loomakasvatusnõustaja. See on muide valdkond, mis aitab tehnikamüüjal ka endal areneda koos piimatootjatega, kes seda tehnikat igapäevaselt kasutavad.

Söödatehnika poolelt on kõige uuem samuti robottehnoloogial põhinev ise mööda etteantud trajektoori laudas liikuv söödakohendaja. Kõige viimane tehniline lisandus DeLavali tooteportfelli on sõnniku kogumise robot. Ehk siis – automatiseerida ei saa mitte ainult lehmade söötmist ja lüpsmist, vaid ka sõnniku kogumist laudast.

Ei ole ju loogiliselt võttes kuigi mõistlik lauda n-ö ühes otsas lüpsmist viimase detailini välja timmida, kui teises otsas peab tööline ikkagi käigualadelt käsitsi sõnnikut kraapima.

Robot aitab nii lüpsjat kui ka veterinaari Võrreldes tehnoloogiat, mida kasutati pea 15 aastat tagasi esimeste Eestisse jõudnud DeLavali lüpsirobotite juures, praegusega, siis DeLavali tootejuhi Meelis Müili sõnul on muutunud eelkõige infotehnoloogiliste lahenduste pool. Kuni selleni välja, et lüpsiseadmeid saab jälgida ja juhtida distantsilt internetivõrgu kaudu või et robot annab kindlaks määratud nutiseadmele häiret ebakõlade kohta lüpsiprotsessis.

“Alustasime Eestis just parajal ajal, kui mujal maailmas olid robotlüpsi esimesed arengufaasid läbi tehtud ja meie saime lautade robotiseerimisega alustada nii, et ise olime valmis ja ka meie kliendid olid oma mõtetes jõudnud sinnamaale, et aru saada, millist kasu robotid võivad tuua,” meenutab Müil. “Nüüd, jõudnuna tänasesse päeva, on see kasu selgelt näha kasvõi vähenenud tööjõukulu näol. Samas on robo-

ti oskuste varasalve lisandunud laiaulatuslik erinevate andmete kogumise ning nende analüüsimise võime, mis kõik toetavad karja tervist ja sigimist.”

Kui alguses oli roboti ülesanne eelkõige lehm lihtsalt ära lüpsta, siis paari aasta eest jõudis robotlüpsi tehnoloogia areng järgmisse põlvkonda, kus seadmete tootlikkus on varasemast ligi 10% suurem. Saavutatud on see eelkõige tänu sellele, et masin suudab iseseisvalt toime tulla ka nn probleemsemate loomade udaratega olukordades, kuhu varem pidi ikkagi inimene sekkuma.

Seega suudavad robotlüpsiseadmed edukalt asendada lüpsja tööd ja tungivad üha enam ka veterinaaride töömaile, muutes ka nende tööd märksa hõlpsamaks. Nii ei pea loomaarst enam n-ö käsitsi looma sisse pugema, vaid saab lehmade tiinuskontrolli vaadata arvutist.

“Kui me seda rakendasime, siis oli inimestel muidugi raske uskuda, kuidas saab masin tiinust määrata. Tuleb välja, et saab küll,” räägib Meelis Müil.

“Kusjuures roboti hangitud andmed on vägagi usaldusväärsed, nende tõesus jääb vähemalt 90+% piiresse.”

Tehnoloogia täieneb ja meeskond õpib Üks lüpsirobot suudab lüpsta seitse, heal juhul kaheksa lehma tunnis. Robotlüpsifarmide suurus algab 100–150-pealise perefarmiga, milles kaks robotit, ja ulatub 500–600 lüpsilehmaga kaheksa roboti lautadeni.

Enam kui 1000-pealistes piimafarmides on kasutusel juba kas

lüpsiplatsi või -karusselli tehnoloogia, mis võimaldab lüpsta kuni 500 lehma tunnis. Ka seal saab robotiseerimist rakendada.

Nii leiabki klassikaliste lüpsirobotite juures väljatöötatud tehnoloogia järjepannu rakendust ka farmides, kus kasutusel lüpsiplatsid või lüpsikarussellid. Tõsi, seal on robotile esitatavad nõuded juba teises suurusjärgus.

Töölõigud, mida lüpsikarussellide juures automatiseerida saab, on näiteks lüpsijärgne nisade desinfitseerimine, ja juba ainuüksi see võimaldab vahetuses ühe lüpsja töökoha kokku hoida.

DeLavali tegevjuht Reimo Viisma kinnitab, et DeLaval suudab pakkuda piimatootjale algusest lõpuni kõike, mida ühes kaasaegses laudas loomade pidamiseks ja lehmade lüpsmiseks vaja läheb.

“Meie meeskond areneb koos tehnika arenguga ja farmerite püüdlustega järjest efektiivsema piimatootmise poole, sest eks efektiivsuse ja tootlikkuse taga ongi uued tehnoloogiad, mis võimaldavad väiksemat tööjõuvajadust,” kirjeldab Viisma ettevõtte järjepidevat edenemist. “Farmitehnoloogiat annab kogu aeg n-ö tuunida paremaks, täpsemaks ja detailsemaks. Tööjõuprobleem on põllumajanduses ju üks suuremaid, see ahistab ka piimakarjapidajaid. Nii jõuab automatiseerimine ja digipööre üha kiiremal sammul meie farmidesse.”

Kahtlemata on DeLavali Eesti põllumajandusettevõtetele tarnitud tehnikal oluline osa täita selles, et Eestimaa piimatootjad liiguvad vähemalt oma Euroopa kolleegide seas esirinnas näiteks

TA S U B T E A DA

DeLavali areng Eestimaal n 1996 – asutati firma Alfa Laval Agri Eesti AS, mis keskendus piimajahutite ja torusselüpsisüsteemide müügile ja paigaldamisele. n 1998 – Põlva POÜ sai Eestis esimese DeLavali söödamikseri Optimix. n 2002 – loomade vabapidamisele üleminek tõi ka Eestisse suured külmlaudad, ühe esimestest rajas DeLavali kaasabil Põlva POÜ. n 2005 – farmidesse paigaldati Eestis esimesed DeLavali lüpsikarussellid ja elektriline pöörlev sügamishari. n 2007 – OÜ Männiku Piim farmi paigaldati esimesed DeLavali VMS-süsteemi vabapidamise lüpsirobotid. n 2012 – robotlüpsi juures võeti kasutusele analüsaator Herd Navigator, mis teeb näiteks sigimise parandamiseks ja innaaegade määramise lihtsustamiseks hormoonanalüüse, hindab ensüümide põhjal udara tervist jmt.

Lüpsiroboti koolitusel.

FOTO JANAR KADASTU

DeLavali tootejuht Ervin Peik ütleb, et kuna ettevõte tegeleb tehnoloogiliste lahenduste pakkumisega enam-vähem kõikide farmitööde automatiseerimiseks, siis arusaadavalt tegeldakse ka erinevate süsteemide teatud ulatuses omavahel integreerimisega.

“Kuna lüpsi automatiseerimine on väga kiiresti arenenud, siis milleks teha ülejäänud töö käsitsi.

Sestap on täiesti loomulik areng, et tulevad ka muud robotid, nii sööda ettelükkamiseks, kohendamiseks ja nüüd ka sõnniku kogumiseks,” iseloomustab Peik farmitehnika arengut. “Kui lüpsi- ja söödarobotitele on püütud luua ka ühist juhtimisplatvormi, siis sõnnikurobotil sellist integreeritust veel pole. Küll aga on söödaja sõnnikurobotite liikumine ja navigeerimine farmis lahendatud ühtsete põhimõtete varal.”

Ervin Peik soovitab, et kui farmis on lüpsirobot olemas, siis on mõistlik arengu teravik suunata ka muude tegevuste järkjärgulisele automatiseerimisele. Sest nii nagu areneb kogu laudatehnika, tuleb arendada ka iga üksikut ettevõtet. Eestlased on üldiselt tuntud kui uuenduste head vastuvõtjad. Nii on meie lüpsitehnika vallas iga 6–7 aasta järel toimunud arenguhüpe uuele tasandile – 1990ndate keskel seati prioriteet korralike piima jahutus- ja torusselüpsiseadmete hankimisele, et toorpiima kvaliteet korda saada, seejärel 2001. aastal alustati moodsate suurfarmide külmlautade ja lüpsiplatside ning loomade vabapidamise arendamist, edasi 2007. aastal tuli robotlüps, siis veel viis-kuus aastat hiljem tulid robotile juurde kõikvõimalikud analüsaatorid lehmade tervisliku seisukorra määramiseks. Veelgi hiljem läks käima kaks suurt lüpsikarusselli Väätsa ja Koigi farmides.

Kuna Eestis on praegu veel ikkagi suund piimakarjade suurendamisele, siis on need agrofirmad, kes aastat kümme või rohkem tagasi alustasid paari robotiga, nüüdseks need kas uuemate mudelite vastu välja vahetanud või seadmeid juurde hankinud. Samas pole ühtegi lüpsirobotit tulnud siinmail veel otseselt n-ö käibest maha kanda – nad kõik jätkavad oma tööd, olgugi et juba ehk teisel ringil uue taluperemehe käe all.

AIN ALVELA

R E K L A A M 19

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 29. APRILL 2021

Ole iseenda peremees!

Lukustatavatest betoonplokkidest saad ise ehitada sobiva müüri, sõnniku-, silo- ja teraviljahoidla või lihtsalt lükkeserva ja seda hiljem uuesti lahti võtta.

Ploki paigalduseks piisab põllumajandustehnikast ja tõstelindist.

Mõõdud: 1600 x 800 x 400 mm

Truubiotste ladumiseks pakume betoonplaate.

Plaadid on valatud kiudbetoonist, mida saad vajadusel sobivasse mõõtu lõigata.

Standardmõõdud: 1500 mm x 1000 mm x 100 mm 1000 mm x 750 mm x 100 mm 1500 mm x 500 mm x 100 mm

Transport objektile. Küsi hinda: info@saarebetoon.ee või tel 528 8718

20 P E R S O O N Saidafarmi taliviljapõllu ümberharimine

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 29. APRILL 2021

FOTOD: ERAKOGU

Mees, kes unustas

pensionile minna Juhan Särgava (67) juhitud Saidafarm on juba 29 aastat tegutsenud. Üle on elatud riigi- ja rahavahetused, tõusud ja mõõnad, ent läbi kogu aja on jäädud truuks antroposoofilistele ideedele.

ANNE-MARI ALVER Saidafarm alustas tööd 1992. aastal, kui kohalik majand lagunes ja tükkhaaval oksjonile pandi. Konkreetse tüki ehk majandi loomakasvatuse ostsid säästude eest kümme aktsionäri. Igaüks neist pani mängu tuhat rubla ja sai selle eest ühe aktsia.

Juhan Särgava meenutab, et selline lihtne omandisuhete skeem loodi seepärast, et hiljem oleks soovi korral võimalik teha ümberkorraldusi nii, et need tööjärge võimalikult vähe segaksid. Praeguseks on aktsiaseltsist saanud osaühing, omanikering on kildhaaval teisenenud, osanikke on järel kaheksa ja töö on tõepoolest kogu aeg korralikult sujunud. Juhan Särgava on rahul, isegi pisut uhke selle üle, et kohtusse pole ettevõttel

Teraskarkassil PVC-hallid

www.asula.ee Tel 513 0191

kordagi asja olnud – ning tõepoolest, seda ei saa öelda just paljude toona loodud mitmete osanikega põllumajandusfirmade kohta ...

Rublaajast on jõutud krooniaega, sealt euroaega. Postnõukogude korrast liiguti varakapitalistlikutesse üheksakümnendatesse, sealt edasi Euroopa Liidu liikmesriigiks. Saidafarmi jaoks olid euroopalikud väärtused hinnas küll juba algusest peale, mil otsustati, et farmi asutakse majandama ilma väetiste ja kemikaalideta mahereeglite kohaselt ning käidi neid meetodeid Rootsis Rudolf Steineri Seminari keskuses omandamas.

Kaust Rudolf Steineri ideedega “Põllumajanduskursuse” näol on kõik need aastad püsinud Juhan Särgava töölaual,

andes talle inspiratsiooni ja aidates valitud rajal püsida.

Eeskujuks filosoofid ja kuningad

Juhan Särgava enese põhimõtted farmitöö ja -juhtimise kohta on samuti kõik need aastad muutumatuna püsinud.

“Kogu selle aja jooksul, mis me tegutseme, pole kordagi vahele jäänud ükski lüpsiaeg, ükski loomade söötmine ega ükski palgapäev,” ütleb 26 inimesele tööd pakkuv ettevõtja kindlalt.

Põhjendab ka – kui kaks esimest printsiipi on hädavajalikud lehmade tervise, heaolu ja piimaanni mõttes, siis palgapäeva edasilükkamine demoraliseeriks töötajad kiiresti ning ka seda ei saa tegutsev ettevõte enesele lubada. Farmi tegemisi on krooninud edu rahvuvahelise tiitli “Läänemere farmer 2013” kujul, samuti on saadud tiitel “Edukas Eesti ettevõtte 2020” ja AAA krediidireiting.

“Algusest peale oleme majandanud ainult mahepõllumajanduslike meetoditega,” ütleb Särgava ja meenutab, et algul oli nõukogudelikust majandist

E T U T S I N N I K A S T ME I T S E E E L OST Ü Margus Kasemets 50 51 167 Leho Möldre 51 68 130

E-post: info@forestex.ee

P E R S O O N 21

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 29. APRILL 2021

mahefarmiks ümberkorraldamisel suureks abiks nii Rootsi Põllumajanduse Arengu Grupp kui ka Antroposoofia Ühing.

Saidafarm oli 20. sajandi lõpuni Ida-Euroopa suurim mahefarm – 1000 hektarit maad ja 500 looma edestasid ka IdaSaksamaa suuremaid mahefarme. Hetkel on Saidafarm veidi väiksem: 900 hektarit, 300 lehma, neist ligi 140 lüpsil.

Mahemõtlemine liidab inimesi – erinev maa või erinev elukogemus siin ei määra. Nii on suureks maheaianduse austajaks näiteks Rootsi kuningas, kelle toidulaual olev tuleb märkimisväärselt maheprintsiipide kohaselt majandatud koduaiast.

Aeda hooldavad Rootsi biodünaamikud. Ka Järna keskus, kus Juhan Särgava biodünaamilist põllundust õppimas käis, tegutseb suuresti tänu kuninglikule toetusele. “Neil on seal suurepärane keskus, ümbritsetud biodünaamilistest taludest.

See kätkeb endas tervet elustiili elukestva õppe protsessiga.

Seal on maailmakuulus antroposoofilise meditsiini keskus Vidar Clinic, kus ravitakse ligemale 80 protsenti mujal lootusetuks tunnistatud haigeid. Ravi aluseks on biodünaamiline toitlustus, eurütmika, massaažid, muusikateraapia, plastiline voolimine, maalimine. Samas on ka Waldorfi kool, lasteaed ja vanadekodu.

Imeline on valuvormidega puhastusseade külale. Kõik nähtu andis veenva impulsi naastes alustada ka ise endise sovhoosi osa pööramist mahepõllumajanduslikuks. Toona peeti sellist

ideed küll pehmelt öeldes ette läbikukkumiseks, kuid sõber aeg ise näitas, et tugeva usu ja töökate mõttekaaslastega on kõik võimalik. Tänaseni,” räägib Särgava.

Kui veel kuninglikest isikutest rääkida, siis ühe esimesena meenub prints Charles, kellega kohtumist ja vestlemist Juhan Särgava veel tänagi naeratuse ning suure sooja lugupidamisega meenutab. Saidafarmis võeti kohe alguses kasutusele ka biodünaamilised printsiibid ja aastatel 1992–1997 oli Juhan Särgava Eesti Bidünaamika Ühingu esimees. Biodünaamilisi preparaate valmistatakse ja kasutatakse koos ühingu liikmetega praegugi, kuid nende laialdasem praktiseerimine pole praeguses turuseisus rentaabel.

Särgava nimetab seda pigem missioonitundest biodünaamilise põllumajandusmeetodi edendamiseks, mida ikka elus hoitakse, noorematele õpetatakse ja oma tarbeks kasutatakse.

Mahepõllumajandus loob riigile ressurssi ...

Juhan Särgava räägib, et kui korraldada poeuksel küsitlus, siis umbes 80 protsenti vastanutest ütleb, et valib võimalusel mahetoote. Kui aga vastajatele kauplusesse järgneda, muutub protsent vastupidiseks ja ostukorvi jõuavad pigem odavamad tavatooted.

Tegelikult on mahetoodete eelistamiseks palju põhjusi, millest hea imago on üks väiksemaid. Kuna mahetootmine toimub ilma keemiliste väetiste ja taimekaitsevahenditeta, saab mahedalt majandatud põldude

all koguneda puhas põhjavesi.

Eestis on mahepõllundusreeglite järgi majandatavat maad praegu umbes 220 000 hektarit. Koos metsadega, mida samuti ei väetata, loovad need territooriumid riigile puhta põhjavee. See ongi hindamatu väärtus, mille teenindajaid, mahedaid põllu- ja metsamehi, on tarvis igati toetada nii materiaalselt kui ka moraalselt.

Saidafarmi peremees on kindel, et mahetooteid tarbitaks enam, kui nende hind oleks soodsam. Kuna põllumehed töötavad aga niigi madalate marginaalidega, peaks riik mahepõllumajandust rohkem toetama.

“Praegu oleme põllumajanduslike toetuste poolest Euroopa Liidus viimasel kohal, meist järgmine on Bulgaaria,” märgib ta ning lisab kohe, et ega siis seepärast püssi põõsasse ei visata – mahetalud ja -farmid jätkavad õnneotsinguid.

Küsimusele, kas Särgava ehk ka ise pole mõelnud suurde poliitikasse minna – vallavolikogu on ta ju kümmekond aastat juhtinud! –, ütleb mees lihtsalt: “Ma ei saa siit ära minna, mul on ju farm juhtida.”

... ja toetab edasipüüdlikku mõtlemist

Mahedalt kasvatatud toitu eelistavad kindlasti need inimesed, kes on hädas erinevate allergiate või n-ö ebaselgete põhjustega tervisehäiretega. Juhan Särgava viitab, et isegi kui iga üksiku keemilise väetise või taimekaitsetoote mõju inimestele on uuritud, pole teada, kuidas mõjub erinevate selliste ainete kooslus.

“Ja just nii võivad tekkida probleemid, mille juuri arstid vahel aastate kaupa tulutult uurivad,” lisab ta.

Ent mahetoidu mõju inimestele on veelgi suurem ja puudutab Juhan Särgava sõnul ka neid, kes ühegi allergia all ei kannata. Ise pole mees elu jooksul kordagi haiguslehel viibinud.

“Igal toidul on oma energia,” ütleb ta ja meenutab vana kõnekäändu, mille kohaselt inimene on just see, mida ta sööb.

“Kui taime väetatakse, kasvab ta küll lopsakaks, kuid võib enesele n-ö laiskust lubada – tal pole vaja toitainete ja ellujäämise nimel pingutada. See teatav laiskuse ja lodevuse energia kandub taimest edasi ka inimesele, erinedes energiast, mida sööja saaks taimest, mis on kasvanud loodusega harmooniat otsides ning toitainete saamise nimel “pingutades”,” räägib Särgava ja toob põldudelt näite – kui tavalisel põllul kipub vili lamanduma, siis mahepõllul seisavad taimed ilusti püsti.

Mahefarmer võrdleb taimi lastega – mõned eelistavad õppida pikali, mõned aga on meeleldi püsti ja liikumises.

“Nii nagu mahedalt kasvatatud taimed, nii on ka mahetoitu söövad inimesed sageli visamad ja edasipüüdlikumad, harjunud vähem saama ning rohkem pingutama,” mõtiskleb ta.

Töö jätkub täisajaga

Tervisest ja vastupidavusest rääkides märgib Juhan Särgava, et nii tema kui ka tema abikaasa “unustasid” pensionile minna –

Helve ja Juhan Särgava

energiat jagub piisavalt, et igapäevaselt tööga jätkata.

Juhan Särgava ärkab tavaliselt hommikul kell 5.30. Kuuest kaheksani vastab ta kirjadele ja tegeleb igapäevaelu administeerimisega, siis aga alustab oma tööpäeva farmis. “Üks minu olulisemaid rolle on olla vaatleja,” selgitab mees tegevjuhi kohused lihtsalt lahti. “Olen olemas ja valmis sekkuma, kui mõni protsess ei suju nii, nagu vaja oleks,” räägib ta.

Lisaks tegevjuhitööle on Juhan Särgava ka Saidafarmi energeetik ja insener, kelle hoole all on kogu ettevõtte elektrija veesüsteemid. Mõlemad on loomakasvatusettevõtte jaoks eluliselt kriitilise tähtsusega ning seepärast ka mitmekordselt kaetud.

“Igal farmil peab olema mitu varugeneraatorit ja võimalus saada vett, kui veevarustusega

midagi juhtuma peaks,” räägib ta ning lisab, et insenertehnilise järelevalve teine idee on säästlikkus – kui midagi kuumab või tilgub või jookseb valesse suunda, kulutab see asjatult ettevõtte ressursse. Keegi selle eest ei kiida.

Rahakott vaatab kurbade silmadega: “Kuule mees, mis sünnib?”

Koroonaperiood pole Saidafarmi töökorraldust väga palju muutnud, kuid tegevjuhi enda oma küll – Juhan ja Helve Särgaval on seitse lapselast, kes kordamööda vanaisa-vanaema juures “õpilaagris” käivad.

“Abikaasa tegeleb õppetööga rohkem, aga mina olen ka alati olemas, kui on vaja. See aeg tuleb kindlasti leida,” kinnitab Juhan Särgava ja ütleb, et tegelikult on see tore ning pakub pinget ka – näiteks annavad põhikooli matemaatikaülesanded mõnusat ajugümnastikat ka tema enese jaoks.

22 T E H N O L O O G I A

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 29. APRILL 2021

Männiku piimafarm sammub farmitehnoloogia arengu esimeses reas FOTO: RAIVO TASSO

Aastal 1993 piimatootmisega alustanud ja 2007. aastal Eestis esimesed lüpsirobotid käivitanud Männiku Piim on aasta-aastalt stabiilselt piimatoodangut suurendanud – veerandsaja aasta tagusest 2900 kilogrammist lehma kohta aastas peaks tänavu saama 12 900 kilogrammi.

Robotid jagavad külluslikku infot

AIN ALVELA Kahtlemata on piimatoodangu kasvule kaasa aidanud farmitehnoloogia pidev areng ja asjaolu, et Männiku Piim on agaralt selle arenguga kaasas käinud ning olnud lausa mõne uue suuna teerajaja. Pean silmas näiteks seda, et just Männiku Piima lehmad olid need, keda hakkas lüpsma siinmail esimene lüpsirobot.

Nüüdseks on robotfarmid Eesti agrofirmades tavalised, automaatika kasutamine on jõudnud juurduda ja need, kes lüpsiroboteid kasutavad, ei kujuta oma elu enam teistmoodi ettegi.

Robot optimeerib lüpsi

Võrreldes 1990. aastatega on elu ja töö lüpsifarmis sedavõrd palju muutunud, et OÜ Männiku Piim juhataja Avo Samarüütel peab hakkama sõnu otsima, kui neid aegu võrrelda palun.

“Praegu on ikka hoopis teine tase. Kui farmis ringi vaadata, siis ei ole siia tollest ajast enam ühtegi asja järele jäänud,” iseloomustab Samarüütel. “Tehnoloogia on absoluutselt kõiges uus – alates lehmade poegimisest, kui vasikas meie ilmamaale sünnib, kuni selleni, mil ta siit ära läheb – kõik on muutunud.”

Kui Männiku Piim alustas, oli nende käsutuses nõukogudeaegne Lätis toodetud lüpsiplats, kus polnud mingisugust automaatikat, lüpsiagregaat ühendati udara külge käsitsi. Elu edenedes hakati seda jupikaupa ajakohasemaks muutma. Kõigepealt soetati farmi DeLavali piimajahutusseadmed, seejärel, aastal 1999 paigaldati uus lüpsiplats, kus lüpsiagregaadi alt äravõtmine käis juba automaatselt ja mis oli oma ülesehituselt juba selline,

et aja jooksul võimaldas täiendavaid abivahendeid lisada.

“See oli aeg, kui oli ühest küljest tarvis korda saada piima kvaliteet, teisalt oli oluline hoida ja jälgida lehma tervist.

Lüpsisüsteem peab nimelt tagama selle, et ei oleks nn tühjaltlüpsi. Just see tühilüps oli toona üks olulisi mastiidi ehk udarapõletiku tekkimise põhjuseid,” kirjeldab Samarüütel. “Asi käis nii, et aparaat pandi lehmale alla ja inimene visuaalselt jälgis piima tulekut. Aga niimoodi suutis inimene jälgida vaid üht klaasi, kuhu tuli piim neljast nisast kokku. Siis võeti agregaat korraga alt ära.

Tegelikult peaks kohe, kui piima enam ei tule, ka lüpsmise lõpetama, et nisa tühjalt ei venitataks.

Niimoodi saab vältida mastiidi tekkimise võimalust.”

Uus lüpsiplats suutis juba jälgida piima vooluhulka ja selle järgi otsustada, millel nisas piima hulk läheneb piirile, et on paras aeg lüpsmine lõpetada.

Automaatne lüpsmine saab elunormiks

Uue sajandi alguses ja pärast seda, kui Eesti ühines Euroopa Liiduga, muutus maailm ka põllumehe jaoks avatumaks, sai rohkem ringi käia ning piiri taga toimetavate kolleegide kogemusi tundma õppida. Kord sellisele tutvumisreisile Taani sõites mõtles Avo Samarüütel esiti, et vaatab, kuidas seal on lahendatud moodsate lüpsiplatside tehnoloogia. Nimelt pidas ta plaani ka oma ettevõttesse uue lüpsiplatsiga laut ehitada. Taani sõitis mees selliste mõtetega, tagasi tuli aga juba kindla teadmisega, et uus laut, õigemini vana laiendus, tu-

Männiku Piima juht Avo Samarüütel näitab lüpsirobotitelt saadud andmeid kasutavat piimaanalüsaatorit, mis teeb näiteks sigimise parandamiseks ja innaaegade määramiseks hormoonalaüüse, hindab udara tervist ja kogub kokku andmeid piima üldise kvaliteedi kohta.

leb ehitada küll, aga lehmi hakkavad selles lüpsma robotid.

Esimese hooga paigaldas ta uude farmihoonesse neli Rootsis toodetud DeLavali lüpsirobotit. Nüüd tunnistab Samarüütel, et toona saavutatud avaramad tingimused on praeguseks juba sajaprotsendiliselt täis – ühtegi vaba kohta laudas ei leia, pigem on lehmad natuke ülemajutatud.

Roboteid on aja jooksul juurde soetatud, aga töös on veel ka need kuraditosina aasta eest soetatud esimesed pääsukesed.

2010. aastal tegi Männiku farmikompleks läbi rekonstrueerimise, mille käigus osteti juurde veel üks lüpsirobot ja seejärel just tänavu kevadel tehtud investeeringuga täienes farmi robotipark veel kolme, senisest juba üksjagu täiuslikuma roboti võrra. Lüpsilehmade arv on Männiku Piima farmis püsinud viimase kümne aasta jooksul 370 ringis, neid teenindab nüüd siis seitse robotit.

“Tegime sel kevadel niimoodi, et kolm uut robotit vahetasid need kõige vanemad välja, aga tõstsime ka esimesed seadmed sedasi ringi, et neid saab veel kasutada,” räägib Samarüütel.

“Toodang on ikka juba sedavõrd suureks läinud, et robotid ei suuda puhtfüüsiliselt kõiki lehmi järjest ära lüpsta. Nii loovutasime laudas viis asemekohta ja panime vanad robotid sinna nn vabalüpsi tegema. Praegu nad kõik töötavad ja võin öelda, et investeering õnnestus.”

Piimatoodang kulgeb tõusvas joones

Pärast esimeste lüpsirobotite kasutusele võtmist on Männiku Piima piimatoodang kulgenud vähimagi tagasilöögita lineaarsel tõusuteel. Kusjuures, kui päris algusajaga võrrelda, siis 1993. aastal ulatus farmi keskmine piimatoodang 2900 kg lehma kohta, siis tänavu ootab Samarüütel, et aasta keskmiseks

kujuneb juba 12 900 kg lehma kohta. Seega peaaegu neli ja pool korda rohkem kui veerandsajandi eest.

Uue farmitehnoloogia kasutusele võtmise peamine kasutegur väljendub lehmade piimaanni ja parema tervise kõrval kahtlemata tööjõukulu vähenemises.

Avo Samarüütli sõnul ongi tööjõud ühe põllumajandusettevõtte jaoks kõige valusam teema.

“Kogu robotiasjanduse haldamiseks on meil vaja vahetuse peale ühte inimest, ööpäevas seega kolme inimest. Nad teevad muidugi ka teisi asju – poegimise abistamine, loomade asemete puhastamine sõnnikust, robotite väline pesemine jne on ju ikka vaja teha inimkätega,” iseloomustab ta farmi töökorda. “Inimene kui faktor jääb ikka, aga neid on robotieelse ajaga võrreldes oluliselt vähem. Peale selle jõuab robot tänu oma andmete kogumise ja analüüsimise võimele ka veterinaaria töömaile.”

Tänavu soetatud lüpsirobotid suudavad juba kaamerate abil nisa üles otsida, mis annab lüpsile kiirust juurde, töö on kvaliteetsem, sest tühilüpsi ja lüpsmata nisasid jääb vähemaks ning masin ise on eeldatavasti ka töökindlam kui varasemad.

Männiku farmis on olemas ka lüpsirobotitega integreeritud loomade tervise jälgimissüsteem Herd Navigator, mis aitab indlemist avastada ja selle põhjal loomi õigel ajal seemendada, näitab põletike tekkimist, karbamiidi taset piimas ja põhimõtteliselt näitab ära ka lehma tiinuse. See on terve komplekt näitajaid, mida süsteem piima koostise põhjal tuvastab ja analüüsib ning loomaarstile teada annab.

“Praegu me tuvastame tiinuse juba 80–90 protsendi ulatuses Herd Navigatori abil.

Igasuguseid eriolukordi välja jättes on see ikkagi suur töövõit,” märgib Samarüütel. “Aga üldiselt on farmitehnoloogia areng päästnud suure hulga inimestest ära selliste tööde tegemisest, mida tänapäeval enam eriti teha ei taheta. Ma võtan täiesti tõsiselt nende inimeste ees mütsi maha, kes on praeguseni meie farmi tööle jäänud. Nad on väga tublid ja olen nendega väga rahul.”

Männikul on praegu ametis vaid üks Ukrainast pärit noormees, kes teist aastat teeb farmis erinavaid abitöid. Ka temaga on peremees rahul, ütleb, et on viisakas ja kohusetundlik noormees.

Tööjõuga on paraku aga nii, et kuigi Männiku Piimas makstakse töötajatele Eesti keskmisest kõrgemat palka, ei ole uusi inimesi farmitööle kaugeltki lihtne leida. Kuulutatakse küll üleriigilistes ajalehtedes, aga nendestki vähestest, kes helistada vaevuvad, pudeneb enamik laiali, saades teada, mis ettevõte neilt tegelikult ootab ja mida farmis töötamine päriselt tähendab.

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 29. APRILL 2021

R E K L A A M 23

24 R E K L A A M

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 29. APRILL 2021

professionaalseks pro prof ffes essiona ionaa alse lsekkkss kkasu kasutamiseks asutam amiiise sekkss -

Kasutus Uus Pro Moto ketiõli on aastaringseks kasutamiseks ja sisaldab hoolikalt valitud lisandeid, mis on loodud taluma suuri koormusi.

TToode To ode on mõeldud ja arendatud kasutamiseks kõrgetel kiirustel ja ketipööretel kõigil uutel ja vanadel harvesteri mudelitel. Valitud lisaained ja suurepärane määritavus tagab sujuva töö keti ja juhtplaadi vahel.

-

Omadused

TToode To ode sisaldab metallihooldusainet X-1R , mis drastiliselt vähendab hõõrdumist ja kulumist metallipindade vahel, pikendades keti, juhtplaadi ning otsatähiku eluiga oluliselt. Õli tagab suurepärase määritavuse ning vähendab oluliselt kulumist. Õli tarvet on võimalik vähendada kuni 40% võrreldes traditsiooniliste määrdeõlidega. Õli hoiab määritavat pinnad puhtana ning tagab suurepärase korrosiooni-kindluse.

Külmadel temperatuuridel säilib õli voolavus ning pumbatavus. Külmakindlus on > - 30 °C. Õlil on suurepärane oksüdatsiooni-kindlus.

Täielikult biolagunev glükooli baasil puidu märkimisvärv, on spetsiaalselt mõeldud harvesterile.

Tähelepanu kasutamisel! Toodet ei tohi lahjendada (korrosioonikaitse ja külmakindlus vähenevad).

Kui märkimismasinat ei kasutata pikka aega, täidab paagid kas markeerimisvärvi või kütteõliga.

(Pihusti-süsteemi metallosad hakkavad oksüdeeruma, kui ei kasutata kaitseainet!

Külmakindlus -30 °C.

Tootja: NextOil Oy

Info: +372 51 56 396 aimar@baltoil.ee

Pakendid - 10 L 200 L 1000 L

M E T S A -

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 29. APRILL 2021

JA PUIDUTÖÖSTUS

25 FOTO: AIN ALVELA

Kasepalgikoorem veereb Tarmeko spoonitehasesse. Enamik Eestimaa inimestest peab õigeks, et kodumaine metsamaterjal tuleb ka väärindada kodumaal asuvas tööstuses.

Metsa- ja puidutööstus veab majandust läbi kriiside Hiljuti ilmunud Eesti väliskaubandust analüüsiv statistiline ülevaade näitab, et aastataguse ajaga võrreldes suurenes riigi eksport 16%, kusjuures juhtivat rolli selles mängib puidu ja puittoodete müük piiri taha.

AIN ALVELA Asjata ei räägita, et metsamajandus ja puidutööstus on need ankrud, mis igasugustes kriisides riigi majandust stabiilselt kinni hoiavad ning takistavad seda üleilmsete kollapsite mõjul allavett loovimast. Nii sai just puidusektor tosina aasta taguses majanduskriisis külge tööstuse veduri nimetuse ja seda rolli on täidetud siiani.

Väliskaubanduse rahanumbrid annavad sellest kõige ilmekama pildi. Statistikaameti andmetel eksporditi ja imporditi Eestis veebruaris kaupu jooksevhindades 1,3 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 73 miljonit eurot, mis vähenes võrreldes eelmise aasta veebruariga 49 miljoni euro võrra. Kusjuures seda miinust aitab n-ö siluda just puidu ja puidutoodete eksport, sest see suurenes läinud aasta sama ajaga võrreldes 28 miljoni euro võrra.

Puidusektori olulisust toetab ka uuringufirma Ernst & Young eelmise aasta lõpus avaldatud sotsiaalmajandusliku mõju analüüs, mille järgi ulatub metsaja puidusektori tervikmõju 15

protsendini kogu Eestis loodud lisandväärtusest.

Puidutööstus suurendab eksporti

Statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura märgib, et kodumaiste kaupade väljavedu suurenes tänavu 2020. aasta veebruariga võrreldes 24%, kõige rohkem kasvas Eesti päritolu töödeldud õlide, põlevkivikütteõli, puitgraanulite, puitliistude ja männi saematerjali väljavedu.

Puitu ja puidutooteid veeti veebruaris Eestist välja 148 miljoni euro väärtuses, rahaliselt moodustas see 12% Eesti veebruarikuu koguekspordist. Võrreldes mulluse veebruariga suurenes puidueksport 23%.

Numbrid näitavad, et ei keerulised ilmaolud, heitlikud turutingimused ega üleilmne koroonaviirusest tingitud majanduse ebakindlus pole suutnud Eesti metsa- ja puidutööstust rivist välja lüüa ning üldine tootmismaht liigub pigem tõusvas joones.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja kinnitab, et metsa- ja puidusektor on aidanud koroonapandeemia vältel Eesti majandusel vee peal püsida ning säilitada tuhandeid töökohti Eesti maapiirkondades.

“Puidutöötlemine on üks kolmest töötleva tööstuse tegevusalast, kus toodangu maht möödunud aastal kasvas,” märgib Välja. “Ühtlasi eksporditi Eestist puitu ja puidupõhiseid tooteid mullu 2,3 miljardi euro väärtuses, mis ületas impordimahtu 1,5 miljardi euro võrra. Sellega oli sektor 2020. aastal Eesti suurim väliskaubanduse tasakaalustaja.”

Puidutööstuse olulisuse iseloomustamiseks olgu toodud

väike näide mainitud Ernst & Youngi uuringust. Nimelt luuakse ühe miljoni tihumeetri puidu töötlemisel 174,7 miljonit eurot lisandväärtust ning kui me sellest peaksime loobuma, siis tekkiva lisandväärtuse kao kompenseerimiseks peaks näiteks turismimajanduse loodav otsene ja kaudne lisandväärtus suurenema 13%.

Elanikud toetavad metsade majandamist

Vaatamata suurest avalikust poleemikast aastase raiemahu, lageraielankide maksimaalse suuruse, linnurahu pidamise kohustuse, looduskaitsealade moodustamise ja maaomanikele piirangute kompenseerimise üle peab suurem osa Eesti elanikkonnast Eesti metsade majandamist ikkagi vajalikuks ja õigeks.

Seda näitab märtsikuus läbi viidud uuringufirma Norstat küsitlus, millest selgub, et 92% Eesti elanikest peavad meie metsade majandamist oluliseks.

Toetus metsade majandamisele on väga suur kõikides vanuserühmades, kuid eriti silmatorkav vanemaealiste hulgas, kus see küünib 96% kanti. Metsa- ja puidusektorit peavad Eesti majandusele oluliseks valdkonnaks 89% küsitletud kohalikest elanikest.

Eestis on vähe valdkondi, millega on seotud 60 000 tööealist ja mis suudavad luua võrdväärset lisandväärtust töötaja kohta, räägib Välja ning lisab, et kohalikust puidust valmistatud majad, mööbel ja mitmed teised tooted on oma hea kvaliteedi poolest tuntud rahvusvaheliselt ning trend viitab nõudluse kasvu suurenemisele.

Eestis on metsa- ja puidusektoriga otseselt või kaudselt

seotud iga kümnes töökoht.

Tõenäoliselt on igas tutvusringkonnas vähemalt üks inimene, kellele mets toob leiva lauale.

“Metsa- ja puidusektor loob töökohti laiale ringile majandusharudele. Eestis on ligi 30 000 inimest, kes on hõivatud metsamajanduse, puidu töötlemise või mööblitootmisega,” iseloomustab Henrik Välja metsanduse ja puidutööstuse sotsiaalmajanduslikku tähtsust. “Ometi vajab sektor ka autojuhte, kes palgid metsast välja transpordivad, või IT-spetsialiste, kes arendavad tööstustes paiknevate kõrgtehnoloogiliste masinate tarkvara.”

Ta märgib, et metsa- ja puidusektoriga seotud töökohad on koroonakriisi vältel valdavalt säilinud ning mitmete ettevõtete tööjõuvajadus on viimasel aastal koguni kasvanud.

“Sektor on suutnud säilitada laiapõhjalise rahvusvahelise kliendibaasi ja sellest tulenevalt ekspordivõimekuse,” ütleb Välja. “Tänu kiirele kohanemisele on üle Eesti, kuid peamiselt maapiirkondades, alles jäänud paljud töökohad.”

MAK 2030 pääseb taas liikuma

Rohkesti kõneainet on viimasel ajal tekitanud metsanduse arengukava (MAK) aastateks 2021–2030 koostamine ja selle takerdumine läinud aasta lõpus keskkonnamõjude hindamise taha. Nüüd on keskkonnaminister Tõnis Mölder kokku pannud uue MAKi juhtgrupi ja teatanud, et arengukava kokkupanekuga, sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) programmi koostamisega, minnakse edasi. Praeguses seisus nähakse ette, et MAK 2030 pro-

HINNAD

Puiduhinnad liiguvad tõusvas joones Puidu hinnad praegu ja aasta eest (€/tm).

Kasepakk

102.1 113.7

Kasepalk

68.2 70.7

Männipalk

75.1 88.4

Kuusepalk

68.9 79.8

Haavapalk

44.1 45.7

Lepapalk

41.5 43.3

Männi peenpalk

66.4 81

Kuuse peenpalk

64.6 74.9

Männipaberipuit

35.6 34.6

Kuusepaberipuit

35.6 32.6

Kasepaberipuit

39.8 42.1

Haavapaberipuit

36 32.2

Küttepuit

27.7 23.6 0

Sortiment

20 40

01.03.2020

60 80 100 120

01.03.2021

* Hinnastatistika tugineb KÜ Eramets ja Eesti Puidumüügikeskusele ettevõtete poolt pakutud lõpplao kokkuostuhindadele. Hinnad on käibemaksuta.

Allikas: OÜ Tark Mets, Erametsakeskus, Maaleht

26 M E T S A -

JA PUIDUTÖÖSTUS

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 29. APRILL 2021

FOTO: RAITWOOD

KSH projektijuht Meelis Seedre, kes ka ise paarkümmend aastat olnud tegev metsanduse valdkonnas, tunnistab, et metsandus on avalikkuse jaoks tugevalt seotud emotsioonidega, mis ei tule kasuks strateegiate kaalutlemisel ja mõjude hindamisel ning lisab ka tööde tegijatele vastutust.

Ettevõtte edu tuleb ise üles ehitada

Puidutööstuses on üldine automatiseerituse tase heal järjel. Nii on Raitwoodis sissetuleva tooraine kontrollimiseks rakendatud automaatne ja digitaalsetel anduritel põhinev kontrollsüsteem.

jekt valmib keskkonnaministeeriumis 2022. aasta septembris, mil see on plaanis valitsusele esitada.

Tõnis Mölder kinnitab, et nüüdseks on KSH programmi koostaja leitud ja sellega kõrvaldatud ka suur takistus arengukava valmimise teel. Samuti on tööd alustanud uus, peamiselt teadlastest koosnev MAKi juhtkogu.

Juhtkogule on kavandatud selleks aastaks kolm kohtumist, millest esimene juba toimus 7. aprillil. Esimesel kohtumisel valis juhtkogu oma esindajaks professor Rein Drenkhani ja juhtkogu tööd koordineerivaks esimeheks keskkonnaministeeriumi asekantsleri Marku Lambi.

Selle aasta sihiks on seatud MAK 2030 eesmärkide ja struktuuri korrastamine nii, et see oleks valmis ajaks, kui järgmisel

aastal algab mõjude hindamise protsess.

“Metsandus on kogu ühiskonda kõnetav valdkond ja hoiame huvigruppe arengutega kursis. Eelnõu läbib enne valitsusse jõudmist ka põhjaliku kooskõlastusringi,” selgitab Tõnis Mölder. “Selge on, et lõpliku sisu annavad metsanduse arengukavale rahva poolt valitud riigikogu saadikud.”

Keskkonnaministeerium sõlmis märtsikuus kokkuleppe, et MAK 2030 keskkonnamõjude strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude hindamise programmi koostavad vastava riigihanke võitnud ettevõtted OÜ Maves, OÜ Hendrikson & Ko ja OÜ Skepast & Puhkim.

Tööde ajakava kohaselt valmib KSH programm käesoleva aasta 12. detsembriks.

S TAT I S T I K A

Puidutööstus näitab pidevat kasvu Puidutööstuse kogutoodang (mld €) 2.5 2.05

2 1.64

2.29

2.37

1.83

1.44

1.5

1

1.74

2.21

1.23

1.25

2011

2012

1.05

0,5

0 2010

2013

2014

2015

2016

2017

2018

2019

2020

Allikad: statistikaamet, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Aga kuidas hindavad sektori olukorda ja elujõulisust puidutöösturid ise?

Saetööstuse AS Rait juhatuse esimees Ivar Dembovski leiab, et nii tema ettevõte kui ka puidutööstus üldiselt on koroonakriisist tingitud oludega hästi kohanenud ja see lisab kindlust, et ka edaspidi suudetakse kiireteks muutusteks toodangu nõudluses ning tooraine ja teiste tootmissisendite kättesaadavuse osas valmis olla. Ta ütleb, et nõudlus kvaliteetse saematerjali järele püsis kõrge mullustes heitlikes oludes ja püsib ka praegu. Sellele andis hoogu siseriikliku tarbimise suurenemine ja ka piiritagused mõjud.

Näiteks vähenes põhjamaise kvaliteetse saematerjali saadavus turul. Eestis ja lähiriikides mõjutas seda 2019/2020 aastavahetuse ajal Soomes toimunud streik ning sellele järgnenud viirusepuhang ja lockout, mille tagajärjel vähenesid tootmismahud Rootsis.

Saematerjali saadavust on vähendanud ka tormi- ja üraskikahjustused Kesk-Euroopas, sest sealsed saeveskid on just kahjustustega metsadest tuleva puidu töötlemisega hõivatud.

“Puidutööstus on kriisis hakkama saanud, taganud töökohtade ja stabiilse tootmismahu säilimise,” hindab Ivar Dembovski.

“Eesti inimesed loovad meie ettevõtetes väärtust kohalikule taastuvale toorainele. Usun, et puit asendab üha enam betoonelemente või naftast tehtud toole.

Ja hea meel on näha kaasaegse puitarhitektuuri õitsele puhkemist Eestis.”

Mööblit ja spooni tootva Tarmeko Grupi juht Jaak Nigul on seda meelt, et poliitilised otsused hakkavad puidutööstuse saatust ja tegevust mõjutama senisest rohkem. Samas usub ta, et puidu aktiivsele kasutamisele on globaalsel tasandil tehtud otsustega antud ikkagi tugev arengupotentsiaal, sest ka ÜRO kliimaraport soovitab siinses kliimavööndis metsade majandamist ja puidust toodete laialdasemat kasutust.

Nigul on kriitiline meie valitsussektori suhtes, kus tema hinnangul toimub raha ja inimressursi raiskamine. Ta räägib, et ettevõtjad on kümme viimast aastat panustanud riigile peaaegu kaks korda rohkem maksutulu, aga pole tunda, et midagi oluliselt paremaks läheks. Selle põhjal teeb ta järelduse, et riik pole vaevunud ennast efektiivsemaks muutma, kui ettevõtluses tuleb sellega turu survel igapäevaselt tegeleda.

“Puidutööstuse edasine hea käekäik sõltub poliitilistest otsustest ja ühiskonna haritusest.

Turujõududega peavad ettevõtjad ise hakkama saama,” kinnitab Nigul.

BOBCAT BALTI OÜ tegutseb 1996. aasta algusest.

Põhitegevuseks on ehitus- ja kaevemasinate müük, hooldus ja remont. Oleme Bobcati ja Montaberti kaubamärkide esindaja Eestis.

Bobcat Balti OÜ +372 59 01 0104 Ehitajate tee 107A Tallinn, Eesti

www.bobcat.ee

M E T S A -

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 29. APRILL 2021

JA PUIDUTÖÖSTUS

27

Väikese metsamaa omanik peab olema ise tark või lootma ühistule Metsanduses toimub maaressursi koondumine suuremate majandajate ja haldajate kätte, samas on Eestis ikkagi ligemale 100 000 erametsaomanikku, kes saavad oma tegevuses loota vaid iseendale. Need, kes on ühistutesse koondunud, ka ühistulise tegevuse toele.

Nii on väikemetsaomanik puidu- ja maaturul üsna haavatav – väikese puidukoguse eest on keeruline head hinda saada, riigi maaoksjonitel osalemiseks aga napib neil enamasti vaba raha.

Puidu turuhindade puhul on oluline, et raiuda ja müüa tasub stabiilsete hindade perioodil, hindade järskude kõikumistega kaasa minna ei maksa. Mingit hinnatippu püüdma minnes võib see juba põhjas olla, kui ükskord oma puiduga metsast välja jõuad. Samas on väikeomanikul üsna keeruline põhjaliku turuinfoga peensusteni kursis olla.

Kuidas aga rehkendada ja planeerida, et oma metsaressursist võimalikult suurt tulu teenida? Näiteks kui metsateatis juba võetud, aga hinnad on turul all, siis võib pigem metsateatise tähtaja mööda lasta ja paremaid müügitingimusi oodata, sest raieluba saab ju uuendada.

Üks näidisarvutus võiks olla selline. Hea täiusega küps männimets annab 400 tm/ha, männipalgi hind on praegu ligi 80 eurot/tm. Lahutame maha ülestöötamise ja transpordi kulu kokku umbes 20 eurot/tm ja saame 50 eurot/tm omanikutulu. Seega võib selliselt metsamaalt saadud puidu müügist teenida ideaalselt umbes 20 000 eurot.

Maade ostu, müügi ja haldamisega tegeleva OÜ Kinnistu juhataja Mart Erik ütleb, et rahaliselt kõige väärtuslikumad metsad on head palgimetsad või raieküpsed, heal pinnasel kasvavad kaasikud.

Väikemetsaomanikel on aga palju käes pikalt hooldamata segametsa või vanu lepikuid, kust saab vaid küttepuitu või paremal juhul paberipuud, sest hall-lepikud lähevad meil praegu valdavalt kõik küttepuuks.

Aga kui oskuslikult majandada, võib ka halli lepiku majandamine ja sealt tuleva puidu realiseerimine olla majanduslikult tulus, saati, kui seda hall-lepikut on kümneid hektareid.

Kui metsaomanik näeb ära, et raiesse minevast metsast tuleb juba enam kui poole ulatuses näiteks okaspaberipuud, siis peab metsaomanik eeldatavat tulu rehkendama selle järgi, milline on momendil selle sortimendi turuhind. Ta ei saa vaadata ainult palgi hinda, mis võib

Hoolas metsaomanik majandab oma metsa kestvalt, kord sealt puitu varudes, samas ka noorendikke kasvatades.

ju olla kõrge, sest raiega tuleb metsast kätte marginaalne kogus palgisortimenti, mis oluliselt tema kogutulu ei mõjuta.

“Metsaomanik peab ootama ja leidma aja, kui tema kõige mahukamale sortimendile turg tekib,” selgitab Mart Erik. “Sageli on nii, et kui küttepuu hind on kõrge, siis on vastuvõetav ka paberipuu hind. Iga nüanss tuleb arvesse võtta.”

Samas märgib erinevaid metsatööteenuseid pakkuva OÜ Metsaproff juhataja Rain Tulp, et tema kogemuse põhjal otsustades ei saa suur osa väikemetsaomani-

kest siiski ise raiet soosiva turuolukorra hindamisega hakkama.

Näiteks eelduse parima hinna saamiseks annab tema hinnangul sortimendi tegemine, aga see sõltub juba otseselt raie tegijast.

Tulp leiab, et alati ei saagi jälgida turuseisu, sest raiete tegemine oleneb paljudest asjaoludest – kas ilmastik võimaldab, kas metsa pääsemiseks tuleb üle kellegi põllu sõita, kas teenused on kättesaadavad jmt.

“Meil valitsesid siin paari aasta eest kunstlikult üles paisutatud hinnad, kui paberipuu eest said palgi hinna.

Selliste hindade tagasituleku peale ei maksa nüüd enam loota – palgi normaalne keskmine turuhind on 60 eurot/tm,” jahutab Rain Tulp ülikõrgeid ootusi. “Aga kindlasti on meil väikemetsaomanikke, kellel võibolla ongi vaid vaid viis hektarit metsa, aga sellel viiel hektaril kasvab korralik kuusik. Teisel aga on jälle lepik, aga juba 20 hektarit. Raiudes võib nende teenistus olla sarnases suurusjärgus.” Üldine soovitus väikemetsaomanikele on selline, et kuna segametsad on Eestimaa pea kõigis piirkondades valdavad ja raie

FOTO: ERAKOGU

käigus tuleb neist kõige rohkem paberi- ning küttepuitu, siis tasub sellise metsa omanikul juhinduda kõigepealt just nende sortimentide turuhinnast ja alles siis vaadata, kui palju ta kuusepalgi või kasepaku eest saab.

Muidugi tasub oma tarkuse otsalõppemise korral küsida nõu mõne kohaliku metsaühistu konsulendi käest. Nemad on erapooletud ja mõne suvalise “kähriku” kombel metsaomanikul nahka üle kõrvade ei tõmba.

AIN ALVELA

28 M O O D N E

ME T SAT E HNIK A

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 29. APRILL 2021

Harvesteri ajalugu

ulatub kolme dekaadi taha Tänapäeval tuntud harvesteri areng sai õige hoo sisse 1986. aastal, kui Soomes töötati välja niinimetatud kompaktne harvesteripea – tööriist, mis langetab, järkab, laasib, virnastab ning lisaks arvestab sortimendid ja muud tehtud töö parameetrid.

AIN ALVELA Aegamööda on harvesterile lisandunud kõiksugu täiendusi, ennekõike automaatjuhtimise, elektroonika ja asukohamäärangu vallas, täiustub ka harvesteri lõikepea, töö muutub täpsemaks, lisandub funktsioone.

Enne harvesteri tulekut tuli kõik need loetletud tööjärjed teha erinevate masinatega. Palju oli ka käsitsi toimetamist – 1970ndatel ja veel 1980ndate alguseski lõikasid saemehed puu maha, laasisid käsitsi ära, siis tuli tömbininaline, puitkabiini ja tagumise platvormiga varustatud tankiroomikutega väljaveotraktor ning sikutas terved tüved metsa äärde, kus need niinimetatud pikatüveveokitele laaditi ja saekaatrisse veeti.

Aja edenedes lisandus protsessi tehnoloogiat – kui puu langetas ikka saemees, siis edasi tuli laasimistraktor, seejärel tõsteti tüvi metsas järkamismasinale ja hiljem veeti parajad notid-palgid sinna, kuhu vaja. Kõnealusel ajal kohalikesse saeveskitesse ja paberivabrikutesse, Lõuna-Eestis Saru metsakeemiakombinaati ja 1990. aastatel sadamatesse.

Esimesed nii-öelda päris raiemasinad valmisid firmades Lokomo, Timberjack, Norcar ja Valmet. Ka selles ilmas annab tänapäeval tooni kõikehõlmav konsolideerumine.

Nii ühines Lokomo kõigepealt Timberjackiga, 1999. aasta lõpus ostis Timberjack John Deere’i, John Deere’i kaubamärgile mindi üle aastal 2005.

TA S U B T E A DA

Harvesteride arvukusest Kuna harvesterid ei pea olema kantud maanteeameti registrisse, ei anna see päris adekvaatset pilti siinmail töötavatest metsalangetustraktoritest. Eelmise aasta lõpu seisuga oli registrisse kantud 492 metsatöömasinat, 2016. aastal oli neid arvel 523.

Ilmselt kuni kolmandiku, mis pole registris või on kasutatuna siia toodud, võib juurde lisada. Seega võib Eestis töötavate harvesteride arvu hinnata umbes kolmesajale, forvardereid on ehk sadakond rohkem.

Aastate lõikes on meil müüdud uute harvesteride arv olnud üsna sarnane. Registriandmeid aluseks võttes võeti 2006. aastal neid arvele 15, 2007. aastal 16, 2010. aastal lisandus vaid 2, 2011. aastal 9 ja 2015. aastal 6.

Tauri Kakko kinnitab, et Eestis kasutusel olevatest puudub täpne ülevaade, eriti neist, mis Skandinaavia maadest sisse tuuakse. “Nii-öelda värskeid masinakomplekte võiks Eestis hinnanguliselt olla paarisaja ringis,” räägib ta. “Väga laias vaates võetuna on neid kokku ehk viissada.”

Eraldi tegutsema jäi Logman.

Valmet on tänaseks liikunud Komatsu tiiva alla. Erinevaid heitlikke ajalootuuli trotsides on soomlastest vendade Vidgrenide Ponsse jäänud endiselt perekonna valdusesse. Soomet võib siiski pidada siiani suurimaks metsatraktorite ehita-

jaks, lisaks nimetatuile on tugev tegija ka Logset.

Märkimata ei saa jätta kodumaist Metsist. Kohapeal tehakse eraldi raamid ja kabiinid, ülejäänud kraam tuleb erinevatest tehastest üle maailma, mis kõik kokku monteeritakse Pärnumaal Metsise kaubamär-

M O O D N E

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 29. APRILL 2021

ME T SAT E HNIK A

29

FOTO: TANEL MEOS

ki kandvateks harvesterideks ja forvarderiteks.

Selline tootmisstrateegia on kasutusel enamikul metsatehnika tootjatel – suurem osa masina olulistest sõlmedest, mootorid, käigukastid, hüdraulika, rehvid ja muu taoline tuleb eraldi sellele spetsialiseerunud tootjatelt.

Kuuldavasti jõudis kaasaegse harvesteri esimene, Lokomo-tüüpi eelkäija Kohtla-Järve metsamajandisse 1986. aastal. Üks esimesi oli ka Tšehhi-Slovaki päritolu LKT metsatraktor, mis Rakvere metsamajandis ehitati ümber langetajaks, mil iseenesest olemas kõik tänapäevase harvesteri tunnused.

Harvesteride turg läks Eestis lahti 1994. aastal, kõigepealt pääsesid meie metsadesse kasutatud masinad. Esimesena avas samal aastal siinmail oma esinduse Timberjack.

Tänapäeval liigub harvesteride tootearendus üha peenemaks timmitud automaatika ja tehtava töö järjest täpsema arvestuse pidamise suunas. Aastatega on lisandunud näiteks pöördkabiinid, keskmäärimine, traktori pardakompuutri ühenduvus interneti ja erinevate operatsioonisüsteemidega. Järgmine etapp on masinate nutikama tarkvaraga varustamine, mis hõlbustab igakülgselt operaatorite tööd.

Lühendatud, täismahus lugu ilmus ajakirjas Eesti Mets (2019 märts).

TA S U B T E A DA

Ka peentööd tehakse masinatega John Deere’i metsatraktoreid Eestisse toova ASi Intrac Eesti arendusjuht ja osanik Tauri Kakko nendib, et harvester on loodud konkreetselt metsatöö lihtsustamiseks.

“Raietööd võib muidugi teha saemeeste hordidega, aga kohe tekib probleem, kes selle kinni maksab. Harvesteriga on metsatöö tegemine praegu lihtsalt kõige efektiivsem,” selgitab Kakko.

Tema sõnul võib ka väikese tehnikaga raietöid teha, aga jällegi – kas riik või puidu omanik on valmis selliste tööde kallimat hinda doteerima?

“Kes tahab, võib ju katsetada väiketehnikaga metsa üles töötada, aga tihumeetri omahind kerkib kohe, tootlikkus on madalam ja lõpuks peab ikka keegi sellele tööle peale maksma,” täheldab ta.

Lageraie harvestere läheb Kakko ütlust mööda Intracil kaubaks aastas paarikümne ringis, spetsiaalselt harvenduseks aga ehk viis. Viimati mainituid müüakse vähem sel põhjusel, et harvenduste maht on uuendusraietest väiksem ja tasuvus enamasti suhteliselt madal (viimasel aastal on olukord kõrge puiduhinna tõttu küll parem). Erametsas tehakse harvendused tihti ära lageraiemasinatega.

Spetsiaalselt harvendusraie jaoks toodab harvestere ja forvardere Soome firma Usewood Forest Tec Oy, osaliselt pannakse neid masinaid eelmisest aastast saadik kokku Eestis. Usewoodi harvester peaks olema maailma väikseim langetustraktor, mida saab sõiduauto treileriga transportida. Eestis töötab praegu alla kümne sellise.

TA S U B T E A DA

Metsatööde ajalugu ja harvesteri osa selles 1950. aastad – metsatöödele saabub hobusetele ja inimestele appi traktor.

1950ndate lõpus võeti esimest korda kasutusele mootorsaag, mil nimeks Družba ja mille leiutaja oli eestlasest füüsik Boris Kabur.

1960. aastad – võeti kasutusele mehaaniline tõstuk.

1970ndatel jõudsid metsa esimesed langetusmasinad, kümnendi teisel poolel lisandus neile laasimis- ja järkamistehnika, aga kõik need masinad tegid algul vaid ühte kindlat toimingut korraga.

Kümnendi lõpus valitsesid niinimetatud kahehaardelised harvesterid – masin haaras oma langetuspeaga tüve, saagis selle läbi ja langetas puu, edasi tõstis tüve sama alus-

vankri peal olevasse laasimis- ja järkamismasinasse.

1980. aastate keskel loodi niinimetatud ühehaardeline harvesteripea, mida võib pidada tänapäevase kompaktse harvesteri esimeseks esindajaks.

Eestis ilmusid esimesed harvesterid metsamajanditesse 1980. aastate teisel poolel.

1990ndate alguses said harvesterid automaatika lõigatava puidu mõõtmiseks ja üsna varsti ka tarkvara järkamise optimeerimiseks. Üks harvester teeb meie oludes hinnanguliselt ära keskeltläbi 15 saemehe töö.

Allikas: Vahur Kurvits, Ivar Etverk, RMK

30 R E K L A A M

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 29. APRILL 2021

T A R K

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 29. APRILL 2021

31

TEHNIKA

FOTO: TIIT BLAAT

Traktori kabiinis

Asjaajamine kulgeb metsamajanduses ja puidutööstuses paberivabalt Eesti on metsariik ja metsade majandamisel ning puidutööstusel on siinmail oluline roll nii riigi majanduses üldiselt kui ka näiteks piirkondlikus tööhõives, mistõttu on just meie IT-arendajad ka esirinnas nutikate lahenduste väljatöötamisel, mis aitavad metsatöid ja puidu töötlemist tõhusalt korraldada.

AIN ALVELA Alustada võiks sellest, et Eesti puidutööstus on oma tehnoloogilise taseme ja automatiseerituse poolest maailmas esirinnas, kusjuures selle tehnoloogia hulka kuulub ka näiteks tööstuse digitaliseerimine. Just see öeldakse olevat põhjuseks, miks puidutööstuse sektor on teiste seas üks konkurentsivõimelisemaid, panustab riigi SKPsse ligi 5%, annab Eestis toodetud lisandväärtusest 5,5% ning puidu- ja puittoodete eksport moodustab 12% meie kaupade koguekspordist.

Nii oleme metsamajanduses ja puidutööstuses jõudnud ajastusse, kus sisuliselt puudub vajadus mõõdulindi või maasirkliga looduses kinnistuid mõõdistada või tootmisprotsessi jälgimiseks paberile trükitud aruandeid kasutada.

Metsateatised saab vormistada veebis, metsatraktorite tööandmed liiguvad samuti otse tööplatsilt internetti, neid kasutavad kõik asjasse puutuvad osalised alates maaomani-

kust ja puitu vedavast autojuhist, lõpetades kokkuostjate ja töötlejatega. Kusjuures protsessid pole mitte ainult elektrooniliselt juhitavad, vaid paljusid töölõike opereerib automaatika.

Digitaliseeritud puidutööstus

Ettevõtete arengusse just digitaliseerimise ja protsesside automatiseerimise poole pealt on puidupelletite tootja AS Graanul Invest panustanud aastaid, praegune teravik on suunatud erinevates ärivaldkondades ajakohaste digilahenduste juurutamisele.

ASi Graanul Invest juhatuse liige Jaano Haidla kinnitab, et metsa- ja puidutööstus on praeguseks põhimõtteliselt paberivaba ning kogu tarneahel on jälgitav ja kontrollitav digitaalselt.

“Võime julgelt pidada ennast suunamudijateks selles vallas. Sektor on selgelt sertifitseeritud ja kuna läbipaist-

vus on oluline kõigile osalistele, siis on Graanul Investi grupp läbi aastate erinevaid digitaalseid lahendusi arendanud nii oma metsaettevõtete jaoks kui ka meie tehastele,” selgitab Jaano Haidla. “Näiteks kogu tehastesse jõudev toormaterjal skanneeritakse uudse LoadMoni 3D-lahenduse abil, mis võimaldab muuta mõõtmise ja andmeedastuse varasemast kiiremaks ning täpsemaks. Usun, et oleme lipulaev digilahenduste juurutamises ja kindlasti jätkame seda tööd ka edaspidi.”

Just Graanul Investi jaoks välja arendatud metsatarkvarad võimaldavad täpselt planeerida ja jälgida metsatöid ning analüüsida lisanduvaid muudatusi näiteks keskkonnapiirangute osas või hinnata tehtud tööde kvaliteeti. Lisaks on ettevõttes kasutusel digiprogrammid, mis võimaldavad süstematiseerida ja organiseerida tehaste töökorraldust ning seadmete hooldust.

Graanul Investi lähema aja uued rahapaigutused seonduvad ambitsiooniga olla teerajaja innovaatiliste puidutöötlemise tehnoloogiate loomises.

Seetõttu tegeldakse praegu oma biomaterjalide ärisuuna arendamisega ja grupi suurimad investeeringud ongi seotud puidu fraktsioneerimise katsetehasega, kus praeguseks on jõutud katsetuste järku.

M I S O N M I S?

Puidu mõõtmise süsteem LoadMon n Automaatmõõtmise süsteem kohaldub nii puistematerjali kui ka ümarpalgi mõõtmiseks. n Süsteem põhineb mõõdetava objekti 3D-laserskanneerimisel – sensorid väljastavad koormale nn punktipilve (cloud point), mis mõõdab millimeetri täpsusega paki kõrguse, laiuse, pikkuse ja koormapaki välimises perimeetris olevate nottide diameetrid. n Mõõtmine toimub koorma ülikiirel punktpildistamisel. Ühe koorma punktipilves võib olla kuni 100 miljonit punktipilti, mis lubavad teha kümneid tuhandeid pikkuse, laiuse, kõrguse mõõtmisi sekundis. n Skanneerimisseadmed pärinevad Microsoftilt, süsteemi taatleja on AS Metrosert ja programmi haldaja OÜ Almic, LoadMon on kasutusel Graanul Investi tootmisüksustes.

Allikad: Almic, Graanul Invest FOTO: GRAANUL INVEST

Programmi LoadMon ekraanipilt, mis saadud palgikoorma 3D-pildistamisel punktipilvega.

FOTO: ERAKOGU

Programmi LoadMon ekraanipilt, mis saadud palgikoorma 3D-pildistamisel punktipilvega.

32 T A R K

TEHNIKA

Jaano Haidla usub, et puidusektor vajab pikka vaadet ja strateegiat, kuidas edasi liikuda.

“Eesti puidu- ja metsatööstus on juba maailmas esirinnas, meil on olemas kogemused ning teadmine, mille baasilt astuda järgmised sammud puidu väärindamises,” kinnitab ta. “Tuleb panustada teadusesse ja kompetentsi kasvatamisse, et saaksime üleilmseks puidutöötlemise teadus- ja arenduskeskuseks, olla metsarikas maa, mis paistab silma nutikate lahenduste poolest.”

Äpp loeb virnas notte

Üks esimesi Eestis loodud puiduvirna mõõdistamise infotehnoloogilisi lahendusi alternatiiviks n-ö kepiga mõõtmisele oli mobiiliäpp Timbeter.

Metsamaterjali mõõtmise mobiilirakendus Timbeter teeb puiduvirnast pildi, otsib üles kõik selles sisalduvad notid ja määrab iga noti koorealuse keskmise diameetri. Palkide pikkus tuleb sisestada käsitsi.

Arvestuse tulemusel saadakse nottide arv, puidu maht ja keskmine diameeter.

Edasi jookseb saadud info kesksesse andmebaasi, kus kajastuvad puidu maht, pikkus ja virna geograafilised koordinaadid. Olemasolevaid andmeid (asukoht, kogus, puuliik, koefitsient) saab koos pildiga edastada näiteks e-posti abil.

Timbeteri saab liidestada teiste firmasiseste infosüsteemidega, raamatupidamistarkvaraga, palgaarvestusega,

e-veoselehesüsteemiga (ELVIS). Nõnda saab teha näiteks müügipakkumisi või planeerida logistikat. Rakendusel on ka laomoodul, mis annab reaalajas ülevaate kõikidest tehtud mõõtmistest ja võimaldab teha inventuure, vaadata aktiivset laoseisu sortimentide kaupa ning luua mõõtmisraporteid.

Kogu info nutiseadmesse

Kui harvester siirdub uuendusraiesse määratud metsaeraldisele, siis on selle piirid ja asetus looduses juba masina pardakompuutrisse talletatud ning nende põhjal saab genereerida harvesteri töökäsu.

Metsalangetustraktor kogub ja talletab oma töö jooksul andmed lõigatud materjali sortimentide kohta, samuti saab kirja, kus mingit sorti puit langil paikneb. Need andmed on edaspidi vajalikud forvarderijuhile, kes saab oma masina pardaarvutist lugeda, kuidas koormaid kõige optimaalsemalt komplekteerida.

Edasi annab ta väljaveoandmed veokijuhile, kes sisestab need vastavalt koormasse laaditud puidu kogusele ja sortimendile ELVIS-süsteemi eveoselehele. Viimane on koorma päritolu, kuuluvust ja veo seaduspärasust kinnitav dokument, mida aktsepteerivad ka kontrollorganid ning mis on tähelepanu pälvinud ka Euroopas.

Samal ajal, kui koormat laaditakse või see juba maan-

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 29. APRILL 2021

teel vurab, on puidu tellijal näha, kus ja millise sortimendiga koormad asuvad ning millal need kohale jõuavad.

Logistika sujub ja see vähendab tublisti ajakulu ja ebakõlade tekkimise ohtu võrreldes sellega, kui kõiki neid toiminguid ja aruandlust peaks kajastama paberil.

Kõik need tarkvaraarendused on saanud teoks suuresti tänu sellele, et meil on enamik maainfost, sealhulgas metsamajanduse andmed, avalikud ja internetist leitavad, Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaas on heal tasemel ja Eestis on kogu riiki hõlmav 4G-võrk.

M I S O N M I S?

Langihaldustarkvarad lank.ee ja ForestMan n Võimalik netiühendusega nutiseadmega sisestada ja vaadata lõigatud, kokku veetud ja ära veetud puidukoguseid ning teha e-veoselehte. n Saab vaadata kaarti enda lankide ja sihtkohtadega, millele võimalik kuvada aastaringse metsaveo ning massipiirangute kaardikihi. n Autojuhil on võimalik teha automaatselt täidetud andmetega elektrooniline veoseleht, igale sortimendile saab määrata sihtkoha. n Võimalik lisada töökäsk harvesteri või forvarderi jaoks, lisaks puidu kogustele saab sisestada ka harvesteri ja forvarderi töötunde. n Teavitused muudatustest e-posti.

Rakendused üha arenevad

Tarkvaraarendustega tegelev OÜ Deskis töötas välja langihaldustarkvara lank.ee, mis kätkeb endas kõike vajalikku alates metsakorraldusest, lõpetades näiteks saetööstuses puidu vastuvõtmisega.

Deskise juhatuse liige Pille Kaas kinnitab, et Eestis naljalt keegi paberid näpus metsas ringi käima ei pea, kogu vajalik teave on tahvelarvutis või nutitelefonis.

“Metsakorraldus on tarkvaraarendustest kõige enam mõjutatud,” märgib Kaas.

“Tarkvara on abimees, mis või-

Langihalduse tarkvarast arenes välja kõiki matsamajanduslikke töid n-ö taskus hoida võimaldav metsanduse tarkvara ForestMan. FOTOD: OÜ DESKIS

maldab näiteks kontrollida puidukoguseid metsas ja võrrelda, kas lõpplattu jõuavad samad kogused.”

Septembri keskpaigas sai Eesti-Läti koostööprojekti tulemusena valmis uus metsade majandamise tarkvara ForestMan, mille töögrupis oli Eesti poolt taas Deskis.

ForestMan on mahukate võimalustega metsanduse tarkvara, mida saab kasutada nii arvutis kui ka nutiseadmes ja millest on kasu nii erametsa omanikel, kes soovivad teada, kus täpselt maaomandi piirid kulgevad, kui ka metsaga tegelevatel ettevõtetel.

Metsaandmeid saab veebirakenduse abil otsida nii Eesti kui ka Läti metsade kohta. Väärtust lisab satelliidiandmete kaasamine, mis võimaldavad metsa seisukorda distantsilt hinnata.

Pille Kaas iseloomustab aadressil forestman. eu saadaolevat veebirakendust kui tõhusat abimeest, mille kaudu saab metsanduse jaoks loodud valmislahendustele mugavalt ligi. Nii saab tema sõnul saata huvipakkuva metsapiirkonna n-ö analüüsimisele ja saada vastus, kas seal on viimase kuu või aasta jooksul toimunud muutusi – tuulemurdu, lageraiet või põlenguid.

OSTAME KASVAVAT JA TEE ÄÄRDE VIRNASTATUD VÕSA NING RAIDMEID Jaak Raid tel 5362 8043 jaak.raid@timberston.ee www.timberston.ee

T A R K

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 29. APRILL 2021

TEHNIKA

33

Targaks muutub nii põllu- kui ka farmitehnika Suuremad lüpsifarmid pidiste tööjärgede tegemise juures arvesse võtta. toimivad juba sisuliselt automaatselt ja n-ö Traktor kogub andmeid omapäi, põllutehnika Näiteks põllumajandustehnika juhib ning analüüsib ise tootja John Deere annab farmeri tööprotsesside täpsust, käsutusse veebirakenduse, mis kuivatite tööd saab lisaks masina enda andmetele programmeerida ja kogu lubab jälgida ka põldudel kasuagrofirma arvepidamist tatavate väetiste, taimekaitsevahaldavad nutikad arvu- hendite, külvatavate viljasortide andmeid, muutes sedasi põldutiprogrammid. de haldamise ja aruandluse lihtViimase aja arengud põllumajanduses tähendavad investeeringuid peaasjalikult tootmisvahendite ajakohastamise hüvanguks, mis peaasjalikult väljendub farmikomplekside ning viljakuivatite ja -ladude ehitamises, uue tehnika soetamises, aga tööjõupõua tingimustes on kõige selle juures tähtis ka mitmesuguste automaatlahenduste kasutusele võtmine.

Nii ei ole digipööre ka põllumajandusest kaarega mööda läinud, pigem juurdub järjest enam. Üks valdkondi, kus juba ka teatud tehisintellekti alged ja tulevase töö modelleerimine kanda kinnitamas, on põllumajandustehnika, mis suudab tänapäeval mitte ainult oma tehtud töö üle arvestust pidada ja kokkuvõtted taluperemehe arvutisse saata, vaid ka tehtut analüüsida ning kogutud andmeid edas-

samaks.

Et tulemus oleks täpne, tuleb esmalt käsitsi sisestada kvaliteetsed andmed, mida töödelda – põllud, millel töötatakse, masinad, millega töötatakse, samuti kõik sisendid, mida põllu peal kasutatakse – väetised, taimekaitsevahendid, teraviljaseemne sordid, vedelsõnnik jne. Kui kõik on mälus olemas, on masinamehel juba enne töö alustamist lihtne rippmenüüst vajalikud andmed välja valida ja algab järjekordse töö salvestamine.

Iga kasutaja näeb rakenduse tegevuskeskuses enda ettevõtte kohta käivaid andmeid, John Deere’i põllumasinate Eesti esindaja Wihuri Agri teeninduskeskuses nähakse kõigi nende kasutajate andmeid, kes on selleks nõusoleku andnud.

Vajadusel, kui süsteem mõne kliendi mingi tegevuse kohta n-ö häiret annab, saab temaga rakenduse kaudu helistades ühendust võtta, ebakõlast mär-

ku anda või aidata mõnda riket parandada.

OÜ Wihuri Agri tegevjuhi Kristjan Ruusamäe sõnul on selliste süsteemide kõige olulisem väärtus põldudelt laekuvad ja süsteemi salvestatavad andmed.

Kusjuures põldude algandmed saab importida PRIA kaardipangast, aga kõige parem ja täpsem lahendus on see, kui masinaga on põllu piirid läbi sõidetud.

“Kõik need süsteemid arenevad jõudsalt, muutuvad kasutajale mugavamaks ja eks meie ülesanne on põllumehi koolitada,” räägib Ruusamäe.

TRANS

Söötmine toimub inimese abita Kõige enam vajavad automaatikat lüpsifarmid. Lisaks lüpsitehnikale, mis on teatud piirini kõigis suuremates piimafarmides automatiseeritud, on tarvis operatiivselt korraldada ka näiteks loomade söötmine, sest just seda hinnatakse farmides kõige aeganõudvamaks tegevuseks.

Nii vajab näiteks 1500-pealine lüpsikari ööpäevas kuni 400 m³ sööta, mille käsitsi valmissegamine ja ettejagamine ei tuleks kõne alla.

Suurte söödakoguste käitlemisel on oluline ratsiooni täpsus vastavalt sellele, millistele loomagruppidele sööt on mõeldud, ja teiseks – söötmine peab toimuma võimalikult väheste tööjõukuludega.

TASUTA

PORT T

Murutrak

tor Cub C Andmed: ade 8,3 Transmati kW täissurveõlitu t LT1 NS96 c ülekann sega moo e / 96 tor / SOODUS HIND: 16 cm / Tavahind: 1895 € 25 €

Sööda õige ratsiooni valmissegamisel ja selle ettejaotamisel kasutatakse statsionaarseid, iseliikuvaid, järelveetavaid või täisautomaatseid söödamiksereid.

Kui eesmärk on farmitöö automatiseerida, siis peavad seda olema nii lüpsmine kui ka söötmine – need peavad toimima sünkroonselt inimese suurema sekkumiseta. Sellist võimalust pakub Lely Vectori automaatne söötmissüsteem, mis nõuab inimese abi sisuliselt vaid kord kolme päeva tagant, kui tuleb silo ette anda ja jahu ning mineraalainete kolud täita. Ülejäänu teeb söötmisrobot ise, kusjuures see on valmis tegutema 24 tundi ööpäevas.

Lely lüpsi- ja söödatehnikat müüva OÜ Linery juhatuse liige Toomas Rüütel selgitab, et süsteem koosneb sööta laiali vedavast segistist, mis mahutab kuni 600 kg söödasegu, segisti liikumisteede taristust, söödaköögist ja seal olevast haaratsist silo laadimiseks ning punkritest. See on ette nähtud kuni 250 looma teenindamiseks kuni kuue söötmiskorraga ööpäevas.

Sealjuures suudab Lely süsteem valmistada erinevaid ratsioone kuni 16 loomagrupile. Kui lisada veel teine mikser, suureneb teenindatavate loomade arv 350-ni. Ühe sellise süsteemi koplektihind on umbes 140 000 eurot.

ELLIMU STELE alates 100 €

M I S O N M I S?

Masin saadab võrku info põllu kohta n John Deere’i põlluinfo ja -tehnika halduskeskkond myjohndeere. com koondab andmeid agrofirma tehnopargi, põldude ja tehtavate tegevuste kohta, sisaldades automaatselt täienevat infot piiride, sihijoonte, kasutatud sisendite ning tehtud tööde kohta. n Süsteemi seadistusfaile saab saata kontorist otse põllule, põllukaarte koos andmetega tehtud töö kohta aga põllult otse kontorisse. n Võimaldab traktorite või kombainide tööd jälgida hooldustehnikutel, kellele edastatakse teatud numbri ja värvikoodide abil veateateid. n JDLink Access näitab alati, kus masinad on, mida nad teevad ja kuidas töötavad. Kaugdiagnostika võimaluste abil saab JD hooldustehnik teha masinale kaugjuurdepääsu teel seisundikontrolli ja ennetavat hooldust. n JDLink Connect sisaldab juhi kaugtoe jaoks täiendavalt kaugjuurdepääsu ning masina ja kontori vaheliseks sujuvaks andmeedastuseks jutmevaba andmesidet.

Allikad: John Deere, Wihuri Agri

Mendex OÜ Tel

optimax.ee

5360 0014

info@optimax.ee

Optimax

Murutrak

WWW.M

tor Cub C Eriti võim adet XT1 sa pöörd era 9,4 kW / OS107 hüdrosta adiusega! atiline / 1 SOODUS HIND 272 07 cm / tavahind 309 5€ 5€

ETSAKAU P

MEES.EE

MURUNII

DU

K HECH Briggs & Stratton m T 5511 BS ootor ja multšim ine / lõike 1,7 kW / külgvälj avise laius 51 c Tavahind m : 299 € SOODUS

Murutrak t + mooto or Stiga Tornado riõli + ha Briggs & agisekon 3098 H Stratton m ks ootor ülek

HIND: 23

8€

 RASKETEHNIKA CHIPTUNING

anne / K 9 kW / kaitserau omplektis: akulaa 98 cm / hüdrosta atiline d, haagis dija, mult ekonks / šikomple SOODUS Tavahind kt, : 2199 € HIND:

2095 €

Metsakaupmees OÜ, Võru 94, Tartu 734 3861, info@metsakaupmees.ee E–R 9–18, L 9–15

 LAHENDUSED EGR, ADBLUE, DPF, VGT PROBLEEMIDELE

34 S B

KESKKÜTTESEADMED

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 29. APRILL 2021

Mitte ainult soodne kodusoe Pelletid seostuvad tavaliselt soodsa kodusoojusega, väikestesse kottidesse pakitud puidust graanulitega, mida kord nädalas punkrisse valada, et tuba oleks soe ja kraanist tuleks sooja vett.

Alatihti on pelletid ka kirumise objektiks, sest nad saavad otsa alati täiesti valel hetkel – jõululaupäeval või vähemasti nädalavahetusel. Nii lihtsalt on.

Me oleme väga pikalt täiustanud oma koduseid kütteseadmeid, et selliseid probleeme vältida või vähemalt viia sellised juhtumid miinimumini. Varsti on ainus asi, mida ei saa üle neti teha, pelletite juurdekallamine.

Aga me töötame selle kallal.

Suurtes küttesüsteemides on see juba lahendatud: automaatselt puhastatakse nii põleti kui ka katel, tuhk viiakse transportööriga tuhakonteinerisse, pelletikulul hoitakse silma peal ja teavitatakse omanikku, kui punkris on tase langenud kriitilise piirini. Praegu veel peab omanik pärast sellist teavitust ise pelleteid juurde tellima, aga õige pea teavitab katel ise pelletitootjat, et ole kena ja planeeri oma järgmise nädala ringi ka minu punkri täitmine. Suurteks süsteemideks nimetame me selliseid, millel on suur, puhurautoga täidetav punker. Katla võimsus võib sealjuures ka väiksem olla.

Suurtest seadmetest rääkides ei kasutata pelleteid vaid küttesüsteemides. Mitmed meie suure võimsusega katladpõletid kütavad näiteks puidukuivateid, piimatööstusi, viljakuivateid, kasvuhooneid ja ka

vad põlemisprotsessi ja põlemise kvaliteeti. Seepärast saadakse parimad tulemused seal, kus on kasutusel kõige parem tehnoloogia nii kütuse hoiustamise, etteandesüsteemide, põlemise kontrolli kui ka suitsugaaside puhastamise osas. Tänu sellele on hea hakkekatlamaja ka kallis.

Väikeste, koduste katlamajaseadmete ja suurte katlamajade vahele jääb veel suur hulk elualasid, kus on vaja soojusenergiat – tavaliselt võimalikult soodsalt ning väheste hoolduskuludega. Kuivatid, nii puidu- kui ka teraviljakuivatid, kasvuhooned, meiereid, remondihallid, tehnoloogilise auru tootmine, näituse- ja kontserditelgid, pooleliolevad ehitused, spordihallid, värvikambrid – kõik ei tule kohe meeldegi. Kõigis sellistes kohtades tuleks kaaluda ka pelletite kasutamist.

Pelletitega köetavatel seadmetel on palju häid omadusi: n mõistlik hind; n täisautomaatsus; n neti kaudu jälgitavad ja juhitavad; n efektiivsus; n väga puhta põlemisega; n ei nõua suuri investeeringuid suitsu puhastamiseks; n ei nõua suuri investeeringuid hoidlale; n väga väike elektrienergia vajadus; n suurepärane kütuse saadavus; n väga hea pelletite tarnesüsteem. terveid tööstusettevõtteid ning aleveid.

Kõige eksootilisemad ülesanded, mida meie pelletipõletid täidavad, on vahtrasiirupi aurutamine Kanadas ning tee ja mate kuivatamine Brasiilias.

Vahtrametsi Eestis ei ole ja ka teed ei kasvatata. Mis siis oleks siin sellised kohad, kus pelleteid kasutada, ning miks kasutada pelleteid, kui on olemas elekter, õli, maagaas, LPG ja ka hakkpuit?

Igal kütusel on omad eelised ja ka omad puudused. Fossiilsetesse kütustesse – õli, maagaas ja LPG –

suhtumine on viimase kümne aasta jooksul drastiliselt muutunud.

Need on küll kõige lihtsamad kasutada ja ka seadmed on soodsad, aga kes meist tahaks olla otsene süüdlane kliima soojendamisel ning ka soojusenergia hind on küllalt kallis.

Hakkpuit on parim lahendus suurte, ma mõtlen tõesti suurte katlamajade kütusena, sest hakkpuit on oma omadustelt väga varieeruv, tema niiskusesisaldus, tüki suurus, puidu liik, mulla ja liiva olemasolu ning veel palju omadusi mõjuta-

Pellet on biokütus, see on kodumaine, see on taastuv ja CO2-neutraalne, see on soodne ja …. – aga seda te olete juba tuhat korda lugenud. Põhiline on, et enne kui te millegi kasuks otsustate, kaaluge ka pelletite kasutamist. Mugavuse ja hinna suhe on liiga hea, et seda mitte kaaluda.

Welcome on board!

Pelletikeskus Sära tee 3, Mõigu Tehnopark, Peetri www.pelletikeskus.ee

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 29. APRILL 2021

R E K L A A M 35

36 T R A K T O R

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 29. APRILL 2021

Traktorite maailma kõige-kõigemad ...

Uudistame koos edasimüüjate ja kasutajatega kõige-kõigemaid traktoreid. Tulemuseks on põnev sissevaade traktorite maailma, mis kindlasti ei pretendeeri lõplikkusele ega ainutõele. Lohutuseks traktoritele, keda täna siin ei näe – ka teie olete kindlasti kellegi jaoks kõige ägedamad!

ANNE-MARI ALVER

Ilma traktorita tänapäeval põldu ei hari. Traktor võib tööd teha aasta ringi – talvel saab uut põllutöödehooaega oodates traktoriga lumetõrjet teha, kevad, suvi ja sügis on aga pakilisi põllutöid täis.

Võiks öelda, et iga põllu ja iga töö jaoks leidub kusagil sobiv traktor. On pisikesi, mis mahuvad manööverdama kitsastes tingimustes, ja suuri, mis suudavad töötades laotusi alistada.

Fendt 942 Vario – kõige tunnustatum eelmisel aastal

On siniseid, punaseid, rohelisi ja spektri teistegi värvide kandjaid.

On kallimaid ja odavamaid.

On aegumatut klassikat ja on innovatsiooni, mis tekitab küsimuse, kas juht juhib rohkem traktorit või pigem siiski arvutit.

Traktorite juures on lisaks töövõimele aga veel palju muudki hindamisväärset. Kindlasti mugavus – tegu on traktoristi

töökabinetega, kus ta veedab päevade kaupa pikki töötunde.

Töö on sundasendis – vahepeal selga ei sirutata ja jalutamas ei käida.

Et selg, käed ja närvid korras oleks, peab traktor olema võimalikult ergonoomiline.

Kaasaegsed traktorid on seda üha enam. Meenub ühe lapseootel taluperenaise meenutus, kes ütles, et siis, kui juba raske kõndida oli, võttis ta meeleldi

enese teha traktoritööd – kabiinis oli mugav ning pehme vedrustus kaitses selga rappumise ja liigse koormuse eest.

Tänapäevaseid traktoreid võib hinnata ka kui disaineritöö väljundeid. Põllutöömasina loomisel on ka disaineritel oma sõna öelda ning selle tulemusena on traktorite välimus muutunud ajas aina ilusamaks ja selgejoonelisemaks.

Kubota M5101 Narrow – kõige kitsam sajahobujõuline FOTO: STOKKER

Fendti 900-seeria traktoritest kirjutamiseks on hiljuti leidunud mitu põhjust – tippmudel Fendt 942 Vario oli aasta traktor 2020 ja aasta lõpus täitus 25 aastat traktoriseeria sünnist.

Fendti 900-seeria traktorid kuuluvad traktorimaailmas ühte võimsusklassi teiste tuntud tootjate suurimate tavatraktoritega. Ettevõtte enda mudeligamma tipus troonivad aga juba üle nelja aasta maailma võimsaimad tavatraktorid mudeliseeriast Fendt 1000 (TM, 5/2016), millelt viimase uuenduskuuriga jõudsid 900-seeria traktoritele mitmed tähelepanuväärsed tehnilised lahendused, aga ka jõuline välimus ja kabiin.

Eks tihtipeale saavadki uuendused esmalt osaks võimsamatele ning liiguvad seejärel mudeligammas allapoole.

Eesti maanteeametis on Fendti 900-seeria traktoreid eelmise aasta seisuga arvel 111. Neist enamikul on võimsust üle 250 hj ja osakaal nii võimsate traktorite hulgas pisut üle 10%, liigendtraktoreid kõrvale jättes aga 12%. Vaadates väljalaskeaastaid, siis esimese ja teise põlvkonna 900-traktoreid arvel polnud, oli aga pisut kolmanda põlvkonna omi. Ülejäänud põhiosa moodustasid neljanda ja viienda põlvkonna traktorid, millest viimaseid on üldarvust peaaegu pool.

FOTO: AGRILAND

Pöörakem tähelepanu elegantselt kitsale joonele, mis teeb manööverdamise kergeks tingimustes, kus isegi eesel pööret sooritades rohkem kahju võiks korda saata!

Kubota on maailma suurim tööstuslike diiselmootorite tootja ja maailmas suuruselt TOP 3 põllumajandustehnika ettevõte.

Ettevõte loodi Jaapanis aastal 1890 ja sellele kuulub mitmeid olulisi leiutusi. Kubota ettevõte Kverneland Group on haakeseadmete ISOBUStehnoloogia kasutamisel teerajaja. ISOBUS-i

tehnoloogia leiutajana ollakse tööstuses ka ISOBUS-i ühilduvuse eestvedaja.

See Jaapani ettevõte on Euroopaski tugevalt kanda kinnitanud. Eelmisel aastal avas ta Pariisi lähistel Crépy-en-Valois’s uue teadus- ja arenduskeskuse, investeerides sinna 55 miljonit eurot.

Veinisõpru võiks selle traktori puhul inspireerida ka asjaolu, et kasutajate hinnangul on Kubota M5101 Narrow muu hulgas kõige sobivam traktor viinamarjaistandustes töötamiseks.

FOTO: NORCAR

Norcar – kõige rõõmsameelsem väiketraktor Norcari väiketraktorid, mille raame toodetakse Eestis Kohila lähedal, on tõhusad abimehed nii farmis kui ka metsas, masin saab hakkama kõikide talutöödega.

Kes kasutavad, need kiidavad: traktor on väike, küllalt säästlik, kuid selle juures igati arvestatava jõudlusega.

Peamine, mis Norcari väiketraktorit teistest analoogidest eristab, on asjaolu, et sel on rauast tehtud mitu sellist osa, mis teistel on soodsama hinna saavutamiseks valmistatud plastmassist. Näiteks porikaitsmed, kapotikaaned, iluplekid. See teeb Norcarist küll hinna poolest veidi kallima, ent selle eest kauem kestva masina.

See on väga laia kasutusotstarbega traktor, millele leiab rakendust alates ehitusest ning lõpetades haljastuse ja muude kommunaalmajanduslike töödega. Traktor on väike, kuid küllalt suure jõudlusega, hea näiteks farmis manööverdamiseks. Eestisse müüdutest peaks kõige vanem olema juba 15 aastat ühes farmis ametis.

T R A K T O R 37

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 29. APRILL 2021

FOTO: SIMON FOSTER

Valtra N ja T viies põlvkond – kõige silmatorkavamad uuendused

Massey Ferguson 8S – kõige lustakama disainiga Selle traktori kohta ütlevad asjatundjad, et tema disain on loodud traktoridisaini reeglite rikkumiseks. Olemata mainitud reeglite alal asjatundja, jääb see väide kinnitamata või ümber lükkamata, kuid muljet avaldab selle traktori disain kindlasti ja ilus on ta ka.

Lisaks tuuakse Massey Ferguson 8S puhul välja veel mitmeid kõige-kõigemaid näitajaid.

Kõige vaiksem kabiin (müratase ainult 68 dB), mis turul saadaval, ja 360° nähtavus. Kabiini ja esisilla vedrustus suurendavad sõidumugavust ning uuel MF vDisplay Digital armatuurlaual on kogu vajalik info korraga olemas. Uus käetugi on oma klassi parim kõigi traktori toimingute juhtimiseks.

Massey Ferguson 8S projektiga alustasid tootjad väidetavalt tühjalt lehelt. Lähtuti üle-

ilmsest uuringust “Voice of the Customer” – see koosnes põhjalikest, üks ühele intervjuudest klientide ja operaatoritega mitmes riigis üle maailma. Kliendid rõhutasid tagasisides vajadust mugavuse, kasutuslihtsuse, hea hinna ja kvaliteedi suhte, suurepärase töökindluse, intuitiivsete ja mugavate juhtimisseadmete järele, samuti maksimaalset võimsuse maapinnale edastamise tõhusust, 100% ühenduvust ning suutlikkust töötada kõige nõudlikumate tööseadmetega. Viimase tagavad kuni viis tagumist ja kolm eesmist sektsiooni, kaasa arvatud esihoovastik ning installitud Power Beyond, lisaks suure tõstevõimega haakeseade. Hüdraulikasüsteem võimaldab töötada ka kõige laiemate tööseadmetega kiiremini, suurendades samal ajal mitmekülgsust.

Uue kujundusega kabiinid, uus välimus, jõuülekande ja mootori uued omadused ning täiesti uus nutikas ekraan teevad Valtra uute masinate ja täppisviljelustehnoloogia kasutamise lihtsamaks. Üks viienda põlvkonna N- ja T-seeria traktorite kõige silmatorkavamatest uuendustest on A-piilarile paigutatud ekraan, mis asendab traditsioonilise rooli taga paikneva näidikuploki ja näitab kogu olulist infot värviekraanil. Ekraani ülaosas näidatakse alati põhiandmeid: sõidukiirus, mootori pöörlemissagedus ja töötunnid.

Sellest allpool saab operaator ekraanile ise valida traktori ja tööorgani juhtimiseks vajaliku info – pealegi täpselt soovitud vormis. Veel näidatakse ekraanil infot raadiojaama ja Bluetooth-ühendusega nutitelefoni kohta.

Sama ekraani saab HiTech- ja Active-varustusega traktoritel kasutada ka mootori, hüdrosüsteemi ning jõuülekande kõikide seadete tegemiseks. Ekraanil näidatakse kõiki seadeväärtusi ja tööetappe selgelt ning see võimaldab juhil

traktorit palju tõhusamalt kasutada. Versu- ja Direct-varustusega mudelid jagavad ülesannete esitamist A-piilari ekraani ning puutetundliku ekraani SmartTouch vahel sobivuse ja operaatori eelistuste järgi.

Viienda põlvkonna N- või T-seeria traktori kabiini sisenemisel on näha, et seda on põhjalikult uuendatud. Roolisammas on täiesti uus ja rooli asendi seadmine varasemast kergem.

Valtra paljukiidetud suunamuutmishooba on uuendatud ja nüüd on sõidusuuna vahetamine lihtsam ka erinevate juhtseadiste, näiteks SmartTouchi sõidukangi või TwinTraci kasutamisel.

Rool on senisest veidi suurem, kuid ikkagi Valtra traktoritele iseloomuliku mugava suurusega.

Kiirusastmetel B ja C on paigaltvõtmine nüüd ka raske koormaga lihtne tänu uuele funktsioonile Start Boost. Kiirusastmete ümberlülitamine toimub varasemast kiiremini ja see on eriti selgelt märgatav transpordikiirustel.

FOTO: VALTRA

John Deere 8RX – kõige rohkem kodu moodi FOTO: RRDONNELLEY

Kui John Deere lõi enam kui sajand tagasi maailma esimese isepuhastuva adra, rajas ta ühtlasi ka vundamendi maailma edukaima põllumajandustehnika tootjafirmale. Esimesest päevast peale on see ettevõte olnud teerajajaks efektiivse ja innovaatilise põllumajandustehnika tootjana.

Mainekaid auhindu on aastatega kogunenud nii efektiivsuse, täppisviljeluse kui ka mugavuslahenduste eest. Üheks viimase aja suurimaks edasiarenduseks traktorite maailmas on John Deere’i nelja roomikuga traktori mudel 8RX. See on traktor, mis peidab endas paremat manööverdusvõimet kui ratastraktor, suuremat veojõudu kui ratastraktor ja mis põllumehe seisukohalt kõige olulisem – 8RX roomiktraktor avaldab maapinnale väiksemat pinnasurvet kui ratastraktor.

Tänu suurele kontaktpinnale on masinal esmaklassiline sõidumugavus. Sellele aitab omakorda kaasa nelja punkti kabiinivedrustus, mis jätab põllul sõites lausa hõljumise tunde. Kuid kui rääkida roomiktraktori mugavustest, siis on siin rääkida palju.

John Deere tõi turule koos uute 7R ja 8R

traktoritega ka uue kabiini. Paljud uuendused on loodud just operaatori tervist ja ergonoomikat silmas pidades, et vähendada pingeid seljale ning hoida keskendumisvõimet. Arvestades seda, et põllumajandus on üks mahukamaid töid maailmas, tuleb operaatoril traktori kabiinis veeta pikki-pikki tunde ja nii kiirel hooajal nädalate kaupa.

See on aeg, mil traktori kabiinist saab operaatori jaoks tema kodu. Kuid see on kodu, mille diivanil on lisaks elektrilisele reguleerimisele, ventilatsioonile ja suurele pööramisnurgale olemas ka massaažifunktsioon. Uus Activeseat II juhiiste pakub operaatorile maksimaalse heaolu pikkadel tööpäevadel. Lisaks ainulaadsele juhiistmele pakub uus kabiin operaatorile ka esmaklassilist meelelahutussüsteemi. Uue APP raadioga on teil võimalik ühendada oma telefon ja seeläbi saata pikad tööpäevad mööda justkui kontserdisaalis, sest uus 6.1 helisüsteem toob teid oma lemmiklaulude kuulamisel justkui lava ette.

Esimene hiiglane, John Deere 8RX 410 traktor, saabub Eestisse juba aprilli viimasel nädalal ja alustab raskete mullatöödega Pärnumaal.

Lanz Bulldog – kõige põhjalikumalt restaureeritud

Kõige vanemad ja kõige uuemad

1925. aastal Saksamaal valminud 12-hobujõuline Lanz Bulldog seisis aastaid Põltsamaa kutsekooli esisel platsil, kuni masin otsustati Poolas taastada ja töökorda seada.

Laiade ratastega n-ö soovariandina valminud Lanz Bulldog on küllalt haruldane mudel kogu maailma mastaabis.

Traktor taastati paljude toetajate abiga Poolas. Eestist ei leitud töökoda, kus lappida purunenud osi või nende asemele uusi valmistada. Masin pandi 90 protsendi ulatuses kokku originaalosadest.

Kõige suurema keskmise vanusega traktorid on Hiiumaal (28 aastat) ja Saaremaal (27,4), järgnevad Põlvamaa (25,8), Võrumaa (25,7) ning Jõgevamaa (25,3).

Suhteliselt kõige uuemad traktorid töötavad Harjumaal (18,6 aastat), Ida-Virumaal (21) ja Lääne-Virumaal (21,2).

Traktorite keskmine vanus on umbes 23 aastat, MTZ-traktorite keskmine vanus ületab 30 aastat, aga näiteks Fendtil ja Claasil on see kogu Eesti kohta 6,9, New Hollandil 8,6, John Deere’il 9,4, Valtral 10,1 ja Massy Fergusoni puhul 13,9 aastat.

John Deere’i ratastraktorid juhtisid eelmise aasta müügitabeleid Perioodil 01.01.–31.12.2020 registreeriti Eestis enim John Deere’i ratastraktoreid. Neid oli kokku 75. Koguturg T- kategooria ratastraktorite seas oli 377 ühikut.

50+ hobujõudu traktorite seas oli John Deere auväärsel teisel kohal. Neid traktoreid registreeriti 65.

Soosituimaks mudeliks osutus 6215R, mis on Eesti põllumeeste poolt palju kiidetud töömasin. Kokku registreeriti 6R seeria traktoreid vahemikus 145–250 hj 21 ühikut. Sellele järgnes mudel John Deere 8400R, mida registreeriti 8 ühikut. Kokku registreeriti 8R seeria mudeleid alates 245–400 hj vahemikus 15 ühikut, mis näitab, et raskeid mullatöid tehes usaldatakse enim just 8R seeria traktoreid.

Eesti vanim ratastraktor Eesti vanim toimiv ratastraktor on teadaolevalt 1922. aastast pärit Fordson F ratastraktor. Peaaegu juubilar on muidu isegi päris tublis töökorras, aga käivitamise ajal jäävad linnud vait ja inimesed otsivad kõrvatroppe.

38 F L E E T

COMPLETE EESTI

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 29. APRILL 2021

FOTO: SHUTTERSTOCK

ti ühendada andmed põlluraamatu ja tööajaarvestusega.

Nad näevad kõigis pigem partnerit kui konkurenti,” lisab Kasuk.

Ajavõit ja igapäevane tööde selgus

Fleet Complete tuleb alati põllumehel vastu Ajalukku jäävad paberil koostatud tööplaanid või igahommikused koosolekud nende tutvustamiseks töötajatele. Nende töötajate tööaja arvestus või iga traktori, veoauto või kombaini töö füüsiline jälgimine, kütusekulu arvestamine. Kõike seda saab mugavalt teha läbi maailma juhtivat sõidukipargi haldamise lahendust pakkuva Fleet Complete’i teenuse.

Töötaja võib öelda, et “suur vend” jälgib neid liialt, kuid tööandjale on ettevõtte Fleet Complete lahendused asendamatuks abimeheks oma igapäevase töö juhtimises ja planeerimises. Aja ja raha kokkuhoid ühelt poolt, mugavus töö tegemisel teiselt on põhjused, miks aina enam ka põllumajanduses tegutsevaid ettevõtteid just seda lahendust eelistavad.

“Suhtumine oli see, mis meid Fleet Complete’i valima pani, kui uut teenusepakkujat valisime. Nende reageerimine meie soovidele ja probleemide lahendamisele on see, mis aitab meid oma tööd paremini teha. Pole olnud sellist probleemi, mis ei oleks kohe lahendust leidnud, mida ei oleks operatiivselt fookusesse võetud. Kui inimesed vaatavad tulevikku ja soovivad areneda, siis nende inimestega tasub ja on väga hea koostööd teha,” räägib mõne aasta Fleet Complete’i teenust kasutanud Männiku Agrofarmi juht Alari Kutsar.

Ahja Teenusel on teenusega ühendatud hetkel 13 masi-

nat, see number aga kasvab talveks 30-ni – siis liituvad masinapargiga lumekoristajad. Ettevõtte juht Hainer Kaine ütleb, et nemad on olnud teenuse kasutajad juba kümme aastat ja väga rahul, et pidevalt arendatakse teenust ning tehakse kõike lihtsamaks.

“Mina sain Fleet Complete’i inimestega kokku messil. Sellest ajast olen olnud kasutaja ja kindlasti rahul, sest aja ja ka raha kokkuhoid on suur, lisaks mugavus. Mul jääb aega tegeleda muude asjadega kui pidevalt masinapargi tööde jälgimine,” selgitab Kaine.

Fleet Complete nägi juba kümme aastat tagasi põllumajanduses potentsiaali ja nad olid abivalmid oma teenust vastavalt sellele kohandama, lisab kõigele eelmainitule kolmaski pikaajaline klient, Kaska-Luiga OÜ juht Marek Kasuk. Seda ajal, kui kõik teised GPS-jälgimisteenust pakkunud firmad soovisid vaid logistikavaldkonnas tegutseda ja suhtusid põllumeeste küsimustesse külmalt.

“Fleet Complete on kõige innovaatilisem ja vastutulelikum

teenus, mis turul saadaval. Kui meil oli vaja 2012. aastal, kui teenust kasutama hakkasime, joonida nende süsteemi oma põllud, lisada sinna ka katastri kaardikihid, siis leiti alati lahendus,” selgitab valikut Kasuk.

Tööjuhised ja tööplaneerimine läbi äpi Männiku Agrofarmis on Fleet Complete’i süsteemi ühendatud 27 masinat ja peamiselt kasutatakse masinate positsioneeringut ning liikumise jälgimist. Kutsar ütleb, et lisaks jälgimisele on neile oluline, et Fleet Complete’i süsteemis on lihtne ühendus ka ühe põllumajanduses enim kasutatud programmi ehk tööajaarvestuseks kasutatava Terakesega.

“Igal töötajal on telefonis äpp, kust on alati näha masinate asukohta ja liikumist. Äpis on ka täpsed kaardid, mille järgi mugav orienteeruda. Nii jälgime reaalajas, millisel põllul milline masin parasjagu tööd teeb.

Pange tähele, et meil on kokku hallata 7000 hektarit põlde, mis on maht, mida enamik inimesi ei suuda vist ette kujutadagi. Nii saame probleemide korral väga operatiivselt leida üles kindla masina, kui on vaja seda remontida või kui on vaja masin suunata kas õigele põllule või anda sellele kätte uus töölõik. Samuti, kui on vaja leida üles mehed, et neile lõunasöök viia. Samuti saame süsteemis jälgida iga töötaja ja masina tööaega,” sel-

gitab Kutsar. Mees lisab, et süsteem on abiks ka töötajatele, kes näevad pidevalt, kus parasjagu töötavad ja kuhu järgmisena lähevad.

“Hommikul tulevad mehed tööle ja nende päevatöö on äpi kaudu kätte antud. Sealt on näha, millisele põllule on vaja minna ja mis tööd teha, töötajad leiavad kiiresti, aega ja kütust säästvalt oma töölõigu üles ning saavad pihta hakata. Väga lihtne näide, kuid vanasti pidid väetist laotav traktor ja väetist juurde toov auto teineteist põldude vahel otsima. Nüüd leiavad nad teineteist hetkega üles,” lisab Männiku Agrofarmi juht.

Lisaks tööajale ja masina liikumisele saab Fleet Complete’i süsteemis jälgida ka seda, milline on masina koormus ja kütusekulu. Kui Männiku Agrofarmi masinatel on endal see sensor peal, siis Ahja Teenused jälgivad ühtses süsteemis, mis toimub masinate kütusepaagis.

“Alustasimegi ju kunagi kütuse jälgimisega, toona kui kütuse kadumine oli suureks probleemiks. Nüüdseks on see valdkond fookusest väljas ja muud võimalused peale tulnud. Näiteks meil on Fleet Complete’i süsteemis koormalugemise lahendus, kus oleme joonistanud maha endale vajalikud piirid ja iga kord kui kindel masin sealt sisse-välja sõidab, läheb koorem kirja. Mugav, kiire ja vigadeta lahen-

dus. Meie jaoks asendamatu teenus!” ütleb Kaine.

Fleet Complete ei hoia oma andmeid kinni, mis tähendab, et teenusega saab liita palju erinevaid kõrvallahendusi. See on üks põhiline lisandväärtus, mida näeb teenuses Kasuk.

“Me jälgime oma sõidukeid reaalajas, nüüd on plaanis hakata mahtude kasvust tulenevalt ka kütusekulu seirama.

Hetkel juurutame oma töösse ka Terakese tööajaarvestusprogrammi ja see sulandub kenasti olemasolevasse süsteemi.

Nii saame koondada kõik ühte kohta ja näha Fleet Complete’i kaudu nii masinate mototunde kui ka telemeetriat, samu-

Kolme põllumajandusettevõtte juhid ütlevad kui ühest suust, et suurim kasutegur, mida Fleet Complete pakub, on mugavus – farmis toimuvat on võimalik tervikuna paremini hoomata, seda tööd paremini planeerida ja juhtida. Sealt edasi mainitakse suurt ajalist kokkuhoidu ja need kaks kokku annavad lõppkokkuvõttes ka rahalise kokkuhoiu.

“Kokkuhoid tuleb kütuse ja aja arvelt. Ei pea enam minema kontrollima füüsiliselt, mis põllul toimub, vaid saan seda näha netist – kui osa põldu on jäänud mingil põhjusel tegemata, saan operatiivselt anda kohe juhised asi ära klaarida,” leiab Kutsar.

Ahja Teenuste juht lisab, et tema jaoks on oluline, et asjad oleksid lihtsad ja mugavad, automatiseeritud. “Võtame põllul töötava mehe, kellel on nüüd palju rohkem aega keskenduda oma konkreetsele tööle – muldamisele, väetamisele, kündmisele, koristamisele – ja selle efektiivsusele. Äpp annab võimaluse oma õige tööpõld muretult üles leida ja lasta siis jooniste järgi masinal ise seda joont hoida.

Kokkuhoid ajas on kokkuhoid rahas,” ütleb Kaine.

Tööajaarvestuse kasutuselevõtt tekitas Kaska-Luiga OÜ-le Kasuki sõnul kohe umbes 20% suuruse võidu, mis on märkimisväärne ajaline kokkuhoid.

Kasuk lisab, et teine kokkuhoid tuli kohe näiteks mototundide arvestuses, sest Fleet Complete’i süsteemis on kohe näha, kui masina mootor töötab, kuid tööd sellega samal ajal ei tehta.

“Mulle on oluline, mis on meie masinate mototunni hind. Kui masin töötab, aga selle operaator sööb lõunat, siis on see meile kulu. Masin kulub töötades, kuid tööd sellega ei tehta. Ma näen seda ja saan kohe lasta mootori seisata. See on lõppkokkuvõttes suur kokkuhoid,” räägib Kaska-Luiga OÜ juht. Veel ühe nüansina toob Kasuk välja Fleet Complete’i süsteemi kasuteguri, kui ettevõttes on võõrtööjõudu: keele- või kultuuribarjääri ei teki, kuna kõik saavad oma igahommikused tööülesanded kätte äpi kaudu.

PIIA NARUSBERG +372 5620 0000 piia.narusberg@fleetcomplete.com

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 29. APRILL 2021

R E K L A A M 39

40 R E K L A A M

PÕLLU- JA METSATEHNIKA 29. APRILL 2021