Pärnu Maaleht (oktoober 2022)

töötav katlamaja võib vähendada toasooja hinda

ajutine

õlikatlamaja, mille eesmärk on

soodsamalt toasooja.

Teise Vändrat varustavasse katlamaj ja paigaldatakse pelletiküttelahendus, mis valmib hiljemalt detsembris.

Mõlemad küttelahendused mõjuta vad soodsalt kõiki Vändra kaugkütte ga liitunud elanikke, kuna hinnapiir kond on Vändras ühine, kinnitab Ad veni tootmise ja jaotuse valdkonna juht Raivo Melsas.

„Kuna Vändras on hakkepuidukat lamaja rajamine varasemalt takerdu nud maaküsimuse taha, siis praegu se energiakriisi valguses oli ainus la hendus asendada Vändra suuremas piirkonnas maagaasiküte põlevkiviõli omaga,“ selgitab Melsas ajutise lahen duse vajadust.

Tema sõnul on tegemist kriisimeet mega ja ettevõtte strateegiline vaade põhineb jätkuvalt taastuvenergia ka sutamisel. Edaspidi on Adveni eesmärk viia ka kogu Vändra kaugküte biokü tustele.

„Plaan Vändras hakkepuidukatla maja ehitamiseks on olnud juba aas

taid. Loodame, et seni takistuseks ol nud kinnistu leidmine saab lähitulevi kus lahenduse,“ märgib Raivo Melsas. „Kui saame tulevikus ka Vändra hak kepuidule viidud, oleks sellega Adveni kõigis kuueteistkümnes võrgupiirkon nas üle Eesti 100-protsendiliselt põhi kütusena kasutusel taastuvenergia.“

Vändras Turu tänaval asuvale krun dile on tarnitud põlevkiviõlimahuti ja -põleti, lõpusirgel on seadmete paigal dus ja võrguga ühendamine.

Vedelkütust hakatakse uude kontei nerisse tarnima mõned korrad kuus. Teenuse lõpphind oktoobris kujuneb veel mõlema kütteallika koosmõjul ja kütusevahetuse täielikumat mõju ka jastavad elanikele novembrikuu arved.

„Kui tegelikud kulud vähenevad, siis vähendame ka teenuse hinda,“ lu bab Melsas. „Praegust kütuste hindade taset arvestades võib prognoosida, et muudatuse tulemusel on toasooja hind ligikaudu veerandi võrra väiksem, kui see oleks gaasiküttele jäädes.“

Vändras Vana tänaval asuvasse väiksemat piirkonda varustavasse kat lamajja rajab Adven gaasikatla asemel pelletikütust kasutava katla ja mahu ti. Seadmed on tarnimisel ning paigal datakse ja ühendatakse võrguga hilje malt detsembris.

PÄRNU MAALEHT

Nordecon käivitas Seileri kvartali arendamise

AS Nordecon alustas Pärnus aadressil Rääma 7 asuva arendusprojektiga Seileri kvartal, mille raames rajatak se Pärnu südames vahetult jõe kaldale kümne kaasaegse korterelamuga terviklik elurajoon.

Seileri kvartali on projekteerinud arhitektuuribüroo 3+1 arhitektid. Rohkete lääne-ja lõunapoolsete ter rasside ja rõdudega kortermajades se on kokku kavandatud 133 korte rit. Korterid on ühe- kuni viietoali sed, suurusega vahemikus 23–110 m2. Mõne maja esimesele korruse le on kavandatud äripinnad. Parki mine on lahendatud maapinna tasa pinnas hoonealuse parklana. Korter majade vahele on kavandatud funkt sionaalne haljastus, kus asuvad puh kealad ja mänguväljak.

Rääma 7 asub Pärnu linna kesk mes Pärnu jõe kaldal, Tallinna maan tee ja Kesklinna silla vahetus lähedu ses. Seileri kvartali jõepoolsel küljel kulgeb Jaansoni terviserada.

Kvartalile parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks korraldas Nor decon 2020. aastal avaliku arhitek tuurivõistluse. Žürii valitud võidu töö LEGO autoriteks on arhitektid Gert Guriev, Mihkel Meriste, Lisette Eriste ja Markus Kaasik arhitektuuri büroost 3+1 arhitektid.

Arhitektide sõnul oli nende töö põhieesmärk luua terviklik elukesk kond, milles on piisavalt rohelust ja mänguväljakud, parkimine võima likult varjatud ja tekiks orgaaniline seotus jõeäärse promenaadiga. Hoo nete arhitektuurse lahenduse keskne idee oli ära kasutada suurepärast asu kohta Pärnu jõe kaldal ja maksimee rida korterite jõevaadet, seega lõunalääne ilmakaarde jääva jõe poole on suunatud enamik terrasse ja rõdusid.

Samuti ei ole juhuslik fassaadivii mistluse valik – arhitektide soov oli rõhutada kohalikku pärandit ja see läbi jätkub arhitektuuris silmapais tev industriaalne käekiri, millele on leitud uus käsitlus ajatu telliskivifas saadi kasutusega, mida võimendavad efektsed astmelised terrassid.

Seileri kvartali elurajoon kerkib kunagisele Pärnu masinatehase ter ritooriumile. Ajaloolise masinateha se loomise juures olid 20. sajandi al guses kaks meest – Reinhold Stryck ja Martin Seiler, kellest viimase auks on uus elurajoon ka oma nime saa nud.

Nordecon AS kavandab Seileri kvartali esimese etapi ehituse algust 2022. aasta talvele.

Praegu juba müügis olevatest kor teritest odavaima, ligi 50 ruutmeetri suuruse pinnaga elamise saab 160 000 euro eest, kalleim, 66,5 ruutmeetri suuruse elamispinnaga, aga üle 80-ruutmeetrise terrassiga korter maksab 325 000 eurot.

PÄRNU MAALEHT

FOTO: NORDECON

Nõnda hakkavad välja nägema Rääma 7 ehitatavad kortermajad Seileri kvartalis.

Pärnumaal alustas rahatarkuse mentorklubis õppimist 39 õpetajat

Septembris alustasid rohkem kui 260 õpetaja osalusel kooskäimist Ettevõtliku Kooli ja rahandusministeeriumi koostöös ellu kutsutud õpetajate rahatarkuse mentorklubid. Pärnumaal on õppimas 39 õpetajat 22 lasteaiast ja koolist.

Kolmandat aastat korraldatava ettevõtmise raames õpivad õpetajad rahatarkust, et tunda end rahaasjades kindlamalt ja saadud teadmisi ka õpilastele edasi anda. Sel aastal osalevad klubi tegevuses ka lasteaiaõpetajad.

Suure huvi tõttu avati kahes Eesti maakonnas – Pärnumaal ja Tartumaal – kaks gruppi, millest ühes õpivad lasteaia- ja teises kooliõpetajad.

Septembris alanud pooleaastase programmi jooksul kohtutakse kuus korda. Pärnumaa rahatarkuse mentorklubi kohtumised toimuvad Pärnumaa Arenduskeskuses.

2018. aastal läbi viidud PISA finantskirjaoskuse uuringu andmetel on Eesti noorte finantsalased teadmised heal tasemel.

„Teadmistest üksi on aga vähe, kui see käitumisse ei jõua. Tähtis on kujundada hoiakuid ja aidata tekkida

õigetel harjumustel ning siin on väga tähtis kodu ja kooli koostöö,“ märgib rahandusministeeriumi rahaBret Klemm. „Mida varem rahatarkust õpetama hakatakse, seda parem. Ideaalis juba lasteaias.“

Ettevõtliku Kooli programmijuhi Piret Torm-Mirontšiki sõnul ongi sel aastal mentorklubi avatud ka lasteaiaõpetajatele – 260 õpetajast töötab 50 lasteaedades, samuti on osalejate hulgas 10 noorsootöötajat.

„On siiralt hea meel, et sel õppeaastal on rekordarv huvilisi ning osaleda saavad ka lasteaiad, sest just sealt algab ettevõtlikkuse ja rahatarkuse areng,“ räägib programmijuht. „Rahatarkus ja ettevõtlikkus on üksteisele oluliseks täienduseks ning nende ühine arendamine annab oluliselt paremaid tulemusi õppija jaoks. Julgemalt võetakse ette erinevaid mahu-

kaid projekte ja tegevusi erinevatest töömaailma valdkondadest ning tulemused on ka hoopis teised.“

Sel aastal alustab üle Eesti 13 gruppi, sh üks veebigrupp.

Rahatarkuse mentorklubi

n Rahatarkuse mentorklubis saavad õpetajad süvendatud teadmisi kulude-tulude ülesmärkimise ja analüüsi, eelarve koostamise, targa majandamise ja laenamise, investeerimise põhitõdede, varaklasside ja riskide ning ettevõtluse ja sissetulekute kasvatamise kohta.

n Sellest aastast räägib lisaks arengupsühholoog, kuidas ennast ja teisi õigema käitumise suunas nügida.

n Klubide mentoriteks on finantssektori eksperdid ja erainvestorid.

n Õpetajatel on võimalus omavahel arutada rahatarkuse õpetamise meetodeid ja võtteid.

n Raha kui väga praktiline igapäevane element võimaldab pärismaailmaga siduda teoreetilisi teadmisi matemaatikast ajaloo ja geograafiani välja.

n Mentorklubide tulemusena loovad õpetajad oma ainetest ja õpetatavatest vanuseastmetest lähtuvalt rahatarkusega seotud ülesandeid, mis jäävad kasutamiseks kõigile huvitatuile üles e-koolikotti.

Kolmanda hooaja üritused

n Investeerimise ABC – 23.11.2022 kell 13–16.

me klubid seal,

„Alguses mõtlesime, et avame klubid seal, kus saame täis vajaliku arvu osalejaid. Ent huvilisi oli ka kohtades, kus arvu täis ei tulnud, mistõttu avasime lisaks veebigrupi, kus saavad osaleda need, kelle maakonnas seekord mentorklubi ei avatud,“ selgitab Bret Klemm.

PÄRNUMAA ARENDUSKESKUS

n Investeerimine ja ettevõtlus ning ettevõtlikkus ja sissetulekute kasvamine – 19.01.2023 kell 13–16.

n Kohtumine arengupsühholoogiga.

Miks on rahatarkus vajalik ja kuidas seda õpetada – 15.02.2023 kell 13–16.

n Praktikute kogemus – 16.03.2023 kell 13–16.

n Lõpupäev – 13.04.2023.

Allikad: evkool.ee, rahandusministeerium

MIS ON MIS

Piret Torm-Mirontšik toimetab Ettevõtliku Kooli üle-eestilise koordinaatorina alates eelmise aasta detsembrikuust.

Pärnu haridustöötajad said tunnustuse osaliseks

5410 osalejaga vabariikliku vooru maksimumpunktidega ja vabariikliku mõttespordiolüm piaadi sudokude võistluse alg koolide arvestuses.

Aasta põhikooli aineõpetaja

tas põhikooliõpilaste iseseisvat matemaatikaõpet toetava digi õppevara loomiseks.

Aasta lasteaiaõpetaja

Tiitli pälvis Paikuse lasteaia muusikaõpetaja Kadi Sepp, kes on välja andnud mitu las te lauluraamatut, mida ta ka sutab oma igapäevatöös laste loovuse arendamiseks, õpe tamiseks ja harimiseks. Sepa muusikatunnid on huvitavad, mitmekülgsed ja alati ka män gulised. Ta püüab alati mõel da välja midagi uut, laseb las tel arvata, kuulab ära nende soovid ja arvestab iga lapsega.

Aasta klassiõpetaja

Aasta klassiõpetajaks vali ti Pärnu Kuninga tänava põ hikooli 4. klassi klassiõpeta ja Anu Päit, kes on õpilastele eeskujuks. Ühiselt osaletakse kõigil kooli üritustel, klassis on isegi oma kandleansam bel. Klassi loovtööna valmis iga õpilase oma „Kalevipoja“ raamat. Päidi juhendatud õpilane võitis tänavu Tartu Ülikooli teaduskooli mate maatikavõistluse Känguru

Auhinnatud sai Pärnu Vanalinna põhikooli mate maatikaõpetaja Klaarika Prii. Näitamaks matemaatika olu lisust igapäevaelus, on ta loo nud suure kogumiku eluli si matemaatikaülesandeid.

Matemaatikatundide ajal võib õpilasi sageli näha koolimajas või linnas matemaatilistele kü simustele lahendusi otsimas.

Prii oli Rakett 69 koolitoo jaks ja läbiviijaks, kuulub liiku ma kutsuva kooli juhtmeeskon da ja on Pärnu Vanalinna koolis piirkondliku Nutispordi finaali korraldaja. Eelmisel aastal päl vis õpetaja ministeeriumi hari dusstipendiumi, mida ta kasu

Aasta gümnaasiumiõpetaja Tiitli pälvis Pärnu ühisgümnaa siumi vene keele õpetaja Irina Oad, kes on pädev õpetama nii vene keelt ja kirjandust kui ka muusikat. Tema tunnid on kindlalt eesmärgistatud, me toodiliselt väga läbimõeldud ja mitmekülgsed. Igas tunnis loe takse (õpitakse tekstist sõna raamatute abil infot leidma), kirjutatakse (omandatakse sõ navara, keelestruktuure), rää gitakse (dialoogid, rühmatööd, ettekanded, rollimängud) ja kasutatakse digivahendeid, ti hedalt on seotud keeleõpe ja vene kultuurilugu. Ukrainast tulnud õpilased leidsid temas mõistva toetaja, ta kaasas nad kohe oma klassi üritustesse ja ainetundidesse.

FOTO: HAIDE RANNAKIVI / PÄRNU LINNAVALITSUS

Elutööpreemia pälvis Pärnu Mai kooli direktor Silja Kikerpill.

AIN ALVELA

7. oktoobril toimunud tänuõhtul „Sulle, õpetaja!“ tunnustati Pärnu haridustöötajaid ja tehti teatavaks linna hariduspreemiate laureaadid.

Aasta klassijuhataja

Tiitli pälvis Pärnu Raeküla koo li õpetaja Stella Vilumets, kes on klassijuhatajaks eritoe klas si õpilastele. Ta kasutab tunnis palju enda koostatud didakti lisi õppematerjale ja erinevaid aktiivõppemeetodeid, kus kõik õpilased on kaasatud. Kui üks meetod sel päeval tema õpilase le ei toimi, võtab ta kasutusele teise meetodi või harjutuse, et huvi säiliks.

Aasta huvialaõpetaja

Aasta huvialaõpetajaks valiti Pärnu kunstide kooli akordio niõpetaja Andrus Ostrov, kes on Pärnu üks parimaid akordioni õpetajaid. Tal on omanimeline akordionistuudio, mis on Pärnu kunstide kooli üks edukamaid stuudioid. Tema juhendada on üle 20 õpilase, kes alustavad tema juures akordioniõpet ega lõpeta pillimängu enne, kui suunduvad edasi ülikoolidesse. Oma sisemise väljapeetuse ja äärmiselt suure empaatiavõime ga suudab Ostrov näha igas lap ses tema eripära ning oskab va lida vastavalt lapse tasemele ja karakterile sobiva repertuaari.

Aasta kutseõpetaja

Aasta kutseõpetaja tiitliga pär jati Pärnumaa kutseharidus keskuse majandusõpetaja Riina Tomast. Tema õppuriteks on val davalt keskkooli lõpetanud, töö tavad noored või ümberõppijad, kelle jaoks on oluline paindlik õppeaeg (näiteks sessioonõpe) ja õppemeetodid (näiteks pro jektõpe). Kuna õppetöö on suu natud praktiliste oskuste oman damisele, on õpetaja eesmärk toetada õppijaid nende vajadus te, huvide ja eesmärkide saavu tamisel.

Aasta noorsootöötaja

Selle tunnustuse pälvis Laura Kiviselg Pärnumaa noorsootöö keskusest. Kiviselg on panusta nud riigi ja Pärnu noorsootöösse igal rindel, olles mobiilne noor sootöötaja ning noorte ja noor sootöö eest seisev volikogu lii ge, kes arendab rahvusvahelist noorsootööd. Ta on mitmetele noortele ja teistele noorsootöö tajale pakkunud esimesi rah vusvahelisi projektikogemusi. Pärnu MoNo mobiilse noorsoo töötajana ehitas Kiviselg üles väga tugevad sotsiaalmeediaka nalid, tänu millele suurenes seal suhtlus noortega ja info liikumi ne. Ta on hinnatud kolleeg, kes oskab kuulata, nõustada ja jul gustada.

Aasta hariduse sõber Aasta hariduse sõbraks vali ti Villa Wesseti peakokk Mart Kukk. Villa Wesset on olnud pikaajaliseks praktikabaasiks väga paljude Pärnumaa kutse hariduskeskuse (PKHK) erine vate erialade praktikantidele ja näidanud üles suurt huvi koos tööks kooliga. Ettevõtte esinda jana on peakokk Mart Kukk käi nud esitlemas praktikavõimalusi oma ettevõttes. Peakokk toetab õppekvaliteedi arengut, ta on teinud ettepanekuid õppeka va muutmiseks, on koolis läbi viinud restoraniköögi praktili si tunde. Peakokk on osalenud koolis koka eriala kutseeksami te ja -võistluste hindamiskomis jonis. Tema adekvaatne tagasisi de on andnud õppijatele juurde enesekindlust teostada end õpi taval erialal.

Aasta õppeasutuse juht Selle aunimetuse pälvis Pärnu Koidula gümnaasiumi direktor

Indrek Kaldo, kes on juhtinud edukalt kollektiivi läbi muutus te, kus kooli põhikooliosa koos õpetajatega liitus linna teiste põhikoolidega ja kujunemine riigigümnaasiumiks tõi kaasa otsuseid gümnaasiumiõpetaja te osas.

Koidula gümnaasiumil on kõigi Eesti suuremate üli koolidega – Tartu Ülikooli, Tartu Ülikooli Pärnu kolled ži, Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga – toimivad koostöölepingud. Koidula koo li õpilastele korraldatakse eri kursuseid ja praktikume, kasu tades selleks ülikoolide labo reid ja tehnikat. Sel õppeaastal käivitusid programmeerimise, elektroonika ja tehnilise joones tamise valikkursused koostöös TalTechiga.

Aasta haridustegu

Selleks tunnistati kaasava ha riduse parimate praktikate ja gamine kohalikul ja rahvusva helisel tasandil Pärnu Kuninga tänava põhikoolis. Kool on õp pijakeskset ja kaasavavat hari dust väärtustatud aastaid, jaga des kaasava hariduse parimaid praktikaid.

UNESCO Lõuna-Aafrika

Vabariigi büroo tellimusel val mis film kaasava hariduse meis terlikkusega silma paistnud koolidest Euraasias, selle järel avaldati Kuninga koolist artik kel „Kas see võibki olla maailma kõige kaasavam kool?“.

Elutööpreemia

Elutööpreemia pälvisid Pärnu Kuninga tänava põhikooli di rektor Urve Krause ja Pärnu Mai kooli direktor Silja Kikerpill.

35 aastat Pärnu Kuninga tä nava põhikooli juhtinud Urve

Krause on kunagisest väi kesest abikoolist üles ehita nud eduka üldhariduskoo li, mis on kõige kaunim ja omanäolisem kogu Eestis. Krause valib inimesi väga hoolikalt ning on koolijuhi na väga nõudlik iseenese ja teiste suhtes. Kool on kuju nenud omamoodi koolitusja kompetentsikeskuseks, igal aastal külastavad seda paljud õpetajad ja koolijuhid nii Eestist kui ka välismaalt. Täiesti omanäoline nähtus Eesti haridusmaastikul on Krause eestvedamisel koos töös Eesti ülikoolidega tä navu juba 15. korda toimuv kooli hariduskonverents.

Silja Kikerpill on olnud Pärnu hansagümnaasiu mi ja Pärnu Mai kooli looja. Hansagümnaasiumist loo di uut tüüpi gümnaasiumi klassidega õppeasutus. Kool läks üle perioodõppele, välja töötati laiendatud hindamisskaalaga hindamissüsteem. Mai põhikooli direktorina jätkas ta huvitavate võima luste loomist. Koolis on ala tes 5. klassist ülelinnalise vastuvõtuga reaalklass, kus suurem fookus on reaalaine tel ja robootikal. Sel aastal avati Kikerpilli eestvedami sel Maikellukese õppekeskus Metsa tänaval, kus õpib ligi 75 hariduslike erivajaduste ga õpilast.

Pärnu aasta õpetaja kon kursile esitati tänavu 47 taot lust, mille hulgast valis ko misjon välja 30 nominenti. Nominentide seast valiti igas kategoorias üks laureaat, elu tööpreemiaid on kaks.

Tule

mind koju!

FOTO: HAIDE RANNAKIVI / PÄRNU LINNAVALITSUS

Aasta õppeasutuse juhi tiitli sai Pärnu Koidula gümnaasiumi direktor Indrek Kaldo.

PÄRNU MAALEHT

Teksapüksid meestele, naistele, lastele Sooja voodriga teksapüksid Tagid ja meeste joped Teksasärgid, päevasärgid, T-särgid

Dressipluusid Nahast püksirihmad ja vööd

Linnu Talu müüb Tagulas Valgamaal noori munemist alustanud pruune

Browni tõugu kanu

Peagi saabuv libedus ja lörtsisegu hakkavad testima talverehvide kvaliteeti

me puhul rooliotste ja šarniiride kulumine. Et talvel turvalisem oleks, tasub see kontroll läbi teha. Suvel ei pruugi nende ku lumine tunda andagi, aga talvel libedaga kaotab auto ju kerge mini juhitavuse.“

Tomson rõhutab, et praegu on viimane aeg üle vaadata ka rehvid – esiteks selle pilguga, et igal masinal oleksid all õi ged rehvid, teiseks selles osas, et rehvid oleksid igapidi korras.

Pärnu 5+ autoremondi juht Tarmo Tomson märgib, et libe dus ei anna kunagi andeks.

„Suvel võid sõita millistega tahes. Aga tasub meeles pidada, et alati ei ole kõige odavamad rehvid kõige paremad,“ selgitab Tomson.

Tarmo Tomson soovitab au toomanikel vastu talve oma ma

sinaga autohooldusest igal juhul läbi käia, et üle vaadata veermik ja rehvide olukord.

Talvel on rehvid kõige olulisemad „Veermiku puhul kontrollitak se pidurite tööd ja rooliseadet,“ kirjeldab Tomson. „Kõige sage dasemad teemad on roolisead

„Maainimesed sõidavad roh kem naastrehvidega, aga linna rahvas pigem lamellrehvidega. Oma kogemuse pealt võin öel da, et Pärnu ja Pärnu maakon na inimesed sõidavad distantsi poolest autoga üldse suhteliselt vähe – aastas tuleb ehk 10 000 kuni 15 000 kilomeetrit,“ räägib Tomson. „Ja üks tähelepanek on

FOTOD:

Vastu talve tuleks eeskätt üle vaadata oma sõiduauto rehvid, ennekõike kehtib see nende garaažis seisnud talverehvide kohta, mis nüüd autole alla pannakse.

Tarmo Tomson juhib tähelepanu lamellrehvide erinevale kvaliteedile.

SILJA JOON

ka selline, et kohalikud inimesed ei kasutagi üldse enam eraldi suve- ja talverehve, vaid sõida vad kogu aeg lamellrehvidega. Lamell aga muutub ajapikku jäi gaks ja siis ei tee see oma tööd – eriti talviste heitlike ilmadega – enam korralikult.“

Tomson soovitab lamellrehvi ostes valida pigem üle keskmi se hinnataseme seast, sest tema hinnangul ei pruugi väga odava hinnaklassi rehvid ühte talve gi vastu pidada. Pealegi võivad sellise rehvi omadused tempe ratuuri muutudes väga äärmus likes piirides kõikuda. Talveks

tuleb ikkagi vaadata korralikud kvaliteetsed rehvid, kinnitab ta.

Tuled, aku ja selge väljavaade

Lisaks rehvidele tuleks eriti maapiirkonnas elavatel auto omanikel lasta üle kontrollida sõiduauto aku – kui auto ei lähe käima, siis on abi maal kauge mal kui linnas.

„Ja muidugi autotuled – jär jest rohkem on pimedat aega ja sellepärast tuleb tähelepanu pöörata tulede ja ka kojamees te töökorrale. Nii üks kui teine on olulised, et vihmasajus oleks

nähtavus tagatud,“ ütleb Tarmo Tomson.

Kus on talvel kõige mõistli kum hoida oma masinat – soo jas garaažis või väljas lageda taeva all?

Tomson on seda meelt, et au tot on kõige mõistlikum hoida varju all, aga mitte köetud ga raažis, sest kõige rohkem mõ jutabki masinat temperatuuri muutus.

„Kui tuled külma autoga ja paned selle sooja garaaži, siis hakkab tegelikult kohe pih ta rooste tekkimise protsess,“ möönab Tomson. „Autot tuleks

hoida välistemperatuuril, aga ideaalis siiski mingi varju all.“

Kui autoga ei plaanita talvi sel ajal üldse sõita, siis võib seda loomulikult garaažis hoida, soo vitatav on see enne sinna paigal damist puhtaks pesta ja kindlas ti ära kuivatada.

Õlitooted kallinevad hoogsalt Kõik tänapäeval muudkui kalli neb, kas ka autohooldus ja -tee nindus ning varuosad?

Tarmo Tomson tunnistab, et mõned eurod on filtrid kalli maks läinud, ent masinaõli hind on viimasel ajal tõusnud ligi 30 protsenti.

„Soovitan hooldust teha pi gem mõnevõrra kallima brändi varuosadega, sest need tootjad toodavad originaalosi autoteha sesse ja samal ajal ka osi järeltu rule – niimoodi on kvaliteet ta gatud,“ selgitab ta.

Asi, mida iga autoomanik saab ise ära teha, on jälgida, et autosalong oleks seest kuiv, see aitab ka roostet autost eemal hoida. Näiteks tasub pidevalt üle vaadata jalamattide alused, sest sinna koguneb alati vesi, kui vihmase või lumise ilmaga on autos olnud reisijaid. Lisaks tekitab jalamattide all olev vesi autosse auru, mis talve klaasi dele koguneb ja seal ära jäätub.

„Tuleks panna jalamatile aja leht alla ja pinnad ära kuivata da,“ pakub Tomson välja nutika võimaluse. „Muidu juhtub see, et autot käivitades jäätub aken seestpoolt ära. Talvel on häiriv, kui aken kogu aeg jääs on.“

TASUB TEADA

Rehvi pidavuse määrab protektori kummisegu

Talverehvi kvaliteedis mängib võtmerolli kummisegu, millest rehvi teepinda puutuv osa on toodetud. Üldiselt on nii, et mida pehmem kummisegu, seda parem pidavus.

Rehvi tootja ülesanne on saavutada n-ö kuldne kesktee – rehv peab nii kuival teel, vihmas kui ka lumes, meie oludes ka soolalumeseguga kaetud teel hästi pidama ja seejuures võimalikult vähe kuluma. See pole üldse oluline, kas tegemist on uue või taastatud rehviga – oda va hinnaklassi n-ö hiinakas võib olla palju kehvema kvaliteediga kui korralikult premium-klassi karkassi peale uuendatud rehv.

Neid viimaseid toodab Eesti ettevõte OÜ Wolf Tyres, kel olemas kogu tootmisahel alates kummisegude tootmisest, lõpetades pro tekteerimise tehasega. Ettevõte soovib tõestada, et ka taastatud rehv võib olla kvaliteedilt võrdväärne keskklassi uue rehviga ja autoomanikud ei peaks pelgama, et protekteeritud rehvid vähen daksid nende turvalisust või peaksid uutest vähem vastu.

OÜ Wolf Tyres tegevjuht Andres Meesak märgib, et Eesti oludes se hästi sobiva rehvi tootmine on paras väljakutse, sest sügisesed ja kevadtalvised ilmaolud muutuvad väga kiiresti. Näiteks lumelobjakas, meil väga sage nähtus, hakkab jäigas rehvis külmuma ning rehvil kaob pidamine. Ideaaloludes ehk siis õige kummiseguga rehv viskab lobjaka protektorist välja ja see ei külmu sinna sisse.

„Kõige suurem erinevus uutega võrreldes on meie rehvide kummisegu. Lähtume sellest, et siinsetes talveoludes tuleb talve rehvil kasutada kummisegu, mis külma käes jäigaks ei muutuks, sest muidu hakkab see rehv kohe libisema,“ kirjeldab Meesak. „Meie arenduse eesmärk on saada kummisegud, mis püsivad ühtlaselt pehmed väga suures temperatuurivahemikus, aga samas oleksid ka hea kulumiskindlusega.“

Kõike seda arvesse võttes ongi meie tingimustesse sobiv talve rehv väga regionaalne toode, sest rehvi pidavus ja kestvus sõltub protektori kummisegust. Kummisegule on aga kõige keerulisem kiiresti muutuv temperatuur. Lõunapoolsetes piirkondades neid muresid pole ja võib aasta läbi sõita ühtede rehvidega.

Odavate rehvide eest hoiatab ka Andres Meesak.

„Kui temperatuur langeb –15 kraadi juurde, muutuvad odava mad rehvid jäigaks justkui plastmass,“ ütleb ta. „Ja selline rehv on juba väga libe. Meie eesmärk kummisegude koostist valides on seda vältida.“

AIN ALVELA

Talvele vastu minnes tasub autoga kindlasti hooldustöökojast läbi käia.

Kaugküttehinna tõusu peamine põhjus peitub kütuse hinnas

Kaugkütteteenus on endastmõistetav eluks vajalik „taustajõud“, sestap on algava kütteperioodi eel mõistlik vaadata lähemalt, kuidas kujuneb kaugkütte hind ja millest see sõltub.

SIIM UMBLEJA, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu juhatuse liige

Praegu energiaturul toimuv on aga mõistetavalt kasvatanud huvi ka toasooja teema vas tu ja senisest tähelepaneliku malt vaadatakse kaugküttear veid. Võrreldakse neid naabrite omaga ja teistegi piirkondade ga ning küsitakse, kuidas saaks hinda soodsamaks.

Kaugkütte hind on riikliku järelevalve all Kui hoogustunud energiakriisi valguses on populaarseks saa nud ideed kehtestada elektri hindadele lagi ja korraldada

ümber hinnakujundus elekt ribörsil, siis kaugküttes on re guleeritud hind eksisteerinud juba aastaid.

Eestis on kokku ligikaudu 200 kaugküttepiirkonda ja hul galiselt energiaettevõtteid. Iga üks tegutseb oma kindlas piir konnas. See tähendab, et kaug kütteettevõtete tegevus ja tee nuse hind on konkurentsiame ti järelevalve all.

Kui muutuvad hinna püsi komponendid, läbib kaugküt tepakkuja põhjaliku hinname netluse, kus analüüsitakse kõi

kide kulude põhjendatust ja et tevõtte tegevust teenuse efek tiivsemaks muutmisel.

See toimub üldjuhul vähe malt kord kolme aasta jooksul. Kui muutuvad muutuvkompo nendid (eelkõige kütuse hind, aga ka elekter), on hinname netlus kiirem.

Hinnast moodustab põhiosa kütus

Üldjoontes koosneb kaugküt te hind püsikomponendist, mis on pikemalt ette planeeri tav, ja muutuvkomponendist, mida mõjutab tugevasti turu olukord ning mis – nagu nimi gi ütleb – võib sagedasti muu tuda. Viimase alla kuulub näi teks kütusekulu ja praegus tes oludes ka elektrikulu. Pü sikulud on näiteks võrkude ja seadmete töökindluse taga miseks vajalikud investeerin gud, hoolduse ja remondi ning soojuskao kompenseerimiseks tehtavad kulud.

Hinnakomponentide osakaal on eri ettevõtetel erinev ja see

sõltub mitmest asjaolust. Üks määravamaid on mõistagi kü tuse hind, mis enamasti moo dustab lõpphinnast pool kuni kaks kolmandikku. Oluline on välja tuua, et kütusekulu kajas tub lõpphinnas vaid selle tege liku kuluna. Seega suurenevad kütusehinnad ei kasvata kuida gi soojateenust pakkuva ette võtte kasumit.

Kaugkütte katlamajad töö tavad Eestis valdavalt kohali kul hakkepuidul. Võimalikke lisakütuseid – näiteks gaasi, põlevkiviõli või diisliõli – ka sutatakse tipukoormuste kat miseks intensiivsemal kütte perioodil. Vaid vähestes koh tades, kuhu taastuvenergia katlamaja pole seni olnud või malik paigaldada, on esmase kütusena kasutusel maagaas või põlevkiviõli.

Sellistes üksikutes kohta des on praegu enamasti käi mas küttesüsteemi ümberpla neerimine taastuvenergiaalli katele, kuid taoline investee ring on mahukas ning seadme

te planeerimine, ehitus, tarne ja paigaldus võtab aega selgelt rohkem kui aasta.

Kütuse kui põhilise hinna mõjutaja kõrval kujundab hin da näiteks katlamaja tüüp – in vesteeringud eri tüüpi kütus te jaoks vajalikesse seadmetes se on erinevad. Samuti mõju tab hinda võrgu seisukord. In vesteeringud, mida soojaette võtted on järjepidevalt ja tuge valt teinud, toovad kaasa võr gu parema töökindluse ja ener giasäästu, vähendades seeläbi ka operatiivkulusid, sealhulgas soojuse kadu.

Lisaks eelmainitule võib soojateenuse lõpphinda mõju tada ka varustatava piirkonna kompaktsus. Kui teenuse ülal hoidmiseks vajalikud kulud ja gunevad tiheasustusega hoo nete vahel, on hind ühiku koh ta reeglina soodsam kui haju sas võrgus, kus „torukilomeet rite“ kohta tuleb vähe tarbi jaid.

Aastaga on hakkepuit ja maagaas kõvasti kallinenud Kõikidest hinnakomponenti dest on suurim roll siiski kü tusekuludel. 2021. aasta sü gisperioodiga võrreldes räägi me praegu maagaasi puhul –mida paljud katlamajad kasu tavad tipukoormuste ajal – ligi viiekordsest hinnatõusust. Ka peamise kütuse ehk hakkepui du hind on aastaga kallinenud rekordiliselt – 2,5 korda. Hakk puidul on väga oluline roll Eesti kaugküttes ja tarnenappusel on tõsised tagajärjed.

Tavapärased vähempakku mised on sisuliselt asendunud oksjoniloogikaga, kus tarne kindluse tagamiseks toimub võistupakkumine. Seda on põh justanud kasvanud nõudlus, sealhulgas Eesti Energia hüp peliselt kasvanud hakkepuidu põletamine.

Eelkõige tipukoormusteks mõeldud maagaasile on sood samaks alternatiiviks kodu maine põlevkiviõli. See on küll keskkonnale kahjulikum, kuid arvestades praegust keerulist olukorda teeb enamik sooja tootjaid praegu jõudsalt inves teeringuid gaasi asemel ajutise meetmena põlevkiviõli kasuta miseks.

Energeetikasektori vaates äärmiselt lühikese ajaga on mitmed ettevõtted suutnud jõuda juba uute seadmete pai galdustöödeni. See annab loo

tust, et paljudes kaugküttevõr kudes toob sügistalvel hinna leevendust tipukoormuste kat miseks põlevkiviõli kasutuse levõtt.

Piirhind tähendab maksimaalselt võimalikku Läheme vastu küttehooaja le, mil hinnamuutuse teavitu si tarbijatele võib tulla tiheda mini kui kunagi varem. Vasta valt metoodikale korrigeeri vad soojaettevõtted muutuvku lusid paarikuulise viitega vas tavalt tegelikele kütusehinda dele. Sagedased hinnamuuda tused (ja eriti ülespoole) ei tee meile tarbijatena küll rõõmu, kuid tagavad selle, et hind pee geldab reaalselt muutunud ku lusid ja mitte „puhvriga“ tehtud prognoosi.

Kaugkütteteenuse mega vatt-tunni kohta arvestatud piirhind, millest soojaettevõt ted kliente teavitavad, tähen dab maksimaalset, konkurent siametiga kooskõlastatud hin da. Tegelik ühikuhind arvel võib olla sellest ka madalam, kui teenusepakkuja muutuvku lud vähenevad.

Praegustes tingimustes tun dub see küll keeruline, kuid kui näiteks kütusekulu on piirhin nas arvestatust vähesem, peab see kajastuma ja ka kajastub te gelikus müügihinnas. Viimasel ajal pole piirhinnast madala mad hinnad ilmselt kuigi sage nähtus, kuid soojusettevõtete hoogne ettevalmistus talveks ja kütusehindade stabiliseerumi ne võib siin soodsamas suunas liikumise kaasa tuua.

Kaugkütte hinna puhul on väga oluline, kas Eestis on ka tulevi kus võimalik kütusena kasuta da kohalikku hakkpuitu.

FOTO: ALDO LUUD

Kui muutuvad hinna püsikomponendid, läbib kaugküttepakkuja põhjaliku hinnamenetluse, kus analüüsitakse kõikide kulude põhjendatust.

Riigimaa võõrandamine muutub omavalitsustele soodsamaks

Valitsus kiitis 10. oktoobril heaks seaduseelnõu, mis lihtsustab edaspidi maa võõrandamist kohalikele omavalitsustele.

AHTI NOOR, Edumus Schooli juht

Riigihalduse ministri Riina Solmani sõnul on riigi üles anne kohalikke omavalit susi igakülgselt toetada. „Kohalikku arengut ei ole võimalik edendada täna seid maaga seotud küsimu si lahendamata,“ selgitab Solman. „Praegu on maa võõrandamise protseduur omavalitsustele bürokraat lik, liiga pikk ning riigilt arendusmaa omandamist peetakse kulukaks ja mak setähtaega liiga lühike seks.“

Ministri kinnitusel on omavalitsused muudatusi aastaid oodanud – need on hädavajalikud, et maatoi mingud riigiga muutuksid lihtsamaks ja läbipaistva maks.

„Lõppeks on kohaliku et tevõtluskeskkonna arenda mine riigi ja omavalitsuse ühine eesmärk ning selleks

maa andmine peab saama toimuda liigse keerukuse ta,“ märgib Riina Solman.

Seadusemuudatustega nähakse otsest positiivset mõju kohalikul tasandil et tevõtlusele ja laiemalt ma jandusele. Muudatuste mõ jul väheneb maa üleandmi se bürokraatia ja menetlus muutub läbipaistvamaks, alanevad üleandmistasud omavalitsustele, ühtlustub avaliku huvi perspektiiv.

Samuti peaks vähenema kontrollimehhanism ja suu renema koostöö – üldine suund on järelevalve asemel plaanide koordineerimine ning üksteise huvidega ar vestamine. Kehtima jääb põhimõte, et seadusest tu lenevate ülesannete täitmi seks saab omavalitsus riigilt maad tasuta.

PÄRNU MAALEHT

TASUB TEADA

Maa võõrandamise tingimused soodsamaks

n Omavalitsuse riigile makstavat hüvitist vähendatakse 65 protsendilt 50 protsendile (maa väärtusest).

n Riigile tasutavast hüvitisest võib maha arvata maa väärindamiseks tehtud kulutused.

n Ettevõtluskeskkonna arendamis- või elamumaa võõrandamisel pikeneb tasumise tähtaeg viielt aastalt seitsmele aastale.

n Maa edasivõõrandamisel maareformi seaduse alusel ei pea omava litsus enam riigile tasu maksma.

Otsustustasand tuuakse allapoole

n Omavalitsusele maa võõrandamisel loobutakse valitsuse nõusoleku küsimisest, kehtib maad võõrandava asutuse otsus.

n Sotsiaalmaa toiminguteks ei ole enam vaja keskkonnaministri luba.

Ühtlustatakse riigi ja omavalitsuse huvide väljaselgitamise võimalusi

n Omavalitsusel tekib kohustus välja selgitada (varem tasuta saadud) maa vajalikkus riigile, kui ta hakkab maad võõrandama või hoonestus õigust seadma.

n Kui maa on riigile vajalik, siis selle tagastamisel kompenseerib riik omavalitsusele maa parendamiseks tehtud kulud.

Riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatused töötati välja koostöös keskkonna ministeeriumi ja maa-ametiga, edasi suunatakse eelnõu menetlemi seks Riigikogule. Seadus on plaanitud jõustuma 1. märtsil 2023.

Allikas: rahandusministeerium

Kabli linnujaamas tervitati haruldast sulelist

Keskkonnaagentuuri andmetel sai septembris Kabli linnujaamas rõnga jalga ühtekokku 3655 lindu, nende seas ka mõned sellised, keda siinmail just iga päev ei kohta. Tänavu osutus selliseks haruldaseks külaliseks kuld-lehelind.

on kujunenud erakordselt ta gasihoidlikuks. Tänase seisuga on Kabli linnujaamas rõnga jal ga saanud vaid 513 pöialpoissi. Keskeltläbi rõngastatakse Kablis ligi 4000 pöialpoissi aastas. Pöialpoiste vähesuse põhjusena võib esile tuua suhteliselt karmi talve.

linnujaamas sügisrändel vähese arvukusega, siis lisaks võis vara pesitsejate sigimisedukust mõju tada ka suhteliselt külm ja heit lik kevad, eriti maikuu.

Keskkonnaagentuuri elusloo duse osakonna peaspetsialis ti Meelis Leivitsa hinnangul on rõngastatud lindude arv enamvähem sama, mis 2021. aastal (4020), kuid vähem kui 2020. aastal (7613).

„Märgiliseks teeb selle numb ri aga see, et kui parim rändeaeg on oktoobri algul, siis hoolimata soodsatest ilmadest tuleb tõde da, et rändlinnud olid oktoob riks sisuliselt otsa saanud,“ üt leb Leivits.

Nii on oktoobri esimese de kaadiga rõngastatud vaid väga tagasihoidlikud 949 lindu. Seega kujuneb 2022. aasta sum maarne püügiarv väga kesiseks – hinnanguliselt 5000–6000 lin nu kanti. Normaalse aasta puhul

rõngastatakse Kablis üle 10 000 linnu, enamik just oktoobri esi mesel nädalal.

Hoolimata suhteliselt tagasi hoidlikust rändesügisest on tä navu rekordaasta lääne-pöial poisil, keda on praeguseks sel hooajal rõngastatud juba 13 isendit. Lisaks aastakümneid tagasi harulduseks kvalifitsee runud lääne-pöialpoistele saadi Kablis sel hooajal kätte ka üks tõeline haruldus Kaug-Idast –kuld-lehelind. Eelmine kuld-le helind rõngastati Leivitsa teada Kablis 2010. aastal.

Meelis Leivitsa teatel on tä navu vähe nii rasva- kui ka sini tihaseid, kuid tähelepanuväärne on see, et Kablis kõige arvukama liigi – pöialpoisi püüginumber

„Oma osa on ka sellel, et septembri algul olid suhteliselt head öörände olud ning esime ne laine pöialpoisse lahkus meilt tõenäoliselt öise rändega juba septembri esimeses pooles,“ nendib Leivits.

Samas, võttes arvesse, et kõik metsalinnud on sel aastal Kabli

„Kui analüüsida pikaajalisi trende, siis ilmneb, et rändeaeg sed numbrid on langenud just okasmetsades ja vanades metsa des elavate liikide osas. See vii tab probleemidele ka metsama janduses,“ leiab Meelis Leivits.

31. oktoobrini ööpäev läbi avatud Kabli linnujaamas on sü giseti üleval hiigelsuur, 17 meet ri kõrgune Helgolandi mõrd püünis, mille abil on linde rõn gastatud ja rännet uuritud üle 50 aasta.

Linnujaamas saab tutvuda lindude rände, ornitoloogide te gevuse ja siinse väärtusliku ran nikumaastikuga.

Linnujaamast Kabli loodus keskuseni kulgeb 1,8 km pikku ne põnev ja hariv õpperada, tee le jäävad infostendid, pesakasti maailm ja mitu torni lindude ja kauni maastiku vaatlemiseks.

MEELIS LEIVITS

Kabli linnujaam töötab regu laarselt igal aastal augusti kesk paigast kuni novembri alguseni. Kabli linnujaama tegevuse kor raldajaks on keskkonnaagen tuur.

FOTO: EDDY VAES / KABLI LINNUJAAM

SILJA JOON

Aastatel 2016–2022 on Kabli linnujaamas rõngastatud 49 läänepöialpoissi.

„Kui analüüsida pikaajalisi trende, siis ilmneb, et rändeaegsed numbrid on langenud just okasmetsades ja vanades metsades elavate liikide osas.“

• Päikesepaneelide ja akupankade paigaldus

• Videovalve ja turvasüsteemide ehitus

• Tulekahjusignalisatsioonisüsteemide ehitus

• Elektritööd

• Elektrikilpide koostamine ja paigaldus

• Elektrijuhtmete paigaldus

• Pistikupesade ja lülitite paigaldus

• Sise- ja välisvalgustite paigaldus

• Ajutise elektripaigaldise ehitus

• Elektripõrandakütte paigaldus

• Elektri avariitööd

Fennobed OÜ on 2007. aastal asutatud ja Pärnumaal tegutsev ekspordile suunatud tootmisettevõte, mis tegeleb kõrgetasemelise kvaliteediga madratsite ja voodite tootmisega. Toodang turustatakse Euroopa Liidu liikmesriikidesse ja Šveitsi. Ettevõttes on olulisel kohal toodangu kvaliteet ja keskkonnasõbralik tootmine. Vaata lisa: www.fennobed.ee

Uuel loodaval ametikohal saab tööd TOOTMISE PEAPLANEERIJA

Kroot

KIHNU VALLAVALITSUS KUULUTAB VÄLJA KONKURSI KIHNU KOOLI DIREKTORI VABA AMETIKOHA TÄITMISEKS

Kutsume Kihnu kooliperet juhtima visiooniga

KOOLI DIREKTORI,

kelle kutsumuseks on hariduselu arendamine saarvalla koolis ja sooviks juhtida lapsesõbralikku, kaasaja õpikäsitusega väikekooli, arvestades kohapealseid eripärasid ja võimalusi. Sobid kooliperet juhtima, kui Sul on tahtmine maailma paremaks muuta, teadmised õppiva organisatsiooni põhimõtetest, võimekus juhtida organisatsiooni kokkulepitud strateegiliste eesmärkide suunas ja: vastavus haridus- ja teadusministri 29.08.2013. määruses nr 30 „Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded” § 2 lõigetes 1 ja 3 sätestatule; õpi- ja otsustusvõimelisus, analüüsimis- ja planeerimisvõime; oskus meeskonda ühtseks liita; hea pingetaluvus ja operatiivne tegutsemisvalmidus; väga hea suhtlemisoskus, algatusvõime, korrektsus, loovus, motiveerimisja eneseväljendusoskus;

Kasuks tuleb: eelnev juhtimiskogemus vähemalt 10 töötajaga organisatsioonis; isikliku auto kasutamise võimalus; inglise keele oskus vähemalt suhtlustasandil; eluterve suhtumine.

kes vastutab kvaliteetse ja efektiivse tootmise juhtimise

planeerimise eest. Sa teed koostööd teiste osakondade ja allhankijatega, koordineerid tootmisosakondade tööd ning lahendad jooksvaid küsimusi. Sa leiad võimalusi tootmisprotsesside parendamiseks, osaled kvaliteedijuhtimise rakendamises ning panustad töötajate efektiivsusnäitajate arendamisse.

Sobid ideaalselt antud ametikohale, kui Sa oled eelnevalt tootmist juhtinud (soovituslikult mööblitootmisettevõttes) ja omad kogemust tootmise planeerimise protsessides ERP-süsteemis. Sul on head teadmised tootmisprotsesside meetoditest, tehniliste jooniste lugemise oskus tuleb kasuks. Ootame, et Sa oled tugeva otsustus- ja vastutusvõimega, hea ajaplaneerija, kes on oma tööülesannete täitmisel kohusetundlik ning oskab suurepäraselt oma meeskonda motiveerida. Eelduseks kandideerimisel on hea eesti keele oskus (inglise ja vene keele oskus tuleb kasuks).

Pakume Sulle:

VASTUTUSRIKAST JA HUVITAVAT TÖÖD HÄID TÖÖTINGIMUSI TÖÖKAT JA SÕBRALIKKU MEESKONDA ERIALASEID KOOLITUSI MOTIVEERIVAT TÖÖTASU

Tundub põnev?

Siis ootan Sind kandideerima läbi CVKeskus.ee portaali, kindlasti lisa kandideerimisavaldusele ka enda palgaootus Annan hea meelega lisainformatsiooni aadressil reet.sild@fennobed.ee või telefonil 443 9990.

Pakume: vajadusel elamispinda; töötasu alates 1800 eurost.

Kandideerimisel palume esitada: kirjalik avaldus; elulookirjeldus, sh töö- või teenistuskäik; haridust tõendavate dokumentide koopiad; visioon Kihnu Kooli arengust ja tegevuskava koolijuhina järgneval kahel aastal; kandidaadi soovil muud dokumendid.

Tööle asumise aeg: esimesel võimalusel. Dokumendid palun saata hiljemalt 31.oktoobriks 2022 e-mailile: info@kihnu.ee Lisainformatsioon: Egon Vohu, tel 556 49 365

Võtke ühendust ja leiame energiasäästlikud ja turvalised lahendused teie kodule või ärile.