KOROONALAINE OOTEL: riskirühmad peaksid tegema vaktsiini teise tõhustustoosi Tanel Rebane: pikalt Lktõusebtõusmapüsinudnegatiivsenaeuriboronhakanudjaveelgi7LkeriplaneeringalgatatiilmetlahterajamineTuulepargiLiivihakkabvõtma–riigi2 maaleht.eew.ww 18. august 2022 Nr 8 Neli Pärnumaa firmat jõudsid LkEdelsteinteisteviimasesseettevõtluskonkursiEestivooru,seaskaOÜ9 Kastoram WOOD TOODAB PAKENDEID - SELLISEID NAGU VAJA ....................................................................................................... Tooraineks on saematerjal, vineer, OSB-plaat, lainepapp, kärgpapp ja lisaks see, mis vaja. Transpordime pakendid sinna, kuhu vaja, ja siis, kui on vaja. Kuumtöödeldud saematerjaliga (HT) ISPM-15 standardile vastavad lahendused teeme nii nagu vaja.
PÄRNU MAALEHT MÜÜK,AUTOKLAASIDEVAHETUS JA PARANDAMINE Vahetame autoklaase kaskokindlustuse teenuse raames Pesumasinad nõudepesumasinadjaRemontjakojukutsed Lisaks parandame teie telerid, raadiod, autoraadiod, kodukinod, DVD-d... Võta meiega ühendust tel 442 7231 Centralservice OÜ Asume aadressil Riia mnt 74, Pärnu Head taasiseseisvumist, Eesti! Turvalist teed! www.ktmaja.com | ktmajaehitus | ktmajaehitus KT Maja teeb kõiki ehitustöid Sinu soovidest lähtuvalt: • karbi- ja müüritööd • vundamendid • katused • välisvooder • siseviimistlustöödjpt Täpsem info tel 5814 9038
Vanapargis asus „töörahva vabaduse eest lange nud võitlejate“ mälestusmärk, mis püstitati 1958. aasta 9. maiks kohta, kus 1940. aasta 1. detsemb ril ja 1945. aasta 25. novembril toimusid aastatel 1905, 1917, 1924 ja 1941–1944 ajalooliste sünd muste käigus hukkunud inimeste säilmete üm bermatmised. Kõigi maetute nimed polnud juba tollal teada, väljakaevamistel ei õnnestunud üh tegi konkreetset surnukeha tuvastada. Teises maailmasõjas hukkunute omaksed pole pärast Eesti taasiseseisvumist ideoloogilistel kaa lutlustel püstitatud mälestusmärki ja selle juures asunud haudu omaks pidanud. Nemad on 9. mail viinud lilli Alevi kalmistul asuva mälestusmärgi juurde, mis on sõjaga otsesemalt seotud. Väljakaevamised toimusid 8. ja 9. augustil. Esmalt viidi ära mälestusmärk, seejärel asuti hau du lahti kaevama. Väljakaevamiste käigus leiti 80 kirstu, milles olid 83 inimese säilmed. Säilmed viidi turvalisse kohta, kus neid valmistatakse ette ümbermatmiseks, mis tõenäoliselt toimub alles järgmisel nädalal. Pärnu linnavalitsus ja pärnakad on aastaid soovinud mälestusmärgi kesklinnas asuvast par gist eemaldamist ja langenute säilmete sobivasse kohtaMälestusmärgiümbermatmist.tegi „eriliseks“ fakt, et see on muuhulgas püstitatud iseseisva Eesti riigi kukuta jatele, 1924. aasta riigipöördekatses osalejatele.
Pärnu kesklinnas asuvas Vanapargis lõppesid sinna nõukogude ajal ümber maetud inimeste säilmete välja kaevamistööd, 83 hukkunu säilmed viiakse koos mälestusmärgiga Uulu kalmistule.
Liivi lahte tuulepargi rajamiseks
Pärnu Vanapargis pole enam haudu
„Valitsuse üheks suuremaks üles andeks ja prioriteediks on tänase energiakriisi lahendamisele kaasa aitamine,“ märgib riigihalduse mi nister Riina Solman. „Ka koalitsioo nilepe näeb ette, et aastaks 2030 toodetakse meil sama palju taastuvenergiat kui tarbitakse.“ Ministri sõnul sõltub elektri hind tavatarbija jaoks Nord Pooli turu piirkonna hinnatasemest, nii on iga lisanduv taastuvenergia tootmisvõi malus tulevikus abiks. „Kuna tuul ja päike on jätkuvalt kõige odavamad ja keskkonnasääst likumad energia tootmise viisid, võimaldab meretuuleparkide ka vandamine täita riiklikke kliima- ja energiapoliitika eesmärke ning suu rendada elektrivarustuskindlust ja meie energiajulgeolekut,“ kirjeldab minister.Liivilahe meretuulepargi aren dus on olemasolevatest meretuu leprojektidest Eestis praegu kõige kaugemale jõudnud – käimas on hoonestusloa menetlus, alal on keh tiv tuuleenergeetika mereplanee ring ja kinnitatud keskkonnamõju de hindamise programm.
PÄRNU MAALEHT
Liivi lahe tuulepargi planeeringuala kaart RAHANDUSMINISTEERIUM Rahandusministeeriumi rii gi eriplaneeringute nõuniku Eleri Kautlenbachi sõnul tuuakse too detud elekter maismaani möö da merekaablit, samuti on vajalik elektriliin maismaal. „Selle trassi jaoks koostamegi eriplaneeringut, et määrata ära, kust liikumine kul geb ning millises maismaa punktis põhivõrku ühendatakse,“ selgitab Kautlenbach.Planeeringuala suurus on li gikaudu 5404 km2 ning see hõl mab Eesti merealal Liivi ja Pärnu lahte, maismaal Pärnu maakon nas Häädemeeste, Tori, Kihnu ja Saarde valdu ning Pärnu linna. Planeeringu eeldatav koostamise aeg on kuus aastat ja planeerimis protsess on avalik – soovi korral saab igaüks osaleda ning ettepane kuidMeretuulepargiesitada. asukoht on va rem planeeritud Pärnu mereala planeeringus.Tuuleparki kavandatakse võim susega kuni 1000 MW. Olenevalt tuuliku kõrgusest ja teistest tehni listest parameetritest püstitatakse 50–100 tuulikut. Riigi eriplaneeringu koostami sel viiakse läbi ka kohustuslik kesk konnamõju strateegiline hindami ne, samuti uuritakse laiemalt ma janduslikke, kultuurilisi, sotsiaal seid ja looduskeskkonnale avaldu vaid mõjusid. Mõjude hindamise, vajalike uuringute ja eriplaneerin gu koostamise kulud kannab huvi tatud isikuna AS Eesti Energia. Liivi lahe riigi eriplaneeringu koostamist ja keskkonnamõju stra teegilist hindamist korraldab ra handusministeerium.
Valitsus otsustas 4. augustil algatada riigi eriplaneeringu Liivi lahte elektriühenduse kavandamiseks, et Eesti Energia rajatav meretuulepark oleks võimalik ühendada maismaa põhivõrguga.
PÄRNU MAALEHT Nr 8 18. AUGUST 2022 2 UUDISED
Algatati riigi eriplaneering
töötubamobiilneökomärgisteEuroopaveerebPärnusseLiidu
Euroopa Liidu ökomärgise juubeliaasta toob Pärnusse, Tartusse, Viljandisse ja Tallinnasse omanäolise ökomärgist tutvustava liikuva ekspositsiooni. Euroopa Liidu ökomärgist tutvustav väljapanek jõuab augustis ka Pärnusse. KESKKONNAAGENTUUR se ja nõustab ettevõtteid mär giste saamisel Eestis keskkonna agentuur. 2022. aasta seisuga kannab ELi ökomärgist 89 357 toodet ja teenust ning Eestis on märgise kasutamise õigus 1073 tootel. Nende seas on näiteks värvid, puhastus- ja kosmeeti katooted.„Eestimaalased armastavad oma maad ja loodust ning sel le näitusega tahamegi näida ta, et keskkonnahoidlikke va likuid saab teha igal sammul. Märgisega on pool tööd tarbija eest juba n-ö ära tehtud. Kui on nõudlust, siis tulevad ka ette võtted kaasa ning seetõttu kas vab iga aastaga huvi ökotoodete ja -teenuste pakkumiseks,“ üt leb keskkonnaagentuuri direk tor Taimar neistooteidSamutivaneviis,tatud,“onkustet„ÖkomärgisbiminenulasekantsleriKeskkonnaministeeriumiAla.KaupoHeinmasõsaabtarkjaturvalinetaralgusevalikutestpoes.ontarbijaleabiks,leidarikkalikustkaubavaliülesjustneedtooted,miskeskkondasäästesvalmisräägibta.„Seeonükskuidasandaomaigapäepanuskeskkonnahoidu.tasubökomärgisegakasutadaseepärast,etonvähemkemikaalejasee läbi on neil väiksem mõju meie tervisele.“Ökomärgise juubeliaasta pu hul vurab sel suvel Euroopas ringi omanäoline ratastel näi tus-töötuba, mis jõuab augusti lõpuks Eestisse. toimuvadpaikadestavat.kodukeemiatmärgisegaastudareisisoovitustega.hastusvahenditestkuid,keskkonnahoidlikumaidTutvustataksevalialustadeskodustestpujalõpetadesSoovitamekõigiljulgeltligijalähemaltuuridaökojalanõusid,riideid,jamuudhuviLisaksviiaksepeatusläbiauhinnamänge,kajututunnidjate gevused lastele. Kloogaranna perepäeval ja Merivälja kodu kohvikute päeval õpime koos keskkonnasäästlikult nõusid pesema.Euroopa Liidu ökomärgis loodi 1992. aastal ning on üle Euroopa tuntud kui silmapaist vate keskkonnasäästlike oma dustega toodete ja teenuste usaldusväärne märgis. ELi ökomärgis on loodus kaitse vahend, selle saamiseks on määratud ranged kriteeriu mid, mis kõik kätkevad endas eesmärki saavutada keskkonna hoidlikumaid tooteid ja teenu seid kogu nende elutsükli vältel alates tootmisest kuni pakendi taaskasutamiseni. Muus osas vastavad saadused samadele nõuetele kui tavatooted samas kategoorias.Kriteeriumid võtavad arves se peamiselt viit keskkonnaas pekti: mürgiste ainete keskkon namõju, metsaraie ja elupaika de seisundi halvenemine, jäät mete käitlemine ja taastöötlus, ressursside ja toodete ebatõhus kasutamine ning liigne süsiniku emissioon.Maailmas on üldse kasutusel üle 400 erineva ökomärgise. PÄRNU
MAALEHT KÜLASTA ABAKHANI KAUPLUSI: Pärnu: LAI 18 Tallinn: Tartu mnt 63 Tallinn: Pärnu mnt 69 Tallinn: Mustika Keskus Tartu: Riia 9 Tartu: Rüütli 11 Narva: Energia 2 eAbakhan: www.abakhan.ee
PÄRNU MAALEHT Nr 8 18. AUGUST 2022 UUDISED 3
Pärnus toimub ökomärgiste in fopäev 23. augustil Martensi väljakul, avatud on väljapanek kellEuroopa12−16. Liidu (EL) ökomär gise loomisest möödub tänavu 30 aastat. Võimaluse kanda seda märgist saab vaid selline toode või teenus, mille kogu eluring vastab rangetele keskkonna hoidlikkuse nõuetele. Märgise saamine kinnitab, et toote val mimisel või teenuse pakkumi sel on vähendatud negatiivset mõju keskkonnale ja inimese tervisele.Sõltumatu organisatsiooni na väljastab ökomärgise litsent
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk tõdeb, et nii nagu verev lemm-malts, on pal jud teisedki võõrliigid Eestisse toodud, aimamata, millist kah julikku mõju nad meie looduses avaldavad.„Kliimamuutuste tõttu on üha suurem oht, et veel uusi in vasiivseid võõrliike asub meie looduses kanda kinnitama meie oma liikide elupaikade arvelt,“ kirjeldab Kukk. „Võimalike prob leemide ennetamiseks tuleb väl tida võõrsilt inimese poolt sisse toodud liikide loodusesse sattu mist, et meie liigirikas toimivate ökosüsteemidega loodus tund matuseni ei muutuks.“ Verev lemm-malts on Himaalaja mäestikust pärit dekoratiivne õistaim, mis on Eestisse sattunud aiandushu viliste abil. Taim kasvab suurte tihedate kogumikena peami selt niisketes ja poolvarjulistes servakooslustes. Näiteks leidub seda veekogude, teede ja metsa de Keskkonnaametiääres. loodus hoiutööde büroo juhataja Eike Tammekänd kirjeldab, et ehkki suurte lillakasroosade õitega taim on välimuselt kaunis, on see üks suuremaid nuhtlusi Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Austraalias. Kuna taim levib kiiresti, võtab see enda alla kodumaiste taimeliikide elupaigad – nii ohustab ta meie looduslikku tasakaalu. „Leviku peatamiseks on vaja taime kasvukohtades teda esi Kodumaist loodust ohustav verev lemm-malts (Impatiens glandulifera) on kärmelt leviv võõrliik. Taime leviku peatamiseks on oluline teda kasvukohtadest kiiresti tõrjuma asuda. Verev lemm-malts on võõrliik, mis ohustab Eestimaa loodust.
FOTO: EIKE TAMMEKÄND mesel võimalusel enne seemne te tekkimist välja rohida või nii ta, kuniks neid taimi kasvupai kades enam ei tärka,“ selgitab EikeSelleTammekänd.võõrliigi taimi tuleb kasvukohtades rohida vähemalt kolm aastat, kuna nii kaua püsi vad seemned mullas idanemis võimelisena. Kui vereva lemmmaltsa taimi pidevalt kasvuko hast välja rohida, on lootust te mast kolme aastaga vabaneda. Keskkonnaameti kodulehelt leiab kasulikke materjale vereva lemm-maltsa ja selle tõrjeviiside kohta, muu hulgas infovoldikud eesti, vene ja inglise keeles. Eesti eluslooduse hoidmiseks palub keskkonnaamet inimestel loobuda lemm-maltsa koduaias kasvatamisest ja tõrjuda taime olemasolevatest kasvukohta dest. Vältimaks võõrliigi levimist loodusesse, ei tohi ka aiajäät meid loodusesse viia, sest taime seemned võivad hakata idane ma ja rohitud taimed kasvama ka metsa alla tekitatud kompos tihunnikus.Praeguon verev lemm-malts oma õitsemise haripunktis ja seda on looduses lihtne märga ta. Keskkonnaamet ootab tea teid vereva lemm-maltsa kasvu paikade kohta üle Eesti e-aad ressil naametitadegaVõõrliigiinfo@keskkonnaamet.ee.teadaolevateleiukohsaabtutvudakeskkonkaardirakenduses.
PÄRNU MAALEHT huvikoolshart Härma Keskus Tallinna mnt 70, Pärnu E-R 10-18 L 10-16 Teksapüksid meestele, naistele, lastele Tagid ja meeste joped Teksasärgid, päevasärgid, T-särgid NahDressipluusidastpüksirihmadjavööd TASE 4 KUTSETUNNISTUSE NR 153050 tel 5844 www.korstnad-kolded.eerainer010203@hot.ee0510 Korstnapühkija Tegutsen Pärnu- ja Viljandimaal JAELUPUUDEMÜÜME’SMARAGD’’BRABANT’POTITAIMILisaksvalikus100erinevattaimeliikiPakumekakuuse-jamänniistikuidTel51943567 • Palgisalu OÜ ww hindGaraaziuksedw.radeviktrade.eealates505€ TÄITEMATERJALI MÜÜK ja VÄIKEKALLURIGATRANSPORT kuni 3 tonni korraga TRANSPORTal40€ 58 091 823 info@parnukallur.ee www.parnukallur.ee Autopesula Mauri tee 1-1 Mauri Tehnokülas www.puhasauto.eu Teeme Teie sõiduki säravaks nii seest kui väljast! Helistage tel 510 0856 Savi 3, Pärnu | Tel 513 8317 kardaan@kardaan.ee www.kardaan.ee SÕIDU- JA VEOAUTODE KARDAANIDE REMONT, VALMISTAMINE JA BALANSSEERIMINE PÄRNUS. Kohapeal vahetusfond ja suur valik erinevaid kardaane. TÖÖ KIIRE JA KORRALIK! • Trei- ja freesimistööd • Plokikaante remont ja survestamine Pilet 15 € ja alla meetri mehed tasuta Treeningud teisipäeviti, neljapäeviti, pühapäeviti kell 17.00–18.30 CORPORE Pärnu Karateklubi Corpore Mere 7 (Pärnu Bussipargi territooriumil) Info tel 5335 corporekarate.eu/treeningud9536 Võtame vastu harjutajaid-lapsi alates 7. eluaastast.
Verev lemm-malts (Impatiens glandulifera) n Verev lemm-malts on kantud Euroopa invasiivsete võõrliikide nimekirja. See tähendab, et taime kasvatamine ja paljunemise võimaldamine on rangelt keelatud. n Keskkonnaamet on katseprojektina tellinud juba kolmandat aastat Pärnumaa kasvukohtade rohimise ja Viljandi järve äärse Mädalepiku koloonia pideva niitmistöö, mis on andnud juba häid tulemusi. n Pärnu jõe ääres asuva lemm-maltsa koloonia ohjamiseks on üldkasuliku töö tegijad teinud mõne aastaga kiiduväärt tööd. Algselt väikese puu mõõtu taimedega kaetud suurel alal on 2022. aastal jäänud veel vähe taimi välja rohida. Keskkonnaamet tänab Tallinna vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonda tulemus liku koostöö eest. n Tänu Eestimaa Looduse Fondi talgutele on hävinemas vereva lemm-maltsa kasvukoht Karula rahvuspargis Ähijärve ääres. Samuti kontrolli alla saadud Tartu maratoni rajal asuv kasvukoht. Allikas: keskkonnaamet
PÄRNU MAALEHT Nr 8 18. AUGUST 2022 4 UUDISED
MIS ON MIS
Keskkonnaamet kutsub üles tõrjuma lemm-maltsaverevat
RMK teadusnõukogu valis välja kaks projekti, toeta maks kolme aasta jooksul Eesti teadlaste uurimistöid.
PÄRNU MAALEHT Nr 8 18. AUGUST 2022 UUDISED 5 FOTO: KUNO KASAK
Põhjused, et ühendust:võtta depressioon,hingamisvaegused,väsimusjne Tervendaja Volli vastuvõtuleolenemataregistreerimineelukohast. Eelinfo tel 558 9281 Pärnus 21.08, 28.08 ja 04.09 Suur-Jõeskaneerimineväljatrükk,Paljundus,Tel:6016500pilt@termopilt.eewww.termopilt.ee63,Pärnu » KORSTNA MÜTSID » KATUSELUUGID » KATUSEHARJAD » AKNAPLEKID » VIHMAVEESÜSTEEMID » RÄÄSTAPLEKID www.etplekitood.eeLao880010Pärnu(Boks9) GSM 5662 1017 GSM 5684 2818 AITAMEMÜÜAVÄIKEMETSAOMANIKULPARIMAHINNAGAMETSAMATERJALI Tel +372 5694 4440 E-post mets@hunt sh.ee www.hunt sh.ee EstoFish (Eesti Kalapüügiühistu) Otsime oma kollektiivi TOOTMISTÖÖLISTPõhilisekstööülesandeksontootmisliinilerinevateleprotsessidelekaasaaitamine: kalasorteeri alt konteinerite vahetamine, konteinerite pesu, filee- ja rümbamasinal kala ladumine. • Pakume väljaõpet kohapeal; • konkurentsivõimelist töötasu; • kaasaegseid töö- ja olmetingimusi; • sõbralikku ja toetavat meeskonda. Kandideerimiseks saada CV meiliaadressile mirko@estofish.ee või helista telefoninumbril 5648 1159 LEHE KOHVIK OTSIB OMA KOLLEKTIIVI KOKKA JA ABIKOKKA Koka igapäevasteks tööülesanneteks on päevapakkumiste ja à la carte roogade valmistamine, vajalike ettevalmistuste tegemine, puhtuse ja korra tagamine köögis. Kasuks tuleb peolaudade valmistamise kogemus. Info: Tel 442 5788 | E-post: kohvik@lehe.ee | www.lehe.ee Vändra Tarbijate Ühistu | Registrikood: 10374019 Müüja-kassapidajaSindiKonsum Kaupluse juhataja, tel 512 0217, e-post: vandra.ty@vandra.coop.ee KAIMO KIVIKAS Tel 526 9639 kaimo.kivikas@tootsitur vas.ee Pakume tööd ehitajatele Rootsis. Vaheseinad, laed, põrandad jne. Info tel 5681 6234 või info@house-lab.ee
Avalik arutelu Tootsi tulevikuKAH-aladekandiosas toitaineid.
Tõnissoni sõnul on metsama janduse tarvis olulist teavet ooda ta ka teiselt toetust saanud uuri mistöölt, mis puudutab kõdusoid. „Kõdusoometsad on metsa kuivendamise tulemusena tek kinud viljaka mullaga kasvuko had, kus on tarvis, et kuivendus süsteem kindlasti toimiks, sest see tagab metsade kiire kasvu,“ täpsustabUurimisprojektigata. hinnatak se erinevate keskkonnarajatis te tõhusust vees sisalduvate se tete edasikandumise vältimisel ja neid teadmisi on võimalik rakendada, et vähendada met saparandussüsteemide keskkon namõju.
Riigimetsa majandaja toetab teadustegevust Tiheda pillirootaimestikuga tehismärgala ehk puhastuslodu suudab efektiivselt kinni püüda nii pinnaseosakesi kui ka
Jääksoode projekti juhib Tartu Ülikooli loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor Ülo Mander, kõdusoometsade projekti Tartu Ülikooli keskkon natehnoloogia kaasprofessor KunoRMKKasak.toetab projekte kolme aasta jooksul kokku 430 000 eu roga.RMK teadusnõukogusse kuu luvad Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased, RMK-d esindavad juhatuse esimees Aigar Kallas ja juhatuse liige Kristjan Tõnisson. PÄRNU MAALEHT Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) jätkab Põhja-Pärnumaa vallas Tootsi ümbruse kõrgendatud avaliku huviga alal (KAH-alal) asuva riigimetsa pikaajalise metsatööde kava koostamist.
PÄRNU MAALEHT
Et tegu on metsaga, mida kohalik kogukond kasutab igapäe vaste tegemiste jaoks, soovitakse oma plaanid eelnevalt läbi rääkida.RMK on koostanud selle ala piires olevate metsade kaar did ja iseloomustuse. Tähelepanu juhitakse ka sellele, et te gemist ei ole konkreetse metsatööde plaaniga, vaid metsaala üldiseTootsikirjeldusega.kõrgendatud avaliku huviga ala piiride ja seal paik nevate metsade kirjeldusega saab tutvuda RMK kodulehel. Kohalikku kogukonda kutsutakse kohtumisele, et arutada üheskoos täpsemalt, millised oleks võimalused metsatööde kõiki osapooli rahuldavaks korraldamiseks neil aladel. Huvilisi oodatakse aruteluks Tootsi-Piistaoja ja Külatee tee ristis 23.08.2022 kell 17.00. Oodatud on nii kohaliku kogukonna, elanike kui ka kohaliku omavalitsuse ettepanekud, millele pöörata tähelepanu Tootsi kõrgendatud avaliku huviga ala metsatööde plaanimisel. Ettepanekud saab saata aadressil vandra@rmk.ee hilje maltRMK30.08.2022.selgitabtäiendavalt, et eelmisel aastal koostatud metsa majandamise kava tühistati tulenevalt kohaliku oma valitsuse üldplaneeringu koostamise raames muutunud kõr gendatud avaliku huviga ala piiridest. Raied, mis olid pla neeritud aastaks 2022, jäid teostamata. Juhis metsatööde plaani kohta ettepanekute esitamiseks on kättesaadav RMK kodulehel.
Ühe toetust saava projekti käigus selgitatakse välja, kuidas maksi meerida kasvuhoonegaaside si dumist jääksoode taastamisel, teisega tehakse kindlaks, kuidas mõjutavad dunudükssamalt.säästabseksuuritakse,metsadesrekonstrueerimistöödkuivenduskraavidekõdusooveekvaliteeti.Samutimillineveekaitsmikasutuselevõetudabinõukeskkondakõigetõhu„Jääksoodemetsastamineonvõimalus,kuidasammenjahüljatudturbakae vandusalad uuesti kasutusele võtta. Projekt annab uusi tead misi selle kohta, kuidas erine vad puuliigid jääksoos kasva ma hakkavad ning millised saa vad olema deveerežiimivõimalikkasvuhoonegaasejääksoodKristjaneesmärkisoost,“emissioonidkasvuhoonegaasidemetsastatudjääkselgitabprojektisisujaRMKjuhatuseliigeTõnisson.„Hüljatudemiteerivadrohkeltningsedaonvähendadajääksoodetaastamisevõinenmetsastamisega.“
Kuigi sääraseametvaidlustaskaebusekohusmesikäppa,tänavumaalkarujaht,peaksaugustikuusmetsadeskäimamisPärnu-võimaldanuksküttidaviispeatasjahilaekunudpõhjaljanüüdkeskkonna-omakordakohtuseisukoha.
ajaks. Müüa kuiv 30 cm lepp võrgus 40 L 4.40 € Kuiv 30 cm kask võrgus 40 L 5€ Premium pellet 6 ja 8 mm 975 kg Puitbrikett alusel 960 kg Turbabrikett alusel Müüa ehituslikku saematerjali, põranda-, terrassi- ja vär vitud voodrilauda. Vedu tasuta. Tel 528 2268 | ww w.mppuit.ee S I LMA D E K O N TROL L JA PR I LLI D E MÜÜ K S I LMAD E KONTROLL €, prilliostjale TASUTA! kuiva silma test silmarõhu mõõtmine optilised päikeseprillid 9. september alates 10.00 HANILA-KÕMSI RAHVAMAJAS E eregistreerimine telefonil 5323 2454 23. september alates 10.00 TÕSTAMAA RAHVAMAJAS E eregistreerimine telefonil 5323 2454 7. september alates 10.00 LIHULA KULTUURIMAJAS E eregistreerimine telefonil 5323 2454 8. september alates 10.00 VARBLA TEENUSEKESKUSES E eregistreerimine telefonil 524 2485 13. september alates 10.00 KULLAMAAL GOLDENBECKI MAJAS E eregistreerimine telefonil 5323 2454 Merff OÜ on asutatud 2016. aastal eesmärgiga pakkuda kvaliteetset ehitusteenust nii Eestis kui Soomes. Merff OÜ põhiline tegevusvaldkond on ehitusvahendus ja tööjõurent, oleme leidnud alati parima pakkumise oma klientidele SW-PANEELIDEST L AUTADE JA TOOTMISHOONETEEHITUS KÜSI PAKKUMIST www.mer ff ee tel 507 1077 info@mer ff ee Oma töö parimaks reklaamiks on hea tagasiside ja kvaliteetne töö Meie klientide seas on nii juhtivad ehitusettevõtted kui ka erakliendid
Tants karujahi ümber –mis on lubatud, mis mitte küttimine peatati määramata
Õnneks ei ole suvi piirdunud vaid õnnetustega, vaid meelt on rõõmsaks teinud näiteks mõned loomadega seotud juhtumid. Juunis leidis Tallinna Stroomi rannavalve meeskond veest koskla pojad, kes G4Si töötajate abiga ohutusse kohta toimetati ja kellele seejärel uus ema leiti. Kokku on G4Si rannavalvurid kahe kuu jooksul lahendanud üle 7070 avaliku korra rikkumise. Kõige enam tuli rannavalvuritel rinda pista klaastaaraga (1731 korral), lemmikloomaga randa tulnud külastajatega (1597 korral) ja joobes isikutega (951 korral).
PÄRNU MAALEHT Nr 8 18. AUGUST 2022 6 UUDISED
suvitajatjoobnudohjeldadarannastuliPäästjatelPärnu
Sadakond G4Si rannavalvurit hoiavad rannalistel silma peal 20 supelrannas Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis, Haapsalus, Kuressaares, Valgas, Põlvas, Elvas Tõrvas.ja G4Si veekogualkoholrõhutadagibnetamiseksnemaveeldishimulikud,meideitähtsamMaximkommunikatsioonijuhtTuulselgitab,etkõigeon,etrannakülastajadjätaksperenooremaidliik-veekoguääresomapäi.„Väikesedlapsedonvägauu-kuidohtenadhästieitaju,mistõttuonva-juuresolekõnnetusteen-vägaoluline,“mär-Tuul.„Lisakstulebtaaskordkaseda,etujuminejaeikäikokku.“Kuigiräägitaksepidevalt,etääresalkoholitarvita-daeitohi,onseeinfonaguhaneselgavesi.NäiteksjuunistuliPärnuran-navalvuritelkokkupuutudapur- jus meesterahvaga, kes alguses rannavalvurite peale pahandas, et nad justkui ei märganud tema uppumisohtu. Rannavalvurid tegelesid temaga ja kutsusid politsei, kes kuni nende saabumiseni teda valvata palusid. „Selle aja jooksul jooksis meesterahvas järsult mere poole ja peatus alles siis, kui oli kaelani vette jõudnud,“ kirjeldab Maxim Tuul juhtumit. „See on ilmekas näide, mismoodi võib alkohol inimese käitumist mõjutada ja kuidas pannakse ohtu mitte ainult enda, vaid ka teiste elud, sest sel ajal kui rannavalvurid peavad tegelema joobes inimesega, võib ka kellelgi teisel päästjate abi vaja minna.“
PÄRNU MAALEHT G4Si ujumiskohtadesvalvatavateson suvi möödunud ilma uppumisteta. Samas on kahe kuu jooksul elustatudpäästetuduppumisohust11inimestjaühte.
Keskkonnaamet ei olnud nõus Tallinna halduskohtu 10. augusti määrusega, mille järgi pidid kõik jahipiirkonnad karujahi katkestama. Kohus tegi oma otsuse MTÜ Eesti Suurkiskjad kaebuse põhjal. See on esialgse õiguskaitse alusel seatud piirang kuni kohtu tehtava põhiotsuseni ega tähenda, et karujaht Eestis lõplikult keelataks. Tuletagem siinkohal meelde, et sama mittetulundusühing pani 2020. aastal seisma ka hundijahi.Antud juhtumi puhul on keskkonnaamet seisukohal, et praegune küttimismaht ja küttimiskorraldus tagavad karude populatsiooni hea kaitsestaatuse säilimise.Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk leiab, et karudel läheb Eestis hästi ja aastakümnete pikkune küttimise korraldus on taganud meil karu asurkonna pideva suurenemise. Leelo Kukk põhjendab, miks ei saa keskkonnaamet nõustuda MTÜ Eesti Suurkiskjad kaebusega: „Karude arvukuse suurenemine näitab, et senised otsused on tehtud parima teadmise põhjal ja vastutustundlikult. Kui kümme aastat tagasi oli Eestis ligikaudu 700 karu, siis eelmisel aastal arvestati juba ligi 1000 isendiga. Me ei saa olla nõus kaebuses toodud väidetega, et ei järgita rektiiviga.“illegaalnekavapolepopulatsiooniettevaatuspõhimõtet,soodneseisundpiisavalttõendatudningniikuikaküttimissüsteemonjavastuolusloodusdiKarude arvukuse tõusuga on suurenenud ka nende tekitatud kahjustused, viimase kümne aastaga pea seitse korda. Näiteks 2021. aastal lõhkusid karud 800 mesitaru ja kahjustasid 1200 silorulli. Selle kompensatsiooniks maksti kahjusaajatele välja üle 220 000 Jahieeskirjaeuro. alusel kestab karujaht Eestis 1. augustist kuni 31. oktoobrini. Karujahi hooaja alguses andis keskkonnaamet selleks aastaks välja loa 90 isendi küttimiseks. Nendest sai enne jahi peatamist realiseeritudMuide,27.jahimehed on juba mitu aastat rääkinud, et karude arvukuse n-ö ohjes hoidmiseks peaks neid tegelikult märksa rohkem küttima.
FOTO: LEO EENSOO FOTO: G4S Karude
Kodulaenu maksumuse määrab krediidivõimekus ja nüüd taas ka euribor
Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane selgitab kin nisvaraportaalis Adaur.ee, kui das ja mille alusel kujuneb ko dulaenu intress ehk laenu mak sumus laenutaotleja jaoks. Kodulaenu intressipakkumi ne panga poolt oleneb mitmetest laenutaotleja isiklikest näitajatest. Tanel Rebase sõnul võtab enamik inimesi laenu fikseerimata int ressiga, mis koosneb euriborist ja panga riskimarginaalist. Sellise laenu puhul peab arvestama, et selle hind ajas mõnevõrra muu tub, kuna euribor aastate jooksul kas tõuseb või langeb. Sellepärast vaadatakse fikseerimata intressi ga laenu maksumus iga kuue kuu tagant üle.
PÄRNU MAALEHT
koduostutehingu
finantseeritakse elu
PÄRNU MAALEHT Nr 8 18. AUGUST 2022 NÕUANNE 7
Euribor tüürib taas tõusuteele „Kuigi euribor on pikalt olnud lausa negatiivne, on see nüüd vastavalt Euroopa Keskpanga viimastele otsustele tõusnud ja tõuseb veelgi, seepärast on oluli ne laenu taotledes arvestada ka seda, kas jõutakse tagasi maksta kallimat laenu,“ kirjeldab Tanel Rebane, lisades, et ajalooliselt on euribor ulatunud isegi viie protsendini.Tamärgib, et neile, kes soo vivad muutuva euribori val guses kindlustunnet, et nen de kodulaenu kuumakse jääks teatud perioodi jooksul sa maks, pakuvad pangad, sh ka Luminor, kuni viieks aastaks
Adaur.ee
TASUB makstalaenuvõimaldamaSissetulekTEADApeabtagasi
FOTO: MARKO MUMM Kodulaenu taotlemisel võrdlevad paljud neile tehtud pakkumisi sõprade ja tuttavate omadega ning tihti imestatakse, miks need nii erinevad on. Siin mängivad rolli mitmed asjaolud. kodulaenu intressi fikseeri mist.Kui euribori suurus lähtub Euroopa Keskpanga otsustest, siis riskimarginaali määrab iga pank ise ja see jääb samaks kogu laenuperioodi jooksul, kui ei ole rikutud laenutingi musi või tehtud muudatusi le pingus. Intressi kujundab varasem maksekäitumine Rebase sõnul sõltub riskimargi naal palju laenutaotleja isikli kest näitajatest, milledest ühed olulisemad on tema sissetu lek ja senine maksekäitumine. Kehvema krediidiajalooga ini mesel on suurem tõenäosus saa da pangalt veidi kõrgem intress, kuna temaga seotud riskid on suuremad.„Samas ei tähenda see, et ku nagi rahaliselt libastunud inime ne enam pangast laenu ei saaks ki. Panka nõustamisele on ikka mõtet tulla, tõenäoliselt leiame ühiselt mõlemale poolele sobi va lahenduse,“ räägib Rebane. „Varasema küsitava maksekäitu mise korral saab riske maanda da näiteks suurema omaosaluse või väiksema ikkalaenu.“näoliseltonTanellaenesidegasiolukorrasttubotstarvet.ruumideleüürimiselenutaotlejaseda,sima.laenusimused,aastatemillinevajasoovitakse.olukord,mängibLaenuintressilaenusummaga.“kujunemiselrollikasellekinnisvaramidalaenugasoetadaKusseeasub,kasontehakapitaalremonti,võiksollaselleväärtuspärast–needkõikonkümidapankpeabenneväljastamistläbianalüüSamutivõetaksearvessekaskinnisvarastsaablaekodu,lähebseeväljavõiplaanitakseneilehoopismingitmuud„Lõpliklaenumaksumussõlpaljukaüldisestkonkurentehkmillisteintresteisedpangadsarnaseidväljastavad,“selgitabRebane.„Kuikonkurentssuur,saavadtaotlejadtõeparemateltingimustelIsiklikudteguridjäävadagarollimängimaningseetõttuontarkvältidakiirlaenudevõtmist,krooniliseksvõlgnikuksjäämistvõimuidfinantsilisiäpardusi,misinimeselaenuvõimekusejafinantsdistsipliinikahtluseallaseavad.
Enamik test asemelaenu abil, mistõttu kinnisvara kulud.kasegaga,kindlastihindatavaet105kinnisvaraonnantseeringjaleurot.aastaks5%jalonrohkemkulutadasoov1500netosissetulekvõimaliksumma,ringuolemasolevamaksumuselemaksimaalseleseabpiirietteomafinantseejamaksimaalselaenumiskoduostjalonsaada.Oletame,etkoduostjaonnäitekseurotkuusjatemaonlaenumakseleigaskuusmittekui450eurot,mis30%netosissetulekust.Selliseljuhulonkoduostaastaseintressimäärajuuresvõimalik30võttalaenu85000Kuieeldame,etkoduostonveelolemasomafi20000eurot,maksimaalnevõimalikostuhind000eurot.Tasubmeelespidada,laenuvõimealuselostekodumaksimaalsetkalkuleeridespeabarvestamaselleetkinnisvaraomamikaasnevadenamastiigakuisedkommunaal
E–L 8–14, info tel 503 1485 ja 501 7500 Tule vii koju!mind Linnu Talu müüb Tagulas Valgamaal noori munemist alustanud pruune Bovans Browni tõugu kanu hinnaga 7 €/kana J. V. Jannseni 33, Pärnu tel 443 3663 ja 528 7465 E–R 9–16 ja L TEOSTAGEwww.ulejoekliinik.ee10–14PUUKIDETÕRJET!HINNAD -10% VÄIKE- JA SUURLOOMADE (väljasõiduga kohale) RAVI VEREUURINGUD, RÖNTGEN, ULTRAHELI LEMMIKLOOMADE PÜGAMINE JA PESU RÖNTGENPILDID HOBUSTE JALGADEST LIPUMASTIDSUVELÕPUNI10%SOODSAMALT Igaühel on õigus heisata Eesti lipp 365 päeva aastas Täpsem info ja mastid@hobesolgpakkpersonaalneumine:.eeTel55655001 Head taasiseseisvumiseEestiaastapäeva! www.toruproff.eu • kaire@ toruproff.eu • tel 5682 2762 või tule kohale: Suur-Jõe 63, Pärnu
PÄRNU MAALEHT Nr 8 18. AUGUST 2022 giregistratuuris, kui viimasest doosist või COVID-19 põdemi sest on möödas vähemalt kuus kuud. Kuigi ekspertkomisjon on andnud soovituse, et neljanda doosi võiksid teha eeskätt riski rühma kuuluvad inimesed, saa vad soovi korral ennast vaktsi neerida ja selleks digiregistra tuuris aega broneerida ka kõik riskirühma mittekuuluvad ini mesed.Ühtlasi on võimalus min na neljandat doosi saama ka oma valitud vaktsineerimiska binetti, kus on võimalik ennast vaktsineerida nii ette registree rides kui ka ilma eelnevalt re gistreerimata. Kõikide süstinimestelgistratuuriga.dustlekskelwww.vaktsineeri.ee.siooniküsimustemutidegistreerimisevaktsineerimiskabinettideavatudrejalahtiolekuaegakohtaigasmaakonnas,savaktsineerimisegaseotudkorraloninformatvõimalikleidaaadressilOsaliseltvaktsineerivadhetinimesikaperearstidjaselpeaksesmaltvõtmaühenomaperearstikeskusereLiikumispuudegaonvõimalikvaktsiinisaadakodusjavaktsineeri
Positiivne COVIDi
Riskirühma kuuluvad kõik üle 60-aastased inimesed ja üle 12-aastased, kellel on mõne kroonilise haiguse tõttu suu rem risk põdeda COVID-19 hai gust raskelt. Teise tõhustusdoosi võiksid inimesed teha kuue kuu möödumisel viimasest doosist või haiguse põdemisest.
FOTO: ARGO INGVER
mist viivad sel juhul sineerida, on leitavad +372salefonilinformatsiooniseotudjarearstisiinilistdustgistratuurissedsineerimisekshoiuteenuseteisedtid,simustesduaalseltvisekassainfotwww.vaktsineeriapteegis.eeaadressiljaonvõimalikküsidakaterklienditeenindusest.Inimesinõustavadindivivaktsineerimiseküeelkõigeperearskuidsedateevadkakõikvaktsineerivadtervisosutajad.Vaktsaavadinimeaegabroneeridadigirevõivõttesühenvaktsineerijaga.Meditnõusaabküsidapenõuandetelefonil1220üldistevaktsineerimisegaküsimustekorralsaabriigiinfote1247võitervisekasklienditeenindusetelefonil6696630. Eesti immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitusel peaksid ennast COVID-19 vaktsiini teise tõhustusdoosiga vaktsineerima eeskätt riskirühmad. Seda saab teha kõikjal Eestis.
Hoiame kokku ja nõutame Tõde. Valede maailmas pole meil tulevikku.
Segastel aegadel tuleb hoida pea selge.
8 TERVIS
läbi kodu õed. Kodus vaktsineerimise soo vist peaks inimene teada and ma oma perearstile või tervise kassa klienditeeninduse telefo nil +372 669 6630. Inimestel on võimalik en nast vaktsineerida ka vali tud apteekides üle Eesti. Ap teegid, kus on ennast võima lik koroonaviiruse vastu vakt
Juhul kui nakatumise kas vutrend püsib madal ja haigla koormus ei hakka oluliselt kas vama, soovitab komisjon või maldada teist tõhustusdoosi CO VID-19 riskirühmadele aktiiv selt alates augusti teisest poo lest. Esimesel võimalusel peak sid teise tõhustusdoosi tegema kõik hooldekodude elanikud, sealsed töötajad ja tervishoiu töötajad, kes puutuvad kokku patsientidega, ning ka inime sed, kes ei ole vaktsineerimiskuuriga veel alustanud või tei nud esimest võibseastsiasjale,visekassaliteenusteTervisekassatõhustusdoosi.esmatasandiosakonnajuhatajaKülFriedemannisõnulsoovibterjuhtidatähelepanutõetCOVID-19eiolemeiekadunud,kuigisuviselajalsellinemuljejääda.
„Paraku see nii ei ole, sest on palju inimesi, keda viirus jätku valt ohustab,“ tõdeb Friedemann. „Oluline on, et riskirühmad ja need, kes ei ole ennast veel vakt sineerinud, seda teeksid, et kaits ta ennast raske haigestumise ja haiglasse sattumise eest.“ Terviseameti hinnangul on koroonaviiruse levik praegu keskmine ja oht haigestuda en diselt suur, seda eriti eakatel ja neil, kes ei ole ennast vaktsinee rinud või kellel on mõni krooni lineTerviseametihaigus. nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepa kinnitusel on vaktsineerimine jätkuvalt kõige turvalisem viis ennast raske haigestumise eest kaitsta.„Aga vaktsineerimise kõrval kehtivad jätkuvalt ka teised soo vitused – eelistada väliskeskkon da siseruumidele, hoida võima lusel distantsi ning jälgida head kätehügieeni,“ selgitab Hanna Sepp.Nüüdseks on selged teadmi sed selles osas, et vaktsineerimi ne vähendab kordades riski hai gestuda raskelt ning see on kõi ge efektiivsem viis kaitsta ennast ja oma lähedasi, aga ka neid, kellele võib haigus mõjuda laas tavalt.Teadusnõukoja juht Toivo Maimets märgib, et uuemad vii ruse tüved, eriti praegu põhili selt leviv Omikron BA.5, on väga suure„Vaktsineeriminenakatamisvõimega.aitab na katumise korral haigusega olu liselt lihtsamini hakkama saa da,“ ütleb Maimets. „Meie tead laste andmed näitavad, et ainu üksi sel aastal on koroonavakt siinid Eestis ära hoidnud sadu surmasid.“Praegu on kõigil soovijatel võimalik endale teiseks tõhus tusdoosiks aeg broneerida di „Oluline on, riskirühmadetja need, kes ei ole ennast veel sedavaktsineerinud,teeksid.“KÜLLIFRIEDEMANN kiirtest
Tohtrid soovitavad käia enne sügist ennast COVID-19 vaktsiini tõhustusdoosiga vaktsineerimas
PÄRNU MAALEHT Nr 8 18. AUGUST 2022
Neli Pärnumaa ettevõtet valiti Eesti parimate hulka Sel aastal selguvad parimad kuues ka tegoorias: eksportöör 2022, innovaa tor 2022, välisinvestor 2022, kestlik ettevõte 2022, turismiedendaja 2022 ja pereettevõte Külaskäikude2022.alusel selgitatakse väl ja kategooria kolm nominenti, kes esita takse kategooria võitja väljavalimiseks konkursi „Ettevõtluse auhind 2022“ žü riile. Külalisi saavad endale oodata ka mitmed Pärnumaa ettevõtted, siit vali ti pingerea esikümnesse neli ettevõtet. Pika ajalooga (asutati 1988. aastal) element- ja moodulmajasid tootev AS Matek valiti TOP 10-sse kahes kate goorias – aasta eksportöör ja aasta pe reettevõte.Eksportööri kategooria eesmärk on tunnustada nutikaid ja lisandväärtust loovaid edukalt eksporti kasvatavaid Eesti ettevõtteid. Aasta pereettevõtte ka tegooria eesmärk on tunnustada ettevõt teid, kes on läbi perekeskse juhtimise ja valitsemise panustanud jätkusuutlikult Eesti majandusse, ühiskondlikku aren gusse ning ettevõtjaliku meelelaadi kas vatamisse noorte hulgas. Viimati mainitud kategoorias jõudis TOP 10 pingeritta ka OÜ Edelstein, mis tegeleb loodusliku kivi töötlusega, val mistades erinevaid tasapindasid. Edelsteini juht Merle Laidro on Pärnumaal tuntud ja tunnustatud inimene, kes paistab oma aktiivsu sega silma nii äri- kui ka ühiskond liku elu valdkondades. Nii pälvis ta 2018. aastal Eesti Väikeettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) Ettevõtliku Vaimu konkursil aasta parima naisette võtja tiitli, samuti pärjati Laidro mullu Pärnumaa aasta naisettevõtja tiitliga. Kivitasapindade tootmise ja vii mistlemisega alustasid Merle Laidro ja Margus Kivimäe juba 15 aastat tagasi.
PÄRNU KONKURSSMAALEHT 9 Merle Laidro, Edelstein FOTO: TANEL MEOS Igal aastal valitakse erinevates kategooriates Eesti parimaid ettevõtteid. Hiljuti avalikustati pingerea esikümnesse jõudnud, kellega lepitakse kokku külastused, kus täpsustatakse ettevõtte saavutusi vastavalt statuudile. Neli Pärnumaa ettevõtet valiti Eesti parimate hulka Pakkumine kehtib kuni 31.08 Täpsemad kampaaniareeglidmeiesalongidest. www.optiumgrupp.ee Port Artur 2 • Lai 11, Pärnu • tel 445 2521 Supersoodukaga KOOLIRATAS + TASUTA KIIVER*! -30%-27% -35%-28% * noortekiiver väärtusega 50 € PÄRNU HAWAII Lai 10, 80010 Tel 5197 E–Rparnu@hawaii.ee401010–18,L10–16 Küsimeiltkindlustuskaitse–säästaomaaegajaraha!info@nbkm.ee tel 5551 1764 tel 5551 1765 Rüütli 40, Pärnu www.nbkm.ee
Lisaks on viit last kasvatav pere kond Kivimäe-Laidro 2012. aastal pälvinud toona kolmandat korda väl ja antud aasta suurpere tiitli ning mõ ned aastad hiljem sai Merle Pärnumaa Kodutütarde tunnustuse kui aasta emaAasta2016.innovaatori kategooria TOP 10 pingeritta jõudis Pärnu taustaga et tevõte OÜ Airobot, mis toodab õhuro boteid. Tegemist on Eesti teadlaste poolt puhtalt Eestis arendatud ja too detud isemõtleva seadmega, mis hoo litseb ruumide sisekliima eest. Airoboti targad andurid mõõdavad õhu tempe ratuuri, CO2 taset ja niiskust ning regu leerivad neid Innovaatoriiseseisvalt.kategooria eesmärk on tunnustada innovaatilisi Eesti et tevõtteid, kes on ellu viinud või turu le toonud märkimisväärse uuenduse, mis pakub klientidele või ühiskonnale olulist väärtust, ning kes panustavad olulise osa oma müügitulust teadus-, arendus- ja investeeringu.aastavälisinvestoreid,tunnustadaVälisinvestoriEesti,disVälisinvestoriinnovatsioonitegevustesse.kategooriasjõuparematehulkaASRapalakestegeleblanditootmisega.kategooriaeesmärkonEestisedukalttegutsevaidkesonviimasekolmejooksulteinudEestisseolulise
PÄRNU MAALEHT Nr 8 18. AUGUST 2022 10 HINGEABI GEA ASHILEVI, Peaasi.ee psühholoog
Viis põhjust, miks me vajame vaimse tervise esmaabi andjaid Väga paljud meist on õppinud põhimõtteid, mille alusel anda abivajajale füüsilise tervise es maabi.Miks aga on tarvis vaimse tervise esmaabi andmise oskus tega inimesi? n Vaimse tervise probleemid on väga levinud ja nendega puutub elu jooksul ühel või teisel viisil kokku igaüks. Eestis on koguni neljandik tervisekaotustest põhjustatud vaimse tervise probleemidest, millest omakorda pool tuleneb depressioonist. Vaimse tervi se häired esinevad sagedami ni kui südamehaigused, kop suhaigused ja vähk kokku. On väga tõenäoline, et igaühel on kokkupuuteid peres, tööl, kodus või trennis inimestega, kellel esineb vaimse tervise muresid. n Ootejärjekorrad spetsia listide juurde on pikad ja abi piirkondlikult ebavõrdselt kättesaadav. Lisaks on vaimse tervise raskuste eripäraks see, et ini mesed kannatavad kauem kui füüsilise tervise probleemide ga, mistõttu toimub abini jõud mine liiga sageli juba hetkel, kui häire on välja kujunenud ja järgnev raviperiood pikk. Vaimse tervise esmaabi andja saab olla elupäästev vahelüli, pakkudes abi mure sõnastami sel, esmast leevendust võima liku vaimse tervise häire süve nemisel ning julgustust spet sialisti abini jõudmisel. Peaasi.ee meeskond n Vaimse tervise probleemi dele abi otsides eelistavad inimesed esimesena pöördu da oma pereliikme, sõbra või lähedase poole. Kuigi nii nagu füüsilise ter vise esmaabi puhul, ei saa me ka vaimse tervise esmaabi an des võtta arsti rolli, võime sel legipoolest olla just need, kes olulisel hetkel oskavad mär gata, kuulata ning pakkuda esmast tuge ja infot. Vaimse tervise esmaabi koolituse läbi miseks ei ole tarvis tusekohanejapsühholoogiaalaseideelnevaidteadmisiesmaabipakkumineonjõuigaühele,kesonkooliläbinud. n Vaimse tervise teemadega on seotud häbimärgistamine, mis olulisel määral rasken dab õigeaegselt vajaliku abini jõudmist. Möödunud aastal läbivii dud küsitlusest selgus, et suur osa inimestest, kellel on vaim se tervise probleemid, ei julge sellest oma tööandjatega rää kida. Põhjused, miks ei julgeta probleemi tunnistada ei enda le ega ka teistele, on erinevad. Vaimse tervise esmaabi and mise oskused aitavad kaasa hinnanguliste ja häbimärgis tavate hoiakute muutumise le. Teadmised, kuidas mõista, ära tunda ja reageerida vaim se tervise murede korral hooli valt ning hinnanguvabalt, aita vad vähendada häbimärgitavat suhtumist. n Iga inimene peaks vaim se tervise mure korral saama märgatud ja toetatud. Igal inimesel on tutvusring kond, kuhu kuulub ligikaudu sada inimest, ja kui igas selli ses ringkonnas on vähemalt üks vaimse tervise esmaabi andja, siis see võib vaimse tervise abi korralduses kaasa tuua suure arenguhüppe.Vaimsetervise esmaabi on konkreetsetest sammudest koos nev õpitav oskus. Vaimse tervi se esmaabi andjaid koolitab Peaasi.ee.
Meie põhitegevuseks on: • Puitmaterjalide müük • Voodrilauad • Värvitud voodrilauad • Sisevoodrilauad • Värvitud sisevoodrilauad • Tuulekastilauad • Värvitud tuulekastilauad • Immutatud terrassilauad • Saematerjal Vähemalt ühe tihumeetri kohalevedu üle Eesti TASUTA! kpuit.tellimused@gmail.comtelwww.kpuit.ee55936326 Küsida võib kõiki rehve. Asuvad Tartus. Transport üle Eesti. (autod,KÕIKIDELEREHVIDMASINATELEtraktorid,laadurid,haagised jm) Tel 503 rain@redsom.ee9766 www. redsom.ee Näiteks: MTZ-82-le ette/taha (250/450 €/tk) T-40 AM-le (175/425 €/tk) T-25 ja RS-09-le (90/280 €/tk) SEPTIKUTE, BIOPUHASTITE PAIGALDUS JA MÜÜK Tel 5757 erlend@eestiseptik.ee0202www.eestiseptik.ee EESTISEPTIK.EE • KÜTTEPUUDE MÜÜK • HALUMASINATEENUSEsnaTaluOÜ,tel56208231
FOTO: PEAASI.EE Kui meil on olemas vajalikud oskused, julgeme vigastatud inimesele kõhklemata läheneda ja esmast abi pakkuda. Nõnda saame leevendada kannatusi ning võime päästa elusid.
T ja N
PÄRNU MAALEHT Pärnu LILLEPOODTuru Koolirikkalikalguseksvaliklõikelillijalillekimpe Olete oodatud! Suur-Sepa 18 • tel 446 1095 E-R 8-18 | L 9-16 | P 9-15 VÄNDRA GÜMNAASIUM OTSIB HaridustINGLISEKLASSIÕPETAJATKEELEÕPETAJATtõendavaddokumendidjaavaldusesitadameiliaadressilegymn@vandra.eehiljemalt24.08.Lisainfotelefonil53305688Palume registreerida: marika@ujuma.ee Kirja panna: lapse nimi, vanus, päevad ja kellaaeg, oskused vees. NB! Kellaaeg võib muutuda! Info tel 5646 2253 Alates 3. septembrist L kell 11.15 pärs algajad kell 11.45 algajad
2022. aasta juuni
17.30
uj ula s
PÄRNU MAALEHT Nr 8 18. AUGUST 2022 ÜLEVAADE 11
sortimentidepuiduhinnadlõikes: STATISTIKAPuiduhinnadonkerkinudpilvedesse Sort (euro/tm)Hind männipalk 135 männipeenpalk 115,2 kuusepalk 109,9 kuusepeenpalk 105,6 kasepakk 161,3 kasepalk 115 haavapalk 80,4 lepapalk 74,8 männipaberipuit 73,7 kuusepaberipuit 72,7 kasepaberipuit 88,5 haavapaberipuit 65,9 küttepuit 54,5 Aritmeetilised ja mediaankeskmised metsamaa hinnad maakondade lõikes 2021. ja 2022. aasta teise kvartali võrdluses: TASUB MetsamaaTEADA tehingute arv väheneb, hinnad aga kerkivad Tehingute arv Keskmine pind (ha) Mediaan (€/ha) Keskmine (€/ha) 2022 II kv 2021II kv 2022II kv 2021II kv 2022II kv 2021II kv 2022II kv 2021 II kv Harju maakond 42 102 6,7 7,4 6702 5375 7595 6430 Hiiu maakond 10 41 6,9 6,2 8691 4803 7030 5622 Ida-Viru maakond 12 59 6,5 12,1 5761 3444 7299 4338 Jõgeva maakond 29 44 7,8 8 8378 3764 9147 5380 Järva maakond 48 52 8,3 10,5 7542 3662 9148 4368 Lääne maakond 31 46 8,2 7,9 5171 3227 5559 3882 Lääne-Viru maakond 43 68 7,3 8,4 4834 4144 6289 4556 Põlva maakond 9 12 6,1 7,4 14207 5628 11888 5852 Pärnu maakond 38 112 8,2 10 6254 3345 7767 3997 Rapla maakond 41 122 9,9 12,7 5499 3367 6789 3852 Saare maakond 54 76 6,1 8,6 5817 3895 6730 4764 Tartu maakond 23 34 6,8 6,1 6084 5235 7209 5947 Valga maakond 35 18 12,3 12,5 5919 4392 6530 5183 Viljandi maakond 20 33 8 7,6 4651 4459 6802 4699 Võru maakond 14 19 4,7 5,9 5731 5464 7264 5531 senti ja kuusepalkide hinnad 5–6 protsenti.
nu Raj
Pärnu Vana-Sauga lasteaed pakub tööd töölelasteaiaõpetajalekaheleasumisegaalatesseptembrist2022.a.
Ülejäänud sortimentide hinnad on jätkanud küllalt kiiret kas vamist. Uskumatult kõrged on paberipuidu ja küttepuidu hin nad, nähtub Erametsakeskuse kvartaalsest puiduhindade sta tistikast.2022. aasta teine kvartal tõi kaasa okaspuupalkide hin nalanguse. Seda oli oodata ja prognoosida vaatamata äreva le rahvusvahelisele olukorrale. Kindlasti andis siin oma panu se intensiivne Venemaa okas puupalgi import ja kuuse-koo reüraski rüüste tõrjumiseks ra kendatud võtted. Nii langesid männipalkide hinnad esimese kvartaliga võrreldes 3–4 prot keskmised Kuna eelneva tel kuudel oli järjest püstitatud absoluutseid hinnarekordeid, siis eelmise aasta juuni lõpuga hindu võrreldes on kõikide sor timentide hinnad märgatavalt kõrgemad. Soomes esimeses kvartalis okaspuupalkide hinnad lan gesid, teises kvartalis tõusid. Aastataguse ajaga võrreldes on standardpalkide hinnad rohkem tõusnud kui peenpal kide hinnad. Kui okaspuupal kide hind langes, siis lehtpuu jämesortimendid kallinesid ning mitte vähe. Kui seni on olnud põhjanaabrite pabe ripuiduturul hinnamuutu sed küllaltki tagasihoidlikud, siis nüüd on need üsna mär kimisväärsed. Kolme kuuga on kasepuit kallinenud 17,9, kuusepuit 8,8 ja männipuit 8,2 protsenti. Sellega on kõi ge kallimaks sordiks tõusnud kasepuit ja odavaim on män nipuit. Viimati oli Soomes ka sepuit kalleim sort 2015. aasta novembris.2022.aasta teise kvar tali puiduturu täieliku hin naülevaatega saab tutvuda Erametsakeskuse veebiküljel, kust leiab ka varasemate kvar talite ülevaated ja keskmiste puidusortimentide hinnatabeli Exceli-formaadis.Venemaaalustatud sõda on mõjutamas puidusektorit mit mest küljest. Lätis soovitakse energiakriisi leevendamiseks suurendada hakkepuidu toot mist ja selleks langetati raieva nust. See muudatus aitab Lätil minna üle maagaasilt puiduhak kele.Puiduturu hinnaülevaatest saab lugeda ka seda, mis seisus on Venemaa puidutööstus ja millised riigid võivad Venemaa toodangut asendada. Maa-ameti metsamaa tehingute kokkuvõtehinnastatistika 2022. aasta teises kvartalis teh ti 449 metsamaa tehingut, mil le raames vahetas omanikku 3536 ha. Aasta esimese kvarta liga (440 tehingut ja 3654 ha) võrreldes on mahud püsinud stabiilsed, kuid eelmise aasta teise kvartaliga (838 tehingut ja 7763 ha) võrreldes on tehin gute ja müüdud pindala hulk märkimisväärselt nadSamasomamaht,legenudTähelepanuväärseltlangenud.onlankaeraisikuteljuriidilisteisikutelemüüdudmetsamaamidamaa-ametavaldabkinnisvaraturuülevaates.onkeskmisedhektarihintõusnud. kell kell kell edasijõudnud kell eelmisel kursusel septembrist kell 17 45 pärs algajad kell 18.15 algajad kell 18 45 edasijõudnud kell 19.15 eelmisel kursusel osalenud
langema.hakkasidpüsisidtipusaavutasidpalkidekõrgedEbanormaalseltokaspuuhinnadomaaprillis,maisjajuunis
AST
18.15
12.15 edasijõudnud kell 12.45 eelmisel kursusel osalenud
Sõda ja energiakriis on segi paisanud puiduturu
13 45 suure basseini lapsed Alates 5. septembrist E ja K
osalenud Alates 6.
E
UJU M IS KURSUSED L E L Pä r a
Omalt poolt pakume rikkaliku õuealaga võimalusterohket töökeskkonda, põnevaid ettevõtmisi ja eneseteostuse võimalust, toredaid kolleege ja kaasalöömist lasteaia arendamisel. Sooviavaldus, CV ja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide koopiad saata 22.08 2022 e-postile jelena.leppoja@vanasauga.parnu.ee või postiaadressile Kadri 23, 80033 Pärnu linn. Info tel 447 2429 või 5567 2257
PÄRNU MAALEHT Nr 8 18. AUGUST 2022 12 REKLAAM TANNI KAUPLUS ON 30-AASTANE! Tanni kauplus aadressil Suur-Jõe 50, Pärnu Tannikauplusestleiabmetsa-jaaiatehnikatigalemaitsele TANNI KAUPLUS TÄNAB OMA PIKAAEGSEID KLIENTE JA KOOSTÖÖPARTNEREID! Kaks mugavat “rendikuuri” Husqvarna tööriistadega Suurem tehnika liigub kliendiniTanni kaubikutega Peale tööpäeva lõppu saad vajalikutoote kätte Mini - Tanni kauplusest Tanni kaupluseees aastal 2010
