VASTASSEIS MURDUB: riigikohus leiab, et tuuleenergia arendamine on riiklik huvi Lk 3 Paikuse prügila näitab kauneid jäätmete taaskasutuse numbreid, kuigi isegi ametnikud neid ei usu Lk 6–7
Rooslaiu talu pererahvas kinnitab, et turistid leiavad üha rohkem tee ka Kihnu saarele Lk 10–11
Toomas Väljas:
ega kaluri talukohvikus pakutavad toidud pea alati ainult kalast tehtud olema Lk 8–9
www.maaleht.ee
17. juuni 2021 Nr 6
2 U U D I S E D
Pärnu linn ostab osa
politseimajast Pärnu linnavalitsus ostab Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsilt (RKAS) osa praeguse politseimaja kinnistust, et rajada sinna Laia ja Pikka tänavat ühendav Pargi tänava lõik. Pärnus tegutsevad sisejulgeolekuasutused kolivad tänavu Tammsaare puiestee äärde kerkinud sisejulgeoleku ühishoonesse. Linnavalitsus ja RKAS on kokku leppinud, et Pikk tn 18 asuv politseimaja lammutatakse hiljemalt 2022. aasta lõpuks. Linna poolt ostetavale kinnisasjale jääva hoone osa lammutamiskulud tasub Pärnu linn. Linn ostab RASilt 95 000 euro eest (hinnale lisandub käibemaks) 1997 ruutmeetri suuruse Pargi tänav T3 katastriüksuse, mis on moodustatud praeguse politseimaja Pikk tn 18 kinnistu jagamise tulemusena. Katastriüksuse 62401:001:1689 täpseid piire on võimalik vaadata Maaameti kaardirakendusest, selle alla jääb osa politseimajast ning politsei ja päästeameti hoone vahelisest teest. RKAS on valmis linnalt 238 000 euro eest ostma osa Tammsaare puiestee T2 kinnistust, millest moodustatakse kaks eraldi kinnistut suurustega 3262 ja 2207 ruutmeetrit. Ühele moodustatavale kinnistule soovitakse rajada Maksu- ja Tolliameti Pärnu linna teenindus- ja büroohoone, teisele parkla sisejulgeoleku ühishoone tarbeks. Müüdav linnamaa asub Suurejõe Selveri ja Decora kaupluse vastas. Pargi tänav T3 kinnisasja ostmine on seotud uue Raba-Lai tänava autosilla ehitamisega. Ilma selleta saaks linn sillalt tuleva liikluse suunata Laia tänava kaudu Aia tänava pikendusele, Pargi tänav on otsetee Pikale tänavale jõudmiseks.
PÄRNU MAALEHT
PÄRNU MAALEHT Nr 6 17. JUUNI 2021
Valmisid kavandid Rail Balticu trassi uutele koridoridele
MKM
Rail Balticu Pärnu-Ikla lõigu trassi asukoha võimalikud kulgemiskohad.
Aprilli lõpus toimus Pärnu, Saarde ja Häädemeeste valla elanikega Rail Balticu Pärnu maakonnaplaneeringu uuendamise infopäev, kus tutvustati peatuste ning raudtee trassi alternatiivide asukohti. Kõige rohkem huvitab kohalikke elanikke muidugimõista kohalike peatuste võimalikud asukohad. Rahandusministeeriumi riigi eriplaneeringute koostamise nõunik Siim Orav märgib, et just praegu on õige aeg teha ettepanekuid ja märkusi nii peatuste kohta kui ka uuringus keskkonnaaspektidega arvestamise osas. “Siis saame enne ametlikke väljapanekuid neid läbi töötada,” ütleb Siim Orav. “Mul on hea meel, et juba tuli väga sisulisi ettepanekuid nii omavalitsustelt kui ka kohalikelt ning usun, et tihe koostöö ka jätkub.” Riigikohus tühistas mullu osaliselt Rail Balticu Pärnu maakonnaplaneeringu, sest selle koostajad jätsid trassilõigu 4A kõrval asuva Luitemaa linnuala Natura hindamise õigusvastaselt tegemata, piirdudes vaid eelhindamisega. Tulenevalt riigikohtu otsusest otsustati uuendada Rail Balticu maakonnaplaneeringut ja keskkonna strateegilist hindamist. Uuendamine puudutab umbes 40-kilomeetrist lõiku Pärnu ja Eesti-Läti piiri vahelisel alal. Nüüdseks on välja pakutud kolm erinevat teekoridori, mida saab omavahel sobitada kuut moodi. Üks võimalus on, et Rabakülast sõidab rong üle Uulu–Soometsa–Häädemeeste tee lääne suunas, kulgeb seda teed pidi alla Võidu poole ja ühineb enne Massiarut senise kokkuleppelise teega. Teine versioon on jätkata kunagises teekoridoris, kuid Luitemaa linnukaitseala ümbert viia raudtee ida poolt mööda ja jätkata taas vanas koridoris. Kolmas variant on, et Reiust
MÜÜA GRANIIDIST VÄLISTREPI MATERJALI KOOS PAIGALDUSEGA.
Pae 4, Pärnu.
Tel 442 6665, info@parnukivi.ee
suundub raudtee üle Surju-Seljametsa tee ja kulgeb kumeralt ümber Luitemaa, seejärel läbib Laiksaare ja Nepste küla, suundudes siis seni kokku lepitud teekoridori. Rail Balticu Pärnu maakonnaplaneeringu ja KSH uuendamine puudutab umbes 40 km lõiku Pärnu ja EestiLäti piiri vahelisel alal. Uuendamine viiakse läbi riigikohtu 2020. aasta otsuse alusel tühistatud trassilõikudes. Maakonnaplaneeringuga jätkamiseks tellis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 2020. a II pooles alusuuringu “https://drive.google.com/file/d/1r1mP8lS8OVBhl9XMrH2zV791U84WvTY/view”Pärnu maakonnaplaneeringu “Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” menetluse uuendamine”. 2021. aasta alguses jätkati planeerimismenetlusega planeeringu lähteseisukohtade etapist, võttes aluseks alusuuringus välja kaardistunud kolm kõige perspektiivikamat trassialternatiivi. Planeeringu korraldaja on rahandusministeerium, projekti koordineerib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Töid teostab konsortsium Obermeyer Planen + Beraten GmbH (Saksamaa) ja PROINTEC S.A. (Hispaania) ning nende kohalikud alltöövõtjad Skepast & Puhkim OÜ (Eesti) Estonian, Latvian & Lithuanian Environment SIA (Eesti/Läti). Rail Balticu maakonnaplaneeringu uuenduste avalik väljapanek toimub selle aasta juulis-augustis ning avalik arutelu septembris. Kava kohaselt kehtestatakse uus maakonnaplaneering novembris 2022.
PÄRNU MAALEHT
Asustusstruktuuri, kultuuripärandi ja arheoloogia uuringute uuendamine: veebruar–aprill 2021. RB koridori asukohavaliku analüüsi koostamine: aprill–juuni 2021. Avalik väljapanek: juuli–august 2021. Laekunud seisukohtadele vastamine: august 2021. Avalikud arutelud: september 2021. Planeeringulahenduse täiendamine: september 2021. Asjaomaste asutustega kooskõlastamine: oktoober–november 2021. Planeeringulahenduse täiendamine: detsember 2021 – jaanuar 2022. Planeeringu vastuvõtmine, avalik väljapanek, avalikud arutelud: veebruar–oktoober 2022. Maakonnaplaneeringu kehtestamine: november 2022. Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
kuni 3 tonni korraga
Vajame oma meeskonda ehitusmehi Rootsi. Töö ametlik.
KUI SOOVID MÜÜA OMA MAAD, SIIS MÜÜ SEE KOHALIKULE MAAHARIJALE
PORT ARTUR 2 | Lai 11, Pärnu | Tel 4452521 | www.optiumgrupp.ee
Pärnu maakonnaplaneeringu uuendamise ajakava
TÄITEMATERJALI MÜÜK ja TRANSPORT VÄIKEKALLURIGA
Info tel 5681 6234 või info@house-lab.ee.
Salasõnaga PÄIKE kogu kollektsioon
PA N E TÄ H E L E :
HEA PÕLLUMAA EEST HIND KÄTTE vähemalt 4000 €/ha Huvi korral helista tel 5666 2082, 511 2428 või võta meiega ühendust lopeagro@lopeagro.ee
TRANSPORT
al 37 €
58 091 823
info@parnukallur.ee
www.parnukallur.ee
Teostame üldehitustöid, nii eramute, paarismajade, rida- ja korterelamute kui garaažide ehituseks ja renoveerimiseks.
Küsi pakkumist! + 372 56470174 meriferm@gmail.com meriferm.ee
U U D I S E D 3
PÄRNU MAALEHT Nr 6 17. JUUNI 2021
FOTO: RAUNO VOLMAR
Riigikohus leiab, et tuuleenergia arendamine on oluline avalik huvi FOTO: AGO TAMMIK
Riigikohus leidis 26. mai otsuses, et tuuleenergia arendamise kasuks räägib oluline avalik huvi ja nii riigiasutustel kui ka kohalikul omavalitsusel tuleb teha mõistlikke pingutusi selle nimel, et planeeringutes kavandatud tuulepargi rajamine oleks võimalik. Kohtusse jõudnud vaidlus puudutab Lavassaare turbamaardlas asuvat 892 hektari suurust maa-ala, mis sobib Pärnu maakonnaplaneeringu ja endise Sauga valla üldplaneeringu järgi tuulepargi rajamiseks. Samas on planeeringutes märgitud, et elektrituulikud on võimalik sinna püstitada alles pärast maavara ammendamist. OÜ Eurowind ja AS Nelja Energia taotlesid 2017. aastal vallalt projekteerimistingimusi, et ehitada turbamaardla alale Elbu ja Nurme rappa tuulepark. Vald lükkas aga taotlused tagasi, sest maa-amet ja keskkonnaamet jätsid need kooskõlastamata. Ametid selgitasid, et riigimaal asuvatel kinnistutel toimub parajasti turba kaevandamine ning tuulikute püstitamine võiks halvendada juurdepääsu maavarale ja selle säilimist. Samuti vaidlesid tuulepargi rajamisele vastu kaks kaevandusfirmat, sest praeguse tehnoloogia järgi kaevandatakse turvast korraga tervel tootmisväljakul ja maavara väljamine kestab
Aastaid Pärnu Uue Kunsti Muuseumile peavarju pakkunud hoone Esplanaadi 10 ootab nüüd investoreid, et muutuda moodsaks korter-hotelliks.
Aastaid uue kunsti muuseumile peavarju pakkunud hoone muutub luksuslikuks korter-hotelliks Pärnumaa piiresse on kavandatud mitu tuuleparki, teiste seas ka Tootsi lähedale endistele turbakaevandamise väljadele, mis samuti oli haaratud kohtuvaidlusse ja mille RMK lõpuks Eesti Energiale müüs. Viimane oli juba enne kohtuvaidlust rajanud sinna arvestatavas ulatuses tulevase tuulepargi teenindamiseks vajalikku taristut.
rabades veel aastakümneid. OÜ Eurowind vaidlustas valla korralduse halduskohtus. Haldus- ja ringkonnakohus jätsid OÜ Eurowind kaebuse rahuldamata, kuid riigikohus tühistas 26. mail varasemad otsused ja kohustas Tori valda – mis on Sauga valla õigusjärglane – taotlust uuesti läbi vaatama. Kolleegium leidis, et vastustajad on teinud kaalutlusvea ning rikkunud uurimispõhimõtet. Riigikohus rõhutab, et kui planeeringutes on ette nähtud turbaalale tuulepargi rajamine, siis tuleb projekteerimistingimuste andmise üle otsustades teha kõik mõistlikult võimalik, et see plaan saaks teoks. See kohustus laieneb nii kohalikule omavalitsusele kui ka
haldusmenetlusse kaasatud riigiametitele – keskkonnaametile ja maa-ametile. Riigikohus peab tähtsaks, et nii tuuleenergia tootmise kui ka seni kasutusele võetud turbaalade ammendamise poolt räägib oluline avalik huvi. Sestap tuleks rabade edasist kuivendamist vältida ning jätkata kaevandamist juba kasutusele võetud turbaaladel. Tuuleenergia tootmisvõimalusi kaaludes peab arvestama ka riigi seatud taastuvenergia tootmise eesmärkidega. Vastustajad ei ole välja selgitanud, kas oleks võimalik leida neid eesmärke paremini tasakaalustav lahendus kui tuulepargi rajamine alles aastakümnete pärast.
Seejuures võib riigikohtu hinnangul avalikke huve kõige paremini teenida lahendus, mille puhul mõlemad tegevused toimuvad ühel ajal samas kohas, mistõttu tuleks lähemalt uurida, kas tehnilised lahendused seda võimaldavad. Riigikohtu kolleegium märkis ka, et projekteerimistingimused kehtivad igaühe, mitte üksnes nende taotleja suhtes. Seega võiksid need anda raamistiku läbirääkimiste pidamiseks igale arendajale. Kuivõrd arendusala paikneb riigi maal, on ehitusõiguse saamisel otsustav see, milline ettevõtja omandab maakasutusõiguse.
PÄRNU MAALEHT
ALATI SOODSAD PAKKUMISED! Garaažiuksed Neli standarttooni
Sise- välisja tuletõkkeuksed
Suurim valik dekoratiivkive ja seina dekoreerimise materjale
+372 5383 1733 info@vitadoors.ee
Suur-Jõe 37, Pärnu www. vitadoors.ee
Novira Capital rajab Pärnu kõige hinnatumasse piirkonda, kõigest mõneminutilise jalutuskäigu kaugusele mererannast erainvestoritele mõeldud vaid 60 korteriga apartement-hotelli apArts. Investeeringu kogumaht ulatub üle viie miljoni euro ja hoone valmib 2022. aasta suvel, projekti müügipartneriks on kinnisvarafirma LVM. Korterite müük algas juuni esimestel päevadel. Projekti raames renoveeritakse ülima põhjalikkusega aadressil Esplanaadi 10 asuv kireva ajalooga kuuekorruseline nõukogudeaegne hoone, mis seisis aastaid pooltühjana ja osaliselt oli Pärnu Uue Kunsti Muuseumi kasutuses. “Kindlasti on tegemist tähelepanuväärse sündmusega suvepealinna arengus, sest üks aastaid pärnakate silma riivanud kinnistu ärkab nüüd uuele elule,” rõhutab Novira E10 juhatuse liige Andres Liinsoo. “Pärnu ranna vahetu läheduse tõttu on apartement-hotelli kontseptsioon kindlasti väga praktiline lahendus ning sobib hästi nei-
le, kes soovivad aktiivse investorina paigutada vabu vahendeid kuurortlinna kinnisvarasse,” kirjeldab kinnisvarafirma LVM juht Ingmar Saksing, kelle sõnul on valdavalt 1–2-toalised korterid paljude jaoks väga sobiv alternatiiv tavahotellile. Suvituskorterite hinnad apArtsis algavad 62 000 eurost, millele lisandub käibemaks. Kõigil 60 korteril on rõdu või terrass lükanduste ja klaaspiiretega. Üürikorterite mugavamaks haldamiseks on kõik korterid varustatud võtmevaba ligipääsu tagavate nutilukkudega ning hoonesse on kavandatud ka üüriteenuse pakkumiseks vajalikke tugiteenuseid. Hoone välislahenduse arhitekt on Kalle Vellevoog ja sisearhitekt Tiiu Truus.
PÄRNU MAALEHT
4 K A L A P Ü Ü K
PÄRNU MAALEHT Nr 6 17. JUUNI 2021
Kapteni talu koduköögis valmivad nüüd ka kalapulgad Pea kogu kala, mille Lindi külas asuva Kapteni talu kalurist peremees Toomas Väljas tänavu on püüdnud, väärindatakse talu tillukeses kalatööstuses ja kokkuostu seda ei viida. SILJA JOON
Kapteni talu kohvik on juba avatud ja peremees Toomas on see, kes hakkamist täis, et klientide tellimusi vastu võtta. Kaluri tunked on vahetatud teksaste vastu ja kala sügavkülma pandud, juhuks kui meri kala ei peaks andma. Kuidas tänavune kalapüügihooaeg on möödunud? Toomas räägib, et räimepüügikvootide kinnitamine teda ei puuduta, sest räime ta püüdmas enam ei käi. Räimevõrkude merest nõudmine on väga raske ja nende sikutamine hakkab selja peale. Aga tervist on vaja hoida. Põhiline, mis kevadpüügil võrku jäi, oli ahven, aga sai ka pisut koha. Hüljes sööb koha võrgust ära. Kalade kurgualused jäävad võrku alles, selle järgi näeb ära. Kui on uued võrgud ja neis on augud sees, siis on näha, et hüljes on käinud.
Pärnu kalur Toomas Väljas peab lisaks kalapüügile ka Kapteni talu kohvikut, mille koduköögis valmivad nii road kohapeal söömiseks kui ka kaubanduslikuks turustamiseks mõeldud kalatooted.
Vabal merel ongi praegu põhilised kalad ahven, siig, vimb ja kui lestapüügi keeld on lõppenud, siis ka lest. Suvel suurt püüki ei toimu, kuigi Toomas teeb aeg-ajalt mõne tiiru, et kohviku jaoks värsket kala saada.
Äsja püütud kala kohe pannile
Mööblitisleriks õppinud Toomas kõnnib oma onu jälgedes ning on pärinud temalt kõik kalapüügi oskused ja load. Läheb õhtul kell kaheksa magama ja tõuseb hommikul kuuest, et koos paarimehega merele minna. Mereäärse Kapteni talu ehitas aga juba Toomase vanaisa. Toomas Väljas räägib, et tänavu kevadel oli võrkudes palju vetikat. Aga vetikat täis võrkudega kala ei püüa – kala näeb võrkusid ja hoiab eemale. Võrgud tuleb survepesuriga puhtaks teha ja see on suur töö.
• • • • •
Küsi kindlustuskaitse meilt – säästa oma aega ja raha!
AUTOKLAASIDE MÜÜK, VAHETUS JA PARANDAMINE Vahetame autoklaase kaskokindlustuse teenuse raames.
info@nbkm.ee tel 5551 1764 tel 5551 1765 Rüütli 40, Pärnu www.nbkm.ee
Pesumasinad ja nõudepesumasinad Remont ja kojukutsed Lisaks parandame teie telerid, raadiod, autoraadiod, kodukinod, DVD-d... Võta meiega ühendust tel 442 7231 Centralservice OÜ
Asume aadressil Riia mnt 74, Pärnu
Akende pesu Veerennide puhastus Katuste pesu ja värvimistööd Fassaadide pesu ja värvimistööd Aedade värvimine ja pesu
K.P.E OÜ e-post kpe.kpe@mail.ee | tel 5638 8994
UKSESALONG
SISE- JA VÄLISUKSED, GARAAŽIUKSED, TREPIKOJAUKSED, LIUGUKSED, VARIKATUSED
ERIMÕÕDULISED TULETÕKKEUKSED KORTERI VÄLISUKSED
» » » » » »
KORSTNA MÜTSID KATUSELUUGID KATUSEHARJAD AKNAPLEKID VIHMAVEESÜSTEEMID RÄÄSTAPLEKID
Pakume ka transporti ja paigaldust.
KEVADISED SOODUSTUSED
KASVUHOONETELE
www.etplekitood.ee
POLÜKARBONAATPLAAT
Lao 8 80010 Pärnu (Boks 9)
45 €
GSM 5662 1017 GSM 5684 2818
-25%
kuni
2100 x 6000 x 4 mm
Mexin Baltic OÜ, Lao 12-5, Pärnu. Tel 443 1518. E–R 9–18, L 10–15 www.uksed.eu
K A L A P Ü Ü K 5
PÄRNU MAALEHT Nr 6 17. JUUNI 2021
FOTO: SILJA JOON
Toomas ja tema abikaasa Haidi väiketootmine kujutab endast äsja püütud toorme väärindamist, sellega kauplemist. Põhiline, mida kalast toodetakse, on kalakrõpsud, mis on valmistatud fileeritud kalast. Kiisast, kohast ja ahvenast valmistatud kalakrõpsude suuremad müügikohad ongi Selver, Rimi ja taluturud, Tallinna Kalaarsenal, lennujaama pood ja veel mõni väiksem pood. Kuivati on nüüd kalatalus selline, mis mahutab üheksa kilo fileed korraga. Lisaks fileele ja suitsukalale valmistatakse šnitslit, kotlette ning konservtooteid ja alates sellest kevadest ka kalapulki. Kalapulgad on tehtud läbi hakklihamasina aetud ahvenafileest. Koduköögis tehtud tooteid suurele poeketile pakkuda ei saa, küll aga lubab seda väiketööstuse olemasolu, isegi kui seal töötab ainult üks inimene. Projektiraha toel rajati 2016. aastal taluhoonetesse väikse kalatööstuse ruum, kuhu soetati roostevabad lauad, külmkapid
“Tänavu oli võrkudes palju vetikat. Aga vetikat täis võrkudega kala ei püüa – kala näeb võrkusid ja hoiab eemale.” TOOMAS VÄLJAS
Hakkpuidu ost-müük, tootmine
ja sügavkülmakambrid. Suvel on tööstus kinni ja perenaine kasutab sama ruumi kohvikuköögina.
Kalatalus saab süüa ja pidu pidada
Kapteni talu kodukohvik on nüüdseks avatud olnud kolme suve jooksul ja pere lapsedki on pannud pead tööle, kuidas taskuraha teenida – näiteks kohvikusse tulijatele kanamune müües. Lisaks on kalatalus võimalik korraldada suuremaid sünnipäevi ja bändiga firmapidusidki. Selleks on õue peal 80 inimest mahutav põrandaga peotelk ning vajalikud lauad-toolid ja lauanõud. “Soojendusega peotelgist avaneb kena merevaade, kusjuures toidud ei pea olema sugugi kalast tehtud,” märgib Toomas. Suvises Kapteni talu kohvikus on pakkumises alati kas šnitsel või kotlet ja kalafileed, teinekord ka praetud lest. Kuidas sünnivad kalatalu kalaroad? Toomas märgib, et šnitslit tehti algselt fileeritud ja läbi hakkmasina lastud vimmast. Aga tundus, et kalamaitset on liiast – vimb on tugeva maitsega kala. Siis hakati tegema šnitslit ahvenast ja see sai juba väga hea, maitsebuketi poolest just paras. Suitsuvimmast teeb perenaine suitsuvimmakonservi, mis on üks Kapteni talu populaarsemaid tooteid. Kes on seda ostnud ja kellele on meeldinud, need tulevad seda uuesti küsima. Sellest saab teha head kalasalatit ja leivakorvikeste täidist, samuti võileivakatet. Kes tuunikala ei taha, teeb seda suitsuvimmakonservist. Konservi saab praegu osta kodulehe kaudu.
ELEKTRITÖÖD KÄIDUKORRALDUS Info +372 5646 4152 | elekter@tetrian.ee www.tetrian.ee
Jaak Raid Tel 5362 8043 jaak.raid@timberston.ee
KAIMO KIVIKAS
Tel 526 9639
kaimo.kivikas@tootsiturvas.ee
Tetrian OÜ
Sinu kindel partner!
Rentida puiduhakkur tel 518 2169
Pärnu sai uue
üldplaneeringu 2025+ Linnavolikogu kehtestas Pärnu linna kui asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ ja tunnistas kehtetuks kakskümmend aastat tagasi vastu võetud Pärnu linna üldplaneeringu aastateks 2001–2025. Üldplaneering on detailplaneeringute, projekteerimistingimuste ja ehitusprojektide koostamise, arhitektuursete nõuete seadmise, ehitus- ja kasutuslubade väljastamise ja maakorraldustoimingute elluviimise alus. Kui keegi soovib Pärnus näiteks maja laiendada või aiamaja ehitada, juhindub omavalitsus luba väljastades üldplaneeringuga ette antud tingimustest. Uut üldplaneeringut eristab vanast paindlikum maakasutus. Praegu on kinnistute maakasutamise sihtotstarbed täpselt määratud, ent uues üldplaneeringus on linn jagatud eri juhtfunktsiooniga aladeks, kus territooriumi valdav otstarve määrab piirkonna arengu põhisuuna. Raba–Laia tänava silla valmimine muudab Pärnu linnasüdame jalakäijasõbralikumaks ja seob kesklinna tervikuks. Uus sild parandab haiglasse sõitmise võimalusi ja seob Ülejõe piirkonna tihedamalt kesklinnaga. Rääma, Raba, Ilvese, Kirsi ja Allika tänava vahele on planeeritud üks uusi arengualasid. Praegu on seal tootmine, kuid visioon on jõe äärest ja elamupiirkonnast suurtootmine välja viia ning sillaäärsele alale sobiv ruumilahendus ja funktsioon leida.
Kokku on arengualasid uues üldplaneeringus 14 – kesklinnas reisisadamast uue silla ümbruseni, Rääma eri piirkondades, Vana-Pärnus, Mais, Tammistes, vana haigla ja kunagise Viisnurga territooriumil, raudteejaama ümbruses ja mitmel pool mujal. Need on linnaruumi osad, mis eristuvad ümbritsevast keskkonnast ning mille puhul on võimalikud mitmesugused linnaehituslikud ja funktsionaalsed lahendused. Lisatud on vajadus koostada Pärnu jõe paremkalda ruumilise terviklahenduse väljatöötamiseks kontseptsioon, mille kaudu jõgi ja jõe kaldapealsed alad Siimu sillast Niidu pargini seotakse ühtseks toimivaks ja atraktiivseks tervikuks. Üldplaneeringusse on jäetud võimalus kaaluda kesklinnas kõrgemate kui kaheksakorruseliste hoonete ehitamist. Analüüsi kohaselt sobiks need Vingi ja Ringi tänava pikenduse vahele jäävale jõeäärsele alale vähemalt kolmest kõrghoonest koosneva grupina. Kaheksast korrusest kõrgemaid hooneid ei saa siiski kohe püstitama hakata. Neid saab ehitada pärast detailplaneeringu koostamist, kus on arvestatud rea täiendavate tingimustega.
PÄRNU MAALEHT
6 J Ä Ä T M E K Ä I T L U S
PÄRNU MAALEHT Nr 6 17. JUUNI 2021
Uskumatu lugu: Paikre lubab poole
olmejäätmetest läbi sortida ja ringlusse saata
FOTO: TANEL MEOS
Kuigi mõni prügila väidab, et tal on olemas sorteerimisliin, millel segaolmejäätmetest võetakse välja ja suunatakse ringlusse enam kui 50% materjalist, siis tegelikult on see siiski muinasjutt, millega aetakse puru silma nii riigile kui ka rahvale. AIN ALVELA Ideaalses maailmas võiks ehk toimidagi selline jäätmemajanduse korraldus, et kogu prügiteema alates jäätmeveost, lõpetades kogutud jäätmete käitlemisega on kohalike omavalitsuste käes, aga reaalselt näib omavalitsustel olevat soov jäätmemajanduse masinavärgist lihtsalt võimalikult palju raha enda kätte saada. Seda tõestavad oma segase arvepidamisega omavalitsuste haldusalas olevad prügilad, mis öeldakse olevat Eesti kõige suuremad rohepesutehased. Osaliselt lubab lappama lastud süsteem Eesti riigil ametlikus statistikas näidata 83%
suurust segaolmejäätmete taaskasutamist 2019. aastal – 333 620 tonnist tekkinud segaolmejäätmetest (kood 20 03 01) taaskasutati keskkonnainfo.ee andmetel 279 370 tonni, prügilasse aga ladestati 53 683 tonni. Siinkohal loetakse taaskasutamise hulka ka jäätmete põletamine, aastas läheb Iru jaama umbes 200 000 tonni segaolmejäätmeid. Paraku toob Riigikontroll hiljutises uuringus välja, et 2019. aastal jõudis prügilatesse siiski 185 000 tonni segaolmejäätmeid ehk siis pea kolm ja pool korda rohkem ametlikus statistikas näidatust.
Paikuse prügila ladestusala, mida haldava munitsipaalettevõtte Paikre pakutav olmejäätmete ringlusse suunamise kogus paneb imestama isegi keskkonnaameti ametnikud.
Paikre näitab ulmelisi sortimisandmeid Aastal 2006 tööd alustanud Paikre prügila kuulub tervenisti Pärnu linnale ja ühendab endas Pärnus asuvat sorteerimisjaama ning endise Paikuse valla aladele jäävas Põlendmaa külas asuvat jäätmete ladestusala.
Paikre sorteerimisjaama veetakse käitlemiseks muu hulgas ka Saaremaalt kogutud jäätmed – nii juba kohapeal liigiti sorteeritud jäätmed kui ka segaolmejäätmed. Keskkonnaagentuuri statistika kohaselt võttis Paikre 2020. aastal vastu umbes 4000
“Keskkonnaameti hinnangul ei ole võimalik segaolmejäätmetest ringlusse võtta 50%.” REET SIILABERG
tonni Saaremaa segaolmejäätmeid ja prügila on aruandesse kirjutanud, et sellest suudeti välja sorteerida ning ringlusse saata 57% ehk 2032,5 tonni. Aastal 2019 ladestati Paikre prügilasse 23 304 tonni jäätmeid ja sarnases suurusjärgus
Korstnapühkija
Meie põhitegevuseks on: • • • • • • • • •
Puitmaterjalide müük Voodrilauad Värvitud voodrilauad Sisevoodrilauad Värvitud sisevoodrilauad Tuulekastilauad Värvitud tuulekastilauad Immutatud terrassilauad Saematerjal
Vähemalt ühe tihumeetri kohalevedu üle Eesti TASUTA! www.kpuit.ee tel 5593 6326 kpuit.tellimused@gmail.com
Tegutsen Pärnu- ja Viljandimaal TASE 4 KUTSETUNNISTUSE NR 153050
tel 5844 0510 rainer010203@hot.ee www.korstnad-kolded.ee
VÄIKE- JA SUURLOOMADE (väljasõiduga kohale) RAVI VEREUURINGUD, RÖNTGEN, ULTRAHELI LEMMIKLOOMADE PÜGAMINE JA PESU
Teeme Teie sõiduki säravaks nii seest kui väljast! Helistage tel 510 0856
Autopesula Mauri tee 1-1 Mauri Tehnokülas www.puhasauto.eu
(kasuks tuleb ekskavaatori kasutusoskus)
EKSKAVAATORIJUHTI
ROHKEM INFOT tel 5826 4046 või kaevehunt@gmail.com Kaevehunt OÜ
J. V. Jannseni 33, Pärnu tel 443 3663 ja 528 7465 Praegu oleme avatud E-R 9-16 ja L 10-14
www.vanaloomakliinik.ee
• HALUMASINATEENUS • KÜTTEPUUDE MÜÜK JA VEDU • METSAMAJANDUSLIKUD TEENUSED
Otsime Pärnusse kohusetundlikku ja tehnikast lugupidavat, kogemustega
KOPPLAADURIJUHTI RASKEVEOTREILERI JUHTI
MÜÜGIL LAI VALIK PUUGITÕRJEVAHENDEID. Soodsad hinnad.
Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika Helista ja küsi pakkumist!
Info: tel 515 3795
www.hevo.ee
hevo@hevo.ee
Esna Talu OÜ, tel 5620 8231
J Ä Ä T M E K Ä I T L U S 7
PÄRNU MAALEHT Nr 6 17. JUUNI 2021
on see püsinud viimased viis aastat. Ka selle koguse kohta väidab OÜ Paikre, et välja sorteeritakse 50% taaskäideldavat kraami. Keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja Reet Siilaberg kinnitab, et tõepoolest, Saaremaa valla ja Paikre vahel on sõlmitud leping, mille kohaselt on Paikre kohustatud segaolmejäätmetest ringlusse võtma 50%. “Keskkonnaameti hinnangul ei ole võimalik segaolmejäätmetest ringlusse võtta 50%,” nendib Siilaberg. Paikre ja keskkonnaameti vahel on käimas ka kohtuvaidlus. Reet Siilaberg kinnitab selle toimumist, aga ei saa kommenteerida veel poolelioleva kohtuasja detaile. Ka mitu teist jäätmemajanduse asjatundjat märgivad, et ei ole võimalik segaolmejäätmetest mahuliselt enam kui pool materjalist välja sorteerida ja ringlusse saata. Öeldakse, et isegi kui maailmas oleks teoreetiliselt olemas tehnoloogia, mis suudaks segaolmejäätmeid sorteerida, siis seda materjali pole võimalik realiseerida, sest see on väga määrdunud ja selle tõttu ka tööstustele sobimatu. Sellele vaatamata jäädakse Pärnus kindlaks, et segaolmejäätmetest on võimalik 50% taaskasutatavaid materjale välja sortida ja ringlusse suunata. “Sorteerimise käigus eraldatakse erinevaid materjale (jäätmekoode on sadu) ja suunatakse taaskasutusse Eestis või vä-
lismaale,” teatab Pärnu linna avalike suhete teenistuse juhataja Anu Juurma-Saks.
Prügi võib muutuda tootmisjäägiks
Paikre puhul tekib küsimus, kuidas siis Pärnus suudetakse jäätmete sorteerimisel nii hoolikad olla, samas kui mujal Eestis ei üritatagi. Isegi maailma parimad praktikad suudavad segaolmejäätmetest eraldada maksimaalselt 15% taaskasutatavaid materjale ja sellestki üle poole on metall. Tõsi, midagi saab üldisest sodist alati välja võtta, aga seda materjali ei ole praeguses turuolukorras võimalik müüa. Küll aga tekib sellisel moel sorteerides suur hunnik orgaanilist prügi, mis on täis plasti. Iseenesest mõttetu hunnik, aga seda saab paberil nimetada praakkompostiks. Igas mõttes kasutu sodi muutub
“Jäätmekäitluse mõte ei ole ainult materjalide sorteerimine, vaid ka edasine töötlus, et suunata need hiljem taaskasutusse.” ANU JUURMA-SAKS
imeväel tootmisjäägiks, mida müüa ei saa, aga mis sobib prügila täite- ja kattematerjaliks ning statistikasse läheb see kui jäätmete taaskasutus või ringlussevõtt. Selline tegevus aitab kõrvale hiilida riigi kehtestatud saastetasudest, samuti võimaldab see meie jäätmemajandust näidata märksa positiivsemana, kui see tegelikult oma sisult on. Anu Juurma-Saks ei ütle, et sellist tegevust Paikre prügilas ei toimu, ja selgitab seda nii: “Jäätmekäitluse mõte ei ole ainult materjalide sorteerimine, vaid ka edasine töötlus (stabiliseerimine, kompostimine, sõelumine jne), et suunata need hiljem taaskasutusse.” Reet Siilaberg kinnitab, et Paikrel ei ole õigust jäätmeid ladealal ehitamiseks või katmiseks taaskasutada, ning lubab, et keskkonnaamet võtab kõikide prügilate kontrollimise ja kompekslubade menetlemise teravdatud tähelepanu alla. Muu hulgas ka selle, et tegelikult ei tohiks alates 2020. aasta juulikuust olla biojäätmete osakaal ladestamisele minevatest jäätmetest üle 20%. Praegu vaadatakse kõikides prügilates sellele nõudele läbi sõrmede.
Kõrvaldamisele lisandub keskkonnatasu
Aga Saaremaal elatakse teadmises, et nende prügist läks 2020. aastal ringlusse kokku 2700 tonni, sh 53% segapakendijäätmeid, 57% segaolmejäätmeid, 95% vanapaberit ja 90% biolagunevaid jäätmeid.
S TAT I S T I K A
Jäätmete põletamine muutis taaskasutamise põhimõtteid Segaolmejäätmete (kood 20 03 01) teke, nende taaskasutus ja prügilasse ladestamine (tonnides)
2008
2019
2016
On näha, et pärast Iru jäätmepõletustehase käivitamist 2013. aastal suurenes hüppeliselt jäätmete taaskasutus, mis sisuliselt tähendab nende massilist põletamist. Tulemus on see, et prügilasse läheb jäätmeid küll vähem, aga reaalsesse ringmajandusse prügis sisalduvad materjalid ikkagi ka ei jõua. Allikas: Keskkonnaagentuur
Pärnu linna korraldatud jäätmeveo hankeleping näeb ette, et jäätmeveofirma peab kõik segaolmejäätmed vedama Paikre prügilasse, kusjuures viimane lubab, et vähemalt 50% nendest läheb ringlusse. Seega – Paikre deklareerib ja linnavalitsus kiidab takka, kuidas tegeldakse asjaga, mida keegi maailmas pole veel suutnud teha.
VEO- JA KAEVETÖÖD PUKSIIRTEENUS, KANDEVÕIME 3,5 TONNI
2012
Keskkonnaameti Pärnumaa büroo vaneminspektor AnnaMaria Luik ütleb, et OÜ Paikre Paikuse prügila on kompleksloa ettevõttena keskkonnaameti kontrollis igal aastal. “Kontrollime loa nõuete täitmist, sealhulgas jäätmearuannet. Käesoleva aasta kontroll on plaanitud läbi viia kolmandas kvartalis,” märgib Luik. “Paikre ei tohi oma keskkonna-
kompleksloa alusel vahekihtide rajamist näidata taaskasutamisena, vaid peab näitama seda jäätmete kõrvaldamisena ja tasuma selle eest ka keskkonnatasu. Ettevõtte esitatud 2020. aasta jäätmearuandes ei näidatud vahekihtides jäätmete taaskasutamist. Esitatud andmeid kontrollime just selle kolmandas kvartalis toimuva kontrolli raames.”
AntiiK ja vanavara
MULTILIFTI TEENUS , KANDEVÕIME 12 TONNI
Mere pst 1, Virtsu K-P 12-20 E-T suletud TEREX TC-19 MINI , 1,9 T
KOMATSU PC 138 US-8, 15 T
Tel. 55 55 15 25 OÜ AV KAEVETÖÖD
TORI VALLA VEEMAJANDUSEGA TEGELEV OSAÜHING SINDI VESI OTSIB
PEARAAMATUPIDAJAT Tööülesannete kirjeldus: ettevõtte igapäevaste raamatupidamistoimingute tegemine (arveldused, pank ja kassa); palgaarvestus; maksudeklaratsioonide õigeaegne esitamine; saldoandmike esitamine; põhivara arvestus; kliendilepingute sõlmimine; eelarve koostamine; majandusaasta ja muude aruannete koostamine ja esitamine. Kandidaadilt ootame täpsust ja hoolsust ning oskust iseseisvalt protsesse juhtida ning korraldada. Kandidaadil võiks olla raamatupidamis- või finantsharidus ja sarnane töökogemus. Pakume paindlikku tööaega ja väljakutseid hiljuti nelja ettevõtte ühinemise teel tekkinud uues ettevõttes, kus on vaja nüüdisajastada lepingute register, raamatupidamise põhimõtted jpm. Kandideerimisavaldus, CV ja haridust tõendavad dokumendid palume esitada e-postile madis@sindivesi.ee 21. juuniks 2021. Lisaküsimuste korral pöörduda tel 5690 6768, Madis Veber. Tööle asumise aeg: 1. august 2021.
Otsime oma kollektiivi
HOOLDUSTÖÖTAJAT Tööülesanded
Hooldustoimingud; hoolealuse abistamine enesega toimetulekul; abistamine söömisel, riietumisel ja muudes igapäevategevustes. Palume saata CV aadressil eakatekodu@haademeeste.ee või Lasteaia tn 1, Häädemeeste, 86001 Pärnumaa. Kandideerimise tähtaeg: 25.06.2021
e-pood: www,wesand.ee Info: tel. 553 1218 info@wesand.ee Vesta Värkstuba
8 P U I D U T Ö Ö S T U S
PÄRNU MAALEHT Nr 6 17. JUUNI 2021
Pisimaja sobib elamiseks, hoovikontoriks, saunaks või suvilaks Alla 20 m² suuruse pinnaga hooneid võib igaüks oma maale rajada ilma selleks eraldi projekti ja ehitusluba omamata, samuti ei ole selliste rajatiste puhul tarvis kohalikule omavalitsusele ehitusteatist esitada. AIN ALVELA Just sellist tüüpi valmismaju ehitab kunagisel Läänemaal, nüüdse Pärnu maakonna Lääneranna vallas paiknev ettevõte Greencube. Nagu märgitud, on nende majade hea omadus see, et enamik neist ei vaja ehitusluba ja muud selle hankimisega kaasas käivat asjaajamist. Samas ei saa kõrvale jätta teatud mööndusi, mis selle võimalusega kaasnevad – detailplaneeringu alal või loo-
duskaitsealal peavad need load ja kooskõlastused ikkagi olemas olema. Ent miks pisimajad siis ikkagi sedavõrd populaarseks on muutunud? OÜ Greencube omanik ja müügijuht Henri Bekmann leiab, et paljud inimesed on nähtavasti endale teadvustanud, et asjade maailm pole enam sedavõrd oluline ja inimene saab läbi ka tavapärasest märksa väiksemas ela-
TATOLI AS on Eesti üks suuremaid põllumajandustehnika müügi ja järelteenindusega tegelevaid ettevõtteid, esindades peamiselt New Hollandi ja Horschi kaubamärke. Ettevõte pakub klientidele kvaliteetset teenindust üle Eesti oma Tartu, Pärnu ning Mäo esindustest.
Võtame Pärnu esindusse tööle
•
RASKETEHNIKA ELEKTRIK-DIAGNOSTIKU • • RASKETEHNIKA MEHAANIKU •
Ettevõte pakub: • Stabiilset töökohta nüüdisaegses arenevas ettevõttes • Tänapäevast töökeskkonda • Heale tööle väärilist töötasu
Nõuded kandidaadile: • Tehniline taip • Korrektsus, täpsus ja põhjalikkus • Huvi rasketehnika vastu ning valmidus pidevaks enesetäiendamiseks • Kasuks tuleb varasem kogemus põllumajandusmasinatega
CV saata esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 20. juuniks: tatoli@tatoli.ee Info tel 5560 9619
Ohutut liiklemist ja turvalist jaanipäeva!
www.tatoli.ee
FOTOD: GREENCUBE
Viimase aasta müügihitt, 32 m² suurune Pille, on algsetest kuubikmajadest pikema ristlõikega, mis lubab katuse alla mahutada veel ühe esimese korruse magamistoa. Sellise maja hind algab 31 900 eurost.
P U I D U T Ö Ö S T U S 9
PÄRNU MAALEHT Nr 6 17. JUUNI 2021
mises, kuhu tegelikult ei mahugi kuigi palju asju, mööblit ega muud, millega oleme harjunud ennast ümbritsema. Ju siis neile, kes sellise majakese soetavad, on oluline, et endal on sellises pisikeses majakeses mõnus olla. Samas võimaldab see ikkagi omaette elamist, eriti, kui ei taheta suure maja ehitamisega jännata. Tootevalikus on ka suuremaid maju, näiteks mitmest kuubikust monteeritud 60 m² suuruse põrandapinnaga maja, mille hind algab 49 900 eurost.
Umbes sellise väljanägemisega olid ka esimesed kuubikmajad. Praeguseni on maja One+ üks soodsama hinnaga Greencube’i maju.
Kõik vajalik mahub ära
Greencube alustas pisimajade tootmisega üheksa aastat tagasi. Firma tuli turule nn kuubikmajadega ja toona oli nende peamine müügiargument asjaolu, et uuenduslikud majakuubikud mahtusid täpselt piiridesse – alla 20 m² pinda ja alla 5 m kõrgust, mis ei vajanud üldjuhul projekti ega ehitusluba. Greencube järgib oma äriplaanis stabiilselt sarnast joont, keskendudes Eesti turule, ettevõtte tootmisüksus asub Lihulas. Henri Bekmann iseloomustab kuubikmaja tüüpi kui suhteliselt väikest põrandapinda arvestades ikkagi üllatavalt funkt-
“Inimesed on pisimajade trendiga kaasa tulnud. On ju sellises majas olemas kõik kommunikatsioonid, vesi, kanalisatsioon, küte jmt.” Aastaid enim müüdud maja staatust nautinud Maarja+ tuba on tänu suurtele akendele valgusküllane, magamiskohtade jaoks annab ruumi juurde vannitoa ja köögi kohal asuv poolkorrus.
HENRI BEKMANN
sionaalset võimalust kõik eluks vajalik ära mahutada. Viimaste aastate kõige popim Greencube’i maja on Maarja+. Sel on kaks korrust, esimesele mahub 180 cm laiune köök koos kaheplaadise pliidiga, külmik, pliidi kohal ventilatsioonikubu, kõrval kraanikauss ja töötasapind. Köögiga koos ka tuba. Lisaks pesuruum duši, WC-poti, kraanikausi ja vajadusel ka kohaga väiksema pesumasina jaoks. Nüüd, päris viimasel ajal on asunud populaarsust koguma ka 32,6 m² suurune modernse väljanägemisega maja Pille. Teine korrus on n-ö poolkorrus pesuruumi ja köögi kohal paikneva laepealsega, kus võiks paikneda näiteks neli magamiskohta. Alumisel toal on kõrge lagi, kuni katuseni välja, sest sinna teine korrus ei ulatu. Majal on suured aknad, mis muudavad selle sisemuse valgusküllaseks ja avaramaks, kui 20 m² puhul arvatagi võiks.
Sobib ka saunaks või suvilaks
Bekmanni sõnul näitab ettevõtte areng, et nõudlus pisimajade järele pigem kasvab – eelistatakse väiksemat sorti maja, sest ehitamine ju pidevalt kallineb, asjaajamine on selle juures piisavalt keerukas, et mõnda inimtüüpi eemale peletada, ka keskkonnateadlikkus kasvab. Ja ettevõte muutub aja edenedes üha tuntumaks. “Alustades oli meie põhiline müügiargument 20 m² suurused majad. Nüüd vaadatakse elumajana ikkagi pigem 20–60 m² suuruste majade poole. Need on
meil ühed parima hinna ja kvaliteedi suhtega hooneid – põranda ruutmeetreid saad selle raha eest kõige rohkem,” kirjeldab Henri Bekmann. “Kuni 20 m² suurused lähevad peamiselt suvilaks, saunaks või aiamajaks, mõned neis siiski ka elavad. Hästi tavaline on, kui noorpere maja krundile toodud pisimajja asuvad elama vanemad. Aga viimasel ajal on ka vastupidi – vanemad soetavad maja, et paigutada noored elama koduhoovi.” Paljud on soetanud pisimaju turismi arendamiseks – neid renditakse välja, kusjuures Bekmanni kinnitusel on kliendid talle rääkinud, et sellise väikese maja tootlus kujuneb sellisel moel vägagi kõrgeks. On ettevõtteid, mis on ostnud pisimaju oma töötajatele kontoriteks, valvurite hooneks, mitmetel muudel otstarvetel. Soetavad ka majaomanikud, kes töötavad valdavalt kodukontoris ja et mitte oma kodakondseid tööasjadega häirida, panevad aianurka püsti oma väikese mugava, aga muust elamisest eraldiseisva kodukontori. “Meie sortiment on aja jooksul üpris laiaks veninud. Majadel on väikeseid ja suuri aknaid, on lame- ja viilkatuseid, on personaalset rätsepatööd,” räägib Bekmann. “Nõudlus kasvab, aga mitte hüppeliselt. Nii leidsime elementmajade tehase Tõrvas, kus valmivad ka suured majad, et ettevõtte müügitulu ja kasumit suurendada.” Eesti Puitmajaliidu juhataja Lauri Kivil hindab, et inimesed on pisimajade trendiga kaasa tulnud.
M I S O N M I S?
Greencube One+ n Maja välismõõdud on 5,86 x 3,4 x 3,30 meetrit. n Hoone karkass on liimpuidust (tugevus GL-24, 120 × 360) talakonstruktsioon. n Kogu hoonel kasutatav puitpruss on tugevussordist C24. n Pruss on seest kaetud OSB-plaadiga, väljast aga tuuletõkkekipsiga, mõlemad plaadid annavad hoonele jäikuse. n Hoonel on SBS-materjalist katus ja selle äärt katab plekist parapett. n Välisviimistlus on voodrilaudadest, mis kaetud kaks korda toonitud puiduõli või värviga. n Voodrilaud kinnitub 22 × 45 distantsliistule. n Hoone soojustamiseks on kasutatud 200 mm soojustusvilla, soojustatud on ka põrand ja lagi. n Väljast on põrand kaitstud näriliste traattõkkega. n Maja hind alates 19 790 eurost. Allikas: Greencube
“Kui perel on juba suur maamaja, mille korraspidamisega niigi üksjagu hoolt ja vaeva, siis ajab asja ehk ära ka mõni väiksema aiamaja variant. Ent kui sul on vanavanemad, kellele maal vana rehielamu hakkab kaela vajuma, siis saab täisvarustuses pisimajaga neile väärt eluaseme rajada.”
Telli täitematerjal ja transport! Pakume mulda, liiva, kruusa, killustikke ja teisi täitematerjale
al 180 €
Tel 5620 8180 info@niiduladu.ee
kask, okas ja tume
al 125 €
EHITUS-, MAJAPIDAMIS-, ja LAMMUTUSJÄÄTMETEST LAHTISAAMISEKS VÕTA KONTEINER MEILT.
www.redsom.ee
UUED REHVID KÕIKIDELE MASINATELE (autod, traktorid, laadurid, haagised jne) REHVIDE TRANSPORT ÜLE EESTI. Näiteks: MTZ-82 ette/taha (130/280 €/tk); T-40AM (110/250 €/tk); T-25 (60/210 €/tk); RS09 (60/200 €/tk)
Redsom OÜ Tel 503 9766, Rain rain@redsom.ee
Saadaval on erineva suurusega konteinerid 2 m3, 5 m3, 5 m3, 8 m3, 10 m3, 12 m3, 15 m3, 30 m3 Käitlus OÜ • Savi 36a, Pärnu Teenindusjuht: tel 5300 0077 E-post: info@kaitlus.com Vaata täpsemalt kodulehelt:
www.kaitlus.com
Müüa lammutuskivi killustikku (fraktsioon 0-70mm) ja pinnast. Täitematerjali hinnad al 1 €/ m3 Teeme pinnase- ja laadimistöid, pakume veoteenust. Tel 529 6999
10 M A A M A J A N D U S
PÄRNU MAALEHT Nr 6 17. JUUNI 2021
Rooslaiu talus käib toidutootmine ja kohvikupidamine käsikäes Kihnu Rooslaiu talu perenaine ja peremees ärkavad hommikul varavalges, et koos kalale minna, seejärel saak puhastada ning kalad suitsuahju laduda, sest talu õue peal asuv välikohvik avab uksed kell 9 hommikul.
FOTO:D SILJA JOON
Turistid on Rooslaiul juba ammu kohal, mis tähendab, et pererahval enam kuni sügiseni vabu hetki suurt ei teki.
SILJA JOON
Kohviku menüüs on alati suitsukala, omaküpsetatud leib-sai, räimerullid ja seljanka. Roosalaiu talu perenaine on Kihnu ainus kutseline naiskalur Taimi Vahkel, kes on koos abikaasa Aivar Pajumaaga merel kala nõudmas käinud juba peaaegu 20 aastat. 31. mail avati taas Rooslaiu kohvik. Kohvikut on peetud talus viimased kümme aastat.
Kümme suvekohvikut
Alustati vaikselt ja nüüd on see tegevus muudkui kasvanud ja kasvanud. Taimi ja Aivar on mõelnud, et võiks ju äri koomale tõmmata, aga kuidas seda teha, kui suvitajad on harjunud
ja juba varahommikul aknaluugile koputama tulevad või tunde pärast söögikoha sulgemist kala küsima saabuvad. Nii on iga päev vaja merele minna ja taas käsile võtta kalapuhastamine ja -suitsutamine. Ja kui üheskoos linna kaubaringile minnakse, siis tuleb järgmisel päeval topelt suitsukala toota. Rooslaiul on kombeks nii, et Aivari tööks on võrkude puhastamine ja õhtuks valmis panemine ning paatide korras hoidmine. Kala suitsutatakse üheskoos. Taimi õlul on kohviku tarbeks saia-leiva küpsetamine. Naine räägib, et pandeemia ajal oli Rooslaiu leib nõutud kaup
Ecobirch AS otsib tootmise sujuva töö tagamiseks oma hooldusmeeskonda
MEHHATROONIKUT
TÖÖ KIRJELDUS: • Automaatika- ja elektrisüsteemide korrashoid. Ennetav hooldus ja remont. Süsteemirikete ja vigade otsimine ning kõrvaldamine • Tootmisliinide töö efektiivsemaks muutmine ja automatiseeritustaseme tõstmine • Pneumo- ja hüdraulikasüsteemide vigade kindlakstegemine ja kõrvaldamine koostöös mehaanikutega • Suhtlemine seadmete tootjaettevõtete esindajatega • Töö erinevate tootjate kontrollerite ja sagedusmuunduritega (Siemens, Mitsubishi, Lenze jne) NÕUDMISED KANDIDAADILE: • Tööstusautomaatiku või mehhatrooniku töö kogemus • Automaatika, elektri- või mehhatroonika alane eriharidus • Automaatika programmeerimise oskus • Hea suhtlemisoskus ja koostöötahe • Inglise keele oskus erialase info mõistmise tasemel • Huvi tehnika, tehniliste lahenduste ja uute tehnoloogiate vastu ETTEVÕTE PAKUB: • Stabiilset töökohta edukas ettevõttes • Hoolivat töökeskkonda ja toetavat meeskonda • Konkurentsivõimelist töötasu • Sportimise ja vaba aja veetmise võimalust Ühendust võetakse väljavalitud kandidaatidega. Ecobirch AS on 2002. aastal asutatud eestimaisel kapitalil põhinev moodne puidutööstus, mille keskmeks on liimkilbivabrik Pärnus, kus toodame kase- ja männi liimkilpe peamiselt ehituspoodidele üle maailma.
Sindi Konsum vajab
MÜÜJA-KASSAPIDAJAT
LIPUMASTID KUNI JUUNI LÕPUNI 10% SOODSAMALT
Kontakt: vandra.ty@vandra.coop.ee | Tel 512 0217
Sauga Konsum vajab
MÜÜJA-KASSAPIDAJAT Kontakt: vandra.ty@vandra.coop.ee | Tel 512 0217
Vajame lisatööjõudu Ahaste tootmisesse PAKUME TÖÖD:
KEEVITAJALE/KOOSTAJALE LUKKSEPALE PULBERVÄRVILIINILE DETAILIDE ETTEVALMISTAJALE/RIPUTAJALE; VÄRVIJALE
Helistada tööpäeval 9–17 tel 5664 7334 või kirjutada metalboss@metalboss.eu
Surju kool ootab 2021/2022. õppeaastast oma meeskonda täiskohaga
MATEMAATIKAÕPETAJAT
Avaldus, CV ja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide koopiad palume saata hiljemalt 21. juuniks aadressil Uue-Kooli, Surju küla, Saarde vald, 86401 Pärnumaa või heidi.kodasma@surju.ee Lisainformatsioon telefonil 502 3790
Igaühel on õigus heisata Eesti lipp 365 päeva aastas
Täpsem info ja personaalne pakkumine: mastid@hobesolg.ee
Tel 5565 5001
M A A M A J A N D U S 11
PÄRNU MAALEHT Nr 6 17. JUUNI 2021
ning leiba ja saia hakati usinalt mandrilegi tellima – kaubaringil Pärnus käiakse nüüd iga kahe nädala tagant, et viia linlastele küpsetisi ja osta linna ketikauplustest kogu vajaminev toidukraam. Linnaskäigud on väsitavad ja suvel Taimi saarelt niisama ei lahku. Kas pole huvi või ikkagi läheks, kui saaks? Taimi ütleb, et talle meeldiks teha tiir näiteks Peipsi ääres, et vaadata, kuidas elavad teised temasugused. Perenaine tunnistab, et ega suvel tal teleka vaatamiseks mahti pole. Uudiseid saab kiigata vahel arvutist, sellest piisab. Kella kümne paiku õhtul tahaks juba magama heita, sest muidu ei puhka mereleminekuks välja. “Ma võin hommikul varem tõusta,” ütleb ta.
Uhke siiasaak
Kui kaasad otsustavad merele minna, ärkavad nad kell viis hommikul. Mereleminek sõltub sellest, kui palju päevaks tegevusi on või kuidas ilmateade tuult lubab. “Me ei saa panna plaani paika nagu tööinimesed, kes igal hommikul tööle lähevad,” räägib Taimi. Taimil ja Aivaril on kaks paati – üks on ühes ja teine teises sadamas. Millise paadiga merele minna, selle määrab tuule suund. Et poleks tarvidust ülemääraselt mööda vett liikuda. Tuule suund määrab, kuhu mutid merre viia. Paaril on kolm täiskasvanud tütart, kes mandril elavad, aga
ema ütleb, et kui nad väiksed olid, siis magasid nad nii kaua, kuni ema-isa merel olid, ärkasid ja läksid ise kooli. “Nad olid tublid, neid ei pidanud valvama. Ja nüüd käivad nad Rooslaiu kohvikus linnatööst vabadel päevadel abiks,” seletab Taimi. Taimile andis püügiõigused tema isa. Aivar oli selleks ajaks juba 15 aastat kaluriametit pidanud. Temagi on sündinud ja kasvanud Kihnus. Taimi räägib, et kalapüügiõiguse ostmine ei ole niisama lihtne. Kes tahab oma püügiluba maha müüa, siis saab seda müüa üksnes kihnlasele või Kihnu saarele sisse kirjutatud inimesele. Mis kalasaaki puutub, siis tänavu on juba paar nädalat kihnlastel väga hea siiasaak olnud. “Pole ammu sellist suurt siiga olnud kui nüüd. Ju seda kala on natuke merre juurde tulnud. Mandri kalamehed räägivad sedasama. Hülgedki armastavad kõige rohkem siiga. Me siin Kihnus kõik imestame, et hülged lasid meil siiga püüda. Või oli seda siis nii palju, et jagus kõigile, nii hüljestele kui kaluritele,” jutustab Taimi. Kuidas möödus talvune kalapüügihooaeg? Talvine hooaeg möödus Rooslaiul töiselt, ütlevad kalurid. Sel aasta oli külma ja see lubas teha paadipüügi kõrval ka jääalust püüki. Jääalune püük raha suurt sisse ei too, on rohkem leivakõrvase hankimiseks. Sulaveest sai ahvenat ja jää alt sai forelli ja siiga. Ahven sobib kokkuostu müüa, siig ja forell jäid oma pere toidulauale.
Taimi kõrvu kostis ka kuuldus kalauurijate ettepanekust, mille kohaselt võiks kalurite püügivahendeid vähendada. “Kuidas me siis need riigimaksud makstud saame, ega meil ju riigi toetusi taga pole,” laidab kalur plaani. Ja tõsi on seegi, et kihnlaste seas külvab suurt segadust see, et igal ajal ei pääse enam kohalik inimene praamile. Praamid on sageli välja müüdud. Riik tegi üllatuse: kui varem said kihnlased praamile eelisjärjekorras, siis nüüd enam mitte. “Ostsime terveks suveks umbropsu piletid ära. Suur sõnasõda selle pärast käimas,” tõdeb Rooslaiu perenaine.
Kördikuduja elu
Talvel koob Taimi telgedel kihnu körte ja kui mõnel talvel on ta neid jõudnud teha veerandsada, siis sel aastal vähem – 17–18. Kui on kalasuitsutamise päev, siis seda teeb Roosilaiu perenaine Taimi Vahkel ikka koos abikaasa Aivar Pajumaaga.
“Me siin Kihnus kõik imestame, et hülged lasid meil siiga püüda. Või oli seda siis nii palju, et jagus kõigile?” TAIMI VAHKEL
“Tegemist oli palju, jää viis võrgud ära, siis olid juba turistid platsis. Kudumine käib muude tööde kõrvalt. See aasta jäi ikka körtidega lahjaks,” kirjeldab Rooslaiu perenaine tänavust olukorda. Kui mulluse koroonapandeemia ajal kevadel oli saarel elaval kaluriperel paar kuud puhkustki, siis nüüd on olnud nädalast nädalasse kibekiire tööaeg. Körtide kudumine on selline töö, mida ei saa teha poole tunni kaupa, vaja on ikka üh-
tejärge paar tundi telgede taga istuda. Vahel koob Taimi hommikupoole, enne merele minekut, vahel pärast merelt saabumist. Teinekord on sellised ilmad, et muud polegi teha kui käsitööd. Kudumisele eelneb rohkelt ettevalmistustöid. Ühe seeliku jaoks kulub kilo maavillast lõnga. Seda tuleb ka omal pliidi peal pajas värvida. Lõngavärve on raske saada, pole enam õigeid toone võtta. Raske on leida roosat ja rohelist.
Kihnu körte on valikus viis erinevat: must, sinine, kiipsuga, poolpunane ja punane. Vaja läheb seitse-kaheksa tooni lõnga, sinist, elektrisinist, punast, kollast, rohelist, roosat, valget, lillat, musta. Kogu villase lõnga kogus ostetakse Raasiku villavabrikust. Kas talvel on ehk elu saarel igavam, kui suvel? “Mulle meeldivad kõik meie neli aastatega, minu meelest on igal aastaajal oma ilu ja võlu,” lausub Taimi.
E 12. JUULI KELL 20 HÄÄDEMEESTE ÕIGEUSU KIRIK MARCEL JOHANNES KITS, SILVIA ILVES STEN HEINOJA 22. JUUNI - 30. JUULI 2021
T 22. juuni kell 20 Häädemeeste Õigeusu kirik ESTONIAN VOICES L 26. juuni kell 16 ja 19, P 27. juuni kell 12 ja 15 Kabli Ait SEIKLUSLIK PERELAVASTUS ERNESTO KÜÜLIKUD
N 15. JUULI KELL 20 KABLI SELTSIMAJA MARIANNE LEIBUR TRIO E 19. JUULI KELL 20 HHÄÄDEMEESTE ÕIGEUSU KIRIK MARI KALKUN T 20. JUULI KELL 20 KABLI SELTSIMAJA VÄLILAVA REIGO AHVENA TRUMMISHOW
N 1. juuli kell 20 Kabli Seltsimaja ISABEL BERMEJO & TRIO MAAG
E 26. JUULI KELL 19 KABLI SELTSIMAJA VÄLILAVA LOTTE & KLAUSI MUUSIKATUND
P 4. juuli kell 20 Häädemeeste Õigeusu kirik GOLDBERGI VARIATSIOONID NII & NAA
R 30. JUULI KELL 19 KABLI SELTSIMAJA VÄLILAVA LIIVA LAULUPESA LAPSED AIRI LII
N 8. JUULI KELL 20 HÄÄDEMEESTE ÕIGEUSU KIRIK DUO RUUT
R 30. JUULI KELL 22 KABLI SELTSIMAJA VÄLILAVA PUULUUP PILETID PILETILEVIS JA KOHAPEAL WWW.KABLIFESTIVAL.EE
12 R E K L A A M
PÄRNU MAALEHT Nr 6 17. JUUNI 2021