KÕRGHOONETEGA PÄRNU: üldplaneering näeb ette kesklinna kõrghoonete rajamise Lk 2 Oidermal asuvas Mätiku mahetalus on peagi tulemas karjalaskepäev Lk 4–5
RMK jättis avalikkuse ja kohtu survel Häädemeeste rannamänniku raiumise katki
Aigar Kallas:
Lk 6–7
Lk 8
elanike kaasamine on vaevaline, aga tulevikku vaadates vajalik protsess
www.maaleht.ee
15. aprill 2021 Nr 4
2 U U D I S E D
Halumasinateenus Küttepuude müük ja vedu Esna Talu OÜ tel 5620 8231
Granito OÜ pakub HAUAKIVIDE ja MATUSEPLAATIDE valmistamist ja paigaldust. Telli e-poest või tule kohale. Info: www.granito.ee või tel 5741 2782
PÄRNU MAALEHT Nr 4 15. APRILL 2021
Kuues maakonna asulas on bussiootamine lausa lust FOTOD: TANEL MEOS
Pärnumaal said valmis ja rahva käsutusse antud kuus vastset minibussijaamahoonet, mis võimaldavad reisijatel transpordivahendit oodates olla talvel soojas ning suvel jahedas ooteruumis ja nautida teisigi mugavusi. Tegelikult lubas Pärnumaa Ühistranspordikeskus juba kahe aasta eest, et kuude maakonna asulasse rajatakse siinmail seninägematud bussijaamad, mis ei paku pelgalt hädapärast tuule- ja vihmavarju, vaid võimaldavad bussi oodata talvel soojas, suvel aga meeldivalt jahutatud ruumis, kasutada puhast tualettruumi ning mõnes kohas isegi väikest kunstinäitust vaadates aega parajaks teha. Läinud aastal said need bussijaamad siis üksteise järel valmis. Oma kujult,
Kaasaegse ja funktsionaalse kujundusega minibussijaamad on varustatud ka elektroonilise tablooga, kus kirjas lähiajal väljuvad bussid.
värvilahenduselt ja materjalide valiku poolest Pärnu keskset bussijaamahoonet matkivad piirkondlikud minijaamad asuvad Audrus, Toril, KilingiNõmmel, Ares, Koongas ja Lihulas. Bussijaamades on tualettruum, kraanist tuleb soe vesi, samuti on olemas elektripistikud nutiseadmete laadimiseks. Bussijaamad on automaatselt juhitavad ja distantsilt kaa-
merate abil jälgitavad. Jaama uks läheb lukku õhtul pärast viimase bussi väljumist ja avaneb taas hommikul enne esimese bussi saabumist. Olemas on ka katusealused kohad, kuhu oma jalgratas kinnitada, sedagi kohta valvab kaamera. Minibussijaamadest tasub läbi astuda ka kõigil, kel plaanis suvel matkates Pärnumaad avastada, sest seal on saadaval tuliuued Pärnu maakonna
kaardid ning turismiatraktsioone ja vaatamisväärsusi tutvustavad trükised. Bussijaamahoonete rajamine ei kujunenud teab mis hirmkalliks projektiks – kuue bussijaama ehitamiseks läks vaja 600 000 eurot, millest lõviosa andis Riigi Tugiteenuste Keskus Euroopa Liidu rahastusprogrammi kaudu.
AIN ALVELA
VÄIKE- JA SUURLOOMADE (väljasõiduga kohale) RAVI VEREUURINGUD, RÖNTGEN, ULTRAHELI LEMMIKLOOMADE PÜGAMINE JA PESU MÜÜGIL LAI VALIK PUUGITÕRJEVAHENDEID. Soodsad hinnad. J. V. Jannseni 33, Pärnu tel 443 3663 ja 528 7465 Praegu oleme avatud E-R 9-16 ja L 10-14
www.vanaloomakliinik.ee
Pärnu Väikeloomakliinik
Arsti nõuanne kodust lahkumata! www.väikeloomakliinik.ee ONLINE-KONSULTATSIOON Online-konsultatsioon on Pärnu Väikeloomakliiniku arstide pakutav tasuline nõuandev veebipõhine veterinaarteenus. Online-konsultatsiooni raames vastab arst Teile esimesel võimalusel hiljemalt 3 tööpäeva jooksul. Vastamine toimub e-posti või telefoni teel ajavahemikus kell 9–19.
Online-konsultatsiooni maksumus on 20 €.
Soe vesi ja kerge pesemisvõimalus on reisil olijale alati meeltmööda Tori bussiootepaviljoni pani oma töödest väikese näituse üles kohaning vajalik. lik fotokunstnik Ülo Soomets.
Tänavaaugud peavad saama lapitud maikuu keskpaigaks
Koroonakriisiga kimpu jäänud ettevõtted saavad personalile taotleda töötasu hüvitist
Pärnu linnatänavate ja teede löökaukude ja kattepragude remontimiseks välja kuulutatud riigihanke võitis AS TREF Nord keskuslinnas ning AS Eesti Teed osavaldades.
Alates aprillikuu algusest saab töötukassa iseteenindusportaalis esitada töötasu hüvitise taotlusi. Taotluse esitab tööandja või volitatud isik, hüvitis kantakse töötaja pangakontole.
Riigihankel osales kolm ettevõtet. Hange oli jaotatud osadeks, tööde maht on Pärnus ligi 440 ning Tõstamaa, Audru ja Paikuse osavallas ligi 160 töötundi. Paljud osavaldade teedest on riigiteed, seetõttu on seal tööd vähem. Valikul sai määravaks töötunni hind, milleks TREF Nord pakkus Pärnus 103,05 ja Eesti Teed osavaldades 105,22 eurot. Hindadele lisandub käibemaks. Löökaukude ja kattepragude remontimise esimene ring peab olema tehtud 15. maiks, leping sõlmitakse aasta lõpuni. Töid tehakse koostöös linnavalitsuse ja osavaldadega, kes kooskõlastavad löökaukude ja kattepragude asukohad.
PÄRNU MAALEHT
Märtsi ja aprilli töötasu hüvitamise aluseks on käibelangus ja töötajate töökoormuse või tasu vähenemine. Tööandja peab töötukassa iseteenindusportaalis avalduses ära märkima, millistele kriteeriumitele ta vastab, ja lisama tõendavad dokumendid. Töötukassa hüvitab töötajale ühes kuus 60 protsenti tema keskmisest kuupalgast. Hüvitise maksimaalne suurus ühele töötajale on 1000 eurot kuus brutos. Lisaks töötukassa panusele maksab tööandja oma töötajale tasu vähemalt 200 eurot brutos. Töötajat, kellele on hüvitist taotletud, ei tohi
samal ega järgneval kahel kuul koondada. Toetust saavad ka füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle ettevõtlustulu oli 2020. aastal 50 protsenti väiksem kui 2019. aastal. FIE toetuse suurus on 584 eurot kuus. Hüvitise taotlemiseks tuleb esitada avaldus mõlema kuu kohta eraldi. Märtsikuu töötasu hüvitamise avaldusi saab esitada aprilli lõpuni. Mai alguses algab aprillikuu töötasu hüvitiste avalduste vastuvõtt. Hüvitise saajad avalikustatakse kord nädalas töötukassa kodulehel.
PÄRNU MAALEHT
UUDISED
PÄRNU MAALEHT Nr 4 15. APRILL 2021
3
FOTO: PÄRNU LINNAVALITSUS
Praegu on olemas üldplaneering kõigil omavalitsustel, mis Pärnu linnaga pärast haldusreformi ühinesid, Suur-Pärnu üldplaneeringut aastateks 2025+ alles koostatakse.
Kui tõsine siis ikka on Pärnu kesklinna
kõrghoonete rajamise plaan? Koostamisel olevas Pärnu linna üldplaneeringus 2025+ on otsustatud, et Pärnu jõe ning Vingi, Pika ja Ringi tänava pikenduse vahelisel alal saaks kaaluda kõrgemate kui kaheksakorruseliste hoonete püstitamist. Alljärgnevalt selgitab Pärnu linnavalitsus lahti märtsikuus avalikkuses rohket kõneainet pakkunud Pärnu kõrghoonete temaatika. Kõrghooneks loetakse Pärnu linna kontekstis hoonet, millel on rohkem kui kaheksa korrust. Ala on täpsemalt määratletud üldplaneeringu seletuskirja joonisel, Pika tänava äärsed kinnistud selle koosseisu ei kuulu. Kõrghoonete rajamine saaks toimuda ainult detailplaneeringu menetluse kaudu. Avaliku väljapaneku ja arutelude tulemusel on üldplaneeringut oluliselt täiendatud: seal on välja toodud alusuuringud, mis tuleks kaheksast korrusest kõrgema hoone püstitamisel koostada ning aluseks võtta, samuti on täpsustatud kõrghoonestuse kavandamise tingimusi ja eesmärke. Üldplaneering ei kavanda kõrghooneid, kuid planeerib ala, millele võib kaaluda kõrghoonestust edasise planeerimise käigus, ning seab eesmärgid ja tingimused, mida sellise hoonestuse kavandamisel arvestada. Miks linn ei otsusta üldplaneeringus selgelt ära, kas kõrghoone tuleb või ei tule? Pärnu üldplaneering võeti esimest korda vastu 2014. aastal. Tollane üldplaneering ei näinud ette kõrghoone püstitamise võimalust, kuid avalikul väljapanekul seadis Pärnu linnavolikogu linnavalitsusele ülesandeks teemat põhjalikumalt kaaluda ja selline võimalus anda. Linnavalitsus koostas vastava uuringu, kus põhimõttelise lähtekohana hinnati ka kuni 93
meetri kõrguse ja 28-korruselise hoone püstitamist. Kuid uuringut kokku võttes tõdeti, et otsest vajadust Pärnus (arvestades rahvastiku- ja majandusnäitajaid, maa puudust ning maa kõrget hinda) selleks ei ole. Kõrghoone kerkimine Pärnusse on eelkõige põhjendatav sooviga muuta kesklinn atraktiivsemaks. Kui kõrghoonet üldse suvepealinna kavandada, siis oleks mõistlik näha selle asukohana kesklinna, kus arendus muudaks linnasüdame atraktiivsemaks ja tooks linna kui terviku arengule kaasa kõige enam positiivset mõju. Kõrghoonete teemat kaaludes on viidud läbi ka Pärnu linna muinsuskaitseala vaadeldavust puudutavad uuringud ja täpsustatud üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi. Linn on leppinud muinsuskaitseametiga kokku, et üldplaneeringu üldistusastmes ei saa lubada muinsuskaitseala kaitsevööndisse kõrgema hoonestuse püstitamist ja panna paika senisest kõrgema hoonestuse võimalikku maksimaalset kõrgust, kuid seda võib kaaluda läbi detailplaneeringu menetluse. Koostatav Pärnu linna üldplaneering ütlebki, et uushoonestuse kõrgus Vingi ja Ringi tänava vahelisel alal määratakse detailplaneeringuga ja alale kavandatava hoonestuse kõrgus võib erandina olla üle 26 meetri absoluutsest maapinnast, aga seda vaid juhul, kui kavandatavad muudatused säilitavad kooskõla kaitsevööndiga ehk tagavad muinsuskaitseala või kinnismälestise säilimise, nende vaadeldavuse, sealhulgas
kaugemate vaadete säilimise ja silueti nähtavuse. Miks linn soovib jätta võimaluse kõrghoonestuse kaalumiseks? Üldplaneering paneb paika linna üldised arengueesmärgid ja põhimõtted. Kõrghoonestuse kontekstis on olulisteks eesmärkideks ajalooliselt väärtusliku kesklinna ruumilise arengu toetamine, selle positsiooni igakülgne tugevdamine linnakeskusena, sidumine kuurordi- ja jõeäärsete aladega ning elamis- ja ettevõtlustingimuste parandamine. Prioriteedid on ka linna kompaktne ja säästlik arendamine – arendamine eelkõige kasutusest välja langenud maa-alade kasutusele võtmise, võimaliku sisemise struktuuri tihendamise, ruumilise mitmekesisuse ning elukeskkonna kvaliteedi parandamise läbi – ja uute töökohtade tekkeks parimate võimalike eelduste loomine. Kuigi praegu silmanähtavat vajadust ja konkreetset sundi Pärnus kõrghoonestuse püstitamiseks ei ole, ei saa siiski välistada, et uue silla lähistele senisest kõrgema mahuga hoonekompleksi loomine võiks arengueesmärkide saavutamisele kaasa aidata. Üldplaneeringu täpsusastmes kõrghoonestuse lubamine ei ole võimalik, ent see ei tähenda, et kõrghooned peaks seetõttu täiesti ära keelama. Seetõttu soovibki linn võimaldada kõrgema hoonestuse kavandamise kaalumist detailsemas astmes, kus saab täpsemalt arutada ala arengukontseptsiooni ja ruumilist lahendust ning selgitada välja konkreetse arenduse mõjud nii kesklinna kui ka kogu linna perspektiivis. Linn tahab otsuseid langetada detailsema informatsiooni põhjal, sealhulgas läbi avaliku detailplaneeringu menetluse, kus kõik elanikud saavad kaasa rääkida ning tugineda üksikasjalikele
analüüsidele ja planeeringumaterjalidele. Linna jaoks on tähtis tagada kesklinna elavus ja atraktiivsus ning üks potentsiaalne meede selle tagamiseks ongi kõrgema hoonestuse kavandamine. Konkreetsete majanduslike eelduste puudumine ei tähenda veel, et sellist perspektiivi ei peaks üldse kaaluma. Uus kesklinna sild ja ulatuslik jõeäärne arenguala annavad võimaluse luua nüüdisaegseid planeerimispõhimõtteid arvestava linnakeskkonna ning kutsuda Pärnusse siin seni esindamata ettevõtlust. Samuti kavandada suvepealinna uut tüüpi eluasemeid. Kõik see kokku võiks meelitada linna ka enam tarkade töökohtade sihtgruppi. Kas Pärnu kesklinna jõeäärsel arengualal, uue silla lähistel, võiks olla kohta enam kui kaheksakorruselistele hoonetele? Milline kesklinna ruumiline lahendus vastab avalikule ootusele? Kuidas kõrghoonestuse kavandamise otsustes edaspidi kaasa rääkida? Neid ja teisi linnaruumilisi küsimusi arutataksegi täpsemalt detailplaneeringu koostamisel. See on avalik protsess, millest informeeritakse elanikke nii linna kodulehel kui ka ajalehes. Lisaks saavad detailplaneeringu algatamisel asjast huvitatud osapooled Pärnu linnavalitsusele teada anda, et soovivad olla protsessi kaasatud, ning seejärel teavitatakse inimesi juba personaalselt planeeringu erinevatest etappidest, avalikustamistest ja võimalustest arvamust avaldada. Arvestades kõrghoonete teema olulisust, siis juhul, kui see peaks kunagi reaalseks kavatsuseks vormuma, kaasneb iga kõrghoone detailplaneeringu koostamisega kindlasti ka avalik teavitus ja laiem meediakajastus.
PÄRNU MAALEHT
• • • • •
Akende pesu Veerennide puhastus Katuste pesu ja värvimistööd Fassaadide pesu ja värvimistööd Aedade värvimine ja pesu
K.P.E OÜ e-post kpe.kpe@mail.ee | tel 5638 8994
» » » » » »
KORSTNA MÜTSID KATUSELUUGID KATUSEHARJAD AKNAPLEKID VIHMAVEESÜSTEEMID RÄÄSTAPLEKID
www.etplekitood.ee KAIMO KIVIKAS
Lao 8 80010 Pärnu (Boks 9)
kaimo.kivikas@tootsiturvas.ee
GSM 5662 1017 GSM 5684 2818
Tel 526 9639
Oleme Tori valla põllumajandusettevõte ning soovime laiendada tootmist.
Seoses sellega
OSTAME PÕLLUMAAD JA METSA parima hinnaga peamiselt Tori vallas.
Lisaks võtame rendile põllumaad. Tel 5667 3533 erikugrupp@gmail.com ugrupp@gmail www.roigu.ee
4 P Õ L L U M A J A N D U S
PÄRNU MAALEHT Nr 4 15. APRILL 2021
Mätiku talu mahekari ootab kevadet, aasade rohelust ja päikesepaistet FOTOD: SILJA JOON
Pärnumaal Oidremal tegutsevas Mätiku talus loodetakse paari nädala pärast lambad ja lehmad karjamaale saata, sest mahekasvatajate põhimõtte järgi peavad neljajalgsed saama nautida võimalikult palju päikesevalgust ja ehedat rohumaad.
Hardi igapäevaselt Mätiku robotlauda tegemistega seotud ei ole, seal askeldavad ema Helga, vennad Siim ja Kaarel ning õde Mirjam. Hardi vastutab Mätiku talu põllutehnika eest ja uute masinate vajaduse üle arutlevad vennad üheskoos. Haritavat põllupinda koos rohumaadega on Mätiku talul ligemale 400 hektarit, teravilja all on sellest 70 hektarit. Piimalehmade ja noorkarja pidamiseks on see piisav. Lisaks 100 hektarit metsa.
SILJA JOON Mätiku talu tegemistesse on haaratud pea kogu Pikkmetsade pere: pensionärist ema Helga, tema lapsed ja jõudumööda ka lapselapsed, kellele maatöö kontimööda.
Palgatöö kodukontoris
Sõbralikult lähestikku elades ja kogukonnana tegutsedes on võimalik kõigil panustada ning ka oma töö vilju nautida. Laste töökasvatus kuulub maaelu juurde, teab Hardi Pikkmets, kellel kasvamas kodus viis poega. “Et neil oleks selge, kuidas maal asjad käivad,” märgib Hardi. Näiteks on poisid kevadperioodil abiks põldudelt kivi-
LIPUMASTID KUNI MAI LÕPUNI 10% SOODSAMALT
de korjamisel. Maal juba igav ei hakka. Hardi palgatööks on põllumeestele masinate müük OÜs Jatiina, täpsemalt heinatehnika ja mullaharimise masinatega kauplemine. Praegu kujutab see endast telefonitööd kodukontoris. “Pandeemia ei ole müüki mõjutanud. Põllumehega on ikka nii, et kui põldu ei hari, siis pole ka sügisel midagi lõigata,” selgitab ta. On selge, et tehnika müümine pole poest saiaostmine. Masinate tarneajad on pikad ja kuigi masin jõuab kohale kevadhooajal, siis on selle müügiga tööd alustatud juba aasta või poolteist varem.
PÄRNU TURU LILLE- JA AIATARVETE POOD
Elurikkuse säilitaja
Mätiku talu lehmad pääsevad õige pea päikselisele karjamaale.
TELLI ENDALE KOJU KOPPLAADUR!
OLEME AVATUD! Toimub ukselt müük.
MÜÜGIL LAIAS VALIKUS:
Igaühel on õigus heisata Eesti lipp 365 päeva aastas
Täpsem info ja personaalne pakkumine: mastid@hobesolg.ee
Tel 5565 5001
Hardi valmistub seitsmendat suve elurikkuse säilitamiseks puisniitusid hooldama. Selleks on ette nähtud riiklikud tegevustoetused. Selle tegevusega tegi algust Hardi koos vend Mikuga. Venna traagiline hukkumine mullu viis Pikkmetsade pere rööpast välja, ent pani mõistma, mis on elus tõeliselt tähtis. Ja sedagi, et asendamatuid inimesi pole, eriti kui on vaja vastutada laste ja loomade eest. “Mikk tuleb mulle iga päev meelde. Aga elul on omad seadused. Venna taganutmine ei anna midagi. Ega meist keegi ei ole igavene. Oleme sellega rahu
MULLAD, SEEMNED, VÄETISED, MUUD AIAKAUBAD.
AUTOKLAASIDE MÜÜK, VAHETUS JA PARANDAMINE Vahetame autoklaase kaskokindlustuse teenuse raames.
Suur-Sepa 18 tel 446 1095
www.hevo.ee
Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika Helista ja küsi pakkumist!
Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee
TÕSTAMAA TAIMEAED Varbla mnt 14, Tõstamaa alev Tel 5341 2300 tostamaataimeaed MÄRJAMAA TAIMEAED Pärnu mnt 29, Märjamaa alev Tel 5331 1586 marjamaataimeaed LIHULA TAIMEAED Jaama 4, Lihula linn, Lääneranna vald Tel 5341 2300 lihulataimeaed sillametsa@gmail.com tel 528 0086 WWW.SILLAMETSA.EU
Avatud õuemüügiala, kuid kui piirangud mööduvad, siis jätkame loodetavasti juba tavapärases vormis. Müügil esimesed võõrasemad, erinevad seemned, köögivilja- ja maitsetaimed, maasika- ja vaarikataimed, viljapuu- ja põõsad, ilupuud- ja põõsad, erinevad mullad, turbad, väetised, aiatarvikud, jpm aias vajalikku kraami.
Palume järgida 2 + 2 reeglit ja kanda maski! Kohtumiseni!
P Õ L L U M A J A N D U S 5
PÄRNU MAALEHT Nr 4 15. APRILL 2021
teinud. Muuta midagi ei saa,” nendib Hardi. Pikkmetsade pere hoiab kokku. “Meie eelis on see, et meid on palju,” tõdeb Hardi. Koos Mikuga alustatud Nedrema puisniidu hooldus 70 hektaril on nüüdseks kasvanud ligemale 180-hektarilise ala puhastamiseks. Õde Mirjami lambad närivad lagedaks ligemale 20 hektarit kadakavälju, ülejäänud töö tuleb Hardi ettevõttel Hami Hoolduse OÜ teha traktori taha ühendatud niiduki ja trimmeritega. Ettevõtte nimigi ühendab vendade eesnimesid. “Ostsime Mätiku talult renditud traktori taha kergniiduki, mis niidab ja kogub ühtlasi heina kokku. Pole ju mõtet mitu korda traktoriga seal sõita ja kõiki töid eraldi teha,” kirjeldab Hardi. Suur mure on leida igal suvel viit-kuut trimmerimeest, kes käsitsi põõsavahed ära niidaks. Hardi Pikkmets on olnud 2018. aastal valminud robotlauda ehituse juures ja rahul, et laudas on nüüd sada lüpsilehma. Kaasaegses laudas on tegelikult võimalik pidada 150 lehma. Kuna mahekarja täienduseks loomi siinmail osta on riskantne, siis kasvatakse noorkarja
“Meie eelis on see, et meid on palju.” HARDI PIKKMETS
baasil ise lüpsilehmi. Kogemus on näidanud, et ostuloomad tulevad erinevatest tingimustest ja neil on karja hierarhiasse raske sulanduda. Lehmad annavad piima järjest paremini, arved on makstud ja piima hinnaga võib rahule jääda. Piimaliitri eest makstakse 32 senti, maheduse eest lisaks 5 senti. Mirjam tõdeb, et Mätiku lehmadel läks aega, et uue laudaga harjuda. Uues laudas esmalt loomade piimaand vähenes. Vanas laudas oli keskmine piimatoodang lehma kohta 9000 liitrit aastas, mis langes uutes tingimustes kuni 8200 liitrini. Vana laut oli sügava allapanuga, nüüdne on betoonpõrandate ja kummimattidega. Loomad on tundlikud ja muuda- Hardi Pikkmets tustega harjumine võtab aega. Mätiku talu müüb kogu mahelauda piima, mida oma meiereis ei töödelda, väärindamiseks Saaremaa firmale DeliFood. “Ettevõte leidis meid ise. Nad toodavad meie piimast mahedat laktoosivaba piima, keefirit, jogurtit, kohukesi,” räägib Mirjam. “Laktoositalumatuse teema on ühiskonnas järjest enam teadvustatud.”
palju asju. Nüüd oleme muutunud konkreetsemaks,” selgitab ta. Kooroonaaeg on meierei toodete müügile hästi mõjunud, sest inimesed püsivad kodus ja valmistavad rohkem kodutoitu. Mirjam on rahul, et raskel ajal on hakatud väärtustama kohalikku toodangut. Mätiku meiereil on välja kujunenud oma kaubaringid ning müügikohad Pärnus ja Haapsalus. Mirjamile kuulub ka tore Gotlandi tõugu lambakari. Laudas on 78 lammast. Hetkel on poegimishooaeg ja üle poole uttedest on sellega juba maha saanud. Mirjam on oma lambaid jälginud ja teab, et need on head ning hoolsad emad. Gotlandi tõug on selline, millel on turgu nii villale, nahale kui ka lihale. Aborigeenne tõug on suuteline väheviljakatelgi karjamaadel liha luudele kasvatama. Loomad on eri toonides, mustjashallidest hallide, laiguliste ja helehallideni. “Neil on krussis vill, mis meenutab pisut meriinot. On soe, ei torgi ja on vastupidav,” loetleb Mirjam. Ka lapsed nõustuvad tema sõnul sellest lambavillast kindaid kandma. Pargitud masinpestav lambanahk on ka hästi pehme ja sobib titevankritessegi. Lambanahad pargitakse Jõgeva nahavabrikus. Lambakasvatuse üheks sihiks on aidata hooldada puiskarjamaid ja looduskaitsealasid. Kerged loomad teevad puhta töö ega tallu maad suurte veiste kombel ära. Lambad on mitu
Hinnatud kohalik toodang
Mirjam Pikkmets on kolme lapse ema ja mahemeierei pidaja. Robotlauda piimatoodangust neli-viis tonni väärindatakse Mätiku meiereis. Kokku on hetkel toodete nimekirjas 17 nimetust. Mirjam on seda meelt, et sortimenti olgu pigem vähem. “Kui alustasime, siis tegime väga
Valmistume kevadeks! Laias valikus köögivilja-, maitsetaime- ja lilleseemned, külvimullad, kasvuturbad ja seemnekartul Tutvu tootevalikuga: www.kuuseaiand.ee. Tule välimüügile! E–R 9–18, L 9–15, P suletud. Tel 446 4233.
Mirjam Pikkmets
Müüa ehituslikku saematerjali, põranda-, terrassi- ja värvitud voodrilauda. Vedu tasuta.
aastat hooldanud ka Oidrema pargiala.
Liha ja munad – kõik mahe
Lambakasvataja hoiab puhast tõuliini, sest siis on võimalik ka noorkarja müüa. Osa jäärasid jäetakse üle talve tõujätkajateks, teine osa läheb lihaks. Liha on hõrk ja hea ning klientidel on see teada. Lähim tapamaja asub Karjamõisa lihatööstuse juures, mille töö kvaliteediga on Mätikul rahule jäädud. Mahetalunik nendib, et lambakasvataja poole pöörduvad ka allergikutest koerte omanikud, kes varuvad oma lemmikutele lambarümpasid – loomaliha või konti. Samuti on mahetaluniku üles leidnud kokad, kes lambaliha kasutada oskavad. Mirjam tegeleb veel kanakasvatusega, ent mahemunad ostetakse ära juba koduukselt. Plaanis on kanakarja suurendada ja perenaine ootab, mil rändlindude ülelennud lõpevad, sest siis lõpevad ka linnugripi ohuga seotud piirangud ja linnud võib vabalt liikuma lubada. Tänu tublile abilisele meiereis ja abikaasale, kes pottsepa ning korstnapühkija töö kõrvalt kiirel ajal appi tuleb, on Mirjam saanud jätkata raamatupidamisõpinguid ja loodab kevadel lõpetada Pärnu kutsehariduskeskuse viienda taseme raamatupidaja eriala. “Minu hallata on Mätiku talu raamatupidamine, lisaks veel mitu ettevõtet ja firmat. Hea, kui selle töö tegemisel paber taskus on,” märgib ta.
Aknapale OÜ teeb akende ja uste siseviimistlust (pisiremonditööd). Tel 5800 2190 aknapale@gmail.com
Tel 528 2268 | www.mppuit.ee
U KSESA LON G
SISE- JA VÄLISUKSED, GARAAŽIUKSED, TREPIKOJAUKSED, LIUGUKSED, VARIKATUSED
Valmistume kevadeks! Meilt saad muldapanekuks:
SEEMNESIBULA
SEEMNEKARTULI
ERIMÕÕDULISED TULETÕKKEUKSED KORTERI VÄLISUKSED
-25%
kuni
Puhta jalajälje loodusesse saad jätta, kasutades kogu aia väetamiseks Ecofertise väetiseid.
Pakume ka transporti ja paigaldust.
KEVADISED SOODUSTUSED
KASVUHOONETELE POLÜKARBONAATPLAAT 2100 x 6000 x 4 mm
45 €
OÜ Alve, Suur-Jõe 67, Pärnu
Mexin Baltic OÜ, Lao 12-5, Pärnu. Tel 443 1518. E–R 9–18, L 10–15 www.uksed.eu
tel 501 7062
www.ecofertis.eu
6 K O G U K O N D
PÄRNU MAALEHT Nr 4 15. APRILL 2021
RMK loobus algatusgrupi survel Häädemeeste rannamänniku majandamisest
FOTO: TANEL MEOS
Vaevalt oli RMK läinud aastal jõudnud Häädemeeste vallas enam kui saja-aastast rannamännikut raiuma hakata, kui kohalik rahvas selle kohtus vaidlustas. Kohus kuulutaski metsateatised kehtetuks ja kuna kompromissi ei leitud, tegi RMK ettepaneku sealkandis metsa majandamine viieks aastaks peatada. AIN ALVELA Kogukond saavutas oma tahtmise, RMK selle vähem kui kümne hektari riigimetsa puutumata jätmise tõttu vaesemaks ei jää ja rahu oleks justkui maa peal. Ent vaatame asjade kulgemisele siiski tagasi ning püüame sellest juhtumist leida midagi õpetlikku, mida kohalikel omavalitsustel, riigimetsa haldajal ja kogukondadel tasuks edaspidi arvestada.
Mõjukas advokaat aktivistide teenistuses
Sügisel jõudis RMK raiuda umbes poolel planeeritud ja teatistega kaetud metsamaal. Kui Häädemeeste valla üldplaneering olnuks korrektselt ja üheselt mõistetav, võinuks palju segadust ja vääritimõistmist olemata jääda. Seekord juhtus aga nii, et keskkonnaamet vaatas metsateatisi väljastades väidetavalt valla vana üldplaneeringut. Metsa kaitsvate aktivistide loodud MTÜ Rannamänniku Kaitseks inimesed väidavad, et raietegevus luitemännikus ei olnud valla üldplaneeringuga kooskõlas. See asjaolu sai ka metsateatiste vaidlustamise aluseks ning edasi arenes nende tegevus juba nii, et käesoleva aasta alguses saadeti keskkonnaametile ettepanek võtta Häädemeeste ja Ikla vahelise Pärnu-Ikla vana maantee luitevööndi riigimetsad looduskaitse alla. Koos juba varasemate Jaagupi, Orajõe ja Lemme jõe
Häädemeeste rannamännikud linnulennult vaadatuna. Mõlemal pool teed tegi RMK läinud aasta sügisel aegjärkse raie. Praegu puude all olevad raiejäätmed on RMK lubanud kokku koguda ja ära vedada.
hoiualadega (kokku 134,5 ha) moodustaks uus kaitseala kokku 413,8 ha, sh 260,3 ha piiranguvööndis ja 153,5 ha sihtkaitsevööndis. Seejärel tulid RMK, Eesti Maaülikool (EMÜ) ja Häädemeeste vallavalitsus 2. veebruaril välja kokkuleppega, mille kohaselt RMK soovis katsetada koos EMÜga teadusprojekti raames Ikla-Häädemeeste luitemännikute valikraiega majandamise võimalusi. Töid pidi tehtama Häädemeeste valla üldplaneeringu alusel ja need loodeti ära teha tänavu varakevadel. MTÜd R annamänniku Kaitseks esindab keskkonnaametisse jõudnud looduskaitseala algatamise protsessis vandeadvokaat Tarmo Pilv, kelle vennal Aivar Pilvel on muide Häädemeeste vallas kõnealuse rannamänniku servas maatükk ja suvekodu. OÜ Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid koostatud pöördumine on täidetud rohkete märkustega RMK ja Häädemeeste valla aadressil, aga sisaldab ka rea põhjendusi, miks see ala
oleks väärt kaitse alla võtmist. Ennekõike soovitakse, et mereranda ja vana Ikla maanteed palistav männimets arvataks nn puhkemetsa ehk rohelise vööndi metsaala staatusse.
Segadused valla üldplaneeringuga
Häädemeeste vallavanem Karel Tölp on veendunud, et KAH-aladega tegelemine ei vii kuskile ja tekitab ainult segadust, pigem võiks nende asemel rääkida rohevööndi metsadest, kus majandamine toimub valla üldplaneeringus sätestatu alusel. FOTO: TANEL MEOS
Häädemeeste vallavanem Karel Tölp ütleb valla üldplaneeringut kommenteerides, et see kehtestati 2018. aasta veebruaris, menetlemine aga toimus eelmise vallavõimu ajal enne haldusreformi. Nüüdseks pole vallavalitsuses tööl enam ühtegi nendest ametnikest, kes toona selle töö läbi viisid. Nüüd möönab vallavanem, et üldplaneering jäi enne kehtestamist praegustel ametnikel detailideni üle kontrollimata. Probleemid tekkisid tema hinnangul sellest, et planeeringu menetlemine toimus vana planeerimisseaduse põhimõtteid arvestades. “Menetlemise ajal tegi RMK planeeringusse ettepanekuid ja ühinemise-eelsest vallavalitsusest vastati neile, et need said
ka sisse kirjutatud. Osaliselt seda ka tehti, aga ühed mõtlesid seda tehes üht, teised teist,” nendib Karel Tölp. “RMK pidas silmas metsaseaduse alusel raiete lubamist ja sai aru, et üldplaneering seda ka lubab, ning vastavalt sellele taotles raielube. Keskkonnaamet selle teadmise põhjal ka metsateatised väljastas.” Konks on selles, et vana planeerimisseadus ei nõudnud valla üldplaneeringu saatmist kehtestamise järel RMKle ja keskkonnaametile, uus, mis vahepeal oli vastu võetud, aga seda nõuab. Nii kehtestas Häädemeeste vald ametiasutuste poolt kooskõlastatud üldplaneeringu, kuid seda järgnevalt RMKle ja keskkonnaametile ei saadetud. Segadust lisab asjaolu, et rannaäärse ala kohta tehti menetluse käigus ette tulnud rohkete vaidluste tõttu hoopis eraldi rannaalade planeering. “RMK oleks pidanud lähtuma meie kodulehel olevast üldplaneeringust, milles lubatud valikraie, aga ilmselt usaldati pelgalt ametnikevahelist kirja-
K O G U K O N D 7
PÄRNU MAALEHT Nr 4 15. APRILL 2021
FOTO: TANEL MEOS
TA S U B T E A DA
KAH-alad leiavad koha uues arengukavas Keskkonnaminister Tõnis Mölder on rahul vabariigi aastapäeva eel RMK ja kohaliku kogukonna vahel sõlmitud kokkuleppega, et järgmise viie aasta jooksul Häädemeeste-Ikla maantee ääres asuvates riigimetsades raieid ei tehta. “Saavutatu on hea alus edaspidiseks koostööks, seda kinnitasid ka kokkuleppele alla kirjutanud kohaliku kogukonna esindajad,” ütleb Tõnis Mölder. “Järgmise viie aasta jooksul RMK Häädemeeste-Ikla maantee ääres omal initsiatiivil ühtegi raiet ei tee.” Möder märgib, et viie aasta pärast vaadatakse tänavu sügistalvel tehtud raiete kohad koos kohaliku kogukonna esindajatega üle ja antakse hinnang, mille alusel kavandatakse edasist metsamajandamist. “Nüüd peab analüüsima, kuidas ka teiste kõrgendatud avaliku huviga metsade, ehk KAH-aladega edasi minna,” hindab minister olukorda ja lubab, et kindlasti leiab KAH-alade metsamajandamine kajastust ka metsanduse järgmise kümnendi arengukavas. AIN ALVELA
vahetust ja toimetati heas usus, et valla üldplaneeringus on lubatud metsaseadusest tulenevad raied,” kirjeldab Tölp asjade käiku. “Ka keskkonnaamet sai lõpuks aru, et nad pole lähtunud kehtivast üldplaneeringust, ja tühistas lõpuks aegjärkseid raieid lubavad teatised. Samas ei oleks aegjärkse raie esimese järgu ja valikraie vahel visuaalselt olnud suuremat vahet.”
Piirangud ahistavad maaomanikku
Karel Tölp märgib, et praegu koostatavas uues üldplaneeringus on tulemas teisigi kohti, kus võidakse seada ka eramaadele erinevaid piiranguid, ja näeb selles probleemi tõusvat tulevikus, sest kompensatsioonimehhanismi välja töötatud ei ole. Põrkuvate huvidena näeb ta selle kõige juures NIMBYsündroomi (Not In My Backyard – eesti k: mitte minu naabruses) ning ökoloogide ja metsamajandajate vastalisust. Nii ei olnud kohaliku kogukonna n-ö mitteametlik esindaja MTÜ Rannamänniku Kaitseks nõus ka alles paari aasta eest kehtestatud valla üldplaneeringu järgse valikraiega ega teadustöö tegemisega ja jäi kindlaks seisukohale, et luitemännikule on kõige parem selle looduskaitse alla võtmine. Viimane variant aga teeb paljud kohalikud maaomanikud vallavanema teada üpris kurjaks, sest nende maakasutus on ümbruskonnas juba asuvate kaitsealade tõttu niigi kitsendatud. Ta lisab, et paraku ei julge maaomanikud bravuurikate metsakaitsjate vastu oma meelsust avaldada, sest kardavad avalikkuses
“Ei saa nii olla, et metsi vaadeldakse vaid looduskaitselisest seisukohast. Häädemeeste valla territooriumist on 44 protsenti kaitse all. Palju veel? Aga kust tuleb majandus?” KAREL TÖLP
enda vastu massilise halvustava rünnaku puhkemist. “Kaitseala võib küll olla erinevate piirangutega, aga tihti ei või seal midagi teha. Kõik, mis kukub, peab jääma kohale, ja inimesed ei tohi oma metsast küttepuidki varuda,” iseloomustab Karel Tölp. “Uulu ja Võiste ümbruse metsas on juba suurtel aladel näiteid, kus mets on kaitse all ja muutunud juba selliseks rägastikuks, kus enam keegi liikuda ei saa ega tahagi. Samas majandatud mets näeb ilus välja, seal saab marjul ja seenil käia. Kas siis tahetakse, et ka see metsaosa muutuks küll kaitsealuseks, aga samas hooldamata metsaks?” Tölp ei pea õigeks, et igaühel on voli öelda, kuidas riigi majandusmetsi peaks majandama, sest näeb, et sealt edasi järgmine samm on juba see, kui hakatakse ka eraomanikule dikteerima, kuidas ta oma metsaga käituma peaks ning kuidas ja mida oma põllul tohib kasvatada. Nii on vallavanem seisukohal, et RMK tekitatud seadustest mittetulenev KAH-alade süsteem tuleks kiiremas korras ära lõpetada, selle asemel aga seadusesse tagasi tuua kaitse- või puhkemetsade mõiste ning neis siis metsamajandust ja raieviise korraldada valla üldplaneeringu alusel. “Järjest rohkem võtavad sõna inimesed, kes ei oma vaidlusaluses piirkonnas ei põlluega metsamaad. Nad tahavad eluolu üle kamandada, aga ise ei ela maal ega elatu maatööst. Ja ei saada aru, mis riigi heaolule tähtis on,” arutleb Karel Tölp. “Ei saa nii olla, et metsi vaadeldakse vaid looduskaitselisest seisukohast. Häädemeeste valla territooriumist on 44 protsenti kaitse all. Palju veel? Aga kust tuleb majandus?”
Kinni läksid valimatult kõik metsateatised
RMK ja kogukonna vahelise vaidluse hammasrataste vahele jäi ka kohalik elanik Karto Rull, kelle metsateatise kohus alguses suures sulgemise tuhinas samuti kinni pani. Nüüd nendib Rull, et tema oleks võinud ka asja kohtusse anda, sest oli arvestanud majapidamise tarvis 5000 euro suuruse rahapaigutusega, mille ta puidu müügist lootis teenida, aga metsateatise tühistamine pani sellele piduri.
Karto Rull veab metsast välja viimaseid puidukoormaid, seejärel on ta oma nelja hektari jagu metsamaad läbi raiunud ega pea muretsema võimalike piirangute kehtestamise pärast.
“Me võtame ka edaspidi sõna ja liigume MTÜga selles suunas, et terves riigis saadaks aru, et omaaegne kaitsemetsade liigitus, mõiste ja staatus tuleks taastada.” AULE KINK
“Ma ei taha kellegagi tülitseda, aga minu arvates ei ole õige, et kogu aeg käib justkui kampaania korras üha uute maade kaitse alla võtmine,” räägib Rull. “Varsti ei saa maal põliselt elav inimene enam oma maaga midagi ette võtta, ilma et nn kogukondadelt luba ei küsiks.” Karto Rulli raieluba lasti õige pea siiski vabaks. Ta veel küsis keskkonnaametist, et mida nüüd teha, ja sai vastuseks, et kui sul on ikka plaan raiuda, siis tee seda parem kohe, sest mine tea, mis mõne kuu pärast võib juhtuda. Ta ei pea siiski õigeks, kui ümber tema maavalduse peaks veel riigimaid kaitse alla võetama. “Peaks olema selge sott, kus lõpeb kaitseala ja algab majandusmets. Ma tean ka siinkandis mitut kohalikku maaomanikust inimest, kes on sellele pöörasele kaitse alla võtmise maaniale vastu, aga ega keegi ei taha väga avalikult selle vastu sõna võtta,” ütleb Rull. “Ka mina ei viitsi nendega sõdida, lastaks vaid oma maal elada ja tööd teha.”
Kogukond sooviks rannametsi majandada
Aastast 1988 Kabli ja Heinaste vahele jäävas Orajõe külas elav ning metsanduse valdkonnas töötanud Lydia Koitla ei iseloomusta tehtud tööd heade sõnadega. Ta on seda meelt, et lui-
temännikus võiks saemeeste või väikese tehnikaga teha küll hooldus- või harvendusraiet, võtta alusmetsast välja peenikesi puid, et suured mastimännid vabamalt kasvada saaksid ning nende vahel oleks inimestel vaba käia. Muidu võiks RMK neid metsi majandada kui puhkemetsi. Koitla arvates on tegemist laastamistööga, millest jäi metsa alla laiali veel hulk oksi. Ta lisab, et vahepeal oli jutuks kasvama jäänud puude alune metsamaa mineraliseerida ja külvata seemneid uute mändide kasvatamiseks. Sellel polevat mõtet, kuna raskete masinatega rikutakse ka vahepeal kasvada jõudnud noorendik ära. Ka tehtud raietööde käigus võeti kahjuks kõik alumise rinde noored puud maha. Need oleks võinud kasvama jääda. Võimaliku lahendusena näeb Lydia Koitla seda, et kohalikule rahvale võiks anda loa nendes metsades ise hooldusraiet teha. “Nad teeksid seda meelsasti, sest kõigil on küttepuitu vaja, aga selleks oleks vaja muuta seadusandlust,” ütleb ta. Koitla sõnul võiks selle eesvedajaks olla vallavalitsus ja ta avaldab lootust, et vallavanem kuulaks otsuste tegemisel rohkem oma kogukonda. MTÜ Rannamänniku Kaitseks üks juhatuse liikmetest, kohalik koolijuht Aule Kink märgib, et kui alguses metsaraiumise jutt levima hakkas, oli rahvas väga rahulik, sest ei kujutatud ette, mida see endaga kaasa toob. “Üks pilt räägib aga rohkem kui tuhat sõna. Kui saadi aimu, milline ala pärast raiet välja näeb, siis alles hakati raiete vastu välja astuma. Praegu on RMK lubanud, et viie aasta jooksul siin enam ei raiuta, ja üldjoontes see meid rahuldab. Siis vaatame, mis nendest metsades on vahepeal saanud,” räägib Kink. “RMK tahab meile tõestada, et aegjärkne raie on siin ikka kõige õigem tegevus, ja soovib, et meie hakkaksime ka seda uskuma. Eks siis viie aasta pärast näeme. Looduskaitseala loomise taotlus on keskkonnaametisse an-
MIS ON MIS
Kõrgendatud avaliku huviga alad (KAH-alad) Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) hallatavad ja RMK initsiatiivil määratletud alad, millega kaasneb kõrgendatud avalik huvi. Tasakaalu leidmiseks erinevate huvide vahel teavitatakse seotud huvirühmasid planeeritud töödest. Teavitamise ja infovahetuse käigus selgitatakse välja, kas neil aladel on vaja rakendada tavapärasest erinevaid majandamisvõtteid. RMK välja pakutud metsaala nimetatakse KAH-alaks, kui selle piirid ja paiknemine looduses on huvirühmaga kokku lepitud. Avalikke arutelusid korraldatakse RMK hallatavatel maadel, mis asuvad: n linnade ja teiste tiheasustusalade territooriumil ning nendega vahetult piirnevatel aladel; n hajaasustuse elamugruppidega vahetult piirnevatel aladel; n planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks määratud aladel; n avalikes aktiivses rekreatiivses kasutuses olevatel või nendega vahetult piirnevatel aladel; n aladel, millel asub riikliku kultuurilise, arheoloogilise või ajaloolise tähtsusega paik, kasutuses olev kohaliku kogukonna jaoks religioosse või sakraalse tähtsusega looduslik pühapaik või kohaliku kogukonna traditsioonilise kultuurilise tähtsusega paik. KAH-alade majandamiseks kokku lepitud põhimõtted: n lageraied tehakse maastikku sobituvalt; n lageraielangile jäetakse säilikpuud kasvama gruppidena; n pärast lageraiet uuendatakse raiesmik raiele järgneval uuendamisperioodil; n enne raiesmiku uuenemist ei tehta uut lageraiet raiesmikuga piirneval metsaeraldisel; n raietööde käigus tekkinud raidmed koristatakse kasutatavatelt metsateedelt ja -radadelt; n maapinna ettevalmistamise käigus ei kahjustata kasutatavaid metsateid ja -radasid; n turberaiet tehakse juhul, kui metsa kasvutingimused võimaldavad tagada metsa uuendamise. Allikas: RMK
tud ning las spetsialistid nüüd arutavad ja otsustavad.” Kink mõtestab tegelikult kogu Eestis tekkinud metsateemalise poleemika lahti kui vastasseisu raha (st kiirete metsamajandamise viiside) ning kogukondade, teadlaste ja loodusesõprade (st nende, kes tahaksid, et metsi majandataks loodust hoidval viisil) vahel. “Me oleme rahul ja õnnelikud, et saavutasime siin selle kokkuleppe. Häädemeeste piirkonnas on võimas kogukond. Aga me võtame ka edaspidi sõna ja liigume oma MTÜga vaikselt selles suunas, et taas-
tataks omaaegne kaitsemetsade liigitus, mõiste ja staatus,” kirjeldab Aule Kink MTÜ Rannamänniku Kaitseks missiooni. “Vahepeal tundus, et valla üldplaneering tuleb meile appi, sest selle kunagises versioonis sisaldus kaks mõistet – meil on kaitsemets, kus on lubatud valikraie. Aga varem tähendas valikraie hoopis midagi muud kui praegu. Kaitseala loomise ettepanekuga soovime algatada arutelu selle üle, mida need metsad siinsele piirkonnale õigupoolest tähendavad. Usume, et tasub oma loodusväärtusi säilitada ja hoida.”
8 I N T E R V J U U
PÄRNU MAALEHT Nr 4 15. APRILL 2021
Aigar Kallas:
FOTO: SVEN ARBET
Kohtuveskite rolli ma siin ei tähtsustaks. Need ei jõudnud veel jahvatama hakata ja pelgalt õiguskaitse peale panemisest ei tohiks muid järeldusi teha, kui et võeti aeg olukorra vaagimiseks. Aga eeskujul näen küll tuleviku mõttes suurt rolli. Häädemeestel tegime plaanitud raietest ära pooled ning leppisime kohalike elanikega kokku, et viie aasta pärast hindame koos tulemusi ja otsustame, kuidas edasi. Kohtades, kus raiete osas samasugune umbusk vastu tuleb, oleks see väga hea lahendus – siis on oma silm kuningas ja järgmised otsused tehakse juba mitte jutu, vaid tegude pealt.
KAH-alad on vaevaline, aga vajalik õppetund kõigile RMK alustas KAH-alade määratlemist, kaardistamist ja kohalike kogukondadega läbirääkimisi nendel aladel planeeritavate metsamajanduslike tööde üle kolm aastat tagasi. Kuigi need alad, elanike teavitamine, läbirääkimised ja KAHaladel tehtavad metsatööd on esile kutsunud rohkelt avalikku poleemikat, hindab RMK juht Aigar Kallas selle aja üldkokkuvõttes ikkagi tulemuslikuks ja kinnitab, et tegelikult on praegu ainult üksikud kohad, kus pole suudetud kohalikega ühist keelt leida. Muuseas, õiguskantsler hindas veel möödunud aastal RMK õigusi ja pädevust nende majandamisel ning sõnastas oma arvamuse nii: “Seadusandja ei ole asustusüksuse lähedal asuvate metsade majandamisele sätestanud erinõudeid ainuüksi selle tõttu, et mets asub asustusüksuse läheduses. Seega järgib RMK asustusüksuse lähedal asuvates metsades üldiseid metsamajandamise nõudeid ja lähtub konk-
reetse piirkonna looduslikust olukorrast ja kehtivatest planeeringutest. Küll aga tuleb kohalike asustusüksuste lähedal asuvate metsade majandamistööde planeerimisel elanikega läbi rääkida ja võimaluse korral nende ettepanekuid arvestada.” Küsimustele vastab RMK juhatuse esimees Aigar Kallas. Kas vahel tundub, et KAHalade temaatika n-ö laualepanekuga lõikas RMK iseendale näppu? Ausalt öeldes tundub vahel KAH-aladega seoses ka endale, et “tahtsime head, välja tuli nagu alati”. Eriti olukordades, kus kokkuleppimine emotsioonidesse takerdub ja üsna selgelt on ajendiks mitte konkreetse metsaosa tulevik, vaid mingi laiem, vahel ka üldse mitte ot-
seselt metsa puutuv probleem. Võtan seda kui suhteliselt vaevalist, aga ikkagi vajalikku õppimisprotsessi ja usun, et pikas perspektiivis tasub see ennast ära. Aga kuidas siis siiani on läinud? Kui numbritele otsa vaadata, on RMK viimase kolme aasta jooksul KAH-metsade koosolekuid pidanud enam kui 150 kohas ja asi pole üldse lootusetu. Nimelt, kõigis neis kohtades on inimesed metsa teemadel varasemast oluliselt asjatundlikumaks muutunud ja kindlasti seeläbi ka mõistvamaks ning hoolivamaks saanud ja edaspidi on kõigil, ka RMKl, selle võrra lihtsam. Miks ei võiks lihtsalt seadusesse kirjutada, et meil on konkreetselt majandusmetsad ja kaitsealused metsad? Tegelikult ongi seadustesse nii kirjutatud – ühed on majandusmetsad ja teised kaitsealused metsad. Kaitsealuseid tuleb lihtsalt pidevalt juurde. Ka need KAH-metsad on tegelikult majandusmetsad.
RMK juht Aigar Kallas usub, et KAH-alade menetlemine on küll kohati vaevaline, aga lõppeks kõikidele pooltele kasulik õppeprotsess.
Püüame asulalähistes riigimetsades majandustööde planeerimist parimal viisil kohaliku rahvaga läbi arutada ja usun, et kui mõlemalt poolt on olemas hea tahe, on kokkulepped võimalikud ning lõpuks on nii parim ka metsale. AIGAR KALLAS
OSTAB RAIEÕIGUST. Küsi kindlustuskaitse meilt – säästa oma aega ja raha!
TÄITEMATERJALI MÜÜK ja TRANSPORT VÄIKEKALLURIGA
kuni 3 tonni korraga TRANSPORT
al 37 €
58 091 823
info@parnukallur.ee
www.parnukallur.ee
TÄNAVAKIVIDE PAIGALDUS JA MÜÜK: tel 5347 2474, valmar@laanekivi.ee
MULLA, LIIVA, KILLUSTIKU MÜÜK JA TRANSPORT:
tel 5639 1234, hannes@laanekivi.ee Kõigile meie tehtud töödele garantii 2 aastat. Lähtuvalt teie soovidest personaalne hinnapakkumine!
Edukas Eesti ettevõte 2016–2020 Krediidireiting AA
www.laanekivi.ee
Kuidas Häädemeeste juhtum võib nüüd üldiselt KAH-alade menetlemist mõjutada, on see hea või halb eeskuju, sest asi käis ju ka kohtust läbi?
AIN ALVELA
VEO- JA KAEVETÖÖD
OÜ Metsaraidur
Tel 510 6958
Püüame asulalähistes riigimetsades majandustööde planeerimist parimal viisil kohaliku rahvaga läbi arutada ja usun, et kui mõlemalt poolt on olemas hea tahe, on kokkulepped võimalikud ning lõpuks on nii parim ka metsale. Sest kõik RMKlased saavad väga hästi aru, et kohalike inimeste heaperemehelik pilk on kõige kindlam garantii sellele, et riigimetsad on hoitud.
KOVid koostavad praegu üldplaneeringuid, kus võimalik määrata oma territooriumi metsade majandusvõtted. Kuivõrd selle tõttu võib suur osa riigi majandusmetsast n-ö tavapärasest majandamisest välja jääda? Mul poleks midagi selle vastu, kui iga asustusüksuse juures on (riigi)mets, mida kohalikud omaks peavad, mille majandamise planeerimises nad kaasa räägivad ja mille eest siis RMK professionaalse metsakasvatajana ka vastavalt plaanitule hoolt kannab. Kõige hullem, mis saab olla, on see, kui kohalikud suhtuks riigimetsa kui “mõisa köiesse” ja sealt ainult võtmas käiks. Kaasarääkimise õigus paneb ka vastutuse ja seda RMK poolel ootamegi.
info@nbkm.ee tel 5551 1764 tel 5551 1765 Rüütli 40, Pärnu www.nbkm.ee
Hakkpuidu ost-müük, tootmine Jaak Raid Tel 5362 8043 jaak.raid@timberston.ee
Meie põhitegevuseks on: • • • • • • • • •
Puitmaterjalide müük Voodrilauad Värvitud voodrilauad Sisevoodrilauad Värvitud sisevoodrilauad Tuulekastilauad Värvitud tuulekastilauad Immutatud terrassilauad Saematerjal
Vähemalt ühe tihumeetri kohalevedu üle Eesti TASUTA! www.kpuit.ee tel 5593 6326 kpuit.tellimused@gmail.com
PUKSIIRTEENUS, KANDEVÕIME 3,5 TONNI
MULTILIFTI TEENUS , KANDEVÕIME 12 TONNI
TEREX TC-19 MINI , 1,9 T
KOMATSU PC 138 US-8, 15 T
Tel. 55 55 15 25 OÜ AV KAEVETÖÖD
Kvaliteetne puit Kvaliteetne puit ehituseks ja viimistluseks Kvaliteetne puit ehituseks viimistluseks otsejatootjalt
ehituseks viimistluseks otsejatootjalt • Aialipid otse tootjalt • Höövelpuit •• Voodrilauad Aialipid Voodrilauad • Aialipid • Voodrilauad
• Liistud, karniisid •• Saematerjal Liistud, karniisid Saematerjal • Liistud, karniisid • Saematerjal
•• Värvimine Höövelpuit Värvimine • Höövelpuit • Värvimine
info@eldurpuit.ee • Tel 503 3536 • www.eldurpuit.ee
M A A M A J A N D U S 9
PÄRNU MAALEHT Nr 4 15. APRILL 2021
FOTOD: SILJA JOON
Kiisamaa liblikamaja asukad saavad peagi tiivulisi kaaslasi juurde Lääneranna vallas Kiisamaal asuvas talus tegutsev Kärt Lutsar seisab hea selle eest, et külastajad saaks aasta ringi külastada troopilist liblikamaja, kuhu ta nüüd tahab elama paigutada ka papagoid. SILJA JOON “Oleme ka praegu täitsa avatud. Üle kuue inimese korraga me liblikamajja ei lase, kõigil peavad kaitsemaskid ees olema. Kui inimesed soovivad tulla, saavad nad ette helistada,” räägib Kärt Lutsar. Lutsaril tekkis liblikamaja idee Inglismaal – ta veenis oma peret linnakorterit maha müüma ja talu rajama ega kahetse. Troopiline maja on džungli analoog, kus on 25–30 kraadi sooja ja ligikaudu 80 protsenti õhuniiskust. Liblikad jõuavad Eestisse liblikanukkudena. Päevaliblikad on pärit Panamast, Ecuadorist ja Filipiinidelt, ööliblikaid valitud Euroopa, Ameerika ja Aasia liikide seast. Mõned liigid paljunevad liblikamajas ise.
See, kas Lutsari liblikamajas on liblikaid, sõltub sellest, mis toimub mujal maailmas, sest Lutsari liblikanukud saabuvad Inglismaa kaudu. Kui piirid olid kinni, ei saanud ta tellitud liblikanukke kätte. Nüüd on uued nukud kohal ja maja liblikaid jälle täis. Taimed on talveaeda valitud liblikate vajadusi silmas pidades. Talveaias on nektaritaimed päevaliblikatele ja ka toidutaimed nende röövikutele. Igal liblikaliigil on oma kindlad peremeestaimed, millele munetakse munad ja mida röövikud pärast koorumist sööma hakkavad. Mõned liblikad armastavad puuviljamahla, seega on neile välja pandud erinevaid maitsvaid puuvilju.
Liblikamaja perenaine Kärt Lutsar tõi troopiliste liblikate kasvatamise ja neile sobiliku keskkonna rajamise idee kaasa Inglismaa reisilt.
Kevade saabumisega minetavad ka liblikad oma talvise loiduse ja muutuvad järjest erksamaks nii oma väljanägemise kui ka troopikamajas toimetamise poolest.
Kärt Lutsar tõdeb, et päikesevalgus mõjub lendlejatele hoopis teistmoodi kui kunstvalgus. Hämaramal ajal ei tahtnud tiivulised lennata ja kippusid olema uimased.
Mullu suvel külastas libalikamajaga talu kokku mitu tuhat inimest. Eestlaste, lätlaste, leedukate ja soomlaste kõrval oli turistide seas sakslasi ning USA kodanikkegi.
Teeme Teie sõiduki säravaks nii seest kui väljast! Helistage tel 510 0856
Tel 5569 4310 Info@puurvesi.ee
www.puurvesi.ee
• Vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamine
• Reoveemahutite, septikute, biopuhastite, süvaveepumpade ja veefiltrite paigaldus, hooldus, müük
MÜÜA SUURE TOOTMISVÕIMSUSEGA (3 X 200 A)
SAEKAATER
Tallinna-Tartu mnt ääres Põltsamaal (Mällikvere küla, Vaigupisara) Kataster: 61605:001:0960 Kinnistu pindala 1,35 ha
Kõik hoones asuvad masinad ja seadmed jäävad uuele omanikule. Lisainfo tel 5194 9491 Pärna Kinnisvara OÜ
junenud. Tiigis elavad värvilised kuldkalad, koi-karpkalad ja kuldsäinad. Talutiigist kalu püüda ei saa, aga kohapeal müüakse kalatoitu, millega lapsed ja täiskasvanud rõõmuga kalu toidavad. Toitmine meelitab kalad kalda lähedale ja vesi on piisavalt selge, et neid vaadelda. Pererahvas plaanib sel suvel avada veel troopikamaja papagoidele ja oma koha leiab seal ka kilpkonn. Talus nii-öelda suure põllumajandusega ei tegelda, kartulit ja porgandit kasvatakse ainult oma tarbeks.
• Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitus
Autopesula Mauri tee 1-1 Mauri Tehnokülas www.puhasauto.eu
• Puurkaevude ja maasoojuspuuraukude puurimine, projekteerimine ning hooldus
Lutsar müüb suveniiridena surnud ja ärakuivanud liblikaid, samuti valmistab ta liblikatiibadest ehteid. Talust on võimalik kaasa osta ka liblikanukku, et kodus liblikat kasvatama asuda. “Eks seal omad nipid ole. Annan väikse juhendi kaasa,” täpsustab Lutsar. Liblikatalu puhul on tore seegi, et talus on vahvad mänguväljakud ja kalatiik – kui osa külastajaid lubatakse jaokaupa troopikamajja, siis teised saavad looduses aega parajaks teha ning piknikku pidada. Kalatiik on suur ja sinna toodud kalaliigid on kenasti pal-
• Septikute paigaldus
ALATI SOODSAD PAKKUMISED!
SILMADE KONTROLL JA PRILLIDE MÜÜK
Garaažiuksed Neli standarttooni
Sise- välisja tuletõkkeuksed
20. aprillil kell 10.00
10. mail kell 10.00
LÕPE KLUBIS
LIHULA KULTUURIMAJAS
Etteregistreerimine tel 5323 2454 • kuiva silma test • silmarõhu mõõtmine • optilised päikeseprillid
21. aprillil kell 10.00 SURJU RAHVAMAJAS Etteregistreerimine tel 5323 2454
tel 5304 7450 • gruppje@gmail.com
Etteregistreerimine tel 5323 2454
17. mail kell 10.00 KILINGI-NÕMME KLUBIS
Suurim valik dekoratiivkive ja seina dekoreerimise materjale
Etteregistreerimine tel 5323 2454 • kuiva silma test • silmarõhu mõõtmine • optilised päikeseprillid
SILMADE KONTROLL € prilliostjale TASUTA!
+372 5383 1733 info@vitadoors.ee
Suur-Jõe 37, Pärnu www. vitadoors.ee
10 E T T E V Õ T L U S
PÄRNU MAALEHT Nr 4 15. APRILL 2021
Enesekindel tegutsemine võimaldab ka Eestis valminud ilutoodetega turgu vallutada Kuue aasta eest oma kosmeetikafirma asutanud Kaire Miiteri edulugu näitab, et ettevõtmisi saadab edu siis, kui sa ei tunnegi kunagi, et oleks raske. Nii saad takistustest üle libiseda tehtud tööst vaid rõõmu tundes. AIN ALVELA Looduslähedase ja käsitööna valminud kosmeetikatoodete valmistamine tuli Kaire Miiteri n-ö teadlikku ellu 2016. aastal, mil ta lõi oma kaubamärgi Magrada Organic Cosmetics. Sellest ka ettevõtte ja brändi nimetus
“magrada”, mis katalaani keeles tähendab “mulle meeldib”. OÜ Magrada asutaja ja juht Kaire Miiter ütleb, et ta tõepoolest usub oma toodetesse, nende headusesse ja kvaliteeti ning seda usku kinnitab päevast päe-
Müüa kandiline puitbrikett alusel 960 kg / 135 €
FOTO: LISANNA
FOTO: ERAKOGU
Magrada Pojengi kreemid ja Rabarberi juuksehooldusvahendid on lisaks kasutajate kiidusõnadele pälvinud ka mitmeid auhindu nii kodu- kui ka välismaal.
va ka tarbijatelt tulev heakskiit. Eelmisel aastal, mida oleme juba vaikimisi harjunud koroona-aastaks nimetama, suurenes Magrada toodete müük Kaire Miiteri sõnul märgatavalt. Praegu on kõige populaarsemad juuksehooldustooted. “Ma ise usun oma toodetesse ja loomulikult olen ise nende suur fänn,” räägib Miiter. “Me ei tooda lattu suuri partiisid, vaid erinevate toodete kogused on limiteeritud. See tähendab, et tooraine, mida kasutame, on värske ja ka tooted on värsked.”
Magrada tooteid iseloomustab rida märksõnu, millest nende valmistamisel lähtutakse. Need on orgaanilised, sest tooraines kasutatakse mahepõllundusest pärinevaid koostisosi, need on ka n-ö julmusevabad, sest nende loomisel ega valmistamisel ei kasutata loomseid koostisosi. See omadus lubab Magrada tooteid käsitleda kui looduslikku veganikosmeetikat, mis on valminud käsitööna. Käsitöö pole aga lihtsalt sõnakõlks, vaid väikesi partiisid ilma teab mis suure tootmisüksuseta tootes saab keskenduda
detailidele ja pakkuda seeläbi kõrgemat kvaliteeti. Kuigi valdav osa Magrada kehahooldus- ja kosmeetikatoodete toorainest tuleb Prantsusmaalt, aitab Eesti kui puhta loodusega väikeriigi maine toodangu turustamisele ikka üksjagu kaasa. Kliendid hindavad järjest enam ja enam lisaks toidule ka kodumaist kosmeetikat. “Magrada toodete müügikasv näitab, et inimesed on kodumaise tootja omaks võtnud. Kuigi eks nii alustades kui ka praegu tuleb oma koha eest turul võidelda ning ennast pide-
Pakume tööd Pakume Pakume tööd tööd kohusetundlikule kogemustega kohusetundlikule kohusetundlikule kogemustega kogemustega
valt tõestada uute ja järjest paremate toodetega.”
Nõutud ilutoode tuleb puhtast loodusest
Kaubanduse müügilettidele saamisega tuleb igapäevaselt ja tõsimeeli tööd teha, sest poodide kosmeetikariiulid on niigi täis ja ega keegi hea meelega seal ennast koomale tõmmata soovi. Kaire Miiteri sõnul on kahte tüüpi suhtumist: ühed, kes ütlevad kohe ära, et ei, me praegu uusi tooteid müüki ei võta, ja teised, kes on väga koostöövalmis ning näevad just praegu, kui ostjas-
SK KIVIKORSTNAD OÜ
CE-kat CE-kat CE-katAUTOJUHILE AUTOJUHILE AUTOJUHILE kallurveole kallurveole kallurveole
Nõutav kutsetunnistus jajadigikaart. Info teltel513 9474. Nõutav Nõutav kutsetunnistus kutsetunnistus ja digikaart. digikaart. Info Info tel 513 513 9474. 9474.
SEPTIKUABI • SEPTIKUD JA BIOPUHASTID ERAMUTELE • MÜÜK JA PAIGALDUS Külasta meie müügiplatsi: Ehitajate tee 8/1, Pärnu Tel 5559 9009, info@septikuabi.ee, www.septikuabi.ee
Karlwood OÜ Uraveere tee 17, Uulu küla, Häädemeeste vald, Pärnumaa Väga kvaliteetne mesindusinventar, kõik mesinduseks vajalik: suitsikud, meevurrid, tarud ja raamid KAUBA TELLIMINE: iga päev, www.karlwood.ee, FB puukujur, tel +372 553 2068, karljoumees@hotmail.com. Kauba kättesaamine: kokkuleppel.
MÜÜME ELUPUUDE ’SMARAGD’ JA ’BRABANT’ POTITAIMI
E-R 10-18 L-P Suletud
Kivikorstnate ehitamine ja plekitööd
Lisaks valikus 50 erinevat taimeliiki Pakume ka kuuse- ja männiistikuid
Tel 5667 5334
Tel 5194 3567 • Palgisalu OÜ
Teostame üldehitustöid, nii eramute, paarismajade, rida- ja korterelamute kui garaažide ehituseks ja renoveerimiseks.
Küsi pakkumist! + 372 56470174 meriferm@gmail.com meriferm.ee
ELEKTRITÖÖD KÄIDUKORRALDUS Info +372 5646 4152 | elekter@tetrian.ee www.tetrian.ee Tetrian OÜ
Sinu kindel partner!
E T T E V Õ T L U S 11
PÄRNU MAALEHT Nr 4 15. APRILL 2021
kond kipub liikumispiirangute tõttu kokku kuivama, uute toodete lisamises mõttekust, sest nii võib õnnestuda klientide huvi elavana hoida. Samas tuleb ikka põhjalikult selgitada, et mis selle Eesti kaubamärgi taga peitub, mida tooted sisaldavad ja milleks need head on. “Kõik tooted on loodud minu ja minu pere vajadusi arvestades ning tagasiside on olnud neile alati ülimalt positiivne,” märgib Miiter. “Praeguseks oleme pälvitud kuue aastaga 17 auhinda nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Viimane auhind tuli Londonist, kus Rabarberi juuksemask nimetati maailma parimate loodustoodete hulka.” Kuigi valdav osa Magrada kehahooldus- ja kosmeetikatoodete toorainest tuleb LõunaEuroopast ja naaberriikidest, siis näiteks kasemahl on kogutud Pärnumaalt. Nii nagu toidutootmises on ka kosmeetikatoodete valmistamises aja nõue lähtuda looduslikkusest. Tähtis pole lihtsalt asjaolu, et kreem või šampoon on taimset päritolu, vaid tehtud just mahedana kasvatatud taimedest. “Kui me ütleme, et toode on orgaaniline, siis peabki see olema pärit puhtast loodusest. Minu jaoks ei ole toode orgaaniline, kui selle tooraine on kasvatatud näiteks pestitsiididega,” räägib Miiter. “Meie põhimõte seisneb selles, et niipalju, kui kätte saada õnnestub,
FO T
O: E
RA
KO G
Suure usuga oma toodete headusse on Kaire Miiter suutnud Magrada kosmeetika muuta popiks ka tarbijate seas.
U
kasutame ainult orgaanilist toorainet. Kui turg nõuab, siis ei saa me vastuvoolu ujuda. Lisaks on ka kosmeetikatoodete retseptuur väga range kontrolli all ja täpselt määratletud.” Praegu kasutatakse seepides veel mõningal määral palmiõli, aga koostamisel on uued retseptid ja Kaire Miiter kinnitab, et palmiõli kaob peagi Magrada tootete koostisest. Magrada tooteid leiab praegu lisaks veebipoele Tallinna ja Tartu Kaubamajast, Maxima XXX kauplustest, Apollo keti raamatupoodidest, Hortese ja Gardesti aianduskeskustest ning Pärnu kauplusest Bio4You. Tootearenduse hüvanguks on tehtud ka teadusalast koostööd, kõige suurem neist koos Tartu Ülikooliga välja arenda-
Kosmeetikatoodete partiid pole kuigi suured, mistõttu nende pakendamine käib enamjaolt käsitööna. FOTO: ERAKOGU
tud ja tootmisse suunatud kasemahla sisaldav seep. Kasemahl korjatakse ja sügavkülmutatakse ise ning kuigi see võib tunduda hästi lihtne ja loogiline, siis Kaire Miiter nimetab just seda eriti eriliseks tooteks. Ülikoolis tehtud uuringud annavad seebi kasutajale kindlustunde, et see on ohutu.
“Minu jaoks ei ole toode orgaaniline, kui selle tooraine on kasvatatud näiteks pestitsiididega.” KAIRE MIITER
Elu ise sünnitab uusi tooteid
“Seep on seep, aga teadlased saavad anda sellele omapoolse, niiöelda süvitsi mineva iseloomustuse, mis selles seebis sisaldub, kuidas see toimib ja milleks see hea on,” ütleb Miiter. “Iseenesest lihtne asi, aga seebist ei tee head seepi paraku see, kui see lihtsalt vahvasti vahutab.” Tootmises kasutatakse nii seadmeid kui ka käsitööd. Kui rääkisime limiteeritud partiidest, siis lahtiseletatult tähendab üks partii näiteks kreemi tootmisel saja liitri tooraine korraga kokkusegamist, mis annab välja umbes 300 purki kreemi. Seepe tuleb ühest partiist 70 tüki ringis. Kaire Miiter teab oma kogemustest, et naised on märksa altimad uusi kosmeetikatooteid proovima ja endale lemmikuid avastama, mehed on pigem truud oma juba teab mis ajast väljakujunenud kaubamärgile ega mõtlegi eriti sellele, et võiks vahelduseks ka midagi muud kasvõi proovidagi. Ka naised võivad kindlat toodet kasutama jääda, aga sageli jõutakse selleni pikkade otsingute kaudu, sest ega just endale sobivat kosmeetikatoodet ei olegi nii lihtne leida.
Viimane aasta on sundinud meid mugavustsoonist välja tulema. Lennureis võib praegusel ajal olla riskantne ja kaasnevate kohustustega.
Tahad reisida pere või sõpradega mugavalt ja turvaliselt? Rendi matkabuss ja seiklusrohke puhkus võib alata! Matkabussiga.ee Pärnus pakub rendiks automaatkäigukastiga uut luksuslikku matkabussi McLOUIS NEVIS 873 LUXURY, mis on väga kvaliteetne ja hea varustusega. Nüüdisaegne matkabuss on soojustatud, varustatud küttesüsteemiga, seda on võimalik kasutada aasta ringi. Matkabussi on võimalik rentida alates juunist. Uhiuuele bussile on esimesed broneeringud juba tehtud. Vaata vabu kuupäevi meie kodulehelt. Matkabussiga saad reisida sinna, kuhu hing ihkab, aga pea meeles, et moto „Sel aastal puhkan Eestis“ kehtib endiselt. l 5 istekohta l 5 magamiskohta l köök l dušš ja WC (eraldi)
Tutvu renditingimustega www.matkabussiga.ee või võta ühendust tel 5560 9366, info@matkabussiga.ee. Leia meid ka Matkabussi rent Pärnus - Matkabussiga.ee
• Maakütte paigaldus • Küttekaevude puurimine • Puurkaevude puurimine • Soojuspumpade paigaldus • Pumpade paigaldus • Puurkaevude pesu
Töötavad lahendused edukaks kodulinnukasvatuseks!
• Rauaeraldusfiltrite paigaldus • Septikute ja veetrasside paigaldus
Tel 521 7415, 504 2999 www.baltipuurkaev.ee
Tel 503 8325
Iga klient on meile oluline! Lõvi Vundament OÜ pakub klientidele kvaliteetset ehitusteenust. MÜÜRI- JA BETOONITÖÖD FASSAADI JA SOKLI EHITUS KATUSETÖÖD SISETÖÖD, VIIMISTLUS Kui vajad abi ehitustöödel nii hoones sees kui ka väljas, siis võta meiega ühendust tel 5381 9121 või kirjuta: lovi.ehitus@gmail.com.
12 R E K L A A M
PÄRNU MAALEHT Nr 4 15. APRILL 2021