KEVADE OOTUSES: Soomaal algas kevadine üleujutus ehk viies aastaaeg Lk 3 Koroonaaja kiuste avas vanalinnas uksed uus taimetoitu pakkuv kohvik
Kümne aasta eest alustanud Aknakoda sai käima uued tootmisseadmed
Lk 10–11
Lk 6–7
Kairi Lusik:
kriisiajal käib rohkem kohalikku rahvast, kes eelistab külastada veekeskust Lk 4–5
www.maaleht.ee
18. veebruar 2021 Nr 3
Head kliendid! Tanni kauplus toimetab nii: MÜÜK TOIMIB
TÖÖKODA TÖÖTAB
VASTUSED KÜSIMUSTELE
helistage, paneme paki valmis
vastuvõtt sisehoovis saeketid saavad teritatud remondid saavad teostatud hooldused saavad tehtud
tööaegadel on keegi majas suhtlemine kontaktivaba
e-pood www.tanni.ee tellige ost pakikappi tulge järele kasvõi öösel
küsige üle tel
443 8686 vaadake üle www.tanni.ee
2 U U D I S E D
PÄRNU MAALEHT Nr 3 18. MÄRTS 2021
Esimest korda sel sajandil ületas siseturistide hulk väliskülaliste arvu Möödunud aasta erakordsus väljendus eriti ilmekalt turismi valdkonnas – majutusettevõtete 2020. aasta andmed annavad aimu, millistest maakondadest kadus kõige enam turiste, millistes kodumaa paikades eelistasid puhata eestimaalased ja kust pärinesid vähesed külastajad välisriikidest.
www.hevo.ee
Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika Helista ja küsi pakkumist!
Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee
MINIEKSKAVAATORI TEENUS JA RENT 2,6 T » Kaevekopad 300 ja 600 mm » Planeerkopp 1200 mm » Kütusekulu ca 2–3 l/h » Päeva rendihind 90 € + km » Asume Lihulas » Juhiga töötund 28 € + km (min 4 tundi) » Transpordivõimalus, hind kokkuleppel
HEA ABIMEES KRAAVI VÕI AUGU KAEVAMISEL, PINNASE PLANEERIMISEL JA JUURIMISEL! tel 5565 9247 e-post nehitus@gmail.com
OÜ Metsaraidur
OSTAB RAIEÕIGUST. Tel 510 6958 SILMADE KONTROLL JA PRILLIDE MÜÜK 31. märtsil kell 10.00 PÄRNU MAI APTEEGIS Etteregistreerimine tel 5323 2454 • kuiva silma test • silmarõhu mõõtmine • prillide pisiremont
7. aprillil kell 10.00 KOONGA PEREARSTIKESKUSES Etteregistreerimine tel 446 2530 • kuiva silma test • silmarõhu mõõtmine • optilised päikeseprillid
13. aprillil kell 10.00 TORI SOTSIAALMAJAS Etteregistreerimine tel 529 7216 ja 446 6980
9. aprillil kell 10.00 SINDI SOTSIAALTÖÖKESKUSES Etteregistreerimine tel 5323 2454
16. aprillil kell 10.00 PÄRNU-JAAGUPI RAHVAMAJAS Etteregistreerimine tel 5323 2454
SILMADE KONTROLL € prilliostjale TASUTA!
Statistikaameti andmetele tuginedes võib 2020. aasta tinglikult jagada kaheks: jaanuar ja veebruar, kui kõik oli veel hästi, ning ülejäänud kuud, kui viirus ja sellest tingitud piirangud paiskasid segamini kõik senise. Eelmisel aastal ööbis Eestis ligi kaks miljonit turisti, kes veetsid siin ühtekokku 3,7 miljonit ööd, mida on 48% vähem kui 2019. aastal. Kui keskmiselt ööbib aasta esimese kahe kuuga Eestis umbes 10% turistidest, siis mullu oli see 23%. Välisturiste peatus majutusettevõtetes 676 000 ehk 70% vähem kui aasta varem. Enim välisturiste saabus naaberriikidest: Soomest 282 000, Lätist 97 000 ja Venemaalt 75 000. Kõige vähem kahanes Lätist ja
Leedust siia reisinud turistide arv, vastavalt 47% ning 49%. Peamistest lähteriikidest jäi enim tulemata rootslasi, neid saabus 86% vähem. Samuti küündis kõigi kaugemate riikide turistide arvu vähenemine 90% piirimaile. Võrdlemisi üllatuslikult jäi samaks majutusasutustes keskmiselt ööbitud ööde arv – 1,86. Kaugemate riikide turistid ööbivad Eestis reeglina kauem ja nende siia tulemata jätmine tõmbas küll näitajat madalamale, kuid sellevõrra ööbisid siin kauem lähiriikide turistid. Seda tõenäoliselt nii karantiininõuete kui ka reisipiirangute tõttu. Aasta kahel esimesel kuul olid kümnes maakonnas majutusstatistika numbrid kasvamas ja turiste oli aasta va-
rasemaga võrreldes 6% enam. Edasi võis aga peamiselt näha vaid halbu arenguid. Viimaste aastate trend, kus Harjumaa ehk sisuliselt Tallinna osatähtsus majutusstatistikas vähenes muu Eesti arvelt, sai 2020. aastal sisse uue hoo. Kui veel 2019. aastal möödus 52% ööbimistest Harjumaal (sh 47% Tallinnas), siis mullu langes Harjumaa osatähtsus 37% peale. Lõviosas mõjutasid seda kukkumist tulemata jäänud välisturistid, kes tavapäraselt moodustavad enam kui 80% pealinna turistidest. Ehkki muutused absoluutarvudes olid väga suured ja turistide arv vähenes pea kõikjal, jäi muutumatuks juba aastast 2011 püsiv maakondliku turismi esiviisik. Enim külastati Harjumaad, järgnesid Pärnumaa, Tartumaa, IdaVirumaa ja Saaremaa. Esiviisik jäi küll samaks, kasvas aga Pärnumaa osakaal varasema 10% juurest 16% juurde. Teiste suuremate maakondade osakaal kasvas 1–2% võrra. Siseturistide osakaal kasvas kõigis maakondades, alla 50% jäi see näitaja vaid Harjumaal. Suvel alguse saa-
nud siseturismi buum rauges paraku sügise viimastel kuudel koroonaviiruse teise laine ägenedes ja koos kevadise vähenemisega jäid ka siseturistide arvud 2019. aastale alla. Tunamullusest enam oli siseturiste vaid Hiiumaal (23%) ja marginaalselt Pärnumaal (0,4%). Välisturiste kaotasid kõik maakonnad vähemalt 50%, enamasti rohkemgi. Eestis tervikuna kukkus turistide arv Euroopa Liiduga liitumise aega ehk aastasse 2004, kui turiste (sh siseriiklikke) ööbis pea kaks korda vähem kui rekordilisel 2019. aastal. Ainsana oli läbi aegade edukaim turismiaasta Hiiumaal, kuid teised maakonnad kukkusid tagasi keskmiselt aastasse 2011 ja Harjumaa suisa aastasse 2000. Hiiumaa hea aasta on jätk pikemale trendile, kui siseturistide arv on aasta-aastalt kasvanud. Koroonatingimustes on ilmselge, et väiksemate kahjudega õnnestus aasta läbida maakondadel, kus siseriiklik turism on ajalooliselt tähtsamal kohal olnud.
PÄRNU MAALEHT
Tuleskulptuuride põletamine Pärnus kujunes rahvarohkeks
FOTO: PILLE-RIIN PREGEL
Pärnus toimus 27. veebruari õhtul esimene tulefestival, mis tõi kokku palju rahvast, koroonapuhangust tingitud piiranguid arvestades ehk liigagi palju. Huvilistele oli sündmuse reklaamis antud võimalus samuti osaleda ja ise spetsialisti juhendamisel oma tuleskulptuure valmistada. See üleskutse populaarseks ei osutunud. Siiski tuli kohale kaks noormeest, kes asusid vabatahtlikena appi peamisi skulptuure ehitama. Viimane skulptuur – kotkas – sai oma tiivad viimase poole
tunni jooksul enne ürituse algust. Rahvast oli esialgu vähe, kuid lõpuks tuli ikkagi kohale sadu inimesi. Korraldaja kutsus üritusel osalejaid korduvalt üles hoidma turvalisuse tagamiseks üksteisega kahemeetrist ja põlevate skulptuuridega 50 meetri pikkust vahet.
PÄRNU MAALEHT
Pärnu tulefestival meelitas kohale hulgaliselt inimesi, keda tuli pidevalt korrale kutsuda ja meelde tuletada, et peab 2+2-reeglit järgima.
Maskikandmise kohustus võiks aidata muuseumid avatuks jätta Valitsuse otsus sulgeda terveks märtsiks muuseumid ei tundu Pärnu Uue Kunsti Muuseumi kollektiivile olevat põhjendatud, mistõttu saadeti valitsusele kiri ja ollakse seisukohal, et näitusesaalid ei kujuta külastajatele ohtu.
Peaminister Kaja Kallasele ja kultuuriminister Anneli Otile saadetud kirjas avaldasid muuseumi nõukogu liikmed muret muuseumide sulgemise otsuse pärast. Kirja autorite hinnangul oleks viirusega võitlemiseks hoopis etem viis maskide kandmise kohustuslikuks muutmine. “Näituseasutused pole kinod ega teatrid, kus etendusi pole mõtet anda väga väikeste-
le inimgruppidele. Samuti pole muuseumid sarnased kohvikutele või restoranidele, kus tuleb olla söömiseks-joomiseks ilma maskideta,” selgitavad Pärnu Uue Kunsti Muuseumi nõukogu liikmed seda, kuidas nemad olukorda näevad. “Jättes inimestele võimaluse mälu- ja kunstiasutustest läbi jalutada, jättes neile alles kontaktid meie kultuuripärandi ja tänaste kunstimeistrite loominguga,
aitaks Teie otsus ühiskonnal paremini vastu seista kurjale haigusele ja piirangutest tingitud vaimse tervise muredele.” Võimaliku lahendusena tuuakse esile, et muuseumide ja näitusepaikade külastamiseks võiks sisse seada eelregistreerimise ning inimesi võiks näitusesaali lasta vaid paarikaupa.
PÄRNU MAALEHT
U U D I S E D 3
PÄRNU MAALEHT Nr 3 18. MÄRTS 2021
TÄITEMATERJALI MÜÜK ja TRANSPORT VÄIKEKALLURIGA
FOTO: ARGO INGVER
kuni 3 tonni korraga TRANSPORT
al 37 €
58 091 823
info@parnukallur.ee
www.parnukallur.ee
LUME-, JA JÄÄTÕRJE KATUSTELT K.P.E OÜ e-post kpe.kpe@mail.ee | tel 5638 8994
Soomaal algas viies aastaaeg
Kevadveed Soomaal 2021. aasta märtsikuus FOTO: ARGO INGVER
Hakkpuidu ost-müük, tootmine
Naistepäeva ajal pääsesid Soomaal valla kevadveed, jõed paisusid üle kallaste ja kätte jõudis aeg, mida sealkandis nimetatakse viiendaks aastaajaks. Delfi Reisijuht saatis fotograafi kohapeale, et seda looduse imetegu drooniga pilvepiirilt jäädvustada. Asi on seda väärt. Kuna tänavu on ka talv olnud ikka selline vana ja hea Eestimaa talve moodi, jagub lund ja külmakraade, siis võib arvata, et ka viies aastaaeg püsib Soomaal veel terve märtsikuu. Elu Soomaal sõltub ilmastikust rohkem kui kusagil mujal Eestis. Sakala kõrgustikult alla tulvavat kevadist suurvett
ei suuda Soomaa jõed korraga mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub ligi 175 ruutkilomeetri suurune veeväli, mille laius ulatub kohati 7–8 kilomeetrini. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele. Üleujutusi on Soomaa elanikud nimetanud ka viiendaks aasta-
ajaks, sest see kordub siin peaaegu igal aastal. Soomaa rahvuspark on loodud suurte rabade, lamminiitude, metsade ja kultuuripärandi kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. 390 ruutkilomeetri suurune Soomaa rahvuspark paikneb Pärnu ja Viljandi maakondade
piiril ulatuslikul aktiivsest inimtegevusest puutumatul alal. Nii nagu nimigi ütleb, moodustavad 80 protsenti Soomaa rahvuspargi pindalast rabad koos soostunud niitude ja soometsadega.
PÄRNU MAALEHT
Lastele, kes ei saa kasvada oma vanematega, otsib Pärnu linnavalitsuse lastekaitseteenistus peresid, kes tunnevad endas soovi hoolduspereks saada või kaaluvad seda võimalust.
nemate juures. Seetõttu palub linnavalitsus kõigil, keda see teema puudutab ja kes saavad kaaluda võimalust pakkuda kodusoojust lapsele või lastele, kes on sündinud mõnes teises peres, endast teada anda. Hoolduspere vanemaks sobib avatud, empaatiline ja soe inimene, kellel on soov, võimalus ja valmisolek avada oma süda ja kodu lapsele, kes seda väga vajab, võtta ta vastu tema isikliku loo ja kogemustega, olla mõistev sõber ja toetaja, pakkuda talle kuuluvus- ja
turvatunnet. Varasem laste kasvatamise kogemus tuleb kindlasti kasuks, ometi ei ole selle kogemuse puudumine takistuseks, et olla hea ja armastav hoolduspere. Hoolduspereks kandideerimiseks tuleb saata elulookirjeldus koos motivatsioonikirjaga hiljemalt 31. märtsil 2021 linnavalitsuse lastekaitseteenistuse juhatajale Linda Õismanile e-posti aadressil linda.oisman@parnu.ee.
Konkursi eesmärk oli saada parimat väliruumi ideelahendust alale, mis ulatub Kesklinna sillast Endla teatrini ning keskraamatukogust Pika ja Ringi tänava ristmikuni. Võistlusala sisse jäid silla juures asuv liiklussõlm, Vaasa park, Keskväljak koos raamatukogu ees asuva platsiga ja Pikk tänav koos sellega külgnevate tänavalõiku-
dega kuni Ringi tänava ristmikuni. Konkursile eelnes mullu suvel avalik ideekorje, millega oodati linlastelt ala ümberkujundamiseks arvamusi ja ettepanekuid. Arhitektuurivõistluse žürii hindab töid 15. nädalal. Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse juhitavasse žüriisse kuuluvad Pärnu linnaar-
Tel 526 9639
kaimo.kivikas@tootsiturvas.ee
I OOTAME OMA VÄNDRA ÜKSUSE TIIM
TEGEVUSJUHENDAJAT & HOOLDAJAT
KUI SA OLED: sõbralik, empaatiline, järjepidev ja koostööaldis JA SUL ON: • vähemalt keskharidus (hooldajal vähemalt põhiharidus) • arvuti kasutamise oskus vähemalt algtasemel (nõutav vaid tegevusjuhendajal) • ja Sa räägid eesti keelt SIIS KANDIDEERI: CV Keskuse, Töötukassa kaudu või saada CV ühes märgusõnaga “Vändra” e-postile varbamine@hoolekandeteenused.ee
MEIE PAKUME: • graafikujärgset täiskoormusega vahetustega tööd • täiendkoolitusi • 7 päeva lisapuhkust • toetavat töökeskkonda ja tiimi
Lisainfo tööpäeviti telefonil 5301 8621 (Tiia)
www.hoolekandeteenused.ee hoolekandeteenused
PÄRNU MAALEHT
Žürii hindab arhitektuurivõistlusele saabunud töid 5. märtsil lõppenud Pärnu Keskväljaku ja Pika tänava piirkonna arhitektuurivõistlusele laekus kokku seitse tööd.
KAIMO KIVIKAS
Nii tegevusjuhendaja kui hooldaja töötavad psüühiliste erivajadustega inimestega, juhendades ja toetades neid nende igapäeva- ja hügieenitoimingutes (sh mähkmevahetus).Tegevusjuhendaja korraldab lisaks huvitegevusi; suhtleb elanike lähedastega; hoiab korras tööd puudutava dokumentatsiooni. Tööd tehes tagavad mõlemad turvalise ja sõbraliku õhkkonna.
Linn otsib südamlikke hooldusperesid Lapse perest eraldamine on viimane abinõu ja äärmiselt kaalutletud otsus. Iga laps, kes sellisesse olukorda satub, vajab võimalikult peresarnast kasvukeskkonda, kus tunneb end turvaliselt ja oodatuna. Iga laps on eriline, kel on selja taga oma lugu, kogemused ja vajadused. Nii lähtub Pärnu linn põhimõttest, et perekond on lapse kindlus ning kõik lapsed, nii pisikesed kui ka suured, vajavad kodu ja toetavat perekonda. Paraku ei ole kõigil võimalust üles kasvada oma sünniva-
Jaak Raid Tel 5362 8043 jaak.raid@timberston.ee
hitekt Henri Eessalu, Eesti arhitektide liidu volitatud arhitekt-ekspert Karli Luik ja arhitekt Ülle Maiste ning Eesti maastikuarhitektide liidu volitatud maastikuarhitekt Terje Ong. Arhitektuurivõistluse tulemused avalikustatakse hiljemalt 18. aprillil.
PÄRNU MAALEHT
Puurkaevude ja maaküttesüsteemide rajamine. Vee- ja kanalisatsioonitorustike, septikute, biopuhastite, veesüsteemide müük ja paigaldus. Lisainfo: tel 501 279 (Sven) | 526 9604 (Ardo) www.puurkaevumeistrid.ee
4 K O R O O N A K R I I S
PÄRNU MAALEHT Nr 3 18. MÄRTS 2021
Koroonaaja klient soovib veekeskuses lõõgastuda, mitte oma tervist ravida FOTO: TANEL MEOS
Pärnu kolme suurema majutusasutuse ning tervise- ja taastusravikeskuse hulka kuuluv Viiking Spaa kannatas koroonakriisi talve hakuni välja, ent kui viirus ei taandunud, tuli läinud aasta lõpus ikkagi osa inimesi koondada ning teenuste valikut koomale tõmmata.
Meremeeste ühikast hotelliks ja spaaks
AIN ALVELA Kui aasta tagasi koroonaviirus liikvele pääses ja Eestis eriolukord välja kuulutati, muutus küllaltki kiiresti ka tervisekeskuste ja spaade turg – kui välisturiste enam ei tulnud, kukkus kohe ära ka tervisekeskuse kui eriarstiteenuse pakkumine ning alles jäi ja esiplaanile tõusis lõõgastuse ning spaateenuse kasutamine. Eesti inimene naljalt raha eest arsti vastuvõtule ei lähe ja tasulist ravi- või taastusraviteenust ei kasuta. Nii tunnetatakse ka Pärnu Viiking Spaas, et meie inimesed on liigagi kannatlikud ja kui
tullakse, siis ikka peaasjalikult veekeskusesse lustima, mitte põhjalikult oma terviseseisundit hindama või mõnda vaevust ravima. Sellest tulenevalt on ka Viiking Spaa oma tegevust ja teenuste suunitlust aja nõuetele vastavalt ümber kujundanud. Koroonakriisile eelnenud 2019. aasta oli nii turismisektorile tervikuna kui ka ka Pärnu Viiking Spaale erakordselt tulemuslik aeg: suurepärane täituvus, lisateenuste tarbimine, kerkiv käive – kõik see tekitas personalis hulga lennukaid ideid, mis aga eelmise aasta kevade
saabumisega vähemalt ajutiselt katki lõigati. Tuli keskenduda ettevõtte likviidsuse hoidmisele, et oleks raha arvete ja inimestele palga maksmiseks.
Praegu on külastajate seas populaarseim koht Pärnu Viiking Spaas sealne omapärane veekeskus, mis taas loodud viikingite stiilis ja kus saunad peituvad basseinide ümber asuvatesse koobastesse.
Viiking Spaa kolmekümne aasta pikkune ajalugu on Pärnule kohaselt muidugi tihedalt merega seotud. Veel täpsemalt öeldes meremeestega, sest enne majutusasutuseks ja puhkekoduks ümbertegemist oli spaa praeguse kõige vanema korpuse asemel merekooli ühiselamu ja selle esimesel korrusel söökla. Terane silm märkab tänapäevalgi Viikingi hoone väljas ja sees detaile, mis kunagisele tegevusele viitavad: peaukse mõlemal küljel uhkeldavad ankrud, mõõka hoidvat viikingit ja tema laeva kujutav pannoo fuajees, välja on pandud vanaaegsed kompassid ning igasugust muud laevaatribuutikat ja saab ka aimu, milleks on laevas ette nähtud klüüs. See on auk laeva reelingus või pardas, millest käivad läbi köied või trossid, näiteks need, millega sadamas seisvat laeva kai külge kinnitatakse.
BIOPUHASTITE, SEPTIKUTE, REOVEEMAHUTITE, KAEVUPUMPADE PAIGALDUSTÖÖD KOOS PROJEKTIDEGA TÖID TEEME KA HAJAASUSTUSPROGRAMMIGA Iga klient on meile oluline!
www.reovesi.ee • Tel 5306 5322 • info@reovesi.ee
Lõvi Vundament OÜ pakub klientidele kvaliteetset ehitusteenust.
UKSESALONG
MÜÜRI- JA BETOONITÖÖD FASSAADI JA SOKLI EHITUS KATUSETÖÖD SISETÖÖD, VIIMISTLUS
SISE- JA VÄLISUKSED, GARAAŽIUKSED, TREPIKOJAUKSED, LIUGUKSED, VARIKATUSED
ERIMÕÕDULISED TULETÕKKEUKSED KORTERI VÄLISUKSED
-25%
kuni
Pakume ka transporti ja paigaldust.
Kui vajad abi ehitustöödel nii hoones sees kui ka väljas, siis võta meiega ühendust tel 5381 9121 või kirjuta: lovi.ehitus@gmail.com.
KEVADISED SOODUSTUSED
KASVUHOONETELE TÜNNISAUNA / KÜMBLUSTÜNNI RENT PÄRNUS JA PÄRNUMAAL
POLÜKARBONAATPLAAT
Rendime kümblustünne, haagisel leilisaunu ja põnevat telksauna
2100 x 6000 x 4 mm
www.123rent.ee | Tel 5555 0788
Mexin Baltic OÜ, Lao 12-5, Pärnu. Tel 443 1518. E–R 9–18, L 10–15 www.uksed.eu
45 €
K O R O O N A K R I I S 5
PÄRNU MAALEHT Nr 3 18. MÄRTS 2021
FOTO: TANEL MEOS
Toonase merekooli peaõppehoone asus majas, kus praegu tegutseb Pärnu Sütevaka Gümnaasium. Ja Sadama uulitsal, seal, kus praegu kõrgub ja laiub Viiking Spaa neljast korpusest koosnev puhkekeskus, oli siis veel kolmekorruseline üheselamu meremeesteks pürgivatele poistele. Viiking Spaa, mida majandab AS Taastusravikeskus Viiking, kuulub omaaegsele Eesti Merelaevanduse juhile Toivo Ninnasele, kelle juhtimisel toimus ka ühiselamu ümberkujundamine kõigepealt just meremeeste puhkekoduks. Sellega alustati 1989. aastal, 1993 avati tervisekeskus Viiking. See tärmin on ka ettevõtte ametlik asutamisaeg. Aastal 1999 sai Toivo Ninnas pankrotiohus tervisekeskuse ainuomanikuks. Ettevõtte praegune ärinimi pärineb 2000. aastast, varem oli selleks AS Hotell Viiking. Nimi Viiking pärineb pragmaatilistest vajadustest ja eeldustest. Nimelt leiti, et see peab olema lihtne hääldada kõigis
“Kui viimased inimesed kohvritega majast välja jooksid, oli see justkui põgenemine.” KAIRI LUSIK
keeltes ja ka kõigi rahvuste esindajatele üheselt arusaadav. No ja võiks ka merega seotud olla. 1990ndatel oli see küll veel vaid ülioptimistlik unistus, aga ikkagi nähti juba toona kusagil vaimusilmas ette arvukate välismaalastest külastajate kasvavat huvi Eestimaa suvepealinnas puhkamise ja tervise kosutamise vastu. Ja et neid eeldatavalt Põhjamaadest tulevaid külastajaid lihtsalt ja loogiliselt võluda, pidi ka asutuse nimi neile millegi tuntud ja kodusega harmoneeruma. Muide, Pärnus teatakse rääkida rohkeid naljalugusid seoses sanatooriumiga Sõprus ja selle nimest arusaamise ning väljaütlemisega. 1993. aastal loodud vastsele tervisekeskusele Viiking nimeks pannes õnnestus selle reha peale astumist vältida. No ja ka Sõprusest on nüüdseks saanud Wasa ning kõigil asi selge.
Puhkust eelistatakse raviteenusele
Üle 20 aasta Viiking Spaas töötanud tegevdirektor Kairi Lusik märgib, et nüüdseks on Viiking turul ametliku määratluse järgi kui medical spa, mis tähendab, et asutusel on õigus ja pädevus osutada ambulatoorset taastusravi, spaas töötab spetsiaalne raviosakond oma tohtrite ning muu asjatundliku personaliga. Kui siiani tegustesid rangelt võttes just samasugusel raviteenuste turul Pärnus veel Tervis SPA ja Estonia Medical, siis viimase aastaga on turuolukord koroonakriisi tõttu põhjaliku kannapöörde teinud ja kõik lin-
maja lahti hoida. Ning nii oligi Viiking Spaa kaks ja pool kuud suletud. Kuni 1. juunini, mil veekeskused lubati taas lahti teha. Selle aja jooksul saime töötukassa toetust, palgatoetust ja veekeskusele ka eraldi toetust.” Suvi oli juhataja sõnul päris tore ja aitas kogu kevadise masenduse vaat et täielikult unustada – inimesed tundsid taas vaba hingamist ning rõõmu, et kõik on jälle endine. Töötajatele tekkis taas sära silma ja valitses üleüldine lootus, et kõik ongi endistesse rööbastesse loksunud.
Uuendusi peab tegema igal aastal
Kairi Lusik märgib, et koroonakriisi ajal käib küll senisest rohkem kohalikku rahvast, ent nemad kasutavad siiski peaasjalikult spaas lõõgastumise teenust, eriarstiteenuse tarbijad olid enamasti ikka välismaalased.
na spaakeskused konkureerivad omavahel. “Praegu käib meil kõige rohkem kohalik Eesti klient ja tema eelistab ravipaketile pigem niinimetatud lõõgastuspaketti. Tuleb võtab nädalalõpus majutuse, käib veekeskuses ja lisab sinna ehk veel mõned lisateenused,” kirjeldab Kairi Lusik praegust olukorda. “Veekeskus on meie kõige uuem ja ka tõeliselt omapärane lõõgastumise koht, mis ei ole mõeldud ainult turistidele, vaid sinna on oodatud ka kohalikud inimesed. Kõik
saavad sisse astuda ja pääsevad pikema järjekorrata ka arsti vastuvõtule.” Eriolukorra kehtestamisega eelmise aasta märtsis tuli kohe kinni panna veekeskus, vaid loetud päevad hiljem lahkusid viimased Soome turistid, kellele kiiresti bussid järele korraldati. “Kui viimased inimesed kohvritega majast välja jooksid, oli see justkui põgenemine. Nii palju teadmatust,” meenutab Kairi Lusik aastataguseid sündmusi. “Otsustasime, et lihtsalt hotellina toimetades ei tasu meil oma
» » » » » »
KORSTNA MÜTSID KATUSELUUGID KATUSEHARJAD AKNAPLEKID VIHMAVEESÜSTEEMID RÄÄSTAPLEKID
Enam kui veerandsaja aasta pikkuse tegevusaja jooksul on Viiking Spaa pidevalt muudkui laienenud. Kui eelmise sajandi lõpus majandusraskustest üle saadi, anti juba 2000. aastal käiku B-korpus, millega senisele 35 numbritoale lisandus 36 tuba ja laienduse sai raviosakond. Kolm aastat edasi ja valmis sai C-korpus – taas laienes raviosakond, tervisekeskus sai oma sisebasseini ning lisaks veel 46 numbrituba. 2006. aastal ehitati kunagisele ühiselamule ehk siis A-korpusele peale neljas korrus, mis andis kompleksile seminarikeskuse ja veel 14 tuba külastajatele. 2012. aastal sai valmis D-korpus koos seal koha leidnud ilusalongi, massaažiruumide ja 25 uue numbritoaga. Kõige viimase uuendusena avati 2015. aastal omanäolise arhitektuurse lahendusega vee- ja saunakeskus, mille sisekujunduses on loodud n-ö viikingite oaas,
kus saunad on varjul koobastes ja grottides. Veekeskuse nimi on Viiking Saaga ning ennekõike on see mõeldud lõõgastuseks ja veemõnude nautimiseks ega eelda tingimata majutusega mitmepäevast tervisekeskuse külastamist. Uuendused on olulised ennekõike just püsikundedele, keda Viiking Spaal jagub, näiteks soomlastele. Kairi Lusik räägib, et kui selline klient plaanib taas tulla, siis ta ikka ja jälle helistab ja küsib, et noh, mis teil seal nüüd jälle uut on. “Eks sellest ajendatuna me ikka püüame ka igal aastal mõne, kasvõi väikesegi uuenduse teha. Sellised külastajad justkui ootavad, et raha, mille nad eelmistel kordadel meile jätsid, ei haihtunud kusagile õhku, vaid leidis ikkagi konkreetse rakenduse, see on investeeritud selleks, et temal oleks siin parem viibida,” räägib Lusik. “Ei saa olla sellist vastust, et ei, meil siin on ikka kõik vanaviisi, pole midagi uut. Kasvõi see, et ostsime uued hommikumantlid, on nende jaoks väärtus. Püsikliendid on hästi head tagasiside andjad.” Ta märgib, et läbi koroonakriisi raskuste on ettevõttel aidanud töös püsida selle põhivara – töötajad. Juhataja sõnul on häid kolleege, keda tänada tahaks, palju, kusjuures märkimisväärne on ka Viiking Spaa töötajate keskmine staaž, näiteks enam kui 20 aastat on seal ametis olnud peale tema enda veel Oleg Jakovlev, Ave Mere ja Hela Karussaar.
Müüa ehituslikku saematerjali, põranda-, terrassi- ja värvitud voodrilauda. Vedu tasuta.
Tel 528 2268 | www.mppuit.ee
www.etplekitood.ee Lao 8 80010 Pärnu (Boks 9) GSM 5662 1017 GSM 5684 2818
Granito OÜ pakub HAUAKIVIDE ja MATUSEPLAATIDE valmistamist ja paigaldust. Telli e-poest või tule kohale. Info: www.granito.ee või tel 5741 2782
6 E T T E V Õ T L U S
PÄRNU MAALEHT Nr 3 18. MÄRTS 2021
Lugu sellest, kuidas töötute meeste asutatud ettevõte jõudis tänavu kümnenda aastapäevani FOTO: TANEL MEOS
Mõningatele koroonaajast tingitud tõrgetele vaatamata sai Eesti kolme suurema aknatootja sekka kuuluv Aknakoda märtsikuus oma kümnendat aastapäeva tähistada uues tehases, kus äsja ka vastne seadmepark käiku antud. AIN ALVELA
Aknakoja juht Rainer Aru ütleb, et vaatamata koroonaajale tunneb ettevõte ennast praegu kindlalt – n-ö igaks juhuks ette muretseda pole ju mõtet.
Uude, Pärlimõisa moodsasse tööstusrajooni kerkinud tehasehoonesse koliti küll juba 2018. aastal, aga esialgu veel vanade seadmetega. Aastal 2019 saadi Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetuse ja pangalaenu abil ka uute seadmete soetamise leping tehtud, COVID-19 pandeemia tõttu jäid uute tööpinkide tarned mullu kevadel küll mõnevõrra venima, aga aasta edenedes seadmed saabusid ja need saadi töökorda 2020. aasta augustis. Kogu investeering läks maksma üle 900 000 euro, millest KIKi toetus moodustab 414 000 eurot. Niisiis kulus Aknakoja käimalükkamisest kümmekond aastat,
et nüüd võiks lõpuks öelda – ettevõtte arenguga seotud suuremad eesmärgid on saavutatud, selles on esindatud üks kõige uuemaid PVC-akende valmistamise tehaseid koos vajalike kaasaegsete seadmetega ja nüüd pole muud, kui vaid tööle pihta anda.
Kogemused aitasid meele kindla hoida
Omaaegsest Baltimaade suurimast aknatootjast, 2010. aasta suvel pankrotti läinud Glaskekist teatud mõttes välja kasvanud OÜ Aknakoda tähistas tänavu märtsi alguses oma kümnendat asutamise aastapäeva, ettevõtte juhid on aga aknaid valmistanud juba veerand-
sada aastat, sest kõigepealt oldi sama töö peal pikalt ametis juba Glaskeki päevil. Ettevõtte juhataja Rainer Aru meenutab, kuidas ta koos hilisemate Aknakoja asutajate Andrus Poogi ja Nigul Nurmega 2010. aasta suvel ühtäkki töötuks jäi, sest omaaegne võimas avatäidete tootja Glaskek lõpetas pankrotiga. Mehed võtsid ennast nagu kord ja kohus töötuina arvele, ent siiski kindla plaaniga oma firma asutada. Läbiti töötukassa pakutavad koolitused, koostati äriplaan. Juba siis oldi kindlad, et edasiseks tegevusalaks saab ikkagi valdkond, milles neil kõige rohkem kogemusi ja oskusi – hakatakse tootma ja müüma PVC-aknaid. Märtsis 2011 saadi töötukassast oma ettevõtmistele tuule purjedesse puhumiseks 13 422 eurot starditoetust, kolme peale lisati veel 91 052 eurot ja nii soetati tootmise alustamiseks esimesed seadmed. 11. märtsil 2011 registreeriti OÜ Aknakoda, renditi Pärnu KEKi ärirajoonis kontori-, tootmis- ja laoruumid ning alustati tööd, esialgu kümne töötajaga. Stardikapitaliks seega ümmarguselt 100 000 euro paksune rahakott. “Mõni võib arvata, et küllap me Glaskekist ka mingit manti võtsime, et samalaadne ettevõt-
mine püsti panna, aga ma ütlen neile alati, et meie kolm olime seal tavalised töölised ega saanud sealt mingit kaasavara ühes,” selgitab Rainer Aru. “Meil ei olnud sellest pankrotipesast midagi võtta ega saada, mistõttu alustasime töötutena sisuliselt ikkagi nulltasemelt, pagasiks vaid aastate jooksul korjatud kogemused sellest tootmisvaldkonnast.” Kui üldse midagi vanalt töökohalt kaasa saadi, oli see mõningane kliendibaas nendest tellijatest, kellega oli varasemate aastate vältel koostööd tehtud. Muide, siiani on Aknakoja asutajad jäänud aktiivselt osalema ettevõtte tegevjuhtimises – ei olda kusagil kõrgel ja kaugel, vaid päevast päeva on tehtud tööd selle nimel, et Aknakoda ehitada ja kasvatada. Ka suurem osa äriplaanidest ja toetuste saamiseks vajalikest projektidest on oma käega kirjutatud.
TELLI ENDALE KOJU KOPPLAADUR!
Hoonete registrisse kandmine
Algus jäi kriisijärgsesse ajajärku
Kui nüüd eelmise kümnendi alguse olukorra peale tagasi mõelda, siis Eesti majandus oli just läbinud suure kriisi ja üldiselt valitses veel kõikides tootmisvaldkondades paras madalseis. Ka aknatootjaid oli turg täis ja igaüks võitles ellujäämise nimel. Seega
• Puurkaevude ja maasoojuspuuraukude puurimine, projekteerimine ning hooldus • Vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamine
Tel 5569 4310 Info@puurvesi.ee
www.puurvesi.ee
• Reoveemahutite, septikute, biopuhastite, süvaveepumpade ja veefiltrite paigaldus, hooldus, müük
Ehitus-, kasutuslubade taotlemine
MÜÜME ELUPUUDE ’SMARAGD’ JA ’BRABANT’ POTITAIMI
Mõõdistustööd Projekteerimine ka. eriosad
Lisaks valikus 50 erinevat taimeliiki
Auditid.
Pakume ka kuuse- ja männiistikuid
Tel. 5154133 nakeprojekt@gmail.com
Tel 5194 3567 • Palgisalu OÜ
Lihula küttekontor kyttepuud
Tel 5457 5571
KÜTTEPUUDE MÜÜK • Lahtine toores ja kuiv küttepuu • Küttepuu 30 cm 40 l võrkkotis
• Tootmisjäägid 5…25 cm 40 l võrkkotis • Hakatuspinnud 60 l võrkkotis • Halumasinateenus
Meie teenused: Säästlike ja kvaliteetse küttesüsteemide paigaldus, hooldus ja remont
E T T E V Õ T L U S 7
PÄRNU MAALEHT Nr 3 18. MÄRTS 2021
FOTO: TANEL MEOS
Uude tehasesse kolimise ja uute seadmete kasutuselevõtu järel muutus tootmine Aknakoja Pärnu tehases üksjagu efektiivsemaks, kuid tehasel on veel varu umbes miljon ettevõtte müügitulule juurde anda.
polnud ka pinnas Aknakoja kasvulavas just teab mis rammus, aga suuresti eestlasliku jonni toel murti sellest keerulisest ajast läbi ja saavutati turul üsna kiiresti positsioon, millelt võis juba kindlama tundega edasi liikuda. 2012. aastal saadi EASist täiendavate seadmete ostuks 32 000 eurot toetust, tootmine sujus, kliente lisandus, aga üsna pea sai selgeks, et rendipind jääb arengut ikkagi takistama. Aknakoja kiirest arengust andsid tunnistust ka kõrged kohad Äripäeva gasellettevõtete edetabelis. 2017. aastal sõlmiti Pärnu linnavalitsusega leping tootmismaa ostuks Pärlimõisa tee naabruses, kuhu juba siis hakkas tekkima
linna kaasaegseim tööstusrajoon. Uus tehas valmis 2018. aasta kevadel, seal on 500 m² kontoripinda, 1500 m² on tootmistsehhi all ja 1250 m² laopinda, pluss veel 300 m² materjaliladu. Koos uue tehase valmimisega sai ettevõte EASilt toetust liitumiseks side- ja elektrivõrguga. 2018. aasta oli märgiline selles mõttes, et tootmisest eraldati müügi- ja paigaldusüksus ning sündis kaks ettevõtet: OÜ Aknakoda, mis tegeleb ainult tootmisega, ning OÜ Aknakoda Eesti, mille hooleks on toodangu turustamine ja suhtlemine klientidega. Nüüdseks on ettevõttel esindused lisaks Pärnule veel ka Tartus, Tallinnas, Rakveres,
Valgas ja Võrus. Kahes ettevõttes kokku töötab 60 inimest. Klientidest pooled on erakliendid, pooled korporatiivsed tellijad. Laenukohustust on Aknakojal nüüd 10–15 aastaks, aga kuna laenud saadi ajal, mil pangad on muutunud nende väljaandmisel äärmiselt konservatiivseks, siis võib arvata, et ettevõte oli seda väärt. Ka Rainer Aru kinnitab, et ennast tuntakse turvaliselt.
Tormilist arengut plaanis pole
Juulist novembrini on aknatootja jaoks kõige töörohkem aeg. Mullu jäi just selle aja algusesse uute seadmete paigaldamine, nende tundmaõppimine ja tööle
rakendamine, mis tootmise tippaega mõnevõrra pärssis, ent nagu kinnitab Rainer Aru – saadi hakkama, suudeti kohaneda ning selle tulemuseks olid aasta lõpuks tunamullusest üksjagu paremad müügi- ja tootmistulemused. “Praegu mõeldes saime hästi hakkama. Meie konsolideeritud käive oli 3,9 miljonit eurot. Ja ega me edaspidi ei püüdlegi pidevale ja kiirele kasvule. Oleme valinud mõõduka kasvutempo, et oma tootmisseadmete kapatsiteet maksimaalselt ära kasutada. See peaks viima Aknakoja müügitulu viie miljoni euroni,” kirjeldab Rainer Aru ettevõtte arenguplaane. “Aknatootmises nagu vist tootmises üldse on kõige tähtsam kvaliteetne toode. Kui toode on niru, siis võid sa kuitahes hea müügispetsialist olla, aga see ei vii kusagile. Samas kujunetakse meie alal heaks tootjaks pika aja vältel. Me ei saa oma tootmise, müügi või paigalduse spetsialiste ühestki koolist. Spetsialistiks saadakse aastatepikkuse kogemuse varal. Ideaalne kombinatsioon on tugev müügiinimene, kes töötab maineka taustaga ettevõttes.” Rainer Aru hinnangul tuli ehitussektor eelmise aasta koroonakriisist vaatamata kartustele siiski suhteliselt hästi välja. Kas tänavu tuleb tagasilööke, ei oska praegu muidugi keegi prognoosida. Talvel saabunud uus viiruselaine on praeguseks viinud selleni, et partnertehases Saksamaal on spetsialistid haigestunud, nad ei pääse liikuma ja selle taga seisab paari uue toote juurutamine.
“Eks me kõik oleme kindlasti tavapärasest ettevaatlikumad, aga sellist paanilist hirmu ehk enam pole, nagu oli eelmise aasta märtsis,” iseloomustab Aru toimetulekut ettearvamatus koroonakriisis. “Täpselt aasta tagasi tuli küll 2008. aasta kriis eredalt silme ette ja kõik see, mis nüüd jälle võib juhtuda. Täna me tagantjärele tarkadena teame, et kinnisvara hinnad ei ole langenud, ehitatakse edasi ja see pauk läks ehitusest mööda.”
Heal aknal kolm tähtsat omadust
Aknakoja põhitoodang on PVCplastist aknad, tooted on erinevad ja aknapakettide paksused on erinevad. Rainer Aru räägib, et kümne aasta jooksul ongi nii aknad kui ka klaaspaketid läinud järjest paksemaks ja praegu toodetavatest akendest on pea 80 protsenti juba kolmekordsed paketid. Tingitud on see üha suuremast rõhumisest majade ja sellega seoses ka akende soojapidavusele. Ja kuna arhitektid armastavad tänapäeval kujundada hoonetele suuri klaaspindasid, siis on järjest olulisem ka aknaklaaside UV-kiirguse ehk päikesekaitse. Lisaks veel müra summutavad omadused. Soojapidavuse mõõtühik on vatti ruutmeetri ja kelvini kohta (W/m²K ), mida väiksem see on, seda parem, ehk seda väiksem on materjali energiat soojusena edasikandmise võime. “Kuna aknad on suured, siis peab olema tagatud nende soojapidavus. Kui hea uue seina sooja-
pidavustegur on 0,1 ja 0,2 W/m²K vahel, soojustatud vana paneelmaja sein on 0,4 W/m²K, siis kõige parema kaasaegse akna soojapidavus jääb vahemikku 0,7–0,9 W/m²K . See tähendab, et akna soojapidavus jääb ikkagi kehvemaks kui seina oma,” kirjeldab Rainer Aru tänapäeva akende kvaliteedinõudeid. “Suurte klaaspindade puhul on võimalikult hea soojapidavuse väljapigistamine aknatootjale paras väljakutse. Konkurents on tihe, kohalikke tootjaid on palju, Eestisse tuuakse aknaid ka Poolast ning kliendipoolne surve on suur, mistõttu tootearendus keskendubki põhiliselt kolmele parameetrile: soojapidavus, heliisolatsioon ja päikesekaitse. No ja loomulikult on tähtis ka akende väljanägemine.” Aru märgib, et Aknakoda ei defineeri ennast Eesti odavaimaks aknatootjaks, hinnasõda ei peeta, küll aga püütakse hoida kvaliteeti kindlal kõrgel tasemel. Sestap tarnitakse ka materjalid alati kindlalt tootjalt ega püüta pidevalt odavamaid lahendusi otsida. Arenguruumi näeb ta ettevõtte tootmise, laomajanduse ja logistika paremas digitaliseerimises edaspidi. Aga paar lähemat aastat soovitakse läbi ajada ilma uusi suuremaid rahapaigutusi tegemata. “Anname endale natuke aega ja vaatame, mis tulevik toob,” märgib Rainer Aru. “Oleme praegu saavutanud sellise taseme, kus ettevõttel pole midagi häda, aga anname ka aru, et alati saab paremaks minna.”
Looduslikud salvid mõjuvad kiirelt ja neid on lihtne kasutada, kanda õhukese kihina leevendust vajavale piirkonnale. Salvides kasutatavad eestimaised ravimtaimed on rahvameditsiinis hästi tuntud. VALMISTATUD KÄSITÖÖNA
Imesalv Imesalv 45g
liigesvaevused - ja liigeskulumine, külmetusnähud, nohu, köha, kurguvalu, haavad, putuka hammustused
Kanepiõlisalv Kanepiõlisalv 35g
Elujõusalv 45g
Kuusevaigusalv 40g
Taruvaigusalv 35g
Beebisalv 45g
nahaprobleemid, leevendab psoriaasi ja dermatiiti, allergiaid, lihaspingeid, unetust, naha sügelust, aknet
Veeniprobleemid, väsinud ja valutavad jalad, jalakrambid, vereringet parandav, hemorroidid, eesnäärme probleemid, mehe potentsi parandav
Kuusevaigusalv
huulte hooldus, kuivale ja lõhenevale nahale, lõhed kätel ja kandadel, haavandid
Taruvaigusalv
Küllusesalv 80g
BRONEERI AEG
AUTOKLAASIDE MÜÜK, VAHETUS JA PARANDAMINE Vahetame autoklaase kaskokindlustuse teenuse raames.
tel +372 564 2791 E–R 09.00–17.30 L 09.00–15.00, P suletud
haavade ja haavandite-, närvivalude ja roosi korral, liiges- ja lihasvaevused, igemeprobleemid
Beebisalv ilma eeterlike õlideta! Päikesepõletusele, õrna-, tundliku naha hooldamiseks, mähkmepiirkonnale ideaalne näo, käte ja keha hoolduseks, noorendav, toitev, pehmendav, pinguldav ja kortse vähendav
45g
E-post: uulurehv@gmail.com
Elujõusalv
Ilusalv
Ilusalv
REHVIVAHETUS JA MÜÜK
Küllusesalv pehmendav, niisutav, nahka toitev, sobib rinnamassaažiks ja intiimpiirkondadele, peale raseerimist ja depileerimist
VOKIAUTO OÜ • Remont ja hooldus • Sildade 3D-reguleerimine • Rehvivahetus • Sõiduautode ja kaubikute diagnostika • Autokliima täitmine • Varuosad • Aia- ja metsatehnika remont
SÕIDUAUTO REHVIDE VAHETUS
Tel 5307 9716 | www.vokiauto.ee
al
Pärnumaa, Lääneranna vald, Kõmsi küla, Kõmsi tee 13
24 €
SALVID PUHTAST EESTIMAA LOODUSEST Salvide valmistaja: Loodusterapeut Irja Suvisild Tel 528 3210, irja.suvisild@gmail.com FB/ Irja Salvid E-POOD www.irjasalvid.ee
EDASIMÜÜJAD PÄRNU TURU VÄLITURG Puu- ja juurvilja majas T–P kl 8–15, info tel 5328 5444, TALUTURG Pärnu Keskuses, Maarahvapood VÄNDRA Maarahvapood
Salvid tunnustatud Põlvamaa Rohelisema märgiga. Vaata: www.polvamaine.ee
VAATA SOODUSPAKKUMISI 24/7 AVATUD E-POES: www.irjasalvid.ee
Teeme Teie sõiduki säravaks nii seest kui väljast! Helistage tel 510 0856
Autopesula Mauri tee 1-1 Mauri Tehnokülas www.puhasauto.eu
SOODSALT MICHELINI GRUPI REHVID KORMORAN
PALJU SOODSAID REHVIPAKKUMISI KA TEISTELT FIRMADELT
ASUME: Savi 26, Pärnu Tel 5665 0491 www.eraarehvid.ee
8 M A A M A J A N D U S
PÄRNU MAALEHT Nr 3 18. MÄRTS 2021
Linnufarmi inkubaatorid töötavad kevade hakul täistuuridel Tänavune uudis on Küti-Uuetoa talus see, et kevadeks valmivad uued faasanite ja paabulindude majad ning neid sulelisi saavad külastajad edaspidi aasta ringi kaeda. SILJA JOON Praegu kestab turismihooaeg Küti-Uuetoal 1. maist 15. septembrini. Nagu mujal Eestimaal kasvas mullu siseturism ka siin – talu külastas arvukalt lätlasi ja leedukaidki. Marika ja Raivo Hunt on rahul, et Kihlepas sai üles teeviit, mis nende talu poole juhatab, sest nii on uudistajatel lihtsam Pärnu linnas Eassalu külas asuv Küti-Uuetoa linnufarm üles leida. Talu premees Raivo Hunt seletab, et talvel on suurem osa linnuperedest laudas, õuealale on lubatud üksnes faasanid ja paabulinnud. Peremees Raivo Hunt loetleb, et hetkel soputab linnufarmis tii-
bu ligemale 90 eri värvides linnuperet. Linnutõugusid on 30–40 vahel ja suleliste värvivariatsioonide palett on rikkalik. Faasanite aiad ja laudad on hoolega kindlustatud – ükski neljajalgne murdja sinna matti võtma ei pääse, kuigi talu ümber on rebaseid luusimas nähtud.
Linnugripi ennetustööd
Kas sulelised lepivad suures magalas üksteisega kenasti? Raivo Hunt räägib, et väiksekasvulised sulelised on suurtest eraldatud – neil on eraldi laudaboksid. “Nad lepivad üksteisega seni, kuni märtsi lõpus ja aprilli alguses on algamas kevadine mängu-
hooaeg, siis läheb tulisemaks,” lausub Raivo Hunt. Aga faasanid laulavad ja tantsivad juba õues. Neid on farmis kuus erinevat liiki, neist kõige suurema kasvuga on kuning- ja hõbefaasan. Kuningfaasan kasvatab 1,8 meetri pikkuse saba. Kevadel on faasanitel pulmaaeg ning isaslinnud muutuvad eriti ülbeks, oh seda tantsu ja vilet siis, lisab farmi peremees. Kõige ilusama sabaga on muidugi paabulinnud. Suve lõpus nägi Küti-Uuetoa isase paabu saba välja nagu nuustik, nagu murtud roots. Nüüd on saba taastunud oma täies ilus. Farmis on paabulinnud paaris sel moel, et isane on sinipaabulind ja emane valge paabulind. Järeltulijad on rohelist karva sulgedega. Alates 1. märtsist tuleb Eesti linnukasvatajatel kinni pidada uuest nõudest – linnugripi ohu tõttu ei tohi kodulindusid muidu õue lubada, kui ainult katusega kaetud alale. “Meie lindudel on katus pea kohal. Veelinnud on viirusekandjad. Rändlinnud võivad lenna-
Munakanade mune leidub linnufarmis 24 eri värvi – on siniseid, rohelisi ja roosasid, beežidest ja pruunidest rääkimata. FOTOD: SILJA JOON
Konkrit-Agro OÜ – kvaliteet otse loodusest • •
Koksidiostaatikumiga startersööt hoiab kanatibude seedekulgla korras.
•
Küsi ka teisi söötasid. Edasimüüjad: Keila: Haapsalu mnt 21 | Tartu: Turu 67a/Meisli 4 e-pood: www.hansashop.eu | Lisainfo tel 5343 0023
Pärnu Väikeloomakliinik
Arsti nõuanne kodust lahkumata! www.väikeloomakliinik.ee
Karjamõisa Talufarm OÜ müüb alates sellest aastast Tšehhi Dominant CZ aretaja kanatibusid. Eesti turul on müügil väga palju Dominanti tibusid, kes tegelikult pole läbinud Dominant CZ tootja kontrolli, mis meie tibudel läbitud on.
Alla 50 tibu ostmisel on hind D-koodiga tibudele 2,20 €/tibu ja DS- ning GS-tibudele 3,70 €/tibu. Üle 50 tibu ostmisel on hind soodsam: D-koodiga 2 €/tibu ning DS ja GS 3,5 €/tibu. Täpsem info tel 5553 0956 Asukoht: Lepaküla, Häädemeeste vald, Pärnumaa
ONLINE-KONSULTATSIOON VÄIKE- JA SUURLOOMADE (väljasõiduga kohale) RAVI VEREUURINGUD, RÖNTGEN, ULTRAHELI LEMMIKLOOMADE PÜGAMINE JA PESU MÜÜGIL LAI VALIK PARASIIDITÕRJE RAVIMEID. Soodsad hinnad. J. V. Jannseni 33, Pärnu tel 443 3663 ja 528 7465 Praegu oleme avatud E-R 9-16 ja L 10-14
www.vanaloomakliinik.ee
Online-konsultatsioon on Pärnu Väikeloomakliiniku arstide pakutav tasuline nõuandev veebipõhine veterinaarteenus. Online-konsultatsiooni raames vastab arst Teile esimesel võimalusel hiljemalt 3 tööpäeva jooksul. Vastamine toimub e-posti või telefoni teel ajavahemikus kell 9–19.
Online-konsultatsiooni maksumus on 20 €.
M A A M A J A N D U S 9
PÄRNU MAALEHT Nr 3 18. MÄRTS 2021
Marika ja Raivo Hunt läinud aasta suvel oma linnutalu sissesõidutee ääres. Koroonaaeg tõi sulelisi uudistama erakordselt palju kohalikke Eestimaa inimesi.
ta üle talu ja väljaheidete kaudu nakatada kodulindusidki. Seda pole ju vaja,” selgitab talunik. Linnugripi nakkuse vältimiseks on laudaukse ees jalgade puhastamiseks mõeldud desomatid. Talunikud mäletavad, et sarnane keeld kehtis ka 2018. aastal. Rändlindudest veelinnud on linnugripi kõige suuremad edasikandjad. Sel aastal on suremus eriti kõrge luikede hulgas. Kodulindusid kaitsev olukord kehtib seni, kuni lindude ränne on lõppenud. Milliseid kanu farmis leidub? On nad kõik munejad? Raivo Hunt märgib, et suuresti on ilukanad dekoratiivkanad ja munevad hästi vähe. Mõni muneb 15–20 muna aastas. “Seepärast nad ilukanad ongi. Aga munakanad ja osa ilukana tõuge ikka munevad ka. Kui tahad erinevaid tõugusid majapidamisse, tuleb ühtesid teiste arvel pidada. Hea neid ikka ju näidata,” nendib Raivo Hunt.
Kanu välja ei rendita
Perenaine tõdeb, et kevadine munemine on uhkelt lahti läinud. Munakanade mune leidub linnufarmis 24 eri värvi – on siniseid, rohelisi ja roosasid, beežidest ja pruunidest rääkimata. Inkubaatorid on töötanud terve talv täistuuridel. Kui ilukanad munevad, pannakse nende munad inkubaatorisse, kus neist tibud kooruvad. Siidikanad hakkasid juba detsembri alguses munema – teevad vahepeal sellega pausi ja mais alustavad munemist uue hooga.
Telefon: 5742 1487 | Facebook: Korvtõstuki rent Laeva Invest OÜ - asume Lihulas!
Tibusid koorub iga nädal. Muist müüakse maha, muist jäävad kodusesse linnufarmi. Tibud tuleb enne müüki vaktsineerida. Raivo Hunt ütleb, et kodulindude müügiga tegeletakse talus 31. aastat ja klientuur on juba välja kujunenud – ostetakse ühest linnupojast kuni mitmesaja isendini. Inkubaatoris kulub munast tibupoja haudumiseni 21 päeva. Kana hakkab munema viiekuusena, vutid teise elukuu järel. Kahepäevaselt on osal tibudest juba aru saada, kas on tegu kana või kukega. Kukkedest tehakse kukesuppi, kui lind on pooleaastane. Isased vutid lähevad lihaks kahekuusena. Juba mitu head aastat peetakse kanu maakodudes ja suvilates lemmiklindudena, kelle jälgimine ja vaatlemine on teraapiline tegevus ning munad ei olegi esmatähtsad. Raivo Hunt ütleb, et soovitakse ilusaid kanu, tuttide ja krässus sulgedega. Mullu müüdi selliseid massiliselt pealinlaste eramutesse, suvilatesse ja maakodudesse. Tasub meeles pidada, et linnakanade pidamine on kallis lõbu,
“Meie lindudel on katus pea kohal. Rändlinnud võivad lennata üle talu ja väljaheidete kaudu nakatada kodulindusidki.” RAIVO HUNT
sest kanakuuti tuleb elektriga kütta, aga teisalt on saadav emotsioon hindamatu – laps saab minna oma käega mune korjama. Taolisi kevadel võetud kanu pakutakse sügisel Küti-Uuetoale tagasigi. “Meie ei võta ega rendi ka suvel kanu välja. Meil on suur majapidamine, ei taha riskida haigustega. Laste väntsutatud lind ei ole enam põllumajanduslind,” selgitab Raivo Hunt.
Peagi algab linnutalus hooaeg
Tänavu avab Küti-Uuetoa linnufarm külastajatele uksed 1. mail, mil toimub Romantilise Rannatee ettevõtmiste raames üritus “Linnulaul Küti-Uuetoa talus” – linnufarmi pidajate Marika ja Raivo Hundi lapselapsed annavad külastajatele kontserdi, mängides palasid plokkföödil ja kandlel. Suvel on lapselapsed talus abiks giididena ja poisid saavad hakkama juba kolmes keeles tutvustamisega. Siis avatakse farmis ka talupood ja käsitööpood. Käsitööpoes on müügil talus kogunevate MTÜ Nobedad Näpud naiste tänavu talvel valminud käsitöö. Tibude ja munade müük toimub aasta ringi ja selleks sõidetakse linnufarmi kohale. Tibusid saab müüa, kui linnukesed on nädalased. “Eks meil tuleb inimesi ka koolitada ja igale ostjale sõnad peale lugeda. Mõned paneksid muidu tibukarbi pagasnikusse, mõtlemata, et linnupojal on vaja 20 kraadi sooja,” ütleb Raivo Hunt.
Ettevõte tegeleb metallkonstruktsioonide valmistamise ja projekteerimisega.
Otsime oma meeskonda
CNC TREIPINGI OPERAATORIT Vajalik tehniliste tööjooniste ning mõõte- ja kontrollvahendite lugemise oskus, iseseisev mõtlemine, täpsus ja korrektsus, distsiplineeritus.
Info tel 5691 5292, e-postil vitali@hims.ee
PÄRNU PIZZAKIOSKI maitsvad pitsad ning smuutid saab kaasa haarata E–L kl 11–20, P kl 11–18 Telli ette 44 22 933 või www.pizzakiosk.ee Kulleriga mugavalt koju www.tellitoit.ee
10 T O I D U K U L T U U R
PÄRNU MAALEHT Nr 3 18. MÄRTS 2021
Uus kohvik TASEMEKOOLITUSE VASTUVÕTT 2021/22 õppeaastaks (Erasmus+ projekti ja meie riiklikul toel)
KUJUNDAJA
Kujundaja töö sisuks on info loominguline visualiseerimine ja modelleerimine. Arvuti abil õpitakse looma graalisi elemente ekraanidele ja veebilahendustele. Lõpetajad saavad rakendust organisatsioonide brändi ja imago loomisel. Ootame õppima normintellektiga liikumis(keha)puudega isikud, kes on omandanud põhi- või keskhariduse. Õppimine on tasuta ja kestab 2,5 aastat. Kool kindlustab õpilased vastavalt vajadusele arvutite ja tarkvaraprogrammidega kogu õppetöö vältel. Parimatele makstakse õppetoetust. Õppetöö toimub üheksa kuu vältel e-õppe vormis. Kord kuus kogunetakse üheks päevaks kontaktõppeks. Kompenseeritakse transpordikulu. Peale üheksakuulist teooriõpet asuvad õpilased kaugtöö vormis praktikale 17 kuuks ettevõtete juurde. Peale avalduse esitamist ootame Teid või teie esindajat kooli, et teha koopiad dokumentidest (ID kaart või pass, haridusdokumendid, nimemuutuse korral ka vastav tõend, arstliku ekspertiisi otsus puude raskusastme määramise kohta). Vajalik on saata motivatsioonikiri teemal „Miks tahan seda eriala õppida“ saata e-maili aadressile dts@saksatk.ee VESTLUS toimub vahemikus 16.08 – 19.08 veebi teel ZOOM keskkonnas. Täpne kuupäev ja kellaaeg selgub dokumentide esitamisel. Lisainfo tel 442 0480. Avalduse saate esitada kooli koduleheküljel: saksatk.ee või esitada otse ka Pärnumaa Puuetega Inimeste Kojale meili teel (parnukoda@gmail.com) – Toomas Mihkelson
TURVASÜSTEEMIDE TEHNIK
õppemaksuta statsionaarne töökohapõhine õpe õppeaeg 1 aasta 4 kuud koolis õhtune teooriaõpe 7 kuud ettevõttepraktika
SISETÖÖDE ELEKTRIK
õppemaksuta statsionaarne töökohapõhine õpe õppeaeg 2 aastat 6-7 kuud koolis õhtune teooriaõpe ülejäänud aeg ettevõttepraktika
AUTOMAATIK
õppemaksuta statsionaarne töökohapõhine õpe õppeaeg 1 aasta 4 kuud koolis õhtune teooriaõpe 7 kuud ettevõttepraktika
AVALDUSTE vastuvõtt 01.05. – 15.08.2021 Avalduse saate esitada kooli koduleheküljel: saksatk.ee Peale avalduse esitamist ootame teid kooli, et teha koopiad dokumentidest (ID kaart või pass, haridusdokumendid, nimemuutuse korral ka vastav tõend). Lisainfo tel 442 0480.
pakub otse Pärnu vanalinnas taimseid pajaroogasid Pärnu peatänaval avatud lõunasöögikohvik sai nime selle perenaise Liana järgi. Nüüd koroonapiirangute ajal pakub perenaine lõunatoitu kaasa ostmiseks, sest peab termonõudes toidu kaasamüüki teenuseks, mis ei kao ka viiruse ajal kusagile. SILJA JOON “Mulle meeldib selline avatud kohviku stiil, kus kokk suhtleb vahetult klientidega,” ütleb vastse kohviku perenaine Liana Laur naeratades. Liana on töötanud terve oma elu toitlustuse valdkonnas nagu ka tema elukaaslane Janek Kütt. “Meile meeldib söögitegemine ja tuleb hästi välja ka,” ütleb Liana. Veebruaris Liana kohviku menüüs olnud roogade nimesid silmitsedes hakkab vähemasti lõunatunnil suu vett jooksma – rohelise herne püreesupp, särtsakas läätse-kõrvitsakarri, tummine kaalika-läätsesupp, veganlik lasanje, roheline karri seente ja köögiviljadega, kinoa-kikerhernesupp, ahjubaklažaani-mungoapada, tomatimustoasupp, kookose ja India pähkli kook, kõrvitsapüreesupp, riisiroog seente, suvikõrvitsa ja paprikaga, ahjust võetud banaanileib.
Teekond hingetoiduni
Liana räägib, et tegi toitlustuses oma esimesed sammud kooli kõrvalt nõudepesijana, hiljem omandas riburada koka ja pagar-kondiitri erialad. Janek Kütt on ametilt restorani kokkkondiiter, kes nõu ja jõuga oma töö kõrvalt Liana kohvikutegemises kaasa lööb. Selle kohviku sünd on aga täiesti erinev, sest siin valmistab Liana hingetoitu. Mis toit see selline on? Selgub, et Liana peab silmas elupäästvat taimset ja puhast toitu, milleni jõudmine oli terve pere omaette teekond. Kõik hakkas pihta ajal, mil pere elas ja tegutses Norras. Liana ja Janeki poeg vaevles
juba väikesest peale kummaliste tervisehädade käes. See väljendus allergiates, tujumuutuses. Allergiatest ei näidanud midagi. Ainult seda, et poiss on allergiline kassikarvadele. “Aga emana nägin, et tal on midagi viga,” meenutab Liana. Ema hakkas kahtlustama, et äkki on probleemid põhjustatud toidust. “Hakkasin jälgima toidu ja tervisehäirete seost. Selguski, et probleemid tekkisid, kui ta sõi gluteeni või laktoosiga toitu. Jätsin ära gluteeni sisaldavad toidud ja ka piimatooted. Alguses oli ahastus suur, et mis me talle siis süüa anname,” meenutab Liana. Paaril oli eelarvamus, et toidutalumatus on pigem Soomes levinud. “Oleme see põlvkond, kes on kartuli ja liha peal üles kasvanud, ning arvasime, et kui räägitakse toidutalumatusest, siis on selle taga soov ennast peeneks teha,” lisab Janek. Laktoosi- ja gluteenivabast toitumisest ei teadnud kokaks õppinud paar mitte midagi.
“Avastasin, et mulle meeldib tõsiselt taimse toidu tegemine. Meeldib avatud köök, kus saab inimestele oma käega toitu tõsta ja nendega otse suhelda.” LIANA LAUR
“Mõtlesime nii nagu paljud teisedki, kes on sarnasesse olukorda sattunud – mida me siis peres sööme, kui midagi ei tohi süüa,” jutustab Liana. Tasapisi uue olukorraga kohanedes ja asja uurides ilmnes, et tegelikult on sobivat gluteeni- ja laktoosivaba toorainet küll, millest toitu valmistada. Liana ja Janeki maailm avardus – nad võtsid toitumise teemat tõsiselt. Janek täheldas, et täiskasvanulgi muutub kõht poole saia söömisel tundlikuks. Oli vaja hakata orienteeruma, mida on võimalik menüüs asendada, mida mitte ja kuidas jätkata. Viie aasta eest tegi pere otsuse Norrast Eestisse naasta – lapse koolitee on turvalisem, kui vanemad saavad teda vajadusel õpingutes aidata.
Keedab ja kaupleb
Liana sõbrunes Eestis Pärnu Maarja Magdaleena gildi Tervisetoidukoja perenaise ja toitumisnõustaja Ülle Niiliskiga ning viibis töötukassa kaudu Ülle pisikeses Tervisetoidukojas praktikal. “Seal õppisin, mis on kinoa ja mis on amarant. Et ei ole ainult riis ja tatar. Nautisin toidu valmistamise ja pakkumise protsessi. Avastasin, et mulle meeldib tõsiselt taimse toidu tegemine. Meeldib avatud köök, kus saab inimestele oma käega toitu tõsta ja nendega otse suhelda. Sain aru, et see ongi see, mida ma teha tahan,” lausub Liana. Väga paljud tuttavad hakkasid siis Lianale ja Janekile rääkima, et te võiksite oma toidukoha teha. Ülle Niilisk julgustas samuti. “Me ei ole Janekiga äriinimesed. Aga siis hakkas meie laps meile näitama pilte, kus oli söögituba detailideni paigas ja ütles – see on meie kohvik,” kirjeldab Liana. Mullu kevadel, kui koroonapandeemia algas, otsis ja leidiski Liana kohvikuks sobivad ruumid, ent plaan jäi katki. Ja hea oligi. Aadressil Rüütli 36 oli tegutsenud pikalt lasteriiete pood ja hiljem üks teine pood. Koroonapandeemia tõttu hakkasid väikeäride pidajad poode
T O I D U K U L T U U R 11
PÄRNU MAALEHT Nr 3 18. MÄRTS 2021
FOTO: SILJA JOON
Liana Laur lubab, et iga päev on tema kohviku menüüs kaks erinevat kodust lõunatoitu, mida siis vastavalt olukorrale saab kas ka kohapeal süüa või kaasa tellida.
sulgema. Nii juhtus ka praeguse kohviku asemel olnud äriga. Liana tunnistab, et imeilusa päiksekujulise aknaga äripind vaimustas teda. Vaimusilmas võis juba kujutleda, kuidas suvel kohvik mõnusalt peatänavale toolid-lauad sätib. Reaalsus oli küll alles veel tühi ja lage ruum, kus polnud kraanikaussigi. Liana räägib, et Tervisetoidukojas tegutsedes tutvus ta paljude klientidega. Tervisliku taimse toidu väärtustajaid on linlaste seas üksjagu ja see on nagu omalaadne sõbralik kogukond, kes ei pea paljuks peretuttavlikke suhteid. Kuuldes Liana kohvikuplaanist, soovitati talle kohe sõbralikke asjatundjaid alates elektrikust ja lõpetades torumehega, kes olid valmis 53-ruutmeetrise ruumi ettevalmistamisel appi tulema. Taaskasutuspoest osteti toolid ja värviti üle, ülejäänu sündis selle ümber. Abiks pere ja lähisugulased. Kuna Janeki põhitöökoht on mujal, pidi sisekujunduses olema kõik nii, et Liana saaks üksinda hakkama nii toidu valmistamise kui ka arveldamisega. “Nägemuses oli kohvik lihtne, kodune ja soe. Kuna praegu on koroonaaeg, siis alustame tasapisi. Riputan igal hommikul lõunamenüü Facebooki üles,” räägib Liana.
Suppi ja pajarooga
Kohvikus on 13 istekohta. Toiduks vajaminev tooraine ostetakse väiketootjatelt. Juba on kokkulepe sõlmitud ühe väiketaluga, kus asutatakse kasvatama kohviku
tarbeks tomateid, kurke, ürte, suvikõrvitsaid ja muud vajaminevat. Pärnus Port Arturis tegutsevast pärnakate kauplusest It´s Bio, kus müüakse lahtist mahetoitu, pärinevad kohviku pähklid, kuivained ja koogimaterjal. Iga päev pakutakse selles söögikohas kahte erinevat kodust lõunatoitu. “Teen toitvaid lihavabu roogasid, mis peaksid sobima ka veganitele. Iga päev on uus supp ja pajaroog,” kirjeldab perenaine. Janek lisab, et tegu pole üksi veganite söögikohaga. Uues kohvikus saab kõhu täis, aga see toit ei tekita rasket tunnet. Inimestel on mulje, et taimetoidust ei saa kõhtu täis, aga see ei pea paika, lausub ta. “Need lõunad sobivad kõigile, suvepoole tuleb pakkumisse grillitud tänavatoit – vrapid, panini, pitaleib,” loetleb Janek. Liana selgitab, et puhas toit tähendab seda, et selle valmistamisel ei kasutata maitsetugevdajaid, odavat toiduõli, poolfabrikaate või külmutatud juurvilju. Kõik on ehe ja valmib kohapeal ning on kõhusõbralik. Valge suhkru asemel kasutatakse roosuhkrut, koogid on nisujahuta, kohv taimse piimaga. Kuidas veebruaris avatud uuel toidukohal siiani on läinud? Liana tunnistab, et väga hästi. “Inimesed on meeldivalt üllatunud. Toidukohta rajades mõtlesime eeskätt kohalikele inimestele, sest tegutseme ju aasta ringi, ka siis, kui turiste Pärnus ei käi.”
Pärnu rand saab uued söögikohad Konkurents kümneks aastaks kasutusele antavatele Pärnu keskranna kauplemisaladele osutus tihedaks, kokku laekus kolmele hooajalisele müügialale 17 pakkumist 14 ettevõtjalt. Oma pakkumisega tulid välja nii Pärnus kui ka mujal Eestis tegutsevad tuntud toitlustusettevõtjad ja nüüd on teada, kes neist eelläbirääkimistega enampakkumise võitsid. Rannapromenaadi otsas Side tänava pikendusel asuva ala enampakkumise võitis OÜ Martensi Maja ja OÜ OKO Restoranid ühispakkumine. Võitjad plaanivad alale rajada U-kujulise õhulise arhitektuuriga restoranihoone ning selle naabrusse puidust platvormile 360 kraadi avatud teenindus- ja istumisalaga vabaõhukokteilibaari. Kuuse tänava pikenduse müügiala enampakkumise võitis OÜ Klaud Cafe. Eesmärk on teha Pärnu randa peresõbralik lihtsama menüüga söögikoht, kus on mõnus lastega einestada. Kuna kohvikul on ka siseruum, annab see võimaluse hooaega pikendada. Kuuse 8 ala pakkumise võitsid samuti OÜ Martensi Maja ja OÜ OKO Restoranid. Alale tuleb restoran, lisaks kavatsevad ettevõtjad seal pakkuda lastele vabaõhutegevusi.
PÄRNU MAALEHT
Oleme Tori valla põllumajandusettevõte ning soovime laiendada tootmist.
Seoses sellega
OSTAME PÕLLUMAAD JA METSA parima hinnaga peamiselt Tori vallas.
Lisaks võtame rendile põllumaad. Tel 5667 3533 erikugrupp@gmail.com ugrupp@gmail www.roigu.ee
Küsi kindlustuskaitse meilt – säästa oma aega ja raha! info@nbkm.ee tel 5551 1764 tel 5551 1765 Rüütli 40, Pärnu www.nbkm.ee
Pesumasinad ja nõudepesumasinad Remont ja kojukutsed Lisaks parandame teie telerid, raadiod, autoraadiod, kodukinod, DVD-d... Võta meiega ühendust tel 442 7231 Centralservice OÜ
Asume aadressil Riia mnt 74, Pärnu
AS Kuusakoski pakub Pärnumaal
VANAMETALLI KOKKUOSTU TEENUST
KOMPLEKSLAHENDUSENA:
pakutava vanametalli koguse, liigi ja hinna määramine kliendi juures; suuregabariidilise vanametalli lõikamis- ja demonteerimisteenus; konteinerite transpordi korraldamine vanametalli kogumiseks; vanametalli transporditeenus Kuusakoski ostuosakonda. Kontakt: tel 5304 0444, Kuldar Sarv, ASi Kuusakoski projektijuht
12 R E K L A A M
PÄRNU MAALEHT Nr 3 18. MÄRTS 2021