ELAMUARENDUS: projektid siirduvad Pärnu linnast osavaldadesse Lk 8–9 Jaanihansol on võetud sihiks valmistada Eestis maailma parimat siidrit Lk 6–7
Kurgja talumuuseumi häärberi remont on lõpusirgel, uueneb ka ekspositsioon
Keily Rändvee:
Lk 2–3
Lk 4–5
see ongi karm, aga tuleb kas kohaneda või uksed kinni panna
www.maaleht.ee
19. november 2020 Nr 11
2 U U D I S E D
PÄRNU MAALEHT Nr 11 19. NOVEMBER 2020
FOTOD: SILJA JOON
Kurgja taluhäärberi viis aastat väldanud remonditööd on lõpusirgele jõudnud.
www.hevo.ee
Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika Helista ja küsi pakkumist!
Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee
KOMPONENDIST TERVIKLAHENDUSENI
torude CNC painutus hüdraulikavoolikute valmistamine ja seeriatootmine komponentide müük hüdraulikasüsteemide projekteerimine, ehitus, remont ja hooldus Tel.
502 7600
hyd@radius.ee | www.radius.ee
www.katusetark.ee KATUSTE EHITUS JA RENOVEERIMINE FASSAADIDE EHITUS JA RENOVEERIMINE ÜLDEHITUSTÖÖD PROJEKTEERIMINE JÄRELEVALVE Pakume elamule või tootmishoonele väärikat ja soodsat lahendust, mille üle võite uhke olla ka aastakümnete pärast.
tel 442 5225, 518 7370 | info@katusetark.ee
Väljaõpe huvitavale ja tasuvale tööle
AUTOMAATIKA õppekava: • statsionaarne töökohapõhine õpe
• õppeaeg 1 aasta, millest 3–4 kuud õpe koolis ja 9 kuud Pärnu ettevõtetes • õppetöö algus 30.11, tasuta
Info tel 442 0480, 5331 4236, dts@saksatk.ee Avaldust võib täita ka veebilehel www.saksatk.ee
Mäluastused puhuvad suurkujudele uue elu sisse Tänavune aasta on olnud muutusterohke aeg neile Pärnumaa muuseumitele, kus eksponeeritakse meie rahvavalgustajate elu ja tegevust – septembri lõpus avas uksed põhjalikult renoveeritud Lydia Koidula muuseum Pärnus ning hetkel on uuendamisel Carl Robert Jakobsoni Kurgja talumuuseumi häärberi väljapanekud. SILJA JOON Sihtasutusele Maaelu Muuseumid kuuluv Kurgja muuseum on külastajatele avatud – sisse saab astuda vesiveskisse ja saunamajja, silitada laudas vasikaid, imetleda koplis maatõugu hobuseid ning lõunatada mõnusas soojas palktares. Häärber on ekspositsiooni uuendamise tõttu suletud. Carl Robert Jakobsoni Kurgja talumuuseumi perenaine Inge Sipelga rää-
gib, et talumuuseumi eelmine ekspositsioon oli aastast 1982 ning vajas hädasti uuendamist ja kaasajastamist, samuti oli vajalik tuua sisse uusi teemasid. Kooskõlas uue püsinäituse eksponeerimisega vajasid renoveerimist ka häärberi siseruumid.
Vaade inimlikele peresuhetele
Kurgja peahooneks oleva häärberi renoveerimistöödega alustati juba 2015. aastal, mil pai-
galdati uus katus ja vahetati välja voodrilauad. Mullu jätkati vaatetorni ning uste ja akende restaureerimise ja uuendamisega. Elegantse häärberi uuenenud välisilme tekitas vajaduse asuda renoveerima siseruume ja koostada ning panna välja uus püsinäitus, märgib Sipelga. Kurgja perenaine kirjeldab uue ekspositsiooni uusi vaatenurki. Uuel väljapanekul vaadeldakse talu saatust selle loomisest kuni sinna muuseumi rajamiseni, samuti kirjeldatakse Carl Roberti abikaasa Julie ja tema tütarde elu suurmehe kõrval ning pärast tema surma. Varajase ja ootamatu surma tõttu jäid Jakobsonide perepeal paljud plaanid ellu viimata, seetõttu toob uus väljapanek vaataja ette Carl Robert Jakobsoni erinevad rollid ja unistused. “Soovime muuseumi külastajani tuua ka rahvavalgustaja inimliku poole ning näidata, milline ta oli poja, venna, isa, abikaasa, kaaslase, sõbra, õpilase ja õpetajana,” märgib Sipelga. Näitusekülastaja kaasamine saab teoks interaktiivsete lahenduste kaudu. Eesmärk on
pakkuda vaatajale valikuid, mille tulemusena sünnivad individuaalsed elamusteekonnad. Sipelga sõnade kohaselt täiendavad ekspositsiooni erinevad teemaprogrammid.
Avamine lükkub uude aastasse
Teemaprogrammide läbiviimiseks renoveeritakse hoone keldrikorrus. Ekspositsioon õuealal tutvustab lähemalt muuseumi rajamise ja arengu lugu alates 1948. aastast kuni tänapäevani, pakkudes ühtlasi ülevaadet talumuuseumi ajaloolistest hoonetest. Sipelga avaldab lootust, et teemade ja tegevuste mitmekihilisus loob eelduse, et külastajal on põhjust Kurgjale korduvalt tagasi pöörduda. Ekspositsioonis on kindel koht ka Jakobsoni algatatud põllumajanduse uuendustel, samuti püütakse edastada, kas ja millised toonased põhimõtted on talupidamises kasutusel tänaseni. Sipelga tõdeb, et Carl Robert Jakobsoni tütred mehele ei läinud, seega sel perekonnal järeltulijaid ei olnud. Samuti puuduvad kontaktid teiste suurmehe sugulastega.
U U D I S E D 3
PÄRNU MAALEHT Nr 11 19. NOVEMBER 2020
TULE TUTVU MEIE PÕNEVA JÕULUKOLLEKTSIOONIGA
Nurgake Lydia Koidula muuseumis, ilmestamas poetessi eluolu.
ÜLE 200 ERINEVA TOOTE
sel lähtuti energiasäästlikest põhimõtetest. Uus ekspositsioon sisaldab seni teadaolevale lisaks nii üllatavaid põnevaid fakte kui ka esemeid, mida varem pole avalikkusele näidatud. Külastajatele avanevad Jannsenite pere argielu lood, Johann Voldemar Jannseni lehetoimetuse ja tema poetessist tütre Lydia Koidula tegevus. Seda, kas XX sajandi tehnika ja XIX sajandi keskpaiga interjöör täiendavad üksteist või on dialoog vastuoluline, saab iga külastaja hinnata juba uuenenud muuseumikompleksi sisse astudes.
Koidula kiharad on alles
Pärnu Koidula muuseumi juhataja Elmar Trink on rahul, et lisaks peahoonele sai remonditud ka aias asuv vabaõhulava.
Talumuuseumi perenaine rõhutab, et jätkuvalt püütakse Kurgja talumuuseumis elus hoida tegutseva talumuuseumina, mille juurde kuuluvad loomakasvatus ja põllupidamine. Loomadest peetakse talus ohustatud maatõugu veiseid, eesti valgepealist lammast, eesti hobust. “Väga olulisel kohal on just piimakarja kasvatus, kuna selliseid väiketalusid, kus iga lehma tuntakse näo ja nime järgi, jääb järjest vähemaks,” lisab Sipelga. Peahoone-häärberi renoveerimine oli kavandatud lõpetada 2020. aasta oktoobris ja ekspositsiooni avamine 2020. aasta lõpus. Kahjuks selgus hoone renoveerimistööde alustamisel, et hoone kandekonstruktsioonid olid halvas seisus, lisaks avastati konstruktsioonides majavamm. Seetõttu on renoveerimistööd veninud ja on vajalik leida lisarahastus hoone renoveerimise lõpetamiseks. “Loodame, et kõik laabub ja saame püsinäituse avada 2021. aasta esimesel poolel,” nendib perenaine.
Uste vahelt tuiskas lund Pärnu Koidula muuseumi juhataja Elmar Trink meenutab, et asus selle Pärnu muuseumi Ülejõel asuva üksuse juhina tööle 2013. aastal. “Muuseumimaja elektrisüsteem oli vananenud. Hoonet köeti elektri otseküttega. Uusi sobivaid lahendusi vajasid kõik tehnosüsteemid. Maja avad olid kõik amortiseerunud, aknaraamid ja luugid mädanenud, uksed (välja arvatud peauks) vajunud ning mädanenud, piitade ja uste vahelt puhus tuul ja talviti tuiskas sisse lumi. Külmadel talvedel jäätusid WC-des veetorud. Hoone seis oli halb, välja arvatud katus ja fassaad,” räägib Trink. Katus ja fassaad remonditi 2006. aastal, ühtlasi paigaldati hoone ümbrusse drenaažisüsteem. 2013. aastal restaureeriti hoone tänavapoolne peauks. Hoone siseviimistlus vajas uuendamist ja katusekorrusel olev kabinet täielikku ümberehitust. Pööningu panipaigast oli vajalik kujundada õppeklass. Muuseumi rekonstrueerimine toimus Elmar Tringi sõnul ühes etapis. Hoone uuendami-
Ekspositsioon on kaasaegne. Muuseumi stendidel olev info ja vitriinidesse peidetud originaalelsemed on lahti räägitud puutetundlikel ekraanidel. Lisaks on kuulamiseks audiogiid, kus Koidula ja Jannsen ise räägivad oma elust ning tegevustest nii eesti kui ka inglise keeles. Eriti mõjuv on hetk Koidula Kroonlinna magamistoas, kus Koidula ise kannab ette oma viimase Eestimaale pühendatud luuletuse enne surma. Ekspositsioon pakub uusi ja põnevaid artefakte. Nii näiteks on väljas Lydia Koidula ja tema vanemate juuksesalgud. Nimelt oli XIX sajandil kombeks jätta lähedastele mälestuseks oma juuksesalguke. Jannsenite pere juuksesalgud olid reliikviana hoiul Lydia õe peres. Muuseumile annetas salgud aastate eest Rosenthalide pere, täpsemalt Lydia õe minia.
“Muuseumi vabaõhulava on praegu ja kindlasti ka tulevikus tähtsal kohal kogu Pärnu haridus- ja kultuuriasutuste tegevuses.” ELMAR TRINK
Samuti on ehe ese Jannseni taktikepp, millega kuulus postipapa dirigeeris esimesel ja teisel laulupeol. Elmar Trink oli rahul, et renoveerimistööd ei piirdunud üksnes hoonega. Aias paiknev vabaõhulava ja muuseumi kooslus on Ülejõe linnaosa jaoks märgilise tähendusega kultuurikeskus. “Sellest tunti seni suurt puudust,” möönab Trink. “Aed koos vabaõhulavaga oli tänavu aktuste paigana eriolukorra tõttu lausa vajalik. Muuseumi vabaõhulava on praegu ja kindlasti ka tulevikus tähtsal kohal kogu Pärnu haridus- ja kultuuriasutuste tegevuses.” Loomuliku akustikaga lava juures on seljatoega istekohad ligemale pooletuhandele külastajale. Kas kõik võimalik sai välja ehitatud või jäi veel midagi tulevikus välja arendamiseks? Elmar Trink ütleb, et rahapuudusel jäi ehitamata paviljon või laube, nagu vanemal ajal oli kombeks öelda. Renoveerimata jäi Jannseniaegne maakelder ja rajamata ürdiaed. Tringi sõnade kohaselt võimaldaks maakelder korraldada ka muuseumitunde, sest paljud linnalapsed ei teagi, mis on maakelder. Koidula muuseumi õuel on selline ehedal kujul olemas. Ürituste osas jätkatakse Koidula muuseumi toredaid traditsioone – seal toimuvad jätkuvalt üleriigilised täiskasvanute ja noorte luulekonkursid, pedagoogilised programmid. “Ning kindlasti vana aja koolitund koos piitsa ja präänikuga,” lubab Trink rõõmsalt muiates, sest astub selles tunnis ise koolipapana üles. Katusealune seminariruum võimaldab korraldada seminare ja koolitusi. Suurest telerist saab vaadata aastate jooksul loodud Koidula ja Jannaseni telesaateid, etenduste salvestusi ning kuulata, kuidas näitlejad loevad Koidula luulet.
1,5…4 m
LÕHNAPULGAD
Alve OÜ • Suur-Jõe 67 • Pärnu tel 442 5701, 5662 2123 www.alve.ee
SILMADE KONTROLL JA PRILLIDE MÜÜK 8. detsembril kell 10.00
PÄRNU MAI APTEEGIS • KUIVA SILMA TEST • RÕHU MÕÕTMINE • PRILLIDE PISIREMONT
3. detsembril kell 10.00
SINDI SOTSIAALTÖÖKESKUSES Etteregistreerimine tel 5323 2454
Silmade kontroll 15 €, prilliostjale TASUTA
4 M A A E L U
PÄRNU MAALEHT Nr 11 19. NOVEMBER 2020
FOTOD: TANEL MEOS
Riisa Rantšos
Keily Rändvee leiab, et lõputult ei saa ka turismivaldkonna ettevõtjad riigi toele loota – kes saab ja tahab, see kohaneb uute oludega, kes mitte, paneb äri kinni.
on võitlusest suurveega saanud võitlus koroonaga
Soomaa serval paiknev Riisa Rantšo rajab koroonaajast tingitud turistidevaesel ajal oma maadele matkaautode teenindusplatsi, sest on tunda, et järjest rohkem leiavad selle kandi üles omal käel ratastel ringiseiklejad. AIN ALVELA
Kuna kunagi endale suvitamiseks ostetud talukohas, kus aja edenedes ka turismiteenust pakkuma hakati, maad jagub, otsustati üks tühjana seisnud plats korralikuks karavanautode parklaks kujundada ning selle servale ka inimeste ja autode teenindamiseks vajalik hoone ehitada. See mõte sündis juba varem, enne koroonakriisi, nüüd lihtsalt avanes hea võimalus juba pikalt plaanis olnud kavatsus ka ellu viia.
Platsil on lahedalt ruumi paarikümnele autole, mida saab seal vajadusel vooluvõrku ühendada ja internetiühendusega varustada. Majas saavad olema pesu- ja olmeruumid, pesumasinad ning muu rännuseltskondadele mugavaks äraolemiseks vajalik.
Matkaauto annab turistile vabaduse
Riisa Rantšo perenaise Keily Rändvee sõnul näitab autosuvilatega ringisõitmine elavnemise
märke. Ka koroonakriis näitas, et kui lennud ei toimunud, siis maad mööda liikuda ikka sai, seda enam, et nõnda ei pea oma käike peenusteni ette planeerima, kuna viiruse levik võis igasugused põhjalikud planeerimised üleöö ära nullida. Inimesed on oma käikudes vabamad, saavad meeldivatesse kohtadesse pikemalt peatuma jääda või siis vastupidi – ebahuvitavatest paikadest pidurit vajutamata läbi vuhiseda.
Sõltuvust igasugustest broneeringutest ja kokkulepetest on vähem ning eriti oskavad seda hinnata Lääne-Euroopast, näiteks Saksamaalt pärit turistid. Õigupoolest liikus neid üsna arvukalt ringi ka enne koroonaviiruse vallapääsemist, nüüd aga seda enam. Ja ka kohaliku rahva seas hakkab karavaniturism järjest rohkem kanda kinnitama. Võtad, ütleme nädalaks rendiauto, pakid pere ja elamiseks vajaliku peale ja seiklus võib
alata. Mingi marsruut pannakse enne muidugi paika, aga ära jäävad ahistavad kiirustamised, et kindlasti kusagile ette kinnipandud kohta jõuda. Elada saab päev korraga ja see on puhkusereisi juures ju vaata et kõige olulisem. Ja kuigi autoturist ärilises mõttes teab mis palju ettevõtjale sisse ei too, siis peab ikkagi ka nende vastuvõtmiseks ja teenindamiseks valmis olema, leiab Rändvee.
Pigem partnerlus kui konkurents Keily Rändvee ütleb, et maal turismiga tegelevad ettevõtjad ei ole otseselt üksteisele konkurendid, seal ei ole nii nagu linnas, et enam-vähem kõrvuti on kolm sarnaseid teenuseid pakkuvat spaahotelli. Need võistlevad loomulikult iga kliendi eest, sest külastajal on valida kolme samaväärset asja pakkuva asutuse vahel. Maal käivad asjad teistmoodi: üks pakub kannuusõitu, tei-
www.remitauto.ee
SÕIDUAUTO REHVIDE VAHETUS
AUTOKLAASIDE MÜÜK, VAHETUS JA PARANDAMINE
al
Vahetame ja parandame autoklaase kaskokindlustuse teenuse raames.
SOODSALT CONTINENTAL GRUPI REHVID MATADOR
www.remitauto.ee | autoklaasid@remitauto.ee tel +372 44 43 180 | +372 56 481 742
24 €
PALJU SOODSAID REHVIPAKKUMISI KA TEISTELT FIRMADELT
AUTOREMONT • • • • • •
Remont Hooldus Diagnostika Elektritööd Rehvitööd (20 €) Sildade reguleerimine
ASUME: Savi 26, Pärnu Tel 5665 0491 www.eraarehvid.ee
www.vokiauto.ee
ÕLIVAHETUS VEERMIKU REMONT HAMMASRIHMA VAHETUS
E-post:
VEDRUSTUSE REMONT
uulurehv@gmail.com
MOOTORI REMONT
BRONEERI AEG
LISATARVIKUTE MÜÜK
tel +372 564 2791 L 09.00–15.00, P suletud
PIDURITÖÖD
info@trevocar.eu tel 5308 7622 www.trevocar.eu
TALVEPAKKU MINE Teeme Teie sõiduki säravaks nii seest kui väljast!
PAKKUMINE SISALDAB:
Autopesula Mauri tee 1-1 Mauri Tehnokülas www.puhasauto.eu
Polaris testwinning vints 2500 lbs – 311,56 €
Sportsman 570 EFI 4×4 T3b – 8990 €
Helistage tel 510 0856
Polaris Glacier Pro lumesaha komplekt 152 cm – 976,46 €
AUTO TEHNOSEISUNDI KONTROLL TASUTA! Helista tel 5307 9716 Kõmsi tee 13, Kõmsi küla
REHVIVAHETUS JA MÜÜK
E–R 09.00–17.30
Vokiauto OÜ
Parim hooldus sinu autole
AUTOREMONT JA -HOOLDUS
Polaris Lock & Ride kõrge esiklaas – 223,18 € OÜ Reiu Puhkekeskus Lao 10-3, Pärnu tel 502 8005, tel 444 0424 info@polarisparts.ee
PAKKUMINE 8990 € TAVAHIND 10 501 € KLIENT SÄÄSTAB 1511 €
 M A A E L U  5 
  PÄRNU MAALEHT Nr 11 19. NOVEMBER 2020 
ne rabamatka, kolmas majutust ning neljas teeb ekskursiooni ja Ăľdusa ĂľhtusÜÜgi veinitalus. Just nĂľnda Pärnumaa nn Tori nurgas ongi elu ja olu sätitud. Aga n-Ăś globaalselt on selle kandi vaieldamatu tĂľmbenumber ikkagi Soomaa rahvuspark. See leitakse guugeldades Ăźles, see pakub huvi, sellega seondatakse looduskeskkonda ja sellega seotud teenuseid, nagu kannuusĂľit, matkad jmt. “Mul on väga hea meel, kui Tori siidritalul läheb hästi, sest nemad majutust ei paku, aga meil ÜÜbivatele ja näiteks rattamatkal käivatele kĂźlastajatele on siidritalus käimine n-Ăś lisaatraktsioon,â€? selgitab Keily Rändvee lahti koostÜÜvĂľimalusi maaturismiga tegelejate vahel. “Kuna ma ise elan alaliselt Pärnus, siis ma saadan ka helistavaid kliente päris tihti meie kohast viie kilomeetri kaugusele Ăźhte teise turismitallu. Sest kui tulemas on
“Kui maaturism oleks mu ainus sissetulek, siis ma mĂľtleks kindlasti välja kontaktivabu piknikukorve, hakkaks leiba kĂźpsetama vĂľi midagi säärast alternatiivset.â€? KEILY RĂ„NDVEE
vaid kaks inimest, siis mul pole mþtet tulla siia päev varem toimetama ja kßtma.� Näiteks kanuusþidu pakkujaid on Soomaal mitmeid, aga ka nemad saavad seda toimetamist vaadata pigem koostÜÜ kui konkurentsina – Riisal pole näiteks momendil vþimalik kanuusid pakkuda, siis kßsitakse kiirelt järele ja saadetakse kßlastajad mþned kilomeetrid edasi Aivar Ruukeli poole, temal mitu kanuud just parasjagu vabad. Ja muud taolised variandid. Kui me oktoobrikuus, mil koroona uus laine juba ßle maa ja inimeste laotumas, Riisa Rantťos käime, siis on perenaine just saanud teate, et ära jäävad eelolevaks nädalavahetuseks planeeritud ßritused, kßll aga ootab ta loetud tundide pärast saabuvaid koolilapsi. Suvised nädalavahetused olid Riisal enam-vähem rahvast täis, aga nagu ßtleb Keily Rändvee, ega kohalikud elanikud niikuinii tervet nädalat turismitalus ära täida, nädala sees peaks ikka ka piiritaguseid turiste käima, et ßldse tasuks Pärnust oma pþhitÜÜ kþrvalt maale neid kantseldama sþita. Ent tänavu jäi nii mþnigi nädal ka täiesti tßhjaks.
Soomaal peab Ăźleujutusteks valmis olema
Riisa Rantťo nime saamislugu jääb aastate taha, kui Halliste jþe kaldapealsel elas ja toimetas ßks naisterahvas, kes muu hulgas pidas ka hobuseid. Sellest on nßßdseks kßll juba oma kakskßmmend aastat mÜÜdas, aga uued omanikud otsustasid, et
Aastatetagune ßleujutus Riisa Rantťo maadel uputas ära ka toona seal seisnud suvila.
nud ka ise siin varem nii kĂľrget veetaset näinud ja see kahjutÜÜ tĂľmbas entusiasmi ikka omajagu alla,â€? tunnistab Keily Rändvee takkajärgi. “Mida rohkem vee all olnud maja lahti vĂľeti, seda rohkem sai ka selgeks, et tuleb ikka pĂľhimĂľtteliselt uus maja ehitada. Praeguseks on popsimaja oma kunagise plaani kohaselt taastatud.â€? Suvila kohale aga alustati europrojektist saadud raha toel uue hoone ehitamist, kus Ăźhes tiivas toad, teises suur saal Ăźrituste korraldamiseks. Valmis ehitatud osa on ka katuse all, aga aeg on edasi läinud ning igasuguste seminaride ja firmapidude korraldamisest Kelly Rändvee enam väga huvitatud ei olegi. See nĂľuab tema sĂľnul rohkelt magamata Ăśid ja Ăźksjagu närvikulu, lĂľpptulemus aga ei pruugi seda vaeva ja valu väärtki olla.
Turismiäril tuleb kriisiga koheneda
Soomaal on kanuusþidu pakkumine turismifirma vaata et kohustuslik teenus, mida kßlastajad otsimas käivad.
hobuseid kßll enam ammu pole, aga kui see nimi juba kord talule pandi ja laiali levis, las ta siis jääda pealegi. Kunagi oli sellel kohal vana popsikoht ning juba nþukogude ajal rajatud suvila, mis 2011. ja 2012. aastal oli kahel korral jäänud Soomaal ßsna tavapära-
se Ăźleujutuse alla ning saanud tĂľsiseid veekahjustusi. Kui Ăźldiselt ujutab nii laialdaselt Ăźle 10– 15 aasta järel, siis toona tĂľusid Halliste ja Navesti jĂľgi Ăźle kallaste kahel aastal järjest ning see saigi vanale majale saatuslikuks. “Iga selline ekstreemne asi paneb ju tegutsema. Ega me ei ol-
Praegust olukorda hinnates on Keily Rändvee seda meelt, et ega toetused ei saa ettevĂľtjaid lĂľputult vee peal hoida, märksĂľna kriisis ellujäämiseks on tema meelest ikkagi uute oludega kohanemine. “See ongi karm, aga tuleb kas kohaneda vĂľi uksed kinni panna, sest ega maksumaksjat saa ka lĂľputult nende toetuste maksmisega koormata,â€? märgib ta. “Igasugused rahajagamised tekitavad niikuinii paksu verd. Me saime ka kahe kevadkuu eest tÜÜtukassa palgatoetust, aga ega me nßßd enam selle peale väga ei looda. Ega ainult meil pole
raske, näiteks kĂľvasti kannatavad ka käsitÜÜlised, sest suur osa suvistest laatadest jäid ju ära. Mul on Ăźks tuttav sepp, kes oli sunnitud vahepeal teetÜÜdel käima, et lisateenistust saada. Ja ega turism ju ka aasta ringi vĂľrdselt sissetulekut too.â€? Seda enam on keeruline hakkama saada olukorras, kus välismaalasi on napilt, Eesti inimene aga naljalt turismitallu ÜÜbima ei jää, kui tal on vĂľimalus Ăľhtuks koju sĂľita. KĂľigil on kohustused, aega vähe, nädalavahetuse käigud on minuti pealt ära broneeritud ja lihtsalt niisama kusagile n-Ăś vedelema jääda ei saa. Käiakse kanuuga vee peal vĂľi tehakse väike rattamatk ja Ăźldjuhul minnakse siis ikka edasi. Koju minekut takistab ehk vaid see, et kui tahetakse Ăľhtul saunas käia, sĂľbraga veidi juttu rääkida ja mĂľni Ăľlu juua, siis lihtsalt ei tohi sel päeval enam autoga sĂľita ja nii otsustatakse lĂľpuks ÜÜbima jääda. “Ma olen nßßd selle koroona ajal mĂľelnud, et äkki oleks mĂľistlikum Ăźldse kinni panna, selle asemel, et kord on vaja käia siin maal, siis jälle pole. Pärnust siia sĂľita on 40 minutit, päeva lĂľhud sellega ära,â€? arutleb Rändvee. “Ma saan niimoodi arutleda, sest mul on Pärnus teine tÜÜ. Kui maaturism oleks mu ainus sissetulek, siis ma mĂľtleks kindlasti välja kontaktivabu piknikukorve, hakkaks leiba kĂźpsetama vĂľi midagi säärast alternatiivset lisaks senisele turismiteenusele.â€? Ta usub, et kĂźllap taastub ka turismiäri oma varasemal tasemal, kĂźsimus on vaid selles, millal ja kas see jĂľutakse ära oodata.
SĂ•IDUKITE KERE- ja VĂ„RVITĂ–Ă–D LIIKLUSKAHJUDE HINDAMINE PLEKUKERETOOD@GMAIL.COM
+372 514 1091 LINA 20, PĂ„RNU
Hakkpuidu ost-mßßk, tootmine KAIMO KIVIKAS
Tel 526 9639
kaimo.kivikas@tootsiturvas.ee
Jaak Raid Tel 5362 8043 jaak.raid@timberston.ee
Ostame Lehtpuuenamusega metsakinnistuid ja raieĂľiguseid. KĂźsi pakkumist virnastatud vĂľsale ja raidmetele.
INFO timber@timberstock.ee, tel 507 1150
Metsamajandamise kogemus aastast 1995
OSTAME METSAKINNISTUID JA RAIEĂ•IGUST PAKUME METSADE HALDAMISE TEENUST Tel 551 5005, maa@vestman.ee
6 E T T E V Õ T L U S
PÄRNU MAALEHT Nr 11 19. NOVEMBER 2020
Jaanihanso talu hoiab esimesest tegutsemispäevast saati latti kõrgel FOTOD: SVEN ARBET
se keeles tähendab eluvett. See on algmaterjal kalvadosele, suguvend viinamarjadestillaadist grappa’le.
Siidrivabrik, mis kõigile avatud
Kui oma tegevuse algusajal, 2015. aasta suvel oli Jaanihanso esimene arvestatav siidrivalmistaja Eestis, siis peaaegu kohe hakkas turule tekkima järjest uusi väiketootjaid. AIN ALVELA
Alvar Roosimaa ütleb, et on teinud nii ühe sordi siidreid, aga ka teadlikke segusid ja täiesti juhuslikke. Ühtedele maitsevad ühed, teistele teised.
Mullu ka aasta põllumehe kandidaadiks olnud Jaanihanso peremees ja siidrivabriku hing Alvar Roosimaa hindab vana talukoha taastamist ning selle siidritaluks üles ehitamist kordaläinud ettevõtmiseks ja kinnitab, et nii talle kui ka abikaasa Veronikale meeldib see kõik endiselt väga. “Ei ole kordagi kahetsenud,” ütleb Roosimaa. Hinnates ettevõtmise finantsilist ja majanduslikku poolt, tunnistab ta, et pole kõige halvem investeering olnud – eelmisel aastal jõuti tasemeni, mis on
jätkusuutlik ja lubab nii ära elada kui ka investeerida ja areneda. Roosimaa leiab, et väikeettevõtte arengufaasis on see tähtis vahefiniš, kuhu peab mingil hetkel jõudma, sest idumajanduse ja fintech’i kasvurallisid maamajanduse traditsioonilises siidrija veinitootmises tekitada pole võimalik. “Eelmise aasta majandustulemused olid juba peaaegu nagu päris firmal,” leiab Alvar Roosimaa. “Kuna oleme puhtalt pereettevõte ja meil ei ole väliseid väikeinvestoreid, siis ei pea me majandusaruannete koosta-
misel nende rõõmustamise poole püüdlema, samuti ei ole meie kasumiaruandes veel sentigi eurotoetusi sees.” Samas ei pea ta Jaanihansot praegu kaugeltki vägevaimaks kodumaiseks jookide väiketootjaks. Tõsi ta ju on – mõned, kes on läinud teist teed, tahtnud ja osanud valmistada keskmisele tarbijale suupärasemat produkti ning seda ka õigesti turundanud, näitavad praegu Jaanihansost suuremaid müüginumbreid. Tegelikult ei ole Jaanihanso tootmist kasvatanud, kasvanud
on toodete ja teenuste müük. Talus on veinikelder, kus laagerdub 120 000 pudelit, mis valmistatud viimase nelja-viie aasta jooksul. “Iga poodi jõudnud pudelit on kolme aasta jooksul ühekaupa käsitsi erinevate töövõtete ajal vähemalt 15 korda ringi tõstetud. Meie toodete valmistamise meetod pole esimeste päevadega võrreldes praegu üldse muutunud,” märgib Roosimaa. Küll on tootevalikusse lisandunud kaks kange joogi destillaati, pirnist ja õunast, mis tuntud kui eau de vie, mis prantsu-
Kui lehtedes kirjutatakse, et Alvar Roosimaa soetas endale talu, siis seda peab asjaosaline liiga suureliselt või kiirelikult kiitlevaks. Ta ise hindab, et ostis aastal 2000 tegelikult kõigest vana rehielamu linnamehele suvemajaks. Selle hetke ajendite ja siidrivabriku loomise vahel puudub teadlik seos. “Kui perega 2013. aastal plaani hakkasime pidama, et eluga midagi päris uut ette võtta, oli meil olemas lisavõimalus selle talumaja ja juures oleva maa näol,” räägib Roosimaa. “Olles aastaid mööda IdaEuroopat ringi reisinud ja sadu ettevõtteid külastanud, oli minus tekkinud imetlus inimeste vastu, kes olid täitsa nullist loonud tootmisettevõtte ning selle suureks ja edukaks kasvatanud. Ja ajaga on see imetlus üha kasvanud.” Endale tehakse koduveini ja siidrit peaaegu igas maamajapidamises, kus aed ja aiasaadused. Roosimaa sõnul ei ole samm selleni, et midagi professionaalselt valmistada ning selle müümisest peret ära toita, selline sujuv ühest elurütmist teise libisemine, vaid konkreetne otsus ja investeering. Tema ja ta pere pole seda kunagi mingi teise töö või tegevuse kõrvalt teinud. Õunaistandus kuulub kultuuriliselt siidrivabriku juurde ja kuna perel oli väga sobilik maatükk väga sobilikus kohas, siis alustati sinna istanduse rajamist koos tootmise alustamisega. Kusjuures algusest peale oli plaanis majapidamine suures osas külastajatele avatuks jätta. See ongi klassikaline veinimaja mudel, mis levinud kõikjal, kus viinamarjad kasvavad.
“Aeg on tõestanud, et ka majanduslikult on külastajatele orienteeritus oluline. See annab meile vabaduse teha vähem kompromisse toodete osas. Saame valmistada seda, mida tõesti ise tahame, ega pea tootma ainult müüginumbrite pärast,” kirjeldab Alvar Roosimaa. “Vähemalt sama oluline on külastajate vastuvõtmise kaudu saadav positiivne emotsioon, kui rõõmsate nägudega külastajad rühm rühma järel lahkudes tänavad saadud inspiratsiooni eest ning soovivad edu ja õnne.”
Eestimaa õunad lähevad raisku
Alvar Roosimaa leiab, et siidritootjaid on ehk neli-viis, lisaks värske mahla tootjad, aga ikkagi suudetakse ära kasutada vaid mõnisada tonni kodumaiseid õunu. Kui õunaaia hektarilt võiks saada kümme tonni õuna, siis tegelikult on praeguse tootmise rahuldamiseks vaja kokku ainult mõnikümmend hektarit aeda ja paarkümmend tuhat suurt õunapuud. “See on mikroskoopiline kogus. Hilistest koduaia õuntest, millega terve maa sügiseti kaetud on, läheb endiselt 90 kuni 95 protsenti komposti või metsa alla,” nendib Roosimaa. “Samas jällegi nii kehva õuna-aastat kui tänavu ma ei mäletagi.” Siidriteoks sobilike õunasortide valimine võiks Roosimaa hinnangul vabalt olla samasugune teadus kui viinamarjaveini marjade valimine – igal õunasordil on oma maitse ja isikupära ning igast sordist tuleb erineva maitsega siider. Sestap võib ja peabki katsetama, sest ega kõik saa kohe hea olla. Nii tunnistab Roosimaa, et keskmisel siidrifestivalil on päris suur osa pakutavast päris jube – midagi pole teha, see on uus, aga kiiresti arenev valdkond. “Ei maksa arvata, et igast õunast ei saaks siidrit teha. Saab ikka, lihtsalt maitsed on erine-
Pesumasinad ja nõudepesumasinad Remont ja kojukutsed Lisaks parandame teie telerid, raadiod, autoraadiod, kodukinod, DVD-d... Võta meiega ühendust tel 442 7231 Centralservice OÜ
Asume aadressil Riia mnt 74, Pärnu
VÄIKE- JA SUURLOOMADE (väljasõiduga kohale) RAVI VEREUURINGUD, RÖNTGEN, ULTRAHELI LEMMIKLOOMADE PÜGAMINE. J. V. Jannseni 33, Pärnu tel 443 3663 ja 528 7465 E–R 9–18 ja L 10–15
www.vanaloomakliinik.ee
Küsi kindlustuskaitse meilt – säästad aega ja raha! info@nbkm.ee tel 5551 1764, 5551 1765 Rüütli 40, Pärnu www.nbkm.ee
E T T E V Õ T L U S 7
PÄRNU MAALEHT Nr 11 19. NOVEMBER 2020
vad,” kirjeldab Alvar Roosimaa. “Ka kuulsast klassikalisest Inglismaa siidriõunasordist annab teha kehva siidrit, samas vanaema õunaaia segasortidest võib saada vägagi huvitava ja maitsva.” Ta peab õuna ja sellest valmistatavat siidrit Eesti edulooks, mis võiks tõusta omataoliste seas maailma parimaks joogiks. Roosimaa kinnitab, et meil on konkurentsieelis õunapuudele sobiva kliima ja huvitavate õunasortide näol. Viinamarjade osas meil seda pole. “Kodukoha või päritolu omapära ja eelise leidmine ning turundamine on konkurentsi seisukohast järjest tähtsam. Arvan, et Eestis on reaalne võimalus valmistada maailma parimat siidrit. Maailmaklassi viinamarjaveini valmistamise tõenäosus on palju pisem,” räägib Roosimaa. “Mis ei tähenda, et seda teha ei võiks. Ma elan viinamarjakasvatajaile entusiastlikult kaasa. Kindlasti saab viinamarju meil kasvatada, olen täitsa joodavat Eestis tehtud punast veini maitsta saanud.” Jaanihansol on üle kahekümne nimetuse tooteid. Peremees ütleb, et uued asjad tulevad spontaansete ideede peale, millest mõne puhul on kohe teada, et sellest otsest majanduslikku tulu ei sünni, aga ära tehakse ikka. “Mul üldse tuleb alati väike takistus vastamisel, kui keegi sõbralikult küsib, et “kuidas äri läheb?”,” ütleb Roosimaa. “Loomulikult oleme me kapitalismi viljastavates tingimustes kasumit taotlev ettevõte, aga “ärina” defineerimine on alati millegipärast imelik.”
ne, et Jaanihanso peaks olema maailma üks suurimaid marja ja puuvilja selle meetodiga väärindajaid. “See on traditsioonides kinni. Eestis oleme Rootsi-tüüpi tööstussiidri mõjuväljas ja see on maailmas enamlevinud siidristiilidest ehk kõige odavam ja madalam. Kultuuriks ei anna seda kuidagi kutsuda,” selgitab Alvar Roosimaa siidrimaailma detaile. “Kõige elavamad siidrikultuurid, millega mul on õnnestunud kokku puutuda, on Astuuria ja Baskimaa stiil, Bretagne’i ja Normandia stiil, Saksamaa Frankfurdi ümbruse õunaveini kultuur ning muidugi EdelaInglismaa kui tuntud siidrimaa. Kõigis nendes kohtades on traditsioonid väga sügavalt juurdunud ja millegi uuega väljatulek seda keerulisem.” Roosimaa teab, et Inglismaa tootjad näevad praegu tohutult vaeva, et saada siider laatadelt ja pubidest restoranilauale, aga see on juurdunud tavade tõttu raske.
Vahe sees – kas tahad head või parimat
Kuidas jõuda Eesti toodetega, saati veel alkoholiga välisturgudele? Tundub ületamatult keeruline ettevõtmine. “Keeruline on õige sõna. Tuleb käia messidel, tuleb reisida ja inimestega kokku saada. Tuleb arendada ja hoida oma kuvandit, presenteerida oma lugu,” kirjeldab Roosimaa. “Aga lähtekoht on ikka see, et tuleb
”Siidril” ja siidril on suur vahe
Jaanihanso valmistab oma toodangu klassikalise šampanjameetodiga. Kõige lihtsam on selle protsessi omapära välja tuua läbi fakti, et keskmise pudeli Jaanihanso siidri või vahuveini valmistamiseks kulub kolm aastat. Keskmise gaseeritud vahuveini saab valmistada kümme korda kiiremini, keskmine õlletehas teeb oma siidri valmis kakskümmend korda kiiremini. Klassikaline meetod on protsess, mis ette nähtud prantsuse champagne’i valmistamisel ja tuntumatest jookidest näiteks hispaania cava tootmisel. Väljaspool viinamarja-vahuveini maailma on meetod nii harulda-
“Ka kuulsast klassikalisest Inglismaa siidriõunasordist annab teha kehva siidrit, samas vanaema õunaaia segasortidest võib saada vägagi huvitava ja maitsva.” ALVAR ROOSIMAA
Tuleme appi metsatöödele: Lankide ettevalmistamine uuendamiseks Kultuuride hooldus ja valgustusraie Halumasina teenus
Esna Talu OÜ tel 5620 8231
Roosimaa hinnangul kitsarinnaline ja kahetsusväärne. Maitseid saab arendada, nii nagu igat teist teadvuse osa või näiteks musklit. Ja et inimesed on erinevad, siis ega erinevatel jookidel pole selles mingit süüd.
Välilava ootab koroonaaja lõppu
Nii talu kui ka siidritootmise traditsioone hoitakse Jaanihansol au sees.
seada standardid, mis oleksid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Spordist võrdlust tuues – tuleb enda jaoks kohe alguses ära otsustada, kas eesmärk on saada valla parimaks või maailmameistriks.” Viimase kahe aasta jooksul on Jaanihanso suuremad ekspordipartnerid nad ise üles otsinud, näiteks Hispaaniast, Jaapanist, Belgiast ja ka Venemaalt. “Kvaliteetse siidri maailm on pisitilluke võrreldes näiteks õlle või veiniga,” märgib Alvar Roosimaa. “Selle stiili ja tasemega siidrit, mida meie teeme, toodab üle ilma ehk mõnikümmend tegijat.” Eks igaühel ole siidri headuse hindamiseks oma kriteeriumid. Alvar Roosimaa defineerib seda nii, et suus peab olema mõnus ja kogemus olgu nauditav. Siidritegijate hulgas, nagu igas muus valdkonnas, on omad koolkonnad, kellest üks usub, et õiged pärmid on kõige tähtsamad, teine jälle, et õiged õunasordid. “Mina sellisesse armastuse keemilise valemi otsimisse ei usu. Jaanihanso on pigem terroir’i usku – kõik ümbritsev sulatab õigesti käideldud materjalid niimoodi kokku, et sünnib nauditav ja unikaalne jook,” tutvustab ta oma põhimõtteid. “Loomulikult loeb maitsete harmoonia, vigade puudumine ja hapu-magusa-mõru vahekord, aga veidi seletamatut alkeemiat on see, mis teeb heast produktist erilise joogi.” Igasugune ühekülgsus ja äärmustesse kaldumine on
Siidrivabriku külastusteenust edasi arendades sai Jaanihansol kevadel valmis kontsertide ja muude ürituste korraldamise paik. Alvar Roosimaa räägib, et suur ja ilus vabrikuõu lausa nõudis korralikku välilava ning nii see ära tehtigi. “Erakordselt ilus tuli ja need mõned muusikud, kes jõudsid suvel esineda, olid väga rahul,” märgib ta. “Ajastus muidugi ei õnnestunud, aga kõik läheb mööda ning võtame seda rohkem aega planeerimisele ja õppimisele.” Koroonaaja alguses kukkus talu neljast-viiest sissetuleku segmendist paar tükki täitsa nulli ja nüüd ollakse Jaanihansol õnnelikud, kui aasta õnnestub lõpetada eelmise aasta tasemel ehk veerandi võrra väiksema käibega kui 2019. aastal. “Mis õppetunde siin ikka väga kaasa võtta saab, mitmekülgne ja erinevaid sünergiaid pakkuv tegevusmudel ning konservatiivne kapitalistruktuur on igal ajal hea, aga kriisides eriti,” võtab Roosimaa viiruse leviku ajast saadud tarkuse kokku. Edasise asjus on Jaanihanso peremehel veendumus, et suunda tuleb hoida alkoholivabade ja vähese alkoholiga veinide ja siidrite tootmisele. Mahlamorssi gaseerida ehk limpsi teha pole ta kunagi tahtnud, sest see Roosimaa veini- ja siidrivabriku rajamise mõtte ning olemusega ei haaku. “Alkoholi eemaldamine päris veinist ja siidrist nii, et pika käärimisprotsessi jooksul tekkinud põnevad maitsed alles jääksid, on huvitav väljakutse,” kinnitab ta. “Uus tehnoloogia selle saavutamiseks on kiires arengujärgus ning lootus on, et varsti juuakse alkoholivaba siidrit ja veini selle maitse pärast, mitte sellepärast, et alkoholiga jooki mingil põhjusel ei tohi või ei saa tarvitada.”
TA S U B T E A DA
Siider ei pruugi alati siider olla Siidri või vahuveini definitsiooni osas on seadusandlus õhuke ja kuna ka traditsioon puudub, siis on jookide nimetuste ning olemuse defineerimine pelgalt tarbijate psühholoogia, mentaliteedi ja ostujõuga manipuleerimine. Nii tõdeb Jaanihanso talu peremees Alvar Roosimaa. Kogu selle segapudru asjade õige nimega nimetamise ja turustamise ümber resümeerib ta niimoodi: “Kuna “siider” on meie kultuuriruumis keskmise tarbija jaoks stereotüüpselt lahja magus puruodav purki pandud vedelik, ent “vahuvein” on kultuursete või vähemalt jõukate inimeste jook, siis on väiketootmise maastik küllastunud lahjadest filtreeritud ning tööstuslikult gaseeritud puu-, marja- ja köögiviljaveinidest, mida õnnestub turustada kvaliteetvahuveini hinnaga. Vahel tundub, et eesliide “käsitöö-” üksinda suudab toote väärtust kolmekordistada ja sellisena seda turustada aidata.” Olgu seadustega kuidas tahes, aga praegu on kõik tooted, mis siidri nime all poes saada, juriidiliselt korrektselt siidrid. Meie toiduseadus ei ole liiga karm, puudub numbriline nõue mahlasisalduse osas. Ehk siis siidri olemuse ja lävendi defineerimine jääb ostjale. Baastase, kui keegi selle vastu huvi tunneb, on see, et kas jook on valmistatud puhtast mahlast või kontsentraadist. Seadusandlus seal vahet ei tee, seega seda purgi või pudeli peal kirjas olema ei pea. Kes teeb puhtast mahlast, paneb selle üldjuhul kirja. “Ei maksa arvata, et uhkem pakend või tuntud tootjanimi vanalt healt Inglismaalt tähendab seda, et jook pudelis ei ole mingis faasis kontsentraadiks aurutatud. Kümneid miljoneid liitreid värsket mahla või toorsiidrit lihtsalt ei ole võimalik säilitada selle hinna eest, millega siider hiljem poes saada on,” kirjeldab Alvar Roosimaa olukorda. “Kui võrdleme hinnatasemeid näiteks veinidega, siis kõige odavamad veinid alumistel riiulitel on ikka kallimad kui kõige kallimad siidrid. Järgmine tase siidri väärtuse hindamisel oleks aru saada, kas mull siidris on naturaalselt sinna tekitatud või on ta tööstuslikult sisse gaseeritud. Selle filtri rakendamisel saab siidririiul suures pildis otsa, nagu ka kodumaise käsitöövahuveini riiul. Jäävad Jaanihanso ja veel ühe-kahe kohaliku tootja joogid. Kui minna veel selleni, kas kääritatud on kohaliku pärmiga ja kui palju on filtreeritud või pastöriseeritud, siis võrreldavaid tooted enam väga polegi.”
AIN ALVELA
FOTO: AGO TAMMIK
Kuna seadusandlus asja ei reguleeri, võib igaüks oma joogi siidriks nimetada, tootku ta seda siis kuidas ja millest tahes.
Alates 17. septembrist alustas Pärnus vastuvõttudega 6 ja 8mm kask ja okaspuu
135
piirkonda pikaajaliselt teenindanud suurte kogemustega Rehabilitatsiooniabi OÜ ortoosi- ja proteesimeister. Vastuvõtud toimuvad 19. novembril ja 17. detsembril Tallux Orto OÜ ruumides Akadeemia 1, Pärnu, kl 11–12.30. Vajadusel teeme koduvisiite. Ravikindlustusega ja puuetega isikutele on teenus Eesti Haigekassa ja Sotsiaalkindlustusameti soodustingimustel. Vajalik eelkirjapanek tel 5569 3034.
Metsa raie ja kokkuvedu Hakkevõsa lõikus giljotiiniga ja hakkevõsa kokkuvedu Kasvava võsa raieõiguse ost Kasvava metsa raieõiguse ost Tel 527 8767 mertexindrek@gmail.com
Kohtumiseni! Rehabilitatsiooniabi meeskond
8
ELAMUARENDUS
PÄRNU MAALEHT Nr 11 19. NOVEMBER 2020
Linnakeskkonda pikitakse kortermaju ja Audru kant muutub aedlinnaks Kas Pärnus annavad järgmistel kümnenditel tooni kõrged kortermajad või rohelusse uppuvad individuaal- ja ridaelamud? Millisena näevad linnaplaneerijad ja kinnisvaraarendajad Pärnu elukeskkonda praegu ja järgmistel kümnenditel? Kuhu saab Pärnu elamute ehitamine edaspidi üldse laieneda? Pärnu Maaleht uuris asjatundjatelt järele. SILJA JOON Audru osavallas on palju individuaalelamukrunte, millest müügis vaid pooled.
FOTO: SILJA JOON
Kinnisvaraportaalides leidub vaid käputäis Pärnu linnas olevaid detailplaneeringutega eramukruntide pakkumisi. Vabu krunte, kuhu uus eramaja ehitada, lihtsalt pole.
Linnaruum vajab tihendamist
Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna arhitekt Kadri Karjus nõustub, et Pärnu kesklinnas vabu krunte eramute rajamiseks ei leia. “Uusi krunte saab tekkida linnaruumi tihendamise käigus, kus suuri olemasolevaid elamukrunte saab mõningatel tingimustel jagada,” märgib Karjus. Üks tingimus on siinjuures see, et kehtiva üldplaneeringu kohaselt peab väikeelamumaa krundi suurus olema vähemalt 600 m2. Krunt peab olema loogilise kujuga ja otsese juurdepääsuga linnatänavalt. “Oleme kokku puutunud ka sellega, et paljudes väljakujunenud elamupiirkondades (Raeküla, Vana-Pärnu, Eeslinn) on elamute eluiga otsa saamas, mistõttu soovitakse vana maha lammutamist ja uue ehitamist,” selgitab arhitekt. “Uue rajamisel arvestatakse tänapäevaseid pere
vajadusi ja muidugi ka energiatõhusust.” Karjus on seda meelt, et Pärnu võiks olla jätkuvalt rohelusse uppuv aedlinnalik linn. “Toetame seda mõtet ja püüame planeeringutes sellest juhinduda, et rohelus säiliks,” kinnitab Kadri Karjus. Suuremad kaks piirkonda, kuhu on võimalik kehtivate detailplaneeringute alusel praegu üksikelamuid rajada, on Ülejõel Vingikülas ning endiste suvilate ala Ehitajate tee ja Savi tänava vahelisel alal.
“Üha enam eelistatakse lasta ehitada omal käel väiksem maja umbes 15 kilomeetri raadiuses Pärnust, sest Pärnu linna sees pole krunte enam saada.” KRISTEL SAAT
Karjus tõdeb, et Pärnu kesklinnas annab praegu tooni korterelamute kavandamine. Samas on elanikud mobiilsemad ja liikuvamad ning seega on hinnatud elamupiirkonnad ka Audru ja Paikuse poole sõites – mõlemalt suunalt ei ületa sõiduaeg kesklinna tavaliselt ju 15–20 minutit. Endise Paikuse valla territooriumil nii Paikuse alevis, Silla külas kui ka Seljametsa küla pool tehti palju elamumaa detailplaneeringuid eelmise ehitusbuumi ajal aastatel 2006–2007. Mõned neist arendustest jäid seisma ja paremaid aegu ootama, aga nüüdseks on neist enamik siiski üles leitud ning täis ehitatud. Nii on tühje vakantseid elamukrunte, kuhu kohe saaks ehitama asuda, üha raskem leida.
Populaarne on arendada nullist
Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna planeeringute spetsialist Audru osavallas Merle Mõttus räägib, et Audrus on kaks aastakümmet koostatud detailplaneeringuid põhiliselt üksikelamute ehitusõiguse saamiseks. “Neid arendusalasid on kordades rohkem, kui on elamu-
E H I T U S · Üldehitustööd · Sisekujundus
· Restaureerimistööd · Katuse- ja fassaaditööd
· Akende ja uste paigaldus · Viimistlustööd · Plaatimistööd · Remonditööd
www.franmir.ee tel 5622 7642 info@franmir.ee
ARKIN EHITUS Teeme kõiki ehitustöid: ■ fassaadide soojustus ■ majade ehitus ■ remont ■ viimistlus Tel 504 3610 ■ www.arkin.eu
• • • • •
Akende pesu Veerennide puhastus Katuste pesu ja värvimistööd Fassaadide pesu ja värvimistööd Aedade värvimine ja pesu
K.P.E OÜ e-post kpe.kpe@mail.ee | tel 5638 8994
PÄRNU MAALEHT Nr 11 19. NOVEMBER 2020
maa krunte müüa, kuna enamik neist on väga suured ja seetõttu ei ole suudetud rajada teid ja tehnovõrke, mille olemasolul on võimalik elamule ehitusloa saamine,” selgitab Mõttus. Näiteks toob ta fakti, et Audru alevikus on detailplaneeringuga antud ehitusõigus 297 ühepereelamu krundile, kuid müügis ei ole nendest ühtegi. Üheksast arendusalast on müügis üks tervikuna – see on Kivimetsa arendus. Papsaare külas on detailplaneeringutega kavandatud 991 ühepereelamukrunti (sh mõned korterelamud), kokku on 33 arendusala, kuid reaalselt on arendajatelt müügis vaid 15 arendusala elamumaa krundid ja arendusalad ning sealgi ei ole veel rajatud teid ja tehnovõrke. Arendusalasid on ka Valge-ranna, Kabriste, Saulepa, Lindi, Lemmetsa, Malda ja Marksa külades, viiest kuni 50 krundini. Merle Mõttuse sõnul on viimasel paaril aastal saanud hoo sisse nn seisma jäänud arendused. Kuid populaarne on arendada nullist ehk siis koostada planeerimata maa-alale detailplaneering ja arendus ellu viia. Mõttus räägib, et tänavu on tuntud ka huvi, kas 20–80 krundiga arendusala on võimalik etappide kaupa ellu viia, sest suure ala tehnovõrkude korraga väljaehitamine käib arendajatel üle jõu. “See ongi kõige suurem takistus olnud, miks 2/3 arendusi Audru osavallas seisavad jõude,” nendib ta.
Osavaldade elanikkond kasvab
Kinnisvaraekspert ja Pärnu kutseline maakler Kristel Saat tõdeb, et Pärnu linn laieneb nii haldusüksuse kui ka elupaigana. “Üha enam eelistatakse lasta ehitada omal käel väiksem maja umbes
ELAMUARENDUS
9
PA N E TÄ H E L E
Üheksast arendusest on Audru osavallas tervikuna müügis Kivimetsa elemurajoon.
Hea taristu tõstab krundi hinda
15 kilomeetri raadiuses Pärnust, sest Pärnu linna sees pole krunte enam saada ja need mõned vakantsed on ostja jaoks liialt kõrge hinnaga,” kirjeldab Saat olukorda. Maakler lisab, et Pärnu linnas on aktiivsem ehitustegevus suunatud individuaalelamute kõrval pigem kortermajade rajamisele ja nii on noorel perel mõistlikum soetada laenuraha eest korter, mitte oma maja. Saat tõdeb, et elanikest on kiirelt täitumas osavallad, eriti Audru. Samuti endisesse Sauga valda kuuluvad Tammiste, Eametsa, Kilksama. Kui Tammiste välja jätta, on neis piirkondades rohkem krunte saadaval ja need on ka pisut odavama hinnaklassiga kui Audru osavalda kuuluvad maatükid. “Eametsas ja Killksamal on põhiküsimus taristute väljaehitamine. Samas on viimase viie aasta lõikes elanike arvu kasv täheldatav just selles piirkonnas,” ütleb Kristel Saat.
Domus Kinnisvara kutseline hindaja Piret Rondo räägib, et kuna klientide soovidele vastavate elamute valik on Pärnumaal väike, plaanivad paljud endale ise meelepärane elamu ehitamist. “Kuid kallinenud ehitushind on elamukruntide ostmist vaikselt tagasi tõmmanud. Praegu on tunda, et uut maja omada sooviv klient valib olemasolevate pakkumiste hulgast, mitte ei asu ise ehitama,” märgib Rondo. Rondo tunnetab, et hea asukohaga kruntide vastu tunnevad suurt huvi üksikarendajad, kes soetavad ükskaks krunti ja ehitavad majad valmis, tulevasel ostjal on neis võimalik siseviimistluse osas kaasa rääkida.
Tulekul uute korterite laviin
LVM Kinnisvara maakler Ingmar Saksing rehkendab, et Pärnus on praegu orienteeruvalt 12 500 korterit, ehitusõiguse on aga saanud vähemalt 8700 korteri rajamine. Seega –
iga nelja olemasoleva korteri kohta on lisandumas kolm uut korterit. Suuremad uute korterelamute piirkonnad paiknevad endise masinatehase maa-alal, Maseko piirkonnas, uue silla piirkonnas, sadama juures, tennisekeskuse lähedal, omaaegse Viisnurga hoone, leivakombinaadi, õlletehase ja metsamajandi aladel, Niidupargis ja Mais. Lisanduvad Pilli elamukvartal ja mitmed teised väiksemad arendused. Saksing leiab, et sellised arengud annavad alust arvata, et linnas on lähimatel aastakümnetel võetud suunaks kortermajade rajamine. “Kui linna keskuse piiril ringi sõita, märkab silm tühermaid, kus võiksid paikneda individuaalelamud. Nõudlust elamumaade järele on,” ütleb maakler, kelle hinnangul võiks tulevased Pärnu individuaalelamute piirkonnad olla selgemini ära toodud ka linna üldplaneeringus.
Pärnu maakonnas tehti 2020. aasta I poolaastal 118 hoonestamata elamumaa müügitehingut. Keskmine ruutmeetrihind on tõusnud aastaga 13,4 eurolt 19,5 eurole. Sealhulgas müüdi Pärnu linnas tänavu esimesel poolaastal 20 hoonestamata elamumaad, keskmine hind oli 79 €/m2. 2019. aastal oli sama näitaja 63,5 €/m2. Hinnatõusu mootor selles segmendis on perspektiiv hakata tegelema elamuarendusega. Olenevalt krundi asukohast ja suurusest jäävad kommunikatsioonidega elamukruntide hinnad Pärnu linnas vahemikku 30 000–55 000 eurot. Linnast eemal ilma tehnovõrkudeta elamumaade kinnistute müügihinnad jäävad alla 12 000 euro. Linnalähedastes uuselamurajoonides on tehnovõrkudega kruntide hinnad kohati kallimad kui linnas, ent jäävad siiski alla 50 000 euro. Pärnumaa eelistatuimad maapiirkonnad on vahetult linna läheduses asuvad külad ja alevid (Audru, Paikuse, Sindi, Eametsa, Papsaare, Reiu, Tammiste), mis on hinnatud hea logistilise asukoha tõttu. Hinda kergitab ka veekogu või mere lähedus. Kinnisvara soetatakse tihtilugu puhkuse veetmiseks – Häädemeeste, Tõstamaa ja Varbla vald on kinnisvaraturul hinnatud kui merelähedased puhkepiirkonnad. Üldine trend on, et eelistatakse hea juurdepääsu ja kommunikatsioonidega krunte hinnaga kuni 30 000 eurot. Allikad: Piret Rondo, Domus Kinnisvara. Maa-amet
LIPUMASTID KUNI AASTA LÕPUNI 10% SOODSAMALT
Igaühel on õigus heisata Eesti lipp 365 päeva aastas
SK KIVIKORSTNAD OÜ Puurkaevude ja maaküttesüsteemide rajamine. Vee- ja kanalisatsioonitorustike, septikute, veesüsteemide müük ja paigaldus. Firma valmistab kohapeal liideteta vihmaveerenne pikkusega kuni 30 meetrit. Kõik profiilid ja värvid. Paigaldus, garantii.
Tel 5340 8113|www.vihmavesi.ee
Lisainfo: tel 501279 (Sven) | 526 9604 (Ardo)
www.puurkaevumeistrid.ee
Kivikorstnate ehitamine ja plekitööd Tel 5667 5334
» » » » » »
KORSTNA MÜTSID KATUSELUUGID KATUSEHARJAD AKNAPLEKID VIHMAVEESÜSTEEMID RÄÄSTAPLEKID
www.etplekitood.ee Lao 8 80010 Pärnu (Boks 9) GSM 5662 1017 GSM 5684 2818
Täpsem info ja personaalne pakkumine: mastid@hobesolg.ee
Tel 5565 5001
10 K I N N I S V A R A
PÄRNU MAALEHT Nr 11 19. NOVEMBER 2020
FOTO: HELDI REBANE. KINNISVARAMAAKLER
Alates 2017. aastast ei ole Pärnu korteriturg oluliselt kasvanud ja elukondliku kasutusega kinnisvaratehingute osakaal on kõigi tehingute koguväärtuses järjest vähenenud.
Häädemeeste vallas Treimanis on saadaval 73,5 m² suurune kahetoaline korter 39 500 euro eest.
TERJE VÕRK, Arco Vara Kinnisvarabüroo Pärnu piirkonna maakler
Maakonnas väheneb kinnisvaratehingute arv, hinnalangus on siiski minimaalne
Seni kasvas Pärnu maakonnas elamispindade hinnatase mõõdukalt, sest tehti palju tehinguid uute korteritega, aga alates 2019. aastast on ka nende ehitusaktiivsus taandunud. Möödunud aasta alguses prognoositi kinnisvaraturule peatset langust, aga koroonaviiruse leviku tõttu saabus kriis oodatust varem. Selle aasta lõpuks võib turuaktiivsus veelgi väheneda, pakkumiste arv suureneb ja pakkumishinnad mõnevõrra alanevad. Hetkel on raske prognoosida, millist mõju avaldab turule pensioni II samba väljamaksete alustamine tuleval aastal, kuid selles nähakse vähemalt osaliselt võimalust hankida kinnisvara laenuga soetamisel vajalik omaosalus.
Valdades tehinguid vähem
Koroonaviirusel on olnud Pärnu kinnisvaraturule kahtlemata negatiivne mõju. Kui 2019. aastal tehti Pärnu maakonnas 1281 korteritehingut, mida oli 7,5% enam kui varasemal aastal, jäi turuaktiivsus siiski madalamaks kui 2017. aastal, millest alates on tehingute arv vähenenud
ennekõike Pärnu linnas. Pidev hinnakasv viis osa ostjaskonnast Pärnu linnast väljapoole mujale maakonda, kus varad olid soodsamad. Sealsed müügimahud on püsinud enam-vähem muutumatuna, kuid pakkumishinnad on tõusnud. Hinnakasv on olnud suurem seni Häädemeeste ja Saarde vallas, kuid aeglasem Lääneranna, Tori ja Põhja-Pärnumaa vallas. Enne 2020. aasta märtsi leidus valdades üsna suur hulk potentsiaalseid ostu- ja laenuvõimelisi korteriostjaid. Linnas korterit üürinud inimesed otsustasid omandada kortereid seal, kus nende rahakott seda võimaldas. Tehingute mediaanhinna kasvutempo aeglustus sel aastal võrdlemisi järsult. Alates II kvartalist on turuaktiivsus tugevalt langenud, seda kogu maakonnas. Hinnakasv on aeglustunud ennekõike aastatel 1940–1990 ehitatud tüüpkorterite puhul. Tüüpkorterite hinnad tõusid seni Mai-Papiniidu paneelelamute piirkonnas, aga seal on pakkumisi vähemaks jäänud ja nendegi pakkumishinnad tõusnud. Keskmisest
SISUTURUNDUS
Kihnu Kala pakub vürtsikaid maitseelamusi Kihnu Kala AS alustas tegutsemisega aastal 1994 Kihnu saarel. 26 aastat kogemust ning rahvusvahelised patendid on teinud Kihnu Kalast ühe hinnatuma kalamüüja Eestis.
K
olmest mehest, kes kunagi Kihnu saarel kalafirmaga alustasid, on ettevõtte juhtkonnas alles vaid üks ning ettevõte ise on kolinud saarelt mandrile, kus aastal 2005 valmis Pärnus Kihnu Kala uus külmhoone. Lisaks kalale on ettevõttel õigus külmutada marju – mustikaid, pohli, jõhvikaid ja astelpaju. Põhirõhk on siiski kalal. Kihnu Kala omanik ja tegevjuht Sergei Kozlov on kalatöötluses üks Eesti vaieldamatuid korüfeesid – tema töökogemus on ulatunud mitmele mandrile ja maailma erinevatele meredele ning tema haridus võimaldab tal lisaks kalatöötlemisele Eesti Maaülikoolis uue põlvkonna kalatöötlejate väljakoolitamist.
VAJA ON UUSI SPETSIALISTE Sergei Kozlov suhtub kalatöötlejate koolitamisse suure missioonitundega ning rõhutab, et praegu pööratakse kalale kui väga spetsiifilisele toidugrupile liialt vähe tähelepanu – toiduainete tehnoloogid keskenduvad peamiselt piimale ja lihale. Kozlov tsiteerib juba 1929. aastal kalatööstuse instruktori K. Oskari väljaandes „Külwaja trükk” kirjutatut: „Ükski toitaine ei rikne nii kiiresti kui kala; üheski tööstuses ei esine niisuguseid vastuolusid ja selline ebaüht-
lane materjal kui kalatööstuses. Seda silmas pidades tuleb siin töötada siis just erilise hoolega ja põhjalikkude teadmistega.“ Kozlov ise on saanud hariduse esmalt külmutusseadmete mehaanikuna, seejärel kalatoodete tehnoloogina ning valdab seega hästi nii seadmeid kui ka kala külmutamise ja töötlemise üksikasju. Tarkuseteri, mida ta lahkelt jagab, on nii lihtsaid kui ka keerulisi, ent näiteks seda võiks teada igaüks, et kilukarpi tuleb külmkapis korra nädalas teistpidi keerata, et soolvesi ja maitseained maitsvate kilude vahel võimalikult ühtlaselt jaotuksid.
TARBIMISHARJUMUSED MUUTUVAD AJAS „Viimase paarikümne aastaga on Eesti kalatööstus ning eestlaste tarbimisharjumused teinud läbi suuri muutusi,” kommenteerib Sergei Kozlov. Mõned neist on head, mõned aga on toidulauad pigem vaesemaks jätnud. Nii näiteks peljatakse vahel vürtsikilu ostmist, sest seda on vaja puhastada – ning loobutakse seejuures suurepärastest maitseelamustest, mida see hea suupiste pakub. Samuti on vähenenud teadmised ookeanikalade ning mereandide kasutamisest. Sergei Kozlov julgustab toidusõpru rohkem
nõu küsima ning erinevaid tooteid proovima. Nii näiteks kiidab ta kalmaarist ja kaheksajalast tehtud toite – mereannid sobivad hästi nii grillimiseks kui ka salatisse või teistesse toitudesse. „Eestis on erinevate kalakonservide tootmine praeguseks lõppenud, ent näiteks lõunanaabrid lätlased panustavad sellesse endiselt ning tulemuseks on kvaliteetsed tooted, mille järgi tuntakse Läti kalatooteid nii kodumaal kui ka kaugemal,” märgib Sergei Kozlov.
HINNATUD KAUBAMÄRGID JA KALATOOTED Õnneks leiab siiski üha rohkem eestimaalasi, et kalatoidud on maitsvad ja tervislikud ning tänu sellele leitakse tee ka kalalettide juurde. Kihnu Kala tuntuimaid kaubamärgid on Tallinna kilu ja Kihnu kilu. Rahvusvaheliselt patenteeritud Tallinna kilu töötlemiseks kasutab ettevõtte 12 erinevat vürtsi ning retsepti näol on tegu ettevõtte firmasaladusega. Patenteeritud on ka Tallinna kilu karbikujundus. Mõnusa ja pehme maitse ning aroomiga Kihnu vürtsikilu on valmistatud kaheksat erinevat vürtsi kasutades. Lisaks valmistab Kihnu Kala AS Eesti turule erisoolaheeringat, mis on tuntud ja hinnatud oma leebe soolasuse ning kõrge rasvasusprotsendi järgi. Ettevõte tegeleb ka ekspordiga, müües Ukraina ja Moldova turule nii külmutatud kilu kui ka külmutatud räime.
Kihnu Kala tooteid saab osta nii ettevõtte enda poest Pärnus aadressil Vana-Sauga 24 kui ka üle Eesti suurtest kaubakettidest – Coopi, Selveri ja Grossi poodidest. Firmapoe külastamise eeliseks on kindlasti see, et kohapeal saab asjatundlikku nõu nii erinevate maitsvate ookeanikalade kui ka neist toiduvalmistamise kohta.
K I N N I S V A R A 11
PÄRNU MAALEHT Nr 11 19. NOVEMBER 2020
FOTO: LVM KINNISVARA
odavamate korteritega tehakse praegugi senisest rohkem tehinguid, kuid valdavalt eelistatakse hea ja väga hea siseviimistlusega varasid. Remontivajavaid kortereid ostetakse vaid juhul, kui nende eest on võimalik maksta märkimisväärselt odavamat hinda, et remontimine ennast ära tasuks. Uute korterite müügihinnad ei ole hinnakasvu piisavalt toitnud ja alates II kvartalist on hinnakasv aeglustunud. 1960ndatel ehitatud tüüpkorterite osas on näha mõningast hinnalangust, kuid eelkõige sõltub siin hind korteri asukohast ja tubade arvust. Näiteks kesklinna piirkonnas küsitakse ka selliste korterite eest endiselt uutega samaväärset ruutmeetrihinda.
Tehingute arv üha langeb
III kvartalis tehti Pärnu maakonnas kokku 307 korteritehingut, Pärnu linnas registreeriti neid 203. Võrreldes 2019. aasta sama ajaga alanes maakonna te-
“Võrreldes aastatagusega on tänavu esimese kolme kvartali vältel tehingute arv vähenenud ennekõike Pärnust kaugemates valdades.”
hingute arv 12%. Tehtud tehingute mediaankeskmiseks kujunes 1006 €/m2, mida oli 4,3% vähem kui veel II kvartalis, kuid siiski 1,1% enam kui aasta tagasi samal perioodil. Pärnumaa kaugemates valdades on hinnad väga volatiilsed, sest tehinguid on vähe. Vähenenud on uute korterite müük, maakonnakeskusest väljaspool tehtud tehingute osakaal on seni veel suurenenud, millest võiks oletada soovi linnast eemale kolida. Paraku ei ole kõik maakonna piirkonnad samaväärse infrastruktuuriga. Asumeid, millel ei ole Pärnuga mugavat bussiühendust linnas tööl käimiseks, korterite soetamiseks ei kaaluta. Tõenäoliselt väheneb sel aastal likviidsus ka madalamate hindadega piirkondades. Arvestades väiksemate piirkondade madalat turuefektiivsust, jõuavad negatiivsed trendid sinna viitajaga, madalapalgaliste potentsiaalsete ostjate ostujõud väheneb ja kinnisvaraturu taastumine võtab rohkem aega kui Pärnu linnas. Võrreldes aastatagusega on tänavu esimese kolme kvartali vältel tehingute arv vähenenud ennekõike Pärnust kaugemates valdades, nagu Saarde ja Häädemeeste, mõningast turuaktiivsuse langust on olnud Põhja-Pärnumaa vallas. Veel II kvartalis, eriolukorra ajal, oli tehingute arvu langus mulluse sama perioodiga võrreldes ligi 40%. Eriolukorra lõppedes suurenes korterite müük aga koguni 23%. Siiski müü-
di 17% vähem kui mullu samal ajal. Tehingute mediaanhind oli 3,1 % väiksem kui eelmisel aastal samal ajal. Vara omanikud ja ostjad tunnetasid kriisi algust. Nüüd ongi tehinguni jõudmine muutunud järjest keerulisemaks.
Hinnalangus keskmiselt 5%
Tuginedes viimase kahe ja poole aasta andmetele, võib täheldada, et hindade kasvutempo aeglustus juba enne koroonakriisi. Viimase tõttu ei ole ka Pärnu linna korteriturul kahjuks kuigi tugevat hinnalangust oodata (tõenäoliselt piirdub keskmiselt viie protsendiga) ja hinnalanguse põhjustab valdavalt uute korteritega tehtud tehingute osakaalu vähenemine. Uusi kortereid on selle aasta esimese kolme kvartali vältel müüdud Pärnu linnas 27% vähem kui aasta tagasi. Tänavu on igas kvartalis müüdud u 30 uut korterit, mis moodustas kogu tehingute arvust 19%. 2019. ja 2020. aastal valminud elamute korterid on enamasti võlaõiguslepingutega kaetud ning uusi korterelamuid pole enam alustatud. Rohkem on tõusnud 1960ndatel ehitatud tüüpkorterite hinnatase, 1980ndatel ehitatud korterite hinnad on jäänud praktiliselt samaks. Järelturutehingute arv on vähenenud ja seetõttu pakkumiste arv kasvanud, turu edasisi arenguid iseloomustab langusfaas. Juba enne koroonakriisi aeglustunud hinnakasvu tõttu ei ole hinnalangus ehk nii suur kui võiks.
Häädemeeste vallas Kablis saab kolmetoalise merevaatega 58,5 m² suuruse korteri kätte 23 000 euro eest.
S TAT I S T I K A
Kalleima ruutmeetrihinnaga on müügis ühetoaline korter Pärnu linna korterituru pakkumispõhised hinnad Korteri tüüp 1-toalised 2-toalised 3-toalised 4- ja enamatoalised MÜÜK Arv (tk) 77 284 196 86 Hind 597–4385 €/m² 609–3401 €/m² 775–3888 €/m² 580–3081 €/m² ÜÜR Arv (tk) Hind
62 81 14 7 120–450 € kuus 180–450 € kuus 250–750 € kuus 350–1300 € kuus
Üüripakkumiste “Arv (tk)” seas võivad sisalduda minimaalsel määral ka lühiajaliseks üürimiseks mõeldud pakkumised. Allikad: Arco Vara, kinnisvaraportaal kv.ee
Ehitus- ja renoveerimistööd Info tel 509 8530 l www.merkes.ee MAJADE RENOVEERIMINE JA JUURDEEHITUSED KATUSE-, FASSAADI-, KELDRITÖÖD ÜLDEHITUSTÖÖD
TEIE SOOVID, TEHTUD MEIE KÄTEGA!
KÜSIGE PAKKUMIST!
tel 5307 2076 • info@viimistlusehitus.ee
Katused, fassaadid, soojustamine, uusehitised ja muud remonttööd Pärnu- ja Viljandimaal tel 5454 4666 nommepoisid@gmail.com
Meris OÜ Ostame metsakinnistuid ja raieõigust. Eesti ettevõte, asutatud 1991.a Tel 523 2365 meris@meris.ee www.meris.ee
12 R E K L A A M
PÄRNU MAALEHT Nr 11 19. NOVEMBER 2020
Väärtused, mis loevad! Lood inimestest, kelle elu on Eestis ning juured sügavalt maas.
Tellimine maaleht.ee/juured klienditugi@ekspressmeedia.ee või telefonil 680 4444.