AASTA PÕLLUMEES
21. oktoober 2021 Nr 6 (98)
2021
Me
Tänavune aasta põllumees selgub 26. oktoobril peetaval konverentsil “Aasta põllumees 2021: Eesti põllumajanduse suured eesmärgid“.
terveid sõrgu. Asemekate RM37F Pehme ja mugav- meelitab loomi pikemalt lamama Väheneb koormus sõrgadele ja jalgadele Paigaldamine kiire ja lihtne- kasvõi ühe aseme kaupa
www.delaval.com
2 M A A M A J A N D U S l A A S T A
Eesti põllumees teeb tipptasemel tööd
HINDREK RIIKOJA
Nr 6 (98) 21. oktoober 2021
Kaja Piirfeldt:
kliimaeesmärkide täitmine viib ettevõtete konkurentsivõime alla Aasta põllumees 2020, Remmelgamaa talu perenaine Kaja Piirfeldt hoiatab, et kui väga pingsalt suuri kliimaeesmärke järgida, võib kolmandik põllu majandusettevõtteid Eestimaalt üldse kaduda. SILJA LÄTTEMÄE silja.lattemae@maaleht.ee
Milliseid võimalusi pakub meie põllumajandusettevõtjatele rohepööre? Kõigepealt peaksime hindama, kas ja kuivõrd me seda rohepööret põllumajanduse eri tegevusvaldkondades täpselt vajame. Pööre tähendab fundamentaalset muutust ja meil siin Eestimaal on paljud asjad hoopis paremas korras kui Euroopa Liidus keskmiselt: meil on puhast loodust rohkem, on mahemaad rohkem ja ka Eesti põllumajanduse kasvuhoonegaaside heide on liidu keskmisega võrreldes oluliselt madalam. Põllumajanduslikus kasutuses olev maa on Eesti kogu pindalast mitu korda väiksem, võrreldes paljude ELi riikidega. Seda solidaarselt intensiivtootmisega riikidega samadel alustel vähendada oleks ääretult lühinägelik ja kõigile kohalikele huvigruppidele kahjulik. Samas tarbimistrendid, inimeste teadlikkus ja võimalused on muutunud ning ka põllumajandustootjad peavad oma fookust lähitulevikus muutma. Üha enam tuleb selgitada, et viide “taimne” ei tähenda automaatselt, et see on ka tervislik ja/või keskkonnasõbralik.
Nii kindlasti ei saa toimida, et kõik võtavad 25–30% oma karjadest vähemaks. Kardan, et pigem toimib see nii, et 25–30% ettevõtteid kaob ära. Usun, et kõik piimatootjad majandavad oma tasuvuse ja taluvuse piiril. Teadmatus rohepöörde osas aga pärsib kindlasti investeeringute tegemist – ettevõtjad lihtsalt ei julge ega saa enam pikki plaane teha. See viib ettevõtete konkurentsivõimet alla. Ma ei usu, et keegi hakkaks kliima eesmärkide saavutamiseks oma loomade arvu vähendama, pigem muudetakse tootmissuunda või
müüakse ettevõte üldse maha, kuna tootmine on kahjumlik. Väiksemad tootjad, kel on rohkem paindlikkust, peavad olema leidlikud ja leidma endale kas kõrvalt tegevusalasid või muid sissetulekuid. Elektri, väetiste, jõusööda ja muude sisendite väga suur hinnatõus on tervikuna teinud piimatootjate olukorra kehvemaks, ehkki toorpiima hind on veidi tõusnud. Samuti ei ole kuhugi
Ma ei usu, et keegi hakkaks kliima eesmärkide saavutamiseks loomade arvu vähendama, pigem muudetakse tootmis suunda või müüakse ettevõte üldse maha, kuna tootmine on kahjumlik. kadunud tööjõupuudus, ja oodatav palgatase käib tootvale sektorile konkreetselt üle jõu. Kus näeksite kokkuhoiukohti oma Remmelgamaa talus, et keskkonda piimatootmisega vähem saastada? Mul on 85 lüpsilehma ja ega meil väga palju enam teha ole. Investeeringutega lauta ja sõnnikuhoidlasse viisime tootmispoole optimaalseks. Ainus, mida me keskkonnasäästlikkuse nimel teoreetiliselt veel teha saaksime, oleks minna täielikult mahetootjaks. Samas ega see märkimisväärset tulemust annaks, sest me majandame niigi keskkonnasõbralikult ning pöörame loomade heaolule väga suurt tähelepanu. Ja selliseid põllumajandusettevõtteid on palju, kes on juba teinud pea kõik mis võimalik, et loodust hoida. Pälvisite aasta põllumehe tiitli 2020. aasta oktoobris. Kui heidate pilgu tagasi, siis kuidas hindate oma aasta põllumehe aastat? Mul oli väga tegus aasta, väga palju oli mitmesuguseid üritusi, kohtumisi. Sõlmisin palju uusi tutvusi ja avanes uusi võimalusi. Isegi arstlikule uuringule pääsesin kord eelisjärjekorras, sest tohter ütles, et ta teab, kes ma olen ja ta peab põllumeestest väga lugu. Nii et olen ikka isiklikku kasu ka saanud.
Praegu on paljud tootjad mures, et uusi kliimaeesmärke täites tuleb põllumajandust koomale tõmmata, loomade arvu ja põllupinda tunduvalt vähendada. Muidu ei suuda me Euroopa Liidu kliimapaketi ”Eesmärk 55“ sihte saavutada. Nii tuleb kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähendada 24%, varasem vähendamise nõue oli 13%. Millist väljapääsu näete kliimamuutuste leevendamisel? Aga mis on alternatiiv? Kasvuhoonegaaside vähendamine on eesmärk kogu maailmas ja selles osas vaidlemiskoht puudub. Iseasi, kas planeeritavad meetmed ka tegelikult midagi säästavad või päästavad. Me peame olema siin Eestis kohapeal paindlikud. Kutsun kõiki otsustajaid üles tegema iga aspekti puhul n-ö rätsepatööd, vaatama iga kriteeriumi või nõuet väga detailselt, et kas see meie kontekstis üldse pädeb ja kas ning millised on meie võimalused.
RAUNO VOLMAR
Eestis on vähe konkursse, mis on oma eluõigust kasvatanud enam kui 20 aastale. Aasta põllumehe valimine, mida Maaleht ühes Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga teeb, on kahtlemata üks selliseid. Tänavunegi aasta näitab, et mehi ja naisi, kelle vahel valida, on küllaga. Varasema 20 aasta jooksul on konkursisõelast läbi käinud sadu tegusaid maainimesi, kes ka kõige kehvematel aegadel on põllumajandust oma südameasjaks pidanud. Põllumehi iseloomustab see, et kunagi ei mõelda pelgalt enda ettevõtte äriedule, vaid alati laiemalt, kuidas oma tegevusala Eestis elus hoida, et kodumaine toit meie laudadelt ei kaoks. Paarikümne aastaga on Eesti tipp-põllumajandus, mida ka tänavused nominendid esindavad, läbi elanud suured muudatused. Kui paari aastakümne eest tuli hakkama saada nende teadmiste ja ressurssidega, mis kasinates oludes kättesaadavad olid, siis tänapäeval tehakse Eesti põllumajanduses maailmatasemel tööd. Meie inimeste kasutada on parimad masinad ja seadmed, töövõtted ja geneetiline ressurss, et saavutada tootmisnäitajaid, mida veel mõne aja eest peeti Eestis kättesaamatuks. Kõik see on tulnud läbi järjepideva töö ja pingutuse, sest kui me vaatame Eesti põllumehe rahakotti, siis on seal Euroopa ametivendadega võrreldes jätkuvalt arvestatav lõhe. Euroopas käib põllumehe käsi majanduslikus mõttes paremini ning tema sissetulekud ja toetused on siinsetest suuremad. Kahjuks ei ole ka paista, et see lõhe lähiaastatel väheneks. Seda positiivsem on, et tänavuste aasta põllumehe kandidaatide seast vaatab vastu hulk õpetajaid. Mehi ja naisi, kes jagavad oma teadmisi kõrgkoolides ning mitmel juhul on teinud oma ettevõttest ka praktikabaasi. Järgnevatel külgedel teeme nominentidest ülevaate. Kes neist aasta põllumeheks valitakse, selgub järgmisel teisipäeval.
PÕLLUMEES 2021
Võib-olla väiksemad talukarjad ei peakski oma loomade arvu vähendama, ehk piisab sellestki kliimamuutuste leevendamiseks, kui suurtootjad tootmist veidi tagasi tõmbavad?
Peagi pärjatakse uus võitja – aasta põllumees 2021. Kuidas hindate tänavuse aasta põllumehe konkursi nominente? Väga tore oli tänavu näha, kui palju on tublisid noori talu või ettevõtte ülevõtjaid, uue põlvkonna tegijaid, kes vanemate tööd jätkavad. Nad on haritud, laia silmaringiga ja valmis põllumajandusse palju suuremalt panustama kui vanem põlvkond. Eesti põllumajanduse tulevik on heades kätes. ”Rõõm on tõdeda, et meie põllumajanduse tulevik on heades kätes,“ hindab Kaja Piirfeldt kõrgelt tänavuse konkursi nominente.
MAAMAJANDUSE ERINUMBER
Aasta Põllumees 2021
Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee
Toimetuse aadress Narva mnt 13, 10151 Tallinn Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@lehed.ee
Vastutav toimetaja LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee Keeletoimetaja ENE LEIVAK ene.leivak@maaleht.ee Korrektor MERIKE JÄRVLEPP merike.jarvlepp@maaleht.ee Kujundaja MARI PETERSON mari.peterson@maaleht.ee Reklaam KADI-LIIS MAIDLA 5666 1049, kadi-liis.maidla@ekspressmeedia.ee
VAATA VIDEOSID AASTA PÕLLUMEHE KANDIDAATIDEST www.maaleht.ee
A A S TA P Õ L LUME E S 2021
Nr 6 (98) 21. oktoober 2021
l
M A A M A J A N D U S 3
Kellest saab aasta põllumees 2021? FOTOD SVEN ARBET, KOLLAAŽ LIISI VISKUS
Tänavusel konkursil osalevad Tartumaa, Lääneja Pärnumaa, Viljandi-, Põlva- ja Saaremaa põllumehed. Aasta põllumees 2021 selgub 26. oktoobril riigikogus toimuval konverentsil. Võitja saab auhinnaks traditsiooni lise “Külvaja” kuju.
Maalehe veebis www. maaleht.ee saavad kõik lugejad valida tänavuse rahvapõllumehe, hääletades enda lemmiku poolt. Oma hääle saab anda kuni 24. oktoobri õhtuni. Veebihääletusel kõige enam hääli saanud põllumees pälvib rahva põllumehe tiitli. Võitja kuulutatakse välja “Aasta põllumehe” konverentsil. Ka tänavuse konkursi üldvõitja – aasta põllu mees 2021 – selgub konverentsil 26. oktoobril riigikogu konverentsi keskuses.
SILJA LÄTTEMÄE silja.lattemae@maaleht.ee
“Meil on kandidaate tänavu kaheksa ja nende tase on väga ühtlaselt hea ja kõrge. Kindlasti rohkem kui üks nendest kandidaatidest vääriks tiitlit aasta põllumees 2021,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) juhatuse esimees, konkursi žürii liige Roomet Sõrmus. Sõrmus tõi esile, et väga tugevad kandidaadid on kindlasti lihaveisekasvatuses, aianduses, ka teraviljakasvatuses ja mahetootmises. “Eraldi tõstaksin esile maaparanduse osa, mis esmakordselt on konkursil ühe kandidaadi kaudu nii tugevalt esindatud. On ju maa põllumeeste peamine tootmisvahend ja maaparanduse küsimused väga teravad, sest 30–40 aastat tagasi rajatud maaparandussüsteemid on väga amortiseerunud ja sinna on vaja
HÄÄLETA, KELLEST SAAB RAHVAPÕLLUMEES 2021
Maaleht
Konkursi ”Aasta põllumees 2021“ nominendid peavad piima- ja lihaveiseid ning lambaid, kasvatavad maasikaid ja teravilja, valmistavad talumeiereis juustu ja jogurteid, parandavad maid ning edendavad kodulinnukasvatust.
Eesti põllu majandusel on põhjust uhkust tunda selle üle, mida me viimase paarikümne aastaga oleme saavutanud. Roomet Sõrmus
kõvasti investeerida,” tõi esile EPKK juhataja. Maalehe ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatud konkursi “Aasta põllumees” võitja valib žürii eesotsas selle esimehe, aasta põllumehe 2020 Kaja Piirfeldtiga. Igaüks saab aga valida rahvapõllumeest, hääletades oma lemmiku poolt
Maalehe veebis 24. oktoobri õhtuni. Rahvapõllumees kuulutatakse samuti välja “Aasta põllumehe” konverentsil. 26. oktoobril peetaval “Aasta põllumehe” konverentsil arutletakse Eesti põllumajanduse suurte eesmärkide üle. “Oleme praegu murranguliste hetkede lävepakul. Ühelt
JATIINA.EU
poolt on Euroopa Liit seadnud põllumehele ambitsioonikad keskkonna- ja kliimaeesmärgid. Teisalt rakendub uus põllumajanduspoliitika, aga kuidas see aitab meil eesmärke saavutada ja tagada Eesti toidutoomise konkurentsivõimet?” selgitas Roomet Sõrmus, mida konverentsil vaagima hakatakse.
Ta lisas, et väga tähtis on arukas ja ratsionaalne lähenemine uutele eesmärkidele, et me nõuete ja rohepöörde tuhinas oma põllumajandust ei kahjustaks. “Eesti põllumajandusel on põhjust uhkust tunda selle üle, mida me viimase paarikümne aastaga oleme saavutanud. Meie edusamme näitab ka tänavuste kandidaatide igapäevatöö,” rõhutas Roomet Sõrmus. Lisades, et mingil juhul ei tohiks poliitiliselt suurte loosungite pärast hakata kahjustama kohalikku toidutootmist.
4 M A A M A J A N D U S l A A S T A
PÕLLUMEES 2021
Nr 6 (98) 21. oktoober 2021
ÜLLAR KAAVER
SVEN ARBET
on maaparandajast kalapäästja Lõuna-Eesti teraviljakasvataja Üllar Kaaver harib mitme ettevõttega Elva vallas maad ligi 2000 hektaril, tegeleb maaparandusega ning on rajanud üle kümne paisjärve ja kalapääsu. “Viljakoristus algas meil tänavu oluliselt varem, paraku põua tõttu on saak sel aastal tunduvalt väiksem,” selgitas Ran-
nu teraviljakasvataja Üllar Kaaver. Põuane suvi on saagikusest mitu tonni maha võtnud. Samas oli aga tema sõnul tänavu viljaK A N D I DA AT
ÜLLAR KAAVER
u Sõõrikoja talu, Melior-M OÜ. u Tartumaa. u Teraviljakasvatus 1400 ha-l, osaliselt Rannu Mõisa OÜ maadel. Raps 400 ha, hernes 180 ha, mais 100 ha. Saagikus: suvivili 4 t/ha, talivili 7 t/ha. u Heina- ja rohumaad 500 ha-l. Maad on omandis üle 1000 ha. u Nüüdisaegne biokütusel ladu-viljakuivati, seitse päikeseparki. u Maaparandustööd ja keskkonnaobjektid: paisjär vede, biotiikide ehitus ja hooldamine, kalapääsude ehitus. Põldude lupjamine. u 30 töötajat Melior-Mi OÜs.
Esitaja: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
koristus märksa sujuvam ja kuivatikulu ka väiksem. Vilja kuivatab ja säilitab Üllar Kaaver Rannu kuivatikompleksis, mis sai juurdeehituse 2011. aastal koos viilhalli ja katlamajaga. 1985. aastal EPAs maaparanduse eriala lõpetanud Üllar Kaaver opereerib praegu Rannus Elva vallas oma mitme firmaga enam kui tuhandel hektaril põllumaal, kus kasvatatakse tali- ja suvinisu, otra, rapsi ja maisi. Rohumaid on ca 500 ha. “Teravilja all on meil umbes 1400 ha, mida harime peamiselt FIEna, osa maid aga ettevõttena Rannu Mõisa OÜ,” selgitas Üllar Kaaver. Rannu mõisas on ta juhatuse liige ning vastutabki peamiselt teravilja-, maisi- ja heinakasvatuse eest selles osaühingus. Osa maid on rohu- ja heinamaad.
Kolmandat põlve talupidaja Üllar Kaaver on kolmandat põlve talupidaja: tema vanaisa sai Vabadussõjast tulles Rannus lapikese maad, kuhu rajas Kase talu.
“Konkurents on sundinud kogu aeg külvipinda suurendama ja tehnoloogiat uuendama,” teatab Üllar Kaaver oma biokütusel töötava kuivatikompleksi juures.
Üllar Kaaver meenutas, et oma ettevõtlust alustas ta FIEna, varem töötas kodukandi majandis melioraatorina. “Kui 1980. aastate lõpus tuli taluseadus, sain oma taluga alustada,” meenutas ta, kuidas oma vanemate kodutalu kõrvale ostis 3000 rubla eest Sõõrik oja talukoha, kus kõik varasemad taluhooned tuli lammutada ja uued asemele ehitada. “Esialgne plaan oli, et kui olen 30–40 hektari peal teraviljakasvataja, siis olen juba väga kõva mees,” meenutas Kaaver. Ent konkurents on sundinud külvipinda kogu aeg suurenda-
ma, nii on jõutud juba sajakordse suurenduseni. Uus kuivatikompleks valmis 2011. aastal PRIA toetuse ja pangalaenu abiga, see on biokütusel töötav ladu-kuivati, kus kütteks kasutatakse nii teraviljajääke kui ka kodukraavidelt korjatud võsahaket. 2020. aastal rajati seitse kuni 50kilovatist päikeseparki, millest üks on viljahoidla katusel.
Rajanud ja puhastanud üle kümne paisjärve Peale põllupidamise on EPA maaparandusdiplomiga Üllar Kaaver oma firmaga Melior-Mi
OÜ puhastanud ning ehitanud kodukandi ja ümberkaudseid paisjärvi, rajanud kalapääse ning teinud põllumaadel suures mahus maaparandustöid. Põllumees selgitas, et Melior on tegelenud keskkonnaobjektidega. Ainuüksi paisjärvi on rajatud ja puhastatud üle kümne. Puhastatud on Koopsi, Rannu, Liivaku, Külitse, Tarbja, mitmed Viljandi jt paisjärved. “Oleme üle tosina kalapääsu teinud ja see on ka endale pakkunud naudingut – kui saame vee vulisema ja liikuma panna nii, et kalad pääseksid vastuvoolu ujuma,” on Üllar Kaaver rahul. “Kaladele vaba liikumist tagades oleme suutnud ka Eesti kalavarusid päästa,” rõhutas rohelist mõtteviisi hindav põllumees. Lisaks on Meliori tööde-tegemistega vähendatud ka Kirde-Eesti tuhamägesid. Nimelt on transporditud aastas umbes 10 000 tonni Narva elektrijaamadest väljutatud tuhast Lõuna- ja Kesk-Eesti põldudele, et vähendada muldade happesust ja seeläbi parandada muldade viljakust. Maaparandustöödest on praegu põhiline drenaažiehitus, kraavide puhastamine võsast, settest, samuti suudmete, kaevude korrastamine ja uute ehitamine. “Kui on kuivad aastad, siis ei ole maaparandus üldse teema, aga kui juhtuvad olema märjad ajad, tuleb maaparandaja küll meelde,” tõi esile Üllar Kaaver. Maaleht, 26. august
Järvamaa Kutsehariduskeskus
Suurim põllumajanduslike erialade valikuga kool Eestis! KUTSEKESKHARIDUS: Põllumajandustöötaja, tase 4 Hobuhooldaja, tase 4
KUTSEÕPE: Loomaarsti abiline, tase 4 Kalakasvataja, tase 4 Hobuhooldaja, tase 4 Taimekasvataja, tase 4
Veisekasvataja, tase 4 Linnukasvataja, tase 4 Küülikukasvataja, tase 4 Lamba- ja kitsekasvataja, tase 4 Lüpsja osakutse, tase 4 Taimekasvatustootja, tase 5 Hobusekasvatustootja, tase 5 Veisekasvatustootja, tase 5 Linnukasvatustootja, tase 5 Lamba- ja kitsekasvatustootja, tase 5
Mitmeid kutseõppe erialasid on võimalik läbida sessioonõppes või töökohapõhises õppes NB! Vaata tingimusi täpsemalt:
www.jkhk.ee aive.kupp@jkhk.ee, tel 508 3459 Aia 1a, Särevere alevik, Türi vald
A A S TA P Õ L LUME E S 2021
Nr 6 (98) 21. oktoober 2021
l
M A A M A J A N D U S 5
JAAN KIIDER võitles mahepiima poeletile Jaan Kiider on talupidajate eestvedaja, kes rajas Riido ökotalu ning on juba aastaid seisnud selle eest, et mahemajandus edeneks ja mahepiim jõuaks tarbijani. Kui mandri mahepiimatootjad kurdavad, et nende mahepiim läheb tööstustes tavapiima sekka, siis saarlastel seda muret ei ole. Tänu Jaan Kiideri korralikule lobitööle töödeldakse Saaremaa piimatööstuses mahedat piima juba mitmendat aastat ka mahedana, valmistades pastöriseeritud ökopiima ja ökojuustu. Nii jõuab Riido talu mahepiim pastöriseerituna ja tetrapakkides Saaremaa tööstusest müüki üle
Eesti. Ka Saaremaa mahejuustudes on oma osa Kiiderite maakarjakasvatusel. “Meie talu on täielikult mahetootmisel ja me pole seda siiani kahetsenud,” teatab Riido ökotalu peremees Jaan Kiider. Oleme Saaremaal Vaivere külas, kus Jaan ja Anne Kiider kasvatavad maatõugu lehmi, lisaks on neil sajapealine lihaveisekari. Talu südameks on paarkümmend aastat tagasi ehitatud laut, K A N D I DA AT
JAAN KIIDER
u Riido ökotalu. u Mahetootmine. u Piimakarjakasvatus, maatõugu ja eesti punast tõugu lüpsikari 100. Noorkari ligi 200. Keskmine aastatoodang lehma kohta üle 5000 kg. u Lihaveisekasvatus, 120 amme ja noorkari: limu siini, simmentali ja aberdiin-anguse tõud ning ristandid. u Maakasutus 900 ha-l. u Omandis ligi 300 ha. Karja- ja rohumaad. u Maheteravili 200 ha-l. Keskmine saagikus 3 t/ha, tänavu 1,5–2 t/ha. u Seitse töötajat.
Esitaja: Eestimaa Talupidajate Keskliit
SVEN ARBET
mille kõrval kuivatikompleks. Ühel pool karjamaal nosib piimakari, teisel pool laiub uhke päikesepark, mille ümbruses pügab muru lambakari. Nii saab talutootmine voolu päikesepaneelidest ja ülejääk müüakse võrguettevõttele. Riido ökotalu peremees Jaan Kiider kinnitab, et pole kordagi mahetootmise kasuks otsustamist kahetsenud.
Alustasid ühe maatõugu lehmaga “Oleme piimakarja pidanud juba 30 aastat, lihaveised võtsime hiljem lisaks,” sõnab peremees. Talus toimetatakse 1991. aastast. 1995 ostis pere Mereranna ühistust vana Vaivere laudakompleksi, mille lammutas maha ja ehitas uue asemele. “Oleme maakarjakasvatajad, see on meile südamelähedane missioonitundeline töö, sest kui sa maakarja suurendad, siis loobud teatud osast toodangust,” selgitab perenaine Anne Kiider. Nende maatõugu lehmad lüpsavad umbes 5000 kg piima aastas ja rohkem rõhutakse loomade heaolule kui kõrgele toodangule. Perenaine meenutab, kuidas praegune 70pealine maakari sai alguse ühestainsast Mereranna ühistu praaklehmast, kes taheti kombinaati saata. Majandatakse kahe ettevõtmise kaudu: FIEna on peremehel piimakari ja läbi OÜ Riido Ökotalu peetakse lihaveiseid. 200 hektaril kasvatatakse mahevilja: kaera,
rukist, nisu, otra ja hernest. Enamik viljast läheb oma loomadele söödaks. Talu lihaveisekari on poollooduslikel aladel Vättal, Suur-Tulpe poolsaarel ja Tahula-Reo hoiualal. Karjas on limusiini, simmentali ja aberdiin-anguse tõugu lihaveiseid ning ristandeid, lisaks kolm puhtatõulist limusiini pulli. Lihaveiseid müüakse läbi lihaveisekasvatajate ühistu.
Toorpiim talust poeletile Mahetootjana on Riido talu pererahvas juba kümmekond aastat müünud tarbijatele toorpiima.
Lauda piimaruumis pakendatakse talu maatõugu lehmade mahe toorpiim liitristesse pudelitesse ning see jõuab müüki Kuressaare Coopi poodidesse ja Selverisse, samuti Rimi “Talu toidab” letile. “Meie piim on rahva seas päris populaarne – kui see mõnikord poest otsa saab, siis rahvas juba küsib ja mõni sõidab või farmi piima järele,” on rahul Jaan Kiider, et neil on oma kindel ostjaskond. Lisaks talupidamisele ja mahekoostöökogus mahetootjate esindamisele on Jaan Kiider Saaremaa Talupidajate Liidu juhatuse esimees ja talupidajate keskliidu nõukogu liige, seistes talupidajate huvide eest laiemalt,
kui on vaja talupidajate seisukohti läbirääkimistes riigi esindajatega kaitsta. Praegu teeb mehe murelikuks mahepõllumajanduse lähitulevik: “Mahetootjate toetuste osas pole veel selgust, järgmisel perioodil võib jääda toetusi vähemaks. Loodetavasti saavad otsustajad aru mahetootmise kasust keskkonnale ja inimese tervisele ning lähtuvad sellest toetuste planeerimisel. Tootjatena otsime ise uusi võimalusi, näiteks võib tulevikus saada toetust ka selle eest, kui suudetakse põllumuldades süsiniku sidumist suurendada.” Maaleht, 30. september
6 M A A M A J A N D U S l A A S T A
PÕLLUMEES 2021
Nr 6 (98) 21. oktoober 2021
DENIS PRETTO
SVEN ARBET
misele, töötlemisele ja tootearendusele. “See kõik on minu jaoks väga põnev, otsekui teadustöö, näiteks lambapiimajuustud on täiesti erilise maitsega,” ütles peremees. Meierei kõrval lambafarmis nosivad aedikutes heina lontis kõrvadega ja napi villakasukaga lakooni tõugu piimalambad. Lambaid lüpstakse kaks korda päevas, piim läheb jahutusseadmetesse ja jõuab sealt meiereisse, kus kohe hakatakse tooteid valmistama.
pakub Itaalia hõrgutisi Itaallane Denis Pretto hakkas Tartumaal Viinamärdi talus pidama piimalambaid ning valmistab nüüd lambapiimast itaaliapäraseid hõrgutisi – pecorinotoscano tüüpi juuste, ricotta’t ja gelato’t. Juustumeister Denis Pretto on toonud tükikese Itaaliat Eestimaale. Pecorello’d, burrata’d, stracciatella’d, mozzarella’d – kõik need tooted valmivad Tartumaal Viinamärdi talu meiereis Itaalia retseptide järgi ja lõunamaise temperamendiga peremehe oskuslikul tegutsemisel. Peremees Denis askeldab varavalgest saati oma meiereis ja teeb koos abilistega kõik tooted ise,
sest juustutegu on Itaalias olnud ikka meeste töö. Maalehe külaskäigu ajal käis parasjagu burrata valmistamine. “Burrata on nagu täidisega mozzarella, see on Lõuna-Itaaliast pärit ja praegu kogu maailmas väga populaarne juust,” teatas peremees Denis. Perenaine Annemari Polikarpus lisas, et Viinamärdi talu teeb ainsana Eestis burrata'sid ja nenK A N D I DA AT
DENIS PRETTO
u Viinamärdi Talu OÜ. u Tartumaa. u Piimalambakasvatus, 160 lakooni tõugu piima lammast. u Lambapiima töötlemine talumeiereis. Jogurtid, kõvad juustud, jäätised. Pehmed juustud (burrata, mozzarella, stracciatella) lehmapiimast. u Maad kasutatakse 25 ha, rohu- ja karjamaad. u Töö peretaluna. u Kolm töötajat. Esitaja: AS Selver
de populaarsus tarbijate seas üha kasvab. “Burrata on kõige käsitöömahukam juust, tehtud suure hoole ja armastusega,” selgitas perenaine. Kõigepealt valmistatakse mozzarella-pall, mis viimistletakse lapikuks, siis lisatakse stracciatella-mass täidiseks ja seotakse pall nööriga kokku. Lisaks värsketele juustudele – burrata’le ja mozzarella’le – laagerduvad aga kõrvalruumis pecorino-toscano tüüpi kõvad lambajuustud.
Siidised maitsed
Töö kui teaduslaboris Denis Pretto on elanud Eestis juba kaheksa aastat, Eestisse tõi mehe teadustöö ja nii ta oma praeguse abikaasa Annemari Polikarpusega tuttavaks saigi. Lisaks kutse- ja kõrgharidusele põllumajanduses on Denis Pretto omandanud doktorikraadi tõuaretuses, Annemari Polikarpusel on aga magistrikraad piimanduses ja doktorikraad toiduteaduses. Mõned aastad tagasi ostsid nad Tartumaal Luke külas VeskiViinamärdi talu ja otsustasid hakata siin piimalambaid kasvatama ja juustu tootma. Nii ehitati 2018. aastal Viinamärdile uus
TRAKTORIRASKUSTE MÜÜK JA VALMISTAMINE
“Juustutegu on Itaalias olnud ikka meestetöö,” toob kultuuride erinevuse välja Viinamärdi talu peremees Denis Pretto.
laut ja selle kõrvale tänapäevane meierei. Nüüd toimetab talupere oma teadmisi ühendades otsekui teaduslaboris – kogu nende tegevus, alates haruldastest lakooni tõugu lammastest kuni lambapiimatoodeteni, on Eestis ainulaadne. “Soovisin teha talus midagi eksklusiivsemat, nii ma piima-
lammasteni jõudsingi,” meenutas Denis, kuidas ta väljaõppinud tõuaretajana valis oma tallu lakooni tõugu piimalambad, et rikastada meie toidulauda itaaliapäraste hõrgutistega. Viinamärdi talu perenaine annab talutöö kõrvalt Eesti Maaülikoolis loenguid, aga peremees on täielikult keskendunud talupida-
“Meie lambapiimatoodetel on eriline siidine maitse, sellise maitsega juuste, jogurteid ja jäätiseid saab ainult lakooni tõugu lammaste piimast,” selgitas peremees. Lambapiimast valmistatakse jogurtit, pecorino tüüpi kõvasid juuste, grilljuustu ja jäätiseid. Lisaks ostetakse lehmapiima, et toota nn pehmeid juuste: burrata’t, mozzarella’t ja stracciatella’t. “Meie lambajuustud on erinevate lisanditega – pipraga, musta küüslaugu ja trühvliga, trühvli toome Itaaliast,” rääkis Denis. Viinamärdi talu itaaliapäraseid tooteid müüakse Tallinna ja Tartu Selverites, Stockmannis, Viljandi ja Pärnu kauplustes ning Rimi “Talu toidab” lettidel. “Eesti juustuturg on juba päris tihedaks muutunud, aga arenguruumi on veel küll, sest inimesed otsivad kogu aeg uusi põnevaid maitseid, meie püüame seda neile pakkuda,” ütles Denis Pretto. Maaleht, 29. juuli
TALLINN OTSIB JÕULUKUUSKE na valitsus Tallinna Kesklin - ja kutsub kõiki maa pakkuma metsaomanikke äljakule , pealinna esindusv ULUPUUD KAUNEIMAT JÕ aekoja R mis püstitatakse keskel. ri b platsile novem Valiku tegemisel arvestame kuuse välimust, hinda ja kasvukaugust Tallinnast. Pakutav kuusk peab olema vähemalt 15 m kõrge, kahar ja ühtlaselt tihe, kasvama ligipääsetavas kohas mitte kaugemal kui 150 km Tallinnast. Puu lähedal ei tohi olla elektriliine, mis takistavad kraana tööd. Pakkuda võib maaomanik või tema esindaja. Samuti võib puud pakkuda firma koos vajalike sissesõidulubade vormistamise, paigaldamise, hilisema demonteerimise ja jääkide äraveo teenuse hinnapakkumisega. Ootame kuni 31. oktoobrini kuuse fotot ja andmeid asukoha, kõrguse, hinnasoovi ja omaniku kontaktidega e-postile kylly.annus@tallinnlv.ee. Lisainfo tel 514 6612.
A A S TA P Õ L LUME E S 2021
Nr 6 (98) 21. oktoober 2021
l
M A A M A J A N D U S 7
JANEK PRITS kasvatab faasaneid ja vutte Janek Prits aretab Tartumaal meie koha likku ohustatud tõugu põllumajanduslindu eesti vutti. Kirgliku kollektsionäärina on ta soetanud veel mitukümmend haruldast linnutõugu kuldfaasanitest paabulindudeni ja pardist emudeni. Janek Pritsi koduõu on kui suur koduloomaaed või lindla. Pikas rivis on eraldi boksid igale linnuliigile, teises rivis on suurtes puurides kümned küülikutõud. Kaugemal tagaaias paterdab partide lehviv-häälitsev parv, koplis kappavad teravasilmsed
emud ja nandud. Omaette vaatamisväärsus on aga keset õue rajatud suur tiik, mis on ääristatud kivide ja põõsaste-puudega. Tiiki ümbritsevas avaras aedikus siblib ning kudrutab kümneid erinevaid veelinde.
“Ettevõtlusega alustasime 12 aastat tagasi ja esimesed loomad olid hoopis küülikud,” meenutas Janek Prits. Aastas toodeti kuni viis tonni küülikuliha. 2013. aastal asutati OÜ Estfarm ja Prits asus eri tõugu kodulinde kollektsioneerima. Nii jõuti ka vuttideni.
Missioonitundeline aretaja “Vutt on ju ainus Eestis aretatud põllumajanduslind, ta on ohustatud tõug. Ja minus tärkas missioonitunne, et seda tööd edasi viia,” selgitas linnukasvataja. SVEN ARBET
“Inimesed kolivad linnast maale. Kes tahab kana või hane, kes paabulindu või faasanit – meie paljundame kõiki liike ja müüme huvilistele,” annab Jaanus Prits ülevaate uutest suundadest.
Vutikasvatuse ja aretusega hakkas Prits tõsisemalt tegelema 2015. aastal. Ta omandas Eha Treieri Äksi vutifarmi eesti vuttide populatsiooni ning võttis ülesandeks selle ohustatud tõu geneetilist ressurssi säilitada ja tõuaretuse programmi täita. “Eesti vuti populatsioon on väga väike ja meil tuleb tõsiselt aretusega tegelda, sest kuskilt mujalt pole geneetilist materjali võtta või sisse osta,” selgitas Janek Prits, miks korralik säilitusja aretustöö peab jätkuma. 2019. aasta sügisel asutati uus ettevõte OÜ Estfarmi Vutifarm, et eraldada eesti vuti aretus ja tootmine OÜ Estfarm tegevustest. Valmis uus laudahoone, mis mahutab üle 5000 eesti vuti, individuaalses jõudluskontrollis on umbes 500 eesti vutti. Ametlikult tunnustatud aretusfarmina on neil õigus toota haudemune ja ühepäevaseid tibusid ning müüa neid teistele farmidele. “Eesti vutt on praegu äärmiselt populaarne. Ta on üks maailma parimaid munejaid, annab üle 300 muna aastas,” rääkis linnukasvataja. Ettevõttes on ka lihatüübilised mandžuuria ja texase vutid ning erilise, helesinise koorega mune munevad celadoni tõugu vutid. Prits hakkas alates 2013. aastast eri tõugu kodulinde kollektsioneerima ja rajas aastatega Bal-
K A N D I DA AT
JANEK PRITS
u OÜ Estfarmi Vutifarm. u Tartumaa. u Vutikasvatus ja -aretus. 4000–5000 eesti vutti aastas. u Jõudluskontrollis 500 eesti vutti. u Tõulindude ja -munade müük. u Rajatud koduloomaaed linnukasvatuse praktiku mideks. 55 tõugu linde: faasanid, paabulinnud, emud, nandud, haned, pardid, kalkunid, luiged, lagled, kanad, nurmkanad, pärlkanad ja vutid. u Lisategevus pardi- ja küülikukasvatus, lihamüük. u Pereettevõte.
Esitaja: Järvamaa Kutsehariduskeskus
timaade suurima kanakollektsiooni. Kanatõuge ja tõugude eri värvusi on tal olnud ligi 90. Kanatõugudest kasvavad siin ka shamo, booted bantam, faveroll, barnevelder, ayam cemani, australorp, amroks, araucana, braama, hamburg, korniš ja palju teisi.
Haruldane kollektsioon “Kanatõuge on praegu vähem, oleme nüüd rohkem veelindudele keskendunud,” viitas Prits oma pardi- ja hanekarjadele, lagledele, luikedele. Aedikutes kasvavad jahifaasanid, peale selle on üheksa ilufaasani tõugu: uhkelt lehvitavad oma sabasulgi kuld- ja hõbefaasan, väärikalt jalutavad ringi tee-
mant- ja kuningfaasanid, peale selle on sinipaabulinnud ning emud ja nandud. Peremees tegeleb ka eri tõugu liha- ja nahaküülikute aretuse ning müügiga, kasvatades 16 tõugu küülikuid. Praegu on Pritsil üks Baltimaade suurimaid ja originaalsemaid linnukollektsioone. Janek Prits on aastaid osalenud rahvusvahelistel näitustel ja soetanud sealt mitmeid tõuge. Ta on linnu- ja küülikukasvatuse õpetaja Järvamaa Kutsehariduskeskuses. Kõik huviliste praktikumid toimuvad Estfarmi Vutifarmis – siin käib tõsine teaduslik-praktiline õppetöö. Maaleht, 2. september
Turvaline ja soodne lahendus sinu kalli vara hoiustamiseks Näidised uudistamiseks: Võru mnt 2b, Kambja NÜÜD SAADAVAL VIILHALLIDELE PVC VOLDIK-KANGASUKSED koostööpartnerilt. Automatiseeritud PVC voldik-kangasuks väliseks aasta ringi kasutamiseks Eestis. PVC materjal 680 g/m2. Tuulekoormus 32 m/s. Juhtmootor 2,2 kW, 400 V Juhtimine nii paneelist kui ka puldist. Turvaelementidena fotosilmad. Vajalik vool: 2,2 kW ukse kohta, 400 V. Kangas: Saksamaa. Automaatika: Saksamaa, Soome. Avanemiskiirus: 15 cm/sek standard, kiirendatav kuni 30 cm/sek
KAS TEADSID, ET MEIE PAKUTAVATELE TERASKARKASSIDELE ON VÕIMALIK PAIGALDADA SW-PANEELE VÕI TERASPLEKKI?
RUUMIMURE LAHENDAB ILMASTIKUKINDEL KUUMTSINGITUD TERASKARKASSIGA PVC-HALL
Paigaldus ja transport Eesti piires | Komplektis 1 kardinuks 4000 x 4500 mm Hind ei sisalda aluspinna ettevalmistust | Tarneaeg 45-60 päeva koos paigaldusega
www.orasmetall.ee
5697 2037
orasmetall
Telli juba täna! Kristo@orasmetall.ee | www.orasmetall.ee | Tel 5697 2037
8 M A A M A J A N D U S l A A S T A
PÕLLUMEES 2021
Nr 6 (98) 21. oktoober 2021
Euroopal on kõrged kliimaeesmärgid, kuid ka põllumehed peaksid ellu jääma SVEN ARBET
Praegu ägedalt käivates kliima- ja kesk konnavaidlustes on põllumajandusteemad järjest enam tähelepanu keskmesse jõudnud. Kõigil on oma visioon sellest, milline peab olema tuleviku põllumajandus. Milline näeb välja põllumajandus kümne aasta pärast? See on probleem, mida arutades on küsimusi rohkem kui vastuseid. Ebaselguse üheks põhjustajaks on Euroopa Komisjoni 14. juulil avaldatud kliimapakett “Eesmärk 55”, mis on tekitanud palju küsimusi teemal, mis on põllumajanduse roll kliimaeesmärkide saavutamisel. Mida see kliimapakett siis endast kujutab? Kokkuvõtlikult võib öelda, et see on komisjoni ettekujutus meetmetest, kuidas saame 2030. aastaks tagada Euroopa Liidu kasvuhooneheitgaaside (KHG) vähendamise 55% võrreldes 1990. aastaga. Seda kõike selleks, et püsida teel kliimaneutraalse Euroopa poole, milleni soovime jõuda 2050. aastaks. Kokku sisaldab pakett ettepanekuid kaheksa kehtiva õigusakti muutmiseks ja viit uut algatust. Puutumata ei jää ükski valdkond, tootmissektor ega ka tavatarbija. Näiteks plaanitakse laiendada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) transpordile ja hoonetele, uuendada energia maksustamise direktiivi, keelata alates 2035. aastast sisepõlemismootoritega sõiduautode turule laskmine jms.
Mida oodatakse põllumeestelt? Suurima otsese mõjuga põllumeestele on muudatusettepanek suurendada Euroopa Liidu ülest kasvuhoonegaaside ja heitmete vähendamise eesmärki senise 30% asemel 40 protsendini võrreldes baasaastaga 2005. Määrus hõlmab transpordi, põllumajanduse, jäätmete, väikesemahulise energeetika ja tööstuslike protsesside sektorite heitkoguseid. Plaanide kohaselt tõuseks Eesti eesmärk 13 protsendilt 24-le.
RIINA MARUŠTŠAK EPKK keskkonnavaldkonna juht
Kui jagatud kohustuse määruse võrdlusaasta oleks 1990, siis ei oleks põllumajandussektori seisukohalt probleemi. Viimase 20 aasta jooksul toimunud tehnoloogilise arengu tulemusena on põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitmed vähenenud 1990. aastaga võrreldes ligi 45%. Kuid võrdluses referentsaastaga 2005 on suund vastupidine. Just siis peale ELiga liitumist hakkas Eesti põllumajandus pärast Nõukogude Liidu järgset madalseisu oma tootmispotentsiaali taastama. Niivõrd ebasoodsa referentsaasta tõttu ei ole Eestil põllumajanduses võimalik tootmist vähendamata kasvuhoonegaaside heitkoguste trendi negatiivseks pöörata. Küll aga on võimalik kasvu pidurdada. Juba on selleks palju tehtud. Näiteks võime rõõmustada, et meie suuremad loomakasvatusettevõtjad on esialgsete süsinikujalajälje kaardistamise tulemuste alusel Euroopa ühed säästlikumad. Lisaks nähakse suurt potentsiaali põllumajanduses biometaani tootmise suurendamisel – suund, mis üksnes ei vähenda kliimaemissiooni, vaid edendab ringmajandust ja potentsiaalselt ka biojäätmete käitlemisega seotud probleeme. Positiivne on, et Eestis on järjest suurem huvi biometaani tootmise vastu, juba praegu töötab põllumajanduslikel sisenditel neli tootmisjaama. Küll aga on biometaani potentsiaali täismahus ra-
S
VÕTA
ASTU ME V
TELL
IM
K VADE E K I US
Liblikõieliste kasvatamine on üks võimalus mulla orgaanilise süsiniku sidumiseks.
kendamiseks oluline tagada õiguskindlus ja soodsad tingimused investeeringute tegemiseks.
Kuidas saavutada süsiniku nullemissioon? Põllumajandusele otsese mõjuga on ka maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määruse muutmisettepanek ning soov seada sisse nn süsinikumaks. LULUCFi määruses on kaks olulist ettepanekut. Esiteks, seatud on Euroopa Liidu ülene süsiniku sidumise eesmärk 310 miljonit tonni CO2 aastaks 2030, mis on võrreldes senise eesmärgiga ca 15% suurem.
Teine ja enam küsimusi tekitav plaan on alates 2031. aastast liita maakasutus- ja põllumajandussektor ühiseks AFOLU sektoriks ning saavutada selles sektoris 2035. aastaks nullemissioon. Pikemas perspektiivis peaks AFOLU sektor tasakaalustama teiste sektorite süsinikuheitmeid ehk sektoripoolne CO2 sidumine peaks olema suurem kui emissioon (olema negatiivse süsinikuemissiooni-
On oluline, et me tunnustaks ja hindaks Eesti põllumeeste seniseid pingutusi.
ga). Kuidas, selle kohta aga puudub selge nägemus. Euroopa Komisjoni uut algatust, süsiniku piirmeedet, võiks maakeeli kutsuda süsinikumaksuks. See on impordimeede, mida rakendatakse kõrge süsinikuemissiooniga toodetud kaupadele. Esialgselt hõlmab ettepanek järgmisi kaupu: tsement, väetised, raud ja teras, alumiinium ning elekter. Süsinikumaksu suuruse aluseks on toote tonni CO2-sisaldus ning selle täpne suurus kujuneb oksjonil ja võib seega igal nädalal veidi erineda. Lisaks arvestatakse ka toote päritoluriigis tasutud süsinikuheitel põhinevat tasu/maksu.
Süsiniku piirimeede hakkab mõjutama Eesti põllumehi seetõttu, et meil müüdavatest väetistest suur osa imporditakse Venemaalt, kus pole rakendatud süsiniku heitkogustega kauplemise süsteemi. Kusjuures väetiste impordi trend on kasvav ning kulud väetistele moodustvad sisenditest ligi 20%, mis on märkimisväärne osa toodangu omahinnast. Algatuse sellisel kujul rakendamine võib niigi tõusnud väetisehindu kahekordistada. See aga nõrgestab oluliselt meie tootjate konkurentsivõimet. Mõjutamata ei jää ka kohalik tarbija, kes tunnetab seda toiduhinna tõusus. Kõige selle juures on oluline, et me tunnustaks ja hindaks Eesti põllumeeste seniseid pingutusi. Eestis majandatakse suurt osa põllumajandusmaast keskkonnasõbralikult. Märkimisväärselt on suurenenud mulla orgaanilise süsiniku sidumist ja keskkonnahoidu soodustavate praktikate osakaal nagu liblikõieliste kasvatamine, viljavaheldus, talvine taimkate ning kasvava trendiga on vahekultuuride kasvatamine. Järjest enam minnakse üle täppisviljelusele. Oleme mitmete keskkonnanäitajatega Euroopas eesrinnas (nt mineraalväetiste kasutamise koormus hektari kohta). Kui proovida vastata alguses püsitatud küsimusele, milline näeb välja Eesti põllumajandus kümne aasta pärast, siis oleme juba praegu õigel teel. Hoida tuleks seda, mida oleme saavutanud, toetada põllumehi uuenduste tegemisel ning luua tingimused, mis aitavad vajalikud muutused ellu viia.
REKLAAM
Nr 6 (98) 21. oktoober 2021
l
M A A M A J A N D U S 9
Alates 4 € kuus
Masinate kindlustus Põllumajandus, ehitus, metsatööd, teedeehitus jne
Arvuta hind if.ee/masinad
Kindlustusteenuse pakkuja on If P&C Insurance AS. Tutvu kindlustustingimustega if.ee ja küsi lisainfot telefonil 777 1211.
10 M A A M A J A N D U S l A A S T A
PÕLLUMEES 2021
Nr 6 (98) 21. oktoober 2021
RANET ROOSITALU
SVEN ARBET
pakub uusi maasikasorte Joosepi talu noorperemees Ranet Roositalu kinnitab, et tänavu tööjõupuudust maasikapõldudel pole: talu kasvatab 35 hektaril seitset maasikasorti, mis kõik jõuavad tarbijani värskelt. Oleme Põlvamaal Loko külas. Mustade kilede all laiuvad maasikapõllud nii kaugele, kui silm ulatub. Eestlased-ukrainlased läbisegi liiguvad kiirelt vagude vahel, täis maasikakastid tõstetakse traktori peale ja viiakse kähku külmhoonesse. Suurim maasikakorje avamaal algas jaanipäeva paiku, tipphooajal jõuab müüki mitu tonni värskeid maasikaid päevas.
“Praegu on meil tohutult palju tööd, ometi suudavad meie tootjad kodumaise maasikaga katta vaevalt kümme protsenti nõudlusest,” nentis noorperemees, et arenguruumi kodumaise maasikakasvatuse edendamiseks on piisavalt. Joosepi talu maasikad jõudsid müüki juba maikuu keskel, kuna talupere hakkas oma sajameetriseid kiletunneleid kütK A N D I DA AT
RANET ROOSITALU
u Joosepi talu. u Põlvamaa. u Marja- ja köögiviljakasvatus. u Maasikakasvatus 35 ha-l, kiletunnelites 1700 m2. Kartul ja köögivili (kurk, tomat, küüslauk, sibul, aedtill, hernes) 35 ha-l. Vaarikas 3 ha-l. u Aastane maasikasaak 200 t. u Pereettevõte. u Töötajaid 20, hooajatöödel 90.
Esitaja: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
ma märtsi algusest. Hollandist toodud frigotaimed lõid pottides vohama ja esimesed marjad küpsesid väga varakult. Noorperemees Ranet tegutseb maasikapõldude vahel kui väljaõppinud agronoom, lisaks on ta ka müügi- ja turundusjuht. Tal on taskus maaülikooli magistrikraad, magistritöö teemaks oligi maasikasortide ja väetiste katsed. “Isa pikaajalised kogemused, minu entusiastlik tegutsemine ja otseturustus – need on meie talule edu toonud,” sõnas Ranet Roositalu.
Paarkümmend aastat marjakasvatust Joosepi talu peremees Hillar Lillo alustas koos perenaise Kaire Roositaluga Loko külas maasikakasvatust mitukümmend aastat tagasi. Algul laius marjapõld vaid poolel hektaril, nüüdseks on talu tõusnud üheks suurimaks maasikakasvatajaks Eestimaal. Hooajatöödele võetakse appi ligi sada inimest. “Teeme perega kõike koos: isa on tegevjuht, ema vastutab tööliste eest, vend on masinate peal ning agronoomia ja müügitöö on minu rida,” rääkis Ranet.
Nüüdseks laiub Joosepi talus maasikakasvatus 35 hektaril, koos köögiviljaga on kasvupinda 75 hektarit. Kiletunnelites kasvavad lisaks maasikatele tomatid ja kurgid. Põldudel on kartul, aedhernes, küüslauk, sibul, aedtill, petersell, koriander. Rajatud on ka vaarikaistandus.
Uuenduslikud võtted Oma magistritöös uuris Ranet kontrollitud lahustuvusega graanulväetise mõju ‘Polka’ ja ‘Sonata’ sortide saagikusele, et istandike rajamisel anda mulda majanduslikult tasuvaimat, mitte kõige kallimat väetist. Igal sammul püüab ta tootmist efektiivsemaks muuta. Kui isa alustas Hollandist maasikataimede ostuga, siis Ranet lõi suhted viie Hollandi frigotaimede kasvatajaga. Nüüd toob ta Hollandist frigotaimi sisse – nii endale kui teistele huvilistele. Tunnelis püüdis ta köetava pinna maksimaalselt ära kasutada, paigutades frigotaimed kõrgetele riiulitele, et marjakorjajad ei peaks küürutama. “Maikuus istutasime frigotaimed maha ja juba 45 päeva pärast saame saaki!” kiitis Ranet,
“Meie edu võti on see, et toome ise värsked maasikad otse Joosepi talu põldudelt tarbijateni, vahendajaid me eriti ei kasuta,” teatab Joosepi talu müügijuht Ranet Roositalu.
et enam pole vaja sügisel maasikataimi istutada. Praegu kasvatatakse Joosepi talus seitset maasikasorti, tuntumad neist on ‘Polka’, ‘Asia’ ja ‘Sonsation’. Joosepi talu tõigi ‘Sonsationi’ sordi 2017. aastal maale ja nüüdseks on see Eestis väga tuntuks saanud. Igal aastal katsetatakse siinsetel põldudel uute maasikasortide sobivust meie kliimasse, uusimatest peab noorperemees parimaks ‘Falcot’.
“Katsetame palju erinevaid frigotaimede sorte, enne kui neid müüma hakkame, igal aastal on midagi uut katses,” tõi esile agronoom. Joospi talul on müügikohad Tallinnas Balti jaama turul ja Keskturul, samuti Tartus, Põlvas ja Ahjal, kuhu otse talust veetakse igaks hommikuks värsked maasikad ning lisaks köögivili. Maaleht, 1. juuli
A A S TA P Õ L LUME E S 2021
Nr 6 (98) 21. oktoober 2021
l
M A A M A J A N D U S 11
ANDRES VAAN
SVEN ARBET
aretab limusiini tõukarja Noor taluperemees Andres Vaan on aastatega aretanud ühe uhkema limusiini tõukarja – siit saavad tõuloomi teised kasvatajad ning väärt liha ka Saksamaa ja Hollandi tarbijad. “Meil on traditsiooniline Eesti talu, mis on kasvanud kunagisest kolmest hektarist tuhandeni,” ütles Topi talu noor peremees Andres Vaan, kes pälvis 2020. aastal parima lihaveisekasvataja tiitli. Kogu Topi talupidamine Rootsi külas Lääneranna vallas on oma pere tööga tõusnud kaasaegseks maamajandusettevõtteks. Talupidamisele ja lihaveisekasvatusele pani aluse peremehe isa Aldo Vaan. Nüüdseks on selle suures osas üle võtnud poeg Andres, kes majandab koos abikaasa Liinuga. Liinu hoole all on hobused, aga praegu eelkõige pisipere: aastane Loore ja kolmene Jasper. Topi Mõisa OÜ tootmiskeskuses haaravad pilku rootsipunaseks värvitud kaasaegsed laudahooned, kõrval viljakuivati, kaugemal hobusetallid. Hoonete ümbrus on asfalteeritud ja kord majas. Nii on peremehe sõnul mõnigi tõulooma ostja kiitnud, et Topi talus on tootmine nagu Rootsis. “Me olemegi
Rootsis, meie talu on Rootsi külas ja selle talu juured ulatuvad kolmesaja aasta taha,” muigas Andres Vaan. Isa kõrval alustas Andres juba poisikesena traktoriroolis. Tudeerinud on ta Tallinnas ja Tartus. 2010. aastal lõpetas Eesti Maaülikooli, magistritöö teemaks oli Topi talu agromajanduslik areng. Juba ülikooliajal lõi ta oma firma Topi Mõisa osaühingu ning
nüüd tegutsevad poeg ja isa partneritena. “Panin talule õla alla ja viimase kümne aastaga on selle talu areng olnud päris korralik,” sõnas peremees.
Talupidamisel abiks magistritöö Topi Mõis kasutab umbes 500 hektarit, millest pool on omandis. Sajal hektaril kasvab mahevili, ülejäänu on karja- ja rohumaa. Koos isaga haritakse ligi tuhat hektarit, kasvatades tavateravilja. Andres peab puhtatõulist limusiinide karja, isa Aldol on ka heleda akviteeni tõugu veiseid. Kui noorperemees talumajandamise üle võttis, hakkas ta invesK A N D I DA AT
ANDRES VAAN
u OÜ Topi Mõis. u Pärnumaa. u Mahelihaveise kasvatus, tõukarjas 400 limusiini tõugu lihaveist. Tõu- ja nuumloomade müük. u Maakasutus 500 ha-l, karja- ja rohumaad. Maheteravili 100 ha-l, omandis üle 200 ha. u Loomade karjatamine poollooduslikel aladel. u Kaasaegne tootmishoonete kompleks. u Kaks töötajat.
Esitaja: Maaelu Edendamise Sihtasutus
“Varem meeldis mulle rohkem teraviljakasvatus, aga viimaste aastatega on lihaveised saanud üha hingelähedasemaks,” tõdeb Andres Vaan oma limusiinide keskel.
teerima uute lautade ehitusse, rajades kümne aastaga kolm lauta. “Ma ei tööta siin üksi, abiks on kaks tublit töömeest,” tõi ta esile. Lisaks oma ettevõtmistele teeb ta nii finants- kui taimekasvatusplaane ka isa maadele, abiks oma magistritöö. “Tänu viljakasvatusele oleme saanud nii palju investeerida, ainuüksi lihaveisekasvatusega pole see võimalik,” selgitas peremees. Uusehitised ja 6000 m2 platsi asfalteerimine on läinud kõvasti maksma, aga tõuaretus nõuabki korralikke pidamistingimusi. Puhtatõuline limusiini kari on suviti Kasari jõe kaldal ja hooldab sajal hektaril ka Matsalu looduskaitseala. Karjas on ligi 400 limu-
siini tõugu maheveist, neist 170 amme ja umbes nii palju sünnib aastas ka vasikaid.
Tipptasemel tõuveiste aretus Aastatega on Vaan aretanud ühe Eesti parema limusiini karja. Ta on toonud tõumaterjali nii Saksamaalt, Prantsusmaalt, Taanist, Rootsist kui Soomest. Lisaks heale tõumaterjalile kasutab Andres Vaan ka teaduse viimaseid saavutusi, võttes appi genoomuuringuid. 2019. aastast on selle karja tõupullid ja osa lehmikuid Prantsusmaa laboratooriumis genoomuuritud: Prantsusmaale saadetud karvatuttide
abiga selgitatakse välja loomade muskulatuur, kasvukiirus, poegimine ja muud omadused, et määrata sobivus tõu- või lihaloomaks. Tõupulle müüakse praegu Eestisse, Lätti, Usbekistani. Tapaveisteks läheb aastas ligi sada looma. “Šveitsi müüme läbi ühe projekti väärt tükke sealsele tarbijale,” lisas Vaan. Topi talu limusiinide liha eksporditakse ka Saksamaa ja Hollandi tarbijatele. Et südamega on tööd tehtud, isa Aldo algatatud elutööd jätkates ja arendades, näitab seegi, et Andres Vaan on tõusnud lihaveisekasvatuses üheks suuremaks tõumaterjali müüjaks Eestis. Maaleht, 23. september
12 M A A M A J A N D U S l A A S T A
PÕLLUMEES 2021
Nr 6 (98) 21. oktoober 2021
MARILIIS VAHAR
K A N D I DA AT
MARILIIS VAHAR
saab lihaveistega hästi läbi Ohtla Lihaveise juhataja Mariliis Vahar Lääne-Nigula vallast on aastatega tõusnud üheks parimaks šaroleekasvatajaks, kes igapäevatöö kõrvalt koolitab ka teisi loomakasvatajaid. “Lihaveisekasvatus oli algul minu jaoks väga suur väljakutse,” sõnas Mariliis Vahar. Ta alustas kaheksa aastat tagasi suurte valgete šarolee tõugu loomade pidamisega praktiliselt nullist. Vahar oli Tallinnas õppinud raamatupidajaks ja juhiabiks, aga maatüdrukuna oli ta loomadega tegelenud juba maast madalast. Kui vahepeal pealinnas elanud naine oli Läänemaal maakodus lapsepuhkusel, kutsuti ta naabruses asuvasse farmi tööle. Kunagise Kasari kolhoosi esimehe tütar võttis väljakutse julgelt vastu ja pole ametivahetust kordagi kahetsenud. “Tegeleme puhtatõuliste šarolee lihaveiste kasvatamisega, alustasime 2012. aasta detsembris ja oleme tegutsenud juba kaheksa aastat,” täpsustas Vahar. “See on olnud uskumatult põnev aeg!” Kaheksa aasta jooksul on ta läbinud mitmeid seminare ja koolitusi. Iseõppijana on ta loomade
söötmis- ja pidamistingimused endale nii selgeks teinud, et viib nüüd Olustvere ametikoolis läbi koolitusi. Praegu tegutseb hakka-
ja naine osaühingu Ohtla Lihaveis juhatajana, vastutades ligi 500 šarolee tõugu lihaveise eest. Tema tööruumi sein on aukirju täis – nii kaunimate loomade kui parima lihaveisekarja eest.
Hooldab Kasari jõe luhta Tänavu talvel pälvis Mariliis Vahar parima lihaveisekasvataja tiitli. Tunnustuse tõid lisaks häs-
ti hooldatud tõukarjale loomade korralikud pidamistingimused ja keskkonnasõbralik majandamine. Oleme Lääne-Nigula vallas Ehmja külas, kus korralikult renoveeritud laudahoonekompleks haarab juba kaugelt pilku. Kunagine kolhoosiaegne ehitis on kohandatud kaasaegseks lihaveisefarmiks. Sügiseni on sees vaid pullid, ülejäänud kari elab poollooduslikel aladel Matsalu looSVEN ARBET
u OÜ Ohtla Lihaveis. u Läänemaa. u Lihaveisekasvatus. 400 šarolee tõugu lihaveist, tõuloomade müük. u Maakasutus 800 ha, sh loomade karjatamine poollooduslikel aladel 500 ha-l. u Renoveeritud laudahooned. u Neli töötajat.
Esitaja: Eesti Lihaveisekasvatajate Selts
duskaitsealal ja hooldab 500 hektarit Kasari jõe luhtasid. OÜ Ohtla Lihaveis kuulub Ohtla Agro gruppi, kus kasutatakse 3150 hektarit maad, teravilja- ja rapsikasvatus on 1900 hektaril. Ohtla Lihaveise üks omanikest on Lääne-Virumaa tuntud lihaveisekasvataja Vallo Kruusimägi, kelle eestvedamisel hakati ka Ohtla farmis šarolee tõugu veiseid pidama.
Keskkonnasõbralik ettevõte
“Šarolee on väga eriline tõug ja meie loomakasvatajate huvi selle haruldase Prantsuse tõu vastu üha kasvab,” kinnitas Mariliis Vahar.
“Meid hoiab pinnal teraviljakasvatus, sest praegu pole lihaveisekasvatus kasumlik,” selgitas Vallo Kruusimägi, kui “Aasta põllumehe” žürii suvel Ohtla farmi külastas. Viljakasvatusest saadud tuluga ongi suudetud farmimajandus kaasaegsele tasemele viia. Ettevõte väärib esiletõstmist ka keskkonnasõbralikkuse poolest, väga täpselt järgitakse veekaitsenõudeid. Näiteks on ehitatud betoneeritud välisöötmisalad, et loomad saaksid talvel õues jalutamas käia. Šarolee tõug on suur, valge, rahulik ja ülisõbralik,” kiitis farmiju-
hataja oma lemmikuid. Lisades, et tegu on väga intensiivse tõuga. Nii on ka nende farmis loomad ülikiire kasvuga, näiteks võib 4–6kuune pullik kaaluda juba 300 kilo. “Oleme aretuspulle toonud Prantsusmaalt, Taanist, Soomest ning Lätist ja tippspermat Hollandist,” loetles farmijuhataja. Paaritusperioodil on loomad 12 grupis, kõik grupid on karja aedadega eraldatud. Poegimised on jaotatud kahte ossa: märtsisaprillis ja novembris-detsembris. Kuna lautades on igal pool kaamerad, on loomakasvatusjuht läbi arvuti ja telefoni kõigega kursis ning jõuab farmi õigeaegselt, kui keegi poegima hakkab. 90% šaroleedest müüakse teistesse tõukarjadesse. Igal aastal müüakse siit ka 10–15 tõupulli. Perenaine nentis, et lihakombinaati läheb neilt väga vähe loomi. Mariliis Vahar on Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatuse liige, samuti juhib ta kodumaist šaroleeklubi koos Vallo Kruusimäe ja Reet Pikkmetsaga. Maaleht, 7. oktoober
A A S TA P Õ L LUME E S 2021
Nr 6 (98) 21. oktoober 2021
l
M A A M A J A N D U S 13
VILJAR VEIDENBERG
SVEN ARBET
üllatab mahemaitsetega Viljar Veidenbergi eestvedamisel rajati Pajumäe mahetallu tänapäevane meierei, kus päikeseenergia toel valmivad juustud, ghee ning jogurtid-kohupiimad lisanditega jõhvikatest kuslapuumarjade ja maapirnini. Kui Viljar Veidenberg isalt kümme aastat tagasi Pajumäe talu üle võttis, ei kõhelnud ta kaua – noorel mehel oli kindel siht rajada kodutallu kaasaegne meierei. Nii asutas Viljar talu kõrvale OÜ Paljumäe Piim. Magistritöö tegi noor peremees oma talu baasil mahe- ja tavapiima laapumise erinevustest juustu valmistamisel ning siis tundus loogiline käik kogu Pajumäe talutootmine üle võtta. “Talupidamine ei olnud Viljarile mitte kohustus, vaid võimalus,” teatas kuus poega üles kasvatanud ning Pajumäe talu taastanud Arvo Veidenberg, kes nüüd on talus nõunik.
Rajas moodsa meierei Abja-Vanamõisa külas asuva Pajumäe talu ajalugu ulatub sajandi taha, kui Veidenbergid said talu Vabadussõjas osalemise eest. Arvo Veidenberg sai kodutalu tagasi 1989. aastal, hakkas pe-
rega siin uuesti majandama ja ka Eesti taluliikumist juhtima. Viljari isa plaanis juba aastaid, et võiks senist talumeiereid laiendada ja ehitada sinna teise korruse peale. Maaülikooli magistrikraadiga poeg viis isa unistuse ellu, rajades hoopis suurejoonelisema ehitise. 2018. aastal avati vana meierei kõrval kaasaegne tootmishoone
maksumusega 1,1 miljonit eurot. Piimatöötlemise energiatarbeks rajati 54 kW võimsusega päikesepark. On kaasaegsed seadmed koos jääksoojuse tagastamise süsteemiga, millega saab ära kasutada soojusenergia, mis seadmete töötamisel üle jääb. Iga päev jõuab meiereisse umbes kaks tonni piima, võimsust on töödelda kolm tonni. “Selle meierei juures on eriline see, et päikesepaneelid toodavad meile elektrit, mida on vaja eriti suvel, kui jahutusseadmed vajavad rohkem voolu,” tõi esile peremees, kes on talumajandamist igati kaasajastanud. Lisaks
uusehitistele on kõvakatte saanud taluteed ja meiereis võetakse vastu turismigruppe, kes jälgivad tootmist läbi klaaspaviljoni. Pajumäe loomi peetakse mahedalt – sajapealine lüpsikari on suviti ööpäevaringselt karjamaal ja aetakse lauta vaid lüpsile. Kogu lehmade sööt tuleb oma rohumaadelt, selleks kasvatatakse mahekaera, -rukist ja -otra. “Kogu meie majandamine, alates rohust kuni lõpptooteni, on mahetunnustatud, teeme kõike nii, et see oleks loodusele ja loomadele hea,” ütles Veidenberg.
Üle saja mahemaitse K A N D I DA AT
VILJAR VEIDENBERG
u Pajumäe Talu OÜ, Pajumäe Piima OÜ. u Viljandimaa, Mulgi vald. u Tunnustatud mahetootmine ja -töötlemine, 100 lüpsilehma aastalüpsiga 9200 kg lehma kohta, noorkari 100. u Maad on kasutuses 400 ha. Rohumaad, mahevilja kasvatus. u Talumeiereis toodetakse aastas 120 tonni mahe tooteid: kohupiimad ja -kreemid, jogurtid, juustud, mahepiim, keefir, hapukoor, ghee ehk selitatud või. u Üle 100 müügikoha. u 14 töötajat. Esitaja: Maaleht
“Meil on maitseid üle saja, korraga kõike ei tee, valmistame tooteid tellimuse järgi,” selgitas Viljar Veidenberg. Nii võib ostja valida astelpaju-, jõhvika-, kirsi- või kuslapuujogurti, samuti kümneid eri maitseid kohupiimakreemides. “Koostöös Tartu teadlastega töötasime välja vanemale generatsioonile sobiva toote – kohupiimakreem maapirniga,” kirjeldas Viljar. ELi projekti “EIT Food” raames valmistatud uudistootesse on lisatud mett ja kreeka pähkleid. Lettidele jõudis äsja ka kohupiimakreem tatramüsliga.
Pajumäe talu peremees ja juustumeister Viljar Veidenberg on rahul, et nende meierei sortimendis on sadakond piimatoodet.
Uuemad tooted on Pajumäe juustud. Kuna Viljar Veidenberg uuris oma magistritöös piima laapumist, on temast saanud ka väljaõppinud juustumeister. “Koroonaajal tõusis meie e-poes tunduvalt Pajumäe Gouda ja Cheddari juustu, samuti ghee ehk selitatud või läbimüük,” ütles peremees. Hästi lähevad müügiks ka mahepiim, keefir, hapukoor. Pajumäe talu on võitnud mitmeid tunnustusi, sealhulgas parima talu, talutoidu ja mahetoot-
mise eest. 2018. aastal saadi Eesti Läänemere-sõbraliku talu tiitel. Viljar Veidneberg pälvis Eesti Maaülikoolilt aasta vilistlase tiitli 2019. aastal. “Viljar käib minu jälgedes, aga tema sammud on pikemad,” on poja ettevõtmistega rahul ka isa Arvo Veidenberg. Maaleht, 15. juuli Tekstid kirjutas
SILJA LÄTTEMÄE
14 M A A M A J A N D U S l A A S T A
PÕLLUMEES 2021
Nr 6 (98) 21. oktoober 2021
SVEN ARBET
Kuidas mõjutab rohepööre meie põllumajandust? Eesti põllumajanduse tulevik ja Euroopa Liidu rohelised ambitsioonid panevad põllumehi pead vangutama, sest eesmärkide elluviimine näib peaaegu võimatu. Mida arvavad teemast varasemad aasta põllumehed?
ANDRES HÄRM, aasta põllumees 2004: kuna vajalikud insektitsiidid olid keelatud, siis suur osa kogu Eesti oasaagist hävis Kui vaadata strateegiat “Talust taldrikule”, siis ilma praeguste tehnoloogiateta pole võimalik nõuetekohast ja head toitu toota. Väetiste kasutamise vähendamine ja paljude pestitsiidide keelamine viib selleni, et meil pole kvaliteetset toitu piisavalt. Tänavu näitasid seda oapõllud: kuna vajalikud insektitsiidid olid keelatud, siis suur osa kogu Eesti oasaagist hävis. Kui sarnaseid piiranguid
ja keelde veel enam lisandub, juhtub sama ka teiste kultuuridega. Mitte ainult toiduvilja, vaid ka näiteks kartuli ja kapsaga. Glüfosaadi piirangud teevad põlluharimise mitu korda kallimaks ja see ei tasu tootjale enam ära. Kui pole tasuvust, lõpetatakse ka tootmine. Ja kui pole tootmist, pole ka süüa – nii lihtne see ongi. Eesti pole nii rikas riik, et kogu meie inimestele vajalik toit sisse osta. See on ka julgeoleku küsimus: kas tahame oma riiki pidada või ei. Rasketel aegadel
Margus Muld, Agrone OÜ juhatuse liige. HENDRIK SAARNAK
ELi ambitsioonikas kliimapakett tuleb kinni maksta meil kõigil
tagab just oma toidu olemasolu suurema kindlustunde. Mis puudutab Euroopa Liidu uut põllumajanduseelarvet, siis mul pole praegu sellest selget ülevaadet. See kava muutub ajas üsna palju ja elu on seni näidanud, et asjad lähevad järjest keerulisemaks. Põllumajandustoetuste osas paistab prognoos minevat järjest pessimistlikumaks.
Eks väljakutsed ole suured ning loosungid ambitsioonikad ja kõlavad. Kindlasti olen nõus sellega, et meil tuleb vähendada CO2 heidet atmosfääri ja peame seisma loodusliku mitmekesisuse eest.
Andres Härm, OÜ Haage Agro juhataja.
INDREK KLAMMER, aasta põllumees 2019: meie peale kaevati, et siloteoga rikume lindude rahu Euroliidu uue põllu majanduseelarvega alates 2023. aastast kaasneb ka toetuste vähendamise teema, mis põllumehi puudutab. Mahetootjad on samuti mures, sest ka nende tulevik on tume, kuna mahepindade suurenedes toetused vähenevad. Meilt tahetakse taimekaitsevahendite piirangutega maksimumi nõuda, aga Eesti on kogu aeg silma paistnud väiksema taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamisega kui mujal euroliidus, nii et ei maksa taimekaitse osas ka vinti üle keerata. Kui teised suured riigid ei võta seda tõsiselt, mis teeb neile endile kahju, ja kui teadlased
ka vaidlevad kliima soojenemise põhjuste üle, siis miks meie oleme nii ülipüüdlikud kõiki korraldusi punktipealt täites? Nii et midagi helget siin ei paista, aga optimismi ka ei ole, nagu oli meil 1990. aastate lõpupoole, kui oli samuti raske. Väga kahju on ka sellest, et seakasvatuses hakkavad kaduma tõukarjad ja ühes sellega kaovad paljude inimeste oskused tõuaretuses. See on nende inimeste omandatud tohutu kogemus ja teadmised, mis kaovad. Tundub, et meie – põllumehed – peame kogu aeg riigile tõestama oma vajalikkust, põllumajanduse olulisust toidutootmisel. Põllumajanduse jaoks on loomapidamine väga oluline. Sest lisaks lihale-piimale on väga tähtis ka sõnniku tootmine põl-
SVEN ARBET
Indrek Klammer, Voore Farm OÜ juhataja.
lule, sellisest loomapidamisest ja sõnnikumajandusest sünnib roheline ring, mahetootmine. Aga kohati tundub, et praegu käib otsekui riiklik kiusamine: ametnikud tulevad-kontrollivad ja neil on kindel soov trahvi teha, kindlasti mingeid puudusi ettevõttes leida. Kui on oht, siis
Konkrit-Agro OÜ - kvaliteet otse loodusest Ladu/kontor: Tartumaa, ladu/kontor, Luke küla, Nõo vald, tel 512 8444
MARGUS MULD, aasta põllumees 2017:
tuleb see likvideerida; kui rikkumine, siis trahvida. Aga lihtsalt otsida, et saaks aga midagi välja tuua, nii ka poleks vaja. Ametnikud, looduskaitsjad, rohelised – me peame oma tegevustes nende kõigiga arvestama. Näiteks kevadel me tegime silo ja siis kaevati meie peale, et siloteoga rikume lindude rahu. Ametnikud, looduskaitsjad, rohelised arutlesid pikalt ning siis leidsid, et silo vist ei saa muul ajal teha kui kevadel ja suvel. Selline kius peab lõppema! Saadame pigem selle ametnike armee piirile kontrollima sisseveetavaid toiduaineid, et milliseid lisaaineid importtoiduga meile sisse tuuakse. Soomes on põllumajandus rahvuslik uhkus, aga kuidas meil on?
Nüüd on vaja edasi mõelda, kuidas me püstitatud eesmärgid suudame saavutada, nii et tootjad ellu jäävad ja inimestel on võimalik poodidest toitu osta – et ei juhtuks nii, et loosungite taga unustatakse ära igapäevane ja praktiline elu. Usun, et meil, põllumeestel, ei ole uute eesmärkide ja suundade vastu mitte midagi, aga püstitatud eesmärkide täitmi-
ne ei saa tulla põllumehe sissetulekute arvelt. Väga tähtis roll on teadlastel ja riigisektoril, et me ei hakkaks tegema valesid otsuseid, vastasel juhul avastame aastate pärast, et meie võetud suund on vale – kas liiga kulukas või eesmärke mitte täitev. Peaksime paika panema täpse plaani, mida soovime saavutada, mis ajaks soovime saavutada, milliseid meetmeid peame kasutusele võtma ja kas me saame seda endale rahaliselt lubada. Kogu Euroopa Liidu ambitsioonikas kliimapakett tuleb kinni maksta meil kõigil, sest vastasel juhul pole seda plaani võimalik ellu viia – kas need on siis eri toetuste rahad või toidu kallinemine poeletil.
• GMO-vaba sööda import ja müük • Looduslike söödalisandite müük tootjale ja farmile • Tervislikuma Eesti nimel!
Edasimüük: • Harjumaa: Kiti Kanala, Naage küla, Harku vald, tel 524 9546 • Kuusalu Majamarket, Kuusalu tee 51a, Kuusalu vald, tel 600 8112 • Järvamaa: Räägu Pere, Nurmsi, tel 5647 9519 • Lääne-Virumaa: Lasila, tel 5595 5649 • Märjamaa, Käki-Täshmuthi hobitalu, tel 5647 2148 • Pärnumaa: Vaskrääma, tel 564 80472
REKLAAM
Nr 6 (98) 21. oktoober 2021
l
M A A M A J A N D U S 15
Aitäh, põllumees! Aitäh, põllumees!
u sulle onTänu Selveri lettidel sulle on Selveri lettidel i suurim valik Eesti värsket suurim valik värsket umaist toidukaupa. kodumaist toidukaupa.
SELVER on konkursi “AastaonPõllumees 2021” peatoetaja SELVER konkursi “Aasta Põllumees 2021” peatoetaja
16 M A A M A J A N D U S l R E K L A A M
Nr 6 (98) 21. oktoober 2021
AASTA PÕLLUMEES 2026: "KÕRGET TOOTLUST NAUDIN TÄNU OTSUSTELE, MIS TEGIN 5 AASTAT TAGASI" Oli
aasta
2021,
kui
tänavune
aasta
põllumees võttis vastu otsused, mille vilju ta täna naudib. Nimelt otsustas põllumees toona esimeste seas liituda süsinikuprogrammiga. See avas põllumehele ukse uuele sissetulekuallikale, mis
võimaldas
senisest
muldade eest hoolt kanda.
paremini
oma
"Mäletan,
et
olin
süsinikuprojekti
algselt
osas
kogu
pigem
selle
äraootaval
seisukohal. Ühelt poolt tundus see ainuõige teena - võimalus teenida lisatulu, parandada muldade
viljakust
ning
samaaegselt
vähendada atmosfääri heitgaaside sisaldust. Teisalt
oli
tegemist
aga
täiesti
uue
valdkonnaga ning mulda seotud süsinik ei ole harjumuspärane käega katsutav saak. Täna
olen
seisukohal,
et
krediitide
loomine
sidumisega
süsiniku
mulda
on
selle
kümnendi suurim võimalus põllumeestele ja varajastel liitujatel on suur eelis" selgitab põllumees. Ehkki Aasta Põllumees 2026 on fiktiivne karakter
kelle
eAgronom
lõi
süsiniku-
programmi võimaluste tutvustamiseks, on väljakutsed, mis põllumehi ees ootavad, reaalsed. Mis
juhtub
järgmise
5
aasta
jooksul
et
jätkuvad
põllumajanduses? On
äärmiselt
muudatused, väetiste
tõenäoline, mis
hinnad
on
täna
jätkuvad
juba
alanud:
tõusmist
ning
tarneraskused jätkuvad veel mitu aastat. Samal
ajal
jätkub
süsinikukrediitide
nõudluse kasv, mis kergitab viiimase aasta jooksul kahekordistunud krediitide hindu veelgi. Miks on parim aeg süsinikuprogrammiga liituda just täna? Mida
varem
põllumees
fikseerib
enda
muldade algseisu, seda suurem on süsiniku mulda sidumise potensiaal. Süsinikku siduvad praktikad aitavad mulla huumuskihti
kasvatada
ning
seeläbi
vähenevad kulud ka väetistele. Programmis osalev põllumees suurendab tulusid,
vähendab
kulusid
ning
aitab
keskkonda säästa. Arvuta enda ettevõte süsinikupotentsiaal eAgronomi kodulehel: eagro.co/kalkulaator