Maamajandus (veebarur 2022)

ERITI TERVISLIK:

URMAS KRUUSE:

INNOVATSIOON: John Deere

uued traktorid ei vaja enam ei juhti ega diislikütust

Erakogu

toidutootmine ja puhas keskkond koos on võimalikud Taavi Sepp

eestlased teevad müslit kaera asemel tatrast ja kinoast

17. veebruar 2022 ♦ Nr 1 (100)

PÕLD JA METS ON SINU RIKKUS! LAENUD PÕLLU- JA METSAMAA TAGATISEL

• • • •

Pakkumine 24 h jooksul Küsi laenupakkumist!

Tagatise hindamine TASUTA Laenusumma kuni 90% tagatise väärtusest Laenud maa ostuks, käibekapitaliks või muuks otstarbeks LandCredit | Põllu- ja metsamehe laenupartner | www.landcredit.ee | +372 5343 3598 Enne lepingu sõlmimist soovitame tutvuda finantsteenuse tingimustega ning vajaduse korral pidada nõu spetsialistiga.

2 PÄEVAKORRAL

Toimetaja Lii Sammler. Tel 661 3300. e-post lii.sammler@maaleht.ee ♦ Maamajandus Nr 1 (100) 17. veebruar 2022

Urmas Kruuse:

roheleppes tuleks näha võimalust, mitte tonti

Jaanus Lensment

PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA ♦ Teravalt on põllumajanduses päevakorda tõusnud elektri teema, tulubaasi mured, uued toetused.

Maaleht küsis, milliseid probleeme ja lahendusi näeb nende osas maaeluminister Urmas Kruuse.

LII SAMMLER

lii.sammler@maaleht.ee

Põllumehi rabas jalust elektri hinna tõus.

Kuidas sellega toime tulla?

Mõistan täiesti põllumajanduses tegutsevaid ettevõtjaid ning toidutootjaid, kes selle pärast muretsevad. Eri valdkondade puhul on energiakulude osakaal erinev, see sõltub sõlmitud lepingu tingimustest, omatoodetud energia osatähtsusest ja ettevõtete spetsiifikast.

Põllumajandusettevõtetes keskmiselt moodustab energiakulu kogukuludest ca 8%, millest ligi kolmandik on elekter ning 2/3 kütus, seega võib energiakulude suurenedes olla mõju ettevõtte kogukuludele hinnanguliselt suurusjärgus 5–10%.

Nii nagu kodutarbijail, on ka ettevõtjatel erinevad elektripaketid, valik püsihinnaga pikemaaegse lepingu või börsihinnaga lepingu vahel on olnud iga ettevõtja enda otsus.

Valitsuskabinet on ettevõtjate muresõnumiga tegelenud. Praeguseks on vähendatud elektri võrgutasu 50% kogumaksumusega 88,25 mln, see puudutab iga tarbijat. Jaanuarist märtsini kompenseerime äritarbijatele 100% elektri võrgutasu.

Samuti otsustas valitsus suunata 50 miljonit eurot laenukäendusteks ettevõtetele, kellel on kõrgete energiahindade tõttu tekkinud ajutised likviidsusprobleemid. Vähendamaks maagaasi äritarbijate kulusid, otsustati anda toetust maagaasi võrguettevõtjatele ning maagaasist soojuse ja elektrienergia tootjatele. Toetuse arvestuse aluseks on Eestis kehtiva maagaasi aktsiisimäära (40 € 1000 m3 kohta) ja ELi aktsiisi alammäära (11,30 € 1000 m3 kohta) vahe ehk 28,70 € 1000 m3 kohta. Seda antakse märtsis ja aprillis 2022.

Maaeluministeeriumil on võimalik ümber disainida oma meetmeid, et need rohkem vastaks energiasäästu ootustele. Näiteks mõned meetmed kalanduse ja vesiviljeluse valdkonnast, samuti mõned maaelu investeeringumeetmed.

Narva mnt 13, 10151 Tallinn Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall

Mida toob põllumeestele ja toidusektorile kaasa uus ELi põllumajanduspoliitika (ÜPP)? ÜPP reformiga paralleelselt valmistati ette Euroopa roheline kokkulepe, seega ei saa ka uus põllumajanduspoliitika ilma suurema keskkonna- ja kliimaambitsioonita hakkama. Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava, mis ühendab edaspidi mõlemat ÜPP fondi, aitab rohepöördega paremini toime tulla. Põllumajanduse esmane eesmärk on jätkuvalt toidutootmine, seega on toidutootmise konkurentsivõime säilitamine üks strateegiakava prioriteete. ÜPP strateegiakava kaudu jagatakse Euroopa maksumaksja raha. Selleks et Euroopa maksumaksja huvid oleksid paremini arvestatud, on ELi tasandil kokku lepitud eesmärkides, mida strateegiakava koostades tuleb arvestada. ÜPP strateegiakava on eri osapooli ja eesmärke arvestav ligi 50 erinevat sekkumist sisaldav dokument, mis aitab saavutada põllumajanduse ja maaelu tasakaalustatud arengut. Kindlasti on teemasid, kus huvigrupid oleks soovinud näha lisaressurssi või täiendavaid meetmeid, kuid pean saavutatud kompromissi siiski heaks.

Kas ELi ambitsioonikad keskkonnaeesmärgid on täidetavad ning vahendid (toetused) keskkonnameetmetele piisavad ja motiveerivad?

Eesmärkide poole tuleb liikuda. Tuleb mõelda, mida ja kuidas teisiti teha, et vähendada negatiivset keskkonnamõju. Euroopa Komisjoni roheleppes välja käidud eesmärgid on erinevad, mõned neist on meile kergemini täidetavad kui teised. Kui oleme algusest peale arutelulaua taga, mitte kaevikusõjas, on meil võimalik suunata otsuseid meile sobivamas suunas.

Keskkonnale suunatud toetusi on ÜPP strateegiakavas oluliselt rohkem ning keskkonnarahastus varasemaga võrreldes märksa suurem. Sekkumiste valik annab erinevaid võimalusi. Toetused võiksid alati suuremad olla, aga

järgmisel viiel aastal toetatakse keskkonnahoidu ÜPPst enam kui 446 miljoni euroga, see on peaaegu 30% kogu ÜPP eelarvest. Peame nägema rohepöördes enam võimalusi ning siin tuleb riik selle tee näitamiseks põllumeestele teadlikkuse suurendamisega appi.

Lisaks strateegiakava vahenditele on meil kasutada ka teisi rahalisi ressursse, nt Euroopa horisont, mille alt rakendus Euroopa mullakokkulepe. Selle kava näeb muu hulgas ette üleeuroopalise eluslaborite ja majakaprojektide võrgustiku loomise. Lisaks plaanime CO2 kvoodirahast lähiaastatel toetada süsinikuauditite läbiviimist põllumajandusettevõtetes.

konda, aga ka veel palju muud. Ühise põllumajanduspoliitika eelarve aitab selle visiooni poole kiiremini liikuda. Siis kui keskkonnateadlikkusest saab majandustegevuse lahutamatu osa, ei pea me enam küsima, kas toidutootmine ja puhas keskkond on koos võimalikud. Mõtteviis, kas üks või teine, ei ole enam asjakohane.

Mis saab ELi rohe-eesmärkidest siis, kui põllumees otsustab, et toetused pole piisavalt motiveerivad?

Küsimus on, mis tagab pikemas perspektiivis head saagid ja sissetuleku.

Taas kord peame nägema rohePõllumajandus­ pöördes enam ka võimalusi. Põltootmine toimib lumajandustootmine toimib otseses seoses keskkonnaga ning me otseses seoses ei tunne veel kaugeltki kõiki neid keskkonnaga ning seaduspärasusi, mis toidu tootme ei tunne veel mist selles ökosüsteemis mõjutakaugeltki kõiki neid vad. Üks selliseid näiteid on taastav põllumajandus, kus keskkonseaduspärasusi, naressursse (muld, maastik, elumis toidu tootmist rikkus) püütakse parimal teadusselles ökosüsteemis likul moel ja terviklikult arvesse võtta, kasutades toidu tootmiseks mõjutavad. võimalikult vähe üha kallinevaid väliseid sisendeid. Selline kestlik majandamine võib kokkuvõttes kultuuride saagikust ja põllumajandustootja sissetulekuid suurendada ning anda ka turueelise.

Näiteks on kliimaambitsioonis oluliseks teemaks süsinikuemissiooni vähendamine ja süsiniku sidumine. Põllumuldade orgaanilise süsiniku varu on üks peamisi mullaviljakuse ja -tervise näitajaid. Teadmisi, millised on mullatervise jaoks parimad praktikad, tuleb täiendada ning see teave viia põllumeesteni.

Mis on ministri meelest olulisem – kas see, et Eesti põllumees toodaks toitu ning oleksime toiduga isevarustatud, või et meil oleks palju mitmekesisust, metsloomi, linde ja putukaid?

Arengukava visioon on, et Eesti toit oleks hinnatud ja maal on hea elada. See visioon hõlmab nii toidujulgeolekut kui looduskesk-

Vastutav toimetaja Lii Sammler, lii.sammler@maaleht.ee, 661 3300 Keeletoimetaja Ene Leivak, ene.leivak@maaleht.ee Korrektor Merike Järvlepp, merike.jarvlepp@maaleht.ee Kujundaja Mari Peterson, mari.peterson@maaleht.ee Reklaami projektijuht Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@ekspressmeedia.ee, 5666 1049

Praegu saab põllumees hektari kohta toetust ligi 200 eurot, uuest perioodist on põhisissetulekutoetus 110 euro kandis. Kui palju ta peaks lisakohustusi võtma, et saada uuel perioodil sama palju toetusraha? Ühtne pindalatoetus moodustab praegu aastasest otsetoetuste eelarvest ligikaudu 65% kliima- ja keskkonnatoetus ehk rohestamise toetus 30% ning tootmiskohustusega seotud toetused ligi 4%. Uuel eelarveperioodil moodustab põhiline sissetulekutoetus ligikaudu 55%, ökokavad 28% ja tootmisega seotud toetused 13%. Sisuliselt on nende toetusmeetmete eelarvete vahe kokkuvõttes olematu ja ei ole õige rääkida põllumajandustootjate sissetuleku drastilisest vähenemisest.

Ei saa unustada, et eelarve jaotus koos kohustuslike osakaaludega on liikmesriigile ette antud. See ei võimalda ka parima tahtmise juures samasugust põhisissetulekutoetust maksta, kuid loob uusi võimalusi näiteks tootmisega seotud toetuste või keskkonnale suunatud toetuste näol.

Oleme võtnud suuna, et rohkem toetusest võiks põllumeheni jõuda läbi seotud toetuste, kuivõrd nendele on juurdepääs aktiivsel põllumehel, kes toidu tootmiseks maad harib ja loomi kasvatab. Seepärast oleme planeerinud seotud toetusi piimalehmade, ammlehmade, lammaste ja kitsede pidamiseks ning aianduskultuuride ja teravilja kasvatamiseks.

Millal jõuab Eesti põllumeeste toetus samale tasemele Euroopa omaga – seda on ju lubatud alates 2004. aastast, kui Eesti liitus ELiga?

Hinnanguliselt saab otsetoetuste tase aastal 2027 olema 80% ELi keskmisest. Kuigi jääme keskmisest veel mõnevõrra maha, siis tähendab selle taseme saavutamine, et hoolimata väga pingelisest ELi eelarvest, saime otsetoetusteks järgmiseks seitsmeks aastaks enam kui 300 miljonit eurot lisaks, mida võib pidada väga heaks tulemuseks.

Maamajandus ilmub Maalehe vahel Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@ekspressmeedia.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee

UUDIS 3

Maamajandus Nr 1 (100) 17. veebruar 2022 ♦ Toimetaja Lii Sammler. Tel 661 3300. e-post lii.sammler@maaleht.ee

Selgusid parimad taimekaitsevahendid rapsinuhtluse – hiilamardika – vastu

RAPS ♦ Rapsikasvatajate suurim nuhtlus on hiilamardikad, kes söövad rapsiõisi ja saaki ei moodustu. Paljud tuntud rapsi taimekaitsevahendid ei tee nendega harjunud mardikatele enam midagi.

Eesti teadlased on selgitanud välja, millised taimekaitsevahendid mõjuvad ja mis mitte.

LIINA KANN

Eesti Taimekasvatuse Instituudi entomoloog

P

raegu koostavad viljakasvatajad põlluplaane ning varuvad taimekaitsevahendeid. Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) pikaajaliste resistentsusalaste katsete tulemused on abiks parimate valikute tegemisel.

Insektitsiidi (putukatõrjevahend) resistentsus on kahjurite kohandumine toimeainetega, mille tulemusena selle aine tundlikkus kahjuris väheneb.

Eristatakse mitmeid toimemehhanisme: ainevahetuslik, toimekoha tundetus jne.

14 vahendit – kuidas need toimivad?

Naeri-hiilamardikas (Brassicogethes aeneus Fab.) on peamine kahjur Eestis, kes rapsi õiepungi närides tekitab suurt kahju. Putukas on levinud nii tali- kui suvirapsil,

kahjustades eriti suvirapsi taimi.

2021. aasta kuumal suvel leidus rapsipõlde, kus kahjurite hävitustöö oli nii suur, et taimedel ei moodustunudki kõtru.

Põllumajandus- ja toiduameti taimekaitsevahendite registrisse on kantud 14 insektitsiidi, mida saab kasutada hiilamardika tõrjeks. Neist 13 kuuluvad püretroidide toimeainete klassi ja üks indoksakarbi toimeainete klassi, mida saab veel kasutada 2022. hooajal, kuid mitte hiljem.

ETKI 2021. aasta monitooringu raames kogutud proovide põhjal viidi läbi resistentsusalased katsed IRAC (Insecticide Resistance Action Committee) protokollide põhjal. Katsete tulemused näitavad Eestis insektitsiidiresistentsuse olemasolu erinevate toimeainete suhtes.

Resistentsuskatsed viidi läbi püretroidide toimeaineklassi kuuluvate lambda-tsühaloriini ja tau-fluvalinaadiga ning indoksakarbiga nii tali- kui su-

Hiilamardikaid täis rapsiõis.

Tiiu Annuk, Shutterstock

virapsilt kogutud hiilamardi­ katega.

Seire käigus leiti, et Eesti talirapsidel tegutsevad hiilamardikad on resistentsed ja väga resistentsed lambda-tsühalotriini suhtes.

Insektitsiid tau-fluvalinaat, mis on laia toimespektriga eri kahjurite vastu, näitab naerihiilamardikate hävitamisel paremat toimet. Populatsioonid on peamiselt tundlikud või siis mõõdukalt resistentsed. Kuid Põlvamaalt leidus ka üks po-

pulatsioon, mis oli selle toimeaine suhtes resistentne. Antud piirkonnas on mõistlik vahetada toimeaineid ja vältida korduvaid sama toimeainega ning samasse toimeaineklassi kuuluvate insektitsiididega pritsimisi.

Abiks integreeritud taimekaitse Üle Eesti leidus vaid paar talirapsi populatsiooni, mille tundlikkus indoksakarbi suhtes on vähenenud. Suvirapsilt

kogutud hiilamardikate suhtes omas indoksakarb sajaprotsendilist mõju, olles seega väga efek­tiivne.

Lambda-tsühalotriini suhtes olid suvirapsilt kogutud populatsioonid kõik resistentsed.

Tau-fluvalinaadi suhtes olid kõik populatsioonid tundlikud, seega on sellel tõrjevahendil väga hea mõju naeri-hiilamardikate vastu.

Resistentsuse süvenemise vältimiseks on vaja rakendada integreeritud taimekaitse põhimõtteid: kasutada õiget viljavaheldust, kus ristõieliste kultuure ei kasvatata tihemini kui 5–6 aasta järel, et hoida kahjurite liigset koloniseerimist.

Tasuks vahetada ja valida toimeained, mis veel naeri-hiilamardikatele toimivad ning eelistada erinevatesse toimeaineklassidesse kuuluvaid insektitsiide.

Lisaks võiks kaaluda rapsi asemel kasvatada talirüpsi, mille areng on kiirem ning seetõttu jääb ka kahjurite kahjustus väiksemaks.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et resistentsusalaste katsete tulemused näitavad insektitsiidiresistentsuse olemasolu. Putukatõrjevahendite vähesuse tõttu on oluline tagada võimalus kasutada tulemusi andvaid toimeaineid mitte ainult eeloleval hooajal, vaid ka edaspidi.

Katsetulemustega saab täpsemalt tutvuda ETKI kodulehel.

Metstaguse Agro OÜ on aastast 1993 Järvamaal tegutsev Eesti kapitalil põhinev piimatootmisettevõte.

Ettevõttel on 650 vabariigis kõrgel tasemel piimalehma. Pidevalt investeerime uuematesse tehnoloogiatesse ja tehnilistesse lahendustesse. Meie piimatootmise märksõnadeks on loomade heaolu ja kvaliteetne piim.

Otsime oma meeskonda loomaarst-seemendustehnikut Kandidaadilt eeldame: loomakasvatuslikku eriharidust kohusetundlikkust ja ausust ettevõtlikkust ja aktiivsust Omalt poolt pakume: konkurentsivõimelist töötasu enesearendamise ja kogemuste omandamise võimalusi sõbralikku töökollektiivi Kontakt: Teet Kallakmaa Tel 502 1263 teet@kreedo.ee

4 TAIMEKASVATUS

Toimetaja Lii Sammler. Tel 661 3300. e-post lii.sammler@maaleht.ee ♦ Maamajandus Nr 1 (100) 17. veebruar 2022

Eesti põllumehed proovisid jõudu rahvusvahelises konkurentsis

YEN ♦ Inglismaa eest­vedamisel tegutseb juba kümmekond aastat rahvusvaheline kõrge saagi kasva­ ta­mise võrgustik YEN (Yield Enchan­ hement Net­work). Eesti mehed osalesid selles kolmandat korda.

ANNIKA JÕEMAA Baltic Agro nõustaja

E

elmisel saagihooajal jõudsid head tulemused oma loogilisse geograafilisse paika – parimate muldadega Kesk-Eestisse. Mõlemad võistlejad – Raido Allsaar Imavere ja Märt Mölter Türi kandist – harivad põldu Järvamaa lõunaosas.

VARASEMAD VÕISTLEJAD

Eestist on YENil osalenud 2019 ♦ Kaido Kirst, Nuudi talu, Saaremaa. 3. koht nisu teoreetilise saagi arvestuses 86% võimalikust. ♦ Urmas Uustalu, Pae Farmer, Raplamaa. 5. koht nisu teoreetilise saagi arvestuses 85% võimalikust. ♦ Rainer Leidik, Luunja Mõis, Tartumaa.

2020 ♦ Erki Plamus, FIE, Raplamaa, 6. koht talirapsi absoluutse saagi arvestuses. 5,4 t/ha 38 võistluspõllu hulgas. ♦ Aimar Allingu, Jõgevamaa.

Talirapsiga võistles Märt Mölter Estonia OÜst

T

alirapsi võistluspõllu valik jäi kevadesse. Kevadise pildi põhjal jäi valikusse sort ‘Atora’. See on kiire sügisese alg­arenguga ja ka kiire kevadise arenguga. Lisaks on see haiguskindel ning varasemate katsete põhjal ka kõrge saagikusega sort.

Mida põllul tehti Külv toimus 12. augustil 2020 ning eelviljaks oli talioder. Pärast eelkultuuri koristust sai põld ka veiseläga ning pärast külvi kompleksväetist. Septembri keskpaigas sai põld ammooniumnitraati.

Boori anti 2 l/ha ning alg­ arengu kiirendamiseks ja juurekava arenguks ka fosfori-kaaliumi vedelväetist Trafos MgB-Mn-Fe. Kuna sügis oli soe ja taimiku areng kiire, siis kasvu reguleerimiseks kasutati tugevatoimelist kasvuregulaatorit Caryx 1 l/ha.

Kevadel sai põld lämmastikku toimeaines 198 kg (millest esimeses ringis 91 kg) ning

väävlit 41,6 kg. Lisaks 3,5 l/ha boori, mis jagati kahe pritsimisringi vahel ning millest osa oli molübdeeniga boor. Molübdeen on rapsile oluline mikroelement, millel on tähtis roll ka taimede lämmastiku omastamisel. Lisaks sai antud ka aminohappeid Delfan Plus ning fosfori-kaaliumi leheväetist Trafos Mg-B-Mn-Fe. Kevadel võtsime põllult leheproovid ning olulisemad toiteelemendid olid kõrgel tasemel või normis. Väga madalal tasemel olid mõned mikroelemendid – mangaan, raud ning kaltsium.

Panime kevadel võistluspõllule ka kollased liimpüünised, ning olgugi et temperatuurid olid tol hetkel madalad, oli juba nädalaga sellel põllul väga suur varre-peitkärsakate liikumine, millest andis märku liimpüünisesse jäänud kärsakate hulk.

Kuna kevad olid jahe, arendasid ka rapsid ilusti külgharusid ning jahe temperatuur toimis kui kasvuregulaator. Sellegipoo-

ristamise hetkel oli näha, et haigustunnuseid esines vartel minimaalselt.

Raps ei saanud sel aastal põuaga nii tugevalt pihta kui teraviljad, sest tugevama põua ajaks jõudis õitsemine juba lõpusirgele. Küll aga jäi seeme veidi väiksemaks ja see avaldus ka lõppsaakides. Võistluspõllul oli juunikuu sademete hulk 18 mm ning juulikuus 96, millest enamik ikkagi kuu lõpus.

Tagasiside

Märt Mölter oma rapsipõllul.

Lii Sammler

lest otsustasime põllul teha kasvuregulaatori-fungitsiidi Tilmor – seda eesmärgiga pigem hoida taimik võimalikult terve kuni õitsemiseaegse fungitsiidi kasutamiseni, ja see õnnestus. Õitsemisaegseks haigustõrjeks kasutati Cantus Goldi ning ko-

YENi lõpparuandes selgus, et taimede toitainetega varustatus oli üsna hea nii põhielementide kui ka mikroelementide osas.

Veidi madal oli väävlisisaldus.

Estonia OÜ saavutas YENi võistlusel 4,5 t/ha saagikusega tubli 5. koha potentsiaalse saagikuse arvestuses (55% potentsiaalsest saagist) ning üldsaagikuse arvestuses 12. koha 43 põllu seast. See tähendab, et Eesti põllumehed suudavad väga hästi konkureerida Euroopa parimate taimekasvatajatega.

Talinisuga võistles Raido Allsaar Mägede OÜst

P

õllu valikul sai määravaks eelvili – hernes, ning algusest saati – alates seemnevalikust kuni koristuseelse töötlemiseni – panustati põllule eesmärgiga teha sellest YEN-võistluse vääriline põld.

Mida põllul tehti Valiti sort ‘Informer’, mis on sordivõrdluskatsetes näidanud end väga kõrge saagikuse ja hea seisukindluse poolest.

Külvati 4. septembril 2020. aastal ning külvisenormiks sai 315 idanevat seemet m2. Kuna eelvili oli väga hea, maa hästi ette valmistatud ning taimede toidulaud rikkalik, oli see olukorda arvestades õige valik.

Vahetult enne külvi laotati põllule ka granuleeritud kanasõnnikut ning koos külviga veel ka kompleksväetist NPK 10-2626. Talinisu sai väga hea hoo sisse, taimik tärkas ühtlaselt, sügis oli soe ning novembri alguseks oli ‘Informeril’ juba 5–7 võrset.

Sügisel tehti ka kerge umbrohutõrje, sest hernevarist oli palju.

Novembri alguses võetud leheproovid näitasid, et taimik oli heas toitumuses. Veidi madalat tulemust näitasid väävel, tsink ning vask, väga madalad olid boor ja molübdeen.

Kuna lumikate tuli külmumata maale, levis lumiseen, kevadel oli lehtedel näha väga palju

helelaiksuse algeid ning ka jahukastet.

Kevadel anti võistluspõllule veel 100 kg/ha kompleksväetist Yara Mila 18-11-13, osa lämmastik-väävelväetisest N30+7S (280 kg/ha) pluss veel 94 kg/ha toimeaines lämmastikku.

Esimeses pritseringis sai tehtud kasvu reguleerimine võrsumise ja juurekava arengu soodustamiseks ning sama ringiga anti ka fosfori-kaaliumi leheväetist YaraVita Kombiphos. Ka aminohapped Ruter AA näol ei puudunud paagist, et tuua taimik välja talvestressist. Neli nädalat pärast esimest väetusringi sai põld 270 kg/ha N30+7S. Kokku sai võistluspõld kevadel lämmastikku 175 kg/ha.

Umbrohutõrje tehti Tomboga, et üheaegselt saada kontrolli alla nii laialehelised kui kõrrelised umbrohud. Paagisegusse lisati ka aminohappeid Delfan Plus, et leevendada äkilise herbitsiidi negatiivset efekti taimikule.

Haigustõrje tehti nBasfi uute toodetega Balaya ja Revytrex ning taimik püsis väga hästi tervena. Kuna taimik oli tihe, siis kasvureguleerimine sai tehtud üsna tugevatoimelise kasvuregulaatoriga Medax Max 0,5 kg/ha.

Leheväetamisse panustati samuti palju. Taimik sai kasvuaegselt väävel-magneesiumväetist Epso top. Lisaks mikroelemente

sisaldavat Dr. Greeni, lipulehes kaaliumi Final K näol ja lämmastiku-väävli leheväetist Thiotrac, et kvaliteeti tõsta.

Ka kevadel võeti leheproovid ning need näitasid väga häid tulemusi. Kõik elemendid peale boori ning molübdeeni näitasid normis või kõrget ja väga kõrget taset.

Vahetult pärast pea väljatulekut oli juba näha alasid, mis hakkasid heledaks muutuma.

Põud avaldas tugevat mõju ning taimed kuivasid juba praktiliselt rohelisena põllul ära. Juunikuus tuli seal põllul sademeid kokku 23 mm ning juulikuus 94 mm, millest enamik juuli teises pooles. Saagitulemuseks saime 7,5 t/ha.

Tagasiside Inglismaalt saabunud protokoll näitas, et võistluspõllu toitainetega varustatus oli väga hea. Teraanalüüsidest selgus, et kõikide oluliste elementide – nii põhielementide (fosfor, kaalium) kui ka mikroelementide – tase oli kõigi võistluspõldude keskmisest kõrgem.

Ka proteiinisisaldus oli väga hea – 14,4%. Mis näitab väga ilmekalt seda, et taimed olid rikkalikult ja mitmekesiselt toidetud.

Miks ei saanud me siis loodetud saagitulemust?

Raido Allsaare talinisu võistluspõldu vaatas peremees koos tütrega.

Lii Sammler

Vihuproove analüüsides selgus, et nii tuhande tera mass kui ka mahukaal olid normist oluliselt madalamad. Lisaks selgus, et nii maapealne biomass kui ka terade arv m2 kohta oli madal. Kõrged temperatuurid ja põud kiirendasid taimede arengut sedavõrd,

kuid täielikult ilmastiku vastu me ei saa. Võistluspõld oli sügisel ja kevadel enne põuaperioodi tõesti väga ilus, kuid potentsiaal jäi realiseerimata. Samas mida oskuslikumalt ise panustad, seda väiksemaks on võimalik ilmastiku mõju muuta.

et terade moodustumine oli häiritud ning seetõttu jäid terad väikeseks ja osaliselt välja arenemata.

Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi saagitulemus ei olnud selline, mida olime oodanud, oli see ikkagi hea meeldetuletus, et võime küll enda poolt 100% anda,

Maamajandus Nr 1 (100) 17. veebruar 2022

REKLAAM 5

6 TEHNIKA

Maamajandus Nr 1 (100) 17. veebruar 2022

Niisuguseid põllumasinaid pole veel nähtud!

John Deere’i 8R-seeria baasil loodud isesõitev traktor saab põllutöödel hakkama juhita. Wihuri Agri / John Deere

TRAKTOR ♦ Kliimamuutused ja rohe­ lepe mõjutavad ka tehnika­tootjaid, kes on asunud välja töötama järjest innovaatilisemaid, täpsemalt töötavaid ja keskkonnasäästlikumaid traktoreid.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

U

ue aasta künnisel esitles John Deere Ameerika messil Consumer Electronics Show 2022 täisautonoomset traktorit, mis on valmis seeriatootmiseks niipea, kui riikide seadusandlus tehnoloogia arengule järele jõuab. Masin ühendab endas John Deere’i 8R traktorit, TruSeti kobestit, GPSjuhtimissüsteemi ja uusi täiustatud tehnoloogiaid.

Kui siiani on mõned traktoritootjad tulnud välja prototüüpmudelitega, mida põhimõtteli-

selt võib nimetada robottraktoriteks, millel puudub üleüldse kabiin ja juhikoht, siis JD seekordset n-ö isesõitvat traktorit saab siiski ka rooli taga istuv inimene juhtida. See on vajalik kas või selleks, et põllule sõita, sest liikluses vastne masin omapäi siiski veel osaleda ei suuda.

Saab põllul ka iseseisvalt hakkama Küll aga saab autonoomne traktor iseseisvalt põllul hakkama.

Sel on kuus paari stereokaameraid, mis võimaldavad 360kraadist takistuste tuvastamist ja distantsi arvutamist. Kaameratega

Isesõitmise teevad võimalikuks arvukad stereokaamerad, mis traktori ümbrust jälgivad ja juhtimist korrigeerivasse pardaarvutisse pidevalt sellekohast infot saadavad. Wihuri Agri / John Deere

jäädvustatud pildid saadetakse läbi süsteemi n-ö närvivõrgu, mis klassifitseerib iga piksli ligikaudu saja millisekundi jooksul ja määrab, kas masin jätkab liikumist või peatub, olenevalt tuvastatud takistusest. Traktor kontrollib pidevalt ka oma asukohta geopiirde suhtes, tagades, et see töötab

seal, kus peab töötama. Liikumise täpsus on ca 2,5 cm.

Isesõitva traktori peab põllule transportima ja autonoomseks tööks seadistama. Masina töötamise ajal saab põllumees põllult lahkuda ja keskenduda muudele ülesannetele, jälgides samal ajal oma mobiilseadmest masi-

na tööd. John Deere Operations Center Mobile pakub juurdepääsu reaalajas ülekandele, piltidele, andmetele ja mõõdikutele ning võimaldab masina omanikul reguleerida kiirust, haakeseadme sügavust ja muid tööparameetreid. Töökvaliteedi mis tahes anomaaliate või masina probleemide korral teavitatakse farmerit distantsilt ja ta saab masina jõudluse optimeerimiseks muudatusi teha.

Millal masin Eestisse jõuab?

Wihuri Agri traktorite tootejuht Marek Peensalu ütleb, et Eestisse tuleb isesõitev traktor siis,

kui Euroopa Liit on seadustanud vastavad regulatsioonid, mis lubavad autonoomsete traktoritega tööd teha.

“See ei ole meist sõltuv, vaid oleneb puhtalt euroliidu standarditest ehk siis sellest, kui autonoomsete traktoritega töötamine muudetakse lubatuks.

Kohe kui see sünnib, toome selle masina ka Eestisse,” selgitab ta.

“Praegu võib sellist ilma juhita töötavat tehnikat põllul kasutada vaid Ameerika mandril. See on tootja ja Euroopa Liidu vaheliste läbirääkimiste küsimus.”

Autonoomse traktori turuletoomisel on vägagi pragmaa-

7

Maamajandus Nr 1 (100) 17. veebruar 2022 ♦ Toimetaja Lii Sammler. Tel 661 3300. e-post lii.sammler@maaleht.ee

Taastuvkütus jõuab ka traktoripaaki ÖKOTRAKTOR ♦ Eestisse jõudis esimene kas metaani või maagaasiga töötav traktor New Holland T6.180 Methan Power, millega nüüd on plaanis Eestile demoring peale teha, et ka põllumehed asjast lähemat aimu saaksid.

T

tiline põhjus – kogu maailmas jääb inimesi, kes põllutööd viitsiks teha, aina vähemaks, tööjõud on farmeril kulla hinnaga käes ja seda peab nii efektiivselt ära kasutama kui võimalik.

Nii usub ka Marek Peensalu, et põllumehi, kes sellisest lahendusest huvitatud oleks, jagub ka Eestis.

“Minu käest on turbatootjad küsinud, et millal neile selline traktor tuleb. Ka neil töötajaid napib, ja kuna turbaväljal käib töö väga aeglase kiirusega, siis seal oleks autonoomsel traktoril kindlasti tegemist,” räägib Peensalu.

Olgu öeldud, et selline lahendus on projektide tasandil enam-vähem kõigil suurematel põllutehnika tootjatel olemas, peamiselt üleilmse nõudluse puudumise tõttu pole aga seeriatootmisse ükski neist siiani jõudnud.

raktori NH Methane Poweri väljatöötamisele kulus aastaid. Esimene prototüüp sai valmis juba aastal 2013. Traktor on mõeldud kasutama kütusena ennekõike taastuvatest allikatest toodetud biometaani, aga alternatiivina sobib kasutamiseks ka mootorikütusena toodetud maagaas. Olgu üks või teine, mõlemad mahuvad määratluse CNG alla, millega tähistatakse transpordikütustena kasutatavat surugaasi.

Tootja kinnitab, et võrreldes diislikütuse ekvivalendiga, metaankütusel töötav traktor võimsuses ei kaota, küll aga aitavad

Nii näeb välja muldade niiskus­režiimi kaardi­rakendus.

Oranžiga on märgitud kuivad, lillaga väga märjad alad.

Kuvatõmmis

Uuri oma muldi kaardilt

gaasiga kaasnevad madalamad jooksevkulud säästa sellise masina pikaajalisemal kasutamisel kuni 30% ekspluatatsioonikuludelt, kas või juba tänu sellele, et CNG-kütus on diislist üksjagu odavam.

Ja kõige olulisem CNG-traktori kasutegur n-ö üleüldises plaanis on muidugi õhusaaste vähendamine – tahkeid osakesi paiskub keskkonda 99% vähem kui diiselmootorist, süsinikdioksiidi heitkogused on aga 80% väiksemad. Lisaks on gaasimootoriga traktor diiselmootorist vaiksem.

ASi Tatoli müügijuht Ardi Melk ütleb, et peamise metaankütusel töötava traktori huvigrupi moodustavad praegu suuremad firmad, kes ise lägast, sõnnikust ja muust biomassist biometaani toodavad.

Eesti on 24 CNG-tanklat.

AIN ALVELA

Esimene CNG-traktor jõudis Eestisse. Turgu võiks sellele leiduda, sest biometaankütuse tootmine on viimastel aastatel kõvasti hoogu kogunud. Tatoli

MULLASTIK ♦ Põllumajandusuuringute Keskuses valmis muldade niiskusrežiimi kaardirakendus.

LII SAMMLER

lii.sammler@maaleht.ee

N

“

iiskuse järgi jaotasime mullad viide klassi. Kaardilt saab jälgida erineva niiskusrežiimiga muldade vaheldumist,” selgitab uue rakenduse eesmärki PMK mullaseire ja uuringute büroo juhataja Priit Penu.

“Kuivad mullad on põuakartlikud ja põllukultuurid kannatavad neil sageli põuakahjustuste all. Parasniisketel muldadel on taimed suhteliselt hästi veega varustatud, niisketes ehk gleistunud muldades esineb liigniiskuse tunnuseid, märjad ehk gleimullad tuleb kuivendada liigniiskuse leevendamiseks.

Väga märgadel muldadel on juba pealmises kihis valdavalt turvas, seega tuleb nende kasutamist põllumajanduseks põhjalikult kaaluda,” täpsustab Penu.

Lisaks on alates aasta algusest kättesaadav ka muldade kasu­t us­s obivuse uuendatud

kaar­di­rakendus, mida on täiendatud rohumaakultuuride, näiteks timuti, aas-rebasesaba, keraheina ja päiderooga. Kokku on kaartide alusel võimalik hinnata põllumuldade sobivust 27 põllukultuuri kasvatamiseks. ♦ Muldade niiskusrežiimi kaardirakendust näeb https://pmk.agri.ee/et/muldadeniiskusreziimi-kaardirakendus. ♦ Muldade kasutussobivuse kaardirakendus asub https://pmk.agri.ee/et/ kaardirakendused/muldadekasutussobivus.

WWW.VINTS.EE MOBIILSED VINTSID JA LISAVARUSTUS Tel 50 83 731, 53 33 0641

Tel 50 83 731, 53 33 0641

MEHHATROONIKATEENUSED otse Lääne-Virumaalt!

Tootmise automatiseerimine

SMS-teavitused

Kontrollerite, sagedusmuundurite programmeerimine

Teraviljakuivatite juhtimine

Automaatikakilbid

Võta ühendust

Mehaanika projekteerimine: 3D-mudelid, tööjoonised

tel 5905 6047 või info@lvmeh.ee

lvmeh.ee

8 LOOMAKASVATUS

Maamajandus Nr 1 (100) 17. veebruar 2022

Heas silomaisis peab olema nii tärklist

MAISISILO ♦ Maisi kasvatatakse silotaimena selle kõrge energia­ sisalduse pärast, mis enamuses tuleb tärklisest. Lisaks sisaldab hea maisisilo ka piisavalt kiudaineid.

KADRI LUHTER

loomakasvatuskonsulent

S

elle aasta maisisilo analüüsid on nii toiteväärtuse kui käärimise kvaliteedi poolest head ja väga head. Umbes 70% analüüsitud silode kuiv­ ainesisaldus on üle 30% ning sellega kaasneb ka hea tärklisesisaldus, mis paremates proovides on üle 300 g/kg, keskmisena jääb 250–270 ümber. Väga hea on neutraalkiu NDF-sisaldus ja seeduvus. Käärimise kvaliteet on samuti hea, hapete summa jääb

alla 80 g/kg ning äädikhappesisaldus alla 30 g/kg.

Kui tera ei saavuta piisavat küpsust silo tegemise ajaks, jääb tärklisesisaldus madalaks ning suhkrusisaldus kõrgeks. Tärklis ja suhkrud on küll oluline osa piimatootmises, kuid mäletsejate jaoks on olulisim energiaallikas ikkagi kiud. Seos NDF- ja tärklisesisalduse vahel on tugev – kui tärklist vähe, on NDF-sisaldus ja seeduvus kõrge. Mida hilisemas küpsusfaasis mais koristatakse, seda suurem on kuivaine saak, kuid väikesem NDFi seeduvus.

SILOMAIS

Sordivõrdluskatse* Kuivaine NeutraalNDF (KA), % kiud (NDF), seedivus,

g/kg/KA % NDF-st ‘Eduardo’ FAO190 28,1 382 66,9 ‘Aalborg’ FAO180 26,4 389 65,1 ‘Emblem’ FAO180 29,1 392 66,2 *Eesmärgid: NDF 370–425 g/kg/KA; NDF seeduvus 40–60%.

Allikas: Baltic Agro

Selleks et tera küpsemine kiu seeduvust vähem mõjutaks, on aretatud sorte püsima kauem rohelised, lükkama edasi rakkude vananemist ja roheliste osade suremist. Seda nimetatakse staygreen’i omaduseks, millega kaasneb rakukesta ainete hea seeduvus ka tera küpsemise faasis.

Sordiaretusega on liigutud nii kõrge tärklisesisalduse kui ka hea NDFi seeduvuse suunas.

Heaks näiteks on sordid ‘Eduardo’ FAO190, ‘Aalborg’ FAO180 ja ‘Emb­lem’ FAO180, mis andsid Bal­tic Agro sordivõrdluskatses hea tulemuse tärklise, NDF-sisal­ duse ja NDFi seeduvuse osas.

Kuuma ja kuiva suve taustal oli eeldus, et tera jõuab valmimise faasi, taime rohelised osad vananevad kiirelt, kiusisaldus tuleb kõrge ja seeduvus madal. Ometi see nii ei läinud. Ajaaken saagikoristuseks on tänu stay-green’i omadusele pikem ning väärtus söödana parem.

Söötmise probleemid Tärklis, g/kg/KA 342 307 328

2021. aasta suvel oli põldudel palju pahknõge. Olenevalt koristusajast ja ilmast jõudis seenekeha elutsükli lõpetada ning langes toiduks erinevatele hallitustele.

See tähendab, et risk mükotoksiinide tekkimiseks silosse on suur. Seda riski aitab maandada õige lõikekõrgus, silohügieeni hoidmine, korralik tallamine ja katmine. Lisaks kopeerkilele

Mullune suvi küpsetas maisitõlvikud rohkem valmis kui tavaliselt.

ja kattekilele aitab maisisilo kvaliteeti säilitada kattekanga kasutamine, et linnud kilet lõhkuma ei pääseks.

Mida hilisemaks jäi silotegu, seda suurem oli saagi saastumise tõenäosus hallitusseentega.

Eestis määratakse söötadest kaht toksiini, mille kõrge tase viitab teiste toksiinide tõenäolisele olemasolule. Toksiinide määramine enne söötma hakkamist loob võimaluse karjatervisega tegeleda ennetavalt. Valides laiatoimelise

KULUD KONTROLLI ALLA! KASUTA TOPCONI PÕLLUMAJANDUSPLATVORMI!

iinfo@smartfield.ee nfo@smartfield.ee

- www.smartfield.ee www ww w.smartfield.ee

Lii Sammler

toksiinisiduja ja toksilist sööta teiste söötadega lahjendades, on võimalik lehmade tervist hoida.

Selle hooaja maisisilo analüüsides on juba välja tulnud pigem keskmise kuni kõrge tasemega toksiinide sisaldus. Rohkem on

9

Maamajandus Nr 1 (100) 17. veebruar 2022 ♦ Toimetaja Lii Sammler. Tel 661 3300. e-post lii.sammler@maaleht.ee

kui ka kiudu AJALUGU

Üle ookeani

♦ Esimest korda jõudis mais Ameerikast Euroopasse Kolumbuse käe läbi 1494. aastal ning seda tutvustati uuesti 1524. ja 1534. aastal. ♦ Euroopas avastati üsna kiirelt, et mais sobib peale toidu ka loomasöödaks. Enne 1950. aastaid söödeti maisi suvel veistele haljasmassina ning ülejäänu koristati terana inimestele toiduks, hiljem ha­ kati konserveerima. ♦ Pärast II maailmasõda hakkasid Euroopasse jõud­ ma pika kasvuajaga USA maisisordid (FAO üle 220), mis aga Eestisse ei sobinud.

Praegu kasvatatakse Eestis sorte, mille FAO on 160–200. ♦ Maisisilo annab stabiilsust loomade söötmises, tõstab söömust ning on hea ener­ giaallikas. ♦ Statistikaameti andme­ te järgi oli maisi kasvupind 2004. aastal 1115 ha ning 2021. aastal 13 019 ha.

teada zearalenooni ja deoksünivalenooli tekitatud sümptomid.

Tihti on maisisilos lisaks veel fumonisiinid, mis kahjustavad maksa ja neere. Organite kah-

justused võivad tekkida juba 30 päevaga. Loomade lahkamisel avastatud kahjustatud siseorganid võivad viidata toksikoosile.

Siis tasub mõelda natuke ajas tagasi, kas loomad võisid millalgi saada toksilist sööta.

Lase silo valmis saada Mais sileerub kauem kui rohusilo. Kui avada maisisilo juba 30– 60 päeva pärast hoidla katmist, pole maksimaalne potentsiaal söödana veel saavutatud. 2021. aasta hooajal jõudsid maisiterad siloteo ajaks vahaküpsusesse ja valmimise faasi. Selline mais vajab ka tera korraliku töötluse korral pikemat sileerumisaega.

Mida küpsem on tera, seda rohkem tärklist on seotud tera kesta all oleva proteiiniga ning see on vatsas seedumatu ühend.

Silos tekkinud piim- ja äädikhape n-ö lahutavad tärklise ja proteiini molekuli, selle käigus tärklise seeduvus paraneb. Sellist silo tuleks kinnisena hoida 4–6 kuud.

Maisisilod, mille kuivainesisaldus on 32% ja rohkem, on kasulik jätta hilisemaks söötmiseks just tärklise seeduvuse tõttu.

Kuna kiusisaldus on sel aastal paljudes maisisilodes madal, tasub jälgida loomade reaktsiooni maisisilo söötma hakkamisel.

Hea seeduvusega sööta võib kuluda rohkem, kui algselt arvestatud, samas võib sööda muutus tekitada seedeprobleeme.

Vastuolulised tipud: kõrgeim piimatoodang ja madalaim lehmade arv STATISTIKA ♦ Samal ajal rõõmusõnumiga Eesti piimakarja Euroopa kõrgeimast toodangust saabus ka statistikaameti teave, et piimalehmade arv langes Eesti kõigi aegade madalaimale tasemele.

LANGUS

LII SAMMLER

♦ 2021. aastal vähenes kõi­ gi põllumajandusloomade arv. Veiseid peeti möödunud aasta lõpu seisuga 250 700, neist piimalehmi 83 600, sigu 308 100, lambaid-kitsi 68 800 tuhat ja kodulinde 2,1 miljonit. Veiste arv vähenes 1%, sigade arv 3%, lammaste-kitsede arv 5% ja lindude arv 2%. ♦ Lihatoodangust 55% moo­ dustas sealiha, 29% linnuliha, 15% veiseliha ning ülejäänu lamba- ja kitseliha. Sealiha­ toodang vähenes 2%, samas suurenes linnulihatoodang 4% ja veiselihatoodang 3%. ♦ Lamba- ja kitseliha toodeti Eestis jätkuvalt väga vähe. ♦ Mune toodeti 168 miljonit tükki, mis on 5% rohkem kui aasta varem. Samas kompen­ seerib see kasv ainult väike­ se osa 2019. aasta haigus­ puhangute tõttu toimunud järsust langusest, kui muna­ toodang kahanes aastaga 206 miljonilt 154 miljonile tükile.

lii.sammler@maaleht.ee

P

iimalehmi oli Eestis statistikaameti andmetel eelmise aasta lõpuks umbes 700 looma võrra aastatagusest vähem ja nende arv jõudis Eesti kõigi aegade madalaimale tasemele – 83 600 piimalehmani. Piima ka toodeti 2021. aastal 839 400 tonni ehk ühe protsendi võrra vähem kui aasta varem.

Võrdlusena toob statistikaamet välja, et 1939. aastal oli Eestis 480 300 piimalehma, 1965. aastal aga 305 800 piimalehma.

Samas on Eesti piimatoodang lehma kohta pidevalt suurenenud ja jõudnud Euroopa tipptasemele: eelmisel aastal oli piimatoodang lehma kohta 9970 kg. Piima toodeti 839 400 tonni ja liha 80 000 tonni.

Samal ajal kinnitab Euroopa Liidu piimakarjade statistika, et 2020. aasta piimatoodangunäitajate põhjal lehma kohta oli Eesti lehmade piimatoodang lausa Euroopa Liidu kõrgeim.

Statistiline piimatoodang lehma kohta oli 2020. aastal 10 053 kilogrammi, millega edestati varasemat liidrit Taanit 25 kg võrra. Tasub tähele panna, et selles arvestuses on arvesse võetud vaid jõudluskontrollialuste karjade toodang. Eestis on jõudluskontrollis 96% karjast ja nende lehmade toodang on statistilisest kõrgem.

“Toodangu järjepideva tõusu põhjuseks on heal tasemel aretustöö, söötmine ja söödatootmine, uued farmid, professionaalne kaader, karjade struktuur ja paraku ka paljude, sageli siiski kesisemate karjade ära kadumine,” hindab olukorda Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juht Tanel Bulitko. Ta lisab, et vanad Euroopa kõrge piimatoodanguga riigid pole alla andnud, vaid on stabiilsed, Eestis on aga toimunud suurem arenguhüpe.

Viiel varasemal aastal on Eesti lehmade keskmine piimatoodang olnud Euroopas Taani järel teisel kohal. Üle üheksa tonni lehma kohta tootvaid riike oli Euroopa

Mitte ainult lehmad

Lehmade arv langeb, aga piima­ toodang tõuseb. Argo Ingver

Liidus viis (Hispaania, Soome, Holland, Tšehhi ja Rootsi).

Kuigi praegu saame tunda uhkust, et Euroopa Liidus oli meil 2020. aasta kõrgeim piimatoodang, ei anna see täit pilti hetkeseisust, sest Euroopa Liidu 2021. aasta statistikanumbrid saavad kokku alles esimese poolaasta lõpuks. Siis näeme, kas oleme oma liidripositsiooni säilitanud.

Eesti Piimajõudluse ASi täpsemad andmed 2021. aasta piimatoodangu ja lehmade arvu kohta on kohe-kohe selgumas: tavaliselt hõigatakse tulemused välja veebruari keskel. Siis saame teada nii tippkarjade toodanguandmed kui ka Eesti kõrgeima toodanguga piima­farmid.

Valmista talve ajal rattaid, siis sui ajal võid sõita TE I R O S! E I T N L I A L ILA KKUM APRI T N VE USPA IS JA D TS O R O Ä S S, M I R UA

R

B VEE

Mida rohkem lehm sööb, seda rohkem toodab ta nii piima kui ka sooja. Ülekuumenemise vältimiseks peab lehm eraldama üleliigse sooja ning just seetõttu tunnebki loom end jahedas palju paremini.

www.delaval.ee

10 ETTEVÕTLUS

Maamajandus Nr 1 (100) 17. veebruar 2022

Eestis valmistatakse müslit nii kaerahelvestest, tatrast kui ka kinoast

TOIT ♦ Kaera kasvatatakse meil nii palju, et enamik veetakse välja, kuid kaerahelvestest teeb müslit vaid üks suurem ettevõte. Lõviosa poes pakutavast rikkalikust kaerapõhisest müslivalikust pärineb piiri tagant.

HELI RAAMETS ml@maaleht.ee

S

iinne ainuke suurem müslitootja OÜ Saare Leib alustas selle tegevusega leivaja saiaküpsetamise kõrvalt kümme aastat tagasi. “See mõte ei tulnud tegelikult meil endil,” tunnistas ettevõtte juhatuse liige Janar Vaima.

Nimelt tulid toona kaks Saaremaalt pärit noormeest, kes õppisid siis mandril kõrgkoolis, selle ideega välja. Nad olid hakanud valmistama müslit, kuid mahud kasvasid ja otsiti koostööpartnerit, kes tootmise enda peale võtaks. “Tootsime neile mitu aastat, aga poistel tulid uued välja-

kutsed ja uued huvid. Me siis tootsime edasi, kuna vajalikud oskused ja seadmed olid olemas,” rääkis Vaima.

Kui allhanke korras valmistati varem nelja sorti, siis Saare Leiva nime all jätkati kahe sordiga – pähkli- ja puuviljamüsliga. Retsepte kohendati ja tehti uued pakendid.

Suur osa on käsitsitööl Kaerahelbed tulevad Tartu Millist ja Veski Matist. Helbed segatakse meega ja röstitakse samades ahjudes, kus küpsetatakse ka leiba. “Meie eripära on see, et teeme käsitöömüslit – kõik on käsitsi kaalutud ja pakendatud.

Me ei sega kõiki komponente

Saare Leiva värviline kinoamüsli on saadaval ka klaaspudelis.

Erakogu

ühes suures pajas kokku, vaid kõik kaalutakse eraldi iga koti sisse,” selgitas Vaima.

Röstitud ja jahtunud helvestele lisatakse pähklid, kookshelbed ja muu kraam käsitsi. Sellega tagatakse, et igas kotis on sama palju pähkleid või kuivatatud puuvilju.

Neli-viis aastat tagasi hakati valmistama Evelini metsamüslit marjadega ja toortatramüslit goji-marjadega. “Evelin Ilves

tegi neid kodus, otsis tootjat ja jõudis oma retseptidega meieni,” selgitas Saare Leiva juht.

Suurema tootmise jaoks tuli retsepte natuke kohendada ja nüüd on need sordid juba mitu aastat müügil olnud. Kusjuures toortatar on pärit Saaremaalt Koplimäe mahetalust.

Vahepeal pakkusid taanlased koostööd, et arendada väl-

Otsustasime jääda käsitsitöö juurde, mis on ka riiulis hinnast näha. Samas oleme võrrelnud tooteid teistega – enamikul on kaerahelbeid palju, meil on helveste osa väiksem, pähkleid ja muid asju rohkem.

JANAR VAIMA

ja veelgi tervislikum müsli, aga see koostöö jäi ikkagi ära. Seega tehti asi ise teoks ja nii sündis eelmisel aastal viies sort – kinoamüsli, mis koosneb meega röstitud kinoast ja toortatrast, šokolaadikrussidest ning külmkuivatatud pohladest. Saaremaa poodides ja interneti kaudu tellides võib seda saada klaaspudelisse pakendatult – näeb ilus värviline välja ja pakend on taaskasutatav või ümbertöödeldav.

Janar Vaima sõnul on müslid ühed nende müüdumad tooteid.

Kõige menukam on pähklimüsli, mida püsikunded tellivad neilt postiga lausa 4,5kilostes kottides (jaepakend on 0,35 kg).

Müügitõusu loodetakse näha ka kõige uuemal tootel kinoamüslil, mis jõudis poodidesse alles hiljuti. Mõtteid uute sortide suunal on veel ja katsetused käivad.

Miks on aga meil nii vähe müslitootjaid ja poodides pea-

miselt importkraam (osa küll eestikeelsetes pakendites)? Vaima toob põhjusena välja selle, et Eesti turg on väike ja vajalike masinate ostmine liiga kallis, et need ära tasuksid. Tasuvuse jaoks peaks siis toodangut ka piiri taha müüma.

“Meie otsustasime jääda käsitsitöö juurde, mis on ka riiulis hinnast näha. Samas oleme võrrelnud tooteid teistega – enamikul

11

Maamajandus Nr 1 (100) 17. veebruar 2022 ♦ Toimetaja Lii Sammler. Tel 661 3300. e-post lii.sammler@maaleht.ee

RemedyWay müügi- ja turundusjuhi Nelly Vahtramaa sõnul süüakse nende müslit sageli tervisliku suupistena.

Sven Arbet

KAER

Väärindatakse vähe

Eestis kasvatatakse aastas 60–70 kg kaera inimese kohta (mullune kogusaak oli 77 496 tonni ja tunamullune 117 954 tonni).

Kaerahelbeid valmistab vaid üks tehas – Sangaste Linnas, mille toodang on müügil kaubamärgiga Helen. Lisaks on talusid, kes pressivad oma veskis ise helbeid.

Tartu Milli helbetehas asub nende Läti tütarettevõttes, seetõttu viiakse kaer Eestist Lätti, pressitakse seal helves­ teks ja tuuakse Eestisse taga­ si. Toote päritolumaana läheb siis kirja Läti, kuid helbepakil on märge, et tegu on Eesti kaeraga.

Kaerahelvestega müslit valmistab Saare Leib ja sel­ lega on alustamas väikeette­ võte Fylichita OÜ.

on kaerahelbeid palju, meil on helveste osa väiksem, pähkleid ja muid asju rohkem,” lisas ta.

Tatramüsli punapeediga See-eest pannakse müsli sisse muid komponente. Üks populaarsemaid on toortatar. Mullusel konkursil “Eesti parim toiduaine” pälvis Täkumetsa müsli Rubiin märgi “Parim toode Virumaa väikeettevõttelt”. Rubiin­

punase värvuse annab müslile punapeedipulber.

“Rubiinpunane mahedast toortatrast müsli sobib söömiseks piima või jogurtiga, aga ka snäkina ilma igasuguste lisanditeta,” kiitis toiduliidu juhataja Sirje Potisepp. “Tarbijatele on üha olulisem, et nende toit oleks tervislik ja seda Rubiin kindlasti on. Krõbe ja maitsev müsli on tänu toortatrale

gluteenivaba, kiudainerikas ja toitev.”

Tatratoodetele spetsialiseerunud RemedyWay OÜ valmistab nelja sorti müslit, kõik toortatra baasil. Ettevõtte müügi- ja turundusjuhi Nelly Vahtramaa sõnul tuli selliste toodete mõte viis aastat tagasi, kuna enamik müslisid on valmistatud suhkruga. Nemad otsustasid kasutada suhkru asemel mett.

“Kõik meie tooted on sündinud sellest, et oma peres tunneme sellisest asjast puudust ja siis teeme ise,” selgitas ta.

Nii otsustatigi teha gluteenivaba, ilma säilitus- ja värvaineteta ning tervislik müsli. Nüüd on aga selgunud, et pea pooled tarbijad söövad seda hoopis tervisliku suupistena näiteks teleka ees, ilma et paneks seda jogurti või piima sisse. Kusjuures las-

tele meeldib selline müslinäks väga.

Kui tootearendaja käis välja mõtte panna müsli sisse juurvilju, suhtus Vahtramaa sellesse algul väga skeptiliselt. Punapeediga Rubiin sai aga konkursil kõrge tunnustuse ja ka porgandiga Punane Kuld on tarbijate poolt avasüli vastu võetud. Lisaks ilusale värvile lisavad need juurviljad ju ka magusust. Poemüüjate sõnul ostetakse Rubiini lausa kommikarbi asemel kingituseks.

Toortatramüslis mee ja pähklitega on aga sees Eestis kasvanud ja kuivatatud ’Antonovka’ õunad. Ka toortatar on kohalikku päritolu.

Kõrge hinnaga ei ostetud Raplamaal tegutsev Tõrvaaugu Mahe Talu OÜ kasvatab tatart ja valmistab sellest kaht sorti mahedat tatramüslit. “Käisime vahepeal hästi palju laatadel ja mõtlesime siis, et mingi toode võiks lisaks olla,” rääkis talunik Janek Kuusik. Kolm aastat tagasi katsetati müslitegu siirupiga ja pakuti tulemust laadal proovida, kuid selles oli palju suhkrut ja nii otsustati tervislikuma mee kasuks.

“Kui alustasime müsli tegemist, panime igasugu asju sisse – kuivatatud goji-marju, eksootilisi puuvilju, aga siis läks hind nii kõrgeks, et polnud ostjaid,” meenutas Kuusik.

Nüüd piirdutakse kuivatatud õunte, päevalilleseemnete ja pähklitega. Kaerahelbeid nad müsli valmistamisel kasutada ei plaani. “Oleme panustanud tatra kasvatamisele ja ei kasvata kaera,” põhjendas Kuusik.

JUHTKIRI

Maamajanduse erileht 100

O

li järjekordne kriis. Põllu­ majandusministeerium ot­ sustas lõpetada ajakirja Maa­ majandus toetamise, mis oli Eestis ainus tolle ajani säilinud põllumajandusajakiri. Tuli teha kiire ja karm otsus: selleks, et säilitada põllumajandusajakirjanduse järjepidevus Eestis, pidime mahtu oluliselt vähendama ning muutma ajakirja Maalehe erileheks. Esimene number erilehte ilmus juulis 2012.

Hea lugeja, täna hoiad sa käes Maamajanduse erilehe sajandat numbrit. See pole kaugeltki see, mis ta on ajalooliselt olnud ja mis ta võiks olla, aga karmis turumajanduses ei saa väljaanne, mis mõeldud vähem kui kahele protsendile elanikkonnast, olla isemajandav.

Teisedki väljaanded, mis väärivad põllumajandusajakirja nime – kvartaalselt ilmuv Tõuloomakasvatus ja igakuiselt tulev Põllumehe Teataja – kasutavad oma kulude katteks ja taseme hoidmiseks toetusi.

Toona, 2012. aasta suvel, oli Maamajandus üksi. Nüüd on õnneks olemas ka teisi põllumeestele suunatud väljaandeid.

Järjepidevus, mis algas XIX sajandil, pole kuhugi kadunud.

LAHEMAA PÄRIMUSKOJA MUSTA PÄSSIKU TÕMMIS

Töötavad lahendused edukaks kodulinnukasvatuseks!

Tel 503 8325 www.kanala.ee Müügil kanade, tibude ja vuttide täissööt.

Koeratoit 3 ja 15kg pakendites.

Küülikute täeindsööt firmalt Dobele.

S

VÕTA

ASTU ME V

TELL

IM

K VADE E K I US

Must pässik on juba rahva päriMeie e-pood: muses aktiivses passik.ee/pood kasutuses olnud ning selle järjepidev tarbimine annab kehale energiat, tõstab loomulikku vastupanuvõimet haigustele, reguleerib seedimist ning toetab keha loomulike protsesside tasakaalukat toimimist.

Lahemaa pärimuskoja musta pässiku tõmmis on puhas ja tehtud vaid vee baasil.

Pakume tummist ja tõhusat pässiku tõmmist 0,5- ja 1-liitristes pudelites.

Saadame paki automaatidesse üle Eesti.

MITU ON SOODSAM!

KINGI TERVIST!

Me ei lisa oma tõmmisesse teisi ravimtaimi, mett, alkoholi ega maitsemõjutajaid.

Musta pässiku tõmmisest ja toimest lähemalt: www.passik.ee passikEST passik@passik.ee tel 5566 1536

12 REKLAAM

Maamajandus Nr 1 (100) 17. veebruar 2022