ROOMET SÕRMUS:
keskkonnakoormus tekib linnas, vastutus pannakse maainimesele
ütleb lehma headuse ära juba vasikana SHUTTERSTOCK
terapeut ja laps on meeskond
ARGO INGVER
GENOOMSELEKTSIOON
HOBUNE,
TIIT BLAAT
20. mai 2021 Nr 4 (96)
DeLaval Evanza lüpsiriist
™
Kiirem lüps Parem udaratervis Kiirem nisakummivahetus
Vastupidavam www.delaval.com/et
2 M A A M A J A N D U S l P Ä E V A K O R R A L JUHTKIRI
LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee
Kes kaitseb maainimest Maa- ja rannarahva pöördumine vabariigi presidendi, riigikogu ja valitsuse poole on täis valusaid tõdesid. Selles tuuakse esile maainimeste elu mõjutavad piirangud ja keelud, mis on liiga eluvõõrad ning baseeruvad pooltõdedel. Ühelt poolt räägitakse külade tühjenemisest ja maamajapidamiste vähenemisest – viimase loenduse järgi kaob ca 400 talu aastas –, teisalt tehakse kõik, et see protsess jätkuks edaspidi sama kiirusega. Sest maainimeste ajaloolistele tegevusaladele tõmmatakse põhjalikumalt kaalumata kriips peale. Sajandeid on nii olnud, et kalur püüab kala, põllumees harib põldu ning metsamees majandab metsa. Igaüks tegi seda, milleks tema elukoht sobis ja millise töö oskused omandati põlvest põlve. Kogu selle aja olid siin elujõulised kalurikülad, maailma tasemel põllumajandus ning uhked metsad. Praegu on Eesti kaluriküladest vähe rääkida. Midagi võib aimata veel Pärnumaal ja Peipsi ääres, kus talude kõrval on paat. Võrgukuure kahjuks vähem. Veel kehvemini on läinud meie vennasrahval liivlastel – lisaks kalurikülade kadumisele on sisuliselt kadunud ka rahvas ise. Regulatsioonid teevad kibedaks ka põllupidaja elu. Põllukeemia kasutamise piiramisest ja keelamisest putukate ja lindude kaitseks on palju juttu olnud. Tegelikult on just põllumees see, kes teab, kus on tema põllul lõokesepesad ja rõõmustab, kui näeb munast koorunud kiivitajapoegi. Sel kevadel oli eriti hämmastav ornitoloogide jäikus. Kuigi mullu lubatud hanede heidutusjaht andis häid tulemusi, lubati seda tänavu ainult mõnes maakonnas, lühiajaliselt ja lõpuks keelati veel seegi ära. Nii lagastasid haneparved põlde märtsist maini, hävitades sadade tuhandete eurode ulatuses põllumeeste tööd ja vaeva. Kersti Kaljulaid on öelnud, et raielank on tulevane mets. Kahjuks ei tea seda metsaaktivistid. Praegu Eestimaal ringi sõites paljast lanki peaaegu ei näegi. Igal pool hakkavad silma kuuse- ja männinoorendikud. Kusjuures need on hooldatud, ja selle suure töö taga on metsamehed.
Narva mnt 13, 10151 Tallinn Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall
Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3300. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 4 (96) 20. mai 2021
ROOMET SÕRMUS:
nõudmiste ja toetuste vahekord on paigast ära
Roomet Sõrmus palub mitte unustada, kust tuleb toit meie lauale. SVEN ARBET
Nädala eest andsid maa- ja rannarahva esindajad peaministrile üle kirja palvega võtta suurema tähelepanu alla maa- ja ranna piirkondade ellujäämine, mis üha rangemate nõudmiste ja piirangute tõttu muutub järjest kahtlasemaks. LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee
ti teeme, hoopis vähem on praktikas toimivaid lahendusi.
Põllumajandus-kaubandusko- Paljud piirangud lähtuvad Eurooja juht Roomet Sõrmus, kas ka- past. Mida on põllumeestel võita rikas oli juba üle ääre ajamas, et või kaotada ELi roheleppest? sellise sammu ette võtsite? Rohelepe võiks olla Eesti põlPöördumise aluseks on maa- lumajandusele suur võimalus, ja rannaelanikke ühendavad mu- kui objektiivselt hinnata ja anared: piirangud, mis võtavad ees- lüüsida meie põllumajanduse märgiks maainimese ja looduse keskkonnahoiu näitajaid. Oleme vastandamise, liiga suure tähele- riik, kus Euroopa kontekstis kapanu omistamine ebaprofessio- sutame peaaegu kõige vähem tainaalsetele aktivistide ühendus- mekaitsevahendeid ja väetisi, satele, uute regulatsioonide loomi- mas oleme mahepõllumajanduse ne ühekülgsete uuringute põhjal. osakaalu poolest ELi tipus. Enamik Eesti keskkonnakoorParaku on roheleppega seomusest ja -saastest tekitatakse ses õhus väga palju ebakindlust, linnades, kuid vastutus pannakse sest Euroopa Komisjon on välja peamiselt maainimeste õlgadele. käinud ambitsioonikad poliitiliMaa- ja rannapiirkonnas elavate sed eesmärgid, kuid pole hinnainimeste hääl nud nende eeskostub aga linmärkide saavutaOn oluline, laste oma kõrmõju ja reaet maainimest mise val järjest nõrlistlikkust. gemini ja maa- ei nähtaks mitte Mahepõllumarahva vajadus- probleemina, janduses tahetakte ning soovi- vaid osana se näiteks vähem kui kümne aasdega arvestatakse üha har- riigi toimimisest taga kolmekorvem. Nii hak- ning loodushoiust. distada ELi makab linliku hepinna suurust, mõtteviisi pealetung lämmata- samas on maheviljakasvatajad ma maa- ja rannapiirkondades juba praegu hädas, sest mahevilelavate inimeste võimalusi toi- ja hind on langenud tavavilja tametulekuks. semele. ÜPP eelarves ei näe ma Tõime pöördumises välja mu- aga võimalusi mahetoetusi hüpred: keskkonna- ja looduskait- peliselt suurendada. See eeldaks se järjest suurenev surve, hane- riigi poolt märksa suuremas maliste, huntide jt loomade tege- hus kaasrahastamist. vus, kalastuskvoodid jms. Tegime ettepanekud piirangute ja Millal saavad selgeks järgmise kitsenduste plaanimisel arvesta- perioodi Euroopa ühise põllumada nende inimeste huvidega, kel- janduspoliitika reeglid? le arvelt piiranguid kehtestatakLoodame, et see sünnib lähise ning leida viise piirangute tõt- ajal, kuigi olulised küsimused on tu töö ja kodu kaotavate inimeste veel lahendamata. Näiteks, kui murede lahendamiseks. Iga pii- palju raha tuleb ÜPP otsetoetusrangu või muudatuse puhul soo- te eelarvest eraldada ökokavavime, et hinnataks ka selle mõju de rakendamiseks, milliseks kukogukonnale. junevad toetuste ümbersuunaLühidalt pöördumist kokku mise ja toetuslagede reeglid. Vavõttes on oluline, et maainimest jame võimalikult kiiresti kokkuei nähtaks mitte probleemina, lepet, et saaksime ka Eestis oma vaid osana riigi toimimisest ning kava koostamisega edasi minna. loodushoiust. Edukaks rohepöörLoota saame eelkõige ühideks peame märkimisväärselt tu- se põllumajanduspoliitika eelgevdama põllumajandusteadusi arvele, sh taastekava vahenditeja rakendusuuringuid. Laiapõhja- le, mis on otsustatud lisada maa lised teadusuuringud aitavad lei- elu arengukavva. Väljakutsed on da võimalusi loodust hoides eda- kindlasti suuremad, kui selleks si majandada metsi, kasvatada vil- ÜPP raames raha jätkub. ja, karjatada loomi ja püüda kala. Praegu kuuleme keskkonnaakti- Millised ohud varitsevad põllu vistidelt ja kahjuks ka teadlastelt mehi uues Eesti eelarvestra üha rohkem seda, mida me vales- teegias?
Maaeluminister ütles, et ministeerium seadis eelarvestrateegia läbirääkimistel esikohale toiduohutuse, põllumajanduse kestlikkuse ja konkurentsivõime, kriisiabi ja võimalusel üleminekutoetuste maksmise. Ta kinnitas, et talle on endiselt tähtis tagada võrdsemad konkurentsitingimused olukorras, kus otsetoetuste tase, võrreldes Euroopa Liidu keskmisega, on madalam. Samas märkis ta, et üleminekutoetustest on olulisem riigiabi fokuseeritum ja vajaduspõhisem suunamine, sealhulgas kriisiabi. Üldiselt tundub, et põllumajandus- ja toidusektor saab loota eelkõige ELi vahenditele ning loodame, et valitsus tagab nende kaasfinantseerimise nõutud mahus. Eelarvestrateegias on välja toodud roheline Eesti ja digitaliseerimine. Kas nende põhjal on põllumajandusele mingeid toetusi loota? Ministri sõnul on ettevõtetele ning teadus- ja arendusasutustele kavas anda 23,8 miljoni euro ulatuses toetust, et investeerida tootmistehnoloogia uuendamisse, tootearendusse ja bioressursside väärindamisse ning luua uuenduslikke, ressursitõhusaid ja kõrge lisandväärusega tooteid. Kas on lootust, et me veel kunagi riiklikke üleminekutoetusi näeme? Teeb murelikuks, et hiljuti heaks kiidetud riigieelarve strateegia prioriteetide hulgas üleminekutoetusi enam ei mainita, kuigi uus valitsusliit lubas neid võimalusel maksta veel selle aasta alguses sõlmitud koalitsioonilepingus. Oleme siseriiklike toetuste teemal valitsuse poole korduvalt pöördunud. Koja arvates peab valitsus seisma selle eest, et kehtivate reeglite raames ära kasutada võimalused kodumaise põllumajanduse toetamiseks nii täiendavate toetuste kui ka maksu- ja aktsiisisoodustuste kaudu. Loodame, et valitsus panustab täiendavateks siseriiklikeks toetusteks järgmisel aastal vähemalt 15,3 miljonit eurot – selli-
Vastutav toimetaja Lii Sammler, lii.sammler@maaleht.ee, 661 3300 Keeletoimetaja Ene Leivak, ene.leivak@maaleht.ee Korrektor Merike Järvlepp, merike.jarvlepp@maaleht.ee Kujundaja Mari Peterson, mari.peterson@maaleht.ee Reklaami projektijuht Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@ekspressmeedia.ee, 5666 1049
se summa ulatuses lubab EL Eesti põllumajandustootjatele maksta üleminekutoetusi, mille ülesandeks on tasandada ELi eelarvest tulevate toetuste madalamat taset. Lõplikud otsused järgmise aasta võimaluste osas tehakse sügisel. Hooajatööd algavad – kuidas on lood võõrtöölistega? Koroonaviirusega seotud olukord on tõsine, kuid uus valitsus on öelnud, et kunstlikke takistusi välistööjõu kaasamisele ei tehta. Peamised probleemid on tänavu seotud välistööjõu piiriülese liikumisega, sest maismaad pidi reisimiseks on kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajatel vaja viisat. Ilma viisata saavad Ukraina töötajad Eestisse tulla, kasu-
tades otselendu Tallinnasse. Jätkuvalt rakendatakse ettevaatusabinõusid viiruse leviku takistamiseks ja terviseriskide maandamiseks. Märtsis peetud aiandusfoorumil käsitlesime välistööjõuga seotud teemasid. Koja kodulehel on maaeluministeeriumiga koostöös valminud abimaterjal, millest leiab kolmandast riigist pärit välistööjõuga seotud peamised reeglid ja asjakohased viited. Enne saabumist tuleb ära täita elektrooniline tervisedeklaratsioon. Seda saab teha kuni kolm päeva enne Eestisse saabumist. Üldjuhul peab kolmandast riigist pärit töötaja tegema Eestisse saabumisel piiril testi ning viibima kümme päeva eneseisolatsioonis. Kui testi tulemus on negatiivne, võib tööle asuda 11. päeval ja teist testi tegema ei pea. Eneseisolatsiooni on võimalik pisut lühendada, kui kuuendal päeval pärast esimest testi teha kordustest. Kui kordustesti tulemus on negatiivne, võib tööle asuda. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas. Välistöötajate testimisega seotud nõuete täitmiseks tuleb teha ametlikud PCR-testid. Apteegis müüdavad kiirtestid on tööandjatele lisavõimalus riskide maandamiseks.
Maamajandus ilmub Maalehe vahel Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@ekspressmeedia.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee
VILJELUSVÕISTLUS
Nr 4 (96) 20. mai 2021
l
M A A M A J A N D U S 3
Viljelusvõistlejad hakkavad süsiniku jalajälge vähendama Tänavuse viljelusvõistlusega otsitakse parimaid kogemusi lisaks saakide kasva tamisele ka mullaviljakuse säilitamiseks ja süsiniku jalajälje vähendamiseks. MARGUS AMEERIKAS Baltic Agro arendusdirektor
Viljelusvõistlus tuleb sel aastal juba 17. korda. Selle ainulaadse mõõduvõtmise korraldajatega oleme igal hooajal midagi uut välja pakkunud. Kuna väga suur osa viljakasvataja edust sõltub tema põldude mullast, võtame sel aastal suurema tähelepanu alla võistluspõldude muldades toimuva. Eelmisel aastal sai sellega juba algust tehtud: kõikidel põldudel tehti mullakaeved. Lisaks kaasasime põldude külastamisele eksperdina maaülikooli professori Endla Reintami, kes vaatles nende mulla olukorda. Selle põhjal sai koostöös maaülikooliga välja antud parima mulla tervise eest hoolitseja ehk mullasõbra tiitel, mille sai Kalle Margus Vao Agrost. Mullasõbra eripreemiaga jätkame koostöös maaülikooli ja mullateaduse seltsiga kindlasti ka sellel aastal. Lisaks on plaanis välja arvutada iga võistluspõllu süsiniku jalajälg. Eesmärgiks
peab olema võimalikult väikeste kulutustega saada suurim enamsaak. Seda nii väiksema energiakuluga, väiksema süsinikuheitmega kui muidugi ka väiksema raha- ja inimtöökuluga. Terasaak, mille suures osas müüme mujale maailma ning mis moodustab tuntava osa riigi ekspordist, on vaid üks ja statistikas selgelt nähtav number. Ülejäänud taimekasvatuse toodang ehk biomass (juured, põhk, varis) moodustab aga veelgi suurema koguse – 60–70 protsenti. Selles olev süsinik on võimalik kõik mulda salvestada. See ei kajastu kuskil statistikas, kuid oma kogumahult on see oluline mõjustaja atmosfääri paisatava süsiniku vähendamiseks ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamiseks. Kui mineraalväetiste süsiniku jalajälg on ligikaudu võrdne
Viljelusvõistlus
LII SAMMLER
Mullu sai parima maherüpsisaagi Viljo Siimsoo Raplamaalt. Ka tema põllul oli huvitav ajalugu.
mullaharimisele kuluvaga, siis on eriti oluline, mitu ühikut lisasaaki oskab keegi viljelejatest
Kuna väga suur osa viljakasvataja edust sõltub tema põldude mullast, võtame sel aastal suurema tähelepanu alla võistluspõldude muldades toimuva.
ühe väetiseühiku kohta saada. Teoreetiliselt võib see olla 80– 90% maksimaalsest saagist. Kuidas aga tegelikud tootmispõllud välja näitavad, see on selle aasta viljelusvõistluse üks põnevamaid küsimusi. Ootame võistlema ka võimalikult palju mahetootjaid. See lisab huvitavaid kogemusi ning annab hindamatut võrdlusmaterjali, kuidas mahetootmine on mulda mõjutanud. Selleks et osaleda, valige välja kaks oma parimat põldu, mille pindala on vähemalt kümme hektarit. Võistlusele võib pakkuda kõiki kombainitavaid kultuure. Võistlusklassideks saavad kultuurid, millega võistleb rohkem kui kolm põldu, ent tulemused mõõdetakse ja analüüsid tehakse kõikidelt põldudelt. Registreeruda saab 10. juunini aadressil https://eagro.co/viljelusvoistlus. Võistluspõlde külastatakse juulis-augustis. Tulemusi aitavad selgitada eksperdid, teadurid ja konsulendid. Võitjad selguvad kolme näitaja – saagikuse, tulukuse ja saagi kvaliteedi kokkuvõttes. Tulemusi ja kogemusi tutvustatakse lõpukonverentsil, mis toimub 26. novembril.
Viljelusvõistlus 2021 tuleb rõhuga mullal TÄNAVU TOIMUB 17. VILJELUSVÕISTLUS. OODATUD ON KÕIK KOMBAINIGA KORISTATAVAD KULTUURID. SELLEKS, ET OSALEDA
• Valige välja oma kuni kaks parimat põldu, mille pindala on vähemalt 10 hektarit. • Registreeruge hiljemalt 10. juuniks aadressil https://eagro.co/viljelusvoistlus • Võistluspõlde külastatakse juulis-augustis. • Tulemusi aitavad selgitada eksperdid, teadurid ja konsulendid. • Võitjad selguvad kolme näitaja – saagikuse, tulukuse ja kvaliteedi kokkuvõttes. • Oodatud on ka mahetootjad. • Selle aasta rõhk on mullaviljakusel ning hooaja lõpul antakse välja mullasõbra auhind. • Tulemusi ja kogemusi tutvustatakse lõpukonverentsil 26. novembril.
4 M A A M A J A N D U S l T A I M E K A S V A T U S
Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3300. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 4 (96) 20. mai 2021
Huumus ja orgaaniline süsinik: mis ja miks Huumus on mulla orgaanilise aine esinemisvorm, kus teatud lagunemis astmes orgaanilised ühendid on moodustanud tugeva ja püsiva “abielu” mulla saviosakestega. ALAR ASTOVER EMÜ professor
PRIIT PENU Põllumajandusuuringute Keskuse teadur
Tavalises parasniiskes põllumullas moodustab huumus suurema osa kogu püsivast orgaanilisest ainest ja seetõttu kasutatakse neid kõnekeeles sünonüümidena. Samas pole teadlased enam kui sajandipikkusest pingutusest hoolimata suutnud huumust keemilise valemiga kirjeldada ning seda laboratoorselt määrata. Seetõttu määratakse praktikas mullaproovis orgaanilise süsiniku (Corg) sisaldus ja arvutatakse selle kaudu mulla huumusvaru (t/ha). Kõik see tugineb üldtunnustatud eeldusele, et huumuse koostises on 58% süsinikku.
Orgaanika päästab maailma Mulla orgaaniline aine parandab mulla struktuursust, veehoiuvõimet, toiteelementide neelamise võimet, puhverdusvõimet ning on energiaallikas mullaelustikule. Mullal, mis peidab endas maismaa looduse suurimat orgaanilise süsiniku varu, on oluline roll globaalses süsinikuringes ja kliimapoliitikas. Mulla negatiivse süsinikubilansi korral loetakse põllumeest kliima üleskütjaks ning positiivse bilansi korral maailma päästjaks. Nii pole mulla orgaanika enam kitsalt põllumehe huvi, vaid see osaleb üleilmses keskkonna- ja kliimapoliitikas ning on süsinikukvootide äris tugevaks valuutaks muutumas. Kuigi orgaanika moodustab mullast väiksema osa kui mineraalosa, on see ülimalt tähtis mulla toimekuse nurgakivi. Orgaanika pole otseselt taimetoiduks, vaid tagab soodsad kasvutingimused ja alles selle lagunemisel vabanevad mulda taimele omastatavad toitained. Seega, tegusas mullas pole tähtis mitte ainult orgaanilise aine juurdeteke, vaid ka selle lagunemine. Mulla orgaaniline aine sisaldab arvestataval hulgal makroelemente lämmastikku, fosforit ja väävlit, lisaks mitmeid mikroelemente. See on ka põhjus, miks mulla orgaanilise aine seisundit on tarvis arvestada väetamise planeerimisel. Pikemas perspektiivis on vaja, et põllumulla orgaanilise aine lisandumise ja lagunemise vahekord ehk bilanss oleks
tasakaalus. Et seda tasakaalu põllu tasandil arvestada, on võimalik kasutada maaülikoolis välja töötatud huumusbilansi kalkulaatorit. Üldiselt on mulla püsiva Corgi tekke jaoks Eesti parimad tingimused parasniiskes liivsavi lõimisega neutraalse happesusega mullas. Liiga kerge lõimisega liivmullas tagab hea õhustatus kiire lagunemise, ent mullas napib saviosakesi, millega kaitsvasse liitu astuda. Seetõttu on liivmullad süsinikuvaesemad. Raskemas savisisaldusega mullas on orgaanilise aine lagunemine õhupuuduse tõttu aeglane ja üldine orgaanilise aine sisaldus suurem kui parasniisketes või tugevasti kuivendatud muldades. Niisiis on igale mullale omane eripärane Corgi sidumisvõime. Seega eesmärk ei saa olla kõik mullad ja piirkonnad orgaanilise aine seisundi osas võrdseks muuta, vaid tuleb osata hoida mulla eripära seisundit. Maaülikool osaleb maailma ühistegevuses (Global Soil Partnership, EJP Soil), et senisest põhjalikumalt kaardistada põllumuldade süsinikuvaru ning prognoosida selle võimalikke muutusi eri stsenaariumide korral. Eesti rikkalik mullaandmestik annab olulise panuse globaalsete ja regionaalsete mullakaartide koostamisse.
Süsinikusisaldust tasub teada Meie põllumuldade orgaanilise süsiniku varud varieeruvad väga suurtes piirides. Seega on ülimalt oluline iga põllu tasandil arvestada mulla Corgi seisundit
Mulla orgaanika pole enam kitsalt põllumehe huvi, vaid see osaleb üleilmses keskkonna- ja kliimapoliitikas.
ja süsiniku sidumisvõimet. Nii saab teadlikumalt hinnata, kui suure kasuga on ühe või teise majandamispraktika mõju ning selle alusel teadlikult ja asukohapõhiselt planeerida nii külvikorda kui ka väetamist. Aastatel 2014–2020 kogutud ja analüüsitud 52 000 mullaproovi üldistus näitab, et kogu Eestis on 46 protsendis põllumuldadest Corgi sisaldus alla 2,2%, vahemikus 2,2–3,2% on sisaldus umbes 29 protsendis muldadest ning veerand muldadest on veelgi süsinikurikkamad. Maakonniti on Corgi sisalduse erinevused suhteliselt suured. Näiteks moodustavad väiksema kui 2,2protsendise süsinikusisaldusega mullad Põlvamaal 90%, samal ajal on Läänemaal selliseid muldi alla küm-
ne protsendi. Orgaanikarikkaid muldi (Corg >5%) on Harjumaal koguni ca 25%, samas seitsmes maakonnas jääb selliste muldade osatähtsus alla kümne protsendi põllumaast. Seega asuvad Corgi-rikkamad põllumullad pigem Madal-Eestis (Harjumaaa, Läänemaa jne) ning süsinikuvaesemaid muldi on rohkem Lõuna-Eestis. Praktikas saab lähtuvalt mulla Corgi-sisaldusest edukalt optimeerida lämmastikväetise kasutust. Suurema Corgi-varuga mullad on juba paremini lämmastikuga varustatud ning hea tulemuse saagikuse, tasuvuse ja keskkonnahoiu seisukohalt saab neil hakkama väiksemate väetisnormidega. Põldude mulla Corgi ja muude näitajate erisusi
Orgaanika pole otseselt taimetoiduks, vaid tagab soodsad kasvutingimused ja alles selle lagunemisel vabanevad mulda taimele omastatavad toitained. võiks väetamise praktikas senisest palju ulatuslikumalt arvesse võtta. Üldreegli järgi on soovitatav üldist lämmastikunormi korrigeerida selliselt, et kõige madalama Corgi-sisaldusega muldades tuleks 1,1 korda normi suu-
CK
STO
TTER
SHU
rendada. Kui Corgi-sisaldus on 1,2–2,2%, võib norm samaks jääda ning orgaanilise aine rikkamates muldades võib kasutusnormi vähendada. Kõrgeima Corgi-sisaldusega grupis (>5%) on soovitus korrigeerida koefitsiendiga 0,7. Lähtudes põllumuldade Corgi-sisalduse jaotusest, võib üldistada, et ligi 43 protsendil põldudest on asjakohane lähtuda tavapärasest soovituslikust väetisnormist ning 55 protsendil põldudest võiks kasutusnormi vähendada vastavalt konkreetsele Corgi-sisaldusele. Ükski põllupidaja ei tohiks aga otsustamisel lähtuda riigi keskmisest üldistusest, vaid teadliku otsuse aluseks saavad olla konkreetse põllu omadused ja sealhulgas orgaanilise süsiniku seisund. Eestis on selleks piisavalt teavet, et põllul toimetamist teha mulda arvestavalt.
TEHNIKA
Nr 4 (96) 20. mai 2021
Väetist ei laotata põllule enam ammu juhuslikult, vaid väga täpselt, sõnnikulaotus olenes varem pigem põllumehe kõhutundest. Nüüd saab ka sõnnikut täppislaotada. LII SAMMLER Sõnnik on toitaineterikas orgaaniline väetis, kuid siiani tegid ilmastik, lämmastiku kiire lendumine ja karmid õhukaitsenõuded eduka lägalaotuse keeruliseks. Nagu selgitab Wihuri Agri haakeseadmete tootejuht Janno Broberg, on John Deere’i firmal nüüd välja töötatud tehnoloogia, mis neid muresid vähendab. Harvest Lab 3000 on lähi-infrapuna andur, mille abil saab analüüsida nii rohumassi koristamise ajal kui läga lägalaguunis ja lägatankeris laotamise ajal. HarvestLabi andur annab üle 4000 mõõtmispunkti sekundis. See tagab mitte ainult ühe juhusliku valimiväärtuse, vaid statistiliselt usaldusväärsed andmed. Manure Sensing on põhimõtteliselt seesama süsteem, aga kasutusel vaid lägalaotusel.
Sõnnikuga veel täpsemaks Töö põhimõte on selles, et Manure Sensingu sõnnikuandur ühendatakse lägalaotuspaagi toruga ning andur analüüsib infrapunakiirguse abil sellest läbi voolava vedelsõnniku toitainetesisalduse. Infrapunakiir-
gus annab igale ainele eristatava peegelduse ja nii saab määrata vedelsõnnikus kuivaine-, lämmastiku-, fosfori- ning kaaliumisisalduse. Anduri andmeid juba olemasoleva põllu mullakaardiga ühildades on võimalik vedelsõnnik põllule laotada nii, et iga põllu osa saab just sinna vajaliku rammukoguse. “Päris nii ei ole, et saab laotada iga toitainet eraldi,” selgitab Janno Broberg. “Aga saab valida, mis on peamine toitaine, mille järgi normi reguleeritakse ning teine element on piiravaks. Näiteks laotan sada kilo läm-
M A A M A J A N D U S 5
BALTIC AGRO
Mulla rikastamine mine st muutub järjest targemaks lii.sammler@maaleht.ee
l
ALEXANDER EHHALT
Sõnnikuandur pannakse väljavoolutoru vahele ja sealt läbi voolav materjal skaneeritakse infrapunakiirguse abil.
Skanner põllu toitainetesisalduse, niiskuse jmt teadasaamiseks.
Selline on põllupilt gammakiirtega skaneeritult.
mastikku, aga samas mitte rohkem kui 60 kilo fosforit.” Manure Sensingu sõnnikuandur analüüsib koostisaineid nii lägapüti täitmise kui ka selle põllule annustamise ajal hetk enne seda, kui toitained maapinnale jõuavad. Nii saab arvestada ka transportimise ajal tekkivat
TÄ P P I S V I L J E L U S
Arengulugu n Esimene võimalus põllu eripäradest pilti saada olid lennukilt tehtud fotod. n Edasi tulid saagiandurid, mida kasutati kombainidel saagikaardi joonistamiseks. n Lisandus mulla analüüsimine Yara N-sensori, AG-Leaderi jmt anduritega. n Kasutusele tulid kaameraga droonid, mis tegid põllupilte, kus erinev toitainetesisaldus jms väljendus eri värvides või joonistes. n Uuemal ajal on hakatud mulda skaneerima infrapuna kiirgusega. n Uusim võimalus on mulla analüüsimine gammakiirguse abil.
Anduri andmeid juba olemasoleva põllu mullakaardiga ühildades on võimalik vedelsõnnik põllule laotada nii, et iga põllu osa saab just sinna vajaliku rammukoguse. settimist. Läga koostise muutmist võib siis kompenseerida automaatselt kiiruse ja pealevoolu määra reguleerimisega. Eestis on analüsaatorid peal kolmel Baltic Agro teenustöö masinal. Endal on see olemas Kõpu põllumajanduslikul osaühingul. Lägalaotuseks kasutatakse 20tonnist Samsoni lägalaotustsisterni. Broberg põhjendab Samsoni valikut sellega, et firmal on töötatud välja ka spetsiaalselt täpseks lägalaotuseks mõeldud juhtpult, millega annab reguleerida nii kogu vedelsõnniku kui ka üksikute elementide laotamist. Seadme kasutamisest oodatav tulu seisneb kulude vähene-
mises mineraalväetiste ostuks. Samuti aitab täpsem lägalaotus vältida lamandumist ning saavutada ühtlasema viljakasvu. Pluss on ka see, et seade ühildub paljude erinevate põllukaartide, lägapaakide ja voolikusüsteemidega.
“See on täiesti uus asi, maailmas on seda kasutatud ainult mõned aastad,” selgitab Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas. “Saadud skaneeringut kalibreeritakse põllult võetud mullaproovidega ja selle alusel on võimalik välja joonistada kaardid täpsusega, mida põllumees soovib. Need on aluseks järgnevatele töödele varieeruvaks vedelsõnniku laotamiseks, mineraalväetise külviks või mullareaktsiooni reguleerimiseks.” Kui seadet rohkem tundma ja kasutama hakatakse, siis esimese asjana võiks see olla põldude lupjamise aluseks. “Põllud on oma happesuse poolest väga erinevad. Eri põlluosad vajavad lubimaterjali erinevates kogustes: mõnes kohas ei vajagi lupja, aga kusagil on mõni hirmus happeline koht, kuhu seda rohkelt panna tuleks. See on arvestatav kulukokkuhoid,” märgib Ameerikas.
Mullaandurid võimekamaks Baltic Agro katsetas eelmisel nädalal Kanada päritolu SoilOptixu mullaskannerit. See suudab gammakiirte abil täpselt ja kas või ruutmeetripõhiselt teha mullakaardi kõikide 12 viljakasvuks vajaliku elemendi suhtes. Lisaks saab määrata mulla happelisuse, niiskuse jms.
LÄGA
LAOT
US!
TEL: +372 533 11 742 FREDI@AGROTEX.EE
6 M A A M A J A N D U S l E L U
Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3300. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 4 (96) 20. mai 2021
Taimefüsioloogile ogile annavad taimed med erksust ja elurõõmu urõõmu REINE KOPPEL ml@maaleht.ee
“Mul on siin kõik peenrad juba korra üle käidud,” teatab Leida Kask rõõmsalt oma lapsepõlve- ja suvekodu hoovil. Pärnu jõe kõrgel kaldal asuv koht on imeilus nii looduse kui sinna kujundatud aia poolest. Seal on Leidal lille- ja köögiviljapeenrad, mida saab suvi läbi hooldada. Aias on palju ilutaimi, enamik Leida enda istutatud.
Külma ja lumiseent taluv rukkisort Leida Kask koos manala teele läinud abikaasa Kaljoga on praegu sordilehel oleva, nii Eestis kui Soomes kasvatatava rukkisordi ‘Elvi’ üks põhiaretajaid
LII SAMMLER
Lumiseeneuurija, rukkiaretaja ja taime füsioloog Leida Kask tähistas kevadel 92. sünnipäeva. Kuigi kõige vanem elav sordiaretaja lõpetas töötamise juba 37 aastat tagasi, kasutame tema töö vilju veel tänapäevalgi.
Kõik lillepeenrad on Leida Kasel juba korra üle käidud.
ning tomatisordi ‘Visa’ F1 kaasautor. Kuigi praegu kasvatatakse rohkem hübriidrukkeid, on ‘Elvi’ liinisortidest üks populaarsemaid ja leidnud palju pooldajaid mahepõllumajanduses. Sordiaretusega on pere seotud alates 1960. aastatest, kui asuti elama Jõgevale. Siin sai Leidast nooremteadur Kaljo juhitavas biokeemia ja resistentsuse laboris. Selles tegeldi aretusmaterjali haiguskindluse hindamisega ja haigustele vastupidavamate sortide areta misega.
Nii alustati 1974. aastal lumiseenele vastupidavama ja külmakindlama talirukkisordi aretusega. Lumiseenekindlate taimede valikuks nakatati kasvuhoones kasvavad rukkitaimed lumisee ne tekitaja mütseeliga. Nakatuse üle elanud taimed istutati kevadel põllule ning nende saagist kasvatatavad taimed läksid järgmisel aastal uuesti nakatamisele. Kuue aasta jooksul nakatatud 63 000 taimest jäi lõpuks alles 300. Järgnes kaks aastat valikut külmakindlusele spetsiaal-
Ette oli antud, mitu protsenti esitatud töödest tohib läbi lasta ja mitu protsenti tuleb kõrvale lükata. Leida dissertatsioon lükati kõrvale – lihtsalt, ilma sisulise põhjenduseta.
TRANS Murutrak
tor Alpin
Soodush
atiline üle
ind: 1850
€
HA + m 8 cm lõik ootoriõli elaius
kanne / 9
Murutrak
8,4 kW /
WWW.M
Leida Kask õppis Tartu Ülikoolis bioloogia osakonnas ja temast sai taimefüsioloog. Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta mõnda aega EPA taimefüsioloogia ja fütopatoloogia laboris. Seal kohtus oma tu-
kõrvale lükata. Leida dissertatsioon lükati kõrvale – lihtsalt, ilma sisulise põhjenduseta. Leida ja Kaljo Kase peres on neli tütart, kellest kaks – Pille ja Reet – elavad Jõgeval ning kahe – Kadri ja Kärti – kodu on Valmas, Vändrast kümne kilomeetri kaugusel. Igal suvel saab see suur pere, kus Leida ja Kaljo otseseid järeltulijaid on juba 21 ning lisaks nende abikaasad ja elukaaslased, Pärnumaal Leida lapsepõlvekodus kokku. Kaskede pere fenomen on suur kokkuhoidmine. Pille räägib, et nad on imetlusega tajunud seda, kuidas seal 150aastase talu õuel on korraga koos ligi sada aastat inimesi – vanim 92aastane vanavanaema Leida ja noorim mõnekuune Mia Maris.
ELLIMU STELE alates 100 €
a AT3 98
hüdrosta
Praktikandist sai abikaasa
levase abikaasa Kaljoga, kes EPA agronoomiatudengina tema praktikumis osales ning kellega koos Raadil katsepõldudel töid käidi tegemas. Kaljo aspirantuuri järel suunati nad Jõgevale. Igapäevatöö, pere ja kodu kõrvalt suutis Leida 1969. aastal valmis kirjutada dissertatsiooni bioloogiakandidaadi teadusliku kraadi taotlemiseks. Dissertatsioon sai Eestis ka ilusasti kaitstud. Kuid tol ajal saadeti kõik väitekirjad Moskvasse kinnitamisele ja sealt positiivset vastust ei tulnud. Kui Moskvast lõpuks selgust saamas käidi, tuli välja, et eks see üks plaanimajanduse tulemus oli. Ette oli antud, mitu protsenti esitatud töödest tohib läbi lasta ja mitu protsenti tuleb
TASUTA
PORT T
7,5 kW /
ses külmkambris, kus temperatuur alandati aeglaselt kuni 22 miinuskraadini. Siis jäi alles 150 kõige külmakindlamat. Riikliku katsetuse eduka läbimise järel võeti sort ‘Elvi’ 1994. aastal Eesti Sordilehte. Kahekümneaastase aretusprotsessi läbinud ‘Elvi’ on riiklikes sordivõrdluskatsetes standardsordiks siiani.
tor Alpin
a AT3 10
hüdrosta
Soodush
atiline üle
ind: 2040
ETSAKAU P
€
kanne / 1
8 HA + mo
otoriõli ikelaius
08 cm lõ
MEES.EE ZeroTurn
16,5 kW,
St
kahe silin iga ZT 5132 T driga ülekanne / hüdrostaatiline / 132 cm lõikelaius Sood
ushind: 5
099 €
Raider S
9,3 kW / h tiga Park 41 üd 6 Lõikesea rauliline roolivõime PVM de ndi / hüdro sta koos niid ei sisaldu hinnas, useadme küsi pakk atiline ülekanne ga! umist Soodu
shind: 34
20 €
Metsakaupmees OÜ, Võru 94, Tartu 734 3861, info@metsakaupmees.ee E–R 9–18, L 9–15
TEGEMIST ON TEGEMIST ON KÜLMETAVA TEGEMIST ONHOONEGA. KÜLMETAVA HOONEGA. VAJAKSIME RAJUDE KÜLMETAVA HOONEGA. VAJAKSIME RAJUDE KUDUMISOSKUSTEGA VAJAKSIME RAJUDE KUDUMISOSKUSTEGA VANAEMASID. KUI KUDUMISOSKUSTEGA VANAEMASID. KUI VANAEMADESTKUI PUUDUS, VANAEMASID. VANAEMADEST PUUDUS, JA LÕNGA NAPIB, TEEB VANAEMADEST PUUDUS, JA LÕNGA NAPIB, TEEB EESTI VARAEHITUS JA LÕNGA NAPIB, TEEB EESTI VARAEHITUS KIIRESTI TÖÖ ÄRA! EESTI VARAEHITUS KIIRESTI TÖÖ ÄRA! KIIRESTI TÖÖ ÄRA!
KÕIKIDE HOONETE JA PINDADE SOOJUSTAMINE KÕIKIDE HOONETE PINDADE SOOJUSTAMINE PUR VAHUGA NINGJA EHITUSTÖÖD KÕIKIDE HOONETE PINDADE SOOJUSTAMINE PUR VAHUGA NINGJA EHITUSTÖÖD PUR VAHUGA NING EHITUSTÖÖD
VARAEHITUS.EE VARAEHITUS.EE +372 +372 5556 5556 6999 6999 VARAEHITUS.EE +372 5556 6999
L O OM AK A S VAT US
Nr 4 (96) 20. mai 2021
l
M A A M A J A N D U S 7
Genoomselektsioon on veisearetuse revolutsioon
SVEN ARBET
Genoomselektsioon pakub võimalust geneetiliste omaduste alusel ennustada looma aretusväärtust. Seda tehakse, kasutades kogu DNAs sisalduvat informatsiooni jõudluse, välimiku, tervise, viljakuse, karjaspüsivuse jms kohta.
2013. aastal tõid keskkonnasõbraliku farmi konkursi üldvõidu Eestisse OÜ Saidafarm pererahvas Helve ja Juhan Särgava.
Konkurss: otsitakse Läänemere-sõbralikku farmi Maikuu lõpuni ootab Eestimaa Looduse Fond kandidaate Läänemere-sõbraliku farmi konkursile, mis hõlmab kokku üheksat riiki.
LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee
“Genoomselektsioon annab võimaluse määrata veise geneetiline potentsiaal juba väga varases nooruses,” selgitab Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) juht Tanel Bulitko. “Meie teeme seda vastsündinud vasikal, aga näiteks Kanadas tehakse juba embrüote genoomselektsiooni.” DNA-proovi saab tema sõnul võtta ükskõik millest – karvatutist, kudedest, nahast, verest jne. Selle alusel tehakse n-ö geneetiline pilt, mis annab looma kohta kõik vajalikud andmed, mida praegu on võimalik määrata. See proov lastakse analüüsida vastavas laboris. Eestis sellist ei ole, koostööd tehakse Saksamaa, Taani ja edaspidi loodetavasti ka teiste maade laboritega. Seejärel võrreldakse tulemust referentspopulatsiooniga ehk siis teiste samasuguste loomadega ja otsustatakse, kas uurimisalune loom on parandaja, neutraalne või viib aretuse pigem miinuspoolele.
Kiirendab aretust “Enne genoomselektsiooni kasutuselevõttu oli nii, et aretuseks vajalikud tunnused – pulli järglaste piimakus, piima kvaliteet, poegimiskergus, sünnikergus – saadi teada siis, kui pull oli suguküpseks saanud, tema spermaga oli teatud hulk lehmi seemendatud ja need omakorda vasika ilmale toonud ning see vasikas, kelle isa pull on, juba ise ka lehmaks kasvada jõudnud. Niisiis umbes viie aasta pärast,” selgitab Bulitko. Uue tehnoloogiaga saadakse see info kätte juba pisikese vasika DNA-proovist. Esialgu ei olnud andmeid, kui täpsed sellised genoomi järgi ennustamised on, kuid praeguseks teatakse, et täpsus on 60–80 protsenti. “Praegu võime öelda, et juba 70 protsenti maailmas kasutatavatest sugupullidest on genoomselektsiooniga hinnatud pullid,” teatab Bulitko.
Suletud ringid Maailmas on genoomide järgi hindamise ja genoomselektsiooniga tegeldud juba kümmekond aastat. Algul oli kogu see tegevus ja informatsioon koondunud kahe suure konsortsiumi, Eurogenoomi ja Põhja-Ameerika konsortsiumi kätte, ning Eesti ei saanud kuidagi n-ö jalga ukse vahele.
ILMAR SAABAS
Tänapäeval saab DNA-testiga juba väga varases nooruses määrata looma omadusi tulevikus.
“Eesti populatsioon on nii väike, ainult 60 000 holsteini lehma, ja meid ei võetud omal ajal jutule. Mitu korda uurisin mõlema käest, kas siis tõesti ei saa sellist riiki nagu Eesti, kus 96 protsenti loomadest on jõudluskontrollis ja arvepidamine korras, liikmeks võtta,” räägib Bulitko. “Vastus oli, et nad on sellesse projekti panustanud tohutu raha ja et meie saame palju rohkem kui anname. Ei olnud isegi võimalust saata meie proove kusagile liikmesriigi laborisse.”
Piimaklastri projekt Asjad hakkasid muutuma mõni aasta tagasi, kui Eestis loodi piimaklaster. Üheks projektiks sai “Genoomselektsioon ja Eesti piimaveiste populatsiooni hindamine”.
“Suurtes genoomselektsiooni konsortsiumides osalemine ei pruugi olla Eestil võimalik. Siiski on Eesti karjakasvatajatele vajalik saada ülevaade karja geneetilisest väärtusest. Selleks genotüpiseeritakse Eesti esimese aasta lehmikute valim (ca 10% loomadest, 2200 looma) ning saadakse selle valimi aretusväärtus Saksa (eesti holsteini tõug) ja Põhjamaade (eesti punane tõug) skaalal nende maade populatsioonide aretushinnete alusel,” kirjeldatakse projekti tegevusi. 2019. aastal said punase karja lehmikud esimese pääsukesena tasuta 20 geneetilist uuringut Viking Geneticsis. Samuti uuriti juba tütarde järgi hinde saanud enne 2012. aastat sündinud EPK pulle, keda oli kokku 63. Järgmisel aastal uuriti Saksamaal 2200 holsteini lehmikut ja 40 holsteini aretuspulli, Taa-
MIS ON MIS
Genoomselektsioon n Genoomselektsioon on protsess, mille abil toimub loomade geneetiline parandamine, kasutades valikukandidaatide geneetiliste omaduste genoomi alusel ennustamist. n Genoomaretusväärtused hinnatakse, kasutades kogu DNA informatsiooni (kõik tunnused, mis on ka tavalises hindamises), k.a tervis, viljakus, karjaspüsivus jne. n Vajalik on referentspopulatsioon: hulk tütarde järgi hinnatud pulle (kõrge usaldusväärsusega) või lehmi, kellega uusi tulemusi võrrelda. n Uurimisfirmadel on oma hindamisskaala. Eestil on valida, kas võtta üle mõni meile sobiv või töötada välja oma hindamisalused. Allikas: ETKÜ
PIIMAKLASTER
Projektid n Karjatervise auditiprogramm koos majandusliku mõju analüüsiga. n Piima kuivainesisalduse mõju ja hinnakujunduse mehhanismi analüüs väärtusahela osapooltele. n Eesti piimaveiste populatsiooni hindamine genoomaretusväärtuste alusel. n Uuendnoorkarja söötmisstrateegia. n Kõrge ekspordipotentsiaaliga tõumullikamüügi süsteemi loomine. n Veiste terviseandmete kogumise ja säilitamise automaatse lahenduse loomine. Allikas: piimaklaster.ee
nis aga 200 punase karja lehmikut. Tulemusi võrreldi holsteinidel Saksamaa ja punastel Põhjamaade referentskarjadega, kasutades nende riikide hindamisskaalat, kuna Eesti oma pole veel välja töötatud. Tulevikus on kaks võimalust – kas töötada välja oma hindamisskaala või võtta üle mingi sobiv teise riigi oma.
Info väärib analüüsi “Praeguseks on meil käes üle 2000 vastuse ning saame võrrelda, kuidas on siis Eesti mullikas võrrelduna Saksamaa mullikaga,” ütleb Bulitko. “Ja kui needsamad lehmikud tulevad nüüd ise lüpsma, saame teha järjekordse võrdluse, kuidas see genoomhinnang tegelikkusega kokku läheb.” Seega on Eesti nüüdseks n-ö jala ukse vahele saanud. “Nüüd tuleb mõelda, kuhu me edasi tahame minna, kas teeme koostööd Saksamaaga või läheme käime korra Ameerikas vaatamas. Ka Holland on end avanud ja andnud meile võimaluse oma lehmikuid uurida,” räägib Bulitko. Ta lisab, et genoomselektsioon on ikka täielik revolutsioon: “Seemendusjaamas tunnetame seda, et vajadus pullide järele on juba palju väiksem. Ostad need mõned pullid aastas ära ja nad ongi juba sellised tipp-pullid, keda saab hakata kohe laias massis kasutama, ei ole vaja enam testida, milline nende väärtus on.” Karjakasvatajad on ka ise hakanud genoomuuringute vastu huvi tundma. “Mullikaid peame nagunii müüma. Kui nad on uuritud, siis teame, et kõige paremaid ära ei müü, need jätame ikka oma karja,” arvatakse näiteks Väätsa Agros, kus on lastud uurida sadakond mullikat. Huvi suureneb järjest ka lihaveisekasvatajate seas. Kehtna pullijaamas korraldatakse juba aastaid lihaveiste jõudluskatset ning katses osalevatele pullidele tehakse geenitestid. Ka mitmed farmerid on hakanud oma lihaveiste DNA-proove uurimiseks saatma.
Osalema sobivad Eesti põllumajandustootjad, kes on võtnud kasutusele häid ja uuenduslikke praktikaid selleks, et vähendada taimetoitainete kandumist veekogudesse. Kandideerida võib ise, aga ettepanekuid võivad esitada ka tootjate esindusorganisatsioonid, teised talunikud, konsulendid ja riigiasutused. Kandideerimiseks tuleb täita ankeet ELFi kodulehel https:// elfond.ee/teoksil/loodusharidus-ja-teavitus/laanemere-sobralike-talunike-konkurss.
Kohaliku võitja valib kohalikest ekspertidest žürii juulis. Kohalike voorude võitjaid hindab rahvusvaheline žürii ja otsustab tänavu oktoobris üldvõitja. Rahvusvahelisele võitjale antakse auhinnaks 10 000 eurot. Kohalikud võitjad saavad 1000 euro suuruse ergutuspreemia, sertifikaadi ja kinnimakstud reisi lõpukonverentsile. Eestit on varem konkursil esindanud perekond Tobreluts Põlvamaalt, Marjasoo talu Tartumaalt, Viraito OÜ Jõgevamaalt, Saidafarm Harjumaalt, Mätiku talu Pärnumaalt, Konju mõisa mahetalu Ida-Virumaalt, Pajumäe talu Viljandimaalt ja Saareõue OÜ Pärnumaalt. 2013. aastal valiti OÜ Saidafarm ka rahvusvahelise konkursi võitjaks.
LII SAMMLER
8 M A A M A J A N D U S l S I S U T U R U N D U S
Nr 4 (96) 20. mai 2021
Turvas ujub vastuvoolu Paljudes valdkondades soovitakse eelmine aasta ära unustada, vahelt välja lõigata. Turbasektoris oli aga eelmine üks viimaste aegade tugevamaid ja seda suureks üllatuseks ka kaua valdkonnas tegutsenud inimeste jaoks. Foto: Shutterstock
T
urbaliidu juht Erki Niitlaan ütleb, et koroona pealetulekuga pisut enam kui aastapäevad tagasi ei saanud ka nemad aru, mis maailmas õieti toimub – oli palju hirmu, oli äraootavust, oli segadust. Kui esimesed Hollandi lille oksjonid ära hakkasid jääma, oli kõhklus, et nii võib kaduda ka suur osa turust, kuhu Eesti firmad suure osa oma aiandusturvast ja kasvusubstraate müüvad. Niitlaan ütleb, et neil oli hirm, et „koroonavälk lööb ka turbasse sisse”. Kuid siis hakkas juhtuma ja ainult paremuse suunas. „Mis aga selgus üsna kiirelt juba eelmisel kevadel, oli see, et professionaalne aiandus ei kadunud kuhugi, ei toidu tootmine ega lillekasvatus, kuid kasvama hakkas koduaiandus. Kodust välja ei pääse, kuhugi minna ei ole ja nii tegeletakse kodus aiaga, kasvuhoonetega. Kohe 2020. aasta kevadest kasvas nii substraatide kui aiandusturba nõudlus. Kuni selleni, et 2021. aasta kevadeks, uue hooaja alguseks olid enamikul Eesti tootjatel laod tühjaks müüdud. Loodame, et uushooaeg tuleb hea ja lubab varusid täiendada,” selgitab Niitlaan. Kas saab siis öelda, et Eesti turbafirmadele oli superaasta? „Seda veel ei tea, sest majandusaruandeid osas firmades alles tehakse. Kuid kindel on, et enamikul on olnud tugev aasta. Nii substraadi kui ka aiandusturba tootjatele on olnud ootamatult head ajad,” selgitab Turbaliidu juht. Kui aga rääkida muutustest ja raskustest turbasektoris, siis pigem on need seotud logistikaga, mis on omakorda kitsendanud seda areaali, kuhu Eesti turbatooteid müüakse. Kui varem läks meie turvast lisaks Euroopale ka Ameerikasse, Hiina, Aafrikasse, on kaugematele turgudele realiseerimisega nüüd seotud rohkem lisakulusid. See on koroonakriisi negatiivne mõju, mis logistilist olukorda maailmas muutnud on. „Mõned kaubanduspõhimõtted on maailmas muutunud. Eesti kõige kvaliteetsemat turvast transporditakse sageli konteineritega, mida on aga meie regioonist sageli raske laida. Kui Hiinast tuuakse kaup Euroopasse, on sageli odavam ja kiirem viia tühjad konteinerid uue kauba jaoks kohe tagasi. Tühjad konteinerid jõuavad meie regiooni praegu väga vaevaliselt. Palju on hilinemisi, hinnad on tõusnud tihti umbes 45%. Kindlasti on praegune olukord mõjutatud ka Suessi kanali kriisist, mis jätkuvalt mõju avaldab,” arvab Niitlaan.
Kütteturvas enam nii suurt rolli ei mängi Turba energeetiline kasutus ehk lihtne põletamine taandub, see on olnud selge juba
mitmeid aastaid. Elektrit turbast enam sisuliselt ei toodeta. See ei tähenda, et lähema kümne-kahekümne aasta jooksul turvast enam üldse kütteks ei kasutata, kuid on teada tõsiasi, et põletamisel põhinevad energia hankimise tehnoloogiad on oma potentsiaali saavutanud ja nende osakaal hakkab vaikselt vähenema. „Turba olulisim roll tänapäeva energeetikas on strateegilise varustuskindluse tagamine teiste biokütuste tarneprobleemide korral. Juba 20-protsendine turba osakaal biokütustes on varustuskindluse tagamiseks piisav. See on kuni ühe talvekuu keskmine küttetarve juhul, kui näiteks puitu ei saa kätte. Seejuures lepime teadmisega, et kui peamise biokütuse ehk puiduhakke tarbimine tulevikus kas piirangute või eelistuste tõttu väheneb, väheneb ja lõppeb ka turba energeetiline kasutus,” mainib Niitlaan. Turbaliidu juht lisab, et just tänu sellele suurt revolutsiooni kütteturba osas oodata ei ole: mahud on hetkel stabiliseerunud ja pigem tasapisi vähenevad. Hetkel moodustab kütteturvas kogu turbkasutusest maksimaalselt 7%. „Nii uued tehnoloogiad küttevallas, aiandusturba parem rentaablus kui ka CO2-kvoodi kõrge hind on need peamised põhjused, mis turba kütusesektorist on välja tõrjunud. See on paratamatu asjade kulg ja vanu aegu pole siin mõtet taga nutta, kuigi kohalikku ressurssi meil oleks,” selgitab Turbaliidu juht.
Suhteliselt väike roheline jalajälg Turba olulisuse ilmestamiseks Euroopa Liidus tuleb tuua välja mõned Growing Media Europe’i avaldatud arvud: aiandussektor, mis suures osas põhineb turbasubstraatidel, annab Euroopa Liidus tööd 750 000 inimesele ja selle käive on umbes 100 miljardit eurot. Eesti aiandusturba toodang moodustab maailma toodangust headel aastatel kuni 10 protsenti ja meie tooteid eksporditakse otse enam kui sajasse riiki. Äsja Tallinnas toimunud maailma turbakongressil peetud teadusettekannetest tuli aga näiteks aiandusturba osas välja positiivne detail, et just aiandusturba roheline jalajälg on tegelikkuses palju väiksem, kui siiani oli arvatud. „Uute teemade kerkimisel on sageli alguses andmed hinnangulised või pisut lünklikud. Nii ka kliima ja eri sektorite mõjude vallas. Tänaseks on jõutud arusaamisele, et varasemad hinnangud on olnud pigem konservatiivsed ja vähemalt aiandusturba kliimamõju on
algsest arvatust väiksem. Nii näiteks avaldasid Saksamaa uurijad, et aiandusturba kaevandamise, tootmise ja tarbimise mõju jääb alla 9 miljoni tonni CO2 ekvivalendi (CO2ekv). Kui panna see number mingisugusesse skaalasse, siis kogu maailma kasvuhoonegaaside heide on eri hinnangutel veidi alla 50 miljardi tonni CO 2ekv, millest umbes 75% moodustavad energeetikaga seotud heited. Kuigi kohapeal võivad numbrid tunduda suured, on see tegelikult marginaalne hulk, mis aga loomulikult ei tähenda, et seda ei saaks ega peaks veelgi vähendama. Pingutama peavad kõik,” mainib Niitlaan.
Kaevandamislubade menetluse protsess on ajale jalgu jäänud Ümmarguselt öeldes on Eesti soode 1 000 000-hektarisest kogumahust umbes 400 000 ha (ehk 40%) kuivendatud metsanduse tarbeks, 300 000 ha (ehk 30%) põllumajanduse tarbeks ja ainult umbes kaht protsenti kasutatakse turba tootmiseks. Kuid kui mõni tootja soovib saada kuhugi uut kaevandamise luba, et seda paari protsenti laiendada, tekib sellest sageli kogu Eesti meediat ja avalikkust ühendav uudis. „Turba kui tegelikult laiatarbekauba tootmise paratamatu kontsentreerumine riikidesse, kus seda looduslikult leidub, paneb kõik need riigid suurema surve alla, sh ka Eesti. Endiselt on paratamatu, et selles kohas, kus maavara kaevandatakse, olukord muutub. See on hind, mida mistahes maavara tarbimisest saadava hüve eest tuleb maksta. Küsimus on selles, kuidas valime koha, kus kaevandada, millist tehnoloogiat kasutame ja mis sellest kohast pärast saab,” küsib Niitlaan retooriliselt. Turbaliidu juht leiab, et senine keskkonnalubade andmise süsteem on moraalselt ajale jalgu jäänud ja riigi roll liialt pealiskaudne. Praeguse olukorraga ei ole keegi rahul, ei arendajad, ei kohalikud inimesed, ega omavalitsusega, kui ilmselt ka mitte ametnikud. Kui vahetu bürokraatiaga, mida võiks alati vähem olla, on juba harjutud, ei ole menetlused tasakaalus. Kogu protsess peaks olema korraldud selliselt, et ei tekiks asjatuid konflikte. Ei meedia, sotsiaalmeedia ega mistahes muul viisil toimuv sõnasõda ja kohati lausa ebaviisakaks muutuv räuskamine ei ole kellegi huvides ega aita kaalutletud otsustele lähemale. Samuti nagu kohalike omavalitsuste juhtide sagedased dzotile viskumised, et selle loa saab ainult üle minu lauba! Tegelikult tahame me ju kõik, et meie asja aetakse läbipaistvalt, ausalt ja kaalutletult.
„Hetkel on olukord, kus sõda arendaja ja kohalike inimeste vahel puhkeb sageli veel enne, kui omavahel isegi kohtutud on. Seda mitte ainult turba, vaid kõigi maavaradega seotud lubade taotlemisel. Ettevõtjal ei ole kindlasti huvi kellegagi kakelda ega kellelegi meelepaha valmistada. Riik viib menetlusprotsesse loomulikult läbi vastavalt seadusele, kuid sellest sageli ei piisa. Riik peaks olema menetluses ise rohkem kohal. Selgitama poolte õiguseid ja võimalikke riske. Pakkuma garantiisid ja tagama inimeste kaitse, kui midagi peaks valesti minema. Loomulikult on iga arendus muutus, mis ei ole sageli tervitatud. Mõne uue töökohaga täna ei löö. Makse makstakse, aga kohalike inimesteni ei jõua sellest kuigi palju. Ja kui tekibki mingi mure, on inimesed sellega sageli üksi,” selgitab Niitlaan. Sageli on menetluses vastakuti kuivad faktid ja eeskirjad ning teiselt poolt emotsioonid ja eelarvamused, mis omavahel kokku ei saagi. Nii ongi arendaja „relvadeks” range eeskirjadele ja normidele tuginemine, ning nendele, kes soovivad vastu olla, võimalikult kõvahäälne protest. „Väga raske on pehmeid väärtuseid, nagu turvalisus, kodukoha tunne jms, menetlustes arvestada, eriti kui see ei ole protseduurireeglitesse sisse kirjutatud. Kuid kordan, ükski arendaja ei otsi konflikti ega soovi minna üle laipada. Kuid ka teiselt poolt peab olema mõistlik partner, kellega saaks asju rahulikult arutada. Kodanikuühiskonna mõttes on kaasamine alati parem, kuid sellel ei ole mõtet, kui selle käigus teist poolt ei kuulata ja ainuke väljapakutav lahendus on „EI“,” räägib liidu juht. Kahetsusväärselt on võtnud ka vallad sageli väga jäiga tõrjuva positsiooni. Tundub, et põhimõte, kus kohalike omavalitsuste tulubaas kujuneb tööjõumaksude, aga mitte ettevõtlusmaksude arvel, on ajale jalgu jäänud. „Kohalikke omavalitsusi näib huvitavat maksumaksja, aga mitte see, kuidas majandusel läheb. Ja nii meil ongi olukord, kus igal menetluse osalisel on oma huvi ja mitte kunagi ühishuvi. Nii on väga raske meil ühiskonnana üldse kuhugi jõuda. Ehk et uus lubade andmise põhimõte peaks pakkuma selgemat arendamiskeskkonda ettevõtjatele, kindlust ja kaasatust asjast puudutatuile ja tunnetavat majanduslikku hüve nii kohalikule omavalitsusele kui ka riigile tervikuna,” lisab Niitlaan.
SISUTURUNDUS
Nr 4 (96) 20. mai 2021
Rabamuld ja turvas – taimede kasvamise toetajad On olnud väljakutseid esitav aeg nii taimede kasvatajale kui ka tarbijale. Viimasel kahel aastal, mil pandeemia on survestanud liikumise ja tegevuspiiranguid, oleme asunud rohkem mõtlema oma toidule ja taimede kasvatamisele ka üldises plaanis. Luubi all on maitse- ja ilutaimed, taimede kasvatamine vajaduseks ja meeleolu tõstmiseks.
K
ui t aimi kasvat at akse suur tes kogustes – 10 000, 15 000 tükki ja veelgi enam beebitaime aastas –, tuleb kasutada materjali, mis käitub alati ühte moodi ehk on stabiilne oma keemiliste ja füüsikaliste näitajate poolest. Praegu on selliseks materjaliks turvas. Kõige kvaliteetsem turvas taimekasvatuse jaoks tuleb rabast ehk tegu on kaevandatud rabamullaga. Viimasel ajal on palju räägitud turbakaevandamise mõjust loodusele, kuid olenemata ajast kasutatakse taimekasvatuse stubstraadina praegu siiski endiselt seda sama turvast. Loomulikult tegeletakse kasvusubstraatide valdkonnas intensiivse teadusarendustööga, mis võimaldaks sama stabiilsete materjalide kasutusele võtmist ja kunagi on ka taimekasvatuse valdkonnas kasutusel palju laiem tootenomenklatuur kui seni.
Kust pärineb kasvusubstraatides kasutatav turvas? Valdavalt kaevandatakse turvast rabadest ja mullateaduslikult käsitletakse rabamuldadena alaliselt liigniiskeid turvasmuldi, mille iseloomulikuks omaduseks on pindmise 30 cm tüseduse halvasti lagunenud või lagunemata sfagnumiturba horisont. Rabades asuvad mullad on toiteelementidevaesed (dystric) ja kujunenud välja mineraalmaa soostumise tagajärjel ning enamik neist asub tüsedal turbalasundil, mis toituvad ainult sademeveest. Ka on selliste muldade orgaanilise aine sisaldus kõrge – sageli kuni 95%.
Mis siis teeb turbast hinnatud kasvusubstraadi? Rabamuldade tuhastus ülemistes kihtides on väike – kuni 3-5% ja mulla enda pH KCl lahuses 2,5-3,5, hüdrolüütiline happesus 60-110 cmolC kg-1, liikuva alumiiniumi sisaldus üle 400 mg kg-1 ja üldise lämmastiku sisaldus
8-12 g kg-1 . Süsiniku ja lämmastiku suhe on lai üle 50 ning neeldunud aluste sisaldus 20-40 cmol kg -1. Rabamull a tahke osa tihedus jääb vahemikku 1,5-1,6 mg m -3 , üldpoorsus aga 95-98%, eripind varieerub vahemikus 300-450 m 2 g -1 . Elustiku näitajad on rabamullas tagasihoidlikud, kui võrrelda mineraalsete muldadega, mikroobset biomassi on 9- 13 mg g -1 , millest 80-90% moodustab seente mütseel. Bakterite biomassi hinnatakse 7-13%, seente spoore oma 2-11% ja aktinomütseete alla 1%. Põhiliseks bioloogilise ak tiivsuse pärssijaks talitletavates rabades on nende alaline liigniiskus ja anaeroobsus. Õhustuse limiteerivaks faktoriks rabas on vee vähene liikuvus rabamullas, mis samas kaitseb rabamulda. Kõik need omadused ütlevad, et turvas on väga suurepäraste omadustega materjal,
l
M A A M A J A N D U S 9
mida saab erinevate taimeliikide kasvunõuete järgi muuta, lisades sellele karbonaate ja muutes kasvukeskkonda vähem happeliseks, või lisada kasvusubstraadile vajalikus koguses toiteaineid, muutes kasvusubstraati vähenõudlikele või õitsvatele kultuuridele sobilikuks. Turvas on tavaliselt ka haigustekitajatest ja umbrohust vaba materjal. Umbrohuseemnepank on kindlasti olemas ka rabaturbas, kuid idanema hakkavad need sellisel juhul, kui turba happelisust on muudetud.
Mis saab turbaga pärast tema kasutamist? Tu r b a k u i v ä g a o rg a a n i l i s e m a te r j a l i lagunemist pärast tema kasutamist taimekasvatuses mõjutavad nii hapnikurikas keskkond, taimede juurte töö kui ka mullaelustik, kuhu mullapall on sattunud. Üldiselt suurenevad turba lagunemisel temas süsiniku ja lämmastiku sisaldus, samas vähenevad hapniku ja vesiniku sisaldus. Nii moodustuvad suurema osa vähe lagunenud turvasmullast kergesti hüdrolüüsuvad kiudained nagu tselluloos ja hemitselluloos ning lahustumatu jääk. Umbes 10-30% moodustavad turbas huumushapped, mis on huumusainete üheks oluliseks komponendiks. Samad happed on seotud huumuse tumepruuni värvusega, mis kajastub mineraalmulla huumuse toonides (üldjoontes – mida tumedam värvus mulla ülemistes kihtides, seda viljakam on muld). Ka rabavee tume värvus on põhjustatud seal esinevatest huumusainetest, millest fulvohapped moodustavad 50-60 mg l-1 ja huumushapped 5-25 mg l-1. Looduslikud rabamullad võivad turba kuivmassiga võrreldes mahutada maksimaalselt 15-20 korda rohkem vett, samas on need mullad külmad ja soojenevad kevadel kaua. Kvaliteetse turba lähtematerjaliks on rabamullad, mida leidub Eesti muldkattest 5,1 % ja tur vasmuldadest 21 ,7 % . Olulisemad rabamuldade levikualad on Pärnu piirkond, Alutaguse, Võrtsjärve nõgu, Peipsi-äärsed madalikud. Rabamullad piirnevad sageli oma levikualadel selliste turvasmuldadega nagu siirde- ja madalsoomullad, seda just pindalalt suurematel ja tüsedamatel turbalaamadel. Pindalalt väiksemad rabalaamad, mis on sageli õhemad, levivad lausaliselt kogu Eestis. Talitletavate rabamuldade ühiskonnale osutatavad teenused ehk hüved on väga laiapõhjalised, mis oma iseloomu poolest võivad olla ökoloogilised, majanduslikud, teaduslikud, rekreatiivsed ja esteetilised. Nende hüvede allikad on rabade muldkattes, mis rikastab meie looduskeskkonda, kuid samas annab alusainet meie elukeskkonna elavdamiseks taimekasvatuse kaudu. Kuna turbakaevandamisega käib kaasas suur mõju meie looduskeskkonnale, on seda olulisem väärtustada ja võimalikult laiapõhjaliselt kasutada ära turbamaardlates olevat ressurssi ning kaevandamise lõppes alad taastada või rekultiveerida. NB! Rääkides uutest rabasest või kaevandamisekohtadest, peame silmas juba kuivendatud või kuivendusest mõjutatud eelvalitud alasid, kus puuduvad olulised looduskaitseväärtused.
Foto: Shutterstock
Kasutatud allikas: Kõlli, R. 2016. RABAMULD – EESTI AASTA 2016 MULD Agraarteadus. 1: XXVII, lk. 26–37
10 M A A M A J A N D U S l E T T E V Õ T L U S
Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3300. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 4 (96) 20. mai 2021
Ratsutamisteraapia teeb lapsed õnnelikuks Hobune on suur ja soe loom. Kui tekib usalduslik suhe, võib temaga veeta koos toredaid tunde, mis ravivad samal ajal nii hinge kui keha. HELI RAAMETS heli.raamets@maaleht.ee
Tuuli Bürkland oli aastaid ratsutanud, kui tal tuli Tartu Ülikoolis füsioteraapiat õppides valida bakalaureusetöö teema. Juhuslikult sattus stendil silma hipoteraapia kursuse kuulutus. Sellega oli tema saatus otsustatud. Ta tegi nii oma bakalaureuse- kui ka magistritöö ratsutamis- ehk hipoteraapia alal. Tegu on teraapiaga, kuhu on kaasatud hobune. Oluline on ka terapeudi baasharidus – füsioterapeut, tegevusterapeut, psühholoog või logopeed. Sellest lähtuvalt püstitatakse teraapiale eesmärk ja ülesanded. “Ei ole nii, et võtame erivajadusega lapse ja paneme ta hobuse selga pikutama,” selgitas Bürkland. “Enne seda, kui võtan erivajadusega lapse hobuse juurde, hindan tema tervislikku seisundit. See näitab, kas on vaja parandada kõnnimustrit, koordi-
natsiooni, tasakaalu; on lihastoonus liiga kõrge või madal.” Sellest lähtuvalt tuleb teraapia sisu. Tuuli tegeleb lastega, kuna naisterahvana pole tal piisavat jõudu, et turvata täiskasvanuid, näiteks ratastoolis inimest. Ka Eesti rehabilitatsioonisüsteemis on riigi rahaline tugi lastele. Laste teraapiat toetab ka Tartu Ülikooli Lastefond. Kui esmase hindamise tulemusel selgub, et lapse murede lahendamiseks sobib ratsutamisteraapia, pannakse paika selle intensiivsus. Kui on näiteks ajukahjustus, siis võiks teraapia olla intensiivsem ja tsükkel suveperioodil kaks korda nädalas. Kui on psühhosotsiaalsed probleemid,
võiks teraapias käia pigem aasta ringi kord nädalas või kaks korda kuus. Sageli pole hipoteraapia ainuke abi, oluline on kompleksne lähenemine.
Milline on kukemuna ja porgand? Põhitöö toimub Otsa talus, kus tal on aastate jooksul ehitatud välja kogu kompleks – OÜ Tuuli Tallid. “Keskkond ja miljöö on siin rahulik,” selgitas ta. Lapsed näevad lisaks hobustele ka taluelu, paljudel pole ju maavanaema ja -vanaisa, kes peaksid loomi. “Hiljuti koorusid kaks tibu, nemad on tõmbenumber,” naeris Bürkland. Lisaks elavad seal ka küülikud, kanad ja kukk. Kusjuures mõned lapsed ei tee kukel ja kanal vahet ning tahavad kangesti kukemune korjama minna. Kaheksast tallis elavast hobusest kuus osaleb teraapiates. Ho-
Lapsed on pärast teraapiat rahulikumad, aga minu ootused füsioterapeudina on hoopis näiteks, et laps kõnniks ladusamalt, et tema tasakaal ja koordinatsioon paraneksid. TUULI BÜRKLAND
bupark peakski olema võimalikult lai, et leiaks igale lapsele sobiliku neljajalgse sõbra. “Kui tahame kõnnimustrit mõjutada, peaks väikse lapse jaoks olema väike hobune. Aga kui on lisaks käitumisprobleemid, siis võiks just suure hobuse võtta,” selgitas ta. Terapeut kirjeldas, kuidas lapsega koos tegutsetakse. Kui hobune on karjamaal, käiakse tal koos järel. Talli juures on küün, kust tuleb hobusele heina tuua. Vahepeal antakse koos hobusele jõusöödasegu. Ja pärast viiakse suksu karjamaale tagasi, mitte ei jäeta teda saduldatult kuhugi posti külge seisma. “Kui laps unustas hobusele nänni tuua, siis ütlen, et mine too aiamaalt porgand. Oh häda, kui ta ei tea, milline on porgand. On lapsi, kes ei tunne aedvilju,” rääkis ta. Vahel satub sekka ka loomapelglikke lapsi. Näiteks üks Downi sündroomiga tütarlaps, kes kartis koeri, kanu ja hobuseid, läheb praegu vabalt ratsu juurde, silitab ja kallistab teda. “Ta hakkas sügisel käima ja saime ta kohe tasapisi hobuse juurde toimetama, lihtsalt kohe ei läinud hobuse selga. Tema toob mulle
MTÜ Loodusmeel pakub rehabilitatsiooni- ja erihoolekandeteenuseid eelkõige Järvamaal, kuid vajadusel ning vastastikusel kokkuleppel ka muudes piirkondades. Meie jaoks on oluline iga kliendi puhul mõista tervikpilti ning toetada sellest lähtuvalt tema toimetulekut igapäevaelu tegevustega. Et tuua inimese ellu rohkem rõõmu ja sisemist tasakaalu, toimub suur osa meie tööst looduskeskkonnas ning just sel eesmärgil kaasame ka teraapialoomi. Täpsem info: info@loodusmeel.ee
www.loodusmeel.ee
asju kätte ja mina puhastan hobust. Nagu muuseas ühel hetkel katsub ta ise ka hobust,” rääkis terapeut protsessist.
Lapsed on pärast rahulikumad Teraapia algab tavaliselt looma eest hoolitsemisega ja kontakti loomisega. “Mõni hüperaktiiv-
ne laps ei püsi pudeliski paigal, aga andke kabi kätte ja ta puhastab selle perfektselt ära,” tõi Tuuli Bürkland näite. Hobuse kehapind on nii suur, et võib-olla on lapsel seda raske hoomata. Kabi on parajasti nii suur, et mahub tervenisti vaatevälja ja sellega on hea tegelda. “Lapsed on pärast teraapiat rahulikumad, aga minu ootu-
TEENUSED:
• Sotsiaalne rehabilitatsioon • Tööalane rehabilitatsioon • Erihoolekanne
ETTEVÕTLUS
Nr 4 (96) 20. mai 2021
ARGO INGVER
Elli teeb ratsutamis terapeut Tuuli Bürklandi juhendamisel vaat et tsirkusetrikke.
Kuna kool ja lasteaed on koos, siis juba eelkooli omad teavad, et esimesse klassi minnes saab ratsutada. Korraga tuleb kohale kolm last, ratsutamas käiakse vahetustega. Samal ajal, kui üks mürsik on hobuse seljas, teevad teised kaks logopeediga ülesandeid. “Siin on nad nõus lugema ja kirjutama, nagu ei saakski aru, et teevad sama asja mis klassis,” rääkis Kuuste kooli logopeed Anne Nukk. “Mõni laps ütleb, et kui ma kõik sinu asjad ära teen, kas ma võin siis oma elu ka elada.” pea olema mingit erivajadust või diagnoosi. Õnneks nad annavad mulle vabad käed ja vaatan, kuidas laps kaasa tuleb,” rääkis terapeut. Peamiselt on eesmärk kehalist ja hingelist lõdvestust pakkuda ning lisaks õppida meeskonnatöös osalemist. Hobune, terapeut ja laps on ju kokku meeskond.
M A A M A J A N D U S 11
Lapsed ootavad kooliminekut, sest siis saab ratsutada Kuuste kooli iga esimene klass käib juba aastaid kevadel ja sügisel Kambja valla toetusega kaks korda nädalas Tuuli Tallides ratsutamas.
sed füsioterapeudina on hoopis näiteks, et laps kõnniks ladusamalt, teeks kannakontakti, rulluks üle labajala – et tema tasakaal ja koordinatsioon paraneksid,” avas osaajaga TÜ kliinikumis füsioterapeudina töötav naine oma vaadet. Viimastel aastatel toovad vanemad ka oma normlapsi sinna ratsutama. “Siia tulekuks ei
l
Oma 15aastase tegevuse jooksul on Bürkland tähele pannud, et rohkem on autismispektriga kaasuvaid probleeme. Ka tähelepanu- ja keskendumishäireid on aina enam. “See ei ole üllatav, kui vaatame, kuivõrd kiire on elutempo, kui palju infot jookseb igast meediakanalist ja kuidas me tuleme sellega toime. Kes on hel-
AEGVIIDU PUIT AS Harjumaal VIRU-NIGULA SAEVESKI AS Lääne-Virumaal VIIRATSI SAEVESKI AS Viljandimaal OSTAB
KUUSE- JA MÄNNIPALKI www.nordwood.ee | tel 520 2709 | Aivo.Kalmet@ nordwood.ee
Oma elu elamine tähendab talus ringi uudistamist. Nuki sõnul tundub vahel, et lapsed ei lähe sinna ainult ratsutama, vaid loomadega seltsielu elama. “Mulle meeldib kõige rohkem hobune. Algul kartsin natuke, aga nüüd olen hobuse seljas ka selg ees,” rääkis parajasti suksu seljast maha roninud esimese klassi poiss Sebastian. “Mulle meeldib neid hooldada, armastan väga hobuseid ja jäneseid ka,” lisas ta klassiõde Elli. Logopeedi sõnul õpivad lapsed ratsutamistundide käigus palju uusi sõnu, isegi selliseid, mida tema varem ei teadnud. “Neile lastele, kes on tähelepanu- ja keskendumishäirega, mõjub ratsutamistund hästi,” lisas ta.
HELI RAAMETS lema loomu või psüühikaga, vajab tuge mitmel tasandil, mitte ainult ratsutamisteraapiat,” märkis ta. Tegelikult pole hipoteraapia iga lapse puhul võluvitsaks, mis aitab. Näiteks ei tasu hobuse selga ronida, kui lülisammas on metallvardaga fikseeritud või esinevad raskekujulised epilepsiahood.
WWW.VINTS.EE MOBIILSED VINTSID JA LISAVARUSTUS Tel 50 83 731, 53 33 0641
Tel 50 83 731, 53 33 0641
12 M A A M A J A N D U S l R E K L A A M
Nr 4 (96) 20. mai 2021
id okkuho k a i g r e En mis! Sinu far
PIKISUUNALINE VENTILATSIOON
RISTSUUNALINE VENTILATSIOON
3 faasi 400 V 50 / 60 HZ
DCC
Uus ABBIFAN 140-XXP-2 ventilaator püsimagnetmootori ja elektroonilise juhtimisega. Toodetud Hollandis
230 V 50 Hz
Tehniline informatsioon:
Lahendused kuumastressi vähendamiseks piimakarjalautades.
Tüüp:
ABBIFAN 140-XXP-2
Kas Sinu farm on valmis kuumaks suveks?
Propelleri läbimõõt Toide Mootori pöörlemiskiirus Kaal Ventilaatori mõõdud Pakendi mõõdud Võimsus (elektrooniline kontroll) Müratase Energiatõhusus
Uut tüüpi ventilaatoriga energiasääst 38–75%
Energia tarbimine:
Arendades edasi häid ventilaatoreid
Tüüp: 140-XG-1 (vana tüüp) 400 V RPM Watt A
Edukas ja energiasäästlik ABBIFAN 140-X ventilaator on nüüd varustatud uusima mootoritehnoloogiaga: sisseehitatud elektroonikaga otse juhitav püsimagnetmootor. Propeller paigaldatakse otse uue mootori teljele. See asendab traditsioonilist rihmülekannet, mille tulemusena läheb vaja vähem kuluosasid ja hooldust! Mootoril on eraldi kaitstud sektsioonis sisseehitatud muundur ja 2 pistikuühendust kiireks ja lihtsaks paigaldamiseks. Ventilaatorid on varustatud mõne meetri pikkuse kaabliga, nii et peab ühendama ainult 400 V toitekaabli ja 0–10 V juhtkaabli. Selle tulemuseks on ülimadal energiatarbimine võrreldes tavaliste ventilaatoritega (vt energiatarbimise tabelit) ja täiuslik ventilaatori juhtimine.
Paigaldamine erinevatesse hoonetesse Ventilaatoreid saab kasutada nii pikisuunalise ventilatsiooni kui ka parema ristventilatsiooni kontseptsiooni jaoks. Ristventilatsioon tagab värske välisõhu farmis, mis parandab oluliselt selle kliimat. Kõige tõhusam on asemeid ventileerida pikisuunas. Parim tulemus saavutatakse avatud külgseina kõrgusega 4,20 m. Isegi madalamates farmides on võimalik ventilaatorite abil saavutada märkimisväärseid tulemusi, kui need on sissepoole suunatud.
ABBIFAN ventilaatorite eelised: • • • • •
Ei vaja sagedusmuundurit Hooldusvaba Garantii 8 aastat Ei vaja mootorikaitselülitit Ei tekita häireid näiteks lehma ID-seadmetele, söötmisarvutitele, temperatuurianduritele ega muule tundlikule elektroonikale • Kasutatakse 5. klassi elektrimootoreid / tehnoloogiat • Maksimaalne kasutatav võimsus on täisvõimsusel 530 W, 10% võimsusega ainult 17 W
511 501 457 375 292
878 822 772 634 505
mm V/Hz rpm kg cm cm max dB AA+
1,65 1,64 1,95 2,27 2,16
Tüüp: 140-XXP-2 400V RPM Watt A 511 501 457 375 292
530 518 397 235 125
1,29 1,26 1,02 0,67 0,41
Sääst % –38% –37% –48% –63% –75%
Kuumastress Uued uuringud näitavad, et piimatoodangu suurenemine suurendab ka stressitundlikkust ja see võib alata temperatuuril alates 22°C. THI indeks on hea kuumastressi näitaja. Kui väärtus on alla 68, ei ole lehmapiimatoodangule, tervisele ja sigimisele täheldatud mingit mõju.
Latter NT OÜ Pikk 37b, Ambla 73502 Järvamaa
Ventilaatorite reguleerimine puutetundliku juhtkilbi abil DCC-kontrollerit on lihtne kasutada soovitud temperatuuri täpseks seadmiseks. Ventilaatori mootori pöörlemiskiirust reguleeritakse automaatselt 0–10 V signaali abil, mis põhineb etteantud temperatuuril. See tähendab, et enam ei pea temperatuuri muutuste pärast muretsema! DCC-Touch suudab juhtida mitut ventilaatorit.
Levimisala:
1219 230/50, 400/50 512 46 146 x 35 x 146 150 x 40 x 150 530 W 58–63
www.latter.ee
ARON KALJULAID Farmiseadmete müügiesindaja Lääne- ja Lõuna-Eestis Tel 5349 9239 E-post: aron@latter.ee
ENNO REINBERG Farmiseadmete müügiesindaja Põhja-, Kesk- ja Ida-Eestis Tel 513 8951 E-post: enno@latter.ee