SAMPO KOMBAIN
Matkajast põllumees
3Eestis on Euroopa tasemel
RAPSIKASVATAJAD
MADIS AVI:
nutiseadmed on jõudnud ka Himaalajasse
SAMPO ROSENLEW
ERAKOGU
SVEN ARBET
– vana tuttav uues kuues 4
18. veebruar 2021 Nr 1 (93)
Automatiseeritud farm, Sinu farm!
VMS™
OptiDuo™ CF1000S Pane need väsimatud tegijad enda jaoks tööle, ning sööda ettelükkamine, lüpsmine ja vasikate söötmine on tehtud automaatselt, ning oled teinud oma farmis juba sammu edasi.
www.delaval.com/et
2 M A A M A J A N D U S l I N T E R V J U U JUHTKIRI
LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee
Kõrge saak
Põllumehed naudivad kõrgeid viljahindu. Kas tipp on juba käes?
On levinud arvamus, et suur viljasaak tähendab palju väetisi pluss tohutult keemilist taimekaitset. Tegelikult ei vasta see tõele. Kuigi tänapäeva viljeluses ei saa hakkama ilma mineraalväetiste ja pestitsiidideta, on see vaid üks osa kõrge saagi ja kvaliteedi saamiseks tehtavas töös. Saak algab mullast ja mullaproovidest, mida tavapõllumees teeb kord viie aasta jooksul ning viljelusvõistlusel osaleja igal aastal. See, kui palju väetisi ja milliseid mullaparandamise viise veel kasutada, otsustatakse mullaanalüüside põhjal. Esimeseks saagi suurendamise abivahendiks on õige külvikord. Levinuimad praktikad on, et pärast rohumaad külvatakse raps, pärast liblikõielisi teravili ja pärast 2–3 aastat teravilja pannakse põld muu kultuuri alla. Teine oluline tegevus on põhu põllule tagasi andmine. See muudab huumuskihi tüsedamaks ning suurendab seal orgaanilise süsiniku sisaldust. Kel on, laotab põllule ka sõnnikut. Kolmas võimalus viljakust suurendada on vahekultuuride kasvatamine, mis teatud aja möödudes purustatakse ja mulda viiakse. Eestis laieneb see iga aastaga. Edasi tuleb tehnika. Põllumehed on ostnud uusi häid agregaate, mis teevad põlluharimise tööd mulla suhtes säästvalt. Sügavkobestid, kaasaegsed äkked, erinevad rullid ning randaalid, põimagregaadid, kamaraseadmega lägapütid on vaid mõned neist. Lisaks kasutatakse järjest enam orgaanilist päritolu taimeturgutajaid, näiteks aminohapped, Humistar-tüüpi bioloogilised vahendid jms. Hakkajad Eesti põllumehed, kes julgevad osaleda ka üleeuroopalisel viljelusvõistlusel, kasutavad neid kõiki. Nende põllumeheteest ja kogemustest lugege käesolevast Maamajanduse erinumbrist.
ERAKOGU
Viljakasvatajatel on praegu hea aeg: saagid olid kõrged ja hinnad on kiiresti tõusnud. Miks see nii on ja mis saab edasi? LII SAMMLER
palju keemiat
Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3300. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 1 (93) 18. veebruar 2021
lii.sammler@maaleht.ee
Scandagra teravilja tootejuht Marge Pähkel, mis praegu teraviljaturul toimub? 2020. aasta saagi hindade areng on olnud ettearvamatu. Kõik hinnad on alates sügisest tõusnud. Tegelikult püsisid hinnad ka koristuse ajal üllatavalt kõrgel. Oli vaid kaks suuremat langusemomenti: juuli lõpus ja augusti keskel. Et hinnad nii kõrgele lähevad, üllatas kõiki turul olijaid – tavanäitajate alusel oleks pidanud pilt olema teine. Võrreldes veebruarikuu hinnatasemeid augustiga, siis pilt on järgmine: põhikultuuride nisu ja odra hinnad on tõusnud umbes 50 eurot tonni kohta; herne hind tõusis jaanuari lõpus, kui proteiinitoorainete järele vajadus tekkis, ning tõus on alates sealtmaalt olnud 60 eurot tonni kohta; rapsi hind on konkurentsitult tõusnud enim, tonni kohta on tõus umbes sada eurot. Kas see on viimase aastakümne absoluutne tipp või on kõrgeid nisu ja rapsi hindu ka varem olnud? Hinnatippe ei saa üks ühele võrrelda. Millal mingi tõus tuleb ja kas üldse tuleb, seda ei oska keegi ette näha. Järsud hinnatõusud võivad esineda täiesti erinevatel aastaaegadel, on juhtunud, et isegi sügisel. Ka 2020. aasta saagile ei olnud hinnatõusu ette näha, pigem räägiti terve aasta suurest nisu- ja maisisaagist ning survest hindadele. On läinud aga risti vastupidi: hinnad on püsinud väga kõrgel. Põhjused on siiski tavapärased: ilmastik, rahaturg, globaalne saagikus ja nõudlus. Sel aastal lisandus põhjuste hulka rahatrükkimine ja fondid võtsid turgudel ajalooliselt kõrgeid positsioone – see tähendab, et vilja hinda mõjutavad järjest rohkem ka mittepõllumajanduslikud aspektid. Meil on ajalooliselt olnud veelgi kõrgemaid hinnatasemeid: odra eest on makstud ka 220 ja söödanisu eest 230 eurot/t – see oli aasta, kui Euroopas oli kuiv ja Prantsusmaal saak kõrbemas. Hernes on ka varem puudutanud 250 euro tasemeid ning rapsitonni eest on makstud ka 500 eurot. Tavaliselt on nii, et kui on hea saagiaasta, on hinnad all. Mis sel hooajal juhtus, et nii pole?
Narva mnt 13, 10151 Tallinn Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall
Hinnad Eesti põllumehele sõltuvad maailmaturust. Vili on börsikaup ja hind peegeldub igasse Eestimaa külasse. Seni kuni Eesti on teravilja eksportiv riik, mõjutab meie hinda välisturul toimuv. Globaalselt toodeti nisu 9,5 miljonit tonni rohkem kui eelmisel aastal. Meil oli rekordsaak, Venemaal oli ajaloo teine saak (85,3 mln t ), Austraalias oli nisu rekordsaak (30 mln t). Euroopas saadi siiski 19 miljonit tonni nisu vähem kui aastal 2019. Samal ajal toodeti maisi vähem, kui oli kogu aeg prognoositud, mis mõjutab kogu viljaturgu. Kõige tipuks mõjutab praegust maailma turgu eriti suur Hiina nõudlus. Rääkigem kõigepealt nisust. Nii toidu- kui söödanisu hinnad on ühtmoodi kõrgel tasemel. Kui uuest saagist rääkida, siis eelkõige tasub vaadata söödanisu hinda, sest kunagi ei või teada, mis põllult tuleb. Kui ilm ja agrotehnilised võtted annavad toidunisu kvaliteedi, siis see on nii-öelda lisavõit. 2021. aasta viljahindu vaadates tasub tähelepanu pöörata sellele, et söödanisu ja söödaodra hinnavahe on praktiliselt olematu. Hetkel on uue saagi söödatoorainete hinnad kõrgel suure huvi tõttu, mis on viinud ka odra hinnad üles. Peab silmas pidama, et odra kõrget hinda näevad kõik põllumehed Euroopas, Venemaal, Ukrainas ja see võib tuua kaasa suure huvi odra külvamise vastu, mistõttu võib esialgu tekkida seemnepuudus ja hiljem odra ülepakkumine. Mis on selle põhjus, et rapsi hind nii kõrge on? Rapsi, nagu ka teiste kultuuride hinna paneb paika ikka turg: nõudluse ja pakkumise vahekord ning teiste kultuuride hinnamõju. Praegu on rapsi hind kõrge mitmel põhjusel. Esiteks sellepärast, et kõikide õlikultuuride hinnad – lisaks rapsile ka näiteks soja ja palmiõli – on ajalooliselt väga kõrgel tasemel. Rapsi on Euroopas ka kasvatatud sel aastal vähem, aga kuna nõudlus õli ja koogi järele püsib, siis see on viinud ka rapsi hinna üles. Keda ilm mullu soosis ning keda kiusas? Euroopas oli suurimaks kaotajaks Prantsusmaa, kus toodeti 21% vähem nisu. Globaalselt
Globaalsed nisuvarud on väga suured, aga need asuvad enamjaolt Hiinas. Kui hinnata laovaru ilma Hiinata, siis laovarud pole eriti suured. Marge Pähkel Mis veel peale ilma ja varude praegu vilja hinda mõjutab? Mõjutab soja- ja maisipõldude olukord Ladina-Ameerikas. Näiteks Brasiilias on praeguseks vaid 11% sojat koristatud, mullu oli samal ajal koristatud kolmandik. Suur mõju on Hiina kõrgel nõudlusel soja, maisi ja nisu vastu. Hinda mõjutab ka euro kurss.
Seni kuni Eesti on teravilja eksportiv riik, mõjutab siinseid hindu välisturul toimuv, selgitab Scandagra teravilja tootejuht Marge Pähkel: “Vili on börsikaup ja hind peegeldub igasse Eestimaa külasse.”
suurimaks õnnestujaks saab lugeda Austraaliat, kes tootis 15 mln tonni nisu mullusest rohkem.
kaetud ja taliviljad on kuivuse tõttu nõrgad. USAsse on samuti oodata külma ja pole piisavalt lumikatet.
Kuidas on lood ilmaga praegu? Uut saaki hakkab ilmselt mõjutama praegune külmaperiood nii meil kui mujal. Euroopa muretseb külmalaine pärast eriti seetõttu, et lund ei ole Prantsusmaal ja osaliselt ka Saksamaal. Venemaalgi ei ole kogu piirkond lumega korralikult
Millised on praegu maailma viljavarud? Globaalsed nisuvarud on väga suured (globaalne laojäägi prognoos on 304 mln tonni), aga need asuvad enamjaolt Hiinas. Kui hinnata laovaru ilma Hiinata, siis laovarud pole eriti suured.
P O O L A A S TAT T Õ U S U
Viljahinnad (€/t)
n August 2020 Toidunisu Söödanisu Söödaoder Hernes Raps
n Veebruar 2021 158 148 135
212 200
183 186
245 348
Vastutav toimetaja Lii Sammler, lii.sammler@maaleht.ee, 661 3300 Keeletoimetaja Ene Leivak, ene.leivak@maaleht.ee Korrektor Merike Järvlepp, merike.jarvlepp@maaleht.ee Kujundaja Mari Peterson, mari.peterson@maaleht.ee Reklaami projektijuht Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@ekspressmeedia.ee, 5666 1049
447
Kuidas praegu seis on, kas tõus jätkub, on tekkinud nn platoo või hakkab kerge langus? Hinnad võivad püsida sarnasel tasemel seni, kuni uue saagiga on rohkem selgust. Samas püsib suur nõudlus toiduja söödakultuuride järele. Meie Eesti turul muutuvad vana saagi hinnatasemed siis, kui eksporditurg muutub või võimalused ammenduvad. Praegu ei osata prognoosida, mis edasi saab: kas hinnad püsivad kõrged või langevad. Suures pildis võib arvata, et vanale saagile nõudlus püsib ning uue saagi hinnad on kõrgel veel mõnda aega, eriti söödakultuuridele, seni kuni ilmarisk on möödas ja rohkem põllupilti näha. Samas peab rõhutama, et piima- ja lihatootjatele on toorainete nii kõrge hinnatase murettekitav. Kuna hinnad olid head, siis kas see tähendab, et põllumehed on juba praegu palju fikseerinud? 2021. aasta saaki on põllumehed fikseerinud. Siiski ollakse konservatiivsed, sest talv veel kestab. Ma pakun, et umbes 15 protsenti on juba müüdud. Kui mingi koguse söödanisu eest saab 170 eurot/t, siis see on hea tase. Odratonni eest 165–170 eurot on samuti väga hea tase. Kuidas 2021. aasta saagi hinnad muutuvad, seda näeme aasta pärast. Raske on ette teada, kuhu poole turg pöördub. Millised soovitused annate põllumeestele algavaks hooajaks? Soovitame vilja müügil lähtuda mitte tippudest, vaid keskmisest müügihinnast. Vilja tasuks müüa eri aegadel, erinevate hinnatasemetega ja enne koristust konservatiivselt.
Maamajandus ilmub Maalehe vahel Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@ekspressmeedia.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee
PÄE VAKO R R AL
Nr 1 (93) 18. veebruar 2021
l
M A A M A J A N D U S 3
ERAKOGU
Eesti viljakasvatajatel on Inglismaalt palju õppida ning sinna on nende õppereise tehtud mitu korda. Pildil on grupp Eesti parimaid viljakasvatajaid Syngenta laboris Londonis.
Eesti viljakasvatajad ühinesid brittide võrgustikuga Inglismaa pidas mullu seitsmendat korda viljelusvõistlust YEN (Yield Enhancement Network). Sellest saavad osa võtta ka välismaalased. Eestist osalesid Erki Plamus ja Aimar Allingu. MARGUS AMEERIKAS Baltic Agro arendusdirektor
Inglismaa viljelusvõistlus YEN (Yield Enhancement Network) toimub alates aastast 2012. Seda korraldab Ühendkuningriigi nõustamisorganisatsioon. Võistelda saavad nii Briti saarte kui teiste riikide viljakasvatajad. Kaks aastat on kaasa löönud ka eestlased. Alustati nisu kui sealse kõige olulisema kultuuriga. Aastate jooksul lisandusid võistlusele ka teised teraviljad ja kultuurid: põldhernes, raps, põlduba ja viimasena rohumaad. Järgmisel hooajal on plaanis organiseerida võistlus ka kartulipõldudele. Võisteldakse kahes klassis: võimalikult kõrge saagikus ja võimalikult lähedane saak teoreetilisele. Siht on võimalikult väike vahe tegelikult saadava ja teoreetiliselt võimaliku saagi vahel. Seda eesmärki nimetatakse ka saagilõhe sulgemiseks.
Kohe head tulemused Kui esimestel aastatel osalesid vaid Briti saarte põllumehed, siis järjest enam on liitunud huvilisi ka teistest maadest: Holland, Prantsusmaa, Taani, Saksamaa, Soome jt. Korraldajate hinnangul oli sellel aastal ligikaudu kümnendik põldudest väljastpoolt Ühendkuningriiki. Eelmise aasta lõpukonverentsil esitleti väga huvitavaid üldistusi seniste aastate võistlustulemuste kohta. Kokkuvõtteid teinud taimefüsioloog Daniel Kindred ütles: “Meie analüüs näitab, et ettevõtte ehk tehtavate tööde mõju saagile on olulisem kui mullastik või ilmastik. Tundub, et suured saagid on võimalikud peaaegu kõikjal, kuid ei ole nii, et üks maagiline retsept tagaks
edu. Oluline on iga taimekasvataja oma viljelussüsteem ja tööde korraldus, tähelepanu pööramine detailidele ja planeerimisele.” Miks Eesti põllumehed on otsustanud õppida just Inglismaa teraviljakasvatajatelt? Sest sealt on, mida õppida – nisu rekordsaak 16,5 t/ha ja rapsil üle 7 t/ha ning mereline kliima on üpris sarnane meie oludega. Meie taimekasvatajatega on palju kordi käidud sealsetel põllupäevadel. Suvel 2016 käisime viljelusvõistluse võitjatega ka nende YENi võistluspõlde vaatamas ja kogemusi vahetamas. Sellele järgnes nende võistluste ühe peakorraldaja Daniel Kindredi esinemine meie viljelusvõistluse lõpukonverentsil Paides ning ühe autoriteetsema osaleja Thomas Bradshaw esinemine Tartus. Juba siis leppisime kokku Eesti meeste osalemise YENil. Esmakordselt sai see tehtud 2018.–2019. aasta taimekasvatushooajal. Siis osalesid Kaido Kirst Saaremaalt, Urmas Uustalu Raplamaalt ja Aare Leidik Tartumaalt. Põldude valikul, rajamisel ja kasvuaegsel hooldusel tegid tublit tööd konsulendid Helina Märtmann, Kertrud Jaeski ja Annika Jõemaa. Eelviljad, tehnoloogiad, sordid ja muud olud olid kõigil erinevad, kuid üllatavalt sarnased tulid tulemused: hektarisaagid kõigil ligikaudu 10 t/ha piiresse.
M I S O N M I S?
YEN n Inglismaa lahtine viljelus võistlus, mida korralda takse aastast 2012. n Võitja leitakse kahes kategoorias – parim hek tarisaak ning lähim saak teoreetilisele võimalikule. n Lisaks Briti saartele on osalejaid Hollandist, Prantsusmaalt, Taanist, Saksamaalt, Soomest jm. n Eestist osalesid aastal 2019 Kaido Kirst, Urmas Uustalu ja Aare Leidik ning aastal 2020 Erki Plamus ja Aimar Allingu. n Parim tulemus on Kaido Kirstu kolmas koht nisu potentsiaalse saagi kategoorias. n Tänavu saavutas Erki Plamus rapsi kogusaa giga 6. koha.
Seda huvitavam ja üllatavam oli analüüs ning arvestus YENi teoreetilise saagi protsendi klassis. Kasvutingimused Saaremaa ja Rapla paepealsetel muldadel on võrreldes ülejäänud võistluspõldudega niivõrd kehvemad, et teoreetilised saagitasemed ei saanudki eriti kõrged tulla. Üllatavalt saavutas Kaido Kirst lausa 3. koha 86 protsendiga teoreetilisest võimalikust 11,3 t/ha ja Urmas Uustalu 5. koha 85 protsendiga potentsiaalsest saagist.
Eestlased teist aastat YENil Aastal 2020 osalesid YENil Aimar Allingu Jõgevamaalt talirapsiga ja Erki Plamus Vigalast talirapsi ning talinisuga. Talirapsipõlde oli 38 ning Erki Plamuse saak 5,4 t/ha (6,14 t/ha
Sarnaselt arstidega, kes teevad patsiendile kõigepealt vereanalüüsi ja selle alusel hakkavad hinnanguid andma, saab ka põllul kasvanud saagi analüüsist leida, milliste toiteelementide sisaldus on madal ja milline kõrge.
arvestatuna 40% õlisusele) andis väga tubli 6. koha absoluutses arvestuses. Aimar Allingu saak 4,9 t/ha oli 17. kohal, mis samuti on väga hea tulemus.
YEN Nutrition YEN Nutrition on Inglismaa viljelusvõistluse üks uutest aladest, kus määratakse saagist kõikide olulisemate taimetoiteelementide sisaldused. Projekti idee on selles, et eelvilja saagi analüüsi alusel anda põllumehele soovitused järgmise aasta sobivaimate väetiseretseptide valikuks. Sarnaselt arstidega, kes teevad patsiendile kõigepealt vereanalüüsi ja selle näitajate alusel hakkavad hinnanguid andma, saab ka põllul kasvanud saagi analüüsist leida, milliste toiteelementide sisaldus on madal ja milline kõrge ehk standardist kõrvale kalduv. Optimaalsetes toitumistingimustes ja kahjustajatest vabalt kasvanud saagis on alati mingid kindlad elementide koostised, ja kõrvalekalded näitavad puudust konkreetses mullas. Suurtootmise praktikas on alati teatud optimaalne täpsus, millest veelgi peenemad jaotused võivad küll olla head, kuid võivad ka tekitada liigse aja- ja rahakulu. Üldjuhul tellitakse ju üks väetiseretsept taliviljadele, teine suviteraviljadele, veel üks rapsile ja pealtväetis ning sellisel juhul on Nutritioni täpsus piisav, tegemaks parimaid otsuseid. Meetodi eeliseks on see, et ei ole vaja täiendavaid proovivõtmisi. Piisab näiteks rapsi vastuvõtul lisaks kvaliteedi analüüsile, mida ju niigi tehakse, määrata ära ka taimetoitainete sisaldus saagis ja anda täiendav üldine soovitus järelkultuuri parimaks väetamiseks. Aastal 2020 osalesid Eesti põllumehed YEN Nutritioni analüüsides üheksa põlluga. Jätkame selle projektiga ka käesoleval hooajal, hindame saadud andmeid, võrdleme mulla- ja leheanalüüsidega ning uurime võimalusi selle teenuse praktikasse juurutamiseks.
HAKKAME SÄTTIMA KEVADKÜLVIKS! SUVIODER
UUS! ’TUULI’ 280 €/t – väga suure saagipotentsiaaliga ja lamandumiskindel hiline söödaoder
’MAALI’ 280 €/t – keskvalmiv suvioder, vähem nõudlik mullastiku suhtes ning sobilik katteviljaks
SUVINISU
’MOONI’ 290 €/t – turu varajasem kõrge kvaliteediga toidunisu
’SPECIFIK’ 290 €/t
– madalakasvuline keskvalmiv toidunisu kõrgete kvaliteedinäitajatega
PÕLDHERNES
’AURELIA’ 420 €/t – keskvarane valmimine ja hea saagikus, väga kõrge proteiinisisaldusega
’AVANTGARDE’ 420 €/t – keskvarane sort, hea saagiga ja seisukindel
Seemne puhtimisel lisandub hinnale 50 €/t (puhis Celest Trio 060FS 1,5 l/t)
TUTVU ETKI SUVIVILJA PAKKUMISTEGA!
www.etki.ee
Info: Kaisa Pajusalu e-post: kaisa.pajusalu@etki.ee tel 5191 7124
4 M A A M A J A N D U S l T E G I J A
Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3300. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 1 (93) 18. veebruar 2021
Noored põllumehed saavad iga
Eesti viljelusvõistluse võidud on noortel meestel hamba verele ajanud. Nüüd püütakse häid kohti Inglismaa lahtistel meistrivõistlustel. Tänavu tegid seda Vigala mees Erki Plamus ja Aimar Allingu Jõgevamaalt.
LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee
Eelmisel hooajal osalesid YENil esmakordselt kolm viljakasvatajat Eestist. See, mida nende põldudel tehti ja kuidas tulemusi analüüsiti, oli nii huvitav, et Erki Plamus soovis ka ise sel-
le võrgustiku töös osaleda ning lõppenud hooajal tegi ta oma soovi teoks. Erki Plamus majandab Vigalas. Tema kodu on ilusas jõekäärus, kus oli juba tema vanavanaisa talu. Erki isa Enn Plamus sai oma vanaisa talu Vigala kolhoosi reformi käigus tagasi aas-
tal 1991 ja siis oli maad 30 ha. Praegu majandavad nad koos pojaga rohkem kui 800 hektaril, millest 730 on vilja all. Sadakonnalt rohumaahektarilt saab Halinga OÜ noorkarjale sööta ja viljakasvataja saab selle eest vastu sõnnikut.
Eesti kõige savisemad põllud
BALTIC AGRO
“Vigala kolhoosist ei tulnud palju talusid,” meenutab Enn Plamus. See andis hea võimaluse oma majapidamist kasvatada. Praeguseks, tõsi küll, on vabad maad juba ära jagatud. 30aastane noorperemees tegi isa kõrval juba lapsest peale talutöid ning lõpetas aastal 2010 Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli põllumajanduse eriala. Et talus kaht peremeest poleks, tegi ta seejärel endale oma viljakasvatusettevõtte.
d on tal kolm John t Belarusi ja Doni kombainiga, nüü Erki Plamus alustas viljakasvatus
Põhjalikud tootekataloogid saadaval meie kodulehel
bain. Deere’i ja võimas New Hollandi kom
Kõvasulamdetailid, Horsch, Väderstad, Amazone, Köckerling, Lemken jt
• ADRA KULUOSAD • KULTIVAATORIPIID, PIIOTSAD • HOOLDUSNIIDUKITE TERAD • TASANDUSRULLIDE DETAILID • KÜLVIKUTE JA RANDAALIDE KETTAD• HEINATEHNIKA OSAD • SÖÖDAMIKSERITE TERAD •
WWW.AGRIPARTNER.EE AGRI PARTNER OÜ, Välja 3, Soinaste, 61 709 Ülenurme vald, Tartumaa
Kui 2010. aastal alusta sin, oli mul vana tehnika, näiteks vilja koristasime Doni kombainiga. Väetistest panin ainult lämmastikku. Erki Plamus
Peamiselt kasvatatakse nisu, otra ja rapsi. Aastatega on juurde tulnud hernes, nüüd pigem uba. Võimalusel paneb ta üle poole pinnast talivilja alla, ent alati seda võimalust pole. Erki Plamuse talu on kahe jõe, Vigala ja Velise jõe vahel, niisket maad on palju ja lisaks on põllud väga savised. Siin pole vihmase sügisega taliviljakülv alati võimalik – põllud lihtsalt ei kanna. Samas võivad külvid kuival ajal savikaane alla jääda ja üldse mitte üles tõusta. “Külvan pigem varem ja kasutan vajadusel kasvuregulaatorit,” on Erki Plamusel oma metoodika välja kujunenud. Samas on osa põlde ka liivased ning ühe ja sama põllu piireski on nii liiva kui savi. Mõni on koguni nii hull, et tervet põldu ei saa ühekorraga haridagi. Sellise mullastiku tõttu on eriti lühike ka optimaalne kevadtööde aeg.
Kümne aastaga on palju muutunud “Kui 2010. aastal alustasin, oli mul vana tehnika, näiteks vilja koristasime Doni kombainiga. Väetistest panin ainult lämmastikku ja haigustõrjet ei teinud,” räägib Erki Plamus. “Saagid olid alla nelja tonni.” Ettevõtte pudelikael on ladustamine, kuna vilja säilitami-
TEGIJA
Nr 1 (93) 18. veebruar 2021
seks kohta pole. Praegu saadab ta vilja kuivatist kohe kokkuostjale, ent tulevikus kavatseb soetada ka välipunkrid. Kümne aastaga on masinad paremaks läinud – õues seisab kolm John Deere’i traktorit ja tööriistakuuri all New Hollandi kombain. Nisu keskmine saak on üle seitsme tonni ja rapsil 4,8. Võistluspõldude tulemused olid vastavalt 9,0 ja 5,4 t/ha. Erki Plamus toob hea nõuandjana esile konsulent Lilia Kullit ja Urmas Nurmsalu, kes ise häid saake kasvatada oskab ning on töötanud ka agronoom-nõustajana. Viimastel aastatel on asjalikku teavet andnud Helina Märtmann, Aivar Treiberg jmt Baltic Agrost, kes jälgisid mullu ka Erki YENi võistluspõlde. YENi juurde käivad ka lehe analüüsid, mis tehakse Inglismaa laboris. Kui tulid labori tulemused, tegi Plamus nende alusel täiendväetamist ja asi läkski paremaks. Täppisviljelusega mees praegu sellegipoolest ei tegele, sest mullaproovid näitavad, et igal põllul on vajalikke toitaineid puudu, erilises defitsiidis on fosfor. “Lähima viie aasta jooksul tuleb kõiki põlde korralikult väetada,” sõnab Plamus. Viimastel aastatel on ta kasutanud ka aminohappeid, lehe-
väetisi ja vees lahustuvat väetist MAP. Viimasest on tema sõnul väga palju kasu. Mullu jäi mingi pool põldu MAPita ja vahe oli silmaga näha. Selleks et väetamisest ka tolku oleks, on ta võtnud ette põldude lupjamise. Kasutatud on nii puutuhka kui paekivituhka ja -sõelmeid. Ka lupjamisega loodab ta 4–5 aastaga ringi peale saada. Kuigi Erki Plamus on alles noor mees, on ta omakandi viljakasvatajatele juba eeskujuks saanud. Kui naabrimehed väetisi tellivad, käib see öeldavasti nii: “Pane mulle samad asjad mis Erkile!” Kuigi tema rapsisaak ei olnud tänavu rekordkõrge (5,4 t/ha), oli tal YENil edu: tänu kõrgele õlisisaldusele hinnati tema raps 6. koha vääriliseks 38 võistleja seas.
Teine rapsi võistluspõld oli Laiusel Aimar Allingu ettevõte Reinu Põld OÜ on tegutsenud samuti kümme aastat. Seegi arenes välja isatalust – Jaan Allingu Reinu talust. “Isa oli mul kolhoosis auto ja silokombaini peal ja eks ma seal kaasas jõlkusin nii palju kui võimalik, maast ja madalast ikka,” räägib Aimar oma põllumehetee algusest. Päris tööd hakkas ta te-
LII SAMMLER
aastaga targemaks
l
M A A M A J A N D U S 5
INGLISMAA VÕISTLUS
Tänavused tulemused
n ERKI PLAMUS, raps, 5,4 t/ha, saagikuse arvestuses 6. koht n ERKI PLAMUS, talinisu, 9,0 t/ha, saagikuse arvestuses 103. koht n AIMAR ALLINGU, raps, 4,9 t/ha, saagikuse arvestuses 17. koht
Aimar Allingu rapsipõld nägi suvel võimas välja.
gema pärast kutsekooli majandi traktoristina 18aastaselt. “Põhikooli ajal sai ikka ka iga suvi kolhoosis tööd tehtud ja oma vanematel aitasin ka lehmadele heina teha,” lisab Aimar Allingu. Viljelusvõistlusele sattus ta nõustajate Martin Maante ja Eili Rajapuu soovitusel viis aas-
YENiga tegelesin, sest uskusin oma põldu ja seda, et saan kogemuse võrra rikkamaks. Aimar Allingu
tat tagasi ning nüüd otsustas õnne proovida üleeuroopalisel võistlusel. “YENiga tegelesin, sest uskusin oma põldu ja seda, et saan kogemuse võrra rikkamaks,” märgib ta. Saagikus siiski eriti kõrge polnud – jäi napilt alla viie tonni. Kuigi Scanola õlitehase labo-
ri andmetel oli tema rapsi õlisus nii hea, et Eesti viljelusvõistluse koondtulemustes tõusis ta tänu sellele mitu kohta kõrgemale, siis YENis seda miskipärast ei arvestatud. Nii on Laiuse mees oma tulemuses – 4,9 tonni ja YENi rapsi arvestuses 17. koht – pisut pettunud.
e st t s a l i s e m e m o li Kõik vajalik mesilaspere H
abistamiseks kevadel VALGUSÖÖDAD
Toimivad biostimuleerivalt, suurendades mesilaste immuunsust ning vastupanuvõimet haigustele ja parasiitidele.
THYMO-PRO KANDI
tümooliga
HERBA-PRO KANDI
ravimtaimede ekstraktiga
Tootja: BKV group (Bosnia ja Hertsegoviina), http://bkvgroup.ba
KÄRJERAAMID ja KÄRJEPÕHJAD
SERTIFITSEERITUD SEEMNETE PAKKUMINE! Suvioder ’BENTE’ C2 | Hind 290 €/t 2020. aasta VILJELUSVÕISTLUSE VÕITJA! Keskvalmiv, kaherealine, õlleodra näitajatega sort. Stabiilne nii saagikuses kui vastupidavuses haigustele. Kõrged saagiandmed Euroopas ja väga head saavutatud saagitulemused Eestimaa põldudel. Hea haigus- ja seisukindlusega, viljapeade äramurdumine vähene. Partiidel idanevus 88–98%. 1000 seemne mass 58 g.
Suvioder ’MONTOYA’ C2 | Hind 280 €/t 2016. aasta VILJELUSVÕISTLUSE VÕITJA! Keskvalmiv, kõrge saagipotentsiaaliga kaherealine oder, mille kasvuaeg katsetes keskmiselt 93 päeva. Kasvukõrgus keskmiselt 72 cm, keskmisest parema lamandumiskindlusega. Suur 1000 seemne mass. Idanevus 98%, 1000 seemne mass 57 g, 2019. a saak.
Kaer ’APOLLON’ C2 | Hind 270 €/t Keskvalmiv, väga saagikas, toidukaera näitajatega, väga hea kooritavusega suureteraline, Saksa sort. Vähem vastuvõtlik jahukastele ja haigustele, hea lamandumiskindlus ja kõrte murduvus väike. Allub hästi kasvuregulaatoritele. Hoiab hästi värvi. Tartu Mill ostab Apolloni toidukaera alates 2020. a. Idanevus 95%, 1000 seemne mass 45 g. Soovi korral seemnete puhtimine preparaadiga Celest Trio 50 €/t. Hindadele lisandub KM 20%.
Metsatuka Mesila OÜ
Tel 5647 3549
http://metsatukamesila.eu
Puide Talu 0Ü | Info tel 5647 2901 | puidetalu@gmail.com
6 M A A M A J A N D U S l A G R O T E H N I K A
Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3300. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 1 (93) 18. veebruar 2021
YENi põllud: leheproovid andsid tegevusjuhendi 2020. aasta hoo ajal anti rahvus vahelisele viljelus võistlusele YEN Eestist üles kaks talirapsipõldu.
TAG A S I S I D E
YENi korraldajate hinnang ERKI PLAMUSE RAPSIPÕLD
Mõlemad Eestit YENil esindanud rapsikasvatajad – Aimar Allingu ning Erki Plamus – koristasid hea saagi, mis jäi võistluspõldude arvestuses esimesse poolde. BALTIC AGRO
KERTRUD JAESKI agronoom-nõustaja
Üks talirapsiga võistlusel osaleja oli Raplamaa põllumees Erki Plamus, kelle võistluspõllul kasvas sort ‘Atora’. Plamus sai talirapsiga saagikuse arvestuses 6,14tonnise hektarisaagiga (5,4 t/ha pluss õlisuse koefitsient) kuuenda koha. Selline saak oli 57% selle põllu arvestuslikust võimalikust saagikusest.
Vigala rapsipõllul nappis fosforit Külviaeg oli sordi ‘Atora’ jaoks väga varajane, 5. august. Taimik kasvas sügisel lopsakaks ning vajas mitmekordset kasvu reguleerimist. Võistluspõllu mulla happesus oli 6,3 ning nii fosfori kui ka kaaliumi tarve oli mullaproovide alusel keskmine. Taimiku lopsakaks kasvamise tingis kindlasti ka korralik sügisene väetamine. Esmalt sai põld sügisel 30 t/ha veisesõnnikut, kaaliumi väetisega YaraMila 22-0-14 ning fosforit koos külviga MAP 12-52 väetisega. Lisaks sai põld ka ammooniumnitraati. Rapsi jaoks on oluline element boor, seda sai võistluspõld sügisel kokku 360 grammi hektarile toimeaines. 29. oktoobril võeti põllult esimesed lehe proovid, et hinnata, millises toitumuses taimed talvele vastu lähevad. Üllatuseks oli boori tase veidi madal. Soovituslik boori kogus sügisel ongi teoorias 300–450, kuid tundub, et 360 g oli sellel põllul ikka veel veidike vähe ja taimed läksid talvele
AIMAR ALLINGU RAPSIPÕLD
vastu kerge booridefitsiidiga. Kui boor välja arvata, siis laias laastus läksid taimed talvituma heas toitumuses. Kevadel sai võistluspõld toimeaines mineraalväetisega 230 kg/ha lämmastikku ja 42 kg/ha väävlit. N/S suhe oli 1:5, mis on rapsi jaoks väga hea. Umbrohutõrjet Erki Plamus kevadel tegema ei pidanud, sest sügisel oli ta umbrohutõrje ära teinud ja see hoidis põllu puhtana. Pehme talve ja varase kevade tõttu olid taimed 20. märtsiks pea 10 sentimeetrit varsunud. 20. aprilliks olid taimed varsunud juba 35–40 cm, seega tehti ära kasvureguleerimine. Üle Eesti olid sel hetkel tugevad temperatuurikõikumised, kuid õnneks sai võistluspõllu kasv reguleeritud väga õigel ajal, siis kui mõned päevad soojemat ilma esines. Kui kasvu reguleerimine oleks edasi lükatud, siis suure tõenäosusega oleks see öökülmade tõttu tegemata jäänud. Kasvuregulaatoriga pritsimise ajal ei olnud põllule paigutatud liimpüünisel märkimisväärset
kahjurite arvukust ja võeti vastu otsus, et insektitsiidi paagisegusse ei lisata. Saabuv soojus aga muutis paari päevaga olukorda ning 23. aprillil tegi Erki Plamus ära ka kahjuritõrje. Esimesed kevadised leheproovid võistluspõllult võeti 4. mail. Selleks ajaks oli enamik pritsimisringe põllul juba tehtud. Leheproovid näitasid aga tugevat kaaliumidefitsiiti. Selle korrigeerimiseks oli jäänud veel vaid õitsemisaegse fungitsiidi ring, kuhu lisatigi vedelat kaaliumväetist Final K. Teist korda võeti leheproovid 14. juulil, kui taimed olid rohelise kõdra faasis. Leheproovid näitasid, et Final K pritsimisest oli veidi abi, väga madalast näidust sai madal. Siiski ei olnud õitsemisaegne pritsimine piisav ja kaaliumi probleemiga oleks pidanud tegelema juba varem. Näiteks oleks olnud mõistlik kevadel kasutada NPK mineraalväetist ja lülitada Final K pritsimisringidesse juba varem sisse. Võistlusperioodi jooksul saadeti Inglismaale leheproove ning
Täpsed võistluspõldude skeemid ja vaatlusandmed on leitavad Baltic Agro blogist.
S
VÕTA
ASTU ME V
K VADE E K I US
IM
TELL
YENi korraldajate raportis kirjutati, et võistluspõllu mullas oli madal fosforisisal dus. Ka tera fosforisisaldus oli YENi võistluse madalaim. Selle elemendiga Erki Pla mus MAP-väetist kasutades tegeleb, kuid peab kindlasti ka edaspidi tegelema. Lisaks oli defitsiidis ka kaalium. Kaaliumiprobleem tuli hästi välja ka leheproovidest. Üheks oluliseks fakto riks loeb YENi meeskond biomassi näitu ja rõhutab, et see on aluseks kõrgele saagile. Võistluspõllult tuli biomassi 12 t/ha ja see oli ka kogu võistluse kõrgeim tulemus.
koristusel korjati taimi ja võeti teraproov. Nende andmete põhjal saatis sealne YENi meeskond raporti, kus olid lisaks analüüsi tulemustele ka nende soovitused ja tähelepanekud.
Jõgevamaa saaki vähendas kaaliumipuudus Teine võistlusel osaleja oli Jõgevamaa põllumees Aimar Allingu ettevõttest Reinu Põllu OÜ. Tema osales samuti sordiga ‘Atora’, mis külvati 10. augustil. See kuupäev oli sooja ja pikka sügist arvestades siiski ‘Atora’ külviks veidike varane, kuid kindlasti parem kui augusti alguse külv. Võistluspõllu mulla pH oli 7. Fosforitarve oli mullaproovide alusel keskmine ning kaaliumitarve suur. Kuna ettevõtte põldude mullad on kaaliumisisalduse poolest tagasihoidlikud, siis selle defitsiidiga tegelemisega alustati juba sügisel, kasutades kõrge kaaliumisisaldusega YaraMila väetist 9-12-25. Enne talvitumist kasutati ka lehekaudselt vedelat kaaliumväetist Final K. Koos mullaherbitsiidiga kasutati taimede turgutamiseks ka
Ruter AAd ja Humistari. Sügisel on talivilja turgutamine ja toetamine väga oluline, sest tugev, ühtlane ja heas toitumuses taim on ka parem talvituja. Sügisese kasvuregulaatori ja kõrreliste tõrjega sai võistluspõld ka 300 g boori. Kevadel sai võistluspõld mineraalväetisega toimeaines 189 kg/ ha lämmastikku, 5,23 kg/ha fosforit ja 9,69 kg/ha kaaliumi. Jaheda ilma tõttu jäi võistluspõllul kevadine kasvureguleerimine tegemata. Lehekaudselt kasutati kevadel boori ja molübdeeni sisaldavat vedelväetist Tradebor Mo (2,5 l/ha) ja vedelväetist Trafos Mg-B-Mn-Fe (2,0 l/ha). Esimesed leheanalüüside tulemused põllult saadi 4. mail. Need näitasid, et kaaliumitase oli veidi madal. Leheproovidest välja koorunud kaaliumiprobleem lahendati nii, et viimasesse õitsemisaegse fungitsiidi ja insektitsiidi ringi lisati 2 l/ha kaaliumväetist Final K. Teist korda võeti leheproovid rohelise kõdra faasis. Selleks hetkeks oli kaaliumtase veelgi alanenud, veidi madalast sai madal. Viimasesse ringi lisatud Final K
YENi tulemuste raportis oli kaalium samuti välja too dud ja Jõgevamaa põllu pu hul loeti seda ka olulisimaks saaki limiteerivaks fakto riks. Mulla kaaliuminäit oli kriitiliselt madal, sellega on põllumees tublisti tegelnud ja peab ka edaspidi tegele ma. Biomassi tuli põllult alla YENi võistluse keskmise. Kui keskmine oli 10,6 t/ha kohta, siis võistluspõllult tuli biomassi 10,0 t/ha. Õnneks ei ole see aga kriitiline, mu retsema peaks siis, kui bio massi kogus jääb alla 9 t/ha kohta. Hinnates seda, kui lähe dale Aimar Allingu põld po tentsiaalsele saagile jõudis, on see tulemus siiski üle YENi keskmise. Kui keskmi ne võistlusel osaleja koristas 48% välja arvutatud potent siaalsest saagist, siis Jõge vamaa põllult koristati 51% potentsiaalsest saagist.
oli küll igati õigel kohal, kuid kuna võistluspõllu kaaliumitarve oli suur, siis ehk oleks abi olnud näiteks kevadel kõrgema kaaliumisisaldusega NPK mineraalväetise kasutamisest. Lisaks oleks võinud vedelat kaaliumi hakata pritsima juba esimeste ringidega.
AGROTEHNIK A
Nr 1 (93) 18. veebruar 2021
Erki Plamus osales YENil ka talinisuga ‘Malunas’. Võist luspõllule kohaselt üritas ta põllu tingimusi ja jooksvaid lehe analüüse silmas pidades panustada maksimaalselt. ANNIKA JÕEMAA agronoom-nõustaja
Erki Plamus saavutas talinisuga üldsaagi arvestuses 103. koha saagikusega 9,0 t/ha. Kokku oli nisupõlde võistlemas 200 ringis. Võistluspõllul oli mulla pH 6,8, fosfori tase madal ning kaaliumi tase veidi madal, aga põllu mikrobioloogia oli väga heas seisus.
Lehtedes oli puudus vasest ja boorist Pärast eelkultuuri koristust anti põllule veiseläga, ning teades, et mullas oli fosfori tase madal, lisas põllumees koos külviga veel ka väetist MAP. Külvisenormiks oli 350 idanevat tera ruutmeetrile. Lisaks anti lämmastik-kaaliumväetist YaraMila NK 22-0-14. Seega taimede toidulaud talvele vastu minnes oli üsna lookas. Sügisel tehti umbrohutõrje preparaadiga Legacy 500 SC ja see oli 2020. aasta talve arvesse võttes väga õige tegu. Talv oli oodatust soojem ning umbrohud
l
M A A M A J A N D U S 7 LII SAMMLER
TAG A S I S I D E
YENi korraldajate hinnang
Nisukasvatajate konkurents on Euroopas karm
ERKI PLAMUSE NISUPÕLD Inglismaa korraldajate taga sisidest teraproovi alusel sel gus, et koristamise hetkel oli defitsiidis fosfor, mangaan, väävel. Proovidest selgus, et tuhande tera mass oli madal. Põhjuseks tõenäoli selt ebasobivad tingimused terade täitumise ajal. Sa muti oli probleemiks põllu lamandumine, mis tõi ka põhilise saagikao, sest see toimus ajal, kui taimik oli veel roheline. See tähendab, et toiteelementide ja vee lii kumine taimes oli pärsitud ning valmimine kiirem.
Kuigi nisu ‘Malunas’ hämmastas kevadel oma võimsa võrsumise ja laiade lehtedega, jäi tera lõppkokkuvõttes peenikeseks ja Eesti võistleja 187 konkurendi seas 103. kohale. Mulla-, lehe- ja teraproovid näitasid, et vajaka jäi nii makro- kui mikroelemente.
said kevadeks jõudu koguda. Sügisene umbrohutõrje hoidis aga kevadeni umbrohud kontrolli all. Talvitumiseks olulist elementi, kaaliumi, anti lehekaudselt kahel korral Final K näol. Viimases ringis lisati ka mangaankelaati Tradecorp Mn, mis on samuti enne talve oluline element. Novembri keskpaigas võeti põllult leheproovid, et hinnata, millest
jäi vajaka ning millega tuleb kevadel esimestes pritseringides arvestada. Selgus, et puudu jäi taimedel nii vasest kui ka boorist.
Väetati analüüside põhjal Põld sai kevadel lämmastikku 220 kg/ha ning väävlit 31,5 kg, N/S suhe oli põllul 7:1, mis on
Novembri keskpaigas võeti nisupõllult leheproovid, et hinnata, millest jäi vajaka. Selgus, et puudu jäi taimedel nii vasest kui ka boorist.
talinisu puhul optimaalne. Kevadel kasutati esimeses pritseringis fungitsiidi Input, et esialgne haigusfoon alla suruda. Ka taimehaigustele oli soe talv meeltmööda ning varakevadel võis leida juba haiguste tunnuseid. Lisaks tehti kasvureguleerimine võrsumise ja juurestiku arengu soodustamiseks. Sellest ringist ei puudunud ka mikroorganisme sisaldav Biospektrum ning lehekaudsed väetised. Erki kasutas varakevadel lehekaudselt kõrge fosforiga leheväetist Nutricomplex Platinum 12-41-8. Kevadised heitli-
Sõltumatu agroäriline konsultatsioon kogemuse ja tehnoloogia parim koostöö eAgronomi sõltumatu nõustamine pakub oma klientidele personaalset ja terviklikku nõu, eesmärgiga optimeerida kulusid ning kasumimarginaali.
Ettevõtte jälgimine läbi põllujalutuste, põllupiltide ja kaugseire. Külvikord, mis valmib tehisintellekti ja konsultandi koostöös. Tootmiskulude optimeerimisele ja kasumi kasvatamisele orienteeritud kasvuplaan Detailne eelarve, kulude, kasumimarginaali ja tootmiskulude analüüs. Tulemuste võrdlemine teiste ettevõtetega. Sõltumatu nõu masinate kohta. Rahvusvahelised ja kohalikud tippspetsialistid.
Kõik agronoomilised otsused on finantsotsused! Soovid rohkem teada? Helista +3725258229 või kirjuta kristjan@eagronom.com
Simon Boughton eAgronomi juhtivnõustaja Üle 40 aasta rahvusvahelist kogemust
kud ja jahedad ilmad pärsivad fosfori omastamist. Varajases kasvufaasis on aga fosfor oluline. Kasutati ka aminohappeid sisaldavat Ruter AAd, mis aitab taimedel kevadiste heitlike ilmaoludega toime tulla. Kasvuajal võeti leheproove veel kahel korral. Mai alguse tulemustest selgus, et madal tase oli vasel, booril ning molübdeenil ja veidi madal oli ka fosfori tase taime lehtedes. Koos umbrohutõrjevahendiga Sekator lisati paaki vaskkelaati Tradecorp Cu ning boori ja molübdeeni anti Tradebor Moga
juurde. Kahjuks olid taimed selleks hetkeks kõrsumise faasis, ning vask, mis on oluline element just võrsumise faasis, jäi hiljaks. Lisaks anti lehekaudselt kaaliumi (Final K) ja muidugi ka aminohappeid, et vähendada keskkonnast või pritsimissegudest tulenevat stressi. Mai lõpus võeti taas leheproovid ning langenud oli veel kaaliumi, tsingi, fosfori ja vase tase. Arvestades seda, et kvaliteeti silmas pidades on oluline kaalium ja tsink, lisati lipulehe faasis uuele fungitsiidile Revytrex tsinkkelaati ning kõrge kaaliumisisaldusega kompleksleheväetist Nutricomplex Platinum 3-18-35.
Meie saagikused olid selgelt kõrgemad, saime sel aastal topelt nisu, 4 tonni ube ja rüps oli kõige ilusam mis ma olen eales näinud 1.4 t/ha. See kõik tuli väikestest detailidest mida Simon soovitas.
8 M A A M A J A N D U S l S I S U T U R U N D U S
Nr 1 (93) 18. veebruar 2021
Tuleviku põllumehel tuba soe ja raha taskus Energiatõhusus ja ressursside säästlik kasutamine on tänapäeval maailmas läbiv teema iga majandustegevuse juures. Põllumajandus ja põllumajandusega seonduvad tööstusharud ei ole siin erandiks, käies pigem ajast ees kui sellega kaasas.
L
isaks kõrgtehnoloogilistele põllutöömasinatele ja robotfarmidele on põllumajandusega seotud ka arvestatav hoonemaht. Töötingimused põllumajandussektoris on märgatavalt paranenud ja jätkub sama suund, kuna endiselt valitseb kvaliteettööjõu põud. Kuna tihti käib töö lisaks põllule ka siseruumides – masinate hooldus, pakendamine, töötlus ja ladustus –, on järjest tähtsam sobiva sisekliima tagamine. S ageli ei ole prak tiline või isegi võimalik rakendada industriaalhoonetes, mis tihti on suure kubatuuriga, samaväärseid energiasäästumeetmeid kui elamuehituses. Piirete täiendav soojusisolatsioon on kulukas, küttesüsteemina ei ole põrandaküte alati kasutatav ega praktiline jne. S u u r te p i n d a d e k ü te o n e n a m jaolt jäetud sooja õhu puhurite või mõne muu konvek tiivse küttesüsteemi hoolde. Kuna ruumid on tihti ka kõrged, tekib õhu kihistumine, kus soe õhk tõuseb kõrgele lae alla, kus teda kõige vähem vaja on, sest inimesed viibivad ruumis ju põrandal. Väga lihtne on tekkima olukord, kus näiteks 7 meetri kõrguses ruumis on lae all temperatuur 25, aga 1,5 meetri kõrgusel 18 ning põrandal hoopis 15 kraadi. Soojus kaob läbi välispiirete seda inte n s iivs e m alt , m i d a suu re m o n ruumi sise- ja välistemperatuuri vahe. Rusikareegel, et iga kraad välistemperatuurist kõrgem sisetemperatuur moodustab 5 protsenti aastasest küttekulust, kehtib jätkuvalt. Kui katuse all on 25 kraadi, siis võime igaüks ise oma järeldused teha. Lisaks priiskavale energiakasutusele käivad konvektiivsete süsteemidega kaasas ka hügieeniprobleemid. Kuna soojust antakse edasi õhuga, liigub koos õhuga ka tolm. Lisaks töötajate tervisele on kannatajaks ka tootmisliinid, mille hooldusvälp lüheneb, samuti koristuskulud (näiteks pakendatud/ladustatud kaubalt). Sundkonvektiivsete süsteemidega, nagu näiteks soojapuhurid, käib kaasas ka mürafaktor, mis pika aja jooksul võib osutuda väga häirivaks.
Mis on lahendus? Järjest enam leiab energiaefektiivsusele suunatud hoonetes kasutust kiirguspaneelidega küte.
Kiirguskütte kontseptsioon on lihtne: ruumide lagedes ripuvad kiirguspaneelide liinid, kust voolab läbi soe küttevesi. Kiirguspaneelid on konstrueeritud selliselt, et energia leviks maksimaalselt kiirguslikul teel (paneelide kuju, isolatsioon paneeli peal). Paralleele võib tuua otse loodusest. Päike. Päikeseenergia jõuab maapinnani kiirguse teel. Sama põhimõtet rakendab ka kiirgusküte. Kiirgusküte ei küta mitte õhku ruumis, vaid kiirgusena otse pindasid. See tähendab, et põrand, sisseseade, inimesed ja masinad, mis paiknevad paneelide all, soojenevad. Õhutemperatuur võib olla samal ajal madalam. Sama mugavuse tunnetamise juures võib kiirguskütte korral võrreldes õhkküttega hoida u 3 kraadi madalamat sisetemperatuuri. Kuna saame hoida nüüd õhku madalamal temperatuuril, siis kasutame ka vähem kütet (1 kraad sisetemperatuuri ~ 5 protsenti küttekulust).
Kuna me ei küta õhku, vaid pindasid, ei mõjuta tõsteuste avamine ruumi sisekliimat sellisel määral nagu õhkkütte puhul. Tänu kiirguslikule soojusülekandele tekib meil ruumis olukord, kus põrand on sama soe nagu lagi. Enam ei jää sooja õhu „kotti“ lae alla. Seetõttu väheneb ka soojusenergia kadu läbi p i i re te (v ä i k s e m te m p e r a tu u r i d e vahe välis- ja sisetemperatuuri vahel võrreldes õhkküttega).
Kui palju ikkagi on võimalik säästa? Küt te e n e rgi a ko k k u h o i d o n s e d a suu re m , m i da kõ rg e m o n kö et av hoone. Rusikareeglina võime tõdeda, et 5–10 meetri kõrguse hoone korral saame samaväärse mugavustemperatuuri juures kokku hoida 25–30 protsenti aastasest küttekulust. Kõrgemate hoonete puhul võib see protsent kasvada kuni 40-ni.
siledad, puudub ka kõrgendatud puhastuse vajadus.
Kuidas soe paneelidesse saab? Soojusvarustusena võib kasutada mis tahes kütteallikat: puidu- või biomassi katel, gaasi- või õlikatel, kaugküte või kõige energiaefektiivsemana ka soojuspump. Kuna paneelide küttevee temperatuuri saab dimensioneerida vastavalt objektile (kõrgete hoonete puhul 50–95 kraadi), siis on võimalik süsteem kavandada sobivaks ka soojuspumba madalate väljastustemperatuuridega. Tihti ongi hajaasustusega aladel asuvates tootmishoonetes kasutatud näiteks kiirguspaneelide ja maasoojuspumba kombinatsiooni, mis annab maksimaalse energiasäästlikkuse.
Millist hooldust süsteem nõuab? Kuna tegemist on lihtsa ringlussüsteemiga, võrrelda võib seda näiteks lakke riputatud radiaatoritega, siis on ka hoolduskulu samaväärne tavapärase küttesüsteemiga. Süsteemis ei ole elektrilisi komponente (peale ringluspumba), mis vajaksid lisahooldust või põhjustaksid müra. Kuna paneelide pinnad on
Kui kiirguspaneelide teema nüüd huvi äratas, siis tasub vaadata lehele www.zehnder.ee ja pöörduda Zehnder Baltics OÜ pole.
Nr 1 (93) 18. veebruar 2021 l Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3300. e-post lii.sammler@maaleht.ee
TEHNIKA
l
M A A M A J A N D U S 9
Sampo kombainide teine tulemine ARGO INGVER
Sampo oli esimene, kes juba nõukaajal tõi Eesti põllumeeste käsutusse läänemaailma nõuetele vastava kombaini. Pärast pikemat vaikust on nüüd Sampo traditsioonilised värvid taas siinmail esindatud tehnika müüja A.Tammeli vahendusel. AIN ALVELA ml@maaleht.ee
Traditsiooniliste värvide mainimine on siinkohal oluline, sest viimased kuus aastat veetis Sampo Rosenlew üleilmse nimega põllutehnika tootja John Deere’i rüpes. Sampo kombainid olid rohelist värvi, neil ilutsesid John Deere’i logod ning arusaadavalt tohtis neid ka müüa ainult selle kaubamärgi ametlik esindaja.
Kombain taas oma värvides Nüüd seisavad uued Sampo Rosenlew kollast värvi kombainid ASi A.Tammel müügiplatsil. A.Tammeli äristrateegia nägi ette oma müüdava tehnika portfelli ka mõne maailmas juba tuntud ja tunnustatud kombaini lisamise. Varem oli uuritud maad Deutz-Fahri kombaini müügiõiguse saamiseks, sest see Saksa põllutehnika tootja otsis kevadel Eestis endale uut esindajat ning soovis siinsele turule traktorite kõrvale ka kombainid tuua. Nüüdseks teame, et Deutz-Fahri diileriks sai Eestis OÜ Agro
proff, Sampo Rosenlew aga sõlmis aasta teises pooles lepingu A.Tammeliga. Ettevõtte osanik ja põllumajandusmasinate müügijuht Indrek Tammel räägib, et viimased kuus aastat tootis Sampo oma kombaine John Deere’i nime all ja selle kaubamärgi värvides, mistõttu Sampo kui bränd sel ajal Eestis ei levinud. Küll aga toodi juba tükk aega varem neid Eestisse päris palju – nii uuena kui kasutatuna ning praegu peaks Eestimaal Tammeli hinnangul töökorras olema veel sadakond Sampo kombaini. “Eelmisel aastal leping John Deere’iga lõpetati ja alates käesolevast aastast müüakse kombaine Euroopa turul taas Sampo Rosenlewi kaubamärgi all,” selgitab Tammel. “Esialgu muutis kogu tootevalik lihtsalt n-ö värvi, uudisena tulid juurde veel tänavu viimased katsetused läbinud hübriidkombainid Comia C20 ja C22, mis uuest aastast lähevad seeriatootmisse.” Uuendused seisnevad selles, et kombaini peksutrummel asetseb ikka nagu tavaliselt kere suhtes risti, aga terade separeerimiseks on klahvide asemel pikisuunas kulgevad rootorid. Es-
MIS ON MIS
Sampo Rosenlew Comia C20 n Tootja: Sampo Rosenlew, Soome. n Sampo suurim ja võimsaim mudel, mille puhul tegu nn hüb riid-peksusüsteemiga, mis peaks meie heitlikesse tingimus tesse olema parim. n Mootor: Acgo Power Tier V 6silindriline turbodiisel 300 hj. n Kombaini hübriid-peksusüsteem koosneb traditsioonilisest Sampo Rosenlewi peksusüsteemist: eel- ja põhipeksutrum mel (diameeter vastavalt 400 ja 500 mm), millele järgneb kahe rootoriga peksusüsteem pikkusega 383 cm, rootori läbimõõt 47 cm. n Rootoritele saab valida kolme pöörlemiskiiruse vahel – 480, 580 ja 700 p/min. n Heedrid on valikus laiusega kuni 7,5 m. n Kütusepaagi maht: 450 liitrit. n Edasimüüja Eestis: AS A.Tammel. Allikas: Sampo Rosenlew SAMPO ROSENLEW
C20 on Sampo kombainide üks võimsaim mudel.
Uued Sampo kombainid olid näha ka mullusel Eesti põllumajanduse aastanäitusel. SAMPO ROSENLEW
makordselt esitleti kombainimaailma uustulnukat 2019. aasta Hannoveri Agritechnika messil. Seda kombaini veel Eestis pole, aga loodetakse, et peagi jõuab. Peale nende on Sampo Rosenlewi tootevalikus veel seemnekasvatajatele ja teadusinstituutide katselappidele sobilik kombain, 82hobujõuline SR 2010; eeskätt väiketalunikele mõeldud kuni 185 hj arendav 2045 seeria kombain, mis olnud tootmises juba üle 20 aasta; Verrato seeria (aastatel 2012–2017 müüdud Classicu nime all), mil 150 hj ning Comia 2.0 seeria 185 ja kuni 300 hj kombainid, mis sai ka kõige uuemate hübriidmudelite C20 ja C22 eelkäijaks. Viimased on varustatud 300hobujõulise Tier V Agco Poweri mootoritega, heedri laiuseks võib olla kuni 7,5 meetrit.
Kõike, mis tööprotsessis toimub, näeb kombainer ekraanil ega pea avarast kabiinist väljumagi. SAMPO ROSENLEW
Sampo siinmail ammu tuntud Indrek Tammel usub, et Sampo kombainid sobivad põhjamaade oludesse, sealhulgas ka Eesti tera- ja kaunviljakasvatajatele, hästi. Nende masinate juures toob ta esile asjaolu, et Sampo kombaine on lihtne puhastada. Sõeltele, sarjadele ja peksuagregaatidele pääseb hästi ligi, mis on eriti oluline niiske vilja koristamise puhul. Ennekõike loodab Indrek Tammel n-ö vanu uusi kliente leida nende põllumeeste seast, kel varasemast juba Sampo kombainidega kogemus olemas ja kel ehk just nüüd ongi käes vajadus juba pikalt teeninud masin uue vastu välja vahetada. Seda enam et varuosi läheb neile niikuinii vaja ning nüüd on nende hankimine kohaliku esindaja kaudu märksa lihtsam kui vahepealsetel aastatel. Soome kombainitootja Sampo Rosenlew on valmistanud teraviljakombaine alates 1957.
Uue Sampo Rosenlewi kabiine hinnatakse oma klassi avaramateks.
aastast ja eksportinud üle 50 000 kombaini ligi viiekümnesse riiki. Eestisse tuli esimene Sampo kombain juba 1975. aastal Jõgeva sordiaretajatele, 1990ndate algusest kuni 2015. aastani müüs meile hästi tuntud põhjamaist kombaini OÜ Sampo Grupp, viimased aastad aga Baltic Agro Mashinery suuremaid mudeleid John Deere’i kaubamärgi all. Sampo Rosenlew Oy teatas möödunud aasta septembris oma müügivõrgu laiendamisest ja väljaarendamisest ning kogu tootevaliku turustamisest Sampo Rosenlewi kaubamärgi all.
Indrek Tammel tunnistab, et ega Eesti väikesele turule, kus juba mitmed tuntud kombainitootjad tugevalt kanda kinnita-
Eestis on juba suur hulk Sampo kombaine, mis vajavad varuosasid ja nii saab kohe selle äriga hakata edasi minema. Indrek Tammel
nud, ole lihtne veel ühe margiga siseneda, seda enam et tänavu lisandusid siia ka juba mainitud Deutz-Fahri kombainid. “Otsisime oma tootevalikusse kombaini ja valik langes Sampole eeskätt seetõttu, et see on siin tuntud ja olemas,” ütleb Tammel. “Eestis on juba suur hulk Sampo kombaine, mis vajavad varuosasid ja nii saab kohe selle äriga hakata edasi minema. Nüüd muutub nende kasutajate jaoks varuosade hankimine ja tehasega suhtlemine taas lihtsamaks. Kohe kui teatasime, et oleme Sampo esindajad, läks varuosade müük käima.” Kuigi viimastel aastatel eelistavad Eesti agrofirmad suurema võimsusklassi kombaine, usub Tammel, et turg pole kusagile kadunud ka väikeste ja keskmiste jaoks. Palju mängib eelistuste osas rolli ka üldine majanduslik olukord, aga ta on seda meelt, et kusagile ei kao sellised põllumajandusettevõtted, kellele just Sampo Rosenlewi kombain on kõige sobilikum variant viljakoristuseks.
10 M A A M A J A N D U S l P E R S O O N
Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3300. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 1 (93) 18. veebruar 2021
Mäetippudelt näeb muudki kui lund ja ARGO INGVER
Kui kõik käigud kokku arvata, on põllu mees ja mägimatkaja Madis Avi veetnud Himaalajas kaks aastat. Pea veerand sajandi jooksul on selle piirkonna põllu majanduspilt nähtavalt muutunud. LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee
Madis Avi on oma vanaisa maadele rajanud endale ilusa palkmaja, kus puhkab seni, kuni taas rändama saab hakata.
“Kui põllumehena maailmas ringi käia, tabab silm tahes-tahtmata igal pool ka midagi erialast,” ütleb Vara kandi põllumees Madis Avi, kelle hobiks on mägimatkad. Matkamist alustas ta juba nõukogude ajal, kui hakkas mägedes käima kaaslastega EPAst. Siis roniti Pamiiris, nüüd Himaalajas. On käidud lausa kõrgemal kui 6000 meetrit. Rännukihk on Avil kaasas lap sepõlvest – üks tema vanaisadest oli meremees, kelle lood tekitasid isu kaugeid maid näha. Ka Madise isa tahtis merekooli minna, aga taust polnud usaldusväärne ja nii sai temast maamees. Vanaisa talumaadel tema järeltulija nüüd toimetabki. Pensioniikka jõudnud põllumees on rajanud sinna oma metsa palkidest elumaja, sauna, kõrvalhoone ja tiigi. Raamaturiiulis on raamatud Tiibetist, Sikkimist ja teistest Himaalaja mäestikus asuvatest riikidest, mille asukohti ja andmeid teab mees peast. Aukohal on piirkonna su-
veniirid ning seinale riputatud Nepali lipud. Kuigi hariduselt agronoom, on Madis Avile alati meeldinud loodus, ajalugu ja lugemine. Sarnaselt teiste oma suguvõsa meesliini esindajatega tahtis Madiski merekooli minna, aga see ei õnnestunud.
“Merekooli ma ei saanud, aga läksin mereväkke,” räägib mees, kuidas ta lahenduse leidis. “Seetõttu sain igal pool käia – nägime nii Ameerika laevu kui Aafrika rannikut, nii et sõjaväeteenistusega vedas mul kõvasti.”
Üllatas Nepali tudengeid Pärast Eesti taasiseseisvumist on Avi lemmikuteks Himaalaja aheliku riigid. Enamik neist on talle tuttavaks saanud.
OHTLIK SEIKLUS
Kui pole vett ja toitu, ei ole maadel ja majadel mingit väärtust 2018. aastal matkas Madis Avi Tiibetis Ülem-Dolpas, mis asub Hiina piiri ääres. “Haigestunud paarimees viidi ära, aga tahtsin seal kauem olla ja otsustasin siis, kui teised ära minema hakkasid, et jään veel üheks päevaks,” meenutab ta. “Pidin teisel päeval tagasi saama.” Kuna ta pidi järgmisel päeval lahkuma ja plaan oli veeta liustikul vaid paarkümmend lisatundi, saatis kogu varustuse teistega alla. Aga ükski masin talle järele ei tulnud. “Juhuslikult tulid kaks itaallast ja nendega sain teate saata, kus ma olen,” meenutab Avi. “Kui helikopter tuli ja mu Katmandusse viis, siis mõtlesin, et maiselt kogutud varal ei ole mingit väärtust, kui pole vett ega toitu ja asud üksi 4800 m kõrgusel liustiku all kolm ööd –20 kraadi juures. Alates kella kümnest puhuvad metsikud tuuled ja Hiina piir on 500 m kaugusel. Ligema külani on kolme-nelja päeva teekond ja sinna pääsemiseks tuleb ületada kaks lumist ja klibust kuru. Edasi liikuda ei või, sest kopter peaks kohe tulema, satelliitte lefonilevi ei ole ja aku on tühi. Hiljem kopteri pealt vaatasin, kui loll inimene on ja kuhu ta ronis. Neli tundi lendu ja ainult lumised mäed ja kurud. Siis tuli mõte, et ehk aitab küll.”
WWW.VINTS.EE KESKLIIGENDIGA LAADURID
MOBIILSED VINTSID JA LISAVARUSTUS Tel 50 83 731, 53 33 0641
Norcar BSB Eesti AS • Rebase 16, 79702 Prillimäe, Raplamaa tel +372 526 7524 • info@norcar.ee
www.norcar.ee
Tel 50 83 731, 53 33 0641
Tel 50 83 731, 53 33 0641
PERSOON
Nr 1 (93) 18. veebruar 2021
Laulmise asemel näpitakse telefoni “Põllumajandus käib seal nagu XVI sajandil – sirbiga vilja lõikamine, koodiga peksmine,” kirjeldab agronoomist rännumees maaviljelust mäestikus. “Veel 2013. aastal saatsid Nepalis põllutöid töölaulud – naised laulsid vaheldumisi meestega. Aga 2018. aastal oli pilt muutunud. Kui varem tuli naine, kandam peas, ja laulis, siis nüüd ta kõnnib, nutitelefon käes, ja laulud on vaikinud. Või tulevad maki pealt.”
M A A M A J A N D U S 11
ERAKOGU
jääd Nepal meeldib mehele kõige rohkem: riik on avatud, asjaajamine on lihtne ja inimesed abivalmis. Seal on ta nii palju käinud, et oskab isegi kohalikku keelt rääkida. “Mõne aasta eest läksin Tartus poodi ja kohtasin seal Nepali tudengeid. Kui kõnetasin neid nende emakeeles, oli noormeeste üllatus ikka väga suur,” meenutab Avi muiates. Nähtud piirkonnad on ka Pakistan, Iraan, Hiina, India, Bhutan, Sikkim, Tiibet, Latang, Kashmir jmt. Üheks huvitavamaks riigiks peab ta Bhutani. See on küll suletud ja kallis – riiki lubatakse vähe turiste ning paljudesse kohtadesse ei lasta ligi –, aga väga omapärane. Näiteks on seal inimesed kohustatud kandma rahvarõivaid.
l
VIKING NPK KOMPLEKSVÄETISED NPK 21:10:10+2,4S NPK 18:9:15+7S NPK 10:10:20+7S+mikro jt
Madis Avi on mägedes matkanud koolipõlvest peale. Lemmikuks on kujunenud Himaalaja ahelik, kuid käidud on ka Norras, Islandil, Austraalias, Uus-Meremaal ja mujal, kus mägesid leidub. Himaalajat eelistab mees selle pärast, et seal on rohkem metsikut loodust ja vähem turiste.
Ka varem Nepalis ja Bhutanis mäenõlvu katnud kuulsad terrassipõllud hakkavad tema sõnul lagunema ning on näha viinavõtmist, mida varem ei olnud. Samas on just need riigid parimad põllumajanduspiirkonnad, kuna seal on sademeid ja sooja. Näiteks Tiibetis seda pole ja ei ole ka põllulappe. Nagu räägib Avi, saab Himaalaja mäestikus põldu pidada kuni kolme kilomeetri kõrgusel mägedevahelistel platoodel ja kurudes. Kõrgemal on vaid karjused oma jakkidega. “Elutegevus lõpeb ära kusagil nelja kilomeetri peal. Edasi on värvipuudus – ainult valge ja pruun. Kui mõni sinine karjuseonni katus vilksatab, tuleb
Kvaliteetsete teraviljaväetiste hinnad alates 239 €/t + km Väetiste tellimusel üle 10 tonni kohalevedu TASUTA! Küsi lähemalt tel 5569 7450 ∙ www.novaviking.weebly.com
kohe ilus tunne peale,” kirjeldab Avi. Viimane riik, kus Madis Avi enne koroonaaega käia jõudis, oli Usbekistan. Tema sõnul on see riik nii kiiresti arenenud, et hakkab juba meist mööda minema. Ta toob näiteks, et siin alles arutatakse raudteeliikluse parandamist, aga Usbekistanis on ehitatud väga head uued raudteed, kus rongid sõidavad kiirusega 240 kilomeetrit tunnis. “See on väga puhas, korralik ja aus maa,” kiidab rännumees.
AEGVIIDU PUIT AS Harjumaal VIRU-NIGULA SAEVESKI AS Lääne-Virumaal VIIRATSI SAEVESKI AS Viljandimaal OSTAB
KUUSE- JA MÄNNIPALKI www.nordwood.ee | tel 520 2709 | Aivo.Kalmet@ nordwood.ee
OSTAME igas vanuses PIIMA- ja LIHAVEISEID, SAMUTI PRAAKLEHMASID JA SUURI PULLE LIHAKOMBINAATI SAATMISEKS Veiste transport. Erinevad kiired makseviisid.
Tel +372 5376 6603 Tarmo (est-rus) Tel +485 3499 5330 Kristofer (rus) info@banasiak.ee
12 M A A M A J A N D U S l R E K L A A M
Nr 1 (93) 18. veebruar 2021
Euroopa 6. rapsikasvataja
Erki Plamus YEN 2020 raps 5,4 t/ha
Aimar Allingu
YEN 2020, raps 4,9 t/ha saagikuse 17. koht