17. detsember 2020 Nr 7 (92)
Viljelusvõistlus
2020
2 M A A M A J A N D U S JUHTKIRI
LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee
Tarkade isade targad pojad
S
ee oli 1992. aastal, kui üks linlasest poliitik andis maapiirkondadele hävitava hinnangu: “Maal elavad ainult asotsiaalid ja joodikud!” Tegelikult on olukord vastupidine: selleks, et maal elada, tegutseda ja toime tulla, pead olema keskmisest targem, ettevõtlikum ja vastupidavam. Seda tõestamaks tegin tookord intervjuu Estonia osaühingu juhi ning varasema peazootehniku Peeter Kibega. Kibel oli teaduskraad ning ta tegeles väga asjatundlikult tõuaretusega. Just seetõttu oli Estonia osaühing juba nõukogude aja lõpul Eesti piimatootmise lipulaev. Lisaks Kibele oli ja on Eestis veel palju piimatootjaid, kes teavad täpselt, mida laudas teevad. Nad on spetsialistid söötmise ja loomatervise osas ning toovad lautadesse kõige innovaatilisema tehnika ja tehnoloogia: lüpsi- ja söödarobotid, karjahaldusprogrammid, embrüosiirdamise ning genoomselektsiooni. Täpselt sama näitab viljelusvõistlus. Alates võistluse esimesest aastast 2005 on iga vilja saagile vähemalt paarkolm tonni otsa tulnud, rapsitoodang tõusnud pea poole võrra, põldudele ilmunud uued sordid ja kultuurid. Lapsi on keerukam kasvatada kui looma või vilja. Nagu näitavad viimaste aastate arengud, on põllumeeste oskused ka ses osas üle keskmise. Soov maad harida, teadmised ja armastus põllumehe töö vastu on läinud üle isadelt poegadele. Omaaegse targa ja tuntud seemnekasvataja Mati Nurme elutööd jätkab kodutalus tema poeg Ahti Nurm, kes võitis tänavu viljelusvõistluse suviodraga. Sama võistluse veterani Kaido Kirstu poeg aga pistab isaga juba rinda. Isa kasvatab vilja Nuudi talus, poeg Rauni põllumajandusühistus ja mõlemad said tänavu väga häid tulemusi. Samuti toimetatakse laudas koos lastega. Heaks näiteks on Kehtna Mõisa OÜ või Saaremaa suured piimatootjad Tõnu Post ja Ülar Tänak, kes viimastel aastatel on vedanud seda vankrit koos poegadega.
Narva mnt 13, 10151 Tallinn Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall
l
VILJELUSVÕISTLUS
Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3300. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 7 (92) 17. detsember 2020
Viljelusvõistluse saagid olid head, aga mitte erilised LII SAMMLER
Tänavu oli Eestis hea viljakasvatusaasta, kuid võistlejad rekordsaake ei saanud. Kevadised lootused nurjas kuum ja kuiv juuni.
Kui eelmise aasta võistlusel pöörati enam tähelepanu nisu kvaliteedile ja küpsetusomadustele, siis nüüd vaadati täpsemalt rapsiga seonduvat. Lõpukonverents oli Jõgeval ja soovijatel oli võimalus tutvuda ka Scanola õlitehase tööga.
Eksperdid põldudel, labidas käes
MARGUS AMEERIKAS Baltic Agro arendusdirektor
Lõppeva hooaja viljelusvõistlusel osales kokku 44 põldu. Talirapsi oli 14 põldu, mahedat talirüpsi üks, taliotrasid viis, suviotrasid kuus, talinisu 15 võistluspõldu. Ühe põlluga olid esindatud hernes, rukis ja tritik. Nende põldude tulemus küll fikseeriti, et võrrelda seda varasemate aastatega, aga võistelda kahjuks võimalik polnud. Võistluse parimad selgitati juba viiendat hooaega välja kolme näitaja kogusummana: saagikus, kvaliteet ja tulukus. Viljelusvõistlus toimus nende kultuuridega, kus oli esitatud üle kolme põllu. Need olid raps, nisu, suvioder, talioder.
Tänavu oli saagikaim vili rukis Üks saagirekord sellel aastal ikkagi saadi. Seda tegi Viljo Siimsalu Vigalast maheda talirüpsiga, tulemusega 2,4 t/ha. Ülejäänud kultuurid olid ühtlaselt hea tasemega üle Eesti, kuid eriliselt kõrgeid rekordsaake ei tulnud. Talinisude keskmine saak oli 9,2 t/ha. Kõrgeimad nisusaagid olid 10,5 t/ha Raido Allsaarel Järvamaalt ja Madis Tammel Tartumaalt. Üldvõitjaks talinisuga tuli aga Sven-Erik Lohu Viljandimaalt. Suviotrade keskmine saak oli 7,3 t/ha. Kõrgeima saagi kasvatas Vao Agro, 8,1 t/ha. Üldvõitjaks kolme kategooria peale kokku tuli aga Ahti Nurm Valgamaalt. Taliotrade keskmine saak oli tonni võrra kõrgem kui suviotra-
Teist aastat järjest oli võistluste kõrgeim saak rukkiga – seekord 10,8 t/ha Raido ja Hendrik Allsaare põllul Järvamaal. Eelmisel aastal oli nende rukkisaak 12,1 t/ha.
2020
Tänavu oli võistluspõlde üle vaatamas ka maaülikooli mullateadlane Endla Reintam, kes tegi kaeveid ja andis muldadest kiire ülevaate.
del – 8,3 t/ha. Kõrgeima saagi, 9,3 t/ha, sai Raido Allsaar Järvamaalt. Üldvõitjaks kolme kategooria peale kokku tuli aga Tanel Kirst Saaremaalt. Väikese üllatuse tegi jällegi rukis ehk teist aastat järjest oli võistluste kõrgeim saak selle kultuuriga – seekord 10,8 t/ha Raido ja Hendrik Allsaare põllult Järvamaal. Eelmisel aastal oli nende rukkisaak 12,1 t/ha. Rapsi võistluspõldude keskmine saak oli 4,9 t/ha ja seitsmel põllul algas saaginumber viiega. Eelmisel aastal oli keskmine 4,8 t/ha. Kõrgeim rapsisaak, 5,7 t/ha, kasvas seekord Sakala Põlduri OÜ põllul Viljandimaal. Nemad olid ka selle aasta parimad rapsikasvatajad kolme näitaja kogusummas. Teine koht läks Toomas Riibergile seakasvatusettevõttest
S A AG I K U S
Kõrgeimad saagid 2020 n Taliraps – 5,7 t/ha, Sakala Põlduri OÜ, Kaimo Maiste ja Urmas Nurmsalu n Talinisu – 10,5 t/ha, Soone Farmi OÜ, Madis Tamm, ja Mägede OÜ, Raido Allsaar n Talioder – 9,3 t/ha, Mägede OÜ, Raido Allsaar n Suvioder – 8,1 t/ha, Vao Agro OÜ, Kalle Margus
Vinimexi OÜ Virumaalt. Huvitav oli sealjuures see, et saagikusega 5,0 t/ha oli see põld alles 8.–9. kohal. Kuid õlisisaldus oli võistluse kõrgeim – 52,4% kuivaines –, mis tagas kõrge kvaliteedi ja tulukuse ning kokkuvõttes teise koha. Tavakohaselt pani kolmele parimale rapsikasvatajale välja auhinna seemnetootja Rapool, andes neile järgmise aasta külviseemneks katsetada uhiuusi sorte.
Vastutav toimetaja Lii Sammler, lii.sammler@maaleht.ee, 661 3300 Keeletoimetaja Ene Leivak, ene.leivak@maaleht.ee Korrektor Merike Järvlepp, merike.jarvlepp@maaleht.ee Kujundaja Mari Peterson, mari.peterson@maaleht.ee Reklaami projektijuht Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@ekspressmeedia.ee, 5666 1049
Esmakordselt toimus võistlusele registreerumine koostöös e-Agronoomiga nende süsteemi kaudu. Alustuseks see ennast ka õigustas, kuna paljud juba on selles süsteemis ja elektrooniliselt jäävad andmed lihtsamalt hallatavaks. Samas, pärast registreerimist tehtud tööd põllul jõudsid analüüsijateni kahjuks hilinemisega, sest kiirete hooajatööde käigus jäi põlluraamatute täitmine lünklikuks.
Tänavu püüdsime senisest enam vaadata ka võistluspõldude muldi. Kõikidel põldudel tehti suvel huumushorisondi kaeved. Pilt oli üle Eesti väga kirju. Kõige õhem huumushorisont oli Saaremaal Rauni POÜ taliodrapõllul, vaid 14 cm. Samas tuli sellelt põllult taliodra üldvõit. See näitab, et ka väga õhukeselt ja samas viljakalt mullalt võib heade teadmiste ja juhuste kokkulangemisel saada häid tulemusi. Kõige tüsedam huumuskiht oli mahetalirüpsi põllul Vigalas – 70 cm. See oli viimased 30 aastat olnud karjamaa ja nüüd siis esimene põllukultuur rohumaa järel. Nõukogude ajal oli seal suurfarmi karjamaa, eelnevad sajad aastad kiriku põllumaa ning tuhanded aastad varem Vigala jõe lamm, kus kevadiste üleujutustega ladestus huumust millimeetrite kaupa. Keskmisena oli Eestis taimekasvuks suhteliselt soodus aasta, kuid sademeid tuli väga erinevalt. Näiteks paljud Pärnumaa põllud jäid vee alla. Samas Aaspere Agro põldudel põhjarannikul oli muld märg vaid pealmised 10 cm. Raskeim ehk savikaim lõimis oli Erki Plamuse talirapsipõllul Vigalas ja kergeim lõimis Erki Oidermaa talitritikupõllul Põlvamaal. Esmakordselt viljelusvõistluse ajaloos andis maaülikool välja ka auhinna parimale mulla eest hoolitsejale. Selle sai Kalle Margus Vao Agrost. Seal oli arvestatud taimetoitainete tasakaalu ja mullaelustikku. Teiste võistluspõldudega võrreldes oli Vao Agro põldudel tunduvalt enam vihmausse. n Viljelusvõistluse 27. novembril toimunud lõpukonverentsi ettekanded leiab aadressil www.pikk.ee/event/viljelusvoistlus-2020-lopukonverents. n Interneti kaudu toimunud konverentsi otseülekannet saab järelvaadata aadressil https://youtu.be/GkwnFcK4esU.
Maamajandus ilmub Maalehe vahel Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@ekspressmeedia.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee
VILJELUSVÕISTLUS
Nr 7 (92) 17. detsember 2020
l
M A A M A J A N D U S 3
Agrotehnika muutub järjest mullasõbralikumaks Viljelusvõistlejad toovad põlluharimisse uusi keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid ning näitavad igal aastal taas, et ka meie mullastik-klimaatilistes oludes on võimalik kasvatada suuri saake. PEETER VIIL ETKI vanemteadur
Kõrged tulemused viljelusvõistlusel saavutatakse mulla, ilmastiku ja meeste oskuste hea kokkumängu puhul. Erilise tähelepanu alla on seejuures tõusnud neist esimene – muld.
Mulla tervist näitavad vihmaussid Saagi kujunemisel on määravaks muld. Tänavused võistluspõllud olid valdavalt saviliivvõi liivsavimuldadel. Neid muldi peetakse põllukultuuride kasvatamiseks parimateks. Huumushorisont oli 25–42 cm. Valikuliselt sai tänavu mõõdetud ka mulla lasuvustihedust. Küntud aladel oli mulla pindmine kiht (0–10 cm ja 11–20 cm) kobedam kui sügavam mullakiht (21–20 cm ja 31–40 cm). Pindmisel mullaharimisel ja ka otsekülvil oli kobe mullakiht mõnevõrra õhem kui kündmisel. Sügavamate mullakihtide mulla kobedus oli sarnane küntud aladega, kuid rohkete vihmaussikäikudega.
Mulla tervisliku seisundi olulised näitajad ongi vihmaussid. Määramistest selgus, et mida intensiivsemalt mulda hariti, seda vähem oli vihmausse ja seda nõrgem oli nende populatsioon. Maailmas tekitab muret muldade orgaanilise aine vähenemine, mida on soodustanud nende intensiivne harimine, mistõttu on vähenenud mulla nn kasvuhoonegaaside (N2O, CO2) sidumise võime. Viljelusvõistluse põldudel on aga mullaharimine muutunud aasta-aastalt mullasõbralikumaks. 2020. aastal hariti valdav osa põlde kas minimeeritult või tehti otsekülvi. Kündi oli 28,3%. Kündmisel kulutatakse hektari kohta 15–20 liitrit mootorikütust. Lisaks läheb peaaegu sama palju ka külvieelsele mullaharimisele. Pindmisel mullaharimisel on mootorikütuse kulu ligi poole väiksem ja otsekülvil veelgi väiksem. Uuringud on näidanud, et ühe liitri diislikütuse põlemisel tekib rohkem kui 2,7 kg süsinikdioksiidi. Intensiivse mullaharimisega kaasneb ka intensiivne orgaaLII SAMMLER
Suurima portsu vihmausse kaevasid eksperdid suvel välja Vao Agro võistluspõllult Virumaal.
Rikkalik ja elujõuline vihmausside populatsioon peegeldab mulla head tervist.
INGMAR MUUSIKUS
nilise aine mineraliseerumine, eriti kui eiratakse viljavahelduse nõudeid ega kasutata orgaanilisi väetisi. Mineraliseerumine vähendab mulla orgaanikat ja elurikkust.
Põhk mingu põldu tagasi Eelviljade osa saagi kujunemisel on samuti väga oluline. Võistluspõldude talinisude eelviljaks olid taliraps (76,9%), põldhernes ja põlduba (23,1%) ning teravili (7,7%). Taliodra eelviljad olid taliraps ja põldhernes võrdselt 40% ja ülejäänud rohumaa. Talirapsi eelviljad olid rohumaa (46,2%), põldhernes (15,3%) ja teravili (38,5%). Mulla tervise seisukohalt on väga hea, et põhk tagastatakse mulda. Põhk on oluline toitainete allikas ja mulla orgaanilise aine varu suurendaja. Mida rutem see pärast vilja koristamist mulda viiakse, seda positiivsem on tema järelmõju. Kärmemad põllumehed on suutnud päevase koristuspinna põhu segada mulda koristusjärgse paari päevaga.
Põhu lagundamise soodustamiseks lisatakse vastavalt võimalustele kas mineraalset lämmastikku 8–10 kg tonni põhu kohta või vedelsõnnikut arvestusega kolm kuupmeetrit tonni põhu kohta. Mida suurem on põhu kogus, seda suurema mullamassiga tuleb see segada.
Mitu protsenti jääb peaaktsionärile? 2019. aasta sügis ja 2020. aasta talv oli taliviljadele üks soodsamaid. Talvekahjustusi peaaegu ei olnud. Seetõttu kujunesid taimikud tihedaks: kui 2019. aastal oli talinisupõldudel produktiivvõrseid ruutmeetril keskmiselt 654 ja rukkipõldudel 612, siis tänavu olid need näitajad vastavalt 728 ja 665 – seega 11,3 ja
Põhk on oluline toitainete allikas ja mulla orgaanilise aine varu suurendaja.
S TAT I S T I K A
Viljapinnad ja keskmised saagid Kultuur
Põllud Külvi- Saak, pind, t/ha ha
Taliraps 13 Talirüps 1 Talirukis 1 Talinisu 15 Talioder 5 Suvioder 6 Põldhernes 1 Tritik 1
405 13 19 491 118 113 20 15
5 2 11 9 8 7 6 9
Allikas: Peeter Viil
8,7% rohkem. Talirapsipõldudel oli keskmiselt 32 produktiivvõrset ruutmeetril. Lisaks oli mullusest rohkem ka mitteproduktiivvõrseid, mis terasaaki ei andnud, küll aga kõrresaaki (põhusaak). Kuigi kevadel võis loota rekordsaake, uuenes tege-
likult vaid maherüpsi rekord (2,4 t/ha). Teraviljade osas lootus ei täitunud, ehkki keskmised saagid olid lõppeval hooajal väga head. Viljelusvõistluse teraviljapõldude saagianalüüs näitas, et tiheda taimiku tõttu oli teri peas vähem (talinisul 38–42 tera) ja nende keskmine tuhande tera mass 46–49 grammi. Hõredama taimiku korral (produktiivvõrseid 600–620 tk/m2) oli peas 60–70 tera ja nende tuhande tera mass 52–54 g. Taimiku optimaalse tiheduse korral oli talinisu peades 80–90 tera. Viljelusvõistluse osa teravilja ja rapsi kasvatamise edendamisel on olnud väga oluline. See on veenvalt näidanud, et ka meie mullastik-klimaatilistes oludes on võimalik kasvatada suuri saake. Teiseks on viljelusvõistlejate kaudu olnud võimalik evitada uusi keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid. Et see suund jätkuks, tuleks veelgi tihendada teadlaste ja tootjate koostööd.
Häid 0 Jõule
1 ja 1 6 mõnusat koostööd uuel aastal ! 6 +372 527 9827
info@agrofort.ee
www.agrofort.ee
4 M A A M A J A N D U S l V I L J E L U S V Õ I S T L U S LII SAMMLER
Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3300. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 7 (92) 17. detsember 2020
Võistluse fookuses oli rapsi Mida paremini on taimed toitainetega varustatud, seda kõrgema toiteväärtusega seemnesaak ja sellest valmistatav lõpptoodang, antud juhul toidulaual kasutatav rapsiõli ja loomasöödaks minev rapsikook, tuleb. EILI RAJAPUU nõustaja
Üks kahest parima kvaliteediga rapsi kasvatajast oli Erki Plamus.
Lõppenud taimekasvatushooaeg algas soojapoolse ja sademete rohke sügisega. Eesti Taimekas vatuse Instituudi (ETKI) agro klimaatiliste vaatlusandmete alusel oli ka talv viimaste aasta kümnete keskmisest soojem. Ai nult veebruari kolmandas kvar talis langes ööpäevane keskmine temperatuur alla nulli ning ma dalaim oli 17 külmakraadi. Möödunud talve mäletame lumevaesena. Kuigi sademeid tuli 129% normist, langes see alla vihma ja lörtsina. Kevadine vegetatsioon algas lühikese soojalainega 20. märt si paiku. Järgnesid keskmisest jahedam aprill ja mai, mil kuu keskmised ööpäevased tempe ratuurid jäid alla kümne kraa di. Aktiivsete (üle +10) tempe ratuuride kasvav summa aprillis ja mais kokku oli normist mada lam 99 kraadi võrra.
Juuni andis küll lahkelt soo ja, kuid kolme kuu aktiivsete temperatuuride kasvav summa jäi ikkagi 13 kraadi võrra alla normi. Jahedapoolne pikk ke vad pani piduri loodetavatele ülikõrgetele saakidele ja juunis võis juba oletada, et rekordeid loota pole. Kvaliteet võib selliste ilmade ga tulla väga hea sõltuvalt sel lest, kui oskuslikult tootja põllu kultuure väetab ja millise vilja kusega on muld.
Rapsi kvaliteedi annab õige toitainete suhe Rapsi põhiline kvaliteedinäitaja on õlisisaldus kuivaines. Lisaks on määratletud piirnormid klo rofülli, glükosinolaatide, eruu kahapete ja vabade rasvhape te sisaldusele rapsi seemnesaa gis. Võistluspõldude saagi seem neproovides vastasid kõik nime tatud näitajad kvaliteeditingi mustele.
Taliraps annab kõrge seem nesaagi ja õlisisalduse juhul, kui kultuuri kasvuperioodi eri etap pidel on taimele vajalikud toit ained piisaval hulgal kättesaa davad. Olulisemad rapsi saagikust ja kvaliteeti mõjutavad toiteele mendid on lämmastik, kaalium, väävel ja boor. Intensiivsel toot misel kõrge saagi ja kvaliteedi saavutamiseks on vaja tagada ka fosfori, magneesiumi, man gaani ja molübdeeni kättesaada vus mullast või lehe kaudu an tavate täiendväetistega kultuuri aktiivses kasvufaasis. Mida paremini on taimed toit ainetega varustatud, seda kõrge ma toiteväärtusega seemnesaak ja sellest valmistatav lõpptoo dang – antud juhul toidulaual ka sutatav rapsiõli ja loomasöödana toodetav rapsikook – tuleb. Põlluraamatute andmete analüüs näitas, et parima tali rapsi kvaliteedi andsid põllud, kus väetamisel kasutati mitte niivõrd kõrgeid lämmastikunor me, vaid kus järgiti nii lämmas tiku–väävli kui ka lämmastiku– kaaliumi suhet. Rapsi kasvata mise võtmeelemendid kaalium, väävel ja boor tagavad ning suu
TUBLIMAD
Rapsi kvaliteedi võitjad n 1.–2. Erki Plamus, ‘Atora’. n 1.–2. Toomas Riiberg, ‘Aixer’. n 3. Kaimo Maiste, Urmas Nurmsalu, ‘Atora’.
rendavad taimehaigustele vas tupanu võimet, aktiivset õitse mist ja viljumist, õlisisaldust seemnesaagis. Tänavune eripära oli, et jahe dal kevadel ei saanud taim mul last vajalikke toitaineid piisavalt kätte kasvufaasis, mil moodus tub potentsiaalne saak ja kva liteet. Seega olnuks väga vaja lik pealtväetamine kaaliumi si saldavate väetistega, mida viiel põllul oli tehtud. Neil oli ka kva liteet keskmisest kõrgem. Kolmandikul põldudel võis tä heldada, et kvaliteedi viis alla kas kaaliumi-, väävli- või booridefit siit. Näiteks viietonnise rapsisaa gi saamiseks vajab taimik väävlit
Taliraps annab kõrge seemnesaagi ja õlisisalduse juhul, kui kasvu perioodil on taimele vajalikud toitained piisaval hulgal kättesaadavad.
VILJELUSVÕISTLUS
Nr 7 (92) 17. detsember 2020
kvaliteet
l
M A A M A J A N D U S 5
20 1 6 –20 20
Talirapsi kvaliteet aastate lõikes
Seemne Õli kuivaines, saagikus, ts/ha %
Õli saagikus, ts/ha
Klorofüll, %
2016 42,2 43,5 20,1 23,8 2017 49,3 44,6 23,7 25,7 2018 49,0 45,9 22,4 26,7 2019 48,0 48,7 23,3 25,7 2020 49,3 49,1 24,2 19,8
Andmed: PMK Saku laboratoorium
Sama hea kvaliteet oli ka Toomas Riibergi rapsil.
75–90 kg/ha ja boorivajadus on keskmiselt 700 g/ha. Kolmandik sellest on vajalik sügisel, et kasvaks terve ja elujõuline taimik, mis peab vastu meie kliimas valitsevatele keerulistele talvitumistingimustele. Kui varasematel aastakümnetel arvati, et taimed saavad piisava väävlikoguse saasteainena, siis tänapäeval antakse väävel põllule mineraalväetistega põhi- ja pealtväetamisel ning korrigeeriva täiendväetamisega lehe kaudu.
Elemendid mõjutavad üksteise toimet Mullaproovide analüüsidest selgus, et neljal põllul esines kaltsiumi ja magneesiumi kõr-
ge või väga kõrge sisaldus, mis pärssis kaaliumi omastatavust mullast. Kuigi kaaliumi väetamistarve neil põldudel oli väga väike, siis kõrge kaltsiumi ja magneesiumi korral mullas on vajalik siiski kaaliumiga põhija pealtväetamine keskmise väetistarbe astme alusel. Kolme sellise põllu saagi keskmine õlisisaldus oli võistluspõldude keskmisest 1–1,8% võrra madalam, mis vähendas saadud tulu. Lehekaudse täiendväetamise otsuseid suunasid viie kasvataja põllul mai alguses võetud leheanalüüsi tulemused, mis näitasid kahel põllul boori-, kolmel magneesiumi-, ühel väävli- ja neljal kaaliumidefitsiiti. Teised võistlejad olid tei-
nud täiendväetamise otsused, tuginedes varasematele õpetustele ja kogemustele. Suure tähtsusega rapsi kasvatamisel on rapsi kasvukõrguse reguleerimine, haiguste ja kahjurite tõrje. Kasvu reguleerimine oli tehtud sügisel talvekindluse kindlustamiseks kõigil ja kevadel külgvõrsete võimsama kasvu eesmärgil enamikul põldudel. Kui kahjurite ilmumist saab jälgida, teostades seiret, siis haiguste levik algab peiteperioodiga ja tõrjet alustatakse varem. Paremate tulemustega põldudel tehti kevadel kakskolm haiguste tõrjet. Kahjuritõrje oli vajalik 14 põllust vaid üheksal.
Parima kvaliteedi andis sort ‘Atora’ Kõrgete kvaliteedinäitajatega saagid koristasid võistluspõldudelt Erki Plamus hübriidsordiga ‘Atora’ Raplamaalt, Toomas Riiberg Vinimexi OÜst liinsordiga ‘Aixer’ Lääne-Virumaalt ning
Sakala Põlduri OÜ hübriidsordiga ‘Atora’. Hea kvaliteedi said ka Kaido Kirst Nuudi Talust Saaremaalt sordiga ‘Atora’, Aimar Allingu Reinu Põllu OÜst Jõgevamaalt sordiga Atora’ ning Urmet Kalden Akkerlaci OÜst Raplamaalt samuti sordiga ‘Atora. Hea kvaliteet oli ka Valgamaa mehe Mihkel Maksi Clearfieldi sordil ‘INV1166’. 14 võistluspõllul kasvatati kaheksat erinevat sorti. Domineeris hübriidsort ‘Atora’, mis kuue põllu keskmisena ületas nii saagikuselt kui ka kvaliteedilt võistluspõldude keskmisi näitajaid. Õlisisaldus kuivaines jäi vahemikku 52,4–47,5 protsenti. Võistluspõldude keskmisena oli õlisisaldus kuivaines 49,08% (proovis 45,8%), mis oli viie viimase aasta kõrgeim tulemus ja andis keskmiseks õlisaagiks 2,42 t/ha. Seega – 2020. aasta oli viie viimase aasta viljelusvõistluse põldude võrdluses parima kvaliteedi aasta.
Maasikasõbrad on meie sõbrad
TELLI MAASIKATAIMED MARIMARTAST Tellimine kestab
MÄRTSI LÕPUNI Tel 5555 3980, 5803 3814 Koimula küla, Jõgeva vald, 48506 Jõgevamaa info@marimarta.ee
SISUTURUNDUS
RAPOOL pakub Eesti põllumehele parimat rapsiseemet
Eelmise kuu lõpus kuulutati välja 2020. aasta Viljelusvõistluse tulemused ja rapsikategoorias läks üldvõit põllumeestele Viljandimaalt, kes olid seemneks kasutanud Saksamaa sordiaretaja RAPOOL uut hübriidseemet ’Atora’. Tegelikult võideti sama seemnega saagikuse kategoorias tervelt kuus esikohta. RAPOOL Eesti piirkonnajuht Allar Kade ütleb, et peamiselt meelitabki põllumehi ’Atora’ talirapsiseemet ostma saagistabiilsus, mis muudab just RAPOOLi seemne kindlamaks investeeringuks võrreldes paljude teistega. „’Atora’ rapsiseeme suudab teistest paremini vastu seista väga erinevatele ilmastikutingimustele ja nendes tingimustes anda ikkagi mõõdukat ning väga stabiilset saaki. Isegi kehvema ilmaga aastal võib olla kindel, et ’Atora’ annab head saaki,“ ütleb Kade.
Viljelusvõistluse rapsikategooria võitja Sakala Põlduri agronoom Urmas Nurmsalu lisab, et ’Atorat’ saab külvata palju hiljem kui teisi sorte, see vajab minimaalselt harimist ja kasvades annab sort väga suurt biomassi. Samuti on ’Atora’ õlisisaldus võrreldes teiste seemnetega tunduvalt kõrgem. „Põllumehed valivad alati külvamiseks uusi ja atraktiivseid sorte, mis on näidanud häid tulemusi. Sakala Põldur on ’Atora’ seemet kasutanud juba paar aastat ja tulemused on olnud väga head. Kuna meil on talirapsi külvipinda palju, kokku kuni 500 hektarit, siis meile on väga oluline see, et seemet saaks külvata erinevatel aegadel. Tihti võib ka juhtuda, et saagikoristus hilineb või ei ole võimalik ilmaolude tõttu põllule üldse pääseda. ’Atorat’ võib edukalt külvata ka kuni augusti lõpuni, seeme kasvab kiiresti varem külvatutele
järele ja vajab minimeeritud harimist,“ ütleb Nurmsalu. Agronoom ütleb, et kui tavaline taliraps annab keskmiselt 3–4 tonni saaki ühe hektari kohta, siis Viljelusvõistluse raames sai Sakala Põldur ühelt ’Atora’ seemnega põllult hektari kohta saaki hoopis 5,7 tonni.
Uue põlvkonna hübriidsortide esindaja Saksamaal eelmise sajandi alguses asutatud sordiaretaja kõnnib kindlasti uute seemnete aretamise esirinnas, katsetades oma hübriide enam kui 100 katsepõllul üle Euroopa, samuti käib tihe katsetamine Eestis enne, kui saadetakse need oma edasimüüjate kaudu kogu maailmasse müüki. Kui aga täpsemalt rääkida ’Atora’ hübriidsordist, uuest talirapsiseemnest, siis konkreetset sorti iseloomustab kiire sügisene areng, kõrge talvekindlus, kiire kevadine taastumine ja lisaks peavõrsele ka paljude külgharude areng. Hea taime enda tervis koos kõrge haiguskindlusega nii mustmädaniku kui ka närbumistõve vastu loob eelduse suureks saagiks paljudes erinevates kasvukohtades. Tänu kiirele tärkamisjärgsele arengule suudab ’Atora’ ennast talvitumiseks korralikult ette valmistada, mistõttu sobib väga hästi ka hilisemateks külvideks. „’Atora’ on sügisel hästi kiire arenguga, samas, kui rapsitaim on põllul talve üle elanud, on kevadel tema areng jällegi aeglasem. See tuleb kasuks olukorras, kus Eestis ei ole ebatavalised ka kevadised öökülmad. Just need külmad teevad kiiremini arenevatele taimedele liiga, ’Atora’ on selles osas kaitstud ja kasvab kenasti välja. Lisaks
on teada, et uus hübriid talub väga hästi liigvett,” lisab Kade.
Loodusele olematu jalajälg Nurmsalu mainib naljaga, et rapsisortide valik on põllumehele nagu naistel kleidid – täna üks ja homme teine. Ei kanta sama kleiti liiga tihti, rapsisortidega on meil samamoodi. „Ka meie valime külviks oma põldudel alati uuemaid sorte ja sellised, mis konkreetse aasta külvikorda sobivad. Raps annab raha, raps on rahakultuur ja kui me saame vähendada riske ning kulusid, saades tagasi suuremad saagid, siis on valik väga lihtne. ’Atora’ seemne õlisisaldus ja kvaliteet on palju kõrgemad kui teistel sortidel,“ räägib Nurmsalu, kes lisab, et just Viljelusvõistlusel saavad teisedki põllumehed näha, milline seeme põllul toimib ja milline mitte. Kade ütleb veel, et kõigest muust jutust on ehk olulisim see, et ’Atora’ seeme on end Eestis tõestanud – seda nii katsepõldudel, farmides kui ka võistlustel. „Tegemist on lihtsalt väga hea aretustöö tulemusega, mis on loonud sordi, mis sobib ideaalselt just meie heitlikesse ilmastikuoludesse,“ ütleb Kade.
Allar Kade RAPOOL Eesti piirkonnajuht a.kade@rapool.com www.rapool.ee
6 M A A M A J A N D U S l V I L J E L U S V Õ I S T L U S
Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3300. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 7 (92) 17. detsember 2020
Talirapsiga võib saada tulu üle tuhande euro hektarilt
RAIVO TASSO
Kuigi suured toodangunumbrid kõlavad uhkelt, on põllumehele kõige olulisem, kui palju raha talle vilja-aasta lõpuks taskusse jääb. RAIVO VETTIK ETKI agrotehnoloogia osakonna vanemteadur
Viljakasvatuses on alati oluline ka tulukus. See tuuakse välja arvestusliku kasumi põhjal, mille leidmiseks on müügitulust lahutatud tootmiskulud.
Nii tulud kui kulud olid mullusest suuremad Müügitulu arvutamisel lähtuti saagikusest, vilja kvaliteedist ja võistluse peakorraldaja Baltic Agro vilja kokkuostu hindadest tänavu 28. augusti seisuga. Nende hindade alusel arvutati müügitulu väärtused kultuuride omavaheliseks võrdlemiseks. Samal alusel võrreldi ka erinevaid viljelustehnoloogiaid. Selle aasta müügitulud ületasid eelmise aasta tulemusi, erandiks oli suvioder, mille keskmine müügitulu jäi eelmise aasta tulemustest väiksemaks. Tootmiskulud on leitud põlluraamatutes kirjeldatud sisendite (seeme, väetised, orgaanilised väetised, täiendväetised, biostimulaatorid ja taimekaitsekemikaalid) kasutatud koguste ning nende hindade alusel. Hinnaks on jaehinnad Baltic Agro, Scandagra Eesti, Kevili ja Dotnuva Balticu vastavatest hinnakirjadest. Tootmiskuludele on lisatud masinatöökulud, mis on
leitud põlluraamatutes kirjeldatud masinate tööde maksumuste alusel. Masinatööde osakaal tootmiskuludes oli kõige suurem maheda talirüpsi kasvatamisel (60%), järgnesid hernes (57,1%) ja suvioder (54,2%). Tootmiskulud olid tänavu talirapsi, rukki ja suviodra korral suuremad kui möödunud aastal. Talinisu, taliodra ja talirüpsi tootmiskulud olid aga madalamad. Suurim arvestuslik kasum, 1308 eurot/ha, saavutati tänavu, nagu ka varasematel aastatel, talirapsiga. Tulusaim teravili oli talinisu tulemusega 713 eurot/ha ning see asus üldises pingereas alles14. kohal. Keskmine arvestuslik kasum talirapsil oli 961 eurot/ha, järgnes talinisu (543). Maheda talirüpsi kasum oli ca sada eurot suurem kui seni parim tulemus aastast 2018. Valdavalt olid arvutuslikud kasumid sellel aastal suuremad kui möödunud aastal, erandiks olid rukis ja suvioder. Rukki
Enamasti moodustavad viljakasvataja suurima kulu kuivatamine ja masinatööd. Tänavu oli ilm kuivatajale armulisem kui mullu.
keskmine arvutuslik kasum oli sellel aastal ca 90 eurot väiksem ja suviodra korral oli erinevus enam kui kahekordne.
Seeme, väetis, masinatööd ja taimekaitse Tänavuse viljelusvõistluse mullaharimise põhitööriist oli randaal – randaalipõhiseid põlde oli tervelt pool. Järgnes künd
V Õ I TJ A D
Arvutuslik tulukus n Raps n Nisu n Oder
Sakala Põlduri OÜ Soone Farmi OÜ Rauni POÜ
1308 €/ha 713 €/ha 536 €/ha
13 põlluga. Lisaks olid esindatud kobestamine ja otsekülv. Külviseemne osakaal tootmiskuludes oli kõige suurem herne kasvatamisel, järgnesid rukis ja suvioder. Talirapsi seemne külvisemäär oli 2,0–3,5 kg/ha. Talinisu külvisemäär oli vahemikus 180–256 kg/ha. Otrade külvisemäärad olid talisortidel vahemikus 130–180 kg/ha ja suvisortidel vahemikus 197–320 kg/ha. Tänavuse aasta koristustingimused olid üsna sarnased mullustega. Kui eelmisel aastal oli üheksa võistluspõllu saagi niiskus koristamispäeval kokkuostu nõuetest madalam, siis sellel aastal oli niisuguseid võistluspõlde 13. Arvutuslikud kuivatuskulud olid järgmised: te-
raviljad 8,00 kuni 17,30 eurot/t ja raps 8,30 kuni 13,20 eurot/t. Võistluspõldudel väetamiseks kasutatud põhiväetiste nimekirjas oli 34 erinevat mineraalväetist, millele lisandus 47 täiendväetist ja 13 biostimulaatorit. Mineraalväetiste osakaal tootmiskuludes oli kõige suurem talinisul (26,5%) ja taliodral (25,2%). Mineraalväetisi laotati üks kuni kuus korda, enim pealtväetati talinisupõlde. Orgaanilistest väetistest kasutati nii vedelsõnnikut, digestaati kui ka tahesõnnikut. Täiendväetiste ning biostimulaatorite osakaal tootmiskuludes oli kõige suurem rukki kasvatamisel, järgnesid talitritik, talinisu ja talioder.
Taimekaitsevahendite nimekiri ulatus 84 nimetuseni. Kõige rohkem oli nimekirjas herbitsiide, järgnesid fungitsiidid ja kasvuregulaatorid. Taimekaitse osakaal tootmiskuludes oli kõige suurem talirapsil (17,6%), järgnesid rukis (15,2%) ja talioder (14,9%). Kõige intensiivsemalt (kuni kaheksa korda) pritsiti talinisu- ja talirapsipõlde. Enamasti oli koos taimekaitsevahendiga paagisegus ka täiendväetis või biostimulaator. Kindlasti tuleb tähele panna, et siin toodu on ainult arvestuslik kasum. Tegelik kasum on igal ettevõttel erinev, kuid samal põhimõttel saab igaüks oma hindadega välja arvutada ka enda põldude tegeliku tulukuse.
SISUTURUNDUS
Nr 7 (92) 17. detsember 2020
l
M A A M A J A N D U S 7
Talinisu sordid,
mis on ennast tõestanud
N
isu on enamkasvatatav kultuur Eestis, mille külvipinnast moodustab talinisu 70%, mida on näha ka aastate lõikes viljelusvõistlustel, kuna selles kategoorias osaleb võistlustules kõige enam võistlejaid. Kuid mis annab hea aluse, et olla edukas nii viljelusvõistlusel kui kogu oma taimekasvatustootmises? Eks siin mängib kompleksset rolli kogu terviklik agrotehnoloogia, kuid geneetilise aluse kõrgele saagile paneb sort. Just sordi omadused, suur saagipotentsiaal ja tugev talvitumine on parima tulemuse eelduseks. Ainuüksi suurel saagipotentsiaalil ei ole talvekindluseta tähtsust. Viimase kahe aasta üle 10-tonniseid saagikusi hektarilt ja võistluse rekordsaaki – 11,9 t/ha talinisude hulgas – hoiab sort ’KWS Emil’ . Sordi tugevast saagipotentsiaalist ja heast talvitumisest annab aimu ka 2016. aasta, kus peale karmi talve suutis ’KWS Emil’ tulla teisele kohale, jäädes esikohast maha ainult 100 kg-ga, andes tugeva 8,5-tonnise hektarisaagi. Scandagra Eesti ASi tooteportfellis olev talinisu ’KWS Emil’ on väga tugeva talvekindlusega, mida on näidanud nii praktika põllul kui ka erinevad talvitumiskatsed Baltikumi katsejaamades. Lähemal tutvumisel on ’Emil’ varasepoolne kuni keskvalmiv toidunisu kvaliteediga sort,
mille saagikoristus jääb olenevalt aastast augustikuu esimesse kuni teise nädalasse. Tugevaks plussiks on sordi madal kasvukõrgus ja tugev kõrs, mis annab hea lamandumiskindluse. Sort on suure 1000 tera massiga ja keskmise võrsumisvõimega (suure saagi annab pikk viljapea, milles pähikud asetsevad tihedalt üksteise järel, teri on palju ja tera mass suur), omapäraseks tunnuseks on lehtede püstine asend kuni koristuseni, seetõttu pole soovitatav teda külvata väga laia reavahega külvidesse (üle 16 cm). Püstised lehed suurendavad vastupidavust lumiseene vastu, kuna lehed ei puutu püsiva lumekatte korral nii palju kokku. Sort sobib väga hästi neile, kes viljelevad minimeeritud mullaharimist ja otsekülvi, just oma väiksema biomassi tõttu – suur saak väiksema põhumassiga. Varajasem valmimine lubab antud sorti kasvatada ka talirapsile eelviljaks, samuti ei ole õigeaegsel koristamisel probleeme olnud madala langemisarvuga, mis oleks tingitud vihmasadudest kultuuri täisküpsuses. Kuna tegemist on varasepoolse sordiga, siis sobilik külviaeg on septembri esimene pool, et juba sügisel jääks piisavalt aega võrsumiseks, pealegi on sügisesed võrsed kevadistest produktiivsemad. Praktikas võiks olla see külvikorras esimene sort, mis sügisel maha külvatakse, kuna sügisest ülekasvamist ei ole karta.
Talinisu ’KWS Emil’, 25.11.2020, Põlvamaa
Talinisu ’Creator’, 03.07.2017, Põlvamaa
Kui talinisu külvipind on suur, oleks mõistlik külvata erineva kasvuajaga sorte, sest see aitab koristuskonveierit paremini paika seada. Lisaks on igal sordil omad tugevused ning erinevatel kasvuaastatel võivad need mängida võtmerolli saagipotentsiaali realiseerumisel. Oluline kvaliteeti alandav tegur on näiteks madal langemisarv terades, mis on tingitud täisküpsuses oleva saagi jäämisest vihmade kätte. Et sellist olukorda vältida, sobib ’KWS Emili’ kõrvale väga hästi sort ’Creator’ . Tegemist on hilise ja väga saagika talinisuga. Suure saagi moodustamiseks on taimik suuteline tarbima selleks väga palju toitaineid. Kui on pealtnäha tegemist väga hea saagiaastaga, siis ’Creatori’ puhul tuleks kindlasti kevadist lämmastikufooni suurendada, tagamaks toiduvilja kvaliteeti. Piisava väetusfooni juures, nagu näitas ka 2020. aasta viljelusvõistlus, suudab ’Creator’ anda 10,3-tonnise hektarisaagi juures toidu-
nisu kvaliteeti. Tihti jääbki suuresaagilistel sortidel just toidukvaliteedi saavutamiseks madalaks proteiinitase, põhjuseks on asjaolu, et taim kasutab enamiku lämmastikust saagi moodustamiseks ning kvaliteedi jaoks enam ei jätku. Seetõttu vajavad hilised kõrgesaagilised talinisu sordid ka suuremat lämmastikufooni. ’Creatori’ tugevusteks on hea talvekindlus ja väga suur võrsumisvõime kevadel. Tugevaimaks omaduseks sellel sordil on haiguskindlus – väga tugev vastupanuvõime kõrreliste helelaiksusele, lisaks vastupidav jahukastele ja pruunlaiksusele. Koristuskonveieris jääb sordi koristus augusti keskpaika. ’Creator’ sobib külvamiseks nii septembri alguses kui ka septembri teises pooles, varajase külvi puhul on võimalik kasutada madalamat külvinormi, kasutades ära väga head sordi võrsumisvõimet juba sügisel. Parim külviaeg jääb sordil septembri keskpaika.
Lisainfot nende ja teiste sortide kohta leiad: www.scandagra.ee
Talinisu ’KWS Emil’, 19.11.2020, Lääne-Virumaa – võrsumise stiilinäide septembri alguse külvil
Kaarel Kallion, agronoom-nõustaja
Mikk Tagel, tootejuht (seemned ja väetised)
8 M A A M A J A N D U S l R E K L A A M
Nr 7 (92) 17. detsember 2020
SISUTURUNDUS
PhosAgro jaoks oli 2020. aasta viljakas Põllumeestele on hästi teada väetiste väärtus taimekasvatuses – tänu nende kasutamisele saadakse 65% taimesaagist ja suurim teenitav kasum. Sellepärast on väga tähtis osata õigesti valida nii väetise norme kui ka väetise vorme, mis põllu tingimuste jaoks kõige optimaalsemalt sobivad. Saime tänavu hea rapsi- ja viljasaagi, mistõttu annab taimekasvatussektor tähtsa panuse ka põllumajandustoodangu suuremasse kasvu üldiselt.
K
eskkonna saasteprobleeme ei põhjusta tavaliselt mitte toitained ise, vaid nende liigne, tasakaalustamata ja ebatõhus kasutus. Et kasutatav väetis annaks parima tulemuse, tuleb kõigepealt hästi teada oma mulla omadusi. UAB PhosAgro Baltic on juba aastaid pakkunud granuleeritud kompleksväetiseid, mis on Baltimaade põllumeestele juba hästi teada. Taimede arenguks ebasoodsate põuatingimuste sagenedes pakkusime välja unikaalse vedelväetise NP 11-37, mille baasi moodustavad lämmastik ja fosfor. Seda väetist võib kasutada nii taimede peamiseks kui ka lisaväetamiseks. Veel üks tähtis eelis on see, et väetist saab kasutada segatuna muude agrokeemiavahenditega (sealhulgas KAS, karbamiid, mikroväetised, biostimulaatorid, fulviin- ja humiinhapped ning pestitsiidid). Et proovida meie tingimustes järele eri väetisevormide tõhusus, teeme juba teist aastat põllul eri taimede külvis tootmis- ja täppiskatseid (Leedu Põllumajandus- ja Metsateaduse Keskuse filiaalis ning Vokė ja Rumokai katsejaamas, Läti Loodusteaduste Ülikooli Peterlauki katsejaamas ning Eesti Taimekasvatuse Instituudi Jõgeva katsejaamas).
Tootmiskatseid tehakse ka kõigi kolme riigi erineva pinnasekoostisega põldudel. Eestis kasutati põllul Milligrupi talinisu tootmiskatse külvis vedelväetist NP 11-37 ja võrreldi seda graanulväetisega. Suurim saagilisa (1,24 t/ha) saadi seal, kus vedelväetist kasutati sügisel enne külvi (120 l või füüsilise massina 168 kg/ha) ja täiendavalt kevade alguses (35 kg/ha) segatuna vedela lämmastikväetisega KAS-32. Positiivseid tulemusi talinisu külvis demonstreerisid vedelväetised ka Uuetoa Talu ja Voore Farmi põllul. Leedu tõi tootmiskatsete põllumehe A. Blockise ja Žibartoniai ettevõtte talinisu külvis vedelväetiste toime granuleeritud puisteväetisega võrreldes 0,4–0,5 t/ha saagilisa. Suurim lisa saadi variandiga, kus peamiseks väetuseks kasutati sügisel 161 kg/ha vedelväetist NP 11-37 ja kevadel lisati täiendavalt veel 28 kg/ha lämmastikväetist KAS-32. Need katsetulemused näitasid, et vedelväetis NP 11-37 toimis efektiivsemalt (eriti niiskusepuuduse korral pinnases) kui muud kasutatavad fosforväetised, mis loob võimaluse vähendada nende väetusnormi isegi kuni 10%. Jätkame tootmiskatsetega ka 2021. a. Eestis Jõgeva katsejaamas võrreldi graanulväetise NPK (S)15-15-15(10,5) ja Ammophosi
Valgud % Saak t/ha 1. MAP (12-52) 100 kg/ha sügisel + KAS kevadel
11,2
8,88
2. APP (11-37) 120 l/ha sügisel ja KAS kevadel
11,8
9,84
3. APP (11-37) 120 l/ha sügisel ja KAS + APP 25 l/ha kevadel
11,5
10,12
(MAP 12-52) ning vedelväetise NP 11-37 kahe väetusnormi (117 kg/ha ja 94 kg/ha) kasutust suviodra sordi ’Tuuli’ külvis, kus vedelväetise eelised saagilisa osas ei tulnud fosfori ja muude elementide poolest rikkas pinnases ning hooaja vältel piisavalt niiskete ilmade tingimustes esile, küll aga suurendas see graanulväetisega võrreldes valkude kvalitatiivseid ja 1000 tera massi näitajaid. Samas Lätis Peterlauki katsejaamas, kus võrreldi Ammophosi (MAP 12-52) graanulväetise 115 kg/ha ja vedelväetise NP 11-37 kahe väetusnormi (135 kg/ha ja 162 kg/ha) mõju ’Laura’ sordi ubadele, moodustas saagilisa vedelväetise kasutamisel 0,13–0,18 t/ha ja tõi puisteväetisega võrreldes suurema lisatulu 80–102 €/ha. Leedu Põllumajandus- ja Metsateaduse Keskuse Vokė filiaalis saadi saviliiva pinnases suurim talinisu saak ja lisatulu, kui vedelväetist kasutati sügisel enne külvi (NP 11-37 165 kg/ha) ning lisaks kahes jaos kevadel (56 kg/ha ja 28 kg/ha) koos pestitsiididega. Rumokai katsejaamas nähtus tänavustest uurimisandmetest, et pikaajalise keskmisega võrreldes niiskemates ilmaoludes andis vedel kompleksväetis NP 11-37 fosforirikkas pinnases suurima talinisu saagi, kui kasutati normi 130 kg/ha, aga suurim lisatulu saadi väikese fosforinormiga 53 kg/ha. Vedelväetise
Eesti põllumajandusettevõtte Milligrupp tootmiskatse tulemused. Talinisu – Informer 2019–2020. a.
suuremad normid avaldasid soodsat mõju ka terade kvalitatiivsetele parameetritele. Peame teadusinfole ja põllupidamiskogemusele toetudes tagama, et taimed saaksid piisavalt toitu, et need oleksid umbrohu, haiguste ja kahjurite eest kindlalt kaitstud, et need saaksid kasvada tasakaalustatud keskkonnas ning et töötataks välja ja võetaks praktikas kasutusele looduse suhtes neutraalsed taimekasvatustehnoloogiad, sellepärast on kõige olulisem tõsta väetiste efektiivsust. Kui see tõuseb, väheneb iseenesest toiteelementide kadu ja saaste ulatus. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) arvutuste kohaselt neelavad taimed igal aastal kasutatavast väetisest umbes 20–30% fosforit. Et tõhustada fosfori imendumist ning vähendada väetise võimalikku kadu ja sattumist pinnasesse, soovitame kasutada ammooniumpolüfosfaadi vedelväetist NP 11-37, mida saab pihustada nii kõrtele pärast saagikoristust kui ka taimedele lehekaudseks imendumiseks. Lehekaudne väetamine lihtsustab mineraalainete kiiret omastamist ja seda saab teha kogu vegetatsiooniperioodi vältel (eriti tippajal, kui on vaja toitaineid), ilma et mulla komponendid või sademed avaldaksid oma mõju ja toiteelemente ohustaks ärauhtumine. Virgilijus Paltanavičius UAB PhosAgro Baltic agrotehnoloogia juht Tel +370 6754 1012
Nr 7 (92) 17. detsember 2020 l Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3300. e-post lii.sammler@maaleht.ee
VILJELUSVÕISTLUS
Ahti Nurm hindab suviotra taliodrast rohkem Ahti Nurm Puide talust sai tänavu võidu suviodraga. Põllu suurus oli 21 ha ja saak kaheksa tonni hektarilt. LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee
Puide talu maad on Ahti Nurme sõnul hea boniteediga, kus kasvavad kõik kultuurid väga hästi. Valdavad on kergema lõimisega liivsavi- ja saviliivmullad. Väga palju on panustatud põllumulla happesuse reguleerimisele. “Arvan, et see on agronoomias kõige alus, sest kui pH on paigas, siis tulevad ka saagid,” on Nurm veendunud. “Väga paljud põllumehed ei ole valmis iga-aastaselt investeerima mulla pH reguleerimisse ja see on minu arvates viga. Kui juba on põldudel mullaga olukord käest lastud, siis hiljem kõike uuesti joonele saada on väga keeruline.” Kuigi seemnekasvatajad, on Puide talu kündmist jär-
jest vähendanud, ja seda peamiselt kulude kokkuhoiu põhimõttel. “Künni ärajätmisel tuli leida endale sobiv agregaat ja selleks soetasime eelmisel aastal mullaharimiseks Lemken Rubin, mis teeb adraväärilise töö. Harime põlde sügisel 18 cm sügavuselt,” selgitab Nurm.
Ajaloolise talu uus peremees Ahti Nurm selgitab, et Puide talu ajalugu ulatub aastasse 1840. “Uus ärkamine toimus 1991. aastal, kui minu isa Mati Nurm alustas ettevõtlusega. 2017. aastal muutsime ettevõtlusvormi ja moodustasime Puide Talu OÜ,” räägib Ahti Nurm. See on see aasta, mil kogu talu juhtimine läks isalt pojale.
M A A M A J A N D U S 9 SUVIODER
Mida põllul tehti?
ANNI ÕNNELEID
“Olen olnud 30 aastat tihedalt seotud põllumajandusega. Olen veendunud, et ei ole võimalik kedagi vägisi mingit tööd tegema panna ja suur tahe peab tulema ikka südamest. Töö põllumajanduses on ju hooajaliselt väga koormav ja stressirohke – seda saab teha vaid ülima pühendumuse ja armastusega,” räägib viljakasvataja. Teraviljakasvatus on alati olnud peamine tegevus. Viimastel aastatel on maafond suurenenud ning seetõttu tootmismahud märgatavalt kasvanud. Talus jätkub seemnekasvatus ja seemnete paljundamine, millega alustas Mati Nurm 1992. aastal. “Seemneturul on väga suur ületootmine ja ülepakkumine, ning selleks, et seemnete paljundamine oleks jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline, demonteerisime vana seemnekeskuse ning ehitasime uue,” räägib Ahti Nurm. 2019. aastal valmis uus seemnete sorteerimise keskus, kus on Petkuse seadmed.
Ei ole võimalik kedagi vägisi mingit Kas talioder või suvioder? tööd tegema panna ja tahe peab Teraviljaseemnete sorteerimitulema ikka südamest. Töö põllumajanduses se ja pakendamise ööpäevane tootmisvõimsus on 160 t/h. on ju hooajaliselt väga koormav ja “Kasutame seemnekeskuses austressirohke – seda saab teha vaid ülima tomaatproovivõtjat. Proovivõtpühendumuse ja armastusega. ja on muutnud meie töö märksa AHTI NURM
l
efektiivsemaks ja mugavamaks.
Ahti Nurm kasvatab seemnevilja ning see nõuab palju teadmisi ja hoolikust.
Eestis on minu teada vaid kaks sellist – üks on Rannu Seemnes Madis Ajaotsal ja teine mul,” kiidab Nurm. Kuigi talioder teeb võidukäiku, pole Puide talu julgenud
võtta tootmisse ühtegi taliodrasorti. “Talioder muutub varise tõttu kergesti tülikaks umbrohuks, millega võitlemisel tekivad põldudele uued mured,” räägib Nurm. “Juba praegu on
Saaremaal on mitu põhjust just taliotra kasvatada Talioder on Eestis uus põnev kultuur, mille kasvatamist siinmail alles õpitakse. Ilmselt seetõttu toob just see vili igal aastal esile uusi noori ja andekaid põllumehi. Tänavu kasvatas võidupõllu Tanel Kirst Saaremaalt. LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee
Tanelil on põllumehe veri geenidega kaasas, kodune kasvatus ja kool on seda vaid juurde andnud. Tema isa Kaido Kirst on esinenud viljelusvõistlusel
tosinkond korda ning on nüüdseks kõige enam võistelnud põllumees. Autasustamiselt pole ta kunagi tühjade kätega Saaremaale tagasi läinud. Poegade kasvatusse kuulub seal peres põllumajanduskool, kolmest Nuudi talu perepojast
TA L I O D E R
Mida põllul tehti? n Põld kobestati juulis pärast rapsikoristust. n Külv oli 30.08. koos põhiväetisega NPK. n Sort oli ‘Keeper’ külvisenormiga 154 kg/ha. n Kevadel alustati väetamist lämmastikku ja väävlit sisaldava väetisega ASN. n Aprilli jooksul anti odrale lisaks vedelväetist ja leheväetist. n Tehti umbrohutõrje ja haigusetõrje. n Ka mais said taimed leheväetist ja teise haigusetõrje, lipulehe faasis osutus vajalikuks ka kolmas fungitsiidiring. n Koristus oli 18.06., saak 8,3 t/ha.
kaks on osalenud noorte künnivõistlusel ja isa-ema on alati võistlusplatsi kõrval kaasa elamas olnud.
Loomi pidama ei hakka Tanel Kirst toimetas juba lapsepõlves kodustel põldudel. Pärast hariduse omandamist Olustveres aga leidis, et oleks vaja iseseisvuda ning läks Rauni POÜsse taimekasvatusjuhiks. “Ma olen kogu aeg mõelnud, et ei hakka elu sees loomi pidama,” rääkis nii vilja kui piima tootva Saaremaa põllumajandusettevõtte taimekasvatusjuht. “Nüüd aga läheb just loomade kohta teadmisi vaja, et söötmise pool korda saada. Keegi ei pea saama öelda, et Raunis on silo kehvasti tehtud,” räägib Tanel Kirst uutest ülesannetest, mida pakuvad rohumaade rajamised ning söödaratsioonide koostamine.
Miks talioder Tanel Kirst leiab, et Saaremaal ja Raunis on talioder vajalik ning sobiv kultuur mitmel põhjusel.
n Sügisel põld künti ja kevadel kultiveeriti. n Külv oli 30.04., sort ‘Bente’. n Kevadel tõrjuti umbrohtusid üks kord ning suvel tehti täiendavalt tuulekaeratõrje. n Haigusetõrjet tehti üks kord. n Kõrre pikkust reguleeriti kolm korda, sest mai- ja juunikuus oli taimekasv kiire. n Kolmekordne kasvu reguleerimine õigustas ennast sel aastal, kuna põllud jäid püsti ka pärast tormi. Väga palju odrapõlde Lõuna-Eestis aga lamandus tänavu. Eelmistel aastatel pole kolmekordset kasvu reguleerimist tehtud. n Koristus 20.08, saak 8 t/ha.
väga suured probleemid teraviljaterminalides – tuuakse nisukoorem, kuid proovide võtmisel on isegi raske hinnata, kas tegu on rohkem nisu- või odra koormaga.” Kuigi viimased talved on olnud armulikud, taliodra kasvatamine on õnnestunud mitu aastat järjest ning andnud häid saake, hindab Nurm seda siiski riskikultuuriks. Ka uued suviodra sordid on tema sõnul väga head ja saagikad, ja tema kasvatatud saksa sort ‘Bente’ ületas tänavu mitmed taliodra saagikused. LII SAMMLER
Esiteks on loomakasvatus ettevõtetes vaja toota täisväärtuslikku loomasööta, et lehmad hästi lüpsaksid. Peamine söödavili on aga teadagi oder. Taliodrasaak on suviodra omast paar-kolm tonni kõrgem, niisiis on see tootlikum. Ja kuna Saaremaal on merelise kliima tõttu tavaliselt pehmed talved, on lootust, et see seal ka talvitub. Taliodra üks suur risk on just talvitumine, siin on palju õppida ja katsetada, kuidas taim talve hästi üle elaks. Kindlasti tuleb taimi juba sügisel tublisti toita, et nad võimalikult tugevana talvele vastu läheks.
Hirved suurendasid saaki Lisaks on Saaremaa eripära põuasevõitu kevad. Ka tänavu andis see tunda. Kuna talioder on juba sügisel jõu kätte saanud, siis võib sealt loota paremaid tulemusi. “Sead on ka tagasi,” lisab kirglikust jahimehest põllupidaja. “Sigadele maitseb nisu, odrapõllust läheb ta mööda.” Võidupõllu mulla huumuskiht jääb alla 20 cm ning see on olnud pikalt püsirohumaa.
Noor Saaremaa põllumees Tanel Kirst kasvatas parima taliodrasaagi.
Eelvili oli taliraps ja enne rapsikülvi sai põld ka läga. “Hirved sõid mullu rapsi ära, saak oli alla tonni,” suhtub noor põllumees muigega Saaremaa teise nuhtluse, hirvede tegevusse. “Sellest rapsist jäi toitaineid üle ja selle sai ära kasutada oder.” Põldu hariti minimeeritult. Sordiks valis ta ‘Keeperi’. Külv oli 30. augustil. Külvisenormi võttis küllalt suure, 380 seemet ruutmeetrile. “Ei teadnud
ju, milline sügis tuleb. Ja natuke hirvede jaoks ka!” sõnab Tanel. Põllu lämmastikufooniks kujunes 146 kg/ha, haigusetõrjet tegi mees kolm korda ning oluline oli ka kasvu reguleerimine. Tanel ise prognoosis saaginumbrit seitsme ja kaheksa tonni vahel hektari kohta. Lõpptulemuseks kujunes 8,3 tonni hektarilt, ent kuna ka kvaliteet ja tulukus olid head, oli kokkuvõtteks esikoht.
10 M A A M A J A N D U S l V I L J E L U S V Õ I S T L U S
Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3300. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 7 (92) 17. detsember 2020
Sakala Põlduris ei tehta midagi juhuslikult LII SAMMLER
Viljelusvõistlus on nagu sport: valid endale välja mõne põllu ja teed seal seda, mida kõige paremini teha oskad. Ning kui ka võitu ei tule, saad järgmiseks korraks häid kogemusi. LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee
Nii iseloomustas viljelusvõist lust rapsi kategoorias parima saagi 5,7 t/ha ja parima tuluku se 1308 eurot hektari kohta saa vutanud ettevõtte Sakala Põldur juhataja Kaimo Maiste, lisades, et ka neil aastail, mil ise ei osa leta, jälgitakse teiste võistlejate tegemisi väga tähelepanelikult.
Viie aasta eest võistles sama põld
Kaimo Maiste Sakala Põldurist hoiab kõik kogemused tallel ning kasutab ära.
Viis aastat tagasi osales Sakala Põldur viljelusvõistlusel sama põlluga ja seal kasvas ka sama kultuur – taliraps. Toonase saa giga 5,09 tonni hektarilt esikoh tadele ei jõutud. Nüüdseks oli nii nagu rapsikasvatuses vaja, viis aastat vahet peetud. Kasva tatud seal kolm aastat teravilja
SOODUSPAKKUMISED LAOKAUBALE KULTIVAATOR MULTIVA AVARAN 800, DEMO
KULTIVAATOR POTILA MAXER PRO 600, DEMO
19 900€ + km
26 900€ + km KELLY KETASÄKE 6000, DEMO
SÖÖDAMIKSER SEKO BUFFALO VMF140
32 900€ + km
29 000€ + km
PLASTIST KÜTUSETANKLAD LAOST KOHE SAADAVAL SOODUSHINDADEGA
SOOJUSKIIRGUR HIPERS 250F 29KW
2 100€ + km
Tutvuge kõikide sooduspakkumistega meie kodulehel:
www.agripartner.ee ARGO KUKK, tel 505 3076, argo@agripartner.ee AHTI SPRENK, tel 5564 6566, ahti@agripartner.ee AGRI PARTNER OÜ, Välja 1, Soineste, 61 709 Kambja vald, Tartumaa, www.agripartner.ee
ning ühel aastal hernest. Eelmi sel sügisel otsustati viie aasta ta gused õpptunnid võiduks pööra ta ja seda ka tehti. “Meil on 2900 hektarit ja 300 põldu,” räägib Maiste. “Iga põl lu kohta on mullaanalüüsid. Ka sutame täppisviljelust – AG Lea derit, mis koostab saagikaardi. Saagikaart on kõige alus ja an nab väga palju infot, mida pärast hooaja lõppu analüüsime.” Nii vaatavad nad iga põllu üle, et mida sinna üldse külvata
Saagikaart on kõige alus ja annab väga palju infot, mida pärast hooaja lõppu analüüsime. KAIMO MAISTE
RAPS
Mida põllul tehti n Eelvili: talinisu ‘Ramiro’. n Randaal. n Külv 2.08. n Sügisel väetamised NPK ja ANiga. n Mullaherbitsiid ja umbrohutõrje. n Nälkjatõrje. n Kevadel kolm väetamist, sealhulgas leheväetised ja aminohapped. n Umbrohutõrje, haigusetõrje, putukatõrje. n Koristus 9.–11.08, saak 5,7 t/ha.
tasub. “Kui plaanisime praegust võidupõldu, siis võtsime aluseks 2015. aasta saagikaardi,” selgi tab Maiste. “Sellel põllul on pH pigem madal, fosforit ja kaaliu mi on aga piisavalt. Paistab, et rapsile sobis.”
Saagikaardid ja leheanalüüsid Vahetu eelvili oli tänavusele või dupõllule talinisu ‘Ramiro’. See on üks varasemaid sorte, nii et koristus oli juba 20. juuli paiku. Põhk jäi põllule ning 22. juulil läks randaal peale. Nii sai põllu õigeaegselt ette valmistada tali rapsi külviks. “Oleme kogenud, et varased külvid on head, ja püüame tali rapsi hästi vara külvata,” räägib Maiste. Külviaeg oli 2. august, sort oli ‘Atora’ ja külvisenorm 3,5 kilo hektarile. Sügisel anti ora sele kolm korda väetist – külvi ga koos ning hiljem veel taimiku tugevdamiseks. Juurde veel her bitsiid ja nälkjatõrje.
Lisaks saagikaardile ja mul laproovidele tehti leheanalüü sid. Need näitasid, et makroele mentidega (N, P, K) on kõik kor ras. Puudu on aga mikroelemen te, eelkõige boori ja molübdee ni. Seetõttu tehti täiendav lehe kaudne väetamine. Kevadel tehti esimene väeti sering juba 27. märtsil. Aprillis väetati uuesti, lisades ka mikro elemendid. Järgmised leheana lüüsid näitasid, et nende puu dust enam pole. Taimi tugevda ti ka aminohapetega. Siis aga oli näha, et kevadine külm oli taimedesse lõhed teki tanud. Nii oli vaja rapsi veel tur gutada ning teha ka valgemä danikutõrje. Kevadhooajal teh ti veel kord umbrohutõrje ning lisaks haigusetõrjele ka kahjuri tõrje. Kasutatud lämmastiku kogu seks kujunes 240 kg/ha. Koristus oli 9.–11. augustil. “See saak – 5,7 tonni hektarilt – üllatas mind ennastki,” tunnis tas Maiste. “Aga baas selleks oli olemas.”
VILJELUSVÕISTLUS
Nr 7 (92) 17. detsember 2020
l
M A A M A J A N D U S 11
Nisuvõitja hoiab taimetervist
LII SAMMLER
Mullune nisu rekordiomanik, Mulgimaa põllumees Sven-Erik Lohu sai tänavu kätte ka nisu üldvõidu. Mullu vedas alt kvaliteet, kuigi toonane saagikus ligi 12 tonni hektarilt on Eesti rekord. LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee
Kui mullusele rekordilisele talinisusaagile 11,9 t/ha sai saatuslikuks kesine kvaliteet ning üldvõitu hoolimata rekordist ei tulnud, siis tänavuse võidu andis noorele Mulgimaa mehele just kvaliteet.
Teab, mis põllul teeb Teades, et tema võistluseks valitud sordil ‘Creator’ võivad olla proteiiniga probleemid, andis ta põllule tõhusalt lämmastikku – sügiseste ja kevadiste väetuskordadega kokku 250 kg/ha. Lohu kiidab, et vanema ajaga võrreldes on väetised järjest paremaks läinud ning ka nende kasutamine pole enam nii jäigalt reguleeritud. Makroelementidega koos said taimed lisaks tsinki, mangaani ja boori. Selline segu on Lohu sõnul hea, kuna need elemendid aitavad suhkruid salvestada ja taimikul talvitumise jaoks piisavalt tugevaks saada. “‘Creator’ on saagikas ja haigus-
kindel sort,” põhjendab viljakasvataja oma valikut. Lohu on seda meelt, et talivili tuleb külvata võimalikult vara, siis jõuab sügisel tema eest piisavalt hoolitseda ning taime tugevaks kasvatada. Võidupõllu külvas ta mullu 5. septembril. See on Lohu enda hinnangul tegelikult hiljavõitu. Teine, samuti võistlema plaanitud ‘Olivini’ nisupõld sai külvatud juba 1. septembril ja madala külvinormiga. Sort on varasem, kuid saagipotentsiaal väiksem. “Augusti lõpu ja septembri alguse külvid on teistest kõvasti üle olnud,” on Lohu kogenud. Nii kasutas ta septembri teisel dekaadil külvatud põllule suuremat külvisenormi, üle 400 tera ruutmeetrile. Põld ise oli Mulgimaale kohaselt hea, huumusekihti 31 cm.
Kooli sai, kui maatööd läbi Milligrupi OÜ juhatuse liige Sven-Erik Lohu juhib 1997. aastal loodud osaühingut koos isaga. Milligrupil on igal aastal
Mulgimaa viljakad mullad sobivad nisukasvatuseks väga hästi, ja seda näitavad ka noore põllumehe Sven-Erik Lohu kõrged saagid.
head saagid olnud, kümme tonni pole mingi haruldus. Isa kõrval traktoris ja kombainis mäletab Sven-Erik Lohu end juba väikesest peale. Kui poiss suuremaks kasvas, hakati tallegi jõukohaseid töid usaldama. “Kooli sai siis minna, kui suuremad põllutööd tehtud olid,” meenutab noormees. Õisu kolhoosist, kus isa Arne oli autojuht, nad midagi märki-
Et Sinu jõuluaeg oleks täis soojust ja armastust!
misväärset ei saanud, oma ettevõtet tuli alustada nullist. Esimestel aastatel kasvatati vilja
Augusti lõpu ja septembri alguse külvid on teistest kõvasti üle olnud. SVEN-ERIK LOHU
Imelisi jõulupühi!
40–50 hektaril. Praegu haritakse maad üle 1900 hektari. Taliviljade osa üritatakse hoida üle poole. Väiksematel põlluosadel teeb Lohu ka enda jaoks katseid. Nii proovis ta esialgu vedelväetist vaid paaril hektaril taliviljal ja edaspidi katsetas erinevate kogustega. Edasi proovis ta seda ka suviviljade külvil ja see õigustas ennast, tulemus oli võr-
NISU
Mida põllul tehti n Miniharimine, kus enne külvi tehti randaalimine 20 cm sügavuselt. n Külv oli 5.09. koos NPKga, millele järgnes sügisel veel kaks lämmastikväetist CANiga. n Oktoobri algul sai põld herbitsiidi koos leheväetisega. n Kevadel oli 1. aprillil esimene töö NPK, järgmisena vedelväetis UAN ning mineraalväetis ASN+S. n Esimene taimekaitse tehti aprilli lõpul, paagisegus olid herbitsiid, kasvuregulaator ja vedelväetis. Maisse jäi veel kaks väetamist. n Esimene haigusetõrje tehti mais ja teine juuni algul, kusjuures paagisegus olid lisaks ka kasvuregulaator ja leheväetis. n Juunis tehti ka putukatõrjet insektitsiidiga. n Koristus oli 20.08., saak 10,3 t/ha.
reldes tavalise põlluga märksa parem. Sven-Erik Lohu soetas endale ka tünnid, kus vedelväetisi säilitada. Põlluharimises kasutab ta minimeeritud harimist. Sõnnikut kasutada pole, küll läheb põhk põldu ning jälgitakse võimalikult tarka külvikorda.
12 M A A M A J A N D U S l S I S U T U R U N D U S
Nr 7 (92) 17. detsember 2020
VTA ja EJS tuletavad meelde:
seakatk pole kuhugi kadunud
Allikas: Keskkonnaagentuur.
Foto: Rein Tafenau
Tänavu võis juba hakata arvama, et seakatk hakkab meil ka metsades vaikselt hääbuma, kuid suve lõpus tõstis katk taas pead.
E
estis leiti taas sigade Aafrika katku (SAK) haige ehk viiruspositiivne metssiga 25. augustil Rapla vallast Toomja külast. Siiani pole nakkusallikas teada. Eestis tervikuna tuvastati viirust viimati 2019. aasta 6. veebruaril Läänemaal Haeska küla kandis. Tänaseks on Raplamaal kokku tuvastatud 13 metsseal sigade Aafrika katku viirus.
Raplamaa juhtum tõestab, et SAKi oht pole möödas „Sügis tõi meile kahjuks jälle teateid viiruse levikust metsseapopulatsioonis. Avastasime viiruse Raplamaal Kaiu ja Juuru piirkonnas, seda nii kütitud kui hukkununa leitud metssigadelt,” selgitas Veterinaar- ja Toiduameti Põhja regiooni juhtivspetsialist Harles Kaup. Ta on jätkuvalt seisukohal, et SAKi tõrjumiseks metsas on olulisim keskkonda säästa nakkussurvest. „Seda saame tagada ainult siis, kui kõik jälgime hoolikalt bioohutusnõudeid ning võimalikult palju nakkusmaterjali kahjutustame,” lisas Kaup. Kaubi sõnul on täna langenud väga suur vastutus just Raplamaa jahimeestele. „Väga suurt tähelepanu nõuab see, et taudistunud alal jahti pidanud jahimees ise ei muutuks nakkuse edasikandjaks ja ühine jahiauto, jahimaja või lahanguruum nakkuskoldeks. Soovin neile jõudu ja tarmukust taudiga võitlemisel. Meie kõigi soov on, et viirus ei jõuaks tänaselt taudistunud alalt edasi. Siin kutsungi üles jätkuvalt ja sihikindlalt metssigu küttima taudistunud aladega piirnevate jahipiirkondade jahimehi. Tänasel päeval ei ole
mõistlik antud piirkondades tegeleda „metssea kasvatuse“ ja karjade jälgimisega, vaja on küttida ning seeläbi katkestada võimalikke nakkusahelaid,” selgitas ta. EJSi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on jahimeestel vaja endiselt olla metssigade küttimisel äärmiselt tähelepanelik. „Peame jätkuvalt hoidma arvukust madalal ehk siis 1 metssiga 1000 hektari kohta. Tänu praegusele madalale arvukusele levib katk ka tunduvalt aeglasemalt kui seda kõrge arvukuse korral. Kohtades, kus on seafarmid, on jätkuvalt oluline seakasvatajate ja jahimeeste hea koostöö. Peab jälgima, et seafarmide ümbruses kütitakse ära metssead,“ ütles Korts. Rapla juhtum tähendab eelkõige seda, et SAKi oht ei ole Eestis möödas ja vaja on jätkuvalt rakendada meetmeid SAKi ennetuseks, mille hulgas metssigade arvukuse piiramine on võtmetähtsusega. „Nagu kogemus näitab, tagab metssigade madal asustustihedus seda, et nakkuse levik selle vallandumise korral saab olema ajaliselt ja maa-alaliselt piiratud. Kogesime seda juba 2018. ja 2019. aasta vahetusel Ida-Virumaal ning ka käesoleva puhangu puhul Raplamaal on lootustandvaid märke, et viiruse laiemat levikut puhangule ei järgne, ehkki lõplikult saame seda kinnitada vahest poole aasta pärast,“ selgitas Arvo Viltrop, Eesti Maaülikooli professor, EFSA SAKi püsikomisjoni liige ja EFSA töörühma juht, mis töötab välja SAKist väljumise strateegiat ELi riikidele. Sellele vaatamata tähendab Raplamaa puhang Eesti jaoks seda,
Viltrop: Ideaalis oleks vaja, et igast jahipiirkonnast uuritaks vähemalt üks hukkununa leitud metssiga aastas.“
et täielikult SAKist vaba staatuse saavutamine lükkub vähemalt kahe aasta võrra edasi. Küll on võimalik t a ot l e d a n a k k u sva b a s t a at u s t maakondadele, mis taudivabasuse kriteeriume täidavad. Nende hulgas on olulisel kohal piisav SAKi seire piirkonnas, mis omakorda tähendab eelkõige hukkunud metssigade uurimist. „Seepärast on äärmiselt oluline, et igast leitud hukkunud metsseast teatataks veterinaarkeskustele, kes saavad seejärel korraldada vajalike proovide võtmise,“ ütles Viltrop. „Ideaalis oleks vaja, et igast jahipiirkonnast uuritaks vähemalt üks hukkununa leitud metssiga aastas. See oleks piisav, et tõendada nakkuse puudumist maakonnas ja riigis, eeldusel muidugi, et uuritud korjus on SAKi suhtes negatiivne,“ põhjendas Viltrop. Raplamaa puhangu põhjus ei ole teada. Viiruse säilimine eluvõimelisena looduskeskkonnas 30 kuud ei ole tõenäoline. „Viirus saab säilida nii kaua elusana vaid külmutatult, seepärast on üks võimalik puhangu tekkimise põhjus nakkuse metsa toomine inimese poolt. Inimene saab viiruse tuua meile ka väga kaugete vahemaade tagant. Seega on endiselt väga oluline teavitustöö nii kodumaiste kui välisreisijate hulgas – sealiha ja seda sisaldavaid tooteid ei tohi välismaalt (k.a Euroopa Liit) Eestisse tuua. Teisalt on oluline, et igasugune toidujäätmete sattumine metssigade ette oleks välistatud, mis tähendab, et ka avatud kompostihunnikud on potentsiaalselt ohtlikud,“ sõnas Viltrop. See, et viirus oleks võinud metssigade hulgas ringelda nii, et seda ei oleks avastatud 30 kuu vältel, on samuti Viltropi sõnul vähetõenäoline, sest arvestades viiruse iseloomu, pidanuks tekkima praegusele sarnaseid haiguspuhanguid, mis oleks avastatud ka kütitud loomade uurimisega, isegi kui hukkunud sigu ei uuritud. „Viiruse avastamata püsimine sedavõrd kaua metsseapopulatsioonis oleks võimalik vaid pikaajaliste viiruskandjate olemasolu korral. Seni ei ole pikaajaliste SAKi viiruse kandjate eksisteerimist veenvalt tõendatud, kuid kahtlus selles osas on endiselt olemas. Seda eelkõige juhtumite tõttu, mida oleme Eestis ka varem kogenud, kus puhangud tekivad piirkondades, kus pikka aega (aasta või rohkem) viiruse ringlemisest märgid puuduvad. Seepärast on endiselt asjakohane ka vaid anti-
kehapositiivsete metssigade kõrvaldamine tarbimisest ning soovitatav vanemate metssigade eelistatud küttimine, sest nende seas on täna antikehakandjaid meil kõige enam,“ põhjendas Viltrop.
Oluline on bioohutus ja surnud metssigadest teavitamine „Selleks, et vältida SAKi levimist metssigade populatsioonist kodusigadeni, tuletame meelde, et bioohutuse meetmete rakendamine ja järgimine on väga olulise tähtsusega,“ sõnas Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna nõunik Maarja Kristian. Looduses ringi liikudes palub Veterinaar- ja Toiduamet olla tähelepanelik nii jahimeestel, matkajatel kui ka marjulistel ja seenelistel. Toidujäätmeid ei tohi visata metsa alla ja metsast tulles tuleb puhastada ja pesta ning vahetada jalanõud ja riided. „Surnud metssea leidmisel palume teavitada Veterinaarja Toiduametit telefonil 605 4767,“ lisas Maarja Kristian. Teavitajatele on ette nähtud ka väike leiutasu! Kõik surnuna leitud metssead uuritakse sigade Aafrika katkule ning viiakse kas spetsiaalsetesse konteineritesse ja hävitatakse või siis maetakse. Eestis diagnoositi esimest korda sigade Aafrika katk 8. septembril 2014, mil kinnitati Valgamaal Hummulis surnult leitud metssea positiivne proov. Esimesed SAKi juhtumid kodusigadel diagnoosis Veterinaarja Toiduamet 21. juulil 2015. Selle aasta 30. novembri seisuga on 2020. aastal kokku uuritud 5984 metssiga, nendest 5924 kütitud, 23 surnuna leitud ja 37 hukkunud või hukatud metssiga. Viimane kodusigade SAKi juhtum oli 2017. aasta septembris. Sigade Aafrika katk levib endiselt ka mujal Euroopas. Nakatunud riikide hulka kuuluvad meie lähinaabrid Läti ja Leedu, aga samuti Poola, Bulgaaria, Kreeka, Ungari, Moldova, Rumeenia, Venemaa, Serbia, Slovakkia ja Ukraina. Septembri alguses tuvastati esimesed SAK-positiivsed metssead ka Saksamaal. Tänase seisuga on kaks riiki Euroopas, Tšehhi ja Belgia, deklareerinud, et nad on SAKi likvideerinud metssigade populatsioonis. Haiguse likvideerimiseks tarastati enamik haiguse leviku alast ning kütiti ja hävitati kõik selle piirkonna metssead. Kodusigadeni haigus nendes riikides ei jõudnud.