Minu Eesti, minu Euroopa (mai 2020) by Maaleht

Minu Eesti, minu Euroopa Riigi Tugiteenuste Keskuse ajaleht Euroopa struktuurivahendite kasutamisest 2014-2020

Koroonaaeg paneb tõukefondidele surve olla päästev õlekõrs Kaks kuud karantiini ja eriolukorda on viinud ühiskonna turbulentsi, mille majanduslikke ning sotsiaalseid mõjusid saame lahendada veel aastaid. Ühiskonna avanedes on vaja sellele abirattad alla panna ja elu uuesti õigetesse rööbastesse suunata. Siin tulevad appi ka Euroopa raha ja seda jagavad tõukefondid. MARTIN HANSON Sotsiaalministeeriumi tööhõiveoskonna juhataja Brit Rammul ütleb, et kuna registreeritud töötus ja koondamised on koroonakriisis järsult kasvanud, siis on see tekitanud selge surve pakkuda rohkem Euroopa sotsiaalfondi rahastatud teenuseid. "Töötuna arvel olevate inimeste arv on kasvanud enam

kui kolmandiku võrra. Suur töötute arv ning üldine keeruline ja raskesti prognoositav tööturu olukord tähendab, et suurele hulgale töötutele on hõivesse tagasi aitamiseks vaja osutada tavapärasest rohkem tööturuteenuseid," mainib Rammul. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandus-

arengu osakonna juhataja Kaupo Reede sõnul pole nende vaatest koroonakriis hetkel veel tõukefondide tööd mõjutanud – ettevalmistatud ja avatud meetmed toimivad, ettevõtjad taotlevad. "Muutunud on siiski nii palju, et mõne projekti lõpu tähtaega on tulnud edasi lükata, sest eriolukorra ajal ei olnud võimalik mõningaid tegevusi ellu viia. Oluline on, et kriisist tulenevalt oleme üle vaadanud kõik oma avatud meetmed ja pakkunud seal ettevõtjatele leevendust nii omaosaluse vähendamise kui ka abikõlblike tegevuste näol, samuti laiendanud nimekirja sektoritest, kes saavad toetust taotleda," lisab Reede.

Kuidas tõukefondid kriisi leevendavad? 2019. aastal rahastati Euroopa sotsiaalfondist töötukassa kaudu tööturuteenuseid 25 miljoni

euro ulatuses, sealhulgas teenused vähenenud töövõimega inimestele, noortele ja pensioniealiste tööturul osalemise toetamiseks, karjääriteenuste pakkumiseks ja nii edasi. "Täna on kaalumisel nii sotsiaalfondi vahendite ümbertõstmine kui ka aastateks 2022– 2023 planeeritud vahendite ennaktempos kasutuselevõtt. Sarnast struktuurivahendite ennaktempos kasutamist rakendas Eesti ka eelmise majanduskriisi ajal," mainib Rammul. Reede lisab, et majandusministeerium on ellu kutsunud meetmed, mis tegelevadki otseselt kriisi tagajärgedega ja kriisist väljumisega. Ettevalmistamisel on ka meetmed, mis on suunatud järgmise rahastusperioodi elluviimiseks. Kui kriisimeetmed on suunatud ettevõtete likviidsuse tagamisele odavate laenude ja tagatiste kaudu, siis järgmise rahastusperioodi

meetmed on suunatud rohkem innovatsioonile. "Suurt osa kriisimeetmetest finantseerib Eesti riik, kuid Euroopa Liidu toetuste puhul on kriisi tõttu praeguseid toetuste taotlemise tingimusi leevendatud, et ettevõtjad saaksid toetuseid lihtsamini kasutada. Eriti oluline on aidata ettevõtjaid praegu kriisist väljumisel," lisab Reede. Leevendatud on ka ettevõtjale esitatud nõudeid: kui varem pidi ettevõte taotlemise hetkel olema majanduslikult hästi toimiv, siis nüüd on arvesse võetud, et kriisist tulenevalt võib ettevõtja olla ka raskustes. Samuti on muutuseks see, et tootearenduse meetmes on ettevõtja omaosaluse nõue viidud 50 protsendi pealt 30 protsendile.

Tõukefondidel on tulevik Rammul ütleb, et kriis kinnitab selgelt seda, et Euroopa struk-

tuurivahendid on tööturumeetmete toetamisel ja tööturuprobleemide lahendamisel lisaks siseriiklikele vahenditele oluline rahastusallikas, mis võimaldab piisavalt paindlikult kriisile reageerida. "Vahendite ennaktempos kasutamine toob aga ühtlasi esile vajaduse, et Euroopa Liidu tasandil jõutaks võimalikult kiiresti kokkuleppele järgmise eelarveperioodi osas," mainib osakonnajuht. Reede kinnitab ka omalt poolt, et tõukefondid on kindlasti olemas ja vajalikud ka tulevikus. "See oli selge juba enne kriisi, et Eesti jaoks Euroopa Liidu abirahad vähenevad. Kui palju täpselt, see oleneb paljuski asjaolust, milline on kriisi mõju Euroopa majandusele ja kuidas mõjutab situatsiooni Suurbritannia lahkumine liidust," lisab Reede.

Tõukefondidelt abi saamine muutub lihtsamaks Tihti on Euroopa toetusraha küsimisel küljes stigma, et tegemist on raske bürokraatiast läbi kahlamise protsessiga, mis võtab meeletult aega. Nüüd on Riigi Tugiteenuste Keskusel läbi viimisel projekt, mis peaks rahataotlemist lihtsustama. MARTIN HANSON

Urmo Merila

Keskuse toetuste arendamise osakonna juhataja Urmo Merila ütleb, et käimasoleva rahastusperioodi algusest on kolmveerand kõikidest taotlustest Euroopa raha saanud ehk siis huvi tõukefondide vastu on olemas. Merila peab lihtsustamise all silmas rahataotlemise tootena paremaks

disainimist, kogu protsessi intuitiivsemaks muutmist ja kogu e-riigi võimaluste kasutusele võtmist. "Selleks, et asjad liiguksid mugavalt ja sujuvalt, kuid pigem automatiseeritult. Ning siis vajadusel või suuremate projektide puhul on võimalik toetuse saajatele läheneda ka

Riigi Tugiteenuste Keskuse lehe koostas Ekspress Meedia AS.

Toimetaja Irmeli Karja irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

nii-öelda rätseplahendusena," lisab Merila. Üheks muutuseks, mida Merila mainib, on vähendada erinevate kuluaruannete esitamist ning leppida selle asemel toetuse saajaga kokku vaid konkreetsed tulemused ja tulemuste saavutamise hind. Näiteks kodude kohandamisel puuete-

Projektijuht Brit Kerbo brit.kerbo@rtk.ee

ga inimestele on kokku lepitud konkreetsed hinnad, kui palju maksab köögi või tualettruumi kohandamine, ja täpsemaid kuludokumente ei ole vaja esitada. Suuremat tähelepanu pööratakse ka andmete kasutamisele, sest toetuse jagamisega seoses saadakse taotlejatelt väga palju väärtuslikku infot kitsaskohtadest. "Käsitleme toetuse taotlemist kui tervikprotsessi, kus vajalik on üle vaadata kõik etapid selles vaates, et millised tegevused koormavad ja on toetuse saajale vaevaks ning millised etapid pakuvad rõõmu," lisab osakonnajuht.

toetuse andmine oleks põhjendatud.

Merila lisab, et keskus investeerib väga palju aega sellesse, et töötada välja parim toetuste in-

fosüsteem, mis muudab toetuse andmise läbipaistvaks ja kiirendab infovahetust: ei ole vaja enam kirjutada e-kirju ega esitada eraldi aurandeid, vaid seda kõike saab teha infosüsteemis. "Süsteem on ühendatud erinevate muude andmebaasidega, kehtib reegel, et kui andmed on riigile ühe korra esitatud, siis ei ole vaja neid enam esitada. Arvuti saab taotlusel inimese eest ära teha erinevad arvutustehted, nii on eelarvete ja osakaalude arvutusvead viidud miinimumi, nagu ka tehniliste vigade määr. Näiteks teatud väljade täitmise järel täidetakse äriregistri põhjal ülejäänud väljad automaatselt," lisab Merila. Osakonnajuht lisab, et raha jagamisel on see väga oluline printsiip, et toetust oleks antud läbipaistvalt ning

Kujundaja Marju Viliberg marju.viliberg@ekspressmeedia.ee

Keeletoimetja Helina Koldek helina.koldek@ekspressmeedia.ee

Trükk Printall

E-riik tuleb rahajagamisele appi

Vähem rahajagajaid Enamasti on taotlejad toonud probleemina välja asjaolu, et keeruline on orienteeruda selles, kes mis alal toetusraha jagab. Merila sõnul on praegu erinevaid struktuuritoetusi jagavaid asutusi kuus. "Riigireformi raames töötame jätkuvalt selle nimel, et konsolideerida toetusi ühte kohta, Riigi Tugiteenuste Keskusesse, tänu millele on võimalik ka toetuste andmise süsteem kuluefektiivsemaks muuta." Lätis on näiteks kõik rakendusüksused konsolideeritud ühte asutusse, mistõttu on saavutatud parem ülevaade kõikidest toetusskeemidest ja toetuse taotlejatel on nii-öelda üks aken, kus toetust taotletakse. Selle suuna on võtnud ka Eesti.

MINU EESTI, MINU EUROOPA

Euroopa struktuurifondide lisainfot saab www.struktuurifondid.ee ja www.facebook.com/eurotoetusEE

Milliste eurotoetustega seotud teemade või valdkondade kohta sooviksite rohkem infot? Top 5 valdkonda, % vastajatest (võis valida mitu vastust) Haridus, teadus, arendus

Toetuste jagamisest üldiselt

Euroopa Liidu toetuste tõhusa kasutamise positiivsed mõjud Euroopa Liidu struktuurivahendite toel on läbi aastate arendatud elukeskkonda, suurendatud tööhõivet ja parandatud inimeste tervist. UKU ADRIAN ILVES Kui 2019. aastal tõstsid Technopolise, Ernst & Youngi, Balti Uuringute Instituuti ja Praxise eksperdid Eestit esile struktuuritoetuste kasutamise õige kursi osas, siis värsked andmed annavad tunnistust kõikide eelmisel aastal esitatud näitajate elujõulisest kasvust. Võrreldes 2019. aasta lõpu seisuga on toetuste abil muu hulgas parandatud tuhandete uute korterite energiatarbimisklassi, pakutud lõimumiskoolitusi ja ennetus- ning tööturuteenuseid, tänapäevastatud tervisekeskusi ja rajatud kergliiklusteid. Samuti on Euroopa Sotsiaalfondi kaasabil töö leidnud üle 12 000 inimese, kes olid teenustele sisenemisel kas mitteaktiivsed või töötud. 2019. aasta septembris avaldatud ja Turu-Uuringute AS-i tehtud uuring "Avalik arvamus Euroopa Liidu struktuuritoetustest ning Euroopa Ma-

janduspiirkonna ja Norra toetustest" kaardistas nii inimeste teadmisi ning eeldusi kui ka eelistusi ja kahtlusi eurotoetuste jagamise vallas. Paludes vastajatel nimetada valdkondi, mis neile teadaolevalt eurotoetuste saajate hulka kuuluvad, oli valikus esikohal põllumajanduse, kalanduse ja metsanduse valdkond (40% vastajatest). Sellele järgnes tee-

de, raudteede, transpordi ja sadamate valdkond (30% vastajatest) ning väikse erinevusega ka hariduse ja teaduse valdkond (28% vastajatest). Neil, kelle arvates ei olnud eurotoetused seni õigetesse valdkondadesse suunatud, paluti nimetada oma eelistused, kes nende arvates pigem peaksid eurotoetusi saama. 20% vastajatest nimetasid sotsiaalvaldkonda ja tervishoidu ning 14% vastajatest haridust, teadust ja kultuuri. Vastajatel oli võimalus avaldada arvamust ka eurotoetuste jagamise läbipaistvuse ja selguse ning täiendava info kohta, mida nad selles osas juurde sooviksid. Kõige rohkem sooviti saada lisainfot hariduse, teaduse ja arendusvaldkonna kohta (20%) ning toetuste jagamise kohta üldisemalt (16%).

Eurotoetuste planeerimist ja jagamist Eestis pidas pigem või kindlasti läbipaistvaks ja selgeks 30% vastajatest, vastukaaluks pigem või kindlasti mitte selgeks 49% vastajatest. Eelkõige tõid toetuste jagamise selguses ja läbipaistvuses kahtlejad esile vähest infot fondide ja jagamiste kohta (29% vastajatest) ning korruptsiooni, ametnike ebaausust ja pettusi (17% vastajatest). Alates Euroopa Liiduga liitumisest 2014. aastal kuni 2020. aasta I kvartali lõpuni on Euroopa struktuurifondidest Eestis rakendatud üle 33 000 projekti ja nende tarbeks on välja makstud üle 6 miljardi euro toetuseid. Euroopa struktuurifondide kohta saab lisainfot aadressidel www.struktuurifondid.ee ja www.facebook.com/eurotoetusEE.

Võrreldes eelmise aastaga on struktuuritoetuste abil... ...leidnud töö üle 12 000 inimese. ...ligi 17 000 täiskasvanut osalenud täiendkoolitusel. ...rajatud ligi 80 km kergliiklusteid. ...parandatud ligi 6000 korteri energiatarbimisklassi. ...ligi 7000 inimest osalenud lõimumisja kohanemiskoolitustel.

Regionaalareng, maaelu

Sotsiaalvaldkond

Ettevõtlus, majandus

Top 5 valdkonda, % vastajatest (võis valida mitu vastust) Põllumajandus, kalandus, metsandus

Teed, raudteed, transport, sadamad

Haridus, teadus

Infrastruktuur, vesi, kanalisatsioon

Ehitus, renoveerimine

Allikas: Rahandusministeerium

Allikas: Avalik arvamus Euroopa Liidu struktuuritoetustest ning Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetustest

Kas eurotoetuste planeerimine ja jagamine Eestis on teie arvates läbipaistev ja selge? (% vastajatest) Jah, kindlasti

3% 21%

Ei oska öelda

27%

Ei, kindlasti mitte Pigem ei

10%

Pigem jah Allikas: Avalik arvamus Euroopa Liidu struktuuritoetustest ning Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetustest

39%

Miks leiate, et eurotoetuste planeerimine ja jagamine Eestis ei ole läbipaistev ja selge? Top 5 valdkonda, % vastajatest (võis valida mitu vastust) Vähe informatsiooni fondidest ja jagamisest

Korruptsioon, ametnike ebuaausus, pettused

Keeruline ja ebaselge raha jagamise süsteem

Avaliku aruetlu vähesus või puudumine

oma olukorda tööturul Euroopa Sotsiaalfondi kaasabil parandanud 2369 inimest rajatud 24 kilomeetrit uusi ja rekonstrueeritud või uuendatud 197 kilomeetrit maanteid, mis kuuluvad kogu Euroopat ühendavasse TEN-T ühenduste võrku rekonstrueeritud 160 kilomeetrit raudteid, mis kuuluvad kogu Euroopat ühendavasse TEN-T ühenduste võrku rajatud 171 kilomeetrit kergliiklusteid rajatud 3389 kilomeetrit uue põlvkonna kiireid lairiba internetiühendusi oma juhtimissüsteeme parendanud 36 asutust abi saanud 12 509 ettevõtet, kellest omakorda 1628 on saanud otsest rahalist abi ja 12 150 mitterahalist abi, nagu nõustamine ja konsultatsioon, ning 5137 ettevõtet olid vähem kui kolm aastat vanad

Allikas: Avalik arvamus Euroopa Liidu struktuuritoetustest ning Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetustest

Palun nimetage valdkondi, mis teile teadaolevalt eurotoetusi saavad.

Eurotoetusi ei kasutata otstarbekalt

Möödunud aasta lõpuks oli perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu struktuurivahendite toel Eestis: loodud eri fondide abiga üle 2600 lasteaia- või lastehoiukoha tänapäevastatud 24 esmatasandi tervisekeskust parandatud 14 356 korteri energiatarbimisklassi võimaldatud 9873 inimesele tõhusam reoveepuhastusteenus lõimumiskoolitustel osalenud 10 524 inimest kohanemiskoolitusel osalenud 6062 inimest ennetusteenuseid saanud 7635 inimest täiendkoolitusel osalenud 63 410 täiskasvanut, kellest digitaalse kirjaoskuste koolituse läbinud 7355 täiskasvanut töövõimereformi vahendusel teenuseid saanud 48 810 vähenenud töövõimega inimest aktiivseid tööturuteenuseid saanud 16 317 inimest kutsekvalifikatsiooni saanud Euroopa Sotsiaalfondi meetmete toel 38 404 inimest Euroopa Sotsiaalfondi kaasabil töö leidnud 21 275 inimest, kes olid teenustele sisenemisel mitteaktiivsed või töötud

Allikas: Avalik arvamus Euroopa Liidu struktuuritoetustest ning Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetustest

Millistesse valdkondadesse tuleks toetusi suunata? Top 5 valdkonda, % vastajatest (võis valida mitu vastust) Sotsiaal, tervishoid

20 14

Haridus, teadus, kultuur

Põllumajandus Majandus, tootmine, ettevõtlus, energeetika Teed

7 6

Allikas: Turu-Uuringute AS, september 2019)

MINU EESTI, MINU EUROOPA

Euroopa struktuurifondide lisainfot saab www.struktuurifondid.ee ja www.facebook.com/eurotoetusEE

Sotsiaalvaldkonna säravamad tähtprojektid Igal aastal viiakse Euroopa sotsiaalfondi ja Euroopa regionaalarengu fondi toetuste toel ellu ridamisi projekte, mille eesmärk on seista rahva heaolu eest: toetada abivajajaid, ennetada inimeste toimetulekuraskustesse sattumist ning panustada kogukonna arengusse. Heidame üheskoos pilgu viimase aja säravamate ettevõtmiste kulisside taha.

Fotod: erakogu

Ujula tänava majad

Foto: erakogu

RIINA PALMISTE

Võrumaa kutsehariduskeskuse projekt "Uute ametioskustega tööle" Üks hetk, kus vajame kõik ühtäkki eneselegi ootamatult riigi tuge, on pärast töötuks jäämist. Iseäranis aga siis, kui tööturult on eemal oldud juba pikka aega ning oskusi ja motivatsiooni naasta napib. Just selle sõlmprobleemi vastu võitlemiseks kutsuti ellu ESF-i projekt nr 2014-2020.3.02.18-0107 "Uute ametioskustega tööle", mis ei ole muuseas sugugi esimene töötutele suunatud projekt Võrumaa kutsehariduskeskuses. Igal aastal alustab selles elukestvat õpet toetavas koolis Euroopa sotsiaalfondi projekti raames õpinguid ligikaudu 20 pikaajalist töötut. Projekt "Uute ametioskustega tööle" loodi samuti eesmärgiga pakkuda pikaajalistele, st vähemalt 12 kuud töötuna olnud meestele ja naistele enesetäiendamise võimalusi, mis tõstaks nende konkurentsivõimet ja püsimist tööturul. Kaheaastase projekti vältel on õpilastel olnud võimalus osaleda neljal koolitusel: turismiettevõtte teenindaja, puittoodete valmistaja ja viimistleja, abikokk ning koostelukkseppkeevitaja. Sel õppeaastal osutus Võrumaa kutsehariduskeskuse arendusjuhi Siret Lillemäe sõnul eriti populaarseks just abikoka kursus. "Vastu oli planeeritud võtta üheksa, avalduse esitas 18 ja praegu õpib 15 inimest," avaldab ta. Projektõpe koosneb koolitusest ja kohustuslikust tööpraktikast, pärast mida on võimalus sooritada kutseeksam. Kusjuures seni on kutsetunnistuse saanud u 95% eksamil osalenutest. Sellest, et projekt on end igati õigustanud, annab märku seegi, et enamik osalejaist on tööle saanud ettevõtetesse, kus nad praktika sooritasid. "Alles mõni päev tagasi kirjutas mulle üks projekti õpilane, kes on hetkel abikoka praktikal, et soovib pärast projektikoolituse lõppu asuda õppima meie kooli tasemeõppesse," rõõmustab hariduskeskuse arendusjuht, et praegu juba ka ametlikult tööle saanud õpilane on ainult üks paljudest positiivsetest kogemuslugudest, kus on selgelt

näha, et abi on suunatud õigesse kohta. "Ta kirjutas, et kuigi alguses kahtles, kas suudab õppida (33-aastane õpilane, kellel on ka põhikool lõpetamata – toim), on meie kool andnud talle tiivad," on Lillemäe õpilase tagasisidest liigutatud. Tööturult eemale jäänutele ongi tihtipeale kõige raskem see esimene samm ja mida pikemaks on paus veninud, seda vaevalisemaks liigutus muutub. Omal algatusel ja kõrvalise toeta on kahtlemata keeruline jälle jalga ukse vahele saada. "Meie jaoks ongi oluline see, et pikka aega tööturult eemal olnud inimesed tuleksid kodust välja, suhtleksid, õpiksid ja leiaksid endale töökoha," rõhutab ka Lillemäe, et nende koolituse maht ja ajaline kestus on just täpselt paras selleks, et tööturult eemal olund inimene harjuks rutiini ja kellaaegadest kinni pidamisega ning omandaks vajalikud teadmised ja oskused, et tööturul hakkama saada. Projekt lõpeb sel suvel, kuid juba on taotletud rahastust uuele projektile. "Loodame hindamiskomisjoni positiivsele otsusele, et saaksime taas pakkuda uusi võimalusi inimestele, kes on olnud pikka aega tööturult eemal," on Lillemäe lootusrikas.

Maarja peremajade loomine Tartusse Erivajadustega inimestele on oluline ennekõike see, et nad saaksid elada võimalikult tavapärast iseseisvat elu. Nii on igati tähtis ka Euroopa regionaalarengu fondi meetme tegevus 2.5.1, millest toetatakse erihoolekande teenusekohtade loomist, et pakkuda erivajadusega inimestele paremaid elamis-, õppimis- ja töötamistingimusi. Kokku luuakse hiljemalt 2023. aasta augustiks 1782 teenuskohta, millest on praegu üle Eesti valmis 689. Samamoodi sündis projekt "Maarja peremajade loomine Tartusse", mille tulemusena ehitati neli ja rekonstrueeriti üks kümnekohaline teenuseüksus, mis annavad 50 intellektipuudega inimesele võimaluse elada võimalikult iseseisvat elu. Praeguseks ongi nad end mõnusasti sisse seadnud viide majja: Jõevasara, Tammemäe, Kure, Kotka ja Luige peremajadesse. Elukorral-

Abikoka kursuse kaks õpilast tutvustamas Läti külalistele pakutavat toitu.

Puhkehetk

Aiatööd

dus majades on igati perekeskne, kuid arvestab siiski iga inimese individuaalsust. Kõik on korraldatud nii, et mugavalt tunneksid end nii nägemis- ja kuulmispuudega kui ka liikumis- ja liitpuudega inimesed. Just nii nad ennast uutes kodudes tunnevadki – koduselt, teineteise lähedal, aga seejuures ennekõike iseseisvana. Ujula tänaval Jõevasara ja Tammemäe majas elab kummaski majas üheskoos kümme tegusat erilist inimest vanuses 17 kuni 49 aastat. "Kõige noorem pesamuna on pilootprojekti kaasatud, et näha, kas järkjärguline harjutamine teeb kohanemise uue ja iseseisva eluga lihtsamaks," kirjeldab Maarja küla sealseid elanikke, kellest kõige vanem on oma elutarkuse ja rahuliku meelega tasakaalustavaks jõuks. Suurem osa majaelanikest on siiski 20–30-aastased, täis elujõudu ja tegutsemislusti. Neil kõigil on väljaspool peremaja oma tööd ja tegemised – kes käib tööl avatud tööturul, kes pikaajalisel kaitstud töö teenusel, kes jätkab õpinguid kutsekoolides ning kes panustab Maarja küla leitud alltöövõttudesse. Kure, Kotka ja Luige peremajade elanikud on vanuses 28–52 eluaastat. Sellest hoolimata kutsub tugikeskus neid kõiki ikkagi hellitavalt noorteks. Nad on samamoodi tegusad, kuid võimetelt veidi tagasihoidlikumad kui Tammemaja ja Jõevasara maja elanikud. Kõigil peremajade elanikel on täita oma

kohustused, alustades koristamisest, söögitegemisest, pesupesemisest ja lõpetades õueala korras hoidmisega. Just nagu tavaelu käima peabki. Ja nii nagu tavaelus, leiavad nemadki selle kõige kõrval aega oma hobidega tegelemiseks – käiakse ujumas, palli mängimas, jalgrattaga sõitmas. Nauditakse ka lihtsalt linnas kohvikus käimist või ülelinnalistel üritustel osalemist. Suurim rõõm ongi see, et tänu projektile elavad peremajade elanikud nii palju kui võimalik täiesti tavalise eestlase elu. "Jah, eestlased ei ela kümnekesi ühes majas – isegi pered pole nõnda suured –, kuid positiivne pool on see, et sõbrad on leitavad üle ukse või üle õue jalutades," kiidab Maarja küla, et selline elukeskkond, kus saab elada iseseisvat elu nii, et tugisüsteem on samal ajal lähedal, on peremajade elanikele igati tänuväärt lahendus.

Koostöömudel vabatahtlike kaasamiseks hoolekandesse Juba pea kaks aastat on eakaid ja erivajadusega inimesi üle Eesti käinud abistamas usinad vabatahtlikud, kelle ülesanne on olnud olla abivajajaile toeks igapäevatoimetuste juures või pakkuda lihtsalt järelevalvet või seltsi. Seda tänu 2018. aastal ellu kutsutud pilootprojektile, mis sündis pärast vanemaealiste poliitika komisjoni ettepanekut sotsiaalministeeriumile leida stra-

teegiline partner, kes koordineeriks vabatahtlikku tegevust hoolekande valdkonnas. Projekti eesmärk kaasata rohkem vabatahtlikke hoolekandesse ja töötada välja üle-eestiliselt rakendatav koostöömudel. Korraldatud hanke võitis MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant, kelle algatusel on maakondades ja kohalikes omavalitsustes üle Eesti tööle rakendatud piirkondlikud koordinaatorid, kelle ülesanne on abivajajad ja vabatahtlikud omavahel kokku viia. Juba projekti esimese aasta jooksul jõuti kokku 328 abivajajani. Oma aega sellesse pa-

nustas 187 vabatahtlikku. Praeguseks on abi saanud inimeste arv kerkinud juba 622-ni. Enamasti on vabatahtliku abi seisnenud inimliku toe pakkumises – näiteks toetavas vestluses, mida saadab mõni muu vahva tegevus, nagu üheskoos ajalehtede lugemine või lauamängude mängimine. Oma abikäe on vabatahtlikud ulatanud aga ka nii poes, turul, juuksuris, perearstil ja apteegis käimisel kui ka sularaha välja võtmisel. Teinekord on piisanud lihtsalt telefonivestlusest. Eelkõige ongi vabatahtlike katta n-ö hallid teenustevahelised alad ehk sellised tegevused, mida hoolekandeteenuste raames ei pakuta, kuid millest väärikas eas või erivajadusega inimene võiks puudust tunda. Olgugi et suur osa eakaid pelgab esialgu abi vastu võtta – seda paljuski levinud hirmust mahuka paberimajanduse ees –, räägib projektis osalenute tagasiside teist, julgustavat keelt. Nimelt leidis kuue kuu möödudes enamik (94% esimesel poolaastal ja 82% teisel poolaastal) abivajajaist, et vabatahtliku toetus on parandanud nende enesetunnet. Seejuures tunnistasid rohkem kui pooled (55%), et tänu vabatahtliku abile on nad paremini toime tulnud koduste toimetustega või asjaajamistega väljaspool kodu. Üle veerandi vastajatest märkis aga, et vabatahtlik abi võimaldas neil jätkata kodus elamist ja vältida hooldusasutusse minemist. Seda suuremat heameelt teeb, et augustis lõppeva projekti tegevus – nii abistamine kui ka vabatahtlike kaasamine – on jätkuvalt töös ning mitmes maakonnas jätkub töö vabatahtlikega ka pärast hanke ametlikku lõppu.

Tiiu ja Andre lugu: seltsis on segasem Tiiu ja Andre teed ristusid möödunud kevadel, kui Kodukandi Harjumaa piirkonna koordinaator nad kokku viis, tegevuse sisu selgitas ning portsule paberitele allkirju palus. Edasine suhtlus jäi juba Tiiu ja Andre enda korraldada. Nüüd kohtuvad nad kord nädalas peaasjalikult Tiiu köögis, et omavahel juttu ajada. Mõnikord käiakse siiski ka koos majast väljas, teinekord minnakse isegi autoga kaugemale seiklema. Üheskoos on käidud näiteks nii Keila mõisapargis kui ka Laulasmaa metsaradadel jalutamas. "Mina metsa oma jalgade ja mõistusega üksi ei läheks. Aga kui noor inimene viib, siis lihtsalt tambin suure innuga järele. Metsas on väga hea olla," muheleb Tiiu. Kahekümnendates eluaastates noormees Andre, kes otsis endale vabatahtlikku tegevust justnimelt sotsiaalvaldkonnas, sest soovis seda eriala ka ülikooli õppima minna, leiab, et klapp on neil Tiiuga imehea ning ühiseid jututeemasid palju. Sellele sekundeerib ka Tiiu ise, kes muheleb, et just tänu Andrele teab ta, kuidas noored elavad. Allikas: Vabatahtlike Värav

MINU EESTI, MINU EUROOPA

Euroopa struktuurifondide lisainfot saab www.struktuurifondid.ee ja www.facebook.com/eurotoetusEE

Uued tänavavalgustid

Saagu tänavavalgus! Ja toasoojus Aastane taastuvenergia toodang jääb 7385 MWh juurde.

Kõigest mõni aasta tagasi pärines Viimsi valla Haabneeme aleviku tänavavalgustussüsteem 1970ndatest – lambimastid olid alt läbi roostetanud ja käidukorraldaja pidi järjest rohkem purunenud poste koristamas käima. Nüüdseks on euroraha ja omafinantseeringute toel peaaegu kogu Haabneeme tänavavalgustus renoveeritud.

Suured investeeringud Otepää soojamajanduse uuendamisega on tegeletud juba alates 2017. aastast. Esiteks renoveeriti ligi poole miljoni euro ulatuses torustikke ning sellele järgneski katlamaja renoveerimine ja soojatorustike laiendamine. AS Otepää Veevärk taotles KIK-st katlamaja renoveerimiseks toetust summas 780 885 eurot, millest saadi 41,5 protsenti ehk 324 231 eurot. Soojavõrkude renoveerimiseks esitati taotlus summas 297 100 eurot, millest saadi 50 protsenti ehk 145 662,76 eurot. Otepää Veevärk on tööde teostajana kandnud projektide juhtimis- ja järelevalvekulud.

TAAVET KASE Renoveerimise käigus uuendati ja asendati 402 valgustuspunkti. Varem oli neid piirkonnas küll 325, kuid projektiga taheti katta ka pimedamaid alasid. Lisaks pärines vana valgustussüsteem ajast, mil postide vahekaugused olid suuremad. Projekt nägi ette 10, 8, 6 ja 5 m kõrgused mastid. Kõrgemad tänavavalgustid paigaldati teede-tänavate äärde, madalamad eramupiirkondadesse, et valgus liialt koduaknast sisse ei paistaks ega elanike elu häirima hakkaks. Niimoodi lahendati näiteks Mereranna tee sisehoovide valgustusprobleem.

Uus valgustus on ökonoomsem Vananenud elavhõbeda- ja naatriumlampide asemele paigaldatud LED-valgustid tagavad oluliselt madalama energiakulu. Kui varem oli valgusti keskmine võimsus 168 W, siis nüüd on see 45 W. Ökonoomsus joonistub täpsemalt välja eurodes – aastas hoitakse kokku ligi 16 000 €. "Kuigi valla valgustuspunktide arv on kasvanud, pole energiatarve tõusnud," selgitab Alar Mik. Uus süsteem pakub ka võimalusi, mida varem polnud. Juhtimissüsteemi abil on valgusteid võimalik hämardada ja välja lülitada. Või siis hoopis

vastupidi – teatud alad maksimaalse võimsusega tööle rakendada. Ka valgustusreostuse langemist on märgata. "Valgus on palju nähtavam, kollane naatriumvalgustus jäi hämaraks, liikluspilt on selge ja tuvastatav, avalik ruum ühtselt valge. Ülekäiguradadele on paigaldatud täiendavad valgustid, mis on suurema valgustugevusega," ütleb Mik.

Fotod: Monika Otrokova, Otepää vallavalitsus

Uue maja uus korraldus

Rahvas on rahul Kui varem polnud Haabneeme elanikud amortiseerunud valgustussüsteemiga rahul, siis nüüdseks on olukord muutunud, selles mõttes on projekt täielikult õnnestunud. Viimsi vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonna juhataja Alar Mik on saanud mitmetelt alevikuelanikelt positiivset tagasisidet. Miku sõnul on inimesed rahul, et valgustus enam hoovi peale või aknast sisse ei paista, vaid on otse teele suunatud. Ei saa salata, et nõukaaegne poolroostetanud tänavapost pole ka silmale kõige ilusam vaadata. "Kiidetud on ühtlast valgustust ja ühtset tervikpilti. Samuti kortermajade vahel olevate pargivalgustite disaini ja seda, et nüüd on päriselt valge," ütleb Mik. Muude näitajate – kas või kuritegevustrendide või liiklusõnnetuste – kohta on veel vara jä-

reldusi teha. Küll aga on vallavalitsus saanud tagasisidet näiteks Rohuneeme tee osas. Jalakäijaid on tunduvalt paremini näha, kuna teelõik on korralikult valgustatud. Rahva rahulolu näitab ka fakt, et 2019. aasta lõpus esitasid inimesed projektimeeskonna valla aasta keskkonnateo kandidaadiks. Projekti kaasrahastati "Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020" prioriteetse suuna "Energiatõhusus" meetme "Energiasäästu ja taastuvenergia osakaalusuurendamine" tegevuse "Tänavavalgustuse taristu renoveerimine" vahenditest. Projekti kogumaksumus oli ligi miljon eurot, millest 694 565 eurot tuli ühtekuuluvusfondi kaudu.

Otepää katlamaja renoveerimine 2019. aasta lõpus avati Otepää kesklinnas täielikult renoveeritud katlamaja ja uued soojavõrgud. Vana katla asendamine oli hädavajaliku tähtsusega ja tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu taotletud eurorahale jäi soojushind samale tasemele. Projekti käigus vahetati Otepää kesklinna amortiseerunud kaugküttekatel välja. Asemele paigaldati uued katlaseadmed võimsusega 1,5 MW, 1,2 MW ja 1 MW. Kaks neist töötavad hakkpuiduga, üks kergkütteõliga. Lisaks renoveeriti ja laiendati soojavõrke. Katlamaja lõi võimaluse uute tarbijate ühendamiseks kesklinna kaugküttevõrku. Otepää Veevärk ehitas toetuse abil välja uued magistraalto-

rustikud kesklinna ja Tehvandi piirkonda.

Kasu linnaelanikele Otepää vallavanema Jaanus Barkala sõnul võivad elanikud nüüd toasoojas kindlamad olla. Renoveeritud katlamajas on kolm võimast katelt, vanas majas puudus reservkatel üldse. Lisaks on suudetud soojushind alates 2008. aastast stabiilsena hoida. Rohkem kui kümme aastat sama hinnataset hoida – see on Barkala sõnul ilmselt üpris haruldane. Kuna vana katlamaja oli amortiseerunud, näis uue projekti käivitamine hädavajalik. "Ilma välise toetuseta oleks ilmselgelt pidanud tarbijale MWh hinda tõstma," selgitab Barkala. Efektiivsemad katlad tekitavad Otepääl ka vähem saastet, sealhulgas suitsu ja tahma.

Tööde käigus tehti korda ka katlamaja ümbrus ja renoveeriti hoone, mis sai uue fassaadi ja katuse. Kui varem töötas katlamajas neli kütjat, 0,8 kohaga lukksepp ja soojaosakonna juhataja, siis uuenenud katlamajas töötab 0,2 kohaga lukksepp ja juhataja, kes korraldab kogu katlamaja toimimisega seotud asjaajamist – kütusehanked ja õigeaegsed tarned, saasteloa ja riikliku aruandlusega seotud tegevused, võrkude laiendamise ja liitumisega seotud planeerimine ning katlamaja garantiihoolduse ja korrashoiu probleemid.

Efektiivsem energiakasutus ja vähenenud saaste Efektiivsemad katlad tekitavad Otepääl vähem saastet, sealhulgas suitsu ja tahma. Aastane taastuvenergia toodang jääb 7385 MWh juurde. Barkala sõnul on uue katlamaja süsteemid täisautomaatsed, mistõttu ei sõltu protsesside juhtimine enam katlakütja oskustest. "Süsteemi kuuluvad ka küttetrassid ja tänu automaatikale on vajaliku temperatuuri hoidmine täpsem, millest tulenevalt on soojuskaod vähenenud. Kuna ehitasime ka uued kaugküttetrassid, on trassi kaod vähenenud umbes kümme protsenti," ütleb vallavanem.

MINU EESTI, MINU EUROOPA

Euroopa struktuurifondide lisainfot saab www.struktuurifondid.ee ja www.facebook.com/eurotoetusEE

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks saab taotleda toetust Keskkonnainvesteeringute Keskuses on avatud taotlusvoor toetuse saamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks. Toetust saavad taotleda ka alla 2000 tarbijaga reoveekogumisalade elanikud. Liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga võimaldab paremini tagada nõuetekohase joogivee kättesaadavuse ning reovee käitlemise. EVE KRUUSE Toetuse taotlemisest räägivad lähemalt selle meetme väljatöötajad, KIK-i projektikoordinaator Kadri Haamer ja keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik Liisi Arm. Samuti keskkonnaministeeriumi nõunik Olav Ojala. Paljudes piirkondades on torustikud välja ehitatud, liitumispunkt on toodud kinnistu piiri juurde, aga kinnistu omanik kasutab endiselt oma septikut või kogumispaaki ja kaevu. Liitumise tulemusel väheneb koormus keskkonnale ja elanike jaoks juba tehtud keskkonnainvesteeringutest on rohkem kasu. Samuti paraneb reoveepuhastuse tõhusus, sest kui liitunud elanikke on vähe, töötab rajatud puhasti alakoormusega.

Kes saavad toetust taotleda? Toetust saavad taotleda isikud, kelle majapidamine asub keskkonnaministri kinnitatud reoveekogumisalal. Seda, kas konkreetne kinnistu asub reoveekogumisalal, saab kontrollida KIK-i kodulehel (www.kik. ee) olevast otsingumootorist kinnistu aadressi või katastritunnuse järgi. Toetust saab taotleda kinnistusraamatusse kantud kinnisasja või hoonestusõiguse füüsilisest isikust omanik, ühisomanik või kaasomanik. Oluline on silmas pidada, et taotlejale kuuluva kinnisasja või hoonestusõiguse ühisvõi kaasomanik ei ole juriidiline isik. Seega, korteriühistud kui juriidilised isikud toetust taotleda ei saa, kuid kortermajade ühendamine ühisveevärgiga või -kanalisatsiooniga on sellegipoolest meetme määruse mõistes abikõlblik ehk toetatav tegevus. Selleks peab toetust taotlema üks korteriomanikest eraisikuna.

Millal ja kuhu tuleb taotlus esitada? Taotluse saab esitada e-toetuse keskkonnas aadressil www. etoetus.struktuurifondid.ee või KIK-i kodulehel www.kik.ee avaldatud taotlusvormil. Täidetud vorm tuleb saata meiliaadressile info@kik.ee või posti teel Narva mnt 7a, VI korrus, Tallinn. Taotlusvoor on avatud kuni eelarve täitumiseni. Kuna projekti abikõlblikkuse lõpp

ehk kaevetööde tähtaeg ei tohi olla hilisem kui 31.08.2023, on kõige hilisem aeg taotlust esitada jaanuar 2023.

Kui suur on toetuse summa? Toetuse suurus lähtub sarnaste ehitustööde keskmisest hinnast ja sõltub rajatava torustiku pikkusest. Toetuse osakaal on 66 protsenti standardiseeritud ühikuhinnast. Näiteks: elamu ühendamiseks on vaja ehitada üheksa meetrit vee- ja kanalisatsioonitorustikku. Sarnaste ehitustööde keskmist hinda arvesse võttes on abikõlblik summa 2722 eurot. Sellest 66 protsenti on 1796 eurot – see ongi toetuse suurus. Toetuse summad jäävad vahemikku 1132 kuni 3824 eurot.

Fotod: Keskkonnainvesteeringute Keskus

Toetusraha tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

Kui kiiresti tehakse otsus?

Määruse järgi on KIK-il otsuse tegemiseks aega 90 kalendripäeva alates taotluse esitamisest. Keskmiselt on kulunud taotluse esitamisest kuni rahastusotsuseni 24 päeva.

Milleks tohib toetuse raha kasutada? Toetuse raha võib kasutada kinnistule veevärgi- ja kanalisatsioonitorustiku rajamiseks liitumispunktist kuni elamu ühenduspunktini. Samuti kogumismahuti rajamiseks või ümberehitamiseks ja alla 2000 tarbijaga reoveekogumisalal ka elamule omapuhasti rajamiseks või ümberehitamiseks. Kogumismahuti rajamisel või ümberehitamisel peab mahuti suurus olema vähemalt 5 m³. Meetme raames toetatakse kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni rajamist, mitte ümberehitust või remonti. Kui kinnistu on varem olnud ühendatud ühiskanalisatsiooni või -veevärgi teenusega ja mingil põhjusel on vaja torustik ümber ehitada, siis pole selline tegevus abikõlblik. Üsna tihti esineb olukordi, kus kinnistu on küll veeteenuse kasutaja, kuid puudub ühendus ühiskanalisatsiooniga. Ehitusprojektiga nähakse ette nii vee- kui ka kanalisatsioonitorustiku rajamine. Sellisel juhul saame toetada ainult kinnistusisese kanalisatsioonitorustiku väljaehitamist, st toetust arves-

5 Teostage tööd pärast positiivset otsust

3 2 1

Esitage väljamaksetaotlus koos lisadega

KIK teeb väljamakse pärast tööde vastuvõtmist

KIK teeb taotluse rahuldamise otsuse

Esitage taotlus koos lisadega

Täitke taotlusvorm Allikas: Keskkonnainvesteeringute Keskus

tatakse ainult kanalisatsioonitorustiku hinna alusel.

Millistel juhtudel toetust ei anta? Toetust ei anta varem tehtud tööde rahastamiseks. Taotleja jaoks algab projekti abikõlblik periood taotluse rahuldamise otsuse tegemisega, see tähendab, et ehitustöödega ei tohi alustada enne otsuse kättesaamist. Kõik ettevalmistavad tegevused, nagu projekteerimine või materjalide hankimine, on lubatud.

Olulised näpunäited Enne taotluse esitamist on soovitatav tutvuda toetuse andmise tingimustega kas KIK-i kodulehel või Riigi Teatajas. Toetuse taotleja peab olema kinnistusraamatusse kantud kinnisasja või hoonestusõiguse füüsilisest isikust omanik, ühisomanik või kaasomanik.

Elamu peab olema ehitatud õiguslikul alusel, selle kasutamise otstarbena peab ehitisregistrisse olema kantud ühe või enama korteriga elamu, üksikelamu, ridaelamu või kaksikelamu sektsioon, ridaelamu, suvila või aiamaja. Selle ehitamise aasta peab olema varasem kui 21.05.2018. Taotlusele tuleb lisada kõik kohustuslikud lisad. Kogumismahutite või omapuhastite rajamisel tuleb taotlusele lisada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teeninduspiirkonda opereeriva veeettevõtja või kohaliku omavalitsusüksuse kinnitus, et sellel kinnistul puudub võimalus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning et viie aasta jooksul ei planeerita seda ka rajada. Kui elamu ehitusloa väljastamise või ehitusteatise esi-

tamise aeg on hilisem kui 21.05.2018, on vajalik veeettevõtja kinnitus, et elamu ehitusloa väljastamise ajal puudus kinnistul võimalus ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga liitumiseks. Volikiri, kui toetust taotletakse volituse alusel. Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse rahuldamise otsuse tegemise aeg. Taotlust esitades märgi projekti alguseks maksimaalne võimalik alguskuupäev ja projekti lõpuks sellest kuus kuud hilisem kuupäev. Vastavalt kavandatud torustiku pikkusele ja konkreetsele tegevusele tuleb valida ka summad. Abikõlblik summa ja toetuse summa on leitav KIK-i kodulehelt. Abistavad tekstid on leitavad taotlusvormil näitelausetena ja e-toetuse kesk-

konnas iga konkreetse lahtri taga küsimärgi alt. Projekti tulemusnäitajate all, kus on küsitud infot täiendava elanikkonna kohta, kes saavad tõhusama veevarustuse ja reoveepuhastuse teenuse, on mõeldud inimesi, kes teenust igapäevaselt kasutama hakkavad. Vee- ja kanalisatsioonitorustiku pikkuse juures tuleb märkida hinnanguline kinnistu liitumistorustiku pikkus liitumispunktist elamu ühenduspunktini (välisseinani). Kui elamul on mitu ühenduspunkti ja ehitatakse välja mitu liitumistorustikku, siis määratakse toetus pikima väljaehitatud liitumistorustiku pikkuse järgi. Kui on rajatud liitumispunkt nii vee- kui ka kanalisatsioonitorustikuga liitumiseks, siis on toetuse saamise eelduseks liitumine mõlema teenusega. Üldjuhul võib ühe kinnistu kohta esitada ühe taotluse. Kui ühele kinnistule on rajatud mitu elamut ja igaühe jaoks on välja ehitatud eraldi liitumispunkt, siis on lubatud ühe kinnistu kohta esitada vastav arv taotlusi. Korterelamu, ridaelamu või kaksikelamu sektsiooni puhul võib esitada nii mitu taotlust, kui on kinnistule liitumispunkte rajatud. Kui pärast ühisveevärgiga liitumist ilmneb vajadus kogumismahuti või omapuhasti rajamiseks või ümberehitamiseks, võib esitada uue taotluse. Toetust ei anta pärast 21.05.2018 ehitatud elamutega kinnistule, v.a liitumisvõimaluse hilisemal tekkimisel. Toetuse väljamaksmiseks tuleb toetuse saajal esitada KIK-ile projekti lõpparuanne ja maksetaotlus hiljemalt 20 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu e-posti teel (info@kik.ee), e-toetuse keskkonnas digitaalselt allkirjastatuna või allkirjastatuna paberkandjal. Väljamaksetaotlusele tuleb lisada projekti lõpparuanne, vee-ettevõtjaga sõlmitud teenusleping, teostusjoonis ja kogumismahuti või omapuhasti paigaldamisel ostudokumendid, paigaldamise fotod, toote sertifikaat ning kasutusteatis.

Millise aja jooksul peab toetatav objekt valmis olema? Toetuse saajal on kohustus projekti tegevused ellu viia abikõlblikkuse perioodil ehk kuue kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Loe rohkem aadressilt www.kik.ee.

MINU EESTI, MINU EUROOPA

Euroopa struktuurifondide lisainfot saab www.struktuurifondid.ee ja www.facebook.com/eurotoetusEE

Inimestest moodustatud lilleornament Euroopa koostöö päeva tahistamisel 2019.

Eesti lööb tublilt kaasa piiriüleses koostöös

Foto: Jorma Suumann

Tänavu saab Euroopa territoriaalse koostöö programm, mida tuntakse nimega Interreg, 30-aastaseks. Eesti on selle programmi osaline juba 16. aastat. TOIMETAS: URMAS VERLIIN Sümboolse ühtekuuluvuspoliitika tegevuskavana on Interreg rajatud kolmele koostöösuunale: piiriülene (Interreg A), riikidevaheline (Interreg B) ja piirkondadevaheline (Interreg C). Koostöö üle Euroopa Liidu välispiiride toimub Euroopa naabrusinstrumendi (ENI) raames. Ettevõtmise üldeesmärk on edendada kogu Euroopa Liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset arengut ning leida lahendusi eri piirkondade sarnastele väljakutsetele. Eesti osalemisest Interregis leiab tervikliku ülevaate rahandusministeeriumi kodulehelt. Piiriülest ühistegevust elavdavad näiteks Eesti-Läti, Eesti-Vene ja Kesk-Läänemere koostööprogrammid.

Eesti-Läti programm toetab ühiseid pingutusi Programmis osalevad Lääneja Lõuna-Eesti ning Kurzeme, Vidzeme, Riia ja Pierīga piirkonnad. Selle käigus luuakse mõlema riigi läänerannikul ning Lääne-Eesti saartel 23 sadamat hõlmav uue taristu ja heal tasemel teenustega väikesadamate võrgustik. Arendatakse turismitooteid ning rekonstrueeritakse Valga ja Valka ühine linnakeskus, mitukümmend ettevõtete vahel ühiselt arendatud toodet (nt tehnoloogia PET prekursori tootmiseks, tehnoloogia vadaku väärindamiseks, digitaalne jutupliiats ja raamatud lastele, veebipõhine töölaud pilveteenuste haldamiseks jpm). Erinevate teenuste loomisega on edendatud tööjõu piiriülest liikumist, eri vanusegruppe kaasavate kampaaniate kau-

Foto: Hendrik Osula

Foto: Ilmars Znotins

"Smart E67" projekti raames rajatud elektrooniliste liiklusmärkide paigaldamine Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel. Projekti "Hiking Route Along the Baltic Sea Coastline in Latvia – Estonia" käigus on rajatud pea 1300 kilomeetri pikkune ranniku matkarada.

du tõstetakse inimeste teadlikkust energiasäästust, jäätmete sorteerimisest ja taaskasutusest koduses majapidamises ning avalikel üritustel. Lisaks toetatakse Eesti ja Läti koostööd Liivi lahe ning piiriüleste veekogude haldamisel. Programmi maht on 36,27 miljonit eurot ja praeguseks on rahastatud 51 projekti 32 miljoni euro ulatuses.

Foto: Olga Tserjomuskina

Lisainfo: www.estlat.eu, Facebook: EstLat

Eesti-Vene programm muudab väljakutsed võimalusteks Piiriülene koostöö kahe riigi vahel toimub selle programmi raames keskkonna, kultuuripärandi säilitamise, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamise, turismi edendamise ning ka kohaliku ja regionaalse tasandi ühistegevuste ning kogemuste vahetuse valdkonnas. Projektide raames valmivad Eestis Peipsi järve piirkonnas Värskas, Luunjas ja Vasknarvas kaasaegsed väikesadamad ning

Projekti "River promenades III" raames rajatav Narva-Ivangorodi jõepromenaad.

sadamataristu Mustvees, Räpinas ja Tartus ning Pihkva linnas ja oblastis ehitatakse välja uued veepuhastusseadmed, et vähendada Peipsi järve reostuskoormust. Tööd on alustatud Värska-Saatse-Ultina ja Krupi-Kulje teelõigu rekonstrueerimisega, mille käigus saab kõvakatte 21 km pikkune teelõik, mis läbib nii Eestit kui ka Venemaad. Eesti poolele rajatakse kergliik-

lustee, et parandada piirkonna äärealade ligipääsetavust ja edendada ettevõtlust Kagu-Eestis. Narva ja Ivangorodi koostööna jätkuvad kindluste ansambli rekonstrueerimistööd ning taastatakse ja arendatakse ajaloolist jõeäärset promenaadi piirijõe Eesti- ja Vene-poolsel kaldal, et hoogustada turismimajandust. Eesti maaülikooli ja Peterburi teaduste akadeemia teadla-

sed uurivad ning hindavad Euroopa angerja arvukust kaht riiki ühendava Narva jõe vesikonnas. Need on vaid mõned näited Eesti-Vene programmis elluviidavatest projektidest, milles osalevad Kesk-Eesti, KirdeEesti ja Lõuna-Eesti ning Venemaalt Leningradi ja Pihkva oblast ja Peterburi linn. Lähipiirkonnana saab programmis osaleda ka Põhja-Eesti regioon. Praeguseks on toetuslepingud sõlmitud 27 projektiga, kuhu on kaasatud 49 partnerit Eestist ja 50 Venemaalt. Eesti-Vene programmi toetus piiriülestele koostööprojektidele on rohkem kui 30 miljonit eurot. Eesti-Vene piiriülese koostöö programm 2014–2020 on üks viieteistkümnest Euroopa Liidu koostööprogrammist, mis toetab piiriülest koostööd üle EL-i välispiiride. Lisainfo: www.estoniarussia.eu, Facebook: EstoniaRussia

Kesk-Läänemere programm ulatub mitmesse riiki Eesti, Soome, Rootsi ja Läti regioonide vahel tugevdatakse koostööd, et piirkondades oleks konkurentsivõimelisem majandus, paremad ühendused, jät-

kusuutlikum ressursside kasutamine ning sotsiaalselt kaasavam elukeskkond. 2020. aasta alguse seisuga on 113 piiriülesele projektile eraldatud üle 115,5 miljoni euro. Majanduse konkurentsivõimelisemaks muutmiseks luuakse uusi teadmismahukaid KeskLäänemere ettevõtteid, arendatakse piiriüleste õpilasfirmade loomise abil õpilaste ettevõtlikkust ja sisenetakse uutele turgudele, näiteks sisenesid Eesti maaturismiettevõtted Jaapani turule. Ühiste ressursside säästva kasutamise nimel arendatakse loodus- ja kultuuriressursse kestlikeks turismiatraktsioonideks, näiteks loodi veealuse kultuuripärandi turismipotentsiaali näitlikustamiseks Läänemere põhja muuseum. Samuti tegelevad piiriülesed koostööprojektid nii mere- ja rannikualade kui ka linnapiirkondade kestliku planeerimise ning haldamisega, muu hulgas on sihikule võetud tiheasustusalade liigveeprobleemide lahendamine. Ühiselt otsitakse lahendusi ka sellele, kuidas vähendada toitainete, ohtlike ainete ja toksiinide sissevoolu Läänemerre. Piirkonna hea sidususe nimel täiustatakse inimeste ja kaupade transpordivooge, näiteks toetatakse Tallinna-Helsingi tunneli uuringuid ning ühise piletisüsteemi rajamist nii Tartu, Tallinna kui ka Helsingi ühistranspordis. Samuti täiustatakse olemasolevate väikesadamate teenuseid, mis suurendavad kohalikku ja regionaalset liikuvust ning aitavad kaasa turismi arengule. Sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks kaasatakse erinevaid riskigruppe – näiteks on eakate elavdamiseks loodud nn meeste garaaže, toetatud Eestist Soome emigreerunuid, koduseid rahvusvähemustesse kuuluvaid emasid, eakaid ja ääremaade noori –, et rohkem inimesi saaks kasu tugevamatest Kesk-Läänemere kogukondadest. Lisaks ühildatakse kutsehariduse ja -koolituse õppekavasid Kesk-Läänemere piirkonnas, et integreerida piirkonna tööturgu. Lisainfo: www.centralbaltic.eu, Facebook: CentralBaltic

Eesti-Läti ja Eesti-Vene programmide nõuetekohase elluviimise ja finantsjuhtimise eest vastutavad korraldusasutused ja sekretariaadid asuvad Riigi Tugiteenuste Keskuses (RTK). Sekretariaatide ülesanne on teiste programmiasutuste assisteerimine ning toetuse taotlejatele ja saajatele keskseks kontaktpunktiks olemine. Erinevalt kahest esimesest asub Kesk-Läänemere programmi sekretariaat Turus (Soome) ning RTK täita jääb Eesti infopunkti roll. Meie riigi esindaja Interregi programmide juures ja Eesti-Läti ning Eesti-Vene programme auditeeriv asutus paikneb rahandusministeeriumis. Viimases töötavad ka Interregi programmide audiitorite grupi liikmed.

MINU EESTI, MINU EUROOPA

Euroopa struktuurifondide lisainfot saab www.struktuurifondid.ee ja www.facebook.com/eurotoetusEE

Miks Eesti õpilased on ettevõtlustargad? Mai alguses avalikustatud PISA 2018 finantskirjaoskuse uuringu tulemustest selgus, et Eesti õpilaste finantsteadmised ja -oskused on väga head – Eesti oli uuringus osalenud 20 riigi hulgas esimesel kohal. EINAR ELLERMAA PISA testi hea tulemuse valguses on paslik rääkida ka Eesti koolides 2016. aastal käivitatud ettevõtlusõppe programmist "Edu ja tegu". Selle Euroopa Liidu toetust saanud programmiga toimub ettevõtlusõpe rohkem kui 300 koolis – pooltes üldhariduskoolides ning pea kõigis kutse- ja kõrgkoolides valik- või kohustusliku ainena. Projekti juht Kristi Ploom räägib, et ettevõtlust õpetatakse nii eraldi õppeainena kui ka õppeainete või kogu kooliprogrammi sisse lõimituna. "On tähtis, et ettevõtlusõpe oleks erinevate ainetega seotud ja toetaks ettevõtlussõbralikku mõtteviisi," selgitab Kristi Ploom. "Meie programm aitab tunde sisustada. Lapsed peavad kas siis õpilasfirmas või koolis mõnda projekti juhtides reaalselt asju läbi tegema. Ürituse korraldamiseks peab eelarve tegema, palju läbi rääkima, soodsamaid lahendusi otsima – see on reaalne elu." Koolid saavad ettevõtlusprogrammist ka toetust küsida

Valga põhikooli õpilasfirma Maiusmokad sai konkursil "Eesti parim Foto: Joonas Sisask minifirma 2019" teise koha.

2014–2020 Euroopa Liidu struktuuritoetusi hariduse, teaduse ja noorte valdkonnas Tartu ülikooli Delta hoone, Eesti muusika- ja teatriakadeemia saalikompleks, sisekaitseakadeemia õppekompleks Kuus riigigümnaasiumi hoonet ja 15 põhikooli Teadust populariseerivad saatesarjad "Rakett 69" ja "Uudishimu tippkeskus" Õppenõustamisteenuseid on saanud 44 540 õppijat. Koolitustel on osalenud õpetajad 21 873 korda, haridusasutuste juhid 3699 korda, noorsootöötajad 5157 korda.

ning käia Tallinna ja Tartu ettevõtluskülades ettevõtlusmängu mängimas. "Tore on pärast niisuguseid päevi õpetajatelt kuulda, et nüüd ei küsi enam ükski õpilane, miks makse peab maksma," räägib Ploom. Mängus tegutsevad erinevad ettevõtted, ka juuksurid, ja riiklikud institutsioonid, nagu politsei, linna- ja vallavalitsused, mida riik peab ülal maksudest. Programmi veebilehel ettevõtlusõpe.ee on väljas ettevõtjate heade praktikate kogumik. Ettevõtjate kaasamist koolitöösse peetakse oluliseks. Kristi Ploomi sõnul ütles Martin Villig ühel seminaril tabavalt, et ettevõtjad peavad õpilastele rääkima oma väljakutsetest. "Näiteks suure poe väljakutse on pidev toidu riknemine. Kui õpilane teab ettevõtjate väljakutseid, äkki tal tekib idee, kuidas neid ületada." Õpetajatele on tehtud väga palju täienduskoolitusi. Ploom tunnistab, et alguses oli kõige raskem skeptilise mõtteviisi muutmine, et kes ei soovi ettevõtjaks saada, sellele pole vastavat õpet vaja. Nii arvasid sageli ka õpetajad ja õppejõud. Kui kahtlejad end teemaga kurssi viisid, said neist ettevõtlusõppe pooldajad. "Me kõik töötame ettevõtetes ja organisatsioonides ning peame mõistma, kuidas need toimivad," ütleb Ploom. "Tööandjaga suheldes peaks me oskama mõelda ka sellele, kuidas ettevõte toimib ja millist väärtust me talle pakume, et head palka saada." Ta lisab, et need peaaegu 300 kooli, kes pole programmiga "Edu ja tegu" liitunud, on tema ja ta töökaaslaste lähemate aastate väljakutse.

OBJEKT – Ida-Virumaa alustavate ettevõtjate majakas

EINAR ELLERMAA OBJEKT pakub ainsana Ida-Virumaal tuge erinevate valdkondade ettevõtetele. Neile, kes loovad digilahendusi tööstuses või hariduses, ja ka moeloojatele. Eelkõige käib aga jutt kõrgema lisandväärtusega digitaalsest loomemajandusest. "OBJEKT on kogu piirkonnas ainuke, mis liidab ettevõtjaid ja on tugevalt digitaliseerimisele suunatud," ütleb OBJEKT-i asutaja Jana Budkovskaja. "Digitaalne loomemajandus ja multimeedia on aga igas majandussektoris olulised." Mõned seltskonnad tulid OBJEKT-i oma ideega ja hiljem kasvas neist firma, aga tulid ka tegutsevad ettevõtted ja said uue toote või teenuse arendamiseks tuge loodud programmidest.

Foto :E

"OBJEKT aitas juba rohkem kui 15 idufirmal alustada oma eduteekonda." Niisugune lause on Narvas Euroopa Liidu toel loodud ettevõtlusinkubaatori k nchi OBJEKT kodulehel. Ze rd a

Allianss Arhitektide kavandatud OBJEKT Narvas Linda 2c.

kis loomemajandu- kult paljudes valdkondades. SeeAlates selle sest, siis keegi saa- järel saime aru, et ainult seminaJana lis küsis, kas see on ridest ei piisa, sest inimesed taaasta jaanurist sai Budkovskaja mingi põllumajandu- havad nähtavat ja käega katsuOBJEKT hakata lise haru. tavat usaldusväärset kohta. Me saks erinevale abile pakkuma ka ruumide ka"Soovisime anda kultuu- saime aru, et peame olema nagu sutamise võimalust. "Saime aru, rivaldkonna ettevõtetele juurde majakas, mis näitab teed." et inimestele on siiski oluline loomingulist jõudu ja ettevõtlikJana Budkovskajal on hea töötada kuskil kohas koos teis- kust. Siis mõistsime, et Ida-Vi- meel, et EAS hakkas projektile te ettevõtjatega, kes mõtlevad rumaal ei saa keskenduda ainult eurotoetust andes uskuma, et samamoodi," nendib Butkovs- loomemajandusele, vaid peab Ida-Virumaal on midagi, mida kaja. Nüüdseks on kõik pinnad pakkuma programme võimali- võiks suureks kasvatada. välja üüritud. Siiski saab töökohti rentida koostöökeskusest. Mäletamist väärt OBJEKT-i eellugu ulatub kaheksa aasta taha. Ida-Virumaa ettevõtlus kasvas, aga maakond Moetööstuse suur arendusprogramm "Creative Narva" EAS-i projekti toel koostöös Tallinna loomeinkubaatoriga. jooksis liiga omas tempos. Loo Teatri-, tantsu- ja etenduskunsti arendusmaraton "TEATRImemajandus oli Eestis juba tuuKUS" Narvas veenis, et teater võiks olla digitaalsem. rid peale saanud, aga Ida-Viru 12. mail algasid taas loomemajanduse teeõhtud, mis nüüd maale jõudis seda vähe. Loov Eesti abiga algasid lootoimuvad digitaalselt ja kus võetakse jutuks turismi, resmememajanduse seminarid. toranide ja hotellide olukord. Juhtus ka nii, et kui esineja rää-

Rotermanni tänava showroom-kauplus

Fotod: Tallinn Design House

Tallinn Design House koondab üle saja Eesti brändi Tallinn Design House on Eesti disainerbrändide ühisturundus- ja ekspordiplatvorm, mis on mõeldud juba tegutsevatele ekspordiambitsiooniga brändidele. Tallinnas Rotermanni 14 asuv esinduskauplus on ostjatele avatud iga päev. Platvorm koondab üle saja Eesti brändi – seega valik on suur. EINAR ELLERMAA "Me pakume tugitegevu- nud veebitellimuse ja palunud si brändidele ja aitame kaa- kauba kulleriga koju saata. Sasa ekspordipüüdlustele," sel- mamoodi on käitunud ka ostgitab tegevjuht Anu Lõhmus. jad USA-st ja mujalt kauge"Tallinn Design House on matest riikidest. platvorm ekspordikontaktiVeebipoest on tellitud ka de leidmiseks, veebipood ja näiteks USA-sse ja Jaapanisshowroom-disainikauplus." se. Siiski läheb kauba transEuroopa Liidu toetuse abi- port teisele mandrile kalliks, ga toimuvad ettevõtluskooli- lisaks tuleb ületada tollipiirid. tused ning õppe- või kontakt- Ka meil töötav makselahenreisid välisriikidesse. Eeloleval dus ei pruugi enamikus riisügisel on plaanitud ühine vä- kides sobida. Sügiseks peaks linäitus Kopenhaageni disai- Tallinn Design House’il valnipäevadel. EAS-i toel loodi mis saama uus veebilahenkaheaastane projekt, mis toe- dus, et teha välismaalt veetab moe- ja aksessuaaridisai- bi kaudu ostmine lihtsamaks. nerite osalemist Berliini moeTallinn Design House on nädala messidel. Disainima- paljude brändide jaoks aija aitab teha kõik hädavajali- nus edasimüüja. Disaineritekud ettevalmistused ja rahali- le loob lisaväärtust pidevalt täienev fotopank, samune toetus võimaldab brändil messile minna. ti uudis- ja persooniEeloleval suvel on lood loojatest. Igal messikeskkonkevadel aitab dinad siiski virsainimaja tuua värske kollekttuaalsed ja neis osalemine on siooni brändikõigile uus kodest välja Tallinn Fashion Weekile gemus. Anu Lõhmus ja aasta jooksul teOn ekslik arvata, et kui teed valhakse mitmeid ühiseid ülesastumisi. mis ingliskeelse kodulehe, siis hakkavad välismaalaKõige rohkem koondab sed kohe ostma. "Ingliskeel- platvorm ehete ja aksessuaane koduleht on alles esimene ride ning rõivabrände, aga samm riigipiiride ületamisel, on ka kodusisustust ja divaja on saavutada ka välja- sainmööblit. "Vahest ehted paistvus soovitud sihtturul," ja aksessuaarid pakuvad kõipõhjendab Anu Lõhmus. "Ja ge rohkem huvi, need on alaterves maailmas korraga tu- ti oodatud kingitused," ütleb rundada ei jõua. Tallinn De- Anu Lõhmus. sign House korraldas eelmisel Tegevjuht rõhutab, et läbi aastal showroom’i Helsingis peavad lööma ikka brändid ja turundustegevused suuna- ise, aga tugiplatvorm püüab ti Lõuna-Soome ning Helsin- igati toeks olla. "Paljud digi piirkonda ja sealt tehti vee- sainerid on öelnud, et info ja bipoes tõesti palju ostusid." teadmiste vahetamine, koos Lõhmuse sõnul on paljud käimine ning planeerimine ja soomlased käinud ise Tallin- kulude jagamine on väärtuna poes, valinud asjad, tei- sed, mida nad hindavad."

MINU EESTI, MINU EUROOPA

Euroopa struktuurifondide lisainfot saab www.struktuurifondid.ee ja www.facebook.com/eurotoetusEE