Mööbelsepp alustab kapitegemist metsast Lk 12–13 LkarendustegevuskäibmotokompleksisJaanikesetõsine6–7LkjõudnudpolehuviharidusseLõuna-Eestihinnatõus4–5 15. september 2022 Nr 9 LkerataimlaonForestplanterEestisuurim8–10 VEEL JÕUAD UUTE AKENDEGA KÜTTEARVEID VÄHENDADA!
teadmised võivad küll olla de tailsed, hügrotermilised oma dused ja pinnakaredus jne. Aga tootmisprotsesside tehnoloogia tagab enam-vähem normaalse tulemuse ka ilma selleta, et käia tüvesid läbi koputamas ja kõla kuulamas. Ma olen kuulnud lu gusid meistritest, kes puidu pea le koputades eksimatult olevat öelnud, milleks see puit sobib ja milleks mitte. Sellist kõlapõhist määramist ei oska praeguseks kardetavasti enam keegi. Kui sel lised oskused kaovad, siis suure tõenäosusega on nad kadunud jäädavalt. Ja sellesse kohta jääb kultuuris auk.
Puit on inimese elus kõikjal (väikse mootorsaeraamiga lõigatud saematerjal).
Me ei hakkagi siis puidust kui materjalist enam endisel viisil aru saama. Ja siis lähevad kaduma ka selliste teadmistega seotud tegemisviisid, sest tege misviisid algavad materjalist.
Traditsioonilised teadmised
le raiemahtude vähendamise pooldajad mitte puude lange tamisega, vaid halvasti korral datud majandamise ja raiumi sega liialdamisega. Ja see kõik teebki puidu keeruliseks. Isegi põhjalikud teadmised ei pruu
Kui maal elada, siis on selge, et puust tuleb teha väga-väga palju asju. Ja muidugi ei võit
Puit muutub igas mõttes üha keerulisemaks. Juba pikka aega käib väga terav debatt raiemah tude ümber. Et sellel teemal üldse midagi öelda saaks, on vaja väga põhjalikult andmetes se süveneda. Ja ka siis näevad vastaspooled täiesti erinevaid tulemusi ja edasiliikumisteid.
Kes on maal elamisega kasvõi natukene kokku puutunud, oskab ka puid raiuda ja kirve liikumisest puidusüü suhtes enam-vähem aru saada. Selleks ei pea olema isegi tingima ta maal elamise kogemust, ka linnades on pidevalt puudega ahje köetud ja köetakse siiani. Kui ma ennast meelde tuletan –keegi ei keelanud mul lapsena puupakke lõhkuda, ja vanuse poolest olin ma siis, kui alusta sin, ehk 4. klassis. Kirves, saag ja nuga olid elementaarsed töö vahendid, lihtsalt isa õpetas, kuidas neid kasutada, ja ühtlasi ka, kuidas arvestada kõiki või malusi, mismoodi tera või sae hammas liigub. Et käsi või jalg ette ei Niimoodijääks. tundub puit tõesti lihtne materjal. Mida kõike sel lest ilma mingite eriliste tisle rioskuteta ehitatud ei ole. Aga enam ei saa niimoodi mõelda.
Sellel taustal tuleb mulle meelde, kuidas alati, kui kee gi postitab sotsiaalmeediasse pildi maharaiutud puust, lei dub kommentaarides keegi, kes ütleb midagi sellist, et mil line häbi, see puu oleks võinud veel kasvada. Ja alati on keegi, kes vastab küsimusega: „Aga kus sa elad? Kas mitte majas? Äkki majal on vähemalt puust uksed? Ja ega sa kogemata too li peal ei istu, ja ega see tool ei ole äkki puust?“
ANDRUS LAANSALU
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 9 15. SEPTEMBER 2022 2 KOLUMN
Puit on keeruline materjal. Päris esi mese hooga puidust nii muidugi ei mõtleks. Igaüks oskab huvitavatest roigastest mingi enam-vähem püsti seisva konstruktsiooni kokku panna.
gi olla piisavalt hea alus, et aru saada, kuidas oleks kõige mõistlikum.Agakeerulisust on puiduga seoses ka teistlaadi, hoopis väik semas, aga ühtlasi ka detailse mas mastaabis. Näiteks kuidas
Kui käia näiteks Itaalia re nessansiaegset kunsti ekspo neerivaid muuseume vaata mas, siis meistertislerite tehtud lauad ja kapid on endiselt häm mastavad. Vahepeal on möö da läinud 500–600 aastat, aga kogu ladestanud tehnoloogilise täpsuse kiht ei ole neid meistri töid mitte kuidagi aegunuteks muutnud. Selle järgi ma ütleks, et vanade oskuste alleshoidmi sel on siiski päris sügav mõte. Kuidas oleks teha tänasest pui dust midagi, mis kestab järgmi sed 500–600 aastat?
FOTO: ERAKOGU
puidust kui materjalist aru saa da? See teadmine on väga suu res osas kadumas ja kaob üha rohkem. Tootmises, isegi väike tootmises, ei ole vaja väga de tailseid teadmisi puidu materja liomadustest. Parametriseeritud
Lõuna-Eesti toidukonverentsi teema on seekord mulgikeelne: Lõune-Eesti mokka müüdä kul tuuriperändus. Ehk siis aruteluks on Lõuna-Eesti maitsev kultuuri pärand. Räägitakse Eesti toidupä randist, selle säilitamisest ja popu lariseerimisest, samuti toidupä randi edasi arendamisest kaasaja
Lõuna-Eesti toidukonverents.
nõudmistele sobivaks ning selle kasutamisestKonverentsiettevõtluses.avaettekande teeb kunstnik Anu Raud, kes on talu pidajana, õpetajana, muuseumi loojana süvenenud Eesti rahva kunstipärandisse. Sellest, kuidas Eesti toidupärandit saab kasuta da gurmeetoidu maailmas, rää
FOTOD: ÜLLE JUKK
• Veo - ja sõiduautode, haagiste varuosad • Raadiosaatjad ja Tehnoturu k aubad • Kinnitus- ja tõstevahendid, tööriistad • L ahtised õlid • Määrdeained ja keemia • Tulekustutite kontroll • LED töö -, taga- ja k augtuled, vilkurid • L. Bradori ja Björnkläderi tööriided • Helly Hanseni tööriided SOOJUSPUMBAD | PELLETIKÜTE | VEESÜSTEEMID ERINEVAD KÜT TEL AHENDUSED | MÜÜK , PAIGALDUS, HOOLDUS Te l 518 536 4 V I LJAND I Kapri Kauplus Tallinna tn 58 E–R 8.00–17.30 | L 10–14 Tel 433 3016, 433 8355, 523 8016 www.semt.ee semt@semt.ee • tel 506 2377 SERTIFIKAADID ISO 45001 :2018 ISO 9001 :2015KONTAKT Töödele pikaajaline garantii AASTAT KOGEMUST TEOSTAME KÕIKVÕIMALIKKE EHITUSTÖID
Eelmisel aastal keskendus Lõuna-Eesti toidukonverents maaette võtlusele.
gib Angelica Udeküll, Eesti üks väheseid naistippkokki. Angelica Udeküll on kirglikult pühendu nud kohaliku tooraine ja toidu po pulariseerimisele nii oma restora nides, artiklites kui ka telesaates „Suus sulav Eesti“.
pudru võistlusele oodatakse kõi ki oma pudruga osalema. Õhtu lõpetab Mulgi Õllenautleja kon kurss. Konverentsile saab regist reeruda kuni 4. jajoogid.tusjoogid,tused,hoidised-moosid,vorstid,ted,danguga,VõrumaallaksejakulsuurlaatKolmeteistkümnesoktoobrini.UmaMekitoimubVõrukeskväl8.oktoobril.LaadaletulkauplemaeelkõigeVana-kasvatatudtalutoolettidelonpiimatoopuu-jaköögiviljad,lihad-maitse-jaravimtaimed,mesijamaiusjahud-helbedningkarasmahladjakangemadEraldialaonmaheturuleostasaabkakäsitööd.
Oktoobri algus on pühendatud Lõuna-Eesti toidukul tuurile, pärandtoitudele ja toiduettevõtjatele. Lau päeval, 8. oktoobril toimub Võrus Uma Meki suurlaat ja 11. oktoobril kogunevad toiduinimesed Lõuna-Eesti toidukonverentsile Mulgimaal Karksi-Nuias.
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 9 15. SEPTEMBER 2022 UUDISED 3
ESTA TATRIK
Mõistagi on konverentsil oma kogemuslugusid jagamas LõunaEesti ettevõtjad, näiteks Mulgi toidukultuuri tutvustab Mulgi Kogukonnaköök. Praktilist ko gemust toidupärandiga jagab Metsavenna talu, kus valmista takse geograafilise tähisega kaits tud mahepiimast sõira ja Eestis esimese ametliku müügiloaga puskarit. Vanaema Aed, kes kas
vatab pärandsorte, sealhulgas nii maitse- ja ravimtaimi, aedvilju kui ka taluaia lilli, räägib oma suhtest pärandtoidukultuuriga. Seto toi dukultuuri lihtsaid ja ressursi säästlikke toite tutvustab Inara Vanavalgõ Kohvitarõ. Kohal on ka Vooremaa ja Peipsiääre tunnusta tud toidupärimuse mulgiputru.tamuidugiMulgiSeekord-tootjatlebkuuendatToidukonverentsesindajad.toimubkordajatavaliseltosaumbessadatoiduettevõtjat,ja-pakkujatüleEesti.peetaksesamalajalkaSöögiVestivalijalaata.JasaabmaitstajahinnakõigetuntumatMulgitoitu–Eestiparimamulgi
Lõuna-Eesti tutvustataksetoidupäranditKarksi-Nuiasja Võrus
E-R: 8.00 - 19.00
TEHNOÜLEVAATUS Tehnika
L: 9.00 - 15.00
ELVA TEHNOÜLEVAATUS Kirde
8 tel
L: 9.00 - 15.00
TEHNOÜLEVAATUS
P: TeenindusSULETUDtoimub elavas järjekorras
ESTA TATRIK
E-R: 8.00 - 19.00
PÕLVA tee 6,Mammaste küla, tel polva@e-tehno.ee7997023
E-R: 8.00 - 19.00
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 9 15. SEPTEMBER 2022 4
L-P: 9.00 - 16.00 Teenindus toimub elavas järjekorras või broneeri aeg põik 738 elva@e-tehno.ee1183
VÕRU TEHNOÜLEVAATUS55 tel
P: TeenindusSULETUDtoimub elavas järjekorras või broneeri aeg
FOTO: FC OTEPÄÄ Otepää jalgpalliturniiril võõrustavad kohalikud võistkondi üle Eesti. juustukeraEndaJuustutegudigikarjaliikmetegaoktoobris.tehtudsaatejõulukskoju! www.etehno.ee RINGTEE TEHNOÜLEVAATUS25 tel ringtee@e-tehno.ee7502513 E-R: 8.00 - 19.00 L: 9.00Teenindus16.00toimub elavas järjekorras TURU TEHNOÜLEVAATUS32 tel tartuturu@e-tehno.ee6780461 E-R: 8.00 - 19.00 L: 9.00Teenindus16.00toimub
Esimese hooga tekitas küsimus ko guni imestust. Lapsevanemad pole muretsema hakanud ja neil, kellega Lõuna-Eesti Maaleht vestles, ei mee nunud kellelgi viimastest õppeaas tatest juhtumit, kus mõni laps oleks pidanud trennist või huvikoolist ära tulema, sest vanemad ei jaksa enam osalustasu maksta. Üldine meeleolu uue kooliaasta algul ei reeda silma nähtavat ärevust ega muret ja seda, et lapsed finantsilistel põhjustel huvi aladest peavad loobuma, ei peeta kui gi tõenäoliseks. Antsla muusikakooli direktor Jaan Tamm ütleb, et muusi
E-R: 8.00 - 19.00
Üldine hinnatõus on pannud lapsevanemaid üle Eesti kooliaasta alguses muretsema, kas laste huvitegevuste hinnad hüppavad samuti järsult üles. Osa lapsevanemaid juba otsib võimalusi viia laps mõnda teise trenni või suunata sootuks mõne muu tegevuse juurde. Küsitlesime Lõuna-Eesti inimesi ning spordi- ja huvikoole ning peab ütlema, et Lõuna-Eestis on asjad teisiti.
L: 9.00 - 15.00
kakoolis jääb õppemaks samaks, mis eelmisel õppeaastal. „Kodukord näeb ette, et kooli volikogu teeb ettepane ku õppemaksu korrigeerimiseks, see edastatakse vallavalitsusele ja tehak se vastav otsus.“ Uue õppeaasta voli kogu koosolekul teema küll korra ju tuks võeti, aga edasi sellega ei min dud.Jalgpalliklubi FC Otepää tõstis hin du 2022. aasta alguses, hinnatõus oli siis 16,6–20 protsenti. Klubi tegevjuht ja noortetreener Mihkel Teder ütleb, et kui üldpildis liiguvad hinnad järjepi devalt tõusujoones, lähtutakse kõikide elavas järjekorras või broneeri aeg 734 tartu@e-tehno.ee9776
Lõuna-EestisHUVIHARIDUS on valdkond, kuhu hinnatõus pole jõudnud
P: TeenindusSULETUDtoimub elavas järjekorras
RÄNI Kassisilma 26, Räni alevik, Tartumaa tel 610 kassisilma@e-tehno.ee8890
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 9 15. SEPTEMBER 2022 HUVIHARIDUS 5
Huviringid pigem tasuta
Võimalused ja valikud
sektorite koostööst ja mida siis ette võetakse, sellest saab täpse malt rääkida aasta lõpus.
Õppemaks moodustab umbes 10 protsenti ühe õpilase tege likust kulust, ülejäänud kulud kannab vald.“
Otepäälekuidkuimänginudvõimalusteda.seltskond,jaStruktuurilistjalgpalliväravad.üksusteiolnudkäidiukseltuksele,etluuakellegapallimängiKõikprobleemidlahendatipiires.OtepääjalgpalliklubisonniiSaverna,PukakaKuldrekoolinoored,hetkeltegutsetakselisakspisematestkohtadestPühajärveljaKeenis.FCOtepää
Tantsustuudio DUENDE ootab lapsi, noori ja täiskasvanuid õppima india, amenko- ja kõhutantsu. India ja aadressilkõhutantsPikk14,amenkotantsaadressilUus56. Registreerimine kogu septembrikuu jooksul. tiina.pikas@mail.ee,Info:tel5524918 stuudioduende.ee RAKKE SALVKAEVUDEJA puhastamine, süvendamine, kaevamine ning remont üle Eesti. Küsi hinnapakkumist: kaevumeister@hot.eetel56381774 Ükskõik mida sa teed, Pilatese abil teed seda veelgi paremini! Aleksandri 8, Tartu • www.kristapilates.ee • Tel 5684 7724 • Pilatese treeningud matil ja masinatel • Personaaltunnid • Pilates beebiootajatele küttesüsteemideTorutööd,läbipesu,veevarustussüsteemidejapumpadepaigaldus. Tel 5813 5496 www.santeenus.ee San teenus.ee Saadaval veel viimased vabad kohad! Registreerimine ja rohkem infot: arhitektuurikool.ee ARHITEKTUURI HUVIKOOL kutsub kõiki TARTU ja selle lähiümbruse 8–16a lapsi avastama ja looma ruumilist maailma! Arhitektuurikool tegutseb 2011. aastast. Kooli peab MTÜ Ruumiharidus. Õppekava on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis. Tunnid on suunatud ruumilise mõtlemise arendamisele, märkamise ja analüüsi õppimisele. 20.TUNDIDEGAALUSTAMESEPTEMBRIL Tunnid toimuvad Tartu Aparaaditehases. Müüa ehituslikku saematerjali, põranda-, terrassi- ja vär vitud voodrilauda. Vedu tasuta. Tel 528 2268 | ww w.mppuit.ee PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM ootab oma tegusasse kollektiivi: Põltsamaale,KLASSIÕPETAJAT1.klass tähtaeg 18.09.2022 EESTI KEELE KUI VÕÕRKEELE ÕPETAJAT (ukrainlastele) tähtaeg 18.09.2022 LustivereÕPPEJUHTIkooli (0,5 kohta) tähtaeg 18.09.2022 Tule meile tööle! Lisainfo kandideerimise kohta: www.poltsamaa.edu.ee
Kuidas leida lahendusi Elva Spordiliidu juhatuse liige Marek Pihlak loetleb soodustusi, mida nende treeningutes osale misel rakendatakse: samast pe rest teise lapse treeningtasu on poole madalam ja kolmas laps saab trenni tulla tasuta, lisaks on peresid, kes on treeningta su maksmisest vabastatud. Uuel hooajal on plaanis tõsta tree ningtasusid minimaalselt, jättes soodustused samaks. Kohalik omavalitsus on samuti Otepääl tulnud appi nii paljulapselistele peredele kui ka nendele, kes va javadVäiksestoetust.kohas tuleb pal ju ise ära teha, ei ole alati nii, et üks huvikool ja trenn ajab teist taga ja on lihtne vaheta da trenni või klubi nagu mõ nes Eesti suuremas linnas. Näiteks aastakümneid tagasi puudus Otepääl üldse jalgpal liväljak. Mihkel Teder ütleb, et kõik sõltub enda suhtumisest, ja meenutab, et lastena ehita sid nad kortermajade läheda le ise puidust
Õpilaste arv Antsla muusika koolis on küll vähenenud, aga põhjuseks tuleb pidada hoopis koroonat. Eelmisel õppeaastal
lastele, samuti toetatakse MTÜde korraldatud laste ja noorte huvi tegevust.KaLüllemäe põhikoolis on huviringid tasuta ja need toi muvad toetabdustLiit.nudkustTamm:makssikakoolisdesaastalloobumaetKoolihuvitegevuseharidusministeeriumikavarahastusest.direktorJanaTiitsütleb,keegifinantsilistelpõhjusteleipeajasellelõppesaabjätkuvalthuviringiosaledatasuta.Antslamuupolesamutiõppetakistusekssaanud.Jaan„Kuiperesmitumuusiõde-venda,siisonabistaEestiLasterikastePeredeAntslavaldpeabhuviharivajalikuksjatähtsaksningigatimuusikakoolitööd.
Antsla muusikakooli kevadkontsert.
Üldine meeleolu uue tõenäoliseks.eipeakshuvialadestpõhjustellapsedärevust.algulkooliaastaeireedaSeda,etfinantsilistelloobuma,peetakuigi
Elva on tuntud spordikeskus ja kuigi Elva hetkel tuntuim sport lane on maailmameister au torallis, siis spordialade valik, mida lastel on võimalik harras tada, on Elvas väga mitmekesi ne: kergejõustik, judo, võrkpall, laskmine, tants, iluvõimlemine, kahevõistlus, laskesuusatami ne, jalgpall, tennis, jõutreening, sportkeegel, jalgratas, korvpall, poks. Ainuüksi kergejõustik ku harrastavaid noori on Elva Spordiliidus üle 50.
oli õpilaste arv aegade mada laim: 52. Tänavune kevad tõi aga direktori sõnul plahvatusli kult palju õppima asujaid: kogu ni 22, nii et kokku õpib Antslas sellel õppeaastal muusikat 62 noort. Kõige rohkem on klaveri õpilasi, õpetaja on professionaal ne ja sõbralik ning õpetab soovi jatele ka orelimängu peensusi. Populaarsuselt järgnevad kitar ri- ja löökpillimängu tunnid ja viiuliõpe. Puhkpillidest on kõige popimVõrusaksofon.linnalaste ja noorte hu viharidus on mitmekesine ja koolide peale kokku saab öelda, et õppetasu algab 7 eurost kuus ning küündib 40 euroni kuus. Võrdluseks, eelmisel aastal oli väikseim õppetasu 5 eurot kuus ja kõrgeim oli samuti 40 eurot kuus.
Võru abilinnapea Sixten Sild üt leb, et nende teada ei ole lapse vanemad teatanud, et laps peab treeningutest või huviringist loo buma, sest osalustasu käib pere eelarvele üle jõu. Ta täpsustab, et koolide huviringid on Võrus tasu ta, õppetasud on kehtestatud hu vikoolides. Võru linn haldab kol me munitsipaalhuvikooli, Võru muusikakoolis õpib kokku 328 õpilast, spordikoolis 436 last ja kunstikoolis on 170 õpilast. Võru linn toetab erahuvikoole, kus on kokku 622 kohta Võru linna õpi
klubis on hetkel aktiivseid lapsi ja noori 65–80.
FOTO: ANTSLA MUUSIKAKOOL
Jaanikese motokompleks on ajaloo liselt tuntud tsiklivõistluste koht. Praegu toimub tõsine arendus ja tege vused, mida territooriumil teha saab, on palju laiema spektriga kui ainult motospordiüritused. Aga ka motospor diürituste võimalused on muutunud avaramaks. Rääkisime Valga Spordi juhi Meelis Kattaiga motokompleksi tegevusest ja plaanidest.
FOTO: VALGA SPORT
Praegu töötame sponsorite käest rendile võetud traktoriga. Suusaradasid oleme teinud sel lesama ATVga, mis siin sõidab, aga 20-kraadise külmaga pole just väga tore selle peal istuda, kuigi tehtud saab. Ja tuleb ka kaubik, millega tuua kütet.
ANDRUS LAANSALU
arendustegevuskäibmotokompleksisJaanikesetõsine
Meelis Kattai: „Kui me siin sei same ja vaatame, siis siit on näha, et meil on juba valmis discgolf’i-rada. Seal tagapool, kus meil on enduurorada, seal me oleme discgolf’iga seoses pal ju võsa maha võtnud. Ja mis on veel uus asi – meil on nüüd siia tehtud ka autokrossirada ja see on igati normidele vastav. Eesti Autospordi Liidu esindaja vaatas selle üle ja me saame ilmselt siia autokrosside korraldamiseks ametliku litsentsi.
Suuremad plaanid, mida me kindlasti tahaks veel teha – taha me teha terviseraja. Selle kata me multšiga, see hakkab olema matkamiseks. See rada läheks läbi kogu meie territooriumi, mida on kokku 33 hektarit. Ja talvel teeme muidugi suusara jad. Praegu on see juba täitsa võimalik, sest võsa ja kände on korralikult välja juuritud. Kui muidugi lund
nid. MATA projekti esimene etapp on lõppenud. Tiigi ole me korda teinud, süvendasi me seda. Rajakastmissüsteem töötab, see sai valmis esime
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 9 15. SEPTEMBER 2022 6 VABA AEG
Unistuste plaanis on ehitada ka kardirada. Jaanikese krossirada on sõitjatele huvitav, aga samas savine ja raske. MÜÜA PUITEHITUSMATERJALI:JA välisvoodrilaud,värvitud tuulekastilaudvärvitud sisevoodrilaud terrassilaud höövelmaterjal55936326 HAAVA KÕRTS Söögid, joogid, peolauad ja peielauad! Pakume cateringi! 5560 0406 | Haavalounalaud@gmail.comKõrts www.haavakorts.ee Võru mnt. 3, Kambja vald, Tartumaa E-R 12.00-16.00 | L,P – ettetellimine Aitame •••miniekskavaatoriteidteenustega.Kaeveteenus,vee-jakanalisatsioonitrassid,pinnasetöödjms.Infotel56624370www.tehnikateenus.ee PUKSIIRI(kraanaga,LÕUNA-EESTISTÕSTETEENUSJAkandevõimekuni5tonni).Ostanseismajäänudvõirikkegasõidukeid,traktoreidjamuudtehnikat.Tel56755616 Pakun teenust nii linnas kui ka maal ja kaasas oma redel. Ametliku korrasoleku akti vormistamine. Telefon 5191 6605 Korstnapühkija Lõuna-Eestis. FEKAALIVEDU • SURVEPESU • UMMISTUSTE LIKVIDEERIMINE • TORUSTIKE VIDEOUURING • RASVAPÜÜDURITE PUHASTUS • LIIVAPÜÜDURITE PUHASTUS Tel 558 8811 | www.fekto.ee PROBLEEMSETE JALGADE JA KÄTE HOOLDUSESSE Probleemse te jalgade h oo ld uses tege letakse j ärg mis te k aebus tega : sisse k as vanud küüne d, küü ne - j a n ahaseen, paksene nud küü ne d, t ra uma kü üne d, nahapaksendid ja k a nn al õhe d, di abeetili ne j a reu ma atiline jal g, konn asi lmad ja so olat üü k ad Jal a r avi st u udio oota b S OO DUS T U S P E NSIONÄRI D EL E J A ÕPI L AS T E L E ! A sume väga heas asukohas Vaksali 17, O r topeediakeskuse III korrusel. Majas on lif t! Info ja borneerimine tel 5666 8490 Facebook: Jalaravi stuudio Veel leiad meid Mõisavahe 34b, Tar tu Ter visekeskusest J a l ad kor da kodus t l ah ku m at a ! PA K U M E K A KODU V IS I IT E Ä ra j ä ä o m a mu reg a üksi !
Projektidestuleb.onmuidugi ole mas ka suured unistuste plaa
Meelis Kattai, Valga Spordi juht.
se projekti lõpuks. Praegu on töös kolmas projekt, mille käi gus me hangime endale uue tehnika. Saame rajatraktori, mis on sellises kompleksis hä davajalik. Buldooseri, UTV.
MK: „Eks see on ikkagi lobitöö ka. Kui me järgmisel aastal ole me täismahus avatud, siis meil on ka võimalused võistluste korraldamiseks suuremad. Eks me otsime ise ka, et kes korral daks ja teeks. Me oleme vanast ajast ikkagi ka täiesti teada-tun tud koht. Sõitjatele siin meeldib. Aga see rada on ka väga keeruli ne, savipinnas ja vihmaga läheb tõeliseltSõitjadraskeks.käivad treenimas ik kagi siis, kui on mingi võistlus tulekul. Ja muidugi tahetakse siis sõita just nendel radadel, kus võistlus toimub. See rada on olnud populaarne näiteks ka soomlaste hulgas, soomlased tu levad oma treileritega mitmeks
MK: „See jooks on meil siin nüüd jah juba kuues aas ta. Tuleb joosta siin igal pool üle terve territooriu mi. Mööda soid ja üle kop ratammi. Kaitseliit käib abis, neil on metsas oma kontroll punkt lõkete ja võrkudega. Päästeamet on ka alati abis olnud, on jooksjatele natu ke vahtu lasknud. Et oleks ekstreemsem. Distants on 6–8 kilomeetrit, juhendi jär gi. Kasutame looduslikke ta kistusi, mis meil territooriu mil juba olemas on, ehitame juurde võimalikult vähe. Ühe pontoonsilla tegime küll, see on seal tiigi peal näha ka. Tavaliselt jooksjad kukuvad seal vette, aga see ongi asja mõte.See on rahvale mõeldud jooks. Ja sellega seoses on meil alati olnud ka pererada. Pererada kulgeb suuremalt jaolt mööda kergliiklusteed, nii et seda saab läbida ka lap sevankriga, kui on tahtmist. Pererajal muidugi mingit ajavõttu ei ole, aga on kolm kontrollpunkti. Lapsed saa vad selle läbi käia. Kaitseliit ja meie maadlusklubi kor raldavad seal lastele igasugu lõbusaid üritusi. Ja keskkon naamet räägib lastele looma dest. Nii et igaühele on siin midagi.“
Ja siis tuleb teine projekt pä rast kolmandat, selle sisuks on parklad ja valgustus. Seal sees on ka karavanide/ camper ’ite parkla. Kunagi tippajal olevat siin olnud Nõukogude Liidu meistrivõistlustel 30 000 või isegi kuni 40 000 inimest vaa tamas (esimene selline võistlus toimus 1960. aastal – AL).
MK: „Praegu ongi kogu aur läinud projekti käimalükka misele ja väga suuri tulevikku suunatud plaane ei saagi teha. Oluline on, et saaks esimese etapi korralikult tehtud, ja me oleme sellega tõsiselt vaeva näi nud. On olnud juuksekarva ot sas rippumisi, sest hanked läk sid korduvalt kallimaks, kui oli plaanitud. Aga me oleme suut nud kärpida plaane tänu RTK vastutulelikkusele ja oleme läbi
olulisempraeguarendamiselmotokompleksiJaanikeseollakõigeteema? FOTO: JAANIKESERain Saar
Jaanikese Motokompleksi territoorium.
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 9 15. SEPTEMBER 2022 VABA AEG 7
Ma ei tõstaks esile ühte eral diseisvat aspekti. Me üritame luua arendusele.oluliseltnud.seemotoproovitudmotosporti.Kõnnidsiitvabaon,väikerajad,väljakud,siinsellesonAuto-motokogumoto-keskne,eivabaajakeskust.multifunktsionaalsetEtseekohtoleksrõhutatultauto-vaidkujuneksperevabaajakeskuseks.muidugitõestipõhiline,agameliigumesuunas,etmeilolekstulevikuslastemängumetsasmatkajameilonsiinisegirandolemas.Olulineetinimesedsaaksidtullaaegaveetmajaleiaksidsellekspaljuvõimalusi.metsasvõiteedSedakeskustonvägapikaltainultsuunasarendada,agaeiolepäriselttöölehakaNiietmevõtsimeettelaiemalähenemise
Discgolf’i-rada on valmis ja kasutuses.
Unistuste plaanis on ehitada ka kardirada. Algselt oli kavas rajada ümber tiigi kunstlume võimekus, aga arvestades tä naseid hindu ja majanduslikku olukorda, siis seda praegu teha ei saa. Isegi raja kastmine on juba piisavalt kallis lõbu. Ega me ei kasutagi seda kogu aeg. Kui on kindlalt teada, et treeni jad tulevad rajale, siis kastame. Kui oli 30 kraadi, siis piisas poo lest tunnist, et kõik oleks jälle kuiv. Aga võistluste ajal on kast missüsteem muidugi kogu aeg käigus.“
Millest krossivõistluste hulk sõltub?
Räägime Valga X jooksust ka, sellest on saanud traditsioon
Kammeri kool Ootame oma meeskonda: kvalifikatsiooni tõendavate
KLASSIÕPETAJAT MUUSIKAÕPETAJAT(1,0)(0,8) Motivatsioonikiri, CV ja
dokumentide koopiad saata e-postile info@kammerikool.ee. Lisainfo tel 5821 7100, Kairi Kolk Jaama 143b, Tartu | Tel 5624 2888 kardaantartu@gmail.com www.kardaan.ee SÕIDU- JA VEOAUTODE KARDAANIDE REMONT, VALMISTAMINE JA BALANSSEERIMINE TARTUS. Kohapeal vahetusfond ja suur valik erinevaid kardaane. TÖÖ KIIRE JA KORRALIK! Trei- ja freesimistööd • Plokikaante remont ja survestamine Ringtee 25, Tartu (Bussipark) KÜSI LISA tel 5670 0799 VÄLISPINDADESÕIDUKITEwww.carwise.eeSISE-jaHOOLDUS ETTEVÕTETELE JA ERAISIKUTELE KERAAMILINE VÄRVIKAITSE / SALONGIHOOLDUS / POLEERIMINE Salvkaevude süvendaminepuhastamine,kaevamine,jaremont.Rõngastevahetaminejakaevuümbristeehitus.Käsipumpaderemont. Tel 5840 0240 • Katusetööd • Puitfassaaditööd • Sisetööd • Vannitubade remont • Korterite remont • Maja kapitaalremont TEEME EHITUSTÖID KAGU- JA LÕUNA-EESTIS (VALGA-, VÕRU-, TARTUMAA): Arroc OÜ Tel 5363 0802 Teostame töid aastaringselt! Pellet alates 429 €/alusBrikett alates 435 €/alus Kyttex tegeleb kvaliteetse briketi ja pelleti müügiga Kesk-Eestis. Meie ladu asub Türi vallas Järvamaal. myyk@kyttex.ee.telTellimisekswww.kyttex.ee.tutvuPakkumistegameiekodulehelhelista5136196võikirjuta Saame aidata ka transpordiga.
(täpsustuseks lugejale: in tervjuu tegemise ajal oli jooks alles tulemas, praegu seks aga juba toimunud).
Mis
Jaanikese on vanast siinjamotospordikohtteada-tuntudajastsõitjatelemeeldib.
päevaks kohale. Kui me karava niparkla valmis saame, voolud ja muud vajalikud kommuni katsioonid, siis saab rada pare mini välja reklaamida ja kind lasti ka külastajate hulk kasvab. Siin on käinud ka motoklubid oma treeninglaagreid tegemas. Ja kohalikke üksiküritajaid käib pidevalt.Kuitahetakse treenima tul la, siis meil süsteem on lihtne. Tõkkepuu juures saab ära maks ta, elektrooniliselt, meil on seal QR-kood. Tõkkepuu läheb lahti, sõitja saab ametlikult sisse tulla. Ja meil on kaamerad üleval, me näeme, kes raja peal on. Nii et sõitmaskäimine on päris muga vaks tehtud. Reeglid on ka suu relt kirjas. Aga kui punane lipp on üleval, siis sõitma minna mui dugi ei saa. Näiteks kui on selline ilm, kus tolm läheks naabrite elu paikade suunas. Siis me hoiame raja kinni. Meil on plaanis ka mü ratõkkeid juurde ehitada.“
TASUB TEADA võiks
Rain Saar, arendusjuht
Kuidas praeguses majandusli kus olukorras sellise arendu sega üldse hakkama saada?
raskuste saanud esimese etapi korda. Saame hakkama ka tei se ja kolmanda etapiga. Kuigi loomulikult kärbitud kujul. Mingist osast unistustest tuli loobuda ka. Käisime igasugu rajakastmissüsteeme uurimas, näiteks Lätis, kus maailma meistrivõistlusi korraldatakse. Et töötaks nupuvajutusega. Ei, see jäi ära. Nüüd on kastmissüs teem poolmehaaniline. Aga on olemas ja Järgmisetöötab.aasta ürituste olu korda praegu ette mõelda ei saa – et mis hindadega toimu ma hakkab. Varsti läheb eelarve koostamiseks. Aga vald ja valla juhid on meile väga vastu tul nud ja toetanud.“
Need taimed, mis istuta takse metsa 2023. aasta keva del, lähevad nüüd sorteerimis se. Sorteeritakse välja taimed, mis on mingil põhjusel alamõõ tu jäänud. Sellised taimed lä hevad põllu peale edasi kasva ma, Forestplanteris kutsutak se neid pott-pluss-põld-taime deks. See tähendab, et taim on kasvanud kaks aastat potis ja siis saab veel põllul edasi kas vada. „Ta ei ole päris avajuur ne taim, mis on algusest peale kasvanud põllul ja mille juures
„Meie anname 15–20 protsen ti kogu mahust sügisel välja,“ ütleb Forestplanteri juht Mait Laidvee. „Sügisest istutusaega kasutavad väga palju põllume hed. Neil on kevadel hästi kii re ja sügisel on rohkem aega metsaga tegeleda. Sügisel tu leb taim õigel ajal istutada, et ta enne öökülmasid jõuaks ilus ti ära juurduda. Meie oma ko gemustest ütleme, et sügisene istutus on väga okei. Taim juur dub hästi ja kevadel saab kohe kasvama hakata.“
Võrumaal tegutsevas Eesti suurimas puukoolis Forestplanteris on sügishooaeg käima läinud. Taimi pakendatakse ja valmistatakse talveks ette külmhoones, osa taimi aga läheb klientidele istutamiseks nüüd, sügisel. Kuigi sügisene istutus on Eestis veel vähe levinud, tehakse seda aasta-aastalt üha rohkem.
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 9 15. SEPTEMBER 2022 8
FOTOD ESTA TATRIK
hooldusteenustnüüdisaegsetkõikideraskusastmetegaklientidele. Võtame vastu kliente alates oktoobrist vastremonditud hoonesse. Meil on mitmekesised võimalused elamiseks ühe- ja kahekohalistes tubades. 1050 € 2-ne tuba 1200 € 1-kohaline tuba PAKETI HIND PAKETIS SISALDUVAD TEENUSED: • Majutus • Toitlustus kolm korda päevas + õhtuoode • Ööpäevaringne hooldus • Võimaluste loomine, et tegeleda hobide ja huvialadega • Kohapealne meditsiiniline teenindus • Hooldusvahendid ja materjalid • Kuutasu sisaldab ravimeid kuni 30 euro eest kuus. Kooli tn 10, Helme vald, Valgamaa • Info telefonil + 372 5330 4252 • info@helmepansionaat.ee
Osutame väga head,
EestiTAIMEKASVATUSsuurim erataimla tahab, et tootmisel oleks negatiivne jalajälg
ESTA TATRIK
Taimed elavad kaks kuud kasvuhoones, edasi kasvavad nad kaks aastat väliplatsidel.
tik on laiali, mida siis laisemad istutajad lõhuvad kirvega väik semaks. See on nagu sõrmede mahalõikamine, mis pikas plaa nis kasuks ei Pott-pluss-põld-taimedtule.“ kas vavad põllul veedetud aasta või pooleteisega kõvasti juurde, aga on ikkagi mugavad istuta da ka lohakama istutaja jaoks. Mait Laidvee ütleb, et on ise näinud, kuidas avajuurne taim on pandud maa sisse känkras, juured ülespoole. Suure tõe näosusega see taim sureb ära. „Kui langil on rohukasv tuge vam ja eeldab suurema taime istutamist, siis pott-pluss-põldtaim on igatepidi parem kui ta valine avajuurne taim.“
Logistiline ahel on metsaviidmitteelusorganism,tähtis.äärmiseltTaimonkivi,millelihtsaltäärde.
piludega kastides. Tehnoloogia seisneb selles, et need juured, mis kastist välja kasvavad, sure vad ära. Iseenesest lihtsal näh tusel on ka oma termin – õhk pügamine. Juurestik, mis on potis, on hästi aktiivne ja elu jõuline ning kasvab kogu aeg. Kui taim maha istutada, harg neb potitaime juurestik kohe laiali, kuuse juurestik meenu tabkiKaheaastanetaldrikut. taim käib sor teerimisest läbi ja kui ta on iga ti mõõdus ja osutub õnnelikuks täiskasvanuks, siis ta pakenda takse ja läheb edasi külmhoo nesse, kus ta veedab talve täp selt –2 kraadi juures. Kevadel antakse taimed külmhoonest
Võrumaal tegutsev Forestplanter on Baltimaade suurim ja Eesti vanim metsanduse erataimla.
Forestplanteri juht Mait Laidvee ei pea õigeks, et riigi rahastatud metsatoetust makstakse läbi Erametsakeskuse, kes toob ikka taimi sisse
ja äppidega ei saa, siin on ini mesi vaja. Rohimiseks pole ro botit, see on ülikeeruline töö, sest taim on nii õrn. Metsan dust reguleerivad Euroopa Lii du nõuded välistavad keemiapreparaatide kasutamise.“
Siiski töötab Forestplante ris paarikümne töötaja kõrval ka robot. Ümberistutamine on automaatne. Ümberistutami se käigus oli varem taimeku lu suurem, neid ikka läks kat ki. Laidvee hinnangul teeb ro bot ühe tunniga ühe inimese kahe nädala töö. Praegu vaa tab inimene ainult roboti töö üle ja parandab, kui vaja. „Kui täna peaks robotliini tellima, oleks väga keerukas. Uurisime just äsja, et soetada liinile väi kest täiendust. Öeldi, et kuni aasta läheb. Ehk siis meie jaoks üks vegetatsiooniperiood jääb vahele.“ Just on alanud etteval mistused, ehitatakse uus kasvu hoone ning külvi- ja pakenda misruumi
TAIMEKASVATUS 9
taim õigel ajal istutada, et ta jõuaksöökülmasidenneilusti
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 9 15. SEPTEMBER 2022
Sügiselvälismaalt.tuleb
kellkülmadta,meeskond.miseklientideltgeLaidveekaMetsanduselaiendatakse.statistitulebpikaajaviitega,agapraegupeaksForestplanterolemaBaltikumisuurimerataimla.PõhjamaadeseipeakuskilsilmimahalöömaningForestplanterivisioonjasuunadonolnudõiged.rõhutab,etkõiparemtagasisidetulebjakoguettevõtsüdaonkohusetundlik„Egataimeiandeskuinäitekskevadelonööjasaeiviitsitullaööselkolmsiiajapannatööleöö
ilmast, sulamiseks kulub kolm kuni seitse päeva, soovitatavalt hoitakse taimi varjus, et sooje nemine toimuks ühtlaselt. „Lo gistiline ahel on äärmiselt täh tis. See on nagu värske piima ga. Taim on elusorganism, mit te kivi, mille viid lihtsalt met sa äärde.“ Kogused antak se laost vastavalt vajadusele, 10 000 taime täna ja järgmisele 10 000-le võib järele tulla üle homme või kahe nädala pärast, nii, kuidas jõuab päevas istuta da. Selle aasta külv oli Forest planteris 8 miljonit. Kõige väik sem kogus, mida Forestplanter müüb, on 50 taime, näiteks kui keegi tahab hekki istutada. Iga klient on Väliplatsideväärtuslik.vahelt jalutades jõuame kasvuhooneteni. „Ke vadel teeme külvi, edasi on tai med keskmiselt kaks kuud kas vuhoones. Kui hakkavad juba virguma, viime välja.“ Laidvee näitab selle aasta teist külvi, taimed on veel suhteliselt väikesed ja näevad päris õrnad välja. Talvituvad taimed väljas, sest kui talvel kasvuhoones se päike paistab, võib taim arvata, et on aeg kasvamaSorteeriminehakata. on Forestplanteris kõik veel otsast lõpuni käsi töö. Rootsis, mis on Põh jamaade lipulaev metsan duses aastase mahuga pea 400 miljonit taime, on suurtel puukoolidel juba robotliinid. Kui mahud suurenevad, siis tu leb ka siin robotliini teed min na. „Taimekasvatuses arvutite
Erametsakeskus taimede sisse toomist välismaalt. Kehv lugu on see, et riigi rahastatud met satoetust makstakse läbi Erametsakeskuse, kes aga toob ikka taimi sisse väljast. „Tänaseks on riik samuti omalt poolt soodus tanud puukoolide arengut, Ees ti taimlad on oma mahte kor dades kasvatanud, aga Erametsakeskus arvab endiselt, et ägedam on tuua taimi mujalt sisse.“ Niimoodi on tekkinud
olukord, kus Eesti maksumaks ja toetab välismaiseid taimlaid, kuigi metsatoetuse eest saaks erametsadesse istutada Eesti taimemajanduse toodangut.
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 9 15. SEPTEMBER 2022 10 TAIMEKASVATUS
Kastmissüsteeme on vaja ka selleks, et taimed kevadiste öökülmadega ära ei külmuks.
Rohimiseks pole robotit, see on ülikeeruline töö, mida peab tegema inimene, sest taim on nii õrn.
tagasi päikesepaneele paigal dades oli peamine ökoloogili ne mõtteviis, toona oli elekter odav ja säästmine polnud põhi line argument. Tagantjärele oli see väga õige otsus ja oleks või nud veel suuremalt teha. „Meie toodang aitab negatiivset CO2 toota ja me tahame, et meil en dal oleks tootmisel negatiivne jalajälg.“Kunagi, kui Eestis polnud taimi piisavalt saada, alustas
Kolm aastat tagasi tegi Fo restplanter enda arust suure sammu, pani 500 000 mändi maha. Enne seda oli maht um bes 200 000. Risk päädis selle ga, et jõululaupäevaks olid kõik männitaimed müüdud. Sel lel kevadel istutati üle 2 miljo
JAELUPUUDEMÜÜME’SMARAGD’’BRABANT’POTITAIMILisaksvalikus100erinevattaimeliikiPakumekakuuse-jamänniistikuidTel51943567 • Palgisalu OÜ SAEMATERJALIMÜÜA erineva pikkuse ja ristlõikega servamata mändi, kuuske, kaske, sangleppa ja haaba saunavoodri- ja lavalauda haab, sanglepp Hööveldusteenus Eri mõõtu TransportvalmistaminekaubaalustekokkuleppelTel56608810FIEMaitHein Kaevude puhastus, septikute paigaldus, veetorustike ja kanalisatsiooni rajamine. Tel 5813 5496 www.santeenus.ee San teenus.ee SEPTEMBRISHINNAD!HEAD Linnu Talu müüb Tagulas Valgamaal noori munemist alustanud pruune Bovans Browni tõugu kanu hinnaga 7 €/kana E–L 8–14, info tel 503 1485 ja 501 7500
kastmisseadet.“ Kuni –8 kraa dini saab taime külmumist ära hoida vett pihustades. Taimede le tekivad jääkoorikud, külmub vesi taime peal, mitte taim. Kui kohusetundlikku meeskonda pole, siis võid raha põletada kogu aeg, aga tulemust ei tule.
Forestplanteril on oma päi kesepaneelid ja põhiliselt vaja minev energia toodetakse ise. Aasta ringi peaks energiatasa kaal olema nullis. Kolm aastat
ni männi. Üraski pesitsuskoh ta kuuske enam tagasi ei istu tata, pannakse kas lehtpuu või mänd. Tuleviku osas peavad metsataimekasvatajad olema osavad ettemõtlejad. Nüüd on lisandunud ka majanduslangu se ootus. „Kui eluolu läheb keh vemaks, siis tõmmatakse metsa investeerimisel kindlasti tagasi.
Täna usume, et kliendid vähen davad koguseid, istutamist lü katakse aasta-kaks edasi. Aga taim ei ole selline, et paneme mõneks aastaks riiulisse, pühi me tolmu maha ja siis
kergeMetsataimekasvatusmüüme.“eioleäri,midapangadummisjalutoetamatõttavad,seeonikkaginišiäri.„Vahelonkanii,eträägid,räägid,lõpukstulebinimenekohale,vaatab,etohoo,seeonjutootminesiin!“ForestplanteronleidnudLuminorigaühisekeele.ToodangutlähebkaSkandinaaviasse,EestiturumahtonForestplanterivõimekusestväiksem.„Meieolemekõigesuuremadjavanemadtaimekasvatajad,meilonomaväljundidolemas,agamamõtlenhirmuga,etkuitulebmajanduslangus,kuidashiljutialustanudpuukoolid,kesonvõtnudsuurilaene,selleajaüleelavad.“Metsanduseseijuhtumidagiüleöö,enamikmetsandusinimesimõtlebhästipikaltette,vaagibjaallessiisotsustab.„Metskasvab80jarohkemaastat,eiolenagukurgid,etakenonkakskuudjakõikpeabtehtudolema.Ekstänuselleleonmeilmetsanduskaheaskorras,kõikotsusedonläbivaagitud,midagipuusalteitehta.“
Soovitame alati oma klientidel enne tööle asumist teha venitus- ja soojendusharjutusi. Tööde vahel teha sirutusharjutusi ja puhkepause.
kasutadaSügistuulekaitsekskergetangoora- ja meriinovillast tugivööd
tasuta asendusauto
Et aiandus oleks puhas rõõm!
Pikemal põlvedel töötamise ajal kasutada põlvetugesidMcDavidipehmendamisekspõlvedejakaitseksgeelvahuga www.salutaris.shop Tutvu lähemalttoodetegae-poes! Kaevandusmuuseum pakub seiklusi nii maa all kui maa peal Võimalused Kaevandusmuuseumis(ettetellimisel): • Ekskursioonid nii maa all kui maa peal • Koolidele haridusprogrammid • Konverentsi ja seminari ruumid (15–200 kohta) • Hosteli majutus (34 kohta) • Saun (15 kohta) • Kohvik (toitlustamine nii maa all kui maa peal) • Territoorium suurürituste korraldamiseks • Lisavõimalused: karjäärisafari, veematkad, seiklusmatkad, ronimisseinal kaljuronimine jne. SA Eesti Kaevandusmuuseum Jaama 100, Kohtla-Nõmme Toila vald, Ida-Viru Telinfo@kaevandusmuuseum.eeMaakond+3723324017 Maa-alunewww.kaevandusmuuseum.eerong SaalSaalteatristiilislaudadega AMARK VEOTEENUS OÜ VEOTEENUSTÕSTETEENUS IGAL AJAL IGA IGASSEILMAGAPUNKTI Alati õigeaegselt kohal! Tõstevõime 1000 kg ja kandevõime 2500 kg! Küsi julgelt lisa ja koostöö võib alata! Tel 5564 6854 E-postamarkveodamarkveod@gmail.com
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 9 15. SEPTEMBER 2022 REKLAAM 11
Käes on sügiseste aiatööde aeg. Õues töötamine pakub pingelisel ajal meelerahu ja maandab stressi. Kuid aiatööd on tõeline treening. Oma aastatepikkuse kogemusega oleme täheldanud sügistööde tagajärjel esmaste terviseprobleemide tekkimist või vanade süvenemist. Kõige levinumateks kaebusteks on selja-, põlve- ja randmeprobleemid.
Raskete aiapottide tõstmisel, pikkade istutustööde ajal, riisumisel jms kasutada PRIM-i kaitsvat ja toestavat seljatuge
Vajadusel
mööbelsepaalgablidestmisetöövõtetetraditsioonilistejamaterjalitundkaudupuitmaterjaarusaama.VarstiKihulasepuutöökoolismeistriõpe.
Meelis Kihulane Max 2022on uue mudeliga, mis on töökindel ja sobib ka eakatele inimestele. Uuenduslik disain, väga hea kaalujaotus ja mugavad sõiduomadused. Lisaks ka tagurpidikäik,reguleeritav lai iste, käetoed ja palju muud. Sõidukiga võib sõita ka kõnniteedel. Kingituseks kaasa istme külgepaigaldatav suur korv. Vali endale sobiv värvistiil –sinine, valge või hõbedane/hallikas.Soodushind: 1990 €TAVAHIND: 2399 € Tasuta transportüle Eesti!
Meelis Kihulane elab Koo rastes ja uurib ning taastab traditsioonilisi puutöövõt teid. Tal on puutöökool, kus õpitakse
TASUB TEADA
Aga on ju selge, et ega vanad mööbelsepad ka kõike hiilga valt ei teinud?
Halumasin Kellfri 13-KW340+ 35L hüdraulikaõli
63 cm,lõhkumisjõud 7 tonni,mootor 4 kW jaelektrisaag 2,2 kW.Hind: 4850 € Metsakaupmees OÜ, Võru 94, Tartu 734 3861, info@metsakaupmees.ee E–R 9–18, L 9–15 Elektrigeneraator Hecht GG 8000Asendamatu abimees abioperatsioonide tegemiseks kohtades, kus puudub elekter. Mugav käsitleda tänu ratastele,käepidemele ja elektristarterile. voltmeeter,17,5kW|25Lkütusepaak|2xpistikupesa230V;xpistikupesa12V;1x400V|õlitasemeandur,ülekoormuskaitse,taimer,elektristarter+käsistarter,pingeregulaator Soodushind: 995 €TAVAHIND: 1199 Elektrigeneraator€ Hecht GG 2500Asendamatu abimees abioperatsioonidetegemiseks kohtades, kus puudub elekter. ülekoormuskaitse,12,2kW|15Lkütusepaak|2xpistikupesa230V;xpistikupesa12V|õlitasemeandur,voltmeeter,pingeregulaator 295 €TAVAHIND:Soodushind:349 € Tasuta transportüle Eesti! Tasuta transportüle Eesti! Põhjused, et ühendust:võtta depressioon,hingamisvaegused,väsimusjne Tervendaja Volli vastuvõtuleolenemataregistreerimineelukohast. Eelinfo tel 558 9281 Viljandi 17.09, 07.10 • Tartu 20.09, 29.09, 05.10 Põlva 21.09 • Võru 22.09 • Valga 23.09 Paide 27.09 • Jõgeva 28.09 • Põlva, Võru 06.10
Meelis Kihulane: „Alustame nimest. Mööbelsepa nimetus on muidugi sel gelt traditsiooniline. See on Teodor Ussisoo ja Arvo Veski ajastu nimetus. Mina eelistaks seda nimetust tisleri õppe nimetusele. Kuigi tegelikult ka tisler on vanaaja nimetus, saksa kee lest tulnud. Aga kaasajal tisler tähen dab siiski pigem midagi muud. Tisle rina sa oled pigem siiski masinaope
metsastkapitegemistalustabMööbelseppKÄSITÖÖ
Mina oma mööbelsepa-õpe tuses püsin täielikult traditsioo niliste käsitööriistade juures. Käeline oskus on seadmete ka sutamise tõttu nõrgenenud. Kui sa vaatad YouTube’ist, kuidas näiteks peentislerid oma ülikee rulisi tappe teevad, siis enamas ti nad piirduvadki tapitegemi sega. Nad ei valmista materja li ette. Kust materjal tuleb, kui das seda kuivatada ja töödelda – sellega ei tegelda. Kui ma kä sitsi langetan puu ja lõikan ta ise lauaks, kuivatan ta ära ja teen tast mööbli, siis ma saan sellest puidust ja mööblist palju pare mini aru, kui ainult valmistöö deldud materjaliga töötades. Ja on lootust, et see mööbel kestab kauem ka.“
FOTO: ANDRUS LAANSALU MÖÖBLI RESTAUREERIMINETARTUS Antiikmööblist autoistmeteni. Teeme ka telefonilInfoeritellimusmööblit.janõuanded5126236 Küsi pakkumist: info@polsterdus.ee OÜ Polstritööd, Tartu, Ujula 1a TELLI RAJA TALUST MESI KOGU TALVEKS! Maitsev ja tervislik mesi on kogutud Kagu-Eesti puhtast loodusest. Meie käsitööna toodetud mesi on tunnustatud Rohelisema Põlvamaa märgiga. Suuremate tellimuste (al 5 purki) puhul Tartu- ja Põlvamaal kohaletoomine tasuta. Raja talu, Kanassaare küla, Põlva vald, Põlvamaa rajala@rajala.eePÕLLUMAADMETSA-OSTANJAÜLEEESTITEL5527322 Elektriroller Citis
3-rattaline Tegemist
Kes on mööbelsepp? Kas mööbelsepp ja tisler on üks ja seesama amet? Ja kas puidu valimine ja töötlemisviis mõjutavad lõpptulemust? Meelis Kihulane räägib mööbelsepatöö ettevalmistavatest etappidest.
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 9 15. SEPTEMBER 2022 12
Soodsa hinnaga ja lihtsa konstruktsioonigahalumasin, millel on madal etteandelaud ja madal raskuskese stabiilsemaks transpordiksteepeal.Maksimaalne halu pikkus
ANDRUS LAANSALU
raator. Sa pead tegelema pingi seadis tamisega. Käsitöö osa, isegi elektrilis te käsitööriistadega töötades, on ma huliselt suhteliselt väike. Aga möö belsepa töö on just töö käsitööriis tadega. Muidugi, tegelikult tulid ju ka selles töös juba ammu mõningad seadmed mängu – jalgadega vända tav lintsaag on ju ka tegelikult ikka gi seade, masin.
MK: „Tõsi, ma olen restauraato rina näinud igasugust vanaaeg set tisleritööd – on olnud sel list mööblit, kus poomkandid on küljes, isegi koored on saht likülgedel olemas. Aga siis jäl
FOTOD: ERAKOGU hulklisaseadmeA••••Teostamekaevetöidpinnasetöidseptikutepaigaldamistpuistematerjalidemüükijaveduvantitraktoriteteakuuluvadnäiteks • muruniiduk • hooldusniiduk • pinnasepuur • segumasin • pinnaserest • tõstekahvlid • mullafrees • tänavaharjad • erinevad mullakopad • erinevad sahad MEHHANISMIDEJUHIGA TÕRVASAVANDITEENUSESTRENTVALGAMAAL 5850 7479 Avanditeenus OÜ Meie mehhanismide hulka kuuluvad • kopp-laadur Caterpillar • multilifti ja hüdrokraanaga (koos greiferiga) veoauto Volvo • eri suuruses Avanti traktorid • roomikutega miniekskavaator
Et tulemus tuleks ilus, pead sa olema harjunud käsihöövlite ja peitlitega töötama. Kui satud salmilist pinda töötlema, siis on eriti vaja kogemust. Lõhestami sel tuleb salmilise pinna keeru kus eriti hästi välja. Ka oksakoht on olemuselt salmiline pind.“
Nii et sa ütled, et tuleb alus tada metsast, langetada puu ja siis kõik ülejäänud etteval mistavad etapid ka läbi teha?
le ka vastupidi, Meltzeri tööko ja tööd näiteks, kus isegi sahtlite sisepinnad olid poleeritud. Teh ti kõverpindade hööveldamist, näiteks käsitsi spoonimiseks. Tä napäeval spoonitakse imeõhu kese spooniga, see on üsna liht ne ja käsitsi spoonimine on pea aegu unustatud. Ja käsitsitege mise oskused kaovadki niimoo di täielikult ära.
Sellised oskused kaovad või ongi juba kadunud. Kui palju sa näed tänapäevasel mööblil ühes tükis laiu pindu? Töötasapinda des võib neid veel näha, aga neil on efekti ja ka praktilise vajaduse tõttu jäetud enamasti alles pak sus. Aga kui materjal läheb õhe maks kui 4 sentimeetrit, pannak se see ikka kokku kitsastest riba dest ja tehakse liimpuitkilp.“
See vist ei ole see tavaline kurt mine, et asjad pole enam nagu vanasti? Siin on tegu mingite oskuste lõpliku kadumisega? MK: „Jah, ma näen, et selli sed vanad oskused on täieli kult kaotsi minemas. Ja ma ta haks need siiski alles hoida. Ja selleks, et kõik need etapid päri selt läbi käidaks, hoian ma oma õppest masinad eemal. Mui du need oskused lihtsalt ei säi li komplektselt – sa pead olema kogu protsessi algusest lõpuni
Aga tänapäeva tootmise tempo on nii kiire, et enamasti küpse tatakse puit kuivatuskambrites lihtsalt ära. Niisugune kuivati materjal erineb käsitsi töödel des päris selgelt aeglaselt õhu käes kuivanud materjalist. Õhk kuivanud materjal allub lõike riistale (höövli- ja peitliterale) palju paremini. Lõigata on mõ nusam. Kuivatikuiv puu on sa geli habras ja rabe. Ja tihtilugu on isegi värvis erinevus, kuiva tist läbi käinud kask on enamas ti pruunim. Samas, masinaga töödeldes see materjalierinevus kuigi oluline ei ole, masin läheb materjalist lihtsalt jõuga läbi ja pärast lihvitakse kõik samamoo di masinaga ära.
Kunagi restaureerisin ühte kappi, mille uksed meister oli ühest lauast teinud. Ukse laius oli 40 cm, pikkus 80 cm, sisse polnud tasakaalustamiseks ise gi põõnasid pandud (põõnad sisse.nagutõmbablihvitudvesipinnaltHööveldatudjooksebmaha,pindveekäsn
olla, et poorid on lahti. Aga teist pidi, sa avad need poorid ja õli kaobki sinna sisse.
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 9 15. SEPTEMBER 2022 KÄSITÖÖ 13
MK: „Jah, mööbelsepp ideaalis langetab oma puud ise ja kuiva tab ise. Kuivamine sõltub prot sessist – et kas kuivatatakse kui vatuskambrites või tehakse õhk kuivatamist. Kuivatuskambriga on võimalik hästi läbimõeldud protsessiga kuivamise aega kok ku pakkida ja samas jätta ikka gi alles protsessi loomulikkus.
Väike kaasaskantav kruupink
oma kätega läbi teinud, et pui dust niimoodi aru saada, nagu vanad meistrid said. Kui ma terjal tuleb saekaatrist ja pind on karvane, siis ahvatlus lasta ta paksusmasinast läbi ja pärast käsihöövli jäljed peale teha on päris suur. Aga see rikub prot sessi ära. Õigem on vähemalt nii, et võtad saekaatri laua ja hakkad seda käsitsi höövelda ma. Siis sa saad aru saekaatris toimunud palgi lõikamise eri sustest. Kui sa oled suurt pinda käsitsi hööveldanud, siis järgmi ne kord sa ei lase oma materjali enam suvaliselt saekaatrist läbi. Sa lased ta läbi võimalikult piki süüd ja kõiki muid selle konk reetse puidu iseärasusi arvesta des. Ja sellest mööbelsepa te gevus algab. See kõik on tema lauas või kapis või kummutis lõ puks sees – kõik see materjali tundmine ja protsessid puu va limisest ja langetamisest alates.“
Praegu Tiit Raik õpetab käsit si hööveldamist – kuidas höövel dada salmilist pinda (kui puidu kiud on kõveriti), kuidas höövel dada otspinda, kuidas teha tis lerikilpi. Kaasajal tuleb mater jal paksusmasinast ja selleks, et teda viimistleda, lihvitakse pind üle. Aga hööveldatud pind ja lihvitud pind on kaks täiesti eri asja. Kui veega testida, siis höö veldatud pinnalt jookseb vesi maha, lihvitud pind tõmbab vee nagu käsn sisse. Pinna õlitami sel võib see muidugi ka abiks
peaksid ära hoidma kõmmel dumist). Need uksed olid sama sirged nagu mööbliplaat. Seda ei saavuta isegi käelise osavu sega kuidagi, lihtsalt materjal oli erakordselt hästi valitud, töödeldud ja kuivatatud. Teisi ti ei ole selline tulemus lihtsalt võimalik. Hilisemaid pingeid ei tekkinud.
Palgi ristlõige laudadena
Hööveldamine
OÜ
et ta on kunagi kuulunud mõ nele Eesti tunnustatud inimese le – need on nn nimelised kla verid, sellisel juhul pole olu line, et klaver oleks tingimata Eestis toodetud. Niimoodi on muuseumis näha ka teiste riiki de Kõigepealtklaveritoodangut.oleksnatuke vaja rääkida Holdre lossi ajaloolisest taustast. 16. sajandi keskpaiku rajatud Holdre mõis (saksa k Hollershof) kuulus kuni 1767. aastani Holleritele, sellest tu leb ka mõisa nimi. Hiljem oli mõis paljude omanike käes ja alates 1909. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus
nult esimesel korrusel, aga tei se korrusega tööd juba käivad, osa väljapanekut hakkab olema ka seal, lisaks on teisele korru sele planeeritud ööbimiskohad. Viimases ehitusetapis on plaa nis tegeleda ka keldri kasutus võimalustega. Klaverimuuseu mi juhatuse moodustavad Alo Põldmäe ja Heiki Parts.
Tööülesanded
HoldreAJALUGU lossi on kogutud Eesti klaverite ajalugu
Ernst Hiisi kabinet-tiibklaver, mis on kuulunud Uno ja Tõnu Naissoole.
mõis Woldemar von Ditmari le. Praeguse peahoone lasi von Ditmar ehitada 1910. aasta pai ku. Hoone arhitekt oli Otto Wil dau, tema on ka lähedal asuva te Taagepera ja Karki mõisa hoonete projektide autor.
Klaverimuuseumisse jõud mine võib võtta natuke aega. Holdre loss ei asu otseselt suur te teede trajektooril, kohale sõitmiseks tuleb natuke navi geerida. Mul õnnestus (lähe nemissuunast tulenevalt) jõu da kõigepealt peaaegu Läti pii rini (ühest lähiristist on sinna 3 kilomeetrit kruusateed). Tegeli kult käisin ma piiril ära ka, aga alles pärast muuseumiga tutvu mist.Kodulehel on öeldud, et kla verimuuseumi eesmärk on saa da kokku võimalikult täielik kogu Eesti klaveritest. Klaver võib olla oluline ka sellepärast,
Elektri- ja sidetrasside, platside, vee- ja kanalitrasside ehitus üle Eesti. Kasuks tuleb väiksema ekskavaatoriga tööoskus. Samuti tänavakivi paigalduse kogemus. Nõuded kandidaadile Kasuks tuleb autojuhiloa olemasolu (B, C), ekskavaatoriga töötamise kogemus. Omalt poolt pakume Meeldivat kollektiivi, võimalust omandada erialaseid teadmisi ning autojuhiloa täiendamist. Väljaõpe kohapeal ning vajadusel saab osaleda koolitustel.Kandideerimiseks helistada või kirjutada e-mail. Objektid üle Eesti. Kandideerimise tähtaeg: 10.10.2022 Kontakt: 504 5394, e-post: indrek@kajamark.ee • • kaevetöidTeostame üle Eesti! Otsime oma VÄLISTRASSIEHITAJAIDmeeskonda +372www.kraavihall.ee56494025 | +372 56 693 856 | info@kraavihall.ee OÜ Pranto Katus KATUSEPAIGALDAJATotsib Tööülesanded Erinevate viilkatuste ehitamine ja plekitööd. Omalt poolt pakume Konkureeriv töötasu, kindlad puhkused. Töö asukoht: Tartu linn, Ringtee tn 26c Töötasu (bruto): 1200–2500 € Töötasu arvestus on peamiselt tükitöö alusel. Täistööaeg, tähtajaline tööleping Tööle asumise aeg: 05.10.2022 Kandideerimise tähtaeg: 04.10.2022 Saada CV: prantokatus@gmail.com Tel 5695 6885
Tavaliselt leitakse klavereid metsast ainult kahtlase väärtusega uudistes. Klaverimuuseum ei asu küll otse Holdre kaitsealuses männikus, aga esimesel hetkel tundub siiski pisut ootamatu leida looduse keskelt kla veritele keskendunud muuseum.
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 9 15. SEPTEMBER 2022 14
ANDRUS LAANSALU
Kajamark
Aga nüüd väljapaneku juur de. Kui lihtsalt sattuda luge
FOTO: ERAKOGU
Muuseumi infostendid on praegu veel seinte ääres põran dale toetatud, installeerimine käib. Lugesin ühelt stendilt, et klaverimuuseum asutati aastal 2005 ja oli planeeritud Helme mõisa. Tausta tundmata hakka sin juurdlema, et kas siis Hold re on klaveritele lihtsalt ajuti ne vahejaam. Aga nii see ei ole, lihtsalt olukord muutus ja just Holdre loss on ikkagi see koht, kus muuseum täies hiilguses väljaHetkelarendatakse.asubväljapanek ai
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 9 15. SEPTEMBER 2022 AJALUGU 15
get ei saa tõsta nii kõrgeks, kui on tänapäevane standard (lanoot 440 Hz). Tahvelklaverid juhatavad väljapaneku väga hästi sisse, eriti koos Eesti va rasemat klaveriehituse ajalugu kirjeldavate infostendidega.
Ernst Hiisi kvaliteetpianiino Astron 1920ndate aastate lõpust.
Robert Rathke alustas
Klaverimeister Jaan Rässa.
Tahvelklaver on eelkäija.pianiinotänapäevase
aastaltootmistklaverite1868.Tartus.
Kui ajalugu mööda liikuda, siis kohe esimeses toas pärast sisenemist on väljapanekus va nad tahvelklaverid. Tahvelkla ver on tänapäevase pianiino eelkäija.Sellisel pillil ei ole täielikku malmraami ja tema keelte pin
Mõningate pillidega kaasne vad nende omapärased lood. Näiteks on eksponeeritud kla verimeister Johannes Vihma klaveritöökojas tehtud klaver, mida Teise maailmasõja ajal transporditi Piirissaarelt mand rile. Klaverit transportiv auto sattus tule alla, sõitis kraavi ja klaveri kaas murdus ära. See murdekoht on kaanel ka näha. Tõsi küll, lugedes ma ootasin alguse järgi midagi dramaati lisemat, näiteks et klaver käis vahepeal ära Peipsi järve põh jas. Aga kahtlane on, kas ta siis muuseumini jõudmiseks klave rina vastu oleks Eksponeeritudpidanud.onka kõi ge vanem säilinud Eesti klaver – haamerklaver, mis pärineb ühest Võrumaa mõisast (ole tatavasti pole siis koht täpselt teada). Ja on ka tõeliselt väi ke tiibklaver, mis ehitati aastal 1974 selleks, et asendada ETV vanamuusika saadetes klaves siini (mida Eestis sellel ajal üld se ei olnudki).
Kõige vanema Eesti klaveri detail (18. sajandi lõpp, 19. sajandi algus).
ma, et kusagil Läti piiri lähedal Holdre lossis on klaverimuu seum, võiks ette kujutada väi kest iluekspositsiooni, mis si saldab paari külakoolmeistri pianiinot ja võib-olla pühapäe vasteks ühislaulmisteks kasu tatud harmooniumi. See kujut lus oleks nii vale, kui vale üldse olla saab. Holdre klaverimuu seum on oma olemuselt täies mahus läbimõeldud mäluasu tus, koostatud selge teadmisega klaverite ajaloost ja muuseumi arendamise printsiipidest. In fostendid on põhjalikud ja kü lastaja, kes viitsib lugeda, saab ainuüksi info läbitöötamisele kulutada mitmeid tunde. Prae guse pildi järgi ütleks, et ta haks lisaks veel ka infot klave rite mehaanilise ehituse kohta ja ka selle kohta, kuidas kuna gised tehased seestpoolt välja nägid. Samamoodi ootaks mõ ningast multimeediat klaverite kohta – videolõike ja/või filme. Aga muuseumi komplekteeri mine alles käib, ootame ära.
Edasi ruumist ruumi liiku des tundub, et võib-olla tuleks mõelda ka ekspositsiooni val gustamise peale, sest ainult päevavalgusel põhinev valgus tus jätab paljud pillide huvi tavad detailid varju. Sama asi juhtub ka siis, kui üldvalgus tus sisse lülitatakse. Aga jälle gi, nende küsimustega on aega tegeleda ja võib-olla on see kõik juba läbi Isiklikusmõeldud.plaanis oli mul hu vitav kohtumine meister Robert Rathke klaveritööstuse klaveri ga, milline seisab mul ka va nematekodus. Pilli välimus oli täiesti identne – ikka on pisut kummaline tunne, kui näed
Ludwig Theodor Aulli tahvelklaver (Riia 1860ndad).
klaver, mis on kuulunud Uno ja Tõnu Naissoole. Võib kujutada ette, et võib-olla just selle kla veri klahvidelt kõlasid esimesed „Viimse reliikvia“ laulude akor did. Muidugi pole raske kind laks teha, kas see tegelikult ka nii oli, aga klaveri juures seistes seda ei tea ja tahtmine vajutada klahve tekib just selle mõttega, et võib-olla vajutas seda klahvi ka Uno või Tõnu Naissoo sõrm just selleks, et mõne kuulsa „Viimse reliikvia“ laulu esime ne noot välja hääldada. Muu seumis on selliste mõtete mõt lemine kuidagi eriti loomulik.
muuseumis midagi, mis muidu kuulub lihtsalt igapäevase elu juurde. Sain teada, et Rathke alustas klaverite tootmist 1868. aastalVanematekoduTartus. pill siiski ei ole astunud lihtsalt Tartu ühelt tänavalt teisele, sest 1891. aas tal oli Rathke Tartu klaveritöös tuses põleng ja juba 1892. aas tal jätkas ta klaverite toomist Peterburis. Ja see pill pärineb 1900ndatest.Väljapanekul moodustavad omaette suuna Eesti kultuu ritegelastele kuulunud klave rid. Näiteks on eksponeeritud Tartu Ülikooli rektorile Johan Kõpule (rektor aastatel 1928–1937) kuulunud klaver. Või
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 9 15. SEPTEMBER 2022 16 REKLAAM
