Tulemas on Postitee Puupäevad Dipperfoxi kännupuuriga saab ilma juurimiseta hakkama Lk 12–13
Maamess on rasketehnika, põllumajanduse ja toidutootmise koondportree Lk 4–7
12. mai 2022 Nr 5
Lk 10–11
Eha Rauatööde suured haagised Lk 14–15
2
KOLUMN
RAKKE JA SALVKAEVUDE puhastamine, süvendamine, kaevamine ning remont üle Eesti.
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 5 12. MAI 2022
TRAKTOR ANDRUS LAANSALU
Küsi hinnapakkumist: kaevumeister@hot.ee tel 5638 1774
Võru mnt. 3, Kambja vald, Tartumaa E-R 12.00-16.00 | L,P – ettetellimine
HAAVA KÕRTS
Söögid, joogid, peolauad ja peielauad! Pakume cateringi! 5560 0406 |
lounalaud@gmail.com Haava Kõrts
www.haavakorts.ee
Kui ronida redelit mööda tänapäevasesse traktorisse ja vaadata sealt kahekorruselise maja kõrguselt akvaariumaknast alla maas jalutavate sipalgasuuruste lihtsurelike peale, siis on väga selgelt tunda, et rasketehnika on arenenud kuhugi kaugele planeetidevahelisse avarusse, kuhu inimeste igapäevatehnika veel niipea järele ei jõua. Muidugi ma liialdan natuke, aga ega see pole ilmaasjata, et B-kategooria lubadega traktori ja veoauto rooli ei lasta, majasuurust campervan’i aga juhi palju tahad, kui ainult kohtade arv ja tonnid seadusega lubatu parameetritesse jäävad. Traktor käib ettevalmistuseta lihtsurelikule üle jõu. Väljavaade traktorist ja juhtimisseadmete arvutimängulik kujundus, mis sobiks ka ulmefilmi kosmoselaeva, tekitavad tahtmise jätta kohe oma igapäevased muud tegevused sinnapaika ja suunduda esimesse võimalikku traktoriõppeasutusse juhtimisõigust omandama. See ei ole tegelikult läbimõtlemata impulssemotsioon. Lugu on hoopis kee-
rulisem ja pole seotud ainult tehnoloogilise aukartuse ja imetlusega. Traktor on viimaste kuude jooksul omandanud sotsiaalmeedias hämmastava uue positsiooni, mida veel mõned kuud tagasi poleks olnud võimalik parimagi tahtmisega ette aimata. Traktorist on saanud vabadusvõitluse ja sõltumatuse ikoon. See ootamatu meemitulv on praeguseks jõudnud üle maailma ilmselt kõikjale, kus vaba internet ligipääsetav on. Algas see videoklippidest, kus Ukraina põllumehed ja -naised haakisid traktorite külge mahajäetud või vigastatud Vene lahingutehnikat ning vedasid need poolteovõimelised rauakolad oma varjualustesse ja õuedele. Varsti näitasid meemid meile Ukraina meest Igorit, kes metsas jalutades leidis õhutõrjesüsteemi 9K330 Tor ja on nüüd 20 miljoni dollari jagu rikkam. Kuidas Igor oma õhutõrjesüsteemi koju sai? Ikka traktoriga vedades. Edasi traktorite haare meemides ainult kasvas. Traktorid vedasid ära Vene kosmoserakette ja pilvede kohal lendavaid lennukeid ning kui madrused mingil sõjalaeval
FOTO: ANDRUS LAANSALU
Sinine traktor on praeguseks meemide tõttu kuulus üle maailma
kergendusega ohkasid, et küll on hea, et traktorid ei uju, hakkas merest tõusma kurjakuulutav traktor. Pärast seda meemitulva ei saa enam ühtegi traktorit vaadata ilma poliitiliste ja vabadusvõitlusega seotud lisatähendusteta. Traktor näitas oma üleolekut okupantide sõjatehnikast ka sellega, et ei jäänud Ukraina äärmiselt raskesti läbitavasse mutta kinni, samal ajal kui sõjatehnika jäi. Tegelikult saaks kindlasti ka traktori sellesse ära uputada, aga meemimaterjalina töötas selline läbivusvõime erinevus ideaalselt. Kõigele lisaks tegid ukrainlased populaarsest lastesaatelaulust oma versiooni, kus järelkäru asemel vedas sinine traktor Vene tanki ja kus tankist kostis hääli, mille tekitaja oli vaja ära arvata (leiate selle YouTube’ist, nagu ikka). Kui nüüd põllul sõidab sinine traktor, hakkab see lastelaul automaatselt peas mängima ja sellest vabaneda pole enam võimalik. Maamess oli traktoreid ja sarnast tüüpi rasketehnikat tihedalt täis ning sellest ekspositsioonist on seekordses lehes ka ülevaade. Aga traktor on nüüd juba midagi rohkemat kui lihtsalt traktor.
UUDISED
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 5 12. MAI 2022
Postitee avab oma hooaja pillerkaaritades
FOTO: ANDRUS LAANSALU
ANDRUS LAANSALU
21. mail toimub Postitee Pillerkaar Postitee on imeliste loodusvaadetega tee, mille ajaloost räägivad teetähised, kõrtsiasemed ja vanad sillad. Vähemalt 400 aasta vanune teejoon ning teeruumis paiknev erinevatest ajastusest säilinud rikkalik ajaloo- ja kultuuripärand teevad sellest ainulaadse maantee kogu Eestis. Eesti kõige kaunimaks maanteeks nimetatud vana Tartu-Võru maantee ongi ajalooline Postitee, mis oma tuntumas osas algab Voorekülast Põlvamaa piiril ja ühendab kolme valla ning neljateistkümne küla rahva. Kuulus käänuline tee lookleb üle Röövlimägede ja läbi Tilleoru. Läbib muu hulgas Puskaru, Ihamaru ning Karilatsi külasid, millest rahvasuus on vormunud puskari mõjust, tillest ja orust, ihu marust ning lastekarjast külajutt. Postitee ääres on külastajaile avatud kolm muuseumi: Karilatsi Vabaõhumuuseum, Eesti Maantemuuseum ja Lõõtsamuuseum. Rändajaid
meelitavad metsadesse loodud matkarajad, puhkekohad ja kindlasti supluskohana tuntud Palojärv. Laupäeval, 21. mail ootab kogu Postitee rahvas enda juurde külalisi
kaugemalt, sest uksed avab rohkem kui tosin Postitee-äärset ettevõtet, kogukonnakohvikut ja talu. Toimub Postitee Pillerkaar – külaline võib päev läbi osa saada tegevustest, kont-
sertidest ja maitsetest. Võib jääda ka kauemaks, sest samal õhtul toimub Muuseumiöö ja kohapealsed muuseumid tervitavad publikut oma eriprogrammidega.
Valga-Valka kaksiklinna koostöö ühise linnaruumi arendamiseks Valga ja Valka arendavad koostöös ühist linnaruumi, et muuta elukeskkond kohalikele elanikele meeldivamaks ja kaasaegsemaks. Varasem koostööprojekt toimus Interregi Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi 2014–2020 raamides. Praegu on töös aastal 2021 alustatud projekt “Valga-Valka kaksiklinna ühise puhkeala uuendamine ja arendamine (Est-Lat 181)” – plaanis on korrastada linnasüdame piirkonnas asuvaid alasid. Aprilli alguses alustati Veskijärve ümbrusesse valgustuse paigaldamisega ja olemasolevate valgustite rekonstrueerimisega. Rekonstrueeritakse kümme olemasolevat valgustit ja paigaldatakse 30 uut valguspunkti. Kavas on puhastada setetest ja liigsest taimestikust Valga poolel asuv Veskijärv ning Jõekääru järv ja neid ühendav jõelõik. Tööde tegija leidmiseks on korraldatud riigihange. Töödega alustatakse hiljemalt juunis ja need kestavad kogu suve. Pedeli paisjärvede puhastamise tõttu on traditsiooniliselt Jõekääru järve poolsaarel toimunud üritused – Jõekääru kontsert ja Muinastulede öö – sellel aastal üle viidud Valga keskväljakule. Pedeli supluskohta sellel hooajal ei avata. Projekti kogueelarve on 3 186 027 eurot, sh Eesti-Läti programmi toetus 787 216 eurot.
PUHASTUSED KPE Ake Kat Fas Aed Rem Ren
TEOSTAME KÕIKVÕIMALIKKE EHITUSTÖID Töödele pikaajaline garantii kpe.kpe@mail.ee • tel 5638 8994 •
K.P.E OÜ
K
KONTAKT
MEIEGA SAAB ÜHENDUST
www.semt.ee semt@semt.ee • tel 506 2377
3
AAST AT
OG
E MUS T
SERTIFIKAADID ISO 45001 :2018 ISO 9001 :2015
4
MESSID
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 5 12. MAI 2022
Rasketehnika, põllumajanduse ja toidutootmise koondportree FOTOD: ANDRUS LAANSALU
See lugu Maamessist ei püüa anda detailset ülevaadet. Pigem on see kogum tähelepanekuid ja emotsioone. Tehnilised täpsustused jäägu teistesse, spetsiifilisematesse artiklitesse. ANDRUS LAANSALU
Maamess on tõeliselt suur ettevõtmine. Maamessi päevadel aprilli lõpus on Tartus ummikud, liikumine toimub kohati teosammul ja igal pool linnas on näha inimesi roheliste Maamessi kottidega ja kaelakaartidega. Kui võrdlus poleks sisuliselt põhjendamatu, võiks öelda, et see on nagu põllumajanduse ja rasketehnika laulupidu. Tegelikult vedas ka ilmaga, sest korralikus soojuses ja päikesepaistes pärast üsna lõputuna tunduvat talve on emotsionaalselt siiski hoopis teistsugune tunne kui vihmavarju all traktorikabiinist traktorikabiini silgates.
Ekskavaatorid Ilmselt on ka vahepealsete aastate koroonapidurdus andnud suurele ja vabalt hingavale üritusele oma lisavindi. Tundus küll, et inimestele lihtsalt meeldis messil olla. Muusikat oli igasugust, päris palju oli kuulda Ukraina laule. Ja samal ajal kostis igalt poolt professionaalse häälestusega eriterminoloogiast koosnevaid vestlusi. Nii mitmelgi seadmel oli juba esimesel päeval peal silt “Müüdud”, kaasa arvatud mõnel hiiglaslikul ekskavaatoril. Kui muidu võiks ju tunduda, et sellised massiivsed töövahendid ostetakse alati ainult Exceli
MESSID
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 5 12. MAI 2022
tabeli ja pika eelneva analüüsi põhjal, siis messil tekib tahes-tahtmata tunne, et võibolla osteti ekskavaator hoopis nagu emotsiooniost – läksin majast välja, nägin erakordselt karismaatilist ekskavaatorit ja noh, ostsin ära. Nagu sportautot ostetakse. Et läksin ostma kokkuhoidlikku ja suure mahutavusega pereautot, aga tagasi tulin viieliitrise punase pinaliga, millega on keeruline lamavatest politseinikest üle sõita. Ei, tegelikult ma muidugi ei arva, et ekskavaatoriost niimoodi käib. Ja küllap oli ka eeltöö tehtud. Aga pärast ostu võib ilmselt ka ekskavaatorile panna sildi – siia ärge enam istuge, see on juba kellegi teise oma. Nagu tavaliselt äramüüdud tsiklitel poes on.
arvutimängulikult ebareaalne, aga tunne on endiselt võimas. Oli ka näha, et lastele meeldis väga nii ronimine kui ka kabiinis istumine. Ilmselt oleksid traktorite tutvustamise pereüritused vägagi populaarsed, kui neid ainult rohkem korraldataks. Messi naelte hulgas väljatoodud masinatest võiks siin nimetada New Hollandi metaanil/ CNG-l töötavat T6.180 traktorit, mille mootori põhiparameetrid on samad sama mudeli diiselmootoriga võrreldes, aga mille heitgaaside hulk on arvestatavalt väiksem.
Asfaldifreesid
Grader Service Laagrist oli oma väljapaneku tutvustuseks välja toonud suure ratta. Õigupoolest oli see kaabli paigaldamiseks mõeldud asfaldifrees, mis nägi välja hambuline ja atraktiivne. Millegipärast meenusid kohe väiksed soonefreesid, ainult et siin oli tegemist tõeliselt mas-
Traktorid
Traktorites istumine oli kindlasti paljude jaoks suurt rõõmu pakkuv atraktsioon. Tänapäevane traktor on professionaalsest ringist väljapoole jäävatele inimestele peaaegu sama kättesaamatu nagu NASA kosmosetehnika. Ja kui sa sinna sisse oled roninud ja istud seal teise korruse kõrgusel, siis ka tunned ennast nagu NASA kosmosetehnikas. Mäletan oma lapsepõlvest, kui kodu lähedalt möödaläinud tee-ehitusel õnnestus paar korda sõita vana Vene linttraktori kabiinis ja isegi tõmmata mõnda kangi. Tunne oli tõeliselt võimas. Tänapäevane traktor on muidugi totaalselt teine maailm – puhas, disainitud ja peaaegu
Siloking Selfline 16 M3 (esindaja Dotnuva Baltic)
SEPA KESKUS TARTUS • NAISTE- JA MEESTERÕIVAD • KANGAMAAILM • JUUKSURISALONG • JALANÕUD • LASTEKAUBAD • AUTO- JA MOTOKAUBAD • TEHNIKAKAUBAD • RIMI SUPERMARKET • BENU APTEEK • TÖÖRIISTAKAUPLUS • TOITLUSTUS RAHWARESTOS JA SEPA CHILLIS
ÄRA JÄTA HÄID VÕIMALUSI KASUTAMATA! OLEME AVATUD IGA PÄEV TURU 45B / SEPA 21 TARTU • TEL 507 3723 sepakeskus.ee
Traktorite tutvustamise pereüritused oleksid väga populaarsed, kui neid ainult rohkem korraldataks.
5
taapse seadeldisega. Tulnud oli see masin otse tööpostilt. Suur hulk Maamessi väljapanekust oli veel kliiniliselt puhas ja peaaegu kile all, aga see frees oli küll oma elu jooksul päris tõhusalt asfalti hammustanud. Ja oligi huvitavam vaadata. Grader Sevice’i väljapanekus oli ka hommikuses linnas teehoolduse müra vähendavaid seadeldisi – pehmemast materjalist lisaseadmed sahale. Aga nagu tootja ütles, ei ole Eestis ikkagi veel piisavalt huvi selliste seadmete järele. Kuigi võiks olla. Me oleme kõik kuulnud, mis häält teeb metall vaikses hommikus krobelisel asfaldil. Enamik inimesi ei armasta seda häält kohe üldse mitte. Asfaldipurustajaid ja ehitusmasinaid oli üle messi valida tegelikult igasuguseid, kõiki ei jõudnud läbi käia. Võimalik, et Grader Sevice’i suur ja silmatorkav pöörlev ratas tegi just täpselt seda tööd, mida temalt oodata võis – tõmbas ära kogu vaba tähelepanu. Päris paljud inimesed jäid seisma ja ootasid, et ratas jälle natuke pöörleks.
Veoautod ja haagised
See grupp rasketehnikat vajas vaatajalt süvenemist. Haagis on oma olemuselt kindlasti natuke vähem efektne kui ekskavaator või traktor, aga samas on haagised ka kohalikes rasketehnika tootmisettevõtetes heal tasemel valmis tehtavad, traktoreid ja ekskavaatoreid Eestis esialgu siiski toota ei saa. Palmse Mehaanikakoja traktori universaalhaagis Humus oli
6
MESSID
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 5 12. MAI 2022
OSTAN METSA- JA PÕLLUMAAD ÜLE EESTI
OSTAN SÕIDUKEID Seisukord pole oluline! Sõidukorras, avariilised, romud. Kustutan sõiduki ka autoregistrist! E-post:
veljo.vares@mail.ee Tel 5627 6012
TEL 552 7322
Sõidukite kere- ja värvimistööd, kahjukäsitlus ning kalkulatsioonid kindlustusseltsidele, avariiliste sõidukite taastamine Ringtee 26, Tartu | 516 4231 | 515 5198 | info@automaaler.eu | www.automaaler.eu Messi nael, teraviljakombain Claas Trion 660 (esindaja Baltic Agro Machinery)
Komatsu roomikekskavaator PC138US-11 (esindaja Baltem)
Robelco roomikekskavaator SK210LC-11 (esindaja Baltic Agro Machinery)
Can-Am Outlander Max 570 XU+ T3, võimeline vedama 395 kg piduriteta haagist ja 750 kg piduritega haagist (esindaja BRP Keskus)
ka messi naelte hulgas välja toodud (mahutavus 52 kantmeetrit). Kohal oli ka Eha Rauatööde Valgas toodetud suurte haagiste komplekt, ja veel mitmeid erinevalt pikenevalt-lühenevalt kokkukäivaid mudeleid mitmetelt tootjatelt.
oma boksis ikkagi teada. Ja kui oled mingite osade valdkonnas asjatundja, saad väljapanekuid vaadates kindlasti hinnata, kuhu võivad liikuda klientide vajadused.
Eesti taastuvenergia tootja Elelevi OÜ ostab igasuguses seisundis põllu- ja metsamaad roheenergia arendusprojektideks. Küsi pakkumist otse ostjalt elelevi@elelevi.ee või 5657 7377.
Sikkim Ilusalong pakub tööd juuksurile Põlvas. Põlva salong pakub koostööd ka mõnes teises iluvaldkonnas töötavale inimesele. Põlva Ilusalong asub Oja 7, Põlva.
Ootame kirja aadressil sikkim@sikkim.ee või tel 516 6406.
KALLURKRAANA, multilift-kastiga auto (kuni 18 t), väikse kopa ja Bobcati teenus SAEMATERJALI MÜÜK PALGILÕIKUS TEEME LAMMUTUSTÖID kuuridele, saunadele jne
Info tel 5683 7161
AHJUD • PLIIDID • KAMINAD
Detailid ja kuluosad
www.ahinik.ee • tel 5346 7811 • Kutsetunnistus 168956
Kohal olid ka tööriistade müüjad ning masinaosade ja detailidega kauplejad. Internetikaubandusele suunatud firma võib-olla ei võidagi Maamessilt kuigi palju kliente juurde, aga samas, kohale tulles annad endast
ATVd
Eesti rasketehnika tootmisettevõtetes tehakse valmis ka maailmas konkurentsivõimelised haagised.
Rasketehnika kõrvale jäävad ka mõned väiksemad vahepalad. Näiteks ülevaade Can-Ami ATVdest (tootja BRP). Metsas ja maastikul ei saa alati iga tööd suute masinatega ära teha ja jala pole samuti võimalik kõike väikest kohale viia. Mulle kui mootorratturile, kellele meeldib liivas ja mudas sõita, tundub muidugi, et kahel rattal
pääseb ka peaaegu igale poole, aga ma saan aru, et just ATV on tegelikult see vajalik vahelüli, millega liikuda maastikul, kus on vaja suurt läbivust ja ühtlasi tuleb viia väiksemat tehnikat tööpaikadesse kohale. Ühele väljapanekus olnud masinale oli ka püssiümbris peale monteeritud. Sõjas toimuva peale mõeldes tundus see täiesti realistlik lahendus Stingeri või Javeliniga kiirelt ühest kohast teise liikumiseks. Sest mootorratas nõuab selliseks transpordiks juba päris põhjalikku spetsiifilist ettevalmistust. Aga Can-Ami masinate ajaloolised juured ongi motokrossis.
MESSID
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 5 12. MAI 2022
OSTAN METSA JA PÕLLUMAAD MAHARAIUTUD METSALANKE NOORENDIKKE RAIEÕIGUST OKASPUU-, SANGLEPA-, HAAVAPALKI KASEPABERIPUUD 3MEETRIST KÜTTEPUUD
7
MÜÜA PUIT- JA EHITUSMATERJALI: värvitud
välisvoodrilaud, värvitud tuulekastilaud sisevoodrilaud terrassilaud höövelmaterjal
5593 6326
TEL 5620 8897 KAGUMETS OÜ
Korstnapühkija Lõuna-Eestis. Pakun teenust nii linnas kui ka maal ja kaasas oma redel. Ametliku korrasoleku akti vormistamine.
Telefon 5191 6605 Naarva puulõhkuja (esindaja Hydroline)
Palmse treileri kaubamärgi alla mahub palju erinevaid haagisetüüpe (tootja Palmse Metall, vaata lähemalt www.palmsetrailer.eu)
Tehnoloogiline ilu Minu isiklik vaatepunkt. Ma olen alati olnud väga haaratud tehnika pildistamisest. Elukutseks ma seda välja arendanud ei ole. Aga kui mul on võimalus pildistada hammasrattaid, ülekandeid, lõiketerasid ja lihtsalt erinevatel viisidel värvitud metalli, siis ma unustan ennast seda tegema. Mida lahtisem on seadeldis, mida rohkem on näha igasuguseid liikuvaid osi ja mehhanisme, seda enam pildistamine mind kaasa haarab. Maamessil oli selliseks tegevuseks suurepärane keskkond. Ma ei ole rasketehnika asja-
Kui juhtud õige nurga alt vaatama, jääb mulje, et Väderstadi külvimasinad tulevad pigem mõnest ulmefilmist kui põllult (tootja ja esindaja Väderstad)
tundja, ma olen senini kokku puutunud siiski peamiselt sõiduautode ja mootorratastega, ning ma saan väga hästi aru, et rasketehnika on liiga lai valdkond ja tehnoloogiliselt liiga keeruline, et lühikese ajaga hõlmata kasvõi väikestki sektorit kogu sellest teadmiste ja oskuste kogumist. Aga vaatamist see ei takista. Tehnoloogilist ilu hakati mõistma ja nägema umbes 20. sajandi alguse modernismis ja rasketööstusest kujunes selle käigus vägagi hinnatud pildistamisvaldkond. See protsess on praeguseks kestnud juba rohkem kui 100 aastat. Instagram ja Facebook ja igasugused muud visuaalikanalid on täis spetsiaalselt tehnika ja ka rasketehnika pildistamisele keskendunud kontosid ning see kunst on arendatud välja äärmiselt kõrgele tasemele. Aga see ei takista kuidagi niisugusest pildistamisest samasugust rõõmu tunda ükskõik kellel, kelle jaoks selline materjal visuaalselt huvitav tundub. Nii et ma kasutasin oma aja Maamessil täielikult ära, sisuliselt liikusin kaadrist kaadrisse ja pildistasin kõike, mis oma atraktiivsusega silma jäi. Ja seda oli väga palju.
Toit ja loomad
Maamessi toidulaat näitab hästi ära, mis on parasjagu moes.
Toidulaadast ja loomadest natuke ka, aga mitte selle pilguga, justkui ma oleks nende osadega põhjalikult tegelenud. Maamessi toidulaat näitab hästi ära, mis on parasjagu moes. Ehk mida kohalikud tootjad on oma sortimenti lisanud ja mida ära jätnud, sest valmistada tasub peamiselt ikka seda, mida inimesed osta soovivad. Maamessi järgi otsustades ootab ees patsijuustude suvi. Ei suuda meenutada, et oleks õnnestunud korraga näha nii palju pal-
mikuteks punutud juustusid. Samas ütlevad asjatundjad, et näib, nagu hakkaks suur grilljuustude buum tasapisi taanduma. Traditsiooniliselt oli lettidel palju kvaliteetseid suitsulihatooteid ja vorste. Silma jäi ka paar tootjat, kes teevad spetsiaalsetes suitsusaunades suitsusaunasinki. Kui pirukate järgi saaks ilma ennustada, siis tänavuse Maamessi valdavalt hiigelsuured pirukad ennustavad küll suveks suurt saaki. Kokkuvõttes jäi silma, et vähem on eksperimenteerimist ja rohkem kindla peale minekut. Kui teha, siis kvaliteetselt ja seda, mis hästi välja tuleb. Loomadest olid kohal tõuveised, -lambad ja -kitsed. Näidati ka laamasid ja lapsed said koos kitsedega aias ringi joosta. Aianduslettidelt osteti usinalt kaasa istikuid (mida siis kevadel ikka ostma peaks?), linna peal võis näha inimesi, puu kaenlas.
Kokkuvõte
Seda ülevaadet kirjutasin ma tundega, nagu oleks olnud peol. Tehnilised nüansid ja keerukused jäävad spetsiifilisematesse lugudesse. Ma lähtusin tundest, et pidu ei pea tähendama tingimata tantsimist ja laulmist. Maamess on kindlasti pidu, selle keskmes on rasketehnika ning rasketehnika vaatamine ja uurimine teeb paljudele inimestele suurt rõõmu. Igapäevaselt on see kõik muidugi töö ja veel kord töö. Ja parandamine ja häälestamine ja tehnilised probleemid ja nende ületamine. Aga messipäevadel on kogu see väljapanek ikkagi peamiselt pidu. Koos kõigi nende tunnetega, mis peoga koos käivad. Ülejäänud aastas on piisavalt päevi, et keskenduda pingutamisele ja probleemidele.
SÕIDUKITE SISE- ja S VÄLISPINDADE HOOLDUS
ETTEVÕTETELE JA ERAISIKUTELE. E.
KERAAMILINE VÄRVIKAITSE / SALONGIHOOLDUS / POLEERIMINE Ringtee 25, Tartu (Bussipark) KÜSI LISA tel 5670 0799
www.carwise.ee
PUKSIIRI- JA TÕSTETEENUS LÕUNA-EESTIS
(kraanaga, kandevõime kuni 5 tonni). Ostan seisma jäänud või rikkega sõidukeid, traktoreid ja muud tehnikat.
Tel 5675 5616
OSTAN LOOMAKASVATUSEKS SOBIVA 10–40 HA KINNISTU: • hoonestamata (rohumaa, põllumaa) • hoonestatud (talu/farm, ka remonti vajav) Lõuna- või Kesk-Eestis. ennluha@gmail.com I tel 505 5650
8
KUNST
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 5 12. MAI 2022
Anni Käärst on keskendunud puidust skulptuuride väljasaagimisele FOTOD: ERAKOGU
Puidu- ja klaasikunstnik Anni Käärst on puitskulptuure teinud juba mõnda aega. Näiteks on tema skulptuurid Elva Väikesel Väerajal. Ta on ka üks selle raja kujundajatest (koos Mariina Tiidoriga). Hiljuti oli Annil Elva linnaraamatukogu akendel vitraažinäitus “Klaasikillumäng”. ANDRUS LAANSALU
Kuidas sa puuskulptuuridega alustasid? Vastseliina puupäevade laager oli esimene koht, kus ma puiduga üldse kokku puutusin. Nagu ikka, sõber kutsus. Pidin üheks päevaks minema, jäin kolmeks. Teemad olid vabad, tee täpselt seda, mida tahad. Kõik tulid rõõmuga kohale – et päeval saepuru teha ja õhtul lõkke ääres istuda. Aga selleks hetkeks oli sul mootorsaag juba käes olnud? Seal ma võtsin alguses hoopis peitlid kätte – korraldaja laenas mulle, kuigi tegelikult peaks töö-
Anni Käärst
riistad endal kaasas olema. Saeni läks tookord veel aega. Kuni julgesin. Mootorsaag tahab ikkagi natuke ettevalmistavat sisseelamist. Millest puuskulptuuri tegemine algab? Algab sellest, et puidu valik on oluline. Et seda otsustada, peaks olema tellimus või idee. Selle järgi hakkad materjali otsima. Aga teine variant on niisugune, et mul on materjal juba olemas, näiteks keegi tõi või oma metsast sattus mingi huvitav kõverik, ja ma vaatan seda ja hakkab tekkima mõte, mida ma sellest teha tahaks. Ja mõne objekti juures on kohe näha ka, et selle tegemine on sõltunud täielikult materjalist. Kas on mingid spetsiifilised mõõtmed või kõverused või mingid oksakohad, mida on kasutatud. Kuidas sa oma materjali leiad? Minuni jõuab materjal tihti nii, et mu abikaasa vanem poeg on arborist. Ta käib ohtlikke puid langetamas. Ja sageli juhtub, et selline materjal jääb langetaja vastutusele – tellija seda ei soovi. See materjal jõuab siis vahel edasi minu kätte.
Ja ega ei õnnestu tellida, et mul on vaja kolmeharulist puud, mis peab olema ühest harust kõver ja teisel harul peab olema muhk. Milliseid tööriistu sa kasutad? Alustasin ühe saega. Päris mitu aastat oligi ainult üks. Aga mida ma praegu kasutan? Väiksema mõõduga saag on. Siis ketaslõikur. Aga sellega ei saa väga sügavale puidu sisse minna. Ja mõned peitlid muidugi. Tööriistu ikkagi lisandub, aga üldiselt me kõik oleme alustanud kunagi ühe saega. Kui palju sa üldse skulptuure teha jõuad? Mulle tundub, et minu tööjõudlus ei ole väga suur. See on natuke tervise hoidmisega ka seotud – talvel ja kõleda tuulega ei taha väljas väga töötada. Siiski, just viimastel aastatel olen hakanud puuskulptuure rohkem tegema. Eelmisest aastast alates on mul selle jaoks oma firma. Nii et sellest ongi saanud minu põhitöö. Talvel siiski mitte. Võiks öelda, et talvel on mul puhkus. Talvel teen vitraaže. Ma vahel ütlen, et kui mingi asi looduses puudu on, mis seal juba võiks olla, siis tuleb see ise valmis teha. Nii et vastavalt vajadusele teen klaasist sinililli või langevaid lehti. Aga tulemuseks võib olla ka näiteks mõni lamp.
Mõnikord tuleb sinililled ise valmis teha
Elva Väikese Väeraja skulptuurid
Vajame ehitusmaterjalide kauplusse
klienditeenindajat-laotöötajat.
Nordpont OÜ otsib oma kollektiivi
Tel 503 6432
• Kasuks tuleb varasem müügitöö ja ehitusmaterjalide tundmine. • Töö sobib meesterahvale, täiskohaga töö graafiku alusel. • Töötasu alates 800 €. Tööle asumise aeg kohe. EKSKAVAATORIJUHTI, AUTOJUHTI KALLURILE ja TEEDEEHITUSE PRAKTIKANTI
CV saata e-postile
empak@empak.ee • Tel 523 5128
SAVA BUSS OÜ
Santeenus.ee
RENDIB 8-KOHALIST BUSSI FIRMADELE JA ERAISIKUTELE
Torutööd, küttesüsteemide läbipesu, veevarustussüsteemide ja pumpade paigaldus.
(koos juhiga või ilma).
5340 8447
FEKAALIVEDU • SURVEPESU • UMMISTUSTE LIKVIDEERIMINE • TORUSTIKE VIDEOUURING • RASVAPÜÜDURITE PUHASTUS • LIIVAPÜÜDURITE PUHASTUS
Tel 5813 5496 www.santeenus.ee
Tel 558 8811 | www.fekto.ee
Jalaravi stuudio ootab PROBLEEMSETE JALGADE JA KÄTE HOOLDUSESSE TÖÖALASED KOOLITUSED LÕUNA-EESTIS JA VEEBIS 24.05–16.09 Tugiisiku koolitus koos esmaabiandja väljaõppega TARTUS 06.06–21.10 Tegevusjuhendaja koolitus koos esmaabiandja väljaõppega VEEBIS 17.06–21.10 Tugiisiku koolitus koos esmaabiandja väljaõppega VÕRUS 14.06–07.10 Lapsehoidja ja lasteaiaõpetaja assistendi koolitus koos esmaabiandja väljaõppe ja toiduhügieenikoolitusega VEEBIS Kasuta registreerimisel koodi LUWI ja saad meilt kingituse! Koolituskeskus Luwi on Eesti Töötukassa koolituskaardi koostööpartner.
www.luwi.ee | tel 508 1737 | info@luwi.ee luwikoolituskeskus
Probleemsete jalgade hoolduses tegeletakse järgmiste kaebustega: sissekasvanud küüned, küüne- ja nahaseen, paksenenud küüned, traumaküüned, nahapaksendid ja kannalõhed, diabeetiline ja reumaatiline jalg, konnasilmad ja soolatüükad.
SOODUSTUS PENSIONÄRIDELE JA ÕPILASTELE! Asume väga heas asukohas Vaksali 17, Ortopeediakeskuse III korrusel. Majas on lift! Info ja borneerimine tel 5666 8490 Facebook: Jalaravi stuudio Veel leiad meid Mõisavahe 34b, Tartu Tervisekeskusest
Jalad korda kodust lahkumata!
PAKUME KA KODUVISIITE Ära jää oma murega üksi!
TEEME EHITUSTSÖTID IS E KAGU- JA LÕUNAAA-E): RTUM (VALGA-, VÕRU-, TA
Katusetööd itööd • Puitfassaad • Sisetööd remont • Vannitubade mont • Korterite re alremont • Maja kapita
•
Arroc OÜ Tel 5363 0802
imase minutile!
kult – ära jäta vi
ra Broneeri aeg va
REKLAAM
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 5 12. MAI 2022
9
TERRASSILAUAD UUS KOGUS VALMISVAIPU JA TERRASSIKATTEID
OLEME HOOAJA KS VALMIS! Broneerige vara kult suvepuhkuse m eelelahutus!
Termotöödeldud männi terrassilaud 27 x 95 x 3000/6000 Siberi lehise terrassilaud 28 x 120 x 4000 Siberi lehise voodrilaud 21 x 145 Siberi lehise saematerjal 50 x 150
• vaipkatted • PVC-katted • kummirestid • poritõkked • loomanahad
Tel 506 7240 •
Pühajärve Paadisadam • puhajarvepaadisadam@gmail.com
Rael Autokeskus alustas tegevust 1991. aastal. Tänaseks on väikesest autokauplusest välja kasvanud üks Viljandimaa suurimaid autokeskuseid. Rael Autokeskus on PEUGEOT, KIA, RENAULT ja DACIA sõidu- ja pakiautode ametlik esindus.
Autode müük, hooldus- ja remonditööd Varuosade laojäägid on saadaval väga heade hindadega!
Varuosade ostmiseks võtke ühendust tel 433 0980 või tulge meie salongi kohale: Tallinna 97, Viljandi.
Allahinnatud laojääkidega saab tutvuda meie kodulehel www.raelautokeskus.ee
Taastame Teie hoone algse sära!
• Viljapuude lõikus • Iluaedade rajamine • Haljasalade hooldus • Teede ja platside rajamine • Piirdeaedade ehitus • Aiatehnika rent
SURFEX PUHASTUS PAKUB SURVEPESU TEENUST • Katuste, fassaadide, tänavakivi ja kanalisatsiooni puhastus ning ummistuste likvideerimine. • Puitfassaadide värvimine.
Kagumari OÜ
Tel 521 2678
www.surfexpuhastus.ee surfexpuhastus@gmail.com Tel 5819 2960
10
PUUTÖÖ
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 5 12. MAI 2022
Postitee Puupäevad annavad puiduskulptoritele võimaluse kokku tulla FOTO: ANDRUS LAANSALU
Kunstnikud Anni Käärst ja Erkki Lepik räägivad ürituse korraldaja Aivar Täpsiga saabuvatest Postitee Puupäevadest (8.–11. juuni). Juttu on ka varasemast puuskulptuurifestivalide traditsioonist Eestis.
Mis on kiirsaagimine? Mõnedel puidufestivalidel on kavas olnud ka kiirsaagimine. Sisuliselt tähendab see, et skulptuur tehakse valmis tunni ajaga ja siis kukub tööriist käest. On vaja mitut eri saagi, sest erinevate töövõtete jaoks on vaja erineva pikkusega latti. Pisikeste detailide jaoks on hea, kui on väike kerge saag, millel on terav latt. Ja alguse jaoks on hea, kui sul on võimas ja kiire saag, et saaksid kiirelt põhilõiked ära teha. Kiirsaagimisele ei saa minna ilma turvavarustuseta. Turvaninaga saapad, turvapüksid, sellised, millest saag kohe läbi ei lähe. Kõrvaklapid, kiiver, visiir. Postitee Puupäevadel kiirsaagimist kavas ei ole, aga seda oli tore meenutada.
ANDRUS LAANSALU Erkki Lepik: “Selline festival nagu Varbola Puu on Postitee Puupäevade inspiratsioon. Nüüd on see umbes mõned aastad vahele jäänud. Nii et peab ise tegema. Kui räägime Varbolast, siis see on nagu puusaagijate laulupidu. Seal tehti rahulikult skulptuure ja rahva lõbustamiseks oli kiirsaagimise võistlus – puuskulptuuri valmistamine tunni aja jooksul. Meie kiirsaagimisest esialgu loobume. Aga muidu on meie päevade ülesehitus üsna ligilähedane Varbola päevade ülesehitusele. Puukujurid tulevad kokku, töötavad kolm-neli päeva, saevad kujusid välja, neile antakse süüa. Viimasel päeval on puuskulptuuride oksjon.”
Kui Lõuna-Eestis inimestega suhelda, siis tundub, et kogu Lõuna-Eesti on tihedalt puutööd täis, kõik teevad mingil viisil midagi. Aga puuskulptuuride üritustest on kuidagi vähe kuulda olnud. Kuidas siis ikkagi nii? Erkki: “Noh, Valgas on ikka ka olnud üritusi.” Aivar Täpsi: “Vastseliina kandis on ka olnud, umbes 15 aastat järjest on toimunud. Rahaprobleemid on sellistel üritustel, kuigi neil ikkagi olid kindlad sponsorid ka. Vastseliina üritus oli vaba laager, ilma etteteatamiseta, registreerida polnud vaja.” Erkki: “Aga neist ikkagi ei ole saanud sellist suurt traditsiooni nagu Varbolas.”
TA S U B T E A DA
Anni Käärst: “Vastseliina puupäevad olid puukujurite ja puukujuhuviliste töö- ja puhkelaager. Materjal oli sealt, kütus ja õli oli sealt. Tööriistad peavad muidugi alati endal olema. Ja Elva puupäevad on ka olnud, ma olin ka nende korraldamisega seotud. Seal tegime kohapeal skulptuure pargi jaoks.” Erkki: “Meil festivali lõpus tuleb ikkagi ka oksjon. Inimesed, kes tahavad, et neil oleks kodus puuskulptuur – tulge kohale ja valige endale see skulptuur välja. Loodetavasti leiate.” Aivar: “Me ajastasime oksjoni nii, et samal ajal algab
Aivar Täpsi, Anni Käärst ja Erkki Lepik
Kapri VILJANDI
Kauplus Tallinna tn 58 E–R 8.00–17.30 | L 10–14 Tel 433 3016, 433 8355, 523 8016
Kõivualutse laat. Skulptorid panevad oma tööd autode peale ja sõidavad nendega uhkelt 400 meetri kaugusele laadale.” Erkki: “Selline pidulik puukujude paraad tuleb. Ja kuna Varbola puupäevi pole nüüd olnud, siis skulptorid tahavad koos saagida. Kunstnikest puudust ei tohiks olla.” Anni: “Inimestel on vaja kokku saada ja oma ideid ja töövõtteid üksteisega vahetada. See on väga oluline ja praegu on kõigil sellest puudus.” Erkki: “Ja alati on huvilisi, kes tahaks ketiteritamise koo-
• Veo- ja sõiduautode, haagiste varuosad • Raadiosaatjad ja Tehnoturu kaubad • Kinnitus- ja tõstevahendid, tööriistad • Lahtiselt Lääne ja Vene õlid • Määrdeained ja keemia • Tulekustutite kontroll • LED töö-, taga- ja kaugtuled, vilkurid • L. Bradori ja Björnkläderi tööriided • Helly Hanseni tööriided SOOJUSPUMBAD | PELLETIKÜTE | VEESÜSTEEMID ERINEVAD KÜTTELAHENDUSED | MÜÜK, PAIGALDUS, HOOLDUS
Tel 518 5364
PUUTÖÖ
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 5 12. MAI 2022
FOTO: ANDRUS LAANSALU
Anni Käärst oma skulptuuriga
litust ja saagimise algõpetust. Sellised lisad on ka vajalikud.” Aivar: “Meil on siin üks maastikuhoolduse seltskond, kes tehniliselt tegelebki sellega, et võtab maha vanu suuri puid, mida ei saa enam püsti jätta. Need tüved lähevad saekaatrisse siin lähedal. Sealt me saime esimesed toorikud. Me saame nende materjali hulgast valida.” Erkki: “Kui on konkreetne tellimus, näiteks et tee öökull, siis sa otsid sobilike mõõtmetega paku ja hakkad saagima. Aga kui konkreetset tellimust ei ole, siis sa vahid mingit puud nii kaua, kuni mõte hakkab arenema. Ja siis hakkad saega
FOTO: ANDRUS LAANSALU
Salvkaevude kaevamine, puhastamine, süvendamine ja remont.
on oma arborist ja ta tõi meile juba eelmisel aastal mingi koguse notte. Nii et nüüd on võimalik saagida rohkem kui kunagi varem.” Kas on sellist hoiakut ka, et kõik tuleb saega valmis teha, et siis demonstreerid oma meisterlikkust niimoodi teistele? Erkki: “Varbolas oli selline vanne, mida me ütlesime, umbes et mina saen, hööveldan, lihvin ja nii edasi. Ja siis oli üks mees, kes sellel sümboolsel ristimisel ütles ühesõnaliselt, mida ta teeb: “Saen.” Ja edasi oli vaikus. Aga see oligi tõde, ta tõepoolest ainult saagis. Ta on kuulus meis-
• LAMEKATUSTE EHITUS • BITUUMENSINDELKATUSTE EHITUS • KATUSTE HOOLDUS • MÖÖBLI MONTAAŽ JA PAIGALDUS • REMONDITÖÖD • EHITUSTÖÖD
Rõngaste vahetamine ja kaevuümbriste ehitus. Käsipumpade remont.
Tel 5840 0240 Teostame plekitöid! Painutame erineva paksusega plekki. Akna veeplekk, katuse ääreplekid, otsaplekid. Kõik liistprofiili plekid! Paigaldus. Teostame ka katusetöid! Transpordi võimalus, suuremate mahtude puhul transport hinna sees. Küsi hinnapakkumist: steelstockou@gmail.com Tel 506 8347 | Steelstock OÜ
MAIS HEAD HINNAD!
FOTO: ERAKOGU
Erkki Lepik
Aivar Täpsi
seda mõtet puu seest välja otsima ehk siis välja lõikama. Kasutad ära kõik võimalused, mis seal puidus on – oksakohad, pahad.” Anni: “See on see erikujuline puit, mida saekaatrid ei taha. Liiga kõver, liiga okslik, liiga muhklik. Skulptorile on see kõik ainult suur rõõm.” Erkki: “Meid võiks nimetada saekaatrite sanitarideks. Aga näiteks varem, kui ma sellega spetsiaalselt ei tegelenud, materjal minuni ei jõudnudki ja siis ma ei saaginudki. Saagisin üks kord aastas, Varbolas, sest seal oli materjal olemas ja ootas mind. Aga siin Ihamarus on teistmoodi. Siin
FOTO: ANDRUS LAANSALU
11
tersaagija ka, Enrico Pelt on nimi. Aga muidugi kasutatakse igasuguseid tööriistu. Ja vahel on nii, et inimene tuleb suure bussiga ja tal on kaasas seitse erinevat saagi, pluss veel igasugused muud tööriistad. Buss on täis neid.” Anni: “Mõned kasutavad õõnestamisteks freesi, välismaalt tulijatel on seda palju. Saelati asemel on spetsiaalne seadeldis. Meie siin freesi jälle väga ei kasuta, meil tehakse selline töö kõik saega ära. Õnarusi on freesiga muidugi mugav lõigata. Silmi ja kõrvu näiteks. Aga saab ka ainult saeotsaga hakkama.”
Tel 5688 7045 info@peritek.ee PeriTek Paigaldus
Santeenus.ee
Kaevude puhastus, septikute paigaldus, veetorustike ja kanalisatsiooni rajamine. Tel 5813 5496 www.santeenus.ee
SEPTIKUTE, SEPTIKUTE, SEPTIKUTE, BIOPUHASTITE BIOPUHASTITE BIOPUHASTITE PAIGALDUS PAIGALDUS PAIGALDUS JA JA JA MÜÜK MÜÜK MÜÜK Tel Tel Tel 5757 5757 5757 0202 0202 0202 erlend@eestiseptik.ee erlend@eestiseptik.ee erlend@eestiseptik.ee www.eestiseptik.ee www.eestiseptik.ee www.eestiseptik.ee
Erkki: “Mul on kaks saagi eelmise aasta sügisest. Sinnamaani oli ainult üks. Aga pojale andsin ma mootorsae kätte, kui ta oli 9-aastane. Tähelepanelikumat ja keskendununumat nägu ma ei ole elu sees näinud. Muidugi ma valvasin juures. Aga 14-aastaselt oli ta Varbolas ja tegi seal oma esimese kuju.”
Erkki Lepiku puuskulptuur FOTO: ERAKOGU
Info
Postitee Puupäevad 2022 8.–11. juunil Ihamaru külas Kanepi vallas www.postitee.ee Facebook: Postitee Puupäevad 2022 Puupäevi korraldab Postitee MTÜ.
Erkki Lepiku puuskulptuur
12
TOOTMINE
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 5 12. MAI 2022
KÄNNUPUURID,
mis vähendavad ökoloogilist jalajälge Miks ei võiks kände lihtsalt välja juurida? Milleks on üldse vaja kännupuuri? Vastust polegi võibolla väga raske välja mõelda, aga asjatundlik selgitus muudab teema siiski palju arusaadavamaks.
FOTO: ANDRUS LAANSALU
ANDRUS LAANSALU Kohtusin Dipperfoxi kännupuuride arendaja ja peakonstruktori Tiit Talvaruga Maamessil, rääkisime tehnoloogiast ja mootorist. Muusika oli muidugi vali ja loomulikult rääkisid ümberringi veel paljud inimesed sarnastel teemadel. Masinate ja tehnoloogiate valik oli hiiglaslik, aga Dipperfoxi kännupuurile analoogseid seadeldisi ma territooriumilt rohkem ei leidnudki. Muidugi võis mul midagi ka märkamata jääda – tegelikult ei saa keegi peale korraldajate loota, et sai Maamessist täieliku ülevaate, see on lihtsalt nii suure mastaabiga ettevõtmine.
Tiit Talvaru: “Meil on siin väljas neli toodet ja kännupuur on lipulaev. Need ülejäänud tooted on palgilõhestaja, istutusseade ja asfaldifrees. Palgilõhestaja on eriline selle poolest, et kuna meie mootor on väga võimekas, siis ehitasime lõhestaja nelja keermega. Ühe pöördega liigub selline vint edasi 140 mm. Palgi lõhestab see seadeldis ära kahe sekundiga. Meie tooted tegelikult ongi kiiruse peale üles ehitatud – kiirus tähendab selles kontekstis raha teenimist.” Mis sellest palgist edasi saab? Seda on vaja hakkepuidu tootjatele ja grillsöe tootjatele. Tu-
Dipperfoxi peakonstruktor Tiit Talvaru
levad oma suure palgiga, need on vaja lõhestada. Neist saavad halud, materjal ei mahu hakkepuidumasinasse muidu. Selline puit, mis on klassifitseeritud ebaväärtuslikuks puiduks, läheb hakkeks või siis küttepuiduks. Palgid, millest laudu teha ei saa.
Vaatame teised tooted ka üle. See istutusseade siin, see on prantslaste tehtud asi, eestlased seda ei kasutagi tegelikult. Ta tekitab maasse ava, kuhu pannakse taim. Prantslaste juurest tulnud ja prantslased teda ka katsetavad, meil siin selliste tööriistadega ei tehta midagi. On mõeldud maapinna ettevalmistamiseks – lõhub ja kobestab pinna ära. Et seal hakkaks kohe ka rohi kasvama, esimese kahe aastaga. Siis on siin külmunud pinnase asfaldifrees. See on linnas kasutamiseks, veetrasside ja kanalisatsiooni ehitamiseks olukordades, kus ei tohi tekitada vibratsiooni ja müra. Närid asfaldi pehmeks, et saaks kaevata. Need teravikud peavadki olema lahti ja pöörlema.
Splindiga on seest kinni. Tööjõudlus on muidugi pinnasest sõltuvalt erinev. Kas lähed purustama betooni või on vaja tellistest laotud pind tükkideks teha. Me kasutame selle jaoks ka oma kännupuuri mootorit, ja see on tõesti võimekas. Jõudu ja kiirust on piisavalt niisuguste ülesannete jaoks. Kas kännupuur töötab nii, et vint läheb ees ja tõmbab kogu süsteemi enda järel ja siis lõiketera sööb kännu ära? See kännupuur töötab nii, et pigem on talle vaja takistust. Et tekiks normaalse paksusega pannkook purustatavast kännust. Me nimetame neid tekkivaid liiste pannkookideks. Ei teki mitte spiraal, vaid pigem ikkagi liista-
Meie tooted on kiiruse peale üles ehitatud.
TULE
Heino Elleri Muusikakooli! VASTUVÕTT PÕHIKOOLI VÕI GÜMNAASIUMI BAASIL KLASSIKALISE MUUSIKA
klaver, orel, keelpillid, puhkpillid, löökpillid, akordion, laul, kitarr, kannel, kooridirigeerimine, kompositsioon, muusikateooria
RÜTMIMUUSIKA
laul, klaver, kitarr, basskitarr, löökpillid, akordion, puhkpillid
PÄRIMUSMUUSIKA
lõõtspill, kandled, viiul, kontrabass, torupill jt pillid
erialadele
PILLI- või LAULUÕPPE JUHENDAJA, KOORIDIRIGENT ÜHEAASTANE ÕPE
WWW.TMK.EE I LOSSI 15 TARTU
27.06.2022 ALATES KELL 11 ERIALA EKSAM, KELL 15 SOLFEDŽO TEST
LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUM KUULUTAB VÄLJA KONKURSI JÄRGMISTELE TÖÖKOHTADELE:
• INGLISE KEELE ÕPETAJA (asendusõpetaja põhikooli klassidele) • HUVIJUHT (osalise koormusega) • SOTSIAALPEDAGOOG • KOOLIPSÜHHOLOOG • IT-ADMINISTRAATOR • MAJANDUSJUHATAJA Nõutav kvalifikatsioonile vastav haridus. Lisainfo tel 522 3584. Kandideerimiseks palume esitada dokumendid hiljemalt 6. juuniks 2022 e-postiga lahtedirektor@gmail.com või postiga: Lähte ÜG, Õpetaja 8, 60502 Lähte.
TOOTMINE
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 5 12. MAI 2022
kad. Suurema kännupuuri laast on 2–2,5 cm paks.
malik müüa. Aga kändu müüa ei ole võimalik, känd on jääde. Kännule maksad Jõelähtmes peale, et nad selle vastu võtaks. Ja sa näed kõvasti vaeva, et ta metsast üldse välja saada. Tallinna-Tartu maantee ehitusel lasime kolme ekskavaatoriga kännud peeneks. Peatöövõtja oli väga rahul, rahaline võit oli selgelt näha. Ja muidugi ka kiirus.
Teete kogu tootearenduse Eestis? Tootearendus toimub meil kõik Pärnus. Mootorile on patendid, rahvusvahelisel tasandil, mootori hüdraulika peale, kuna ta vahetab ise ka käike. Vastavalt jõule valib mootor õige käigu.
Palgilõhestaja
Kännupuuri laast
Kui kaua arendus on käinud? Esialgu teed seda kõike oma vajaduste järgi. Aktiivne müük algas 13. oktoobril 2020. Siis me saime patendi. Patendi saab ainult uuele tootele. Kui see oleks enne avalikult käiku läinud, siis patenti võtta enam ei saakski.
se, et kuidas kliente leiate. Näiteks Facebook ja LinkedIn teevad päris head tööd.
Kas patendisaamise protsess on keeruline? Kõigepealt sa pead terve maakera läbi lappama, et oleks kindel, et keegi teine ei ole sellist asja juba teinud. Selle peale kulub ikka päris palju aega. Kui palju analoogseid tooteid on üldse olemas? Ameerikas on sellised seadmed. Ja Itaalias. Aga praeguse hinnangu järgi võib öelda, et need on lahjemad, ei ole nii efektiivsed kui meie kännupuur. Me oleme veendunud, et meil on maailma kõige kiirem kännupuur. Kõige suurem turg
Kas turg võib otsa ka saada? Et müüte kännupuurid ära ja siis on turg täis? Eestis võib tõesti nii juhtuda, palju neid ikka siia mahub. Seitse puuri oleme siin müünud. Aga maailmas vajadus ilmselt otsa ei saa.
Kännupuur töös
on meil USAs. Euroopas läheb kõik kuidagi aeglaselt, aga USA hakkas kohe tegutsema. Sisuliselt nii, et saada neile kännupuure konteineritega. Meile tegelikult öeldigi kohe, et teie turg on USA, seal võetakse uusi asju kiiremini vastu. Aga on ka mujal, tegelikult on meil nimekirjas 19 riiki. Eksootilisemad kohad on Jaapan, Uus-Meremaa, Austraalia, Lõuna-Aafrika – vaikselt läheb. See kõik on tekkinud ühe aastaga. Küsitak-
Kui känd välja juurida, saab ümberringi kannatada 15 korda suurem maa-ala, kui on kännu enda diameeter. Kännupuuriga jääb see osa ära.
Kus on üldse kännupuuri vaja? Räägime Eesti poole pealt. Uute maanteede ehitamisel on neid väga vaja. Kui kännu välja juurid, siis see tuleb ka utiliseerida, känd tuleb ära viia. Kui lased kännu peeneks, läheb see kõik mulda ja kõdunemisprotsess on umbes kolm või neli aastat. See teeb mulda väärtuslikumaks. Ja seda mulda on või-
Räägime mootorist ka. Mootor on hüdrauliline kolbmootor. Sisse on ehitatud käiguvahetus, käiguvahetus tekitatakse hüdrauliliste klappidega. Elektrit ei kasuta, kõik ongi hüdrauliline. Ütlen oma kogemustest, et kus on elekter, seal on ka probleemid. Selle mootori juures neid probleeme ei ole. Mootor on veekindel, võib vee all ka tööd teha, kui peaks vaja olema. Kas kogu tootmine on ka Eestis? Näieks mingid spetsiifilised detailid? Detaile tuleb ikka mujalt ka. Ameerikast tuleb üks klapp, Itaaliast tulevad mõned osad ja Saksamaalt tulevad ka mõned klapiosad. Mõned tarneahelad on päris pikad, Ameerika klapi tarneaeg on kaheksa kuud. Nii et on vaja selgelt ette mõelda, mida me järgmisel aastal täpselt teeme. Aga praegu jõuate ära toota? Jah, meil on robotkeevitused, mis ei ole praegu isegi veel täisvõimsusel. Kõik peab olema läbi mõeldud.
SA Elva Haigla on Haigekassa lepingupartner. Vastuvõtud toimuvad: • Elvas aadressil Supelranna 21 • Tartus Vaksali Tervisekeskuse hoones Vaksali 17 Järjekorrad lühikesed, uuringute võimalused (eriarstide suunamisel) TARTUS
ELVAS
avatud uute seadmetega sisustatud silmakabinet, teenust osutavad dr M. Safonova ja dr K. Väärsi ja silmaõde M. Kabanova Vaksali Tervisekeskuses töötavad neuroloogid, lasteneuroloog, ortopeedid, kardioloogid, psühhiaatrid, silmaarstid tasulise teenusena on võimalik Vaksali Tervisekeskuses külastada kognitiivse psühhoteraapia ja hüpnoteraapia kabinetti, vastu võtab dr J. Olari füsioterapeudi teenusele saab neuroloogi või ortopeedi suunamisel tasuta töötavad neuroloogid, lasteneuroloog, psühhiaatrid, kardioloogid, ortopeed, günekoloogid, ämmaemand, silmaarstid füsioterapeudi teenusele saab neuroloogi või ortopeedi suunamisel tasuta
Eriala
Arst
Esmaspäev
Ortopeed
dr P. Laasik
11.00–14.00
Ortopeed
dr A. Rull
Ortopeed
dr E. Puuorg dr A. Sööt
Neuroloog
dr A. Lepik
14.00–20.00
Neuroloog
dr E. Toots
9.00–15.00 Tartus Vaksali 17
Neuroloog
dr Ü. Linnamägi
Neuroloog
dr R. Kinks
Silmaarst
dr H. Müürsepp
Silmaarst
dr M. Safonova
Silmaarst
dr K. Väärsi
Psühhiaatria
dr P. Talvik dr. E. Veidenberg dr S. Pärli
Psühhiaatria
dr. V. Parve
Psühhiaatria
dr J. Olari tasuline
Kardioloog
dr A. Kork
Kardioloog
dr A. Kaasik
Kardioloog
dr V. Korrovits
Kardioloog
dr E. Tamm Elvas L 10.00–16.00 dr K. Siilak dr A. Kalinina E. Schasmin A. Taal dr K. Kesküla M-L. Rants E–R 8.00–16.00 Tartus Vaksali 17 E–R 8.00–16.00 Elvas Supelranna 21
Naistearst Naistearst Ämmaemand Kliiniline psühholoog Töötervishoiuarst Logopeed Füsioterapeut Füsioterapeut Elektriravi Uuringud
Kolmapäev
Neljapäev
Reede 8.00–16.00 Tartus Vaksali 17
9.00–13.00 Tartus Vaksali 17
Lasteneuroloog
Psühhiaatria
Teisipäev
14.00–17.00 Tartus Vaksali 17
9.00–13.00 Tartus Vaksali 17
Psühhiaatria
13
10.00–14.00 8.00–14.00
8.00–13.00 Tartus Vaksali 17 10.00–16.00
12.00–17.00 Tartus Vaksali 17 9.00–13.00 Tartus Vaksali 17 8.15–14.30
8.00–13.00 Tartus Vaksali 17 9.00–17.00 Tartus Vaksali 17
10.00–15.00
8.30–14.00 Tartus Vaksali 17
9.00–14.30
8.15–16.00 Tartus Vaksali 17
8.15–16.00 Tartus Vaksali 17
11.00–16.00 Tartus Vaksali 17
8.15–14.30
8.40–14.30 9.00–15.00 Tartus Vaksali 17 8.15–16.00 Tartus Vaksali 17
Kallid vilistlased, õpetajad ja töötajad! Ootame kõiki kooli kokkutulekule 18. juunil 2022 10.30 Vilistlaste korvpalliturniir 16.00 Kogunemine, registreerimine 17.00 Aktus 18.00 Lendude tund 19.00 Peoõhtu jätkub ansambli ja DJ-ga Osavõtumaks 15 € võimalik tasuda kuni 15. juunini Eda Väljaotsale SEB Pangas a/a-le EE311010010509751018 (ülekandele märkida kindlasti lõpetamise aasta ja nimi lõpetamisel) või sularahas koolimajas. Osavõtumaksu saab sularahas tasuda 18. juunil ka kohapeal
12.00–16.00 9.00–15.00 13.00–20.00 Tartus Vaksali 17
9.00–15.00
9.00–15.00 8.30–14.00
8.40–15.00 Tartus Vaksali 17
8.40–15.00 Tartus Vaksali 17 9.00–15.00 Tartus Vaksali 17 8.30–14.30
17.00–20.00 Tartus Vaksali 17
9.00–15.00 Tartus Vaksali 17
9.00–15.00 Tartus Vaksali 17
9.00–15.00 Tartus Vaksali 17
16.40–20.00
15.45–20.00 10.00–16.00
16.00–19.00 8.00–10.00 9.00–15.00
9.00–15.00 Info registratuurist tel 737 0300 8.00–18.00 8.00–18.00 8.00–18.00 liikumisravi, massaaž, elektriravi, soojaravi, külmaravi Info registratuurist tel 734 1903 liikumisravi, massaaž, elektriravi, soojaravi, külmaravi Info registratuurist tel 737 0300 röntgen, ultraheli, holterid, veloergomeetria, EHHO, EKG, silma OCT Info registratuurist tel 737 0300 / 734 1903
8.00–18.00
Laiuse Jaan Poska Põhikool ja vilistlaskogu Info tel 774 2567 või www.laiusepk.edu.ee
Tule ise ja anna ka da! klassikaaslastele tea
14
TOOTMINE
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 5 12. MAI 2022
Eha Rauatööd on paindlik firma, kus kuulatakse kliendi arvamust FOTOD: ANDRUS LAANSALU
Eha Rauatööd on metallitöödele spetsialiseerunud Valga ettevõte, mis tegutseb juba aastast 1990. Ettevõtte põhiliseks toodanguks on põllumajanduslikud järelhaagised ja vahetuskastid. Vestlesime Edgar Metsariga, kes igapäevaselt tegeleb ettevõtte müügiküsimustega. ANDRUS LAANSALU
Edgar Metsar
Need haagised, mida ma siin Maamessi väljapanekus näen, need on silmatorkavalt suured. Kas te toodate väiksemaid ka või oletegi täielikult suurtele haagistele keskendunud? Tootevalikus on meil väikseid haagiseid ka, selliseid kahetonniseid. Aga siin on näha jah 18-tonnine ja isegi 20-tonnine. Tootevalik on meil lai, aga me oleme keskendunud vastupidavatele ja koormust kannatavatele lahendustele. Sellised asjad, mis esimese kasutuskorraga just katki ei lähe.
Kas põhiliselt ostab need haagised ära Eesti turg või olete rohkem välisturule suunatud? Päris protsendiliselt on natuke raske kohe öelda, aga enamik turust on Soome ja Rootsi kliendid. Aga Eestisse müüme siiski ka omajagu. Väiksemad osad on näiteks Island ja Bulgaaria. Oleme ka Saksamaale tootnud – nii et võib öelda, et oleme ka KeskEuroopas nägu näidanud. Mõned tootjad on öelnud, et Eestis otsitakse rohkem väiksemaid haagiseid.
Meie praktika näitab, et Eesti põllumees otsibki just neid 18-tonniseid haagiseid. Neid ei saa küll väikseks nimetada. Tänapäevased normaalse suurusega traktorid, mida on peaaegu igas põllumajandusettevõttes, need suudavad selliseid haagiseid väga hästi vedada. Ja sellise ühe haagisega saab teha päris mitut tööd. Saab näiteks kruusa vedada ja killustikku ehitustel. Aga seda saab ka viljakoristusel kasutada, kui viljakõrgendused peale panna. Meil on tootevalikus ka multilift-kastid, võib öelda ka konkslift või ka lihtsalt konteiner. Neid saab kasutada suurte veoautode peal – konksuga lased selle auto pealt maha, siis visatakse sinna sodi sisse, või vili või kruus, auto tõmbab pärast selle peale ja sõidab minema. Rootsis on need väga suure turuga, nad on harju-
Kui kliendilt tuleb tagasiside, et mingeid asju oleks vaja muuta, siis me teeme need muutused kiirelt ära.
nud seal sellist meetodit kasutama. Eestis sellel tootel veel väga suurt turuosa ei ole. Aga igapäevaselt on need siiski ehituses ja jäätmekäitluses kasutuses. Kas tootearendus on teil endil kohapeal täies ulatuses? Jah, kogu tootearendus ja ka kogu ehitus, kõik on kohapeal Valgas. Kui keeruline töökoda peab olema, et selliseid haagiseid toota? Hoopis logistika peab olema hea, töökoda ei pea üldse olema lõpmata keeruline. Meil ühes tsehhiosas tehakse alusraame, teises tsehhiosas tehakse kaste, ükshaaval lähevad need haaveldusest ja värvimisest läbi ja siis edasi on juba kokkupanemise rõõm. Haagisel on päris palju detaile, mis tuleb kokku laduda, nii et peab arvestama, et kõik oleks valmis õigel hetkel. Nii et tõesti, logistika peab olema hea. Kasutate ka robotpinke? Oleme uurinud ja mõelnud, aga meie tootmine on praegu siiski inimjõule üles ehitatud. Kas selle mahu, mida tellitakse, jõuate inimjõul ära katta? Eelmisel aastal nägime tellimusi ette neli kuni kuus kuud, kui
TOOTMINE
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 5 12. MAI 2022
15
Eha Rauatöödes ehitatakse vastupidavaid ja koormust kannatavaid haagiseid.
rääkida aprillist. Nüüd on aasta vahet, jälle on aprill ja me näeme tellimusi ette kuu või poolteist. Muutused maailma majanduses ja muud sündmused siin Euroopas annavad selgelt tunda. Aga igatahes oleme jõudnud kõik tellimused ära teha. Kas see poolteist kuud ettenägemist tähendab, et inimesed otsustavad rohkem viimasel hetkel, mida neil vaja on? Ennekõike on kõik läinud hinnatundlikumaks. Hinnad tõusevad praegu ja päris kiiresti. Nii et mõeldakse pigem kauem ja siis tellitakse viimasel hetkel. Kuidas on olukord ja suhted Eesti konkurentidega? Kas näiteks Palmse treilerid on teile konkurendiks? Eestis konkurentsiolukord ei ole nii väga raske. Aga jah, Palm-
se muidugi on meile konkurent küll. Aga meil on piisavalt erinevusi, meil on omad eelised ja neil omad. Ma võin rääkida meie tugevustest. Meie haagise robustsus, vastupidavus, on kindlasti üks omadus, mida nimetada. See tugevus on juba vaadates näha. Ja me suudame oma haagised teha valmis Eesti tingimusi arvestades soodsamalt kui konkurendid. Kuidas teil tootearendus on läbi mõeldud? Kas piisab nendest mudelitest, mis on tootmises juba olemas või arendate veel midagi juurde? Juurde me otseselt praegu uusi tooteid ei arenda. Võiks öelda, et tootearendus on selline, et arendame edasi neid haagiseid, mis on juba tootmises olemas. Me oleme üsna paindlikud. Väike firma saab olla paindlik, ei ole neid probleeme, mis oleks suure
laeva keeramisel. Me saame kiirelt otsustada – pole mingit segavat bürokraatiat vahel. See on kindlasti ka üks meie tugevus. Kui kliendilt tuleb tagasiside, et mingeid asju oleks vaja kindlasti muuta, siis me arutame need probleemid üsna kiirelt läbi ja ma ütleks, et 95% kordadest teeme need muutused ka kiirelt ära. Niimoodi saab haagiseid pidevalt paremaks arendada. Kõik need haagised, mis siin platsil on, need on ka kõik tagasiside põhjal valmis tehtud. Nii et kui kliendil on vaja mingit erilahendust, siis teie juures on see täiesti võimalik? Jaa, täiesti kindlalt. Erilahendusi me teeme päris palju. Aga võib öelda, et Soome turul küsitakse isegi rohkem erilahendusi. Me teeme sinna ka päris palju haagiseid.
16
REKLAAM
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 5 12. MAI 2022