Vanad puidutööriistad ja töövõtted Mõisaküla masinatehas arendab ja toodab rasketehnikat Lk 4–5
21. aprill 2022 Nr 3
Lk 8–9
Engeros Otepää on keskendunud rasketehnika müügile
Peeter Lauritsa fotokunst on loodusega seotud
Lk 6–7
Lk 10–13
2
KOLUMN
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 4 21. APRILL 2022
Kohtumine puude all ANDRUS LAANSALU Mis puudutab sõda, siis sellest eriti juttu ei tule – oleks väga keeruline öelda midagi, mis on veel ütlemata. Mis puudutab normaalset elu, siis üks olulisemaid asju aprillis on Maamess, mis toimub 21.–23. aprillil Tartu Näituste messikeskuses ja kuhu koguneb maaelu innovatsiooniga seotud esinejate seltskond, keda on väga palju. Mõnede Maamessil esindatud LõunaEesti firmadega on selles lehenumbris ka juttu. Rasketööstus Eestis ei ole väga selgepiiriliselt nähtav ja esil. Aga see nähtavus ja esilolek sõltub muidugi ka informeeritusest ja teadmistest. Kui mõelda suurte masinate peale, siis näiteks Mõisaküla Masinatehase järelkärud ja tõstukid on piisavalt rasketööstus. Ja neist ka selles lehenumbris räägime. Seekord pigem tutvustavalt, tegelikult oleks sellises tootmisprotsessis väga palju väga huvitavat, mida kirjeldada tehnilise detailsusega. Räägime ka Engeros Otepää ettevõttega rasketehnika vahendamisest. Engeros Otepää haare on kaardil märkimisväärne, aga Eesti turg pole nende jaoks siiski tähelepanu alt väljas. Maamessile tullakse tutvus-
tama Kässbohreri kaubamärgi haagiseid, mille eri tüüpe on väga suur valik ja mis võiksid Eesti klientidele kindlasti huvi pakkuda. Jätkame ka traditsioonilisemate teemadega. Jätkuvalt kirjutame puutöö baasoskustest, nii nagu Meelis Kihulane neid oma Kooraste puidutöökoolis õpetab. Maaelamistes on puutöö endiselt hädavajalik osa igapäevasest elust. Kui keerukaks ja tehniliselt täiuslikuks keegi selle välja arendab, on igaühe enda otsustada. Aga ilma ei saa. Oluline aspekt vanade puutöötehnikate elushoidmisel pole mitte niivõrd see, et siis me teame ajalugu ja saame tööriistade ja töövõtete arengust paremini aru. Olulisem on see, et vanad traditsioonilised meetodid hoiavad käelisi oskusi alles. Tänapäevaste elektritööriistadega töötades arenevad käelised oskused mõistagi ka, aga vanades tehnikates oli oluline teha lihtsate tööriistadega ära keerulised tööd. Maaelu sisaldab ka seda kunsti, mis maal ja metsas tehakse. Üks päris suur probleem ongi, et kunst on justkui linna kogunenud ja võib jääda mulje, et maal tehakse ainult prakti-
Kui fotokunstnik pildistab Kütioru metsas seeni ja üraskite käike, siis on see otseselt kunst, mis sünnib maal elamisest. FOTO: ANDRUS LAANSALU
lise ja vahel ka esteetilise eesmärgiga käsitööd. See ei ole tegelikult nii. Kui fotokunstnik Peeter Laurits pildistab Kütioru metsas seeni ja üraskite käike või valguseid või väga väikseid eluvorme, siis on see otseselt kunst, mis sünnib maal elamisest. Ja mis kuulub samavõrra Võrumaale ja Lõuna-Eestile kui suurtele Tallinna galeriidele, kus töö tulemusi valdavalt näidatakse (Peeter Lauritsal on Vaal galeriis tulemas uus näitus). Selline kunst mitte ainult ei sünni maal elamisest, see on ka otseselt maast välja kasvanud. Kui vaadata neid protsesse distantsilt, siis muidugi on kunstniku positsioon väga teistsugune kui metsamehe positsioon, ja kohati võivad need kaks ka omavahel täiesti risti minna. Aga kusagil on neil kahel siiski ka kokkupuutepunkt. Kui sa oled seotud maal elamisega ja maatöödega, mis on küll muutunud traditsioonilisest vormist märksa jõulisemaks kaasaegseks vormiks, siis sa oled ikkagi maaga kontaktis. Ja selles seotuses on võib-olla olemas mingi koht, kus kumbki pool võiks leida toetuspunktid, mille kaudu teise mõtteviisist aru saada. Ja ehk sealt ikkagi midagi kasutatavat ka enda maailma üle võtta.
1 0 A A S TAT KO G E M U S I
• Viljapuude lõikus • Iluaedade rajamine • Haljasalade hooldus • Teede ja platside rajamine • Piirdeaedade ehitus • Aiatehnika rent
R.Plekkprofiil on tegutsenud plekist liistprofiilide ja ehitustarvikute valmistamise turul juba 10 aastat. Selle ajaga oleme selgitanud nii endale kui ka meie pikaajalistele klientidele, et R.Plekkprofiil leiab kõige keerukamalegi küsimusele kindlasti parima vastuse.
Kagumari OÜ
Tel 521 2678
Ehitusliistud Erilahendused Korstnamütsid Katuseluugid ja erikujulised metallroovid Torupõlved Painutame Schröderi automaatsete seadmetega ehituslikke lisaplekke Erinevad valuvannid Vihmaveesüsteemid
E–R 8–17 L–P suletud
Tähe tn 127, box 21, Tartu info@rplekkprofiil.ee www.rplekkprofiil.ee R.Plekkprofiil
UUDISED
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 4 21. APRILL 2022
EKA tudeng Jette Paat uurib Võru inimeste suhet Võru arhitektuuripärandiga Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise eriala tudeng Jette Paat on oma bakalaureusetööga seoses koostanud küsimustiku, millega ta uurib ja kaardistab Võru vanalinna muinsuskaitsealal või selle ala kaitsevööndis elavate võrulaste suhtumist Võru ajaloolisesse arhitektuuri.
Vaade Võru Kreutzwaldi tänavale majadele 36 ja 34 12. juulil 1976
vanalinna üldpilti, leian, et Võru muinsuskaitseala kinnistud vajavad põhjalikku uurimist, hulk hooneid vajab restaureerimist. Alustan uuringut, et anda hinnang muinsuskaitseala hoonete hoidmisele ja hooldamisele ning elanikkonna arvamustele. Sellepärast viin läbi kultuuripärandi teemalise arvamusuuringu, milles osaleb esmakordselt elanikkond.” Võru vanalinna muinsuskaitseala on riiklikult kaitse alla võetud juba 1973. aastal (mälestise registri number 27008). Muinsuskaitseala koosneb Tamula
järve ja Koreli oja vahel paiknevast ajaloolisest linnatuumikust. Muinsuskaitsealade eesmärk on kohaliku ehituspärandi ja traditsioonide säilitamine ja jätkamine. Ühtmoodi väärtuslikeks peetakse nii ehitiste detaile, materjale ja mastaape kui ka nende paiknemist maastikul või kinnistul. Jette Paat on ise Võrust pärit. Oma küsimustikuga pöördub ta Võru elanike poole: “Kallid võrulased, ma palun Teie kaasabi bakalaureusetöö valmimisel ja Võru vanalinna hoidmisel. Leia meie kodukandi hüvanguks 5 minutit
PUHASTUSED KPE Ake Kat Fas Aed Rem Ren Lum
MEIEGA SAAB ÜHENDUST kpe.kpe@mail.ee • tel 5638 8994 •
K.P.E OÜ
Põlvas hakatakse katsetama jalakäijaid tuvastavaid ülekäiguradasid ja autode keskmise kiiruse mõõtesüsteemi Projektiga “Põlva nutitee” rajatakse Põlvasse 2,7-kilomeetrisele teelõigule nutitee. Nutitee lahenduse tuumaks on keskmise kiiruse mõõtesüsteem, mida toetavad kõigi liiklejate liikluskäitumist jälgivad ülekäigurajad ja sõidukijuhtidele liikluskäitumise kohta tagasisidet kuvavad märgid. Eeldus on, et nutitee suurendab liiklusohutust selle kaudu, et kujundab sõidukijuhtide liikumisharjumusi jalakäijatele ohutumas suunas.
ANDRUS LAANSALU
Küsimustiku eesmärk on saada teada, milline on kohalike elanike suhtumine Võru ajaloolise arhitektuuri restaureerimisse ja muutustesse, mida muinsuskaitse printsiipidest lähtuvalt nende elukeskkonnas tehakse. Ühtlasi tõstatub ka laiem küsimus, mida võiks ja tuleks teha Võru linna vana arhitektuuriga edaspidi. Jette Paat proovib teada saada, millised on sootsiumi seisukohad selles osas. Jette Paat: “Valisin bakalaureusetöö teemaks Võru vanalinna muinsuskaitseala. Hinnates Võru
3
ja vali enda jaoks üks kõige õigem vastus.” Küsimustikus on teemadeks majade algupärane välimus ja sisu, hoonestusviisi iseärasused, arhitektuursete detailide säilimine, haljastusküsimused traditsioonilistest planeeringutest lähtuvalt, omavalitsuse ja elanike suhted seoses arhitektuuripärandi hoidmisega, remondi- ja hooldustööd ja arhiivide ning andmebaaside kasutatavus restaureerimisküsimuste lahendamiseks. Anonüümse küsimustiku leiate Võru linna lehelt www.voru.ee.
Nutitee on kohalikes tekitanud ka küsimuse, kas nii väikese liikluskoormusega teel nagu Põlva peatänav on üldse mõtet sellise eelarvega liiklusjälgimissüsteemi ehitada. Arvestatav vastuväide on, et kui me tahame teada, kuidas mingi süsteem töötab ja kas seda võiks laiemalt kasutada, tulekski seda katsetada esialgu väikese liikluskoormusega kohtades. Lisaks annab selline süsteem võimaluse linnaliikluse analüüsimiseks andmeid koguda – jalakäijate hulgad ja liikumissuunad, kõigi liiklejate liikumisharjumused jmt. See aitab liikluskorraldust üleüldse paremini läbi mõelda. Projekti toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Projekti maksumus on 180 000 eurot, toetuse osa sellest on 90 000 eurot.
4
MASINAEHITUS
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 4 21. APRILL 2022
Mõisaküla Masinatehas arendab metsatehnikat Seekord tutvustame Maamessiga seoses Lõuna-Eesti ettevõtteid, mis tegelevad rasketehnikaga. Üks valikust sõelale jäänud ettevõte on Mõisaküla Masinatehas. ANDRUS LAANSALU Viljandimaal asuv Mõisaküla Masinatehas on Eesti erakapitalil põhinev ettevõte, mis toodab põllumajandustehnikat, metsatehnikat, kommunaaltehnikat ning ka muid masinaehitusega seotud tooteid. Tehas on asutatud 2010. aastal, kuid ettevõtte ruumides on masinate tootmisega tegeletud juba üle sajandi (varem on ettevõtte eelkäijad tegelenud näiteks tranšeeekskavaatorite ehitamisega). Tegevusaja vältel on toodetud põhiliselt MTZ Belarusi traktorite baasil tehnikat nii Eestisse kui ka mujale Euroopa Liitu ja Kanadasse. Praeguseks on ettevõte oma tootevalikut laiendanud ka Lääne-Euroopa masinatele. Ettevõttele on väga olu-
line toodete vastupidavus, aga samal ajal peab tasemel püsima ka masinate kasutamismugavus. 2017. aastal omandas Mõisaküla Masinatehas metsaveokärude patenditud kaubamärgi Weimer ja on sellest ajast alates nende tootja. Praeguseks on vanast Weimeri sarjast töös peamiselt üks vedav käru. Aga Weimeri asjad lähevad müüki hoopis väljapoole Euroopa Liitu. Mis puutub Mõisaküla Masinatehase eksporti üleüldse, siis toodang läheb sellistesse riikidesse nagu Saksamaa, Austria, Sloveenia, Prantsusmaa, Rootsi, Norra, Ukrania, Poola jt.
MTM Forest 7300 ja 14-tonnine haagis
Musta ja värvilise metalli kokkuost, transport linna piires tasuta, tasuta käru vanametalli veoks, transporditeenused Scaniaga, multilift-tõstuk, metalli lõikamine ja demonteerimine. Teeme ka suuremaid objekte, kutsuge kohale esindaja ja teeme Teie objektile parima pakkumise. Võtame vastu pliiakusid. Tulge ja laenutage meilt tasuta vanametalli käru 2 tunniks või eelneval kokkuleppel ka pikemaks ajaks. Suuremate koguste puhul vedu, metalli lõikamine ja erihinnad. Pakume ka kaalumisteenust 40 t autokaaluga. Täpsem info: raometall@gmail.com tel 5698 5756 Elva teenindusplats Kirde 4 E–R 9–16 L 9–14 Tel 5307 6136
Põlva teenindusplats Jaama 81 E–R 9–16 L,P suletud Tel 5354 3329
Põltsamaa teenindusplats Pargi 1 E–R 9–16 L,P suletud Tel 5887 6328
www.raometall.ee
Tõrva teenindusplats Tartu 37 Varsti avame!
MASINAEHITUS
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 4 21. APRILL 2022
FOTOD: MÕISAKÜLA MASINATEHAS
MTM Forest 9000 tõstuk ja 16-tonnine haagis
MTM Forest 9000
Küsimusele, millistele masinatele Mõisaküla Masinatehas on keskendunud, vastab juhatuse liige Vitali Kangur: “Ettevõte toodab metsa-, põllumajandus- ja kommunaaltehnikat ning on keskendunud oma toodete arendamisele ja tootmisele. Viimastel aastatel on tootearenduses keskendutud eeskätt metsatehnika arendamisele. Vähemal määral on arendatud võsagiljotiine, loobutud on suurematest arendustest esilaadurite ja kommunaaltehnika osas, kuna konkurents nendes valdkondades on väga tihe ja suuremate arendajatega on keerukas sammu pidada.” Tootevalikus on ka buldooserseadmed, lumesahad ja tänavapuhastusseadmed, kivikopp, heinapallide kahvlid ja muud tõste- ja paigutusvahendid. Tootmisjuht Enno Lilleste räägib, et metsaveohaagised ja metsahaagiste tõstukid tehakse valdavalt ekspordiks, sest Eesti turg on pisike. “Meil on edasimüüjad Austrias, Saksamaal, Soomes. Selle valdkonnaga oleme tõesti tegelenud aktiivselt ja oleme kolm viimast aastat kõige enam sellesse panustanud. Mis puutub võsagiljotiinidesse, siis neid oleme valmistanud juba üle kümne aasta. Tõenäoliselt on need Eestis kõige enam müüdud giljotiinid, neid ma näen ringi sõites pidevalt. Ja see ei ole ka mingi üllatus, sest neid on Eestisse müüdud sadu. Kasutavad neid peamiselt hakketootjad ja maaparandajad. Need Scorpioni võsa-
giljotiinid on professionaalsed tööriistad, millega saab 24/7 tööd teha.” Ettevõtte kodulehel on toodetavatest seadmetest päris põhjalik ülevaade. Näiteks saab sealt teada, et Scorpioni võsagiljotiin on mõeldud kasutamiseks roomikvõi ratasekskavaatorite tööorganina ja seda saab kasutada niisuguse kasvava puidu langetamiseks, mille läbimõõt on kuni 35 cm. Giljotiini nuga on poltühendusega, nii et seda vahetada on lihtne. Nuga ja käpad on tehtud kulumiskindlast terasest. Mõisaküla Masinatehasel on Scorpioni võsagiljotiine pakkuda kolmes eri suuruses. Masinatehas peab oluliseks, et nende seadmeid õigesti kasutatakse. Kodulehel on öeldud, et toote esmakordne ostja saab Mõisaküla Masinatehaselt tasuta koolituse toote kasutamiseks. Lisaks on kodulehel õppevideod, kuidas seadmetega õigesti töötada, ning detailne
Scorpioni võsagiljotiinid on professionaalsed tööriistad, millega saab 24/7 tööd teha.
Võsagiljotiin Scorpion 1510 (sobib 2–8-tonnise massiga ekskavaatoritele)
ülevaade ohutustehnikast seadme käsitsemisel ja hooldamisel. Vitali Kangur ütleb, et Mõisaküla Masinatehase uueks peamiseks kaubamärgiks on MTM Forest. “Lisaks on veel põllumajandustoodete kaubamärk Krabi ja juba eespool nimetatud metsatehnika kaubamärk Weimer, mis on suunatud Ida-Euroopa turgudele, aga ka näiteks Ukrainasse. Maamessil näitab Mõisaküla Masinatehas metsatehnikat (metsaveohaagiseid, tõstukeid, võsagiljotiine). Eesmärk on saada aimu, kuidas tooted potentsiaalsetele kasutajatele peale lähevad, saada ettepanekuid ja mõtteid edasiseks tootearanduseks.” Enno Lilleste: “MTM Forest on jah see uus sari, mida me oleme kolm aastat arendanud. Need tooted ei ole saanud varem Maamessil väljas olla, sest Maamess on pidanud paar aastat koroonapausil olema. MTM
Foresti kaubamärk sai spetsiaalselt uute toodete jaoks loodud ja nüüd saame näidata uue põlvkonna tõstukeid ja haagiseid. Juba olemasolevatest toodetest võiks nimetada veel haagiseid, neid on meil 16-, 14- ja 12-tonnise kandevõimega. Ja üks väiksem haagis on arenduses. Täna teda reaalselt veel olemas ei ole, aga paberi peal hakkab varsti valmis saama. Meil Eestis ongi väiksemate haagiste tahtjaid rohkem – tahetakse selliseid, mille kandevõime oleks alates 8 tonnist. Inimestel on palju Belarusi traktoreid käes ja neile tahetakse lihtsamaid ja odavamaid seadmekomplekte. MTZi jaoks ongi 8–10-tonnine haagis optimaalne. Kui on majandada väiksed metsalapid, siis sellest täiesti piisab – ei ole mingit vajadust teha ülearu suuri investeeringuid.” Miks Maamessil osalemine on Mõisaküla Masinatehase jaoks oluline? Enno Lilleste: “Meie ettevõtte põhiline tegevusfookus on praegu tootearendus ja uute turgude leidmine. Ja Maamess on ikkagi Euroopas tuntud mess. Kuna Eesti on suurim väikemetsatehnika tootja, siis me näeme Maamessil oma vanu koostööpartnereid ja diilereid. Nad käivad siin vaatamas, mida meie pakume, mida teised pakuvad – Maamess on informatiivne kokkusaamiskoht. Ja messilt leiab ka kohaliku turu jaoks vajalikke suhteid.”
Aixam mopeedautode ametlik maaletooja Eestis
Astu tulevikku, astu VOCO-sse! MOPEEDAUTOD • MOTOROLLERID varuosad, hooldus, remont Nüüd saadaval ka elektrirattad! Pärnu mnt 2, Viljandi | tel 5373 8300 | info@mulgimoto.ee www.aixam.ee | www.mulgimoto.ee
5
ÄRI / TEHNIKA / TOITLUSTUS / IT / ILU / TURISM / EHITUS
t s i l l i r p a . 1 2 t t õ v u vast
voco.ee/sisseastumine
6
RASKETEHNIKA
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 4 21. APRILL 2022
Engeros Otepää on keskendunud rasketehnika müügile Engeros Otepää OÜ on 100% erakapitalil põhinev ettevõte, mille peamine tegevusvaldkond on kasutatud rasketehnika ost ja müük. Ettevõte soovib klientidele pakkuda võimalikult laia tehnikavalikut. Rääkisime ettevõtte tegevusest ostuja müügijuhi Juhan Rootsmaga.
kohe kohapeal tutvuda. Hinnad on konkurentsivõimelised. Pikaajalise tegevusega on tekkinud palju praktilisi kogemusi. Ettevõttel on arvestatav rahvusvaheline klientide võrgustik. Vajadusel on ettevõte valmis organiseerima tehnika jõudmise kliendini mööda maad või merd. Millise tehnika müügile ettevõte kõige suurema rõhu paneb? Juhan Rootsma: Kõigele, mis on rasketehnikaga seotud. Poolhaagisest kuni kallurini, tegelikult tõesti kõik mahub siia, mis on rasketehnika. Aga veokite pool on meil tugevam, ehitustehnikat on siiski vähem. Meie poliitika on selline, et kui hind on meie arvates õige, siis me ostame asja ära. Ei olegi väga vahet, mis masin see just on. Kas see on tunnelipuur või auto, ega suurt vahet pole. Aastatega on kujunenud arusaamine, milline tehnika läheb kergemini müügiks ja millega võivad tekkida raskused. Me teame täpselt, millist hinda me ise oleme nõus maksma. Kui asi pole nii atraktiivne, siis vastavalt sellele kujuneb ka sisseostuhind.
ANDRUS LAANSALU
Engeros Otepää ostu- ja müügijuht Juhan Rootsma
Engeros Otepää on rasketehnika turul tegutsenud üle 20 aasta. Ettevõtte kliente on võimalik leida pea kõikjalt maailmast. Laia haarde tõttu on ettevõttel olemas hea tunnetus rasketehnika turul toimuvast. Võib öelda, et Engerose vahendusel saab osta erinevat rasketehnikat külmikust kallurini ja vedukist kraanaautoni. Juhan Rootsma ütleb, et põhitegevus on kasutatud rasketehnika (veoautode, haagiste ja ehitustehnika) ost-müük, aga ka uute
Engeros Otepää OÜ müügiplats
haagiste müük (Kässbohrer). “Kasutatud tehnika ostame valdavalt Skandinaaviast ja müüme edasi üle maailma: Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse, LähisIdasse, Kesk-Aasiasse ja ka Eestisse. Kässbohreri haagised tulevad Saksamaalt.” Ettevõtte eesmärk on pakkuda tehnikat ja teenuseid võimalikult täpselt klientide vajadustele vastavalt (one-stop-shop). Ostul
aidatakse kliente dokumentide, tollideklaratsioonide ja kindlustuse vormistamise, tehnilise ülevaatuse tegemise, transiitnumbrite hankimise, transpordi korraldamise, ööbimiskoha leidmise ja muu sellisega. Ettevõte nimetab ise oma tugevustena järgmisi omadusi. Suur valik rasketehnikat on müügiplatsil kohe olemas, see tähendab, et sellega saab ka
Kässbohreri haagiseid me ei müü üle maailma, nende toodete turg on Eesti, Läti ja Soome.
Salvkaevude kaevamine, puhastamine, süvendamine ja remont.
MÜÜA PUIT- JA EHITUSMATERJALI:
Rõngaste vahetamine ja kaevuümbriste ehitus. Käsipumpade remont.
värvitud
Tel 5840 0240
SEPA KESKUS TARTUS
TÄNAVAKIVIDE MÜÜK JA PAIGALDUS, AEDADE PAIGALDUS. Garantii.
• NAISTE- JA MEESTERÕIVAD • KANGAMAAILM • JUUKSURISALONG • JALANÕUD • LASTEKAUBAD • AUTO- JA MOTOKAUBAD • TEHNIKAKAUBAD • RIMI SUPERMARKET • BENU APTEEK • TÖÖRIISTAKAUPLUS • TOITLUSTUS RAHWARESTOS JA SEPA CHILLIS
5593 6326
Tel 5690 0444
TEOSTAME KÕIKVÕIMALIKKE EHITUSTÖID
ÄRA JÄTA HÄID VÕIMALUSI KASUTAMATA!
Töödele pikaajaline garantii
OLEME AVATUD IGA PÄEV
K
KONTAKT
TURU 45B / SEPA 21 TARTU • TEL 507 3723 sepakeskus.ee
välisvoodrilaud, värvitud tuulekastilaud sisevoodrilaud terrassilaud höövelmaterjal
www.semt.ee semt@semt.ee • tel 506 2377
AAST AT
OG
E MUS T
SERTIFIKAADID ISO 45001 :2018 ISO 9001 :2015
RASKETEHNIKA
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 4 21. APRILL 2022
7
FOTOD: ENGEROS OTEPÄÄ
Me otsime ka pidevalt, kust kohast osta. Iga nädal vaatame ringi, kas õnnestub leida mingeid uusi võimalusi. Loomulikult on kindlad ostukohad ka olemas. Ja me sõidame ise ka palju. Kui tehnika jõuab meie juurde, pestakse see puhtaks ja siis läbib see esmase kontrolli. Edasi teeme pildid ja läheb müüki. Enamik meie müügist on eksport, Eesti müük on sellega võrreldes üsna väike. Kogu Euroopa ostab, LõunaAmeerika ostab suhteliselt palju, Lähis-Ida ostab ja KeskAasia ostab ka suhteliselt palju. Kokku vast umbes 50–60 riiki ostis meilt eelmisel aastal igasugust erinevat tehnikat. Kui riikide hulk on nii suur ja kõigil on erinevad seadused ja tavad, kas nendega suhtlemine keeruline ei ole? Muidugi, mõnega on lihtsam ja mõnega keerulisem. Aga nendega, kes on professionaalid, nendega ei ole probleeme. Professionaalsel tasemel ikkagi mõistetakse üksteist. Kas Maamessil kohalolek saab sellise rahvusvahelise tegevusulatuse juures midagi olulist juurde anda? Kõik see eelnev jutt puudutab ikkagi peamiselt kasutatud tehnika müüki. Ja see muidugi ongi meie põhiline äri. Aga teiselt poolt me tegeleme ju ka uute haagiste müügiga, Kässbohreri kaubamärk on meil valikus. Kässbohreri haagiseid me ei müü üle maailma, nen-
de toodete turg on Eesti, Läti ja Soome. Neid me ka näitame ja nendega me muidugi püüame Eesti klienti. Kässbohrer on Saksa bränd, päris vana, asutatud Ulmis 1893. aastal ja väga laia tootevalikuga – tenthaagistest ja masinaveohaagistest kuni silohaagisteni. Ja kasutatud tehnika osas on ka võimalik messilt uusi kontakte saada. Kui keegi tahab Eestis osta rasketehnikat, siis üldiselt võib loota, et ta on ka meist midagi kuulnud. Meie tehnikapark on suur, see ei saa jääda täiesti märkamata. Milline oleks võrdlus sõiduautode müügiga? Sõiduautode müük on palju lokaalsem. Ega sa väga ei müü sõiduautosid näiteks siit Aafrikasse. Pigem on ikka nii, et kasutatud sõiduautod ostetakse KeskEuroopast ja siin müüakse. Meie oma valikus Kesk-Euroopast ei osta midagi, me müüme ise sinna. Ja veokeid ostavad peamiselt ikka firmad, mitte erakliendid. Ei osta Ants, ostab Ants AS. Tehnika liikumine toimub ikkagi ettevõtete vahel. Kas Skandinaaviast on sellepärast mõtet rasketehnikat osta, et seal on kõik võib-olla ideaalses korras? Kõik, mis tuleb Skandinaaviast, ei ole tegelikult alati ideaalses korras, aga üldine standard on siiski kõrgem kui meil siin. Ja kui ostetud tehnika vajab parandamist, siis meil on oma remondibaas, ruumid ja inimesed. Me saame kõik ise korda teha.
Korstnapühkija Lõuna-Eestis. Pakun teenust nii linnas kui ka maal ja kaasas oma redel. Ametliku korrasoleku akti vormistamine.
Kässbohreri pikenev haagis
Kässbohreri tenthaagis
Kässbohreri kallurhaagis
KALLURKRAANA,,
Santeenus.ee
multilift-kastiga auto (kuni 18 t), väikse kopa ja Bobcati teenus
Kaevude puhastus, septikute paigaldus, veetorustike ja kanalisatsiooni rajamine.
SAEMATERJALI MÜÜK PALGILÕIKUS
Telefon 5191 6605
Tel 5813 5496
Info tel 5683 7161
FEKAALIVEDU • SURVEPESU • UMMISTUSTE LIKVIDEERIMINE • TORUSTIKE VIDEOUURING • RASVAPÜÜDURITE PUHASTUS • LIIVAPÜÜDURITE PUHASTUS Tel 558 8811 | www.fekto.ee
www.santeenus.ee • LAMEKATUSTE EHITUS • BITUUMENSINDELKATUSTE EHITUS • KATUSTE HOOLDUS • MÖÖBLI MONTAAŽ JA PAIGALDUS • REMONDITÖÖD • EHITUSTÖÖD
Tel 5688 7045 info@peritek.ee PeriTek Paigaldus
SUTS JA VALMIS!
Kaitse ise oma autot korrosiooni vastu. Sa oled kasutanud teisi. Proovi nüüd kvaliteeti:
Salutary Service OÜ Tartu, Tähe 135b Tel: 7330 221 www.salutary.ee
ÕÕNSUSTESSE ÕLID JA VAHAD • MASTIKSID • KIVIKAITSED • AEROSOOLID
TEENUSED • Viimistlustööd • Peatöövõtt • Projektijuhtimine • Plaatimistööd • Maalritööd • Uusehitus • Veoteenus • Üldehitus • Remondi- ja rekonstrueerimistööd • Sisekujundusprojektide koostamine ja realiseerimine E.R.O. Ehitus OÜ • Jakobsoni 11, 71020 Viljandi telefon: 505 8028 • e-post: info@eroehitus.ee
• Palk-, puitkarkass- ja kilpmajade ehitus. • Saunade, suvilate ja terrasside ehitus. • Puitmajade rekonstrueerimine ja renoveerimine. • Puitfassaaditööd. • Katusekatete vahetus ja paigaldus. E-post taivo@mixoral.ee
Tel 510 1406
Mixoral Grupp OÜ
8
PUUTÖÖ
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 4 21. APRILL 2022
Haava Kõrts
Võru mnt. 3, Kambja vald, Tartumaa E-R 12.00-16.00 L,P – ettetellimine
Söögid, joogid, peolauad ja peielauad! 5560 0406 |
lounalaud@gmail.com | www.haavakorts.ee
Haava Kõrts
Vanad puidutööriistad ja -tehnikad FOTOD: MEELIS KIHULANE
Sikkim Ilusalong pakub tööd juuksurile Põlvas. Põlva salong pakub koostööd ka mõnes teises iluvaldkonnas töötavale inimesele.
Ootame kirja aadressil sikkim@sikkim.ee või tel 516 6406.
Põlva Ilusalong asub Oja 7, Põlva.
SÕIDUKITE SISE- ja S VÄLISPINDADE HOOLDUS
ANDRUS LAANSALU
ETTEVÕTETELE JA ERAISIKUTELE. E.
KERAAMILINE VÄRVIKAITSE / SALONGIHOOLDUS / POLEERIMINE Ringtee 25, Tartu (Bussipark) KÜSI LISA tel 5670 0799
Jätkame Meelis Kihulasega vanade puidutööriistade ja töövõtete sarja. Seekord on põhiteemaks tööriistade lihtsus. Võib öelda, et vanasti oli puidu kasutamine väga rikkalik, aga tööriistad olid väga lihtsad. Praegu on asjad vastupidi.
www.carwise.ee
Sõidukite kere- ja värvimistööd, kahjukäsitlus ning kalkulatsioonid kindlustusseltsidele, avariiliste sõidukite taastamine Ringtee 26, Tartu | 516 4231 | 515 5198 | info@automaaler.eu | www.automaaler.eu
MÜÜME ELUPUUDE ’SMARAGD’ JA ’BRABANT’ POTITAIMI Lisaks valikus 100 erinevat taimeliiki Pakume ka kuuse- ja männiistikuid Tel 5194 3567 • Palgisalu OÜ
KORSTNATE JA KORSTNAPITSIDE LADUMINE NING POTTSEPATÖÖD
Meelis Kihulane: “Ma ütlen õpilastele sageli, et sul on töökojatäis elektrilisi seadmeid, aga proovi nüüd see asi valmis teha neli korda vähemate tööriistadega. Iga liigutuse jaoks on tänapäeval olemas oma tööriist. Aga vanasti oli üldjoontes viis tööriista, millega tuli kogu puutöö ära teha. Loeme nad korra üle. Kõigepealt nuga ja kirves. Siis mingi ora, millega puurida – näiteks naaskel, millega sai ka põletada, ja hiljem ka puur. Siis õõnestustööriist, lusikanuga. Ja viies võis varieeruda. Kas saag mahub sellesse nimekirja? No vat, tegelikult saagi ei ole vaja. Suur hulk töid on tehtavad ilma saeta. Aga see käib muidugi vanade tööde kohta. Saag, jah, lihtsustab paljusid töid. Samamoodi lihtsustab tööd peitel. Nii et tegelikult võib öelda, et saag ja peitel sobiks sinna viienda koha peale. Peitliga said teha auke, aga augu võisid teha ka põletamise või puurimisega. Saag on käsitöö ajateljel küll vana, aga samas ka vähekasutatud tööriist. Talumees lahendas oma asjad tihtipeale siiski ilma saeta. Puur algab orast. Orale keerati keere peale, tehti ta lusikakujuliseks. Esimesed
puurid olidki lusikpuurid ehk möllid.
Höövel ja nuga
Siin muidugi kohe küsitakse: aga kus siis on höövel? Höövel on puhas tisleritööriist. Folkloorist on pärit selline ütlemine, et “höövelda, höövelda, pojake, küll isa tuleb ja kirvega üle silub”. See kõlab küll koomiliselt, aga tegelikult meister, kes kasutas iga päev kirvest, oli kirvega nii vilunud, et tal ei olnud höövlit vaja. See lause võib tulla ka sellest, et talumees, kes oli harjunud teritama kirvest ja nuga kiviga aida all, tal puudusid lihtsalt vahendid höövli korralikuks teritamiseks. Ja selle tõttu ei olnud hööveldamise tulemus siledam kui kirvega tehtu. Ja kirvega tõepoolest vooliti. See jutt ei ole selle eesmärgiga, et kõik, mis vanasti tehti, oli väga vinge, ja see, mis tänapäeval tehakse, on jama. Muidugi ei ole nii. Need on lihtsalt kaks täiesti erinevat maailma. Mina proovin neid maailmu siduda. Ma õpetan edasi neid oskuseid, mida vana talumees oskas, õpilased peaksid siduma need teadmised tänapäevaste teadmistega.
Ajaloolised tööriistad, peamiselt höövlid
Mida rohkem sa käe ja materjali vahele filtreid paned, seda vähem sa materjalist aru saad.
Tel 5858 1159
Kui ma töötubasid teen ja annan inimesele noa kätte, siis õnneks meie kultuuriruumis siin inimestel ikkagi nuga püsib peos, ei ole nii, et esimese kahe lõikega on kolm näppu läinud. Aga see oskus ikkagi taandub, sest inimesed reaalselt enam noaga ei vesta midagi. Vanasti oli iga karjapoisi esimene tööriist väike väits. Iga poisike oskas endale noaga ise lusika teha. Lusikas toidab sind. Ma olen ka alustanud oma õpilastega sellest, et esimese asjana tuleb teha lusikas. Lusikas muidugi ei ole kõige lihtsam objekt, mida teha. Seal on kolmemõõtmeline nikerdamine ja kui materjal on veel kiuline ka, siis see ei ole üldse lihtne tegemine. Aga tehniliselt on see esimene side vana aja puidutööga. Nii esemeliselt kui ka tööriista käsitsemise mõttes.
Kirves ja kiil
Jalaravi stuudio ootab PROBLEEMSETE JALGADE JA KÄTE HOOLDUSESSE Probleemsete jalgade hoolduses tegeletakse järgmiste kaebustega: sissekasvanud küüned, küüne- ja nahaseen, paksenenud küüned, traumaküüned, nahapaksendid ja kannalõhed, diabeetiline ja reumaatiline jalg, konnasilmad ja soolatüükad.
SOODUSTUS PENSIONÄRIDELE JA ÕPILASTELE! Asume väga heas asukohas Vaksali 17, Ortopeediakeskuse III korrusel. Majas on lift! Info ja borneerimine tel 5666 8490 Facebook: Jalaravi stuudio Veel leiad meid Mõisavahe 34b, Tartu Tervisekeskusest Jalad korda kodust lahkumata! PAKUME KA KODUVISIITE
Ära jää oma murega üksi!
Liimeistrid. Kasutatakse puidu silumiseks ja palkide koorimiseks
Väntpuur (vinnal) ja oherdid
Nuga ja kirves olid need tööriistad, mis sisuliselt olid talumehel käe külge kasvanud. Une pealt pidid oskama neid kasutada. Tänapäevaks on kirve kasutamine jäänud ainult neile, kes palkidest ehitavad. Seal õnneks on kirve kasutamist palju ja see hoiab teadmised alles. Muide, parim praktika, et aru saada, kuidas puit täpselt lõheneb, on puulõhkumine. Kohe on selge, kuidas lõhenemine käib. Ja kuidas ei käi. Kui hiljem on vaja palki lõhestada, saate ka kohe aru, kuidas seda teha ja kuidas minna läbi oksa (või kas seda üldse teha saab) ja kuidas liikuda oksakohtade vahelt. Ja lõhkuge erinevaid puid. Tuleme nüüd veel kirve ja kiilu juurde (kiil on ka ülivana tööriist). Kiilu on vaja palgi pooleksajamisel. Keegi ütleb
PUUTÖÖ
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 4 21. APRILL 2022
Kui sa puitu ei mõista ja lased keerdkasvuga puud valikust läbi, siis mingil hetkel paratamatult avastad, et lauad tõmbavad propellerisse. teile, et aga laseme selle palgi mootorsaega pikuti pooleks. Milleks? Kaks kiilu, üks kirves. See on ajaliselt palju kiirem. Ja samas on sul kohe teada, kui palgil on vead küljes. Näiteks kas tal on äkki keerdkasv. Siis sa tead, mis sellest palgist üldse edasi saab. Võibolla lähebki hoopis kütteks. Mootorsaega sa lõikad temast sirgelt läbi, aga aru sa temast ei saa. Saekaatriga on samamoodi. Aga teisest küljest muidugi saagimisel on materjalikulu palju väiksem ja tootlikkus suurem. See on ka argument. Aga kui sa puitu ei mõista ja lased keerdkasvuga puud valikust läbi, siis mingil hetkel avastad, et lauad tõmbavad propellerisse. Kirvega ja kiiludega oleks sellest kohe aru saanud. Materjaliõpetus ja tööriistade käsitsemine, need on omavahel väga tihedalt seotud. Mida rohkem sa käe ja materjali vahele filtreid paned, seda vähem sa materjalist aru saad. Samas, tänapäevases olukorras oleks hea osata kasutada nii kirvest kui ka CNC-pinki. Siis saad materjalidest tegelikult veel paremini aru. Ma arvan, et inimene on oma käeliste oskuste lae juba saavutanud ja kirvega töötamine aitab seda lihtsalt alles hoida, muidu tuleb selles osas kukkumine. Aga mis noast on saanud? Nuga tänapäeval sisuliselt ei kasutata. Kõik väiksemad laastueemaldamised tehakse lihvi-
OSTAN METSA- JA PÕLLUMAAD ÜLE EESTI
9
OSTAN SÕIDUKEID Seisukord pole oluline! Sõidukorras, avariilised, romud. Kustutan sõiduki ka autoregistrist! E-post:
veljo.vares@mail.ee Tel 5627 6012
TEL 552 7322
KOMPLEKSTEENUS: • võsalõikus giljotiiniga • väljavedu • hakkimine
Voolitud lusikad
misega. Näiteks lusika tegemine. Lõigatakse lintsaega välja ja lastakse abrasiividega vormi. Aga kõik selle võiks valmis teha noaga. Ja kirve on kõrvaldanud saagimine ja hööveldamine. Nii lintsaag kui ka järkamissaag. Kausitegemise on üle võtnud ketaslõikuri otsa käivad abrasiivid.
Haabjas ja silumine
Siiski on ka tehnoloogiaid, mida masinatega pole õnnestunud paremaks teha. Näiteks on proovitud haabjat (ühepuupaati) teha igasuguste tehnikatega, teda pinki panna, võimalikult palju mootorsaega teha. Ja lõppkokkuvõttes kõige efek-
Puur algab orast. Orale keerati keere peale, tehti ta lusikakujuliseks.
tiivsem ja kõige tootlikum on haabja tegemisel ikkagi meister ja kirves. Aga igasugused muud õõnestustööd on asendanud treimine. Paned tooriku pinki ja treid ta õõnsaks. Õõnestamine künakirvega või peitliga on jäänud ikkagi eriprojektide jaoks. Samas, noa, kirve ja peitliga töötamine ei eeldanud, et sa oled valdkonna suurmeister. Sellega sai igaüks hakkama, kellel oli tahtmine ja vajadus. Oli vaja õppida ohutustehnikat ja teritamist, ja anna tuld. Ja kui rääkida väga peenest pinnaviimistlusest, siis võib öelda, et ükski abrasiiv ei saa lõikepinna vastu. Kui sa võtad meisterlikult teritatud ja seadistatud höövli ja hööveldad sellega pinna ära, no ei ole võimalik seda pinda lihvida sama ilusaks. Viimistlusega saad pärast muidugi mängida. Ja sellepärast, et erinevate lõiketeradega saab pinna ideaalselt siledaks töödelda, mina oma koolis liivapaberi-
tega üldse ei lasegi õpilastel midagi teha. Seda pole lihtsalt vaja. Oskust näitab see, kui sa suudad pinna noaga siledaks töödelda. Aga loomulikult, kui inimese tööeelistus on abrasiividega töötamine, siis see on samamoodi aktsepteeritav valik. Puuridega on samamoodi, kui hakkad vaatama, kuidas vanad asjad on tehtud, siis kui sa ei ole ise käsitsi puurinud, ei saagi aru, kuidas paljud asjad tehtud on. Ja mismoodi neid puuriti. Kui anda inimesele vinnal (väntpuur) kätte, siis tekib kohe küsimus, et aga kuidas ma materjali kinni hoian. Põlved on paljudel meelest läinud. Kinnitatakse pitskruviga, aga vanasti ei olnud pitskruvi igapäevane töövahend. Ikkagi tuleb kasutada oma keharaskust. Ja kiile. Ja ka pöörded on täiesti teistsugused, nii et tuleb ka täiesti teistmoodi puurida. Ja jälle tekib uutmoodi arusaamine ka materjalist, mida sa puurid.”
TA S U B T E A DA
Meelis Kihulane “Kui õpilasi õpetad, siis märkad, et inimestel tekib frustratsioon kohe, kui nad ei suuda saagida, hööveldada või peiteldada nii, nagu nad on harjunud nägema. Et kõik oleks kohe maksimaalselt sile ja täpne ja joonlauaga tõmmatud. Inimeste eeldused ja ootused on ära rikutud sellest
kõrgest kvaliteedist, mida masinad suudavad teha. Lisaks tekib põnevus teha masinatega asju, mis näeksid välja, nagu nad oleksid käsitsi tehtud. Aga sellel pole väga suurt mõtet. Võta see kirves ja tee kirvega asju, mis näevad välja, nagu nad oleks käsitsi tehtud. Sest nad ongi. Selle
käigus arenevad käelised oskused, sest kirves on parasjagu massiivne tööriist, aga temaga saab teha äärmiselt peent ja täpset tööd. Õpid selgeks töövõtted, mille puhul enne võib-olla ei kujutanud ettegi, et selline täpsus niisuguse tööriistaga üldse võimalik on.”
Tel 5648 7816 Santeenus.ee
Torutööd, küttesüsteemide läbipesu, veevarustussüsteemide ja pumpade paigaldus. Tel 5813 5496 www.santeenus.ee
Tel 528 2818 info@meistritekoda.ee www.meistritekoda.ee • • • • • •
Võtmete valmistamine (ka luku järgi) Immobilisaatorivõtmed Autovõtmete korpuste parandamine Autovõtmete ja pultide taastamine Lukkude paigaldamine Võtmete taastamine
LISATEENUSED • Jalatsite parandamine • Kohvrite parandamine • Nahkesemete parandamine TARTU ESINDUS Kalda tee 43 (Anne ostukeskuses) E–K 10–20 N–R 9–18 L 9–16
VALGA ESINDUS Vabaduse 36a E–R 8.00–17.30 L 8–14
TÖÖALASED KOOLITUSED TARTUS: 05.05–31.10 Kogemusnõustaja baaskoolitus 09.05–31.08 Tugiisiku koolitus koos esmaabiandja väljaõppega 06.06–21.10 Tegevusjuhendaja koolitus koos esmaabiandja väljaõppega Voolmed. Vana õõnestustööriist. Voolmed arenesid välja tavalisest lusikanoast, lusikanuga keerati rõngasse ning tehti tugevamaks ja suuremaks. Kasutati kausside, künade ja muude suuremate esemete õõnestamiseks. Ajalooliselt vanem tööriist kui liimeister.
Kirvega saadi tehtud väga keerulised tööd. Osava meistri käes kirves mitte ainult ei lõhestanud, vaid ka silus. Talumehel polnud höövlit eriti vajagi, selliste silumistööde jaoks oli tal kirves.
07.06–08.09 Hooldustöötaja, tase 3, koolitus koos esmaabiandja väljaõppe ja toiduhügieeni koolitusega Koolituskeskus Luwi on Eesti Töötukassa koolituskaardi koostööpartner.
www.luwi.ee | tel 508 1737 | info@luwi.ee luwikoolituskeskus
10
KUNST
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 4 21. APRILL 2022
Peeter Laurits:
kunsti tehes on lausa kohustuslik eksida Peeter Laurits on fotograaf, kes elab Tallinnas ja Kütiorus. Kütioru ateljee tuli Lauritsa kätte maalikunstnik Valdur Ohakalt, aga praeguseks tuntakse Kütiorgu juba ammu peamiselt Lauritsa järgi (tõsi küll, ka suusamäe järgi). Peeter Laurits ei räägi siin intervjuus mugavaid asju. Ei ole kunagi rääkinud. Laurits on maailma käekäigu pärast mures ja ta ütleb selle mure üsna otse ja järsult välja. Nii oma jutus kui ka oma piltides. MARIA HANSAR
Peeter Laurits, 2020
Hetkel käiva sõja taustal ei tundu enam, et need probleemid, millest Laurits räägib, asuks kusagil kaugel. Nüüd asuvad nad otse siinsamas, külje all, ja kerivad ennast lahti reaalajas. Aga sellest, kuidas tuleks hakata elama loodusega rohkem arvestades, on Laurits juba ammu rääkinud. Lihtsalt nüüd, sõja varju all, on tema peamine sõnum veel aktuaalsem ja veel teravam. Kuidas ja millest sa kunsti teed? Miks ma kasutan oma kunsti jaoks just fotosid? Sellepärast,
METALLITÖÖD: • laserlõikus • keevitus (MIG/TIG) • treimine • freesimine • stantsimine • painutus • valtsimine • graveerimine Erimööbli, laoseadmete, erikonstruktsioonide projekteerimine ja tootmine. Ukselukkude ja riivide vasted, messingust akna- ja ukselingid.
FOTO: JAAN TOOTSEN
Peeter Laurits. Euroopa pärast vihma. 2005. 80 x 200 cm
et foto suhtes on inimestel mingi kummaline ebausk, justkui see, mis fotodel kujutatud on, oleks päris, tõeline, üks ühele vastav. Ma olen seda uskumust sageli kogenud. Näiteks mul on pilt “Entroopia pärast vihma”, seal on selline suur kahemeetrine kõdupuusein, kuhu on sisse monteeritud igasugu avausi, käike, treppe. Ja siis on seal mingisugused olevused, mingid hiired, ja siis üks suur pikk meekärg. Ma ise arvasin, et see on nüüd küll selline ühemõtteline fiktsioon, et seda ei ole võimalik kuidagi tegelikkuseks pi-
dada. Kasutasin ikka mõnuga kõiksugu fotograafilisi vahendeid, tegin justkui fotorealismi ja jälgisin mingil määral perspektiivi, tehnilisi pisiasju, et millega silm on harjunud. Siis mingil hetkel sattusin kirjavahetusse kunagise klassiõega, kes töötab ärisektoris, ja tema uuris mult tõemeeli, et kus ma selle pildi teinud olen, et “kas sa käisid Iraanis või?”. Aga üldiselt mulle meeldib komponeerida mingisuguseid tegevusi, mõttekäike ja nägemusi, et pildis oleks hästi palju erinevaid tasandeid aktiveeritud ja
et nad omavahel mängima hakkaksid. Kas võib öelda, et sa väljendad oma kunstis seda, kuidas meie tsivilisatsioon on tupikusse jooksnud? Just, ja minu meelest üks põhjuseid on see, et me oleme tohutult monomaanilised. Meil peab kogu aeg olema üks jumal, üks puuslik, üks totaalsus, millele saab kõik taandada. Monomaania parimaks näiteks on raha, millele üritatakse taandada ja ümber arvestada kõik, kuni hariduse ja religioonini välja.
www.kaabits.ee Kaabits OÜ on Tartu ettevõte, mis pakub professionaalset, usaldusväärset ja kliendisõbralikku teenust. Meie tegevusalad on eelkõige seotud kaevetööde ja ehitusvaldkonnaga. Kogemusi rasketehnika ja ehituse valdkonnas on meil rohkem kui 15 aastat.
Kaevetööd Tiikide kaevamine ja puhastamine Vundamentide soojustamine Sise- ja välistrasside ehitus Septikute paigaldus ja imbväljakute rajamine Haljastus- ja pinnasetööd Hüdroisolatsioonitööd Platside ja parklate ehitus
www.nmw.ee Herki Soosaar | herki@nmw.ee | tel 5071626
info@kaabits.ee | Tel 5693 5335
REKLAAM
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 4 21. APRILL 2022
11
•
•
• Inhalaatorid • Tallatoed • Tugisukad • Tugivööd • Ortoosid • Bandaažid • Songavööd • Rinnaproteesid • Tugikepid • Soe pesu • Libisemisvastased tallad • Jääpiikidega saapad • Soojad sussid • Ortopeedilised jalatsid • Füsioteraapia ja massaaži vahendid • Kinesioteibid ja palju muud vajalikku TRAUMA- JA OPERATSIOONIJÄRGSED OTROOSID DIGIRETSEPTIGA
90% SOODUSTUSEGA .
MÜÜK ISIKLIKU ABIVAHENDI KAARDIGA, KÕIK MAAKONNAD ÜLE EESTI * *vastavalt hetkel kehtivale korrale
Salutaris OÜ, Kalevi 4, Tartu. E–R kl 10–18, L kl 10–14 www.salutaris.ee, tel 734 0001
12
KUNST
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 4 21. APRILL 2022
Peeter Laurits. Unede äratajad. 2000. 100 x 80 cm
Tihtipeale peetakse sõda tüliks piiride ja kultuuride küsimuste üle, ja selliseid sõdu on kahtlemata küllalt olnud, sest inimene on afektiivne loom, läheb marru ja lööb teisele õllekapaga pähe. Ja kui on palju rahvast koos, siis tekibki suurem müdin. Aga sõda ja röövimine kui majandusharu on ka meile väga oluline olnud. Ja niisugune monomaaniale ülesehitatud majandussüsteem variseb paratamatult kokku, sealhulgas ka sõjamajandus. Meil pole võimalik enam sellel planeedil edasi elada ilma teisi eluvorme arvestamata. Ja karta on, et see pööre toimub suurte kataklüsmidena, igal juhul need, kes juhtuvad ellu jääma, on suure tõenäosusega sunnitud endale uue maailmakirjelduse välja mõtlema, sest rasketes tingimustes, kus sul omal on vähe ressursse, pead sa oskama arvestada teistega, muidu ei jää sa lihtsalt elama. Paljude kultuuride mütoloogiast nähtub, kuivõrd lähedases kontaktis on inimesed elanud oma keskkonnaga. Kas kaasaegsed tehnoloogiad on meid meie keskkonnast lahti lõiganud? Mina nimetan tehnoloogiaks ka seda, kui mingisugune ainurakne elu endale valgustundliku organelli moodustab ja siis ühed organismid arendavad sellest välja fotosünteesi ja teised moodustavad omale silma. Need on mõlemad tehnoloogilised hüpped. Aga inimene pöördus mingil hetkel totaalsele ja täituma-
tule ekspansioonile. See suund tekkis kuskil paari tuhande aasta eest ja edukaks muutusime me selles 500 aastat tagasi. Ja siis me jõudsime sellisesse veidrasse kohta, kus me praegu oleme – et me ei suuda energeetiliselt oma tehnoloogiaid enam üleval pidada. Ma ei pea silmas pelgalt elektrivõrkude kaudu levivat energeetikat, vaid ka sotsiaalset energeetikat. Kui sa mõtled näiteks sellele, kuidas keskklassi pereema sõidab autoga linnas ostukeskusesse piima tooma, siis kui see nüüd energeetikasse ümber tõlkida, tähendab see, et ta istub kaarikusse, mille ees kappab 120 hobust. Nendele 120 hobusele peab kuskil karjamaa olema. Siin pole kahtlustki, et me peame ümber defineerima oma vajadused ja väärtused ning kogu oma maailmapildi, sest need karjamaad lülitatakse meil järjest lihtsalt välja. Siia lisandub veel ka see, et praeguse viirusohuga muutus suurte inimkogumite koostöö keeruliseks. Meie tehnoloogia nõuab suurte inimmasside koos
Meil pole võimalik sellel planeedil edasi elada ilma teisi eluvorme arvestamata.
elamist, aga biosfäär on nüüd otsustanud hoopis teisiti. Parem, kui te elaksite hajutatult, ütleb biosfäär. Kui inimeste võimalused elada mugavat elu muutuvad üha piiratumaks, kas see tähendab, et elamine taandub üha enam lihtsatele baasväärtustele? Mis need baasväärtused on, seda on natuke raske öelda. Maslow’ püramiid on kena mudel küll ja paljudes aspektides toimiv ja arvestatav. Maslow’ hierarhiamudel väidab, et inimese füsioloogilised vajadused peavad olema tagatud, alles siis saab avalduda eneseteostusvajadus. Aga on ka palju lugusid koonduslaagritest ja Vene Gulagist näiteks, kus inimesed ei saanud ilma kunstita hakkama. Kunsti tehti kõige võimatumates tingimustes, olude kiuste. Kuidas siis saaks väita, et kunst ei ole baasväärtus. Me võib-olla üldse ei teagi, mis meie baasväärtused on. Seda, et vajadus kunsti järele ära kaob, seda ma hoopiski ei usu. Küsimus on ehk hoopis selles, et milline on see kunst, millega me oma ümbrust kostitame. Ma arvan, et me, kunstnikud, oleme täpselt samamoodi segaduses nagu kõik teisedki inimesed, katsetame üht ja teistmoodi. Kunst ongi ju see koht, kus erinevaid stsenaariume läbi mängida ja katsetada. Ja seetõttu kunstis ei ole mitte ainult lubatav, vaid on lausa kohustuslik eksida. Sa ei saa otsida, kui eksimist ei ole kindla variandi-
Rael Autokeskus alustas tegevust 1991. aastal. Tänaseks on väikesest autokauplusest välja kasvanud üks Viljandimaa suurimaid autokeskuseid. Rael Autokeskus on PEUGEOT, KIA, RENAULT ja DACIA sõidu- ja pakiautode ametlik esindus.
Autode müük, hooldus- ja remonditööd Varuosade laojäägid on saadaval väga heade hindadega!
SEPTIKUTE, SEPTIKUTE, SEPTIKUTE, BIOPUHASTITE BIOPUHASTITE BIOPUHASTITE PAIGALDUS PAIGALDUS PAIGALDUS JA JA JA MÜÜK MÜÜK MÜÜK
Varuosade ostmiseks võtke ühendust tel 433 0980 või tulge meie salongi kohale: Tallinna 97, Viljandi.
Tel Tel Tel 5757 5757 5757 0202 0202 0202 erlend@eestiseptik.ee erlend@eestiseptik.ee erlend@eestiseptik.ee www.eestiseptik.ee www.eestiseptik.ee www.eestiseptik.ee
Allahinnatud laojääkidega saab tutvuda meie kodulehel www.raelautokeskus.ee
Kapri VILJANDI
Kauplus Tallinna tn 58 E–R 8.00–17.30 | L 10–14 Tel 433 3016, 433 8355, 523 8016
• Veo- ja sõiduautode, haagiste varuosad • Raadiosaatjad ja Tehnoturu kaubad • Kinnitus- ja tõstevahendid, tööriistad • Lahtiselt Lääne ja Vene õlid • Määrdeained ja keemia • Tulekustutite kontroll • LED töö-, taga- ja kaugtuled, vilkurid • L. Bradori ja Björnkläderi tööriided • Helly Hanseni tööriided SOOJUSPUMBAD | PELLETIKÜTE | VEESÜSTEEMID ERINEVAD KÜTTELAHENDUSED | MÜÜK, PAIGALDUS, HOOLDUS
Tel 518 5364
Korstnate ehitus ja remont koos vajalike plekitöödega. Garantii 3 aastat. Joosep.sepp@mail.ee Tel 5618 9517
Teostame kaevetöid üle Eesti! Soojuspumbad, kollektorid Ekskavaatori rent Trasside ehitus Septikud, mahutid Võsalõikus-metsasihtide ja kraavide puhastus www.kraavihall.ee | info@kraavihall.ee | +372 56 494 025 | +372 56 693 856
KUNST
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 4 21. APRILL 2022
räägime, siis meie tõlgendused on tohutult erinevad. Elu sees ei tuleks ise nii kummaliste seoste peale nagu nemad. Me oleme kultuuriliselt nii erinevad. 20. sajandil see nii väga silma ei torganudki, sest me elasime oma angloameerika mullis ja ülejäänud seltskonda lihtsalt ei näinud. Aga praegune maailm on selline tohuvabohu, et intellektuaalitsemise ületähtsustamine ei tööta enam.
Peeter Laurits. Pisarad pole kellegi omad. 2013. 80 x 120 cm
na kohe arvesse võetud. Selleks, et midagi otsida, et midagi leida, sa peadki kõigepealt ära eksima, see on esimene tingimus. Sa peadki end viima tundmatule territooriumile. Võib-olla kunst on laiema publiku eest kuidagi ära peidetud? Praegu tundub domineerivat mõtteviis, et kunsti kogemine eeldab tingimata intellektuaalset pingutust. Ma arvan ka, et intellektuaalse vaimse pingutuse ideoloogia on kaunikesti üle pingutatud. Me oleme kunstis läinud väga intellektuaalseks. Vahepeal võiks ka teistele libiidilistele ja emotsionaalsetele energeetikatele ruumi anda, selline ühekülg-
sus pole ei hea ega ka mõistlik. Ükski organism ei saa nii töötada, et süda taob nagu metslane, aga maks ja põrn magavad juba kolmkümmend aastat. Praegu on kultuuris tõesti selline olukord, kus üks aspekt – intellektuaalsus – on tohutult üle võimendatud. Ja teine põhjus, miks intellektuaalsuse ületähtsustamine on muutunud mõttetuks. 20. sajandi esimesel poolel oli veel enam-vähem kõigil kunstinautijatel sarnane haridus ja võrreldavad teadmised. Aga praeguseks on subkultuuride hulk kasvanud tohutult suureks ja tänu internetile on tekkinud palju selliseid inimkooslusi, millel kõigil on täiesti erinevad
koodid ja kontekstid ja taustad, nii et vastastikku ei saadagi üksteisest enam aru. Selliseid üldmõistatavaid tsitaate ja tegelasi nagu Jeesus Kristus või Miki-Hiir polegi enam palju olemas. Ja sellepärast me peame leiutama uued jutustamisviisid. Näiteks kui ma oma pilte Tai tuttavatega vaatan ja me nendest
Kunsti tehakse kõige võimatumates tingimustes, olude kiuste.
Kas kaasaegne kunst on elitaarne? Kas ta siis ei ole? Sõltub muidugi elitaarsuse mõistest, ühtede jaoks on Jeff Bezos ja Siim Kallas eliit, teiste jaoks jälle Tim Morton ja Hasso Krull. Aga kindlasti pöördub kaasaegne kunst suhteliselt kitsa haritlaste ringi poole. Eestis on ainult Tallinn ja Tartu sellised linnad, kuhu mahub palju erinevaid subkultuure. Need inimesed, kes käivad kaasaegse kunsti näitusel, ja need, kes käivad rulaga sõitmas, osalt kattuvad, aga ei ole ühed ja samad. Väikeses asulas on rulasõitjaid nii vähe, et nende jaoks ei ehitata kunagi rularampi. Mis kaasaegsesse kunsti puutub, siis väikeste kohtade probleemiks on publiku nappus. Tate Modern on küll kogu aeg inimesi täis, aga Londonis elabki 18 miljonit inimest ja väga oluline segment muuseumi külastajatest on turistid, kes tihti sõidavadki Londonisse just Tate Modernit vaatama. Minu meelest on ilmselge, et kaasaegne kunst on küll elitaarne.
13
TA S U B T E A DA
Kanal galerii Võrus Kanal galerii asub Võrus Liiva-ATE keldrikorrusel (Liiva 11a) ja sinna pääseb läbi stuudio-poe. Galerii on orienteeritud kaasaegsele kunstile ja seal võib näha Võrumaaga seotud professionaalsete kunstnike loomingut. Kanal galerii eesmärk on Võru linna tuua mitte ainult Lõuna-Eesti, vaid ka mujalt pärit, kuid mingil moel Lõuna-Eestiga seotud kunstnike graafikat, video-, heli- ja fotokunsti, et rikastada siinset kunstimaastikku ning pakkuda rohkem võimalusi kultuuri nautimiseks nii võrulastele kui ka kaugemalt tulijatele. Galerii on tavapäraselt avatud N–L 12–18 või siis, kui uks on lahti! 40 m² galeriis on laes liigutatavad siinivalgustid (spot- ja hajutatud LEDid). On võimalus kasutada projektorit, telekat, klaasist või puidust postamente. Näitused kestavad viis nädalat. Näitusepind on rendivaba!
Kas kaasaegset kunsti saabki siis vaadata ainult suurlinnades või on sellel ka linnadest eemal mingi mõju? Muidugi on, aga see eeldab lihtsalt väga tundlikku kuraatoritööd. Pead jälgima nii seda, mis toimub kunstimaailmas, kui ka seda, mis toimub sinu külas. Kaasaegses kunstis on terve plejaad sellist kunsti, mis kõne-
Kuhu kaob raha?
tab just neid inimesi, kes ei ela linnades. Pealegi on kaasaegne kunst praegu väga tugevasti muutumas visuaalsete naudingute suunas. Päris huvitav eksperiment ses mõttes on Võru Kanali galerii. Praegu paistab, et ta kompab seal neid piire, jälgib oma publiku reaktsioone ja inimesed üldiselt käivad seal hea meelega. SISUTURUNDUS
Hollandi gaasibörsil www.theice.com/marketdata/reports/282 lüüakse kuu viimasel tööpäeval lukku järgmise kuu gaasihind, millele lisatakse aktsiis, võrgutasu ja käibemaks. Aprilli hind määrati 31. märtsil ja see on 1,69 eurot/m3 0,12 eurot/m3 võrgutasu korral. Tegutsemiseks annab see number põhjust küll – seda enam, et vabariigi valitsus on võtnud vastu otsuse Vene maagaasi asendamisest LNG-ga. Hind 2 eurot/m3 võib sügisel olla reaalsus. Nende numbrite taustal kasvab iga päev minu armastus pelletikütte vastu. Kõige drastilisem olukord on gaasikütte omanikel. Neile hingavad kuklasse õhk-õhk-, õhkvesisoojuspumpade ja vanade pelletikatelde omanikud katla kasuteguriga 50%. Mulle tuleb meelde üks Saaremaa vanasõna – aita end ise, siis aitab sind ka jumal. Lähtume sellest.
Arukas investeering Ühe leibkonna keskmine aastane gaasikulu on 1500 m3. Rahaline vääring aprilli gaasihinna põhjal oleks siis 1500 x 1,69 = 2535 eurot. Maagaasi alumine kütteväärtus on 9,3 KWh/m3 ja pelleti kütteväärtus on 4900 KWh/t. Siit arvutame 1500 x 9,3 : 4900 = 2,84 t. Kütteväärtuse järgi vastab 1500 m3 gaasile 2,84 t pelletit. Tartu Graanuli tänane ühe tonni pelletihind on 260 eurot.
Seega 2,84 x 260 = 738,4 eurot. Kordades on 2535 : 738,4 = 3,43-kordne vahe. Rahaline kokkuhoid ühes aastas 2535 – 738,4 = 1796,6 eurot. Arvestades, et kaasaegsete pelletikatelde kasutusiga on 25 aastat, siis 10 000–15 000 euro suurune investeering tasuvusajaga 5,5–8,5 aastat oleks igati mõistlik ettevõtmine. Veel parem olukord investeeringutele silma vaadata on kortermajade omanikel. Toetudes senistele kogemustele Hargassneriga, olen 17 korteriga gaasiga köetavale kortermajale teinud hinnapakkumise 129 000 eurot. Pakkumine sisaldab käibemaksu ja krediidikulukuse määra. On näha, et ühe korteri kohta tuleb investeeringu suuruseks 129 000 : 17 = ca 7600 eurot, mis on oluliselt väiksem eramajale tehtavast investeeringust. Veel lõbusamaks läheb äriühingutel, kellel on väga suured aastased maagaasitarbimise numbrid. Toetudes varasematele kogemustele, tuli 10 000 m2 tootmispinnaga aastase gaasitarbimisega 70 000 m3 ja 220 000 euro suuruse investeeringu tasuvusajaks 3 aastat. Kas ei teki küsimust, mida siis ülejäänud ajaga 25 aastast peale
hakata? Õige vastus on – võtta dividende välja. See tõesti on igati meeldiv tegevus.
Valmimas on referentskatlamaja Selle aasta märtsikuus tuli Eesti turule Hargassneri bränd. Loodame väga ruttu võita oma klientide pangakaartide südamed. Lõppeks on ju võitja ikka see, kes vähem raha on välja andnud. Ja kui siia lisada teadmine, et kõik, mis on biomassi kütmisega tehnoloogias välja mõeldud, on Hargassneris olemas, siis tõdeme – Hargassner on teerajaja. Valmimisel on üks huvitav asi. Nimelt teen enda koju Tartu maakonda Vana-Kuustesse referentskatlamaja. Iga väiksemgi seade, alustades korstnast, akupaagist, katlast, tarbeveeboilerist ja lõpetades graanulimahutiga koos pneumotranspordiga kuulub Hargassnerile ja on tagasihoidlikult öeldes kõige-kõige. Alates jaanipäevast on seda toredust võimalik oma käega katsuda ja oma silmadega vaadata. Ja selle põhjal teha enda jaoks õigeid valikuid. Unistused kuuluvad meie ja minu ellu. Minu unistus on selline, et siia tullakse kui Nigula juurde ja üks mees
kirjutab peopessa järjekorranumbri 4520. Oi kuidas ma teid ootan! Võimalik, et olen samal ajal tähtis, kuna Baltikumis teist analoogi pole.
Innovatiivsus ja tuleohutus Hargassneri katlad on targad. Tulekolde ja suitsutorude igapäevane puhastus nagu ka tuha automaatne eemaldus on standardvarustuses. See tagab maksimaalse põlemise efektiivsuse ja ökonoomia. Ja kui tuhakas-
ti täissaamisel saadab katel sulle SMS-i sisuga “Ütle palun abikaasale edasi, et ta tuha välja viiks”, siis millest me veel räägime. Hargassneri visuaal on nii ilus, et pole probleemi, kuhu ta paigaldada. Loomulikult teleka kõrvale! Mis iganes katlabrändi kasuks te oma otsuse teete, see otsus on alati õige, sest see on teie otsus. Pöörake palun tähelepanu tuleohutusele. Eriti põletiga katel-
de puhul. Igal aastal meil juhtub midagi. Hargassneril on olemas tulelukk. Hargassnerile meeldivad kõik energiatarbijad, kelle soovide vahemik jääb 15 kW ja 10 MW vahele. Kohtume teiega Maamessil Hargassneri boksis. Tõnu Suurna Hargassner Eesti OÜ tonu@hargassner.ee
14
AJALUGU
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 4 21. APRILL 2022
Valga kujunemine linnaks Valga elukeskkonda on sadade aastate jooksul korduvalt laastatud ja hävitatud ning ta on käinud võimu käest võimu kätte. Linn on siiski alles jäänud ja püüab nüüd ka oma kahte eraldatud poolt teineteisele lähendada. ANDRUS LAANSALU Artikli alusmaterjalid pärinevad Wikipediast ja Lilian Hansari koostatud raamatust “Eesti linnaehituse ajalugu. Keskajast tsaariaja lõpuni”, Lilian Hansari artiklitest “Valga” lk 149–151 ja “Valga” lk 452–460.
Keskaegne Valga asus liiklussõlmes, kus kohtusid Riia, Tartu, Viljandi ja Kirumpää-Pihkva suunas liikuvad maismaateed. Kuigi teda on mõnedes dokumentides nimetatud ka linnaks, jäi Valga juriidiliselt läbi keskaja aleviks. Valgat on esmakordselt mainitud 1266. aastal. Tollane nimi oli Walk ja mainimiskohaks olid Liivimaa ordu dokumendid seoses maapäevade korraldamisega. Natuke hiljem, 1286. aastast leidub sissekanne Riia linna võlaraamatus, kus mainitakse Johannes Clericus de Walcot
ja Johannes Stedinc de Walkot. Esimene neist oli vaimulik, teine ilmselt kaupmees. 1296. aastal mainitakse sealsamas Thidericus de Walcot. Võib oletada, et need mehed olid Valgast pärit ja et asula tolleaegne nimi oli Walco, Walko või Walk. Ühe nime-etümoloogia versiooni järgi pärineb Valga nimi vanast eesti sõnast ‘valketa’, mis tähendas valget. Valgal oli ka teine nimi, mis seostus linna sees voolava Pedeli jõega: Podel, Põdeli või mõni muu sarnase kõlaga nimekuju. Lõpuks jäi põhiliseks nimeks siiski Walk.
Valga keskaegsete teede skeem
1536. aastal on Valgat nimetatud väikeseks asulaks, millest pool kuulub Liivimaa ordule ja pool Tartu piiskopkonnale. Üks võimalik põhjus, miks Valgast ei saanud päriselt linna, võis olla sõdimine leedulastega, mille käigus Valga mitu korda maatasa tehti. Veel üks rüüstamine ja hävitamine võis toimuda 1501.
IST!
OSTAN LOOMAKASVATUSEKS SOBIVA 10–40 HA KINNISTU: • hoonestamata (rohumaa, põllumaa) • hoonestatud (talu/farm, ka remonti vajav) Lõuna- või Kesk-Eestis. ennluha@gmail.com I tel 505 5650
KKUM KÜSI PA
aastal venelaste rüüsteretke käigus. Valga oli läbi keskaja Liivimaa üks kõige hinnatum läbirääkimiste ja nõupidamiste koht. Valgas peeti arvukalt maapäevi ja ka linnadepäevi. See mõjutas ka linnaehitust – Valgas olid oma majad nii Riia, Tallinna kui ka Tartu magistraadil. • Ehitustööd • Remont- ja renoveerimistööd • Sise- ja välisviimistlustööd • Klaaslahenduste müük, paigaldus ja hooldus • Hooldustööd (fassaadid, katused, terrassid) • Terviklahendused
Ka mitmel selle piirkonna aadlikul oli Valgas oma maavaldus, nii et keskaegses Valgas oli vähemalt kümmekond esinduslikku hoonet ja mõned neist võisid olla isegi kiviehitised. Valgas pole kunagi olnud linnust ega linnamüüri. On oletatud, et ümbruskonna maastik ei aidanud kuidagi kindlustusehitiste rajamisele kaasa, aga samas on selliseid kohti küll, kus kindlustused ehitati täiesti tasasele maale (näiteks Põltsamaal ja Laiusel). Pigem oli põhjuseks hoopis Valga positsioon nõupidamiskohana. Kui pole kindlustusi, on lihtsam püsida tasakaalupunktis ja olla erapooletuks kohaks, kuhu eriarvamustel olevad pooled julgevad kokku tulla. Kui Valga lõpuks linnaõigused sai, algas pendeldamine ühe võimu alt teise võimu alla. Pärast Liivimaa hertsogkonna loomist Pārdaugavas 1582. aastal läks Valga Poola-Leedu Rahvaste Ühenduse haldusalasse. 11. juunil 1584 andis Poola kuningas Stefan Bathory Rzeczpospolita Liivimaa hertsogkonda kuulunud Valgale asutamiskirja ja Riia linnaõigused. Seda kuupäeva peetakse Valga linna sünnipäevaks. Valga jäi PoolaLeedu valdustesse ja 17. aprillil 1590 kinnitas Poola kuningas
Sigismund III Valga asutamiskirja teist korda. 1626. aastal läks Valga rootslaste valdusse. 6. märtsil 1626 kinnitas Rootsi kuningas Gustav II Adolf kõik Valga senised privileegid. Poola-Rootsi sõja ajal 1627. aastal Valga jällegi hävis. 1710. aastal läks Valga Põhjasõja käigus Venemaa valdusse. 5. oktoobril 1764 kinnitas keisrinna Katariina II järjekordselt Valga linna privileegid. 3. juulil 1783 loodi Katariina II ukaasiga Balti provintsidele uus halduskord. Riia ja Võnnu (Cēsise) maakonna kirdeosadest moodustati Valga kreis, mis kuulus Liivimaa kubermangu. Valgast sai kreisilinn ehk maakonnakeskus ja selle käigus said kõik vabad linnaelanikud linnakodanike staatuse (1785. aasta linnaseadusega). 1865. aastal ehitati linna ühekorruseline kõrge poolkelpkatuse, katuseakende ja tornikesega historitsistlikus stiilis Valga raekoda. Huvitava järelduse saab teha Valga vanima säilinud, 1683. aastast pärit linnaplaani põhjal. Jaani kiriku juurde jooksevad Y-kujuliselt kokku kolm teed. Need ongi omaaegsed Riia, Tartu ja Kirumpää-Pihkva suunad, selliselt hargnenud kaugteed. Selline paigutus lubab oletada, et see pole nii planeeritud, pi-
RAKKE- JA SALVKAEVUDE
OSTAN
puhastamine, süvendamine, kaevamine ning remont üle Eesti.
LISAINFO JA KÜSIMUSED 5672 6823 info@teenustööd.ee teenustööd.ee www.teenustööd.ee
SAVA BUSS OÜ RENDIB 8-KOHALIST BUSSI FIRMADELE JA ERAISIKUTELE (koos juhiga või ilma).
5340 8447
OSTAME METSAKINNISTUID (ka läbiraiutud) ja
RAIEÕIGUST PAKUME VEO- JA RAIETEENUST 5622 9626
AHJUD • PLIIDID • KAMINAD
www.ahinik.ee • tel 5346 7811 • Kutsetunnistus 168956
aknapood@mail.ee • Tel 501 6158, 5645 2502, 736 6886 Kaunase pst 25–31, Tartu
Küsi hinnapakkumist: kaevumeister@hot.ee tel 5638 1774
METSA JA PÕLLUMAAD MAHARAIUTUD METSALANKE NOORENDIKKE RAIEÕIGUST OKASPUU-, SANGLEPA-, HAAVAPALKI KASEPABERIPUUD 3MEETRIST KÜTTEPUUD
TEL 5620 8897 KAGUMETS OÜ
AJALUGU
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 4 21. APRILL 2022
15
Valga linna panoraam. 1772. Johann Ludwig Börger
Valga linna plaan. 1870. Otto Nettenberg
gem on asumi plaan kujunenud isetekkeliselt, juba palju varem olemas olnud teede järgi. Valga varasemad rüüstamised said lisa Põhjasõja käigus – Valga põletati jälle kord kogu täiega maha. Taastumine ei läinud kiiresti. Alles 1780. aastateks oli tekkinud uus linnatuumik. Selle kohta on olemas ka kergelt naivistliku alatooniga joonistus aastast 1772, autoriks Johann Ludwig Börger. Panoraamilt on näha Kesk tänava äärset hooneterivi ja kirikuid. Linnaplaanide võrdlus näitab, et tsaariaegne Valga arenes endiselt samal tänavavõrgul, mis on olemas kõige varasemal, 1683.
aasta linnaplaanil. Ka Y-kujuline teedehargmik ja kolmnurkne turuplats on näiteks 1784. aasta plaanil endiselt olemas, hoolimata vahepealsest laastamisest. Lisaks kirikutele on plaanilt näha veel ka, et Valgas oli siis kaks kooli, kolm kõrtsi, vesiveski ja pastoraat. Kõik need hooned on nüüdseks hävinud. 19. sajandi lõpuks oli Valga linnatuumik välja kujunenud. Veel 18. sajandi algul oli Valgas kõigest 4 kivihoonet ja 68 puithoonet. 1881. aastal oli linnas juba 441 elamut ja neist 33 oli ehitatud kivist. 19. sajandi lõpuks sai Valgast ka raudteede sõlmpunkt. Venemaa suured
Valga asumi algne plaan on kujunenud arvatavasti isetekkeliselt, juba palju varem olemas olnud teede järgi.
raudteeliinid, mis ühendasid Riiat, Tartut, Pihkvat, Pärnut ja Alūksne-Gulbene-Pļaviņast, ristusid just Valgas. Eesti ja Läti iseseisvumisel muutus Valga kuuluvuse küsimus suureks tüliõunaks kahe riigi vahel. Vaidlust asus lahendama rahvusvaheline komisjon, mida juhtis Briti kolonel Stephen George Tallents. Kuna kumbki pool ei nõustunud kompromissi tegema, siis jagas Tallents Valga linna kaheks. Piiriks kahe eraldatud linnapoole vahel sai Konnaoja. Tänapäevane mõtteviis on siiski teistsugune – kahte linnaruumi püütakse üksteisega jälle kokku tuua.
Üldehitus • Eramu ehitus • Katusetööd Fassaaditööd • Renoveerimine
16
REKLAAM
Täname kõiki koostööpartnereid ja kliente!
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 4 21. APRILL 2022