Lambavillast saab teha taimede väetamiseks sobivaid graanuleid Chagat kasvatatakse ja korjatakse jälle. See on võimalus teenida jooksvat tulu ilma metsa maha võtmata Lk 8–9
Meelis Kihulane näitab, kuidas puidu kõverusi traditsioonilises puutöös ära kasutati
Lk 6–7
Olavi Ruitlase raamatu järgi tehtud film “Vee peal” kandideerib Oscarile Lk 10–11
Lk 3–5 10. veebruar 2022 Nr 2
KOOLITUSKAVA TASUTA KOOLITUSED
D KEVA 2022
Kliendi tagasiside kui digiturunduse tööriist (veebikoolitusena Zoomis)
04.–20.03.2022
Menüü koostamine ja kalkulatsioon toitlustusettevõttes
08.03.–14.04.2022
Kuidas luua edukaid tooteid ja teenuseid muutunud maailmas
17.03.–21.04.2022
Toitlustusteenindus ja catering
22.03.–13.04.2022
Enesejuhtimine ja tasakaalu loomine muutuste ajas
31.03.–12.04.2022
Meiliturundus ning uudiskirjade koostamine ja kujundamine
01.–10.04.2022
Giidi koolitus
02.04.–21.05.2022
Kalkulatsioon ja retseptide koostamine pagari- ja kondiitritöös
07.04.–19.05.2022
Keskkonnasäästlik ja jätkusuutlik toitlustamine
21.–30.04.2022
Tööpsühholoogia – enesemotivatsioon ja kommunikatsioon
14.–28.05.2022
Mehhatroonikute baasdigioskused
15.02.–12.03.2022
Tööstusseadmete automaatika baaskoolitus
15.02.–12.03.2022
Metalli CNC-lõikepinkidel töötaja koolitus
22.02.–01.04.2022
Arduinol põhinevate tööstuskontrollerite programmeerimine
22.03.–23.04.2022
Siemensil põhinevate tööstuskontrollerite programmeerimine
22.03.–21.04.2022
CAD-programmi koolitus metallivaldkonna töötajale
03.05.–10.06.2022
CAD-programmi koolitus puiduvaldkonna töötajale
aprill 2022
Arvjuhitava freesimis- ja puurimiskeskuse (CNC-pingi) operaatori koolitus
mai 2022
Hoone jaotuskeskused ja valgustusautomaatika (DALI)
juuni 2022
Küljendus- ja lehedisaini tarkvara kasutamine Adobe InDesigni baasil
04.03.–02.04.2022
Töölepingu ning töötervishoiu ja tööohutuse seadusest
07.–25.03.2022
Google Drive’i keskkonna kasutamine kontoritöös (veebikoolitusena Zoomis)
10.03.–05.04.2022
Bürootöötaja digioskused / Компьютерные навыки офисного работника (vene keeles)
21.03.–14.04.2022
Veebipoe loomine ja visuaalne disain
01.04.–27.05.2022
Trüki- ja veebigraafika valmistamine Adobe Photoshopi ja Illustratori baasil
05.–28.04.2022
Korrektne eesti keel igapäevases asjaajamises
06.04.–25.05.2022
Google Drive’i keskkonna kasutamine kontoritöös / Использование среды Google Drive в офисной работе (vene keeles)
02.–12.05.2022
Multimeedia sisuloomine veebipõhiste ja vabavaraliste vahenditega
03.–26.05.2022
Kaugtöölahendused kontoritöös (veebikoolitusena Zoomis)
03.05.–21.06.2022
Bürootöötaja digioskused
05.05.–10.06.2022
Baasdigioskused tööalaseks kasutamiseks
05.05.–10.06.2022
Suhted ja suhtlemine kriisi ajal / Отношения и общение в кризисные времена (vene keeles)
16.–31.05.2022
Andmete visualiseerimine ja analüüs MS Power Bl abil (veebikoolitusena Zoomis)
18.05.–22.06.2022
Veebilehe loomine ja haldamine sisuhaldussüsteemiga
mai 2022
koolitused.voco.ee
koolitused@voco.ee
+372 7 361 831
Kopli 1A 2. korrus, Tartu 50115 Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfond
Eesti tuleviku heaks
2
KOLUMN
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 2 10. VEEBRUAR 2022
Reostatud metsaalune ei ole kokkuhoid! Mõnikord lähevad asjad valesti. Ja mõnikord on see nii rumal, et raske on isegi aru saada, kuidas üldse midagi sellist saab juhtuda. Õnneks ei ole see konkreetne lugu seotud kellegi eluga ega tervisega. Ja võimalik, et seda saab suhteliselt lihtsalt parandada. ANDRUS LAANSALU
Selle kolumni alus on juba paljudes lehtedes ja saitidel olnud uudises, et transpordiamet peab tänavu oma tegevuskulusid kärpima rohkem kui 3,5 miljoni euro väärtuses. Selge, on raske aasta, väga mitmel kõigile hästi teada põhjusel, ja kusagilt tuleb midagi kokku tõmmata. Niisiis, võimalikke kärpekohti otsides otsustati likvideerida hulk prügikaste ja teeäärseid välikäimlaid. Tõepoolest, mis saaks minna valesti! Need on ju kõigest mingid üksikud prügikastid ja välikäimlad. Näiliselt tähtsusetu likvideerimisaktsiooni käigus kadusid ka mitmed Võrumaa, Põlvamaa
ning Valgamaa maanteeäärsete parklate prügikastid ning välikäimlad. Nii, ja mida see tähendab laiemas kontekstis? Otseselt seda, et riik ütleb oma kodanikele – teate, loodushoid käigu kuradile. Te muidugi olete olnud tublid, sorteerite oma prügikest ja üldse, püüate ikka mõelda, kuidas ehitada nullenergiamaja ja kuidas õnnestuks sõita elektriautoga ja kasutada ikka rohkem ühistransporti ka. Aga teate, meil on tegelikult täiesti kama, kuidas te oma väikseid elukesi rohelisema mõtteviisi suunas nikerdate. Tegelikult võib Eesti metsaalu-
sed rämpsu täis loopida ja ega Lõuna-Eesti pole mingi erand, meil on ka LõunaEesti metsaalustest täiesti ükskõik. See ei ole isegi mitte vanatestamentlik olukord “parem käsi ei tea, mida vasak teeb”. See on haiguslik katkestus riigi toimimismehhanismides, fundamentaalne rike, mis töötab vastu kõigele, mida loodushoiu ja rohelise mõtteviisiga seoses pidevalt kommunikeeritakse. Riik kinnitas enda seljale sildi: olen nii loll, et kahju kohe!
Ega riik ei ole muidugi olend, kes teadlikult teeb mingeid tähtsaid ja/ või rumalaid otsuseid. Lihtsalt erinevate ametkondade koridorid jooksevad kuidagiviisi umbe ja planeeritud otsustele ja käikudele järgnevad täiesti planeerimatud tagajärjed, mida keegi isegi ette näha ei taibanud. Tööõnnetusi juhtub, neid ei saa vältida. Aga otsuste tegijad on riigiaparaadis siiski selle arvestusega, et nad vähemalt midagi oma tegevuse tulemusest suudavad ka suuremas pildis ette näha. Soovitus, et pange oma prügi prügikastidesse tanklates, ei ole tõsiseltvõetav. Seda tehakse niikuinii. Tankla on stabiilsussaareke, kus saab tõepoolest peaaegu kõik teel tekkivad väiksed, aga väga tõsised probleemid ära lahendada. Lõpututel mootorrattasõitudel igasuguste ilmade ja temperatuuridega olen ma õppinud tanklatest väga lugu pidama. Aga
ka teeäärsed parklad on need kohad, kus lahendatakse pika teeloleku probleemolukordi. Prügikaste ja välikäimlaid peaks sellistesse kohtadesse pidevalt ainult juurde tulema. Neid on sinna väga vaja, kui tahetakse välja ehitada tsiviliseeritud riigile omast teede infrastruktuuri. Lihtsalt olge palju teel, ja te saate aru, kuidas see töötab. Mida siis saavutati? Kokkuhoid on tühine, ja põhjendus, et sellega tagatakse ametnike konkurentsivõimelised palgad, on mõju mõttes halvim võimalik. Mainekahju on võimas. Teeäärtesse hakkab kogunema rämpsu ja rooja. Reostatud metsaalust on valus vaadata. Prügikoristusele tuleb ikkagi teha kulutused. Kokku ei hoitud mitte midagi, aga halvemaks läks küll. Loodetavasti otsivad ja leiavad vallad ise ka lahendusi. Kas keegi otsusega seotud juhtpoliitikutest julgeb veel suu lahti teha ja midagi rohelisest mõtlemisest rääkida? Missugustelt alustelt peaks see jutt kedagi enam veenma?
PUHASTUSED KPE Ake Kat Fas Aed Rem Ren Lum
MEIEGA SAAB ÜHENDUST kpe.kpe@mail.ee • tel 5638 8994 •
K.P.E OÜ
PUUTÖÖ
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 2 10. VEEBRUAR 2022
3
Kõvervormid. Kuidas talumees
kõverat puitu sihipäraselt kasutas FOTOD: MEELIS KIHULANE
Traditsioonilises puidutöös kasutati kõike, mis metsas ja võsas kasvas. Polnud toorest jõudu, et materjali vastu tema loomulikke kasvamisvorme murda. Ja polnud põhjust ega võimalust jätta midagi kasutamata sellepärast, et ta polnud ideaalselt sirge. Õigupoolest oligi sageli just kõverikku vaja, et õigeid tulemusi saada. ANDRUS LAANSALU Tundub, et on aeg vaadata traditsioonilisele puidutööle natuke täpsemalt peale. Kuhu iganes ma lehetegemise käigus LõunaEestis ka sattunud ei ole, igal pool on näha traditsioonilist puidutööd – köökides, aias, saunas, garaažis, põllul. Kõik ehitavad ja meisterdavad midagi puidust. Kui see tegevus on nii levinud, siis on põhjust ka aeg-ajalt läbi käia vanemaid tehnikaid ja materjalitundmist, mis siis, et igal meisterdajal on tänapäeval töökojas akutrell, taldlihvija ja ketaslõikur. Need meetodid, mida Meelis Kihulane pika aja jooksul Eesti vanadest meisterdamistraditsioonidest välja on
Kasest tahutud tool, tagumised jalad on tehtud jõnksuga tüveosast
kaevanud, pole oma aktuaalsust igapäevases majapidamise juurde kuuluvas puutöös kuhugi kaotanud. See lugu siin on sissejuhatus lugude seeriale, mis loodetavasti avardab eluspüsivate töövõtete arsenali ja kasutatavate materjalide valikut. Meelis Kihulane: “Ma keskendun kolmele valdkonnale – materjal, tehnoloogiad ja esemed. Ja ma üritan neid valdkondi omavahel lahus hoida ja siis niimoodi siduda, et inimesed saaksid neist seostest loogiliselt aru. Kui mul meistriõpilased käivad, siis esimene ring ongi see, et me õpime tehnoloogiaid. Ese on esialgu teisejärguline.
Tänapäevases tehnoloogilises tsüklis pole enam piisavat põhjust liikuda materjalis endas olevaid jooni ja omadusi mööda.
Aga ainult esialgu, sest ei ole mõtet saagida kilomeetrit materjali, mingi asi võiks ka valmis saada. Eseme valmistegemine annab materjalist parema arusaamise kui lihtsalt formaalne töövõtte harjutamine. Näiteks puidu omadused – milline puiduliik paindub, milline mitte? Mida saab teha painduvatest puiduliikidest, mida mittepainduvatest? Tulemuseks on hoopis erinevad esemed ja need puidud vajavad täiesti erinevat lähenemist. Kui mingi puiduliik paindub hästi, siis kasutad seda omadust, kui lõheneb hästi, siis seda. Ei ole olemas ühte parimat puiduliiki. Kui rääkida tänapäeval inimestele puiduliikidest ja nende erisustest, siis varem või hiljem jõuame arusaamiseni, kui rikkalik oli puiduliikide kasutamine vanasti ja kui kitsaks on see taandunud praegu. Kui küsida tänapäevases tislerimaailmas, mitut Eesti puiduliiki te kasutate, siis öeldakse: “Nelja.” Ja see on maksimum. Vanasti kasutati 16–17 puiduliiki. See teadmine võiks anda inimestele motivatsiooni oma puidukasutuspraktikaid
KINDLUSTUSTELE
FON
5192 6292 AKS! M E IS L A V R U T U L E MUUDA OMA
Liikluskindlustus Kaskokindlustus Kodukindlustus Reisikindlustus Õnnetusjuhtumikindlustus Ettevõtte kindlustus
Ehitusmasinate kindlustus Ehituse koguriskikindlustus Transpordiettevõtete vastutuskindlustus Vastutuskindlustus Veosekindlustus
Kindlustusbüroo Eedeni Kaubanduskeskuses Tartus Kalda tee 1c, E–R 10–18, L 10–15
Kolleri Auto ja Kindlustus agnes@kolleriauto.ee
Kindlustusteenuse pakkuja on PZU. PZU on AB Lietuvos draudimas Eesti filiaali kaubamärk Eestis. Tutvu tingimustega www.pzu.ee ja pea nõu asjatundjaga Kolleri Auto ja Kindlustus OÜ telefonil 5192 6292.
Kapri VILJANDI
TEOSTAME KÕIKVÕIMALIKKE EHITUSTÖID
Kauplus Tallinna tn 58 E–R 8.00–17.30 | L 10–14 Tel 433 3016, 433 8355, 523 8016
Töödele pikaajaline garantii KONTAKT
K
www.semt.ee semt@semt.ee • tel 506 2377
AAST AT
OG
• Veo- ja sõiduautode, haagiste varuosad • Raadiosaatjad ja Tehnoturu kaubad • Kinnitus- ja tõstevahendid, tööriistad • Lahtiselt Lääne ja Vene õlid • Määrdeained ja keemia • Tulekustutite kontroll • LED töö-, taga- ja kaugtuled, vilkurid • L. Bradori ja Björnkläderi tööriided • Helly Hanseni tööriided
E MUS T
SERTIFIKAADID ISO 45001 :2018 ISO 9001 :2015
SOOJUSPUMBAD | PELLETIKÜTE | VEESÜSTEEMID ERINEVAD KÜTTELAHENDUSED | MÜÜK, PAIGALDUS, HOOLDUS
Tel 518 5364
4
PUUTÖÖ
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 2 10. VEEBRUAR 2022
FOTOD: MEELIS KIHULANE
muuta ja materjalide maailma avardada. Mis selle põhjus on? Põhjus on see, et tänapäevane töötlemistehnoloogia on muutunud ülikeeruliseks ja on läbivalt masinatepõhine. Samal ajal materjalide lõikamine on muutunud väga lihtsaks. Vajalikud vormid saadakse kujundlikult öeldes survega. Pole enam põhjust liikuda materjalis endas olevaid jooni ja omadusi mööda. Materjali ei suhtuta enam sellise tähelepanuga, sest tehnoloogia toores jõud teeb vajaliku töö igal juhul ära. Sa saad pressida kokku materjale ja vorme, mis omavahel tegelikult ei sobi. See on mõnes mõttes muidugi tore ka. Meil on olemas igasugu lihvimisseadmed ja abrasiivid, millega me saame töödelda materjale, mida varem oli erakordselt keeruline kasutada. Kui puupahk ikka ära kuivas, siis ega talumees seda enam ei kasutanud. See oli siis lihtsalt nii tugev materjal, et sa ei saanud tolleaegsete vahenditega temast enam jagu. Pahk on sisuliselt puukasvaja, kude vohab. Ja enamasti on pahk seestpoolt sõlmeline, seal ei ole sirgeid kiudusid. Ja sellise struktuuri tõttu on pahk hästi tugev. Et üldse midagi ärakuivanud pahaga teha, pidid sa teda keetma. Selleks, et keeta, oli vaja, et ta kuhugi mahuks, mingisse nõusse. See kõik tegi protsessi tülikaks. Praegu sa paned ketaslõikuri otsa sobivad abrasiivid ja teed nendega imelisi asju, kusjuures sa ei pea selleks eriline oskaja olema. Pahkadest tehti kausse,
tööriistapäid ja -varsi, piipusid. Tänapäeval töödeldakse pahkasid sageli treimismeetodiga, ja kuna tulemus on hästi ilus, siis pahk on hinnatud materjal. Aga põhjus on selles, et meil on lihtsalt nii toore jõuga tehnoloogiad, et materjali vastupanu ei tule enam arvesse. Oluline teadmine on, et vanasti kasutati kasvuvigasid süstemaatiliselt ära, tänapäeval lendavad kasvuvead pigem hakkpuitu. Pahk võibolla võetaksegi välja, ei lasta saekaatrist läbi, aga muud kasvuvead lendavad valdavalt prügikasti või ahju. Mida kasutati? Kõverkasve näiteks. Kõik kasekõverikud läksid kasutusse. Kuna kask on lihtsasti töödeldav, aga samas piisavalt tugev, siis teda on hea kasutada. Rangipuud, hinged, kõik kohad, kus on vaja kõverat vormi. Näiteks suusaninad püüti ka välja raiuda kõverast puust, ja mitte painutada. Sest kõver puu päris kindlasti ei sirgu, vorm säilib. Samamoodi oli olukord reejalastega. Kui oli vaja reejalas välja raiuda, siis eelistati looduskõverat materjali. Või näitek s kuused. Kuusejuur kasvab täisnurga all, ja oksad ka enam-vähem. Seega sai teha oksaharudega pinke. Kui oli võtta suuri jämedaid lagendiku serval kasvanud kuuski, mille oksad lähevad risti, siis sellisest materjalist oli niisugust oksaharudega pinki väga hea lõhestada. Juurpuust jällegi sai teha adrakured või katuseräästa hoidjad või väravahinged.
Või näiteks piipkannu tila, kuidas see saadi? Oli vaja head 15–20-kraadise nurga all kasvanud oksa, sellest lõhestati laud, puuriti auk sisse ja see läks õllekannule või piipkannule tilaks, selle kaudu said valada. Õigemini, puurima hakati siis, kui puurid kasutusele tulid, aga algul põletati see auk oksa sisse tulise oraga. See muutis oksa sisepinna vedelike mõju vastu ka kindlamaks. Selliselt meisterdades käid mööda metsa ja otsidki süsteemselt kõverikke ja kasvuvigasid. Ma ei vaata metsas peaaegu kunagi sirgeid tüvesid, sirge tüvi on igav, aga ajalooliselt oli olukord ka selline, et talurahvas sirget tüve endale eriti lubada ei saanudki, kuna tal ei olnud metsa. Kõverike leidmine oli lihtsam. Noh, loomulikult oli ka sirget tüve vaja. Kui sa teed mingit mastaapsemat asja, näiteks kirstu või lauda või mööblieset, siis sa ilma ikka ei saa. Aga looduskõverusi kasutati ka arhitektuuris ja suuremate objektide tegemisel. Tänapäeval, kui hakata küsima, mis puiduliike kasutatakse, siis selgub, et näiteks Eesti tamme eriti ei kasutatagi. Üks põhjus on muidugi see, et ta on sinakas ja vintske, tugev nagu raud, aga ta on ka märkimisväärselt kõver. See on tamme omadus. Ja sellega ei taheta ka tänapäeval, hoolimata tehnoloogilisest toorest jõust, ikkagi tegeleda. Eestis kasutatav tamm tuleb Ukrainast. Hiljaaegu tegelesin Eesti tamme lõhestamisega, et teha õllevaati. Tõsiselt raske.
Sanglepast kausid
Käid mööda metsa ja otsidki süsteemselt igasugu kõverikke ja kasvuvigasid. Tahumata kõver kasetoorik
Vajad abi maamajade elektrisüsteemide ja dokumentatsiooni kordategemisel?
ELEKTEST OÜ AITAB! Teenused: projekteerimine, elektritööd, automaatikatööd, elektritööde mõõdistustööd ja audit
tel +372 56 891 005 • info@elektest.ee
www.elektest.ee
PUUTÖÖ
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 2 10. VEEBRUAR 2022
5
FOTOD: MEELIS KIHULANE
PERSOON
Meelis Kihulane
...elab Koorastes ja uurib ning taastab traditsioonilisi puutöövõtteid. Tal on puutöökool, kus õpitakse puitmaterjalidest aru saama traditsiooniliste töövõtete ja materjalitundmise kaudu. Meelis Kihulane on teinud põhjalikku uurimistööd ERM-i arhiivides. Ta kogub ja süstematiseerib veel kasutuses olevaid traditsioonidel põhinevaid praktilisi puutööteadmisi.
Kuusest oksaharudega pink
Kasest harkadra hargi toorikud
Juurpuust sai teha adrakured või katuseräästa hoidjad või väravahinged. Tahutud kasest tooli toorik, mis kasutab loomulikku kõverust
• Inhalaatorid • Tallatoed • Tugisukad • Tugivööd • Ortoosid • Bandaažid • Songavööd • Rinnaproteesid • Tugikepid • Soe pesu • Libisemisvastased tallad • Jääpiikidega saapad • Soojad sussid • Ortopeedilised jalatsid • Füsioteraapia ja massaaži vahendid • Kinesioteibid ja palju muud vajalikku TRAUMA- JA OPERATSIOONIJÄRGSED OTROOSID DIGIRETSEPTIGA
90% SOODUSTUSEGA.
Ja mis meil siis jääb Eestis kasutatavateks puiduliikideks? Mänd, kuusk. Kask. Ja saar ka. Ja tegelikult ongi peaaegu kõik. Edasi võib teha pika nimekirja Eesti puuliikidest, millel kõigil on oma suurepärased rakendused ja mis tuleks meisterdamiseks kasutusse tagasi tuua. Vaatame sellele nimekirjale ülevaatlikult peale. Pihlakas – traditsiooniliselt oli oluline sit-
ke puit, kuigi jah, pretensioonikas, seda küll. Toomingas – painutamiseks lihtsalt imeline. Praegu, kui lähed küsid talumehe käest, et kas sul toomingavõsa on, ta juhatab sind kahe käega, mine võta nii palju, kui ainult tahad. Tähendab, sellel puidul ei ole tema jaoks rakendust. Aga see kõlbaks korvitegemiseks, loogapainutamiseks, nõuvitsa jaoks, ükskõik millis-
teks painutustöödeks suurepäraselt. Pärn – enam peaaegu ei kasutata, aga pärn on väga hea kausipuu, toidunõude valmistamiseks, õõnestamiseks ja treimiseks väga sobiv. Ülihästi lõigatav. Jah, miinused on, et ta on pehme, ei pea kulumisele hästi vastu. Sanglepp – praegu üritatakse väärindada hall-leppa, aga miks sanglepp on unustatud? Leppa saab kasutada sisetingimustes, näiteks seinu teha. Öeldakse isegi põhjamaa mahagon tema kohta. Imeilus mööblipuu, kuigi mingis mõttes ka pretensioonikas, pead oskama õigesti kuivatada, päris algul on liiga pehme ja alles hiljem kõveneb. Kadakas – suveniiritööstus teda kasutab, aga seal ta lõigatakse seibideks, ja suveniirobjektidena jääb palju kadaka olulisi puiduomadusi kasutamata. Loopealsetel võid näha meeletu suuri kadakast hakkpuiduhunnikuid ja kui valik on kas seibid ja suveniirid või hakkesseminek, siis pigem juba seibid. Paju – väga heade paindeomadustega ja õõnestatav. Haab – traditsiooniliselt hinnatud katusematerjal, aga peab saama normaalselt kuivada, ei sobi konstruktsioonidesse, kust niiskus ei pääse kiirelt välja. Seda nimekirja saab muidugi pikendada. Need võimalused kõik on olemas. Aga nende tagasitoomine vajab traditsiooniliste teadmiste tuge. Et tekiks üldse ettekujutus, mida tegelikult osati teha. Ja need materjalid on endiselt siinsamas, käeulatuses.”
EGESTEN TRANSPORT OÜ Võtab tööle
MÜÜK ISIKLIKU ABIVAHENDI KAARDIGA, KÕIK MAAKONNAD ÜLE EESTI * *vastavalt hetkel kehtivale korrale
Salutaris OÜ, Kalevi 4, Tartu. E–R kl 10–18, L kl 10–14 www.salutaris.ee, tel 734 0001
CE-kat. autojuhte • • • •
konteinervedudele puisteainete vedudele (liikuv põrand) kallurvedudele Skandinaavia vedudele
Helista tel 502 7811 - ERKKI või kirjuta personal@egesten.ee
6
TOOTMINE
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 2 10. VEEBRUAR 2022
Lambavilla graanulid sobivad ka laisemapoolsele lillekasvatajale Hiljuti tegi Mää nime kandev lõunaeestlaste ettevõtmine sotsiaalmeedias hoogsa lennu. Ühtäkki jagasid lambavillast valmistatud graanulite teemat ka need, kellel pole endal lambaid ega aiamaadki. Küsisime Mää partnerilt ja asutajalt Sander Veskimägilt, millega on täpsemalt tegu ja kuidas ettevõtmine on korraldatud. ESTA TATRIK
Mõistagi algab kõik lambavillast. Lambakasvatajaid jätkub, villa samuti, sest lambaid tuleb pügada. Paraku pole villaga suurt midagi mõistlikku pihta hakata. Ühelt poolt on meie lammaste villa kvaliteet kõikuv, teiselt poolt on kunstkiud tekstiilitööstuses valdavad. Aga lambad annavad villa ja seda muudkui koguneb. Mää idee saigi alguse vajadusest lambavillaga midagi ette võtta. “Teema tõi lauale nüüdne ettevõtte üks kaasomanikest, kes tegeleb muu hulgas ka lammaste mikrofarminguga,” ütleb Sander Veskimägi. “Kuna lambakasvatajad on selline sõbralik ja seltsiv rahvas, siis oli ta selle teemaga kursis.” “Lambavillast saab väga palju toredaid asju teha, kuid palju villa jääb ka üle. Kõigil lambakasvatajatel on mõni kott villa varuks, mida käsitööga tegelevad inimesed ära ei kasuta, kuna käsitöö tarbeks läheb kaubaks ainult kõrgema sordi materjal,” räägib Veskimägi.
• Ehitustööd • Remont- ja renoveerimistööd • Sise- ja välisviimistlustööd • Klaaslahenduste müük, paigaldus ja hooldus • Hooldustööd (fassaadid, katused, terrassid) • Terviklahendused
IST!
KKUM KÜSI PA
Vee-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemide ehitus.
SANITAARTEHNIK Tööülesanded • küttesüsteemide ehitus • veesüsteemide ehitus • kanalisatsioonisüsteemide ehitus • sanitaartehnika paigaldus Nõuded kandidaadile • eesti keele oskus • B-kategooria juhtimisõigus • oskused ja teadmised vee-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemide paigaldamisest • tööjooniste lugemise oskus • korrektsus ja professionaalsus Kasuks tuleb • toru keevituse oskus • erialane haridus Omalt poolt pakume • oskustele vastavat palka • nüüdisaegseid töövahendeid • tööriietust • koolitusi ja väljaõpet • tähtajatut töölepingut Täistööaeg. Töökoht asub Viljandis. Kandideerimiseks saata CV aadressile peep@sanberg.ee. Võtame kandidaadiga ühendust telefoni või e-posti teel. Kandideerimise tähtaeg 28.02.2022 Kontakt: Peep Bergštein, juhatuse liige, tel 5696 5885 www.sanberg.ee
Tasapisi tekkis huvi ja ennast teemaga kurssi viies hakati mõtlema, mida sellest materjalist veel teha saaks. Silma jäi, et mitmes Euroopa riigis kasutatakse lambavilla väetamise ja multšimise eesmärgil. Et asjaarmastajad on lambavillaga katsetanud mitmel pool juba aastaid, oli Mää asutajatel samuti teada. “Saksamaal on lambavillast graanulitega tehtud palju katseid. Viimati juhtusin lugema ameeriklastest maasikakasvatajate katsetustest lambavillaga. Nemad soovisid villa kasutada multšimise eesmärgil,” lisab Veskimägi. Ent vajalik läbimurre omadustelt imetabase materjali kasutamiseks oli siiani realiseerimata. “Siit edasi läks asi natuke juba konkreetsemaks, tegime esimesed proovi-granuleerimised, katsetasime toodet ise ning andsime ka teistele aiandushuvilistele proovida. Saadud tulemused andsid selgelt märku, et sellest võiks kujuneda tootmine.” Nüüdseks ongi ostetud
FOTOD: ERAKOGU
Lambavillast saab teha palju toredaid asju, aga palju villa jääb ikkagi üle
Tartus ja lähiümbruses toon koju, saan saata ka postiga.
LISAINFO JA KÜSIMUSED 5672 6823 info@teenustööd.ee teenustööd.ee www.teenustööd.ee
OÜ PIPE STANDART Vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitrasside ehitus pipestandart.ee
KAEVE- ja PINNASETÖÖD 21-TONNISE EKSKAVAATORIGA
• giljotiiniga võsalõikus põlluservadest ja kraavipervedelt koos kokkuveoga • kändude juurimine
Tel 5332 3760 � • Vares.grupp@gmail.com
LAADUR-EKSKAVAATORIJUHT
www.atk.ee
Tööülesanded
Laadur-ekskavaatoriga kaevetööde tegemine, laadimine Töökogemus vähemalt 1 aasta sarnasel ametikohal. Töökoha asukoht Harju maakond Tartu maakond
Pakume motiveerivat töötasu, tähtajatut täistööajaga töölepingut.
Kontakt: Aleksandr Goos, juhatuse liige, tel 522 7750, e-post: aleksandrgoos@hot.ee
ROOMIKEKSKAVAATORIJUHT Tööülesanded
Kaevetööd Töökogemus vähemalt 1 aasta sarnasel ametikohal. Töökoha asukoht Harju maakond Tartu maakond
Pakume motiveerivat töötasu, tähtajatut täistööajaga töölepingut.
Kontakt: Aleksandr Goos, juhatuse liige, tel 522 7750, e-post: aleksandrgoos@hot.ee
Mapomets OÜ - ostame metsamaterjali, kasvavat metsa ja metsakinnistuid, - erametsade haldamine ja järelvalve, - metsanduslikud konsultatsioonid. Valgamaa, Otepää vald, Pühajärve küla tel +372 505 0375 magnar@mapomets.ee
SÕIDUKITE SISE- ja S VÄLISPINDADE HOOLDUS
ETTEVÕTETELE JA ERAISIKUTELE. E.
KERAAMILINE VÄRVIKAITSE / SALONGIHOOLDUS / POLEERIMINE Ringtee 25, Tartu (Bussipark) KÜSI LISA tel 5670 0799
www.carwise.ee
TOOTMINE
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 2 10. VEEBRUAR 2022
FOTO: ESTA TATRIK
Võrumaal on lammaste pidamine päris populaarne
Lambavilla-graanulid
FOTO: ERAKOGU
tootmiseks masinad ja kohandatud need lambavillast graanulite valmistamiseks. Kui kaua kulus tootearendusele? “Tootearendusprotsess võttis ikka mõned kuud aega. Eks arendust tuleb jätkuvalt edasi teha. Iga asi nõuab teadmisi ja kui neid kohe ei ole, tuleb need hankida: lugeda, uurida ja katsetada ning veel kord lugeda, uurida ja katsetada.” Mää ei katseta aga sugugi üksi. Koostöös Eesti Maaülikooliga käib projekt, mis ametlikult kannab nime “Lambavilla kui olulise bioressursi väärindamise võimalused põllumajanduslikeks toodeteks”. Sisuliselt annab Mää oma panuse selleks, et ka meie regioonis tekiks usaldus lambavilla kui toormaterjali vastu ning teadmised lambavilla väärindamiseks. “EMÜ oli meid nõus lahkesti aitama ja andma antud teemale sisu. Tulevikku vaadates paneme edasisele koostööle suuri ootusi.” Muidugi tekib küsimus, kas nüüd saavad kõik Lõuna-Eesti lambakasvatajad oma villa Räpina-kanti tuua? “Ennist sai ka mainitud, et lambakasvatajad on avatud meelega rahvas. Kui esimesed kuuldused meie tootest levima hakkasid, hakkasid laekuma ka lambavilla pakkumised. Algul otsisime ikka ise. Eelistame kindlasti eestimaist toormaterjali, kuid kuidagi on Läti lambakasvatajad samuti meie tegemistega kursis ja soovivad edaspidi meiega koostööd teha. Muidugi on igati teretulnud, kui toormaterjal tuleks meile võimalikult lähedalt
Lambavilla-graanulitega katsetamisest on nüüdseks kujunenud tootmine
Mää annab oma panuse selleks, et ka meie regioonis tekiks usaldus lambavilla kui toormaterjali vastu.
ja ühelegi Lõuna-Eesti pakkumisele täna eitavat vastust kindlasti ei anna.” Küll aga planeerib Mää tänastes tingimustes hoolikalt oma transpordikava. Huvitav on seegi, et villagraanuleid soovitatakse kasutada ka igavese nuhtluse ehk tigude eemal hoidmiseks. Tundub üsna originaalne mõte. Kas see töötab ka? “See on tõesti pesemata lambavilla üks headest lisaomadustest, mida paljud ei tea. Kuiv lambavill nimelt ärritab limuste jalga ja paneb nad otsima lihtsamalt läbitavat teed. Villagraanulite toime on neile sama.” Mää on graanuleid kodus katsetanud, mure tigude ja nälkjatega oli neil elust enesest kohe võtta. “Nimelt oleme limustega sügiseti pidanud võitlust pidama, kuna nad armastavad süüa austerservikuid. Asi lahenes lihtsalt, tuli vaid ümber paku puistata ühtlase kihina villagraanulid ja seened jäid meile alles.”
Meie poodidest leiate laia valiku ilusate hindadega valmisehteid. Lisaks anname teie vanadele ehetele uue elu ... • parandame ja puhastame • taastame ja valmistame uusi ehteid • pakume käsitsi graveeringut
Tule lahenda teste endale sobival ajal nüüd Internetis!
MIS ON MIS
Mis on lambavillagraanulid?
Pakume vääris- ja poolvääriskividega hõbe- ja kuldehteid.
Valmistume relvaeksamiks!
7
Tulge külla ja leiame teile sobivad kingitused või muudame need isikupärasemaks!
Veeriku Ostukeskus/Selver| Vitamiini 1, Tartu E–R 11–18, L 11–15 | tel 5663 0023
Toode on keskkonnasõbralik ja pikaajaline lambavillast granuleeritud väetis, mis sobib ka taimede multšimiseks. Graanul salvestab pinnases hästi vett, mistõttu oleme saanud head vastukaja natuke laisemapoolsetelt lillekasvatajatelt. Kastmise käigus imab villagraanul vee endasse ja annab edaspidi niiskust mulda juba koos vajalike toitainetega. Selline vee akumuleerimine ja tagastus pinnasele aitab pinnast ka õhutada, kuna graanul ühel puhul paisub, teisel aga kahaneb. Pinnasesse segatud villagraanul laguneb niiskuse, õhuhapniku ja soojuse mõjul 100% bioloogiliselt. Kuna lagunemine on aeglane, eraldub kasulikke aineid pikema ajaperioodi vältel, mistõttu pole vaja sagedasti taimede väetamisega tegeleda. Graanulite täielik lagunemine toimub sõltuvalt pinnasest 3–6 kuu vältel. Lambavillagraanulid on laboris analüüsitud ja sisaldavad muu hulgas lämmastikku, kaaliumit, väävlit, magneesiumit ja fosforit.
8
METS
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 2 10. VEEBRUAR 2022
Pässikut kandvad tüüblid valmistatakse Eestist pärit seene paljundamisel Mycelia seenelaboratooriumis Belgias. Laboratooriumi asutas 1985. aastal seenetadlane Magda Verfaillie ning selle põhitegevusteks on seeneniidistike ehk mütseelide tootmine, teadus- ja arendustegevus.
FEKAALIVEDU • SURVEPESU • UMMISTUSTE LIKVIDEERIMINE • TORUSTIKE VIDEOUURING • RASVAPÜÜDURITE PUHASTUS • LIIVAPÜÜDURITE PUHASTUS Tel 558 8811 | www.fekto.ee
Ostame kasvavat metsa, põllumaad ja metsakinnistuid hinnaga kuni
10 000 €/ha. Kinnistud võivad olla tehtud raietega või asetseda piiranguvööndis.
Tel: 5611 1900
OSTAN METSA JA PÕLLUMAAD MAHARAIUTUD METSALANKE NOORENDIKKE RAIEÕIGUST OKASPUU-, SANGLEPA-, HAAVAPALKI KASEPABERIPUUD 3MEETRIST KÜTTEPUUD
TEL 5620 8897 KAGUMETS OÜ
Jalaravi stuudio ootab PROBLEEMSETE JALGADE JA KÄTE HOOLDUSESSE Probleemsete jalgade hoolduses tegeletakse järgmiste kaebustega: sissekasvanud küüned, küüne- ja nahaseen, paksenenud küüned, traumaküüned, nahapaksendid ja kannalõhed, diabeetiline ja reumaatiline jalg, konnasilmad ja soolatüükad.
SOODUSTUS PENSIONÄRIDELE JA ÕPILASTELE! Asume väga heas asukohas Vaksali 17, Ortopeediakeskuse III korrusel. Majas on lift! Info ja borneerimine tel 5666 8490 Facebook: Jalaravi stuudio Veel leiad meid Mõisavahe 34b, Tartu Tervisekeskusest Jalad korda kodust lahkumata! PAKUME KA KODUVISIITE
Ära jää oma murega üksi!
SIHTASUTUS TARTU VAIMSE TERVISE HOOLDEKESKUS SA Tartu VTHK pakub sotsiaalteenuseid puudega isikutele (sh rehabilitatsioon, ööpäevaringne ja päevane hooldamine, erihoolekandeteenused jms)
TEGEVUSJUHENDAJA
Tööülesanded Erivajadustega klientide juhendamine Nõuded kandidaadile Eesti keele oskus ja üldkeskharidus Vastavus vähemalt ühele järgmistest nõuetest: omandatud on üldkeskharidus; või on läbitud tegevusjuhendaja koolitus; või on sotsiaaltöö kutse- või kõrgharidus või sotsiaaltöötaja kutse; või on eri- või sotsiaalpedagoogika kõrgharidus; või on riiklikult tunnustatud tegevusteraapia kõrgharidus või kutse; või on tegevusjuhendamise kutseharidus või kutse; või on vaimse tervise õenduse kutse- või kõrgharidus. Omalt poolt pakume 35 päeva puhkust aastas. Töö asukoht: Tartu linn Töötasu (bruto): 926 €, võimalik teenida lisa Täistööaeg, kell 8.00–16.30 Kandideerimise tähtaeg: 18.02.2022 Vajalikud dokumendid: CV Kontakt: Indrek Sooniste, juhatuse liige, tel 518 2669, e-post: indreksooniste@gmail.com
Chaga
kasvataja Pille Raig:
see on võimalus teenida jooksvat tulu metsa maha võtmata Chaga kasvatamine on muutunud metsamajandamises üheks alternatiivseks viisiks, kuidas metsa maha võtmata sellelt tulu teenida. Võrumaal elav Pille Raig räägib, miks ta otsustas oma metsa rajada chaga-istanduse. KAIA GIL Esimest korda luges Pille innovaatilisest võimalusest oma metsa chaga-istandus rajada ajaleheartiklist, mis kirjeldas Eesti ettevõtte Chaga OÜ loodud võimalust metsaomanikele. “Olin küll lugenud kirjutist rahvusvahelises väljaandes, kuidas Soomes chaga-istandusi on rajatud, aga toona ei talletanud ma seda enda jaoks. Teadsin, et on ettevõtteid, kes sellega tegelevad, aga teadlikult hakkasin ise infot otsima vahetult enne koroonapandeemia algust,” meenutab Võrumaal perega elustiilitalu pidav ettevõtlik naine, kes on taastanud palkmaja ja tulnud pärast Eestist eemal viibimist tagasi kodumaale. “Kes otsib internetist suitsusaunu, leiab ilmselt ka meid,” naerab Pille.
Mitmed põhjused langesid kokku
Nii jõudiski Pille infoni, mille sisuks oli chaga-istanduste rajamise teoreetiline ja prak-
tiline õpe. “Leidsin tutvumispäeva Tõrvas, mille käigus oli võimalus koos metsa minna ja vaadata esimesi puid, kuhu chaga oli istutatud. Ent just siis tabas maailma pandeemia ja üritus jäi ära,” kõneleb tänane chaga-kasvataja. Ometi jäi toonasest kontaktist chaga-kasvatuse projektijuhiga suhtlus alles ja kuigi Pille polnud chaga tüüblite istutamist oma silmaga näinud, otsustas ta siiski proovida. “Oli palju erinevaid põhjuseid, mis kokku langesid, ja mis viisid selleni, et täna kasvab chaga meie metsas,” räägib Pille. “Esiteks see, et elame ise metsa sees ja igas suunas näeme oma majast metsa. Teiseks oleme metsa-usku. Meile on öeldud, et tehke oma mets korda. Aga me usume, et mets elab oma elu, mitte meie ei tee metsa korda. Sellel suvel leidsin meie “omadega sassis” metsadest 3 eri liiki käpalisi. Ju neile meeldib siin.” Kolmas põhjus on, et chaga on nende perele tuttav:
Chaga-kasvatuse rajamiseks sobivad eelkõige salu-, rohusoo- ja kõdusoometsade tüübirühmade metsad. Esimene saak valmib kasepuudel 6-8 aasta jooksul.
Me näeme igas suunas oma majast metsa.
“Mäletan, et väikese lapsena korjasime seda koos perega, kuivatasime ning siis müüdi see apteegile. Minu lapsepõlvekodu lähedastes metsades leidus chaga’t üsna palju. Eriti palju kasvas seda aga nendes metsades, mis piirnesid meie lähedal asuva järve kallastega. See oli põnev ja mitmekesine mets. Nii palju metsakuklaste pesasid, nagu nendel metsaga kaetud mäekuplitel, pole ma
METS
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 2 10. VEEBRUAR 2022
9
FOTOD: KAIA GIL
Põhjused, et võtta ühendust:
hingamisvaegused, depressioon, väsimus jne
Tervendaja Volli vastuvõtule registreerimine olenemata elukohast. Tartu 23. veebruar Viljandi 25. veebruar Pärnu 13., 20. ja 27. veebruar
Eelinfo tel 558 9281
Eesti taastuvenergia tootja Elelevi OÜ ostab igasuguses seisundis põllu- ja metsamaad roheenergia arendusprojektideks. Küsi pakkumist otse ostjalt elelevi@elelevi.ee või 5657 7377.
KIIRE KOHALETOIMETAMINE! Tel 506 8501
Chaga tüübel pannakse kasepuusse puuritud 4 cm sügavusse auku. Augud puuritakse ja tüüblid istutatakse kuni 2 m kõrgusele.
OTSE TOOTJALT: • 6 ja 8 mm Premium-pelletid, • pakitud kandiline kasebrikett, • pakitud kandiline turbabrikett, • pakitud kivisüsi, • kuivad kütteklotsid.
MIS ON MIS
Santeenus.ee
Must pässik
mujal Eestis näinud. Neid oli sadu. Samuti kasvas seal ilusaid käpalisi. Mõned aastad tagasi toimus aga kogu alal lageraie. Mõne päevaga kadus hektarites väärikat metsa. See oli ääretult kurb sündmus, nagu oleks keegi justkui suure tüki lapsepõlve ära võtnud.”
Soov metsa säilitada
Kuna Pille peab koos perega turismitalu metsa sees, on nende huvi metsa säilitada, mitte seda maha võtta. “Otsisime võimalust väike investeering teha, et raha kasvama panna ja asjad langesid kokku. Oleme metsausku ökohullud, ja me ei taha metsa maha võtta,” naerab Pille enda põhimõtetest rääkida ja lisab, et neile meeldivad uued innovaatilised ideed. “Tahtsime mõnituhat eurot investeerida ja kui ma artiklit chaga-kasvatusest nägin, sain aru, et see ongi see,” lisab ta. Enne seda, kui tüüblid reaalselt kasepuule “istutati” ehk kasvama pandi, suhtles Pille mitu korda Chaga OÜ esindajaga telefoni teel, et saada vastused oma küsimustele. “Eelkõige huvitas mind, kuidas puu sellesse suhtub, kui need tüüblid istutatakse. Chaga ei ole parasiit, vaid puuga sümbioosis. Nad kasvavad edasi koos. Puust küll siiski enam päris palki ei saa, seda peab muudmoodi puiduna väärindama, kas paberi või küttepuuna. Teine küsimus
Chaga on puuga sümbioosis, nad kasvavad edasi koos.
oli, kuidas neid tüübleid ikkagi paigaldada. Mis aastaajal, kas on õige hetk, kas peab ootama, kui kiirelt kasvama hakkab – arutasime kõik need küsimused enne läbi,” kõneleb Pille sellest, kuidas ta enda jaoks tausta selgeks tegi. Pille soetas 1000 tüüblit ja võttis need ämbriga metsa kaasa. Puule soovitatakse panna “kasvama” 5–6 tüüblit. Kui on noorem puu, siis maksimum 2–3, et puud mitte liigselt koormata. Pille abikaasa jalutas metsa all ja paigaldas tüübleid jaokaupa. “Tal tekkis lausa oma töövõte, millises järjekorras tüübleid paigaldada, kumba kätte võtta tüübel ja vaha, millega tüübli istutusele punkt pannakse,” kirjeldab chaga-kasvatuse omanik. “Meie jaoks tähendab chaga-kasvatus võimalust jooksvat tulu teenida, lisaks sellele, et metsakinnistu on olemas,” ütleb Pille. “Mets ei ole ju lihtsalt puitmaterjal, see on terve elus kooslus. Mitte ainult seal elavate taimede ja loomade kooslus, vaid ka emotsionaalses plaanis – see on kellegi jaoks osa tema elust ja mälestustest. Koht, mis annab energiat ja mis aitab taastuda. Must pässik ei saa üksi olla see võluvits, mis kõik metsad päästab, aga see võib olla ehk väike osa mitmest võimalusest metsaga suhtlemisel, mida kaaluda,” ütleb Pille lõpetuseks.
Must pässik (Inonotus obliquus), tunnõt ka ku ts’aaga (vinne k. чага), om taeliguliisi (Hymenochaetaceae) sugukunna. Tä om puiõ pussõnik (parasiit) ja ravisiin. Musta pässigu rahvakeelidseq nimeq ommaq must kõbjas, must torik ja kõokäsn (mitte segämini aiaq üte tõsõ puuseene liigigaq, mink liiginimi om kah kõokäsn (Piptoporus betulinus)). Must pässik om levinüq Põh’apuulkerä põh’apoolitsin kotussin: Vinnemaal, Soomõn, Põh’aAmeerikan, Hummogu-Õuruupan ja Jaapanin 45°N ja 50°N lakjuskraadi vaihõl. Must pässik kasus päämidselt kõo (Betula spp.), a ka lepä (Alnus spp.), pöögi (Fagus spp.), tammõ (Quercus spp.) ja papli (Populus spp.) pääl. Siin eläs tõisi liike pääl ku kõiv sagõhõhe käkidü tüvevähä kujol. Must pässik om harv siin ni tedä või löüdäq egä 15000-20000 puu takast. Eestin om tä siski mõtsan, pargõn ja puisniite pääl sakõ liik. Musta pässigu tunnus om hüdsimust junt kõo tüve pääl. Junt ei olõq seene viläkihä, a seeneniite mass vai sklerootium, miä om must suurõ meläniinisisähüse peräst. Seene viläkihä om hoobis koorõ all, ohkõnõ ni tihtsält puu ligi. Musta pässigu jundiq võivaq kassuq 0,5-1,5 m suurõs, 10-15 cm jämmes ni ollaq kooniq 5 kg rassõq. Must pässik kasus peräst lõikust tüvele tagasi. Läteq: Vikipeediä
Torutööd, küttesüsteemide läbipesu, veevarustussüsteemide ja pumpade paigaldus. Tel 5813 5496 www.santeenus.ee
MÜÜME KÜTTEPUID.
30, 40, 50, 60 CM. LEPP, SANGLEPP, KASK, HAAB JA OKASPUU. TRANSPORT KOKKULEPPEL. TEL 5620 8897.
SAEMATERJALI MÜÜK.
ERI PIKKUSED JA RISTLÕIKED, SERVAMATA SANGLEPP, OKASPUU, KASK, KUIV MÄNNIPLANK, SAUNA VOODRILAUD, LAVALAUAD (SANGLEPP, HAAB). TRANSPORT KOKKULEPPEL. TEL 5620 8897.
• Palk-, puitkarkass- ja kilpmajade ehitus. • Saunade, suvilate ja terrasside ehitus. • Puitmajade rekonstrueerimine ja renoveerimine. • Puitfassaaditööd. • Katusekatete vahetus ja paigaldus. E-post taivo@mixoral.ee
Tel 510 1406
Mixoral Grupp OÜ
10
FILM
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 2 10. VEEBRUAR 2022
Ainus normaalne koht on “Vee peal” on Peeter Simmi film 80-ndate alguse Võrust, tehtud Olavi Ruitlase samanimelise raamatu järgi. Ruitlane on ka stsenarist. Televiisoris räägitakse Brežnevi surmast, poodide uste taga on sabad ja ainus koht, kus elu on normaalne, on vee peal. ANDRUS LAANSALU Tuleb meelde küll, milline oli elu nõukaajal. Suht närune oli, mis seal öelda. Ja ega väikelinna külaühiskond polnud ka just inglikooride laul rohelisel pügatud murul. Autod ja töövahendid olid pidevalt katki, majad oli remontimata ja õues komistasid igal sammul mingi rämpsu otsa, mille koht oleks utiilis või prügimäel. See kõik on filmis olemas, ja kuigi väikse filmiliku ülevõimendusega, siis tegelikult ikkagi päris realistlikult. Vahel on inimesed purjus ja kaklevad (ilma tõsisemate tagajärgedeta), sealsamas lepivad ära, toetavad üksteist. Ei ole peaaegu ühtegi läbivalt negatiivset tegelast.
Filmi tegevus toimub Võrus ja kalapüük käib Tamula järvel, aga tegelikult on paljud kaadrid filmitud Peipsi peal ja ega keegi peale Võru linna hästi tundvate inimeste aru ei saaks, et see on just Võru, kui filmitutvustused seda ette ära ei ütleks. Ruitlase isik ja seotus tema raamatuga muidugi viitab ka Lõuna-Eesti temaatikale. Ja keel – kui võro keel sisse lööb, antakse subtiitritega tõlge, aga filmis olev võro keel on tegelikult nii lihtsalt kuulatav, et sellega ei tohiks isegi põlispõhjaeestlane hätta jääda. Aga muidugi ei saa seda filmi vaadates pidevalt mõelda, et eks nad nii seal Lõuna-Eestis ju elavadki. See ei ole kindlasti see mentaliteet, mille kaudu ma Lõuna-Eestit mõnele kohalikku konteksti mittetundvale inimesele tutvustaks. Kui nüüd järele mõelda, siis ma tahaks, et Lõuna-Eesti paistaks sügavam, filosoofilisem, tasakaalukam ja et kõik oleks ka majanduslikult hoopis paremal järjel. Siiski pole raske ette kujutada, et ka 40 aastat hiljem võitlevad inimesed endiselt sarnaste külaelu-probleemidega. Kuigi filmis on probleemid muidugi selgelt nõukaaegsed. Aga ometi on selles filmis olemas mingi äravahetamatu
Lõuna-Eesti essents. Muidugi võib öelda, et külaelu ongi selline ja pole vahet, kas see on Lõuna-Eesti või Lõuna-Itaalia. Mingis osas oleks see väide ka õige. Aga peamine asi on siiski mõtteviisi tabamises. Ma peaks siin rääkima ühe loo. Ühel varasel pühapäevahommikul Obinitsas, pärast põhjalikke pidustusi, astus mu hea tuttav lõunaeesti mees galeriiesisele tühjale väljakule ja nägi seal seismas autot kirjaga “Lukuabi”. Mees vaatas autot natuke aega hämmastunud näoga ja küsis siis: “Mis nad tulevad ja tõstavad luua ukse eest ära või?”
Isegi kõige lihtsamad igapäevased asjad võivad saada veidra või ootamatu tõlgenduse.
Selgelt äratuntavalt sedasama mentaliteeti on filmis ka omajagu. Isegi kõige lihtsamad igapäevased asjad võivad saada veidra või ootamatu tõlgenduse, ja kui juhtub mingi jama, siis saavad nad selle tõlgenduse kohe kindlasti. Kui puujalaga ja ihne Kalju (Andres Lepik) ära sureb, saab peategelane Andres (Rasmus Ermel) tema vähese aga efektiivse kalapüügivarustuse endale, sest tal tuleb meelde, et Kalju ütles: “Selle saad endale ainult üle minu laiba!” Ja nii ka läks. Aga nüüd juhtus nii, et see Lõuna-Eesti eripära koos Võru lihtsate inimeste eluga lendab kõrgele maailmaorbiidile. Eesti Filmi Instituudi (EFI) kokku kutsutud komisjon otsustas “Vee peal” saata Oscari-võistlusele kandideerima parima rahvusvahelise mängufilmi (endise nimega parima võõrkeelse filmi) kategoorias. Nii et võiks öelda, Peeter Simmi vabalt tsiteerides, et “Vee peal” kandideerib parima võrokeelse filmi Oscarile. Isegi kui auhinda ei tule, saab film ja selle kaudu ka LõunaEesti temaatika rahvusvahelist tähelepanu. Mõned auhinnad on juba ka tulnud, näiteks sai filmi kunstnik Eugen Tamberg Eesti filmi- ja teleauhin-
OSTAME: • METSAKINNISTUID (KA HÜPOTEEGIGA) • RAIEÕIGUST • KASVAVAT VÕSA PAKUME: • METSARAIE KOMPLEKSTEENUST • METSA HOOLDUSLEPINGUID • METSAMAJANDAMISKAVADE KOOSTAMIST
võtab vastu uusi kliente
www.gryngrupp.ee
Meil on mitmekesised võimalused elamiseks ühe- ja kahekohalistes tubades.
Tel 513 1240 • info@gryngrupp.ee
PAKETI HIND alates 990 eurost PAKETIS SISALDUVAD TEENUSED:
• • • •
Majutus Toitlustus neli korda päevas Ööpäevaringne hooldus Võimaluste loomine, et tegeleda hobide ja huvialadega • Kohapealne meditsiiniline teenindus • Hooldusvahendid ja materjalid • Kuutasu sisaldab ravimeid kuni 30 euro eest kuus.
Osutame väga head, nüüdisaegset hooldusteenust kõikide raskusastmetega klientidele. Info telefonil +372 5330 4252 • info@helmepansionaat.ee Kooli 10, Helme alevik, Tõrva vald
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 2 10. VEEBRUAR 2022
FILM
11
VEE PEAL dade (EFTA) galal 2021. aasta septembris oma töö Eesti parima filmikunstniku auhinna. Keskne ja olemuslik mõttekäik selles filmis on Andrese lause: “Jah, vee peal on lihtne. Aga nii kui vee pealt ära astud, siin maa peal saab elu su kohe kätte.” Nagu mitmed arvustajad juba ka öelnud on – kõige normaalsem koht selles loos on veepealne. Inimesel on käes ritv või sikuska ja ta on seal, kus ta tegelikult tahab olla. Igal pool mujal on mingid jamad ja probleemid. Tõsi, isegi vee peal võib tulla kalakaitse inspektor, aga selle filmi tegelasi päästab inspektori käest seaduse võrgust läbilipsamine: ühel on hullupaberid ja teine on liiga noor. Tuleb välja, et vee peal saab isegi jamadega lihtsamalt hakkama. Järve peal kõva häälega laulmine on selles filmis olulisel kohal. Heli levib vee kohal üldiselt hästi, see on ka ilma igasuguse füüsikata praktilise kogemusena päris hästi selge. Ma olen kuulanud niisugust järve peal laulmist Siberi soojärvel. Handid läksid päikseloojangu ajal järvele võrke välja võtma oma ühepuupaatidega. Ja kus kukkusid keset järve laulma. Isegi see laulumees, kes tšumis oma suu vae-
valt lahti tegi, sai järvel äkki täishääle tagasi. Juba siis tundus, et järvel kalapüüdmise ja kõva häälega laulmise vahel on mingi olemuslik side. Ja see pole mingi lärmamine, isegi kui lauldakse täiesti kõrist. Seda seisundit on tugevalt ka kahes peamises kõrvaltegelases, Valteris (Marko Matvere) ja Kollas (Aarne Soro). Aga tegelikult vee peal rohkem muidugi vaikitakse. Eks see tuleb kalapüügile kasuks ja kalapüük ongi olemuslikult vaikne ja üksildane tegevus.
Isegi siis, kui läheb halvasti, on vee peal kõik asjad ikkagi meeldivamad kui maal
Inspektori käest päästab seaduse võrgustläbilipsamine: ühel on hullupaberid ja teine on liiga noor.
Pöördeline moment peategelase elus. Väärtuslik kalapüügivarustus on teel Andrese poole, ainult ta ei tea seda veel
12
REKLAAM
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 2 10. VEEBRUAR 2022
TURVALIST TEEKONDA!
www.wolftyres.ee