Mulgimaa on mahetootmiseks hea piirkond Lk 3–5 Kumus on avatud Lõuna-Eestiteemaline näitus “Talomuro ilmaruum Lõuna-Eesti loojad”. Lk 12–14
Pille Malkov räägib Seto toidutraditsioonidest ja Seto Küügi tegevusest
Aivar Täpsi arendab Ihamarus kogukonnale olulisi projekte Lk 8–9
Lk 10–11 16. detsember 2021 Nr 5
HIND
22 370 €
CITROËN C3 PURETECH 110 HJ AT SHINE
2 K O L U M N
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 5 16. DETSEMBER 2021
Valgus ja pimedus Kas me valgustame oma elukeskkonna liialt üle? Aga kuidagi tuleb ju pimeda ajaga hakkama saada. ANDRUS LAANSALU Jõulude ja aastavahetuse ajal koondub kogu elu valguse ja pimeduse ümber. Tegelikult juhtub see juba varem ja kestab veel pikka aega pärast jõule. Mul on jäänud mulje, et pimedal ajal räägivad inimesed iga päev päikesest. Sellest, kuidas päikest ei ole ja kuidas valgust ei ole. Ja tuleks ometi juba suvi. Kuigi kõik saavad aru, et suvi ei tule veel niipea ja kuude kaupa tuleb elada pimeduses. Pimeda aja üleelamiseks teevad inimesed ise valgust. Seda valgust näidatakse reklaamides ja eksponeeritakse ajakirjades. Milline on tüüpiline jõuluaja pilt, mis kohe silme ette tuleb? Võib olla üsna kindel, et selles pildis on palju valgust. Laternad põlevad, ehted sädelevad. Kui ei põle laternad, siis teevad sama töö ära küünlad. Tõepoolest, mida pimedam aeg, seda paremini tuleb valgus esile. Tartu Valgusküla on isegi nime saanud valguse järgi. Võru linnaväljakul on taevas suuremad ja väiksemad valgus-
ringid. Aastavahetus tuleb igal pool alati suure ilutulestikuga. Ma olen kindel, et kõik need illuminatsioonid on inimestele väga vajalikud. Aitavad pimedast ajast läbi pääseda. Tänapäeval kaasneb sellega ka üks probleem – me oleme hakanud aru saama, et loomadele ja lindudele ei pruugi see kõik samavõrra meeldida kui meile. Üha rohkem räägitakse valgusreostusest ja saadakse aru, kui keeruline see teema on. Ühelt poolt – loomadel ja lindudel on raske selle valguse pärast, mis nende hämaruses liikumist ja elu segab. Ilutulestiku ajal on ka linnaloomadel raske ja paljud koerad satuvad tulevärgi tugevatest paukudest närvivapustuse äärele. Samas teiselt poolt – ka inimesel on raske ilma valguseta. Valgustatud linn teeb olemise soojemaks ja ilutulestik tekitab üleva tunde – korraks on kergem kogu selle pideva pimeduse sees. Tunnen ka ise, et ei suuda kuidagi sisemiselt otsustada, et ilutulestik võiks üldse ära jääda. Aga ma
saan aru, et koertele ei muutu ilutulestik kuidagi vastuvõetavaks ja seda küsimust ei saa lahendada stiilis, “tühja kah, elab üle selle väikse müra”. Kuidagi tuleb siin leida tasakaal. Need tasakaalud tekivadki kusagil keskel, nad ei põhine äärmustel, et kas keerame tuled täisvõimsusel peale või jätame üldse valguse ära ja tõmbame stepsli seinast välja. Tasakaalu tuleb otsida. Võib-olla näitavad teed tasakaalu idee suunas tänapäevased jõulukuuskede lahendused. Praegusel ajal ei suhtuta enam nii, et kirves kätte ja metsa ilusa puu järele. Tartu näiteks otsis oma kuuske selle arvestusega, et tegu oleks puuga, mis niikuinii tuleb mingi paratamatuse tõttu maha võtta. Et ei raiutaks puud, mis tegelikult kasvaks veel kaua edasi. Võru ja Põlva jõulukuused aga lihtsalt kasvavad igapäevaselt seal, kus nad talvel jõulukuuseks muutuvad. Võib-olla õnnestub ka kõigi nende talviste valguslahenduste osas midagi vahepealset ja tasakaalukat välja arendada.
Võru keskväljaku valgustsõõrid
Häid jõule ja edukat uut aastat!
M A H E T O O T M I N E 3
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 5 16. DETSEMBER 2021
Mulgimaa on mahetootmiseks hea piirkond Mulgimaad võib pidada Eesti üheks mahedaimaks piirkonnaks. Sealt on alguse saanud või sinna kolinud suur hulk maheettevõtteid. Igal ettevõttel on rääkida oma lugu sellest, kuidas just Mulgimaa on kohalikku mahetootmist inspireerinud ja toetanud. Paljud tooted on tuntud pealinnani või lausa Austraaliani välja, kuid tihtipeale ei teata, et need tooted pärinevad siitsamast Lõuna-Eestist, ajalooliselt Mulgimaalt. ANETT TAAL Pajumäe talu kliendid panustavad ideedega uutesse mahemaitsete kooslustesse Mulgimaal asuv Pajumäe talu on alati paistnud silma uuendusmeelsuse ja nutikusega. Mahepiimatoodete turuliidrina peavad nad tänini tähtsaks seda, et hea oleks nii loomadel kui ka loodusel. “Mitte nii, et 50 aas-
ta pärast on kõik ressursid ammendatud,” lisas talu peremees Viljar Veidenberg. Ka tavatootmine liigub tema arvates järk-järgult maheda ja loodussõbraliku tootmise suunas ning seda just tänu tavatarbijatele, kes on oma ostuvalikutega tootmisviisile poolehoidu väljendanud. Pajumäe talu piimatootmises pole kunagi olnud
Süü Ää Mahenäksi vabriku omanik Piret Leskova
FOTO: ERAKOGU
Pajumäe talu mahedalt peetav piimakari FOTO: MIRELL PÕLLUMÄE
kasutuses ühtegi väetisepritsi ega muid kemikaale, seetõttu oli asjade loomulik käik vormistada talu ametlikult mahenõuetele vastavaks. Enne koroonaviiruse esimest lainet oli talul e-poe põhi juba olemas, seetõttu sai see kiiresti käima lükatud. “Lõpuks oli nii, et veerand kogu meie müügist läks läbi e-poe,” rääkis Veidenberg. E-poe mugavust kasutatakse tänini, kuid peremehele tundub, et inimesed tahavad piimatooteid siiski poest kohapealt osta. Pajumäe talul on üle Eesti rohkem kui 100 müügikohta.
Häid jõule kõikidele klientidele ja koostööpartneritele!
Just müügikohta külastav klient on Veidenbergi sõnul peamine Pajumäe talu uute piimatoodete maitsekoosluste väljamõtleja: “Meil on Tartu turuhoones oma müügipunkt, kus meie töötaja suhtleb vahetult inimestega – sealt tulevad ideed.” Pajumäe talu on väiketootja ja uute toodete tegemiseks pole vaja suuri tootmisliine ümber häälestada. “Saame täitsa vabalt teha niimoodi, et kui klient ühel päeval ütleb ja järgmine kord juba turule tuleb, siis oleme tema jaoks juba selle toote nii-öelda valmis seganud ja sildi peale pannud.”
4 M A H E T O O T M I N E
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 5 16. DETSEMBER 2021
FOTO: ERAKOGU
FOTO: ERAKOGU
Pajumäe talus töödeldakse piim ümber kohapeal.
Pajumäe talu noorperemees Viljar Veidenberg
“Eestis on mahepiimatootmises üsna eriline, et ise kohapeal piima ümber töödeldakse ja erinevaid piimatooteid valmistatakse,” rääkis Veidenberg, kelle eestvedamisel rajati mahetallu kaasaegne meierei. Lisandid erinevates piimatoodetes pärinevad võimalusel samuti Eestist, näiteks mustikamoos tuleb Rõngust. Kui on vaja midagi eksootilisemat,
näiteks kookoshelbeid, siis tehakse koostööd ökopoodidega. Tänu Mulgimaa Arenduskojale on tooted saanud ilusa Mulgi märgi. Nende abiga on talu saanud paremini esile tuua teadmist, millises Eesti piirkonnas neid piimatooteid tehakse. “Eesti ise on maailma mõistes ka kohalik toode, aga kui sa täpsustad, et Mulgi piirkond, siis
ma arvan, et kliendi usaldus on suurem,” lisas Veidenberg.
Süü Ää Mahenäksi vabriku mahetooted on inspireeritud mulgi keelest ja kohalikust arhailisest eluolust
Mulgimaa maheettevõttes valmistatakse kuivatatud köögiviljanäkse toitvaks vahepalaks või
kiireks tervislikuks eineks. Süü Ää Mahenäksi vabriku omaniku Piret Leskova sõnul saab tootmine inspiratsiooni ja indu kõigest, mis Mulgimaa pakub. Mulgimaal on viljakas ja elav muld ning mahepõllumajandus sõltubki eelkõige just heast mullaviljakusest. “Mullaviljakust säilitada ja hoida ning toota mahedalt tähendab ühtla-
Otsite omanäolisi ja kvaliteetseid ehteid kingipakki? Pakume vääris- ja poolvääriskividega hõbe- ja kuldehteid. Meie poodidest leiate laia valiku ilusate hindadega valmisehteid. Lisaks anname teie vanadele ehetele uue elu ... • parandame ja puhastame • taastame ja valmistame uusi ehteid • pakume käsitsi graveeringut Tulge külla ja leiame teile sobivad kingitused või muudame need isikupärasemaks!
Veeriku Ostukeskus/Selver | Vitamiini 1, Tartu E–R 11–18, L 11–15 | tel 5663 0023
www.hepmet.ee
Häid jõule ja edukat uut aastat!
M A H E T O O T M I N E 5
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 5 16. DETSEMBER 2021
FOTO: ERAKOGU
FOTO: DMITRI LOBANOV
Mulgi konverentsil Abja-Paluojal arutati, kas meditsiiniseen chaga ehk must pässik võiks Mulgimaad maailmas esindada.
käed seljal, seisev Mulgi mees, kes ei varja oma kõhukat olemust, mis on ühtlasi tunnistuseks ka Mulgi mehe heale järjele ja toitumusele,” seletas Leskova.
Chaga Healthi eliksiirid viivad Mulgimaa mahetootmise rahvusvahelistele turgudele
Äsja kuulutati välja Valgamaa aasta ettevõtted ja parima tootmisettevõtte tiitli pälvis Tõrvas asuv maheettevõte Chaga OÜ, mis tegeleb Eesti loodustoodete valmistamise ja ekspordiga. Nende esindustooted on Chaga Healthi eliksiirid, mis on suurepäraseks näiteks sellest, kuidas puhas Eesti loodus vormub teaduse ja tehnoloogia toel tervisele lisajõudu andvaks toidulisandiks. Novembri lõpul toimus AbjaPaluojal traditsiooniline Mulgi konverents. Konverentsil arutleti teemal, mida on Mulgimaal
maailmale pakkuda. Ühe mõttena visati õhku, et ehk võiks see olla meditsiiniseen chaga ehk must pässik, mida tuntakse rahvameditsiinis juba sajandeid ja mille mõju organismile uuritakse viimastel aastatel aina enam ka teadusuuringutes. Kõige lihtsamalt öeldes valmistab ettevõte Chaga Health eliksiire, mis on tuntud organismile lisajõu andjate ja immuunsüsteemi toetajatena. Eliksiirid sisaldavad musta pässikut ja erinevaid ravimtaimi, millest võiks olla kasu eriti just talvisel haiguste perioodil. “Seente ja eriti meditsiiniseente maailma on ajas alahinnatud. Alles nüüd on nende tõeline kasvupotentsiaal hakanud avalduma ja seda võrreldakse juba tehnoloogiasektori kunagise võidukäiguga,” selgitas Siim Kabrits. Tema sõnul on Eesti unikaalne eristuvus puhas loodus. “Meie tootmise alus on
Jõulujumalateenistused EELK Valga praostkonna ja Valgamaa kirikuis Elva
Nõo
24.12 kl 18 jõuluõhtu 25.12 kl 11 I jõulupüha, armulaud 26.12 kl 11 II jõulupüha, armulaud 31.12 kl 18 vana-aastaõhtu, armulaud
Hargla 24.12 kl 17 jõuluõhtu 25.12 kl 14.30 I jõulupüha
Helme 24.12 kl 16 jõuluõhtu 25.12 kl 11 I jõulupüha 31.12 kl 16 vana-aastaõhtu
Karula 24.12 kl 17 valguseteenistus kiriku ees 25.12 kl 11 I jõulupüha, armulaud 31.12 kl 17 vana-aastaõhtu, armulaud
Laatre 24.12 kl 14 jõuluõhtu 26.12 kl 14 II jõulupüha 31.12 kl 14 vana-aastaõhtu, armulaud
24.12 kl 16 jõuluõhtu 25.12 kl 11 I jõulupüha, armulaud 26.12 kl 11 II jõulupüha 31.12 kl 18 vana-aastaõhtu, armulaud
Otepää
24.12 kl 17 jõuluõhtu 25.12 kl 11 I jõulupüha talvekirikus 26.12 kl 11 II jõulupüha, armulaud 31.12 kl 17 vana-aastaõhtu, armulaud
Puhja
24.12 kl 13 lasteristimispüha 24.12 kl 16 jõuluõhtu 25.12 kl 11 I jõulupüha 26.12 kl 11 II jõulupüha 31.12 kl 16 vana-aastaõhtu 31.12 kl 23.45 palvus
Rannu
24.12 kl 14 jõuluõhtu 25.12 kl 14 I jõulupüha, armulaud 31.12 kl 14 vana-aastaõhtu, armulaud
Riidaja
25.12 kl 13 jõulujumalateenistus
puhas, kvaliteetne ja äärmiselt rangelt kontrollitud tooraine. See on osa Chaga Healthi eliksiiride loost, et teame ja tunneme neid ravimtaimede kasvatajaid, kes varustavad meid eliksiiride valmistamiseks vajaliku toormega,” lisas Kabrits. “Maailm liigub sinna suunda, et üha enam otsitakse kosutust loodusest. Seenemaailm on nii põnev ja võimalusterohke ning selle tõelise potentsiaali avastamine on alles algusjärgus. Ka meie oleme seni tegelenud chaga’ga, aga õige pea asume ka teisi seeni tutvustama ja nendega metsandus- ning tooteinnovatsiooni tegema,” rääkis Kabrits. Chaga OÜ on Mulgimaal Tõrvas asuv ettevõte, mis sai alguse tegevjuht Siim Kabritsa enda perekonna loo tõttu. Nüüd eksporditakse Chaga Healthi eliksiire juba kahekümnesse riiki üle maailma, Islandist Austraaliani.
Pajumäe talu tootevalik
soovib kõikidele häid jõule ja ilusat uut aastat!
Rõngu
24.12 kl 16 jõuluõhtu 25.12 kl 13 I jõulupüha 26.12 kl 11 palvus 31.12 kl 16 vana-aastaõhtu, armulaud
Sangaste
24.12 kl 16 jõuluõhtu 25.12 kl 12 I jõulupüha 26.12 kl 12 II jõulupüha, armulaud 31.12 kl 16 vana-aastaõhtu, armulaud
Taagepera
24.12 kl 14 jõulujumalateenistus
Valga Jaani
24.12 kl 14 jõuluõhtu 24.12 kl 16 jõuluõhtu 25.12 kl 12 jõulupüha 31.12 kl 16 vana-aastaõhtu
www.valgapraostkond.ee
Jõe keskusest leiad kõik vajaliku, et kodus oleks mõnus!
FOTO: MIRELL PÕLLUMÄE
si ka Mulgimaad hoida,” lisas Leskova ning tõdes, et maheettevõttena saavad nad ka ise Mulgimaa looduse ja mulla viljakuse kestlikkust toetada. Mulgimaa oma vahelduva maastiku, ürgorgude ja metsadega on olnud ettevõttele loovusallikaks nii toodete kui ka brändi loomisel. Brokoli-hapukapsa Süü Ää mahenäks Metsaline, mis pakatab rohelise väest, on saanud oma nime just Mulgimaa loodusest. Lillkapsa-paprikanäks nimega Väekas sai nimetatud Mulgimaa väekate naiste ja paikade auks. Mulgi keelest on endale nime saanud punapeedi-porgandi Mulklane ja teistest toodetest veidi erinev Vellekese – veli tähendab mulgi keeles venda. Mulkide toidupärandist ajendatuna sündis toode Kõhukas, mis on üks Eesti ja ka maailma esimene kuivatatud Mulgi pudru ja Mulgi kapsa pudrupalanäks. “Kõhukas on väärikalt,
FOTO: ERAKOGU
Süü Ää Mahenäksi vabriku tootevaliku nimetused on inspireeritud Mulgimaast ja Mulgi keelest.
Chaga OÜ tegevjuht Siim Kabrits
6 L O O D U S H O I D
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 5 16. DETSEMBER 2021
Tartus avati pakendivaba pood Pakendiprügi on järjest kasvav probleem, mille vähendamiseks tuleks kasutada vähem pakendeid. Siin on abiks Ilma pood, kes on valmis müüki võtma Lõuna-Eesti väiketootjate kaupa. HELI RAAMETS Tallinnas on pakendivaba Ilma pood tegutsenud juba aasta aega. “Tihti küsiti, kas avatakse sarnane pood ka Tartus. See mõte oli meil kogu aeg peas, aga koroona tõttu ei teadnud, mis saama hakkab,” rääkis Jelena Oštšepkova. Kui tekkis võimalus avada Kvartali keskuses kauplus, avati Hooandja keskkonnas projekt ja küsiti selleks inimeste toetust. “Kuu ajaga aitasid inimesed meil saada raha, et teha remonti ja osta mööblit. Kaubanduskeskuse juhtkond oli ka väga abivalmis,” kiitis Oštšepkova, kes juhib oktoobri lõpust Kvartali keskuses asuvat Ilma poodi. Selle leiab üles, tulles sisse Soola tänava poolsest sissepääsust. “Oleme Eestis ainukesed, kes müüvad kõike kaupa pakendivabalt,” kinnitas Ilma poe juhata-
Alates 1. oktoobrist 2021. a on Haigekassa lepingu mahud Elva Haiglas suurenenud. Lisandunud on täiendavad eriarstide vastuvõttude ajad, mis toimuvad Elvas aadressil Supelranna 21 ja Tartus Vaksali Tervisekeskuse hoones Vaksali 17.
Häid jõule ja edukat uut aastat! Fassaaditööd Tartus, Võrus ja mujal Lõuna-Eestis
Järjekorrad lühikesed, uuringute võimalused (eriarstide suunamisel) TARTUS
avatud uute seadmetega sisustatud silmakabinet, teenust osutavad dr M. Safonova ja dr K. Väärsi tööd on alustanud neuroloogid dr Ü. Linnamägi, dr E. Toots ja lasteneuroloog dr A. Sööt uue tasulise teenusena on võimalik Vaksali Tervisekeskuses külastada kognitiivse psühhoteraapia ja hüpnoteraapia kabinetti, vastu võtab dr J. Olari füsioterapeudi teenusele saab neuroloogi või ortopeedi suunamisel tasuta
ortopeed dr P. Laasik võtab vastu perearsti saatekirja alusel (haigekassa leping) ilma saatekirjata võtavad vastu günekoloogid dr K. Siilak ja dr A. Kalinina füsioterapeudi teenusele saab neuroloogi või ortopeedi suunamisel tasuta
ELVAS
Eriala
Arst
Esmaspäev 11.00–14.00
Ortopeed
dr P. Laasik
Ortopeed
dr A. Rull
Ortopeed
dr E. Puurog
Lasteneuroloog
dr A. Sööt
9.00–13.00 Tartus Vaksali 17
Neuroloog
dr A. Lepik
14.00–20.00
Neuroloog
dr E. Toots
Neuroloog
dr Ü. Linnamägi
Neuroloog
dr R. Kinks
Silmaarst
dr H. Müürsepp
12.00–17.00 Tartus Vaksali 17 18.00–20.00 9.00–13.00 Tartus Vaksali 17 Tartus Vaksali 17 8.15–14.00
Silmaarst
dr K. Väärsi
Psühhiaatria
dr E. Veidenberg
Psühhiaatria
dr S. Pärli
9.00–15.00
Psühhiaatria
dr V. Parve
13.00–20.00 Tartus Vaksali 17
Psühhiaatria
dr J. Olari tasuline dr A. Kork dr A. Kaasik
Kardioloog Kardioloog Naistearst Naistearst Ämmaemand Kliiniline psühholoog Töötervishoiuarst Logopeed Füsioterapeut Füsioterapeut Elektriravi Uuringud
8.00–12.00 Tartus Vaksali 17
Neljapäev
Meie põhitegevuseks on fassaadi soojustus ja viimistlustööd, soojustus puistevillaga. Lisaks teostame üldehitus- ja katusetöid.
Reede 8.00–16.00 Tartus Vaksali 17
KÜSI HINNAPAKKUMIST!
8.00–12.00 Tartus Vaksali 17 9.00–15.00 Tartus Vaksali 17
www.armorfassaad.ee • armor@suhtlus.ee • tel 56 876 112 •
8.00–17.00 2 korda kuus
8.15–14.00 8.30–14.00 Tartus Vaksali 17
9.00–14.30
9.00–18.00 Tartus Vaksali 17 12.00–16.00 9.00–16.00 Tartus Vaksali 17 8.40–14.00 Tartus Vaksali 17
9.00–16.00 Tartus Vaksali 17
9.00–15.00 Tartus Vaksali 17 Info registratuurist tel 737 0300 / 734 1903 9.00–15.00 Tartus Vaksali 17
9.00–15.00 Tartus Vaksali 17
9.00–15.00
8.40–16.00 Tartus Vaksali 17
Armor Group OÜ-Fassaaditööd
11.00–14.00 Tartus Vaksali 17
8.40–14.30
dr V. Korrovits dr E. Tamm Vastuvõtt ka laupäeval Elvas dr K. Siilak dr A. Kalinina K. Movits A. Taal dr K. Kesküla M-L. Rants E–R 8.00–16.00 Tartus Vaksali 17 E–R 8.00–16.00 Elvas Supelranna 21
8.00–14.00 10.00–16.00
dr M. Safonova
Kardioloog
Kolmapäev
25 AASTAT KOGEMUST!
14.00–16.30 Tartus Vaksali 17 Info registratuurist tel 737 0300 / 734 1903
Silmaarst
Kardioloog
Teisipäev
ja, lisades, et näiteks tema pere on täiesti tavaline ega ela täiesti prügivabalt, kuna see oleks väga keeruline. “Need, kes otsustavad täiesti pakendivabalt elada, põlevad kiiresti läbi ja loobuvad üldse. Soovitame teha seda sammsammult,” ütles Oštšepkova. Nullprügi ei tähenda, et elad kohe pakendivabalt, vaid see on kontseptsioon, mille kohaselt vähendad tarbimist ja prügi teket. Näiteks varem ostis ta kohvi papptopsis kaasa, kuid siis soetas korduskasutatava kohvitopsi, kuhu laseb kohvi panna. Järgmine ost oli korduskasutatav joogipudel, sealt edasi proovis ta hambapesutablette. “Kui tahaks kõike korraga teha, siis see on väga väsitav. Aeglane harjumine on lihtsam,” sõnas naine.
8.40–16.00 Tartus Vaksali 17
17.00–21.00 Tartus Vaksali 17
9.00–15.00 Tartus Vaksali 17 15.45–20.00 10.00–16.00
Info registratuurist tel 737 0300 / 734 1903 Info registratuurist tel 737 0300 / 734 1903 8.00–16.00 Info registratuurist tel 737 0300 8.00–18.00 8.00–18.00 8.00–18.00 liikumisravi, massaaž, elektriravi, soojaravi, külmaravi Info registratuurist tel 734 1903 liikumisravi, massaaž, elektriravi, soojaravi, külmaravi Info registratuurist tel 737 0300 röntgen, ultraheli, holterid, veloergomeetria, EHHO, EKG Info registratuurist tel 737 0300 / 734 1903
8.00–18.00
Kapri VILJANDI
Kauplus Tallinna tn 58 E–R 8.00–17.30 | L 10–14 Tel 433 3016, 433 8355, 523 8016
• Veo- ja sõiduautode, haagiste varuosad • Raadiosaatjad ja Tehnoturu kaubad • Kinnitus- ja tõstevahendid, tööriistad • Lahtiselt Lääne ja Vene õlid • Määrdeained ja keemia • Tulekustutite kontroll • LED töö-, taga- ja kaugtuled, vilkurid • L. Bradori ja Björnkläderi tööriided • Helly Hanseni tööriided SOOJUSPUMBAD | PELLETIKÜTE | VEESÜSTEEMID ERINEVAD KÜTTELAHENDUSED | MÜÜK, PAIGALDUS, HOOLDUS
Tel 518 5364
L O O D U S H O I D 7
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 5 16. DETSEMBER 2021
FOTOD: ARGO INGVER
Prooviks väike kogus Oma pakendi kasutamine on veel nii tavatu, et näiteks Tallinna Ilma poes tulid inimesed tagasihoidlikult küsima, kas nad tohivad kaupa kaasa võetud kotti kaaluda. “Inimesed ei julge oma kotti kaasa võtta. Võib ju kasutada kasvõi tühja leivakotti, see on vastupidav. Inimesed vajavad julgustamist, pakendivaba ostmine nõuab harjumist,” rääkis Tartu poe juhataja. “Me ei käi siin peale, et ostke. Siin võib rahulikult ringi vaadata, mida pakume, ja siis kodus otsida välja kotid või pudelid, mis uuesti siia tulles kaasa võtta.” Sortimendis on nii toidukaupa, kodukeemiat kui ka naha-
ja juuksehooldustooteid. Toidu osas pakutakse näiteks igasuguseid pastasid, riisi, tatart ja tange. Päris palju on gluteenivabu tooteid, mahedaid maiustusi, teed ja ka kohviube kohalikult röstijalt Karlova Kohv. Juustele on valikus tahked šampoonid ja palsamid. Saaremaal valminud Tilk.bio kreemid on selle poolest erilised, et tühjad kreemitopsid saab tagasi tuua, tootja steriliseerib ja täidab need uuesti. “Kõigi pakendis toodete puhul saab paberpakendi ära põletada ja muud pakendid taaskasutamiseks tagasi tuua,” selgitas Oštšepkova. Sortimendis on ka hambapesupulber ja -tabletid, bambu-
sest ja bioplastist hambaharjad, mille otsikud on vahetatavad, hambaniidid klaas- või metallpurgis. Pesu pesemiseks on pakkuda neli varianti Eesti tootja Mulieres looduslikke pesugeele, lisaks üldpuhastusvahendid ja nõudepesutabletid. Sageli visatakse osa ostetud toodetest ära, kuna pakendid on suured ja selgus, et toode ei sobi. Ilma poest on võimalik toote proovimiseks näiteks hambapesutablette osta väikses koguses ja nõudepesutablette lausa ühekaupa. Käteseep ja igasugu puhastusvahendid on müügil lahtiselt, nii et saab oma pudeliga tulla ja prooviks näiteks 100 ml osta.
Oodatakse ägedaid tooteid
Nullprügi ei tähenda, et elad kohe pakendivabalt, vaid see on kontseptsioon, mille kohaselt vähendad tarbimist ja prügi teket.
Restoran
Yellow Chilli
KOOLITUSED TARTUS
P–N 11–22, R-L 11–23 • Võru 132a, Tartu ISIC- ja ITIC-kaartidega –5% • Telli toit koju 5780 0407 • info@yellowchilli.ee • Yellow Chilli restoran
04.01–29.04 Sekretär-juhiabi kursus (osaliselt veebis) 05.01–07.02 MS Excel bürootöötajatele 13.01–03.02 Bürootöötajate arvutiõpe
Juhataja selgitas, et kui oma karp või purk on kaasas, siis tuleb see esmalt ära kaaluda ja kergesti maha tuleva kriidimarkeriga pakendile kaal peale kirjutada. Ise saab nii palju kaupa oma taarasse panna, kui soovi on, ja seejärel lasta müüjal kaup koos pakendiga ära kaaluda ning pakendi kaal maha lahutada. Nii et maksta tuleb vaid toodete eest. Kui pole oma kotikest kaasas, pole ka sellest lugu, sest poest saab kauba jaoks paberkotte. “Hinnad on samal tasemel tavalise supermarketiga. Me vaatame, et toodete hind oleks inimestele kättesaadav
ja alati proovime osta kohalikelt tootjatelt,” kinnitas juhataja. “Kui kohalikud inimesed teavad ägedaid tooteid või kui teete midagi ägedat ja olete väikeettevõtja, siis kindlasti kirjutage meile!” E-kiri tuleks saata aadressile tartu@ilmapood.ee. Paljud tooted jõudsid poe sortimenti nii, et kliendid soovitasid need müüki võtta või läks väiketootja mööda ja astus sisse oma kaupa näitama. Tallinna poe tegutsemisaeg on näidanud, et kõige rohkem ostetakse toitu ja puhastusvahendeid. Aasta jooksul lisandus kõvasti uusi tooteid ja sama loodetakse ka Tartus.
PRINGI KARJÄÄRID OÜ pakub erinevaid kaeve- ja planeerimistöid ning äraveoteenust
KOOLITUSED VEEBIS 20.–27.01 25.–26.01 14.–15.12
Dokumendihaldus Kaubaveologistika Korteriühistu raamatupidamine ja maksud
Koolituskeskus Reiting on Eesti Töötukassa koolituskaardi partner
www.reiting.ee | tel 5332 6481 | koolitus@reiting.ee |
reiting
Autopeeglid • Peegelseinad • Peegellükanduksed Klaaside puurimine ja lihvimine • Klaasilõikus Klaasimistööd • Klaasist erilahendused • Köögi taustaklaasid Klaasist rõdupiirded • Klaaspaketid • Klaasvaheseinad Dušinurgad • Lamineeritud klaas • Liuguksed • Musterklaasid Aknaklaasid • Toonklaasid
Oja tee 2a, Viljandi www.klaasimees.ee
E–R 9–17
512 7748
viljandi@klaasimees.ee
Klaasimees
Helista ja küsi lisa! Tel 5354 1675 • info@pringikarjaarid.ee
8 K O G U K O N D
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 5 16. DETSEMBER 2021
Täname kõiki kliente ja koostööpartnereid!
Häid jõule ning edukat uut aastat! Separaator OÜ | Tel 5785 4826 www.separaator.ee
Sõidukite kere- ja värvimistööd, kahjukäsitlus ning kalkulatsioonid kindlustusseltsidele, avariiliste sõidukite taastamine Ringtee 26, Tartu | 516 4231 | 515 5198 | info@automaaler.eu | www.automaaler.eu
Maitsvaid jõule ning edukat uut aastat! VÕRU KALAPOES ROOGITUD FORELL –20%.
Aivar Täpsi:
kui midagi on võimalik teha, tuleb seda teha kohe Aivar Täpsi on Bookmilli trükikoja juht ja omanik, ta elab suure osa ajast Viia-Jaani labürinditalus, aga pole ka seoseid Tartuga kaotanud. Praegu tegeleb ta aktiivselt Ihamaru külamaja ümber koonduva seltsielu arendamisega. ANDRUS LAANSALU
Pakkumine kuni 24.12.
SAADAVAL KA LEOKIKALA KINKEKOMPLEKTID.
Kirjuta e-postil leokikala1@gmail.com, Facebooki Messengeris Leoki kala või helista tel 5333 2821 (E–P 10–19).
TARTU KALAPOOD Lõunakeskus, Ringtee 75 E–P 10–19 Tel 5333 2821 VÕRU KALAPOOD Vabaduse 7 T–R 10–18, L 9–14, P ja E suletud Tel 799 7012
SÕIDUKITE SISE- ja VÄLISPINDADE HOOLDUS ETTEVÕTETELE JA ERAISIKUTELE.
KERAAMILINE VÄRVIKAITSE
SALONGIHOOLDUS
Ringtee 25, Tartu (Bussipark) KÜSI LISA tel 5670 0799
www.carwise.ee
POLEERIMINE
Häid jõule ja edukat uut aastat kõikidele klientidele ning koostööpartneritele!
Jalaravi stuudio ootab PROBLEEMSETE JALGADE JA KÄTE HOOLDUSESSE Probleemsete jalgade hoolduses tegeletakse järgmiste kaebustega: sissekasvanud küüned, küüne- ja nahaseen, paksenenud küüned, traumaküüned, nahapaksendid ja kannalõhed, diabeetiline ja reumaatiline jalg, konnasilmad ja soolatüükad.
SOODUSTUS PENSIONÄRIDELE JA ÕPILASTELE! Asume väga heas asukohas Vaksali 17, Ortopeediakeskuse III korrusel. Majas on lift! Info ja borneerimine tel 5666 8490 Facebook: Jalaravi stuudio Veel leiad meid Mõisavahe 34b, Tartu Tervisekeskusest Jalad korda kodust lahkumata! PAKUME KA KODUVISIITE
Ära jää oma murega üksi!
Aivar Täpsi
Kuigi Aivar ei sõnastanud seda pealkirjas esitatud mõtet sõnasõnalt nii, oli see tema jutu point. Selleni jõudmiseks rääkisime enne muidugi sissejuhatavalt Aivari igapäevastest tegemistest. Nende tegevuste hulgas on õlle- ja leivategu, trükikoja juhtimine ja kirjastamine, muusika ja kõlakausid. Aga see lugu sai tõuke Kostitee uudisest. Juhuslikult märkasin, et kui Postitee üheks päevaks Kostiteeks muutus, oli selle taga ka Aivar Täpsi tege-
vus. Läksin ja otsisin Aivari üles. Üks kogukonnaprojekt, millega Aivar praegu tegeleb, on Ihamaru külamaja. Maja on avar ja soe (PRIA projekt, ütleb Aivar), maas on graafiline labürint, mis ei tule jõuliselt esile, aga on siiski hästi nähtav. Seintel on Erkki Lepiku maalinäitus ja ka Erkki Lepik on ise majas kohal. Aivar ütleb, et paljud asjad arenevad selles majas just seetõttu, et Erkki neid pidevalt ehitab. Kui
K O G U K O N D 9
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 5 16. DETSEMBER 2021
Sepa Chilli Aasia restoran
E–P 11–22 526 7647 • info.sepachilli@gmail.com Sepa Chilli restoran • Sepa 21, Tartu (Sepa Keskuses) ISIC- ja ITIC-kaartidega –5% • Telli toit koju -
Põhjused, et võtta ühendust: hingamisvaegused, depressioon, väsimus jne
Tervendaja Volli vastuvõtule registreerimine olenemata elukohast. Eelinfo tel 558 9281
Ihamaru külamaja
FEKAALIVEDU, SURVEPESU, UMMISTUSTE LIKVIDEERIMINE, RASVAKAEVUDE TÜHJENDUS JA PUHASTUS TARTUS JA LÕUNA-EESTIS +372 5353 7333 robinihaldus@gmail.com Robini Haldus OÜ
Santeenus.ee
Kaevude puhastus, septikute paigaldus, veetorustike ja kanalisatsiooni rajamine. minna õue, siis seal on Erkki puidunikerdustega katusealune ja on aru saada, et puidutöö tunneb ennast Erkki käes hästi. Kunagi oli praegune Ihamaru külamaja aurujõul töötav meierei. 1920. aastatel plaaniti piimaühingu asutamist, asja sai sellest 1925. aasta juulis, siis asutatigi KõllesteKioma piimaühing. Nüüd on maja Kanepi valla valduses ja sellest on saanud Ihamaru külamaja. Ihamaru külamajas istudes hakkas mulle tunduma, et kohalikus kliimas, kus talv pole just eriti sõbralik ja kestab suurema osa aastast, on selline kogukondlikele tegevustele keskendunud avar ja soe maja väga oluline osa piirkondliku seltsielu käigushoidmisest. Lihtsalt on vaja inimesi, kes hoiaksid maja pidevalt tegevuses ja siis tulevad ka ümbruskonna inimesed kokku ja harjuvad sellist kohta oluliseks pidama. See kõik peab käima kuidagi iseenesest, peab tulema kogukonna seest. Aga ikkagi peab keegi ka vedama. Tundub, et Aivar on aru saanud, milles on sellise kultuu-
Aivari tegevuste hulgas on õlle- ja leivategu, trükikoja juhtimine ja kirjastamine, muusika ja kristallkausside helid.
rikorralduse trikk – see tuleb tal välja. Ta ütleb ka ise, et ta püüab leida tasakaalustatud keskteed asjade vahel – ei kaldu äärmustesse. Ei tohi liialdada Exceli ega esoteerikaga – katus peab pidama ja kristallkausid peavad mängima, mõlemad mahuvad üksteise kõrvale ära. “Vaata seda valget seinaosa. See on kinolina. Siin toimuvadki kinoõhtud. Ja igasugused muud üritused. Publiku puuduse üle küll ei kurda. Autosid on maja ees vahel ikka päris palju. Kui on hea film, tuleb kõrvalküladest ka palju inimesi, nii et me oleme pidanud isegi aknalaudadele padjad panema. Ja inimesed korraldavad siin muidugi ka oma üritusi.” Suurematest üritustest, mis Ihamaru külamaja ümber koonduvad, tuleks kindlasti nimetada Kostitee päeva. Kostitee päeval on Ihamaru külakeskuse ümber laat ja kogu see üritus on keskendunud Lõuna-Eesti toidule. Selle käigus valitakse välja Postitee maitse. Selles osas vahet pole, kas toit tuleb koduköögist või väiketootja kojast. Antakse välja ka auhind erikategoorias “parim karask” (preemia pani välja Karaski küla). Ja ka Puskaru külal on oma auhind välja anda. Räägime ka Aivari enda õlle- ja leivategemisest. “Mul on õnnestunud kolm korda olla Seto Kuningriigi parima leiva meister. See oli rahva valik. Ma olen ju õigupoolest hoopis Jõgevamaa mees, aga ma olen aru saanud, et nad peavad sellest lugu, et ma nende leivavõistlustel käin. Aga õllega on nii, et laatadel ma võin
Aivar Täpsi: “Minu peamine tegevusvaldkond on ikkagi Postitee ja Võrumaa põhjaserv.” tegelikult panna lauale sildi “Seto kuninga õllemeister”. Setod ajavad väga tugevalt oma asja, ma võin öelda, et nad on mulle selles osas suur eeskuju. Ja nad on avatud, ma ei tunne küll, et nad midagi pahaks paneks, kui sa oled mujalt ja nende üritustest osa võtad. Aga minu peamine tegevusvaldkond on ikkagi Postitee ja Võrumaa põhjaserv. Ega see on ikka üks Lõuna-Eesti asi. Vaata näiteks Aapo Ilvest – kord on ta seto, kord võro.” “Aga setodel on küll oma leivategemise traditsioon. Mul ei ole kunagi õnnestunud saada Seto kuninga leivameistriks. Seal sootska ja kroonikogu valib, kes saab kuninga meistriks. Pärast hääletab rahvas ja need valikud ei pruugi tingimata kokku minna. Rahva lemmiku tiitli ma olen kolm korda saanud. Minu leib on magusa maitsega ja seemnetega ja see kindlasti ei ole traditsiooniline Seto leib. Sellepärast kroonikogu ei saagi seda tunnustada Seto kuninga valikuna.” Kas leiba on maal lihtsam teha kui linnas? Näiteks tooraine kättesaadavuse poolest, kas vajalikku vilja kasvatakse ümbruskonnas? “Mõnes mõttes on jah. Aga siin on nüansse. See leivavili, mida mina kasu-
tan, see on siin mulle lähemal, kui oleks Tartus. Aga nüüd tuleb trikiga koht – kätte saan ma selle vilja tegelikult Tartus, sest see mees (Loona talu veskist) sõidab ringi ja tal on niimoodi lihtsam üleandmist korraldada. Nii et maaelu ja linnaelu on tegelikult seotud. Aga kui mul on jahu kiiresti vaja, siis ma lähen siit otse Kanepisse ja edasi ja sealt saan oma koti kätte.” “Ma olen natuurilt selline inimene, et ega ma pikalt ette ei mõtle. Pigem kasutan ära võimalusi, mis kipuvad ise sülle kukkuma. Ja kui on mingid piirangud või takistused, siis ma olen pigem leplik – olgu, siis asjad ongi praegu nii. Niimoodi saab asju rahulikult teha. Mida ma tahaks esile tuua – meil on siin üks üsna suur laat, Kõivualutse laat. Vanemad mehed siin rääkisid, et juba meie isad ütlesid, et näe, kahel pool teed on kaks rida kaskesid ja nende all võiks ju kaubelda. Ma kuulasin seda juttu, kutsusin mehed kokku ja ütlesin, et kuulge, miks me ainult räägime sellest, teeme ära. Nüüd on see laat juba kaheksa aastat olemas. Kui on juba olemas mõte, et midagi teha, siis tulebki teha.” Ja üks väike teadaanne eelinfoks. 18. detsembril on Ihamaru külamajas advendiaja kontsert, mille annab keldi ja iiri traditsioonilise muusika ansambel Paddy’s koosseisus Priit Moppel (laul, tinavile, bodhrán, kitarr) ja Toivo Sõmer (iiri buzuki, mandoola). Aivar ütleb, et võib juhtuda, et ansambliga liitub sel päeval ka üllatusesinejaid. Vaata kõige kohta täpsemalt lehelt www.ihamaru.eu.
Tel 5813 5496 www.santeenus.ee
PALLETIKATLAD
• Palk-, puitkarkass- ja kilpmajade ehitus. • Saunade, suvilate ja terrasside ehitus. • Puitmajade rekonstrueerimine ja renoveerimine. • Puitfassaaditööd. • Katusekatete vahetus ja paigaldus. E-post taivo@mixoral.ee Tel 510 1406 Mixoral Grupp OÜ
10 T O I T
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 5 16. DETSEMBER 2021
Seto Küük on katusorganisatsioon, aga ka teadmiste kogum Rääkisime Pille Malkoviga traditsiooniliste toitumisharjumuste muutumisest ja Seto Küügi tegevusest nende traditsioonide alleshoidmisel. ANDRUS LAANSALU
Traditsioonide hoidmine ei tähenda, et mikserit ei võiks kätte võtta.
AS Sanwood otsib
CNC-pingi operaatorit OMALT POOLT PAKUME väljaõpet kohapeal, soodsat lõunasööki, stabiilset töökohta. ASUKOHT: Valgamaa, Otepää vald, Keeni küla TÖÖAEG: täistööaeg E–N 8.00–16.30, R 6.00–14.30 TÖÖSUHTE KESTUS: tähtajatu TÖÖLE ASUMISE AEG: esimesel võimalusel
CV SAATA: revo.falkenberg@sanwood.ee Tel 5342 6660
Eelmistes numbrites on korduvalt olnud juttu sellest, kuidas inimesed Lõuna-Eesti pärandkultuuri taastavad ja elus hoiavad. Pärandkultuur ei ole kindlasti millalgi ammu valmis saanud reeglite kogum, mis nüüd peaks püsima muusemiriiulil ja näitusevaikuses. Muidugi on väärtuslik ka muuseumides ja arhiivides talletatud materjal, sest selle kaudu on võimalik pöörduda oma juurte juurde. Aga pärandkultuur püsib ainult siis, kui ta on igapäevaselt elus. Ja selles protsessis ta paratamatult ka muutub.
Pille Malkoviga Seto toidutraditsioonidest ja nende elushoidmisest rääkides tulid esile mõned olulised asjad, millest pärandkultuurist mõeldes tuleks arvestada. Tänapäeval ei taha ka akadeemiline lähenemine rahvapärandist enam muuseumi teha. Aga igapäevaselt traditsioonilises keskkonnas elades saab selgeks, et pärandkultuuri muutumise paratamatus on sügavam kui lihtsalt mingite tegevuste taandumine või kommete unustamine. Nagu Pille korduvalt rõhutas – mingi kombe või harjumuse
püsimine sõltub otseselt sellest, kas midagi sellist on inimese elurütmides üldse enam vaja. Võtame näiteks sellise küsimuse – kuidas oli/on olukord setode peoroogadega? Millised need olid? Pille vastus on ootamatu: “Alustada tuleb siin hoopis sellest, et inimesed tarbivad neid kunagisi peoroogasid praegu igapäevaselt. Ja kuidas sa siis nüüd tõstad välja spetsiifilised peoroad? Kust nad tulema peaks? Nad ei ole enam selgepiiriliselt peoroad. Kombed on muutunud ja nende toitude tähendus ka. Meie toitumistavad ei arvesta enam looduslikke tsükleid. Selleks puudub tugev alus, sest igapäevane elu ei arvasta enam looduse tsükleid sel määral kui varem.” Vanad toitumisharjumused ja toidud ei kujunenud välja esteetilise kaalutlemise ja loominguliste valikute käigus. Nad kujunesid välja selle tõttu, et looduse rütmid kujundasid mingi elulise paratamatuse. Neid kombeid ja toite oli vaja.
T O I T 11
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 5 16. DETSEMBER 2021
Või siis polnud parajasti midagi teistsugust võtta. “Ei saanud minna supermarketisse ja valida kõigi maailma võimaluste hulgast. Toit oli ajaga seotud.” Ega tänapäevane supermarketki ei paku lõputuid võimalusi, aga on üsna kindel, et ajast on toit küll lahti lukustatud. Hooajaliselt juhtub ehk seda, et hõõgvein ilmub poodi enne jõule ja kaob uue aasta esimeste kuudega. Seda ei saa võrrelda olukorraga, kus pidusöök järgnes otseselt paastule ja selline järgnemine rütmiseeris toitumisharjumisi suuremas, aastapikkuses plaanis. “Lihatoidud ilmusid siis, kui loomad tapeti. Setodel olid verivostid ja verikäkid väga olulised, aga samas see on olnud Eestis siiski üsna üldine ka. Nimed on muidugi huvitavad. Näiteks mis on jaheliha? Mis on jõulude ajal laual ja külm? Jah, sült. Ja see ongi sobiv näide – praegu on sült inimesel terve aasta laual. Traditsiooni taastamiseks tuleks minna tagasi selle eluviisi juurde, milles vanad toi-
tumistavad toimisid. Aga sageli seda ei saa teha. Inimesel, isegi kui ta elab maal, ei pruugi enam olla sigu või lambaid või lehma, kes dikteerisid tegevuste ja toitude tsükli. Ja sellises olukorras on vaja mõelda juba uute traditsioonide peale. Inimesed võiksid üleüldse vähendada loomakasvatust. Kuna toitumine ei ole loomapidamise tsüklite küljes kinni, siis me saame seda teha. Ja saame sellega vähendada ka reostust, mida tekitab loomakasvatus – suured laudad ja suurtootmise tsüklid. Praegune traditsioonidele keskendumine tähendabki, et alustame mõtlemist traditsioonilisest Seto toidust, aga
Alustame traditsioonilisest Seto toidust, aga välja jõuame loodushoiu juurde.
välja jõuame loodushoiule keskenduvate järeldusteni. Meil on vaja tarbimis- ja toitumisharjumuste muutust. Siin on raske jääda lihtsalt ilusa Seto-teemalise jutu juurde. Kui sisuliselt mõelda, siis selleks, et tunda seda toidu maitset, mida vanad eestlased tundsid, peaksime enne pidusööki paastuma. See tooks esile muutuse – on päris suur vahe, kas sa lähed pidusöögi juurde eelnevalt pidusöögilt või vastupidi, paastumiselt.” Aga muidugi on ka toitude tundmine ja valmistegemine Seto Küügi projektis tähtis. Ka siin tuleb arvestada, et oluline oli praktilisus. “Setodel olid lahtised pirukad. Aega ei olnud väga detailikestega tegeleda. Kinnist pirukat ka väga ei olnud, peamiselt oli kõik ikkagi lahtine “piirak”. Selle saab palju kiiremini valmis. Maitsetega võid muidugi mängida, soolased või magusad. Aga lõpuks tehakse igas talus toit ikkagi omamoodi. Traditsiooniliste toitude valmistamist ei saa standardiseerida.
Ivan-tsäi ehk põrdakanepitee tegemisel on õige fermenteerimine väga tähtis.
See võib tekitada ka lahkarvamusi. Kui pliinimeistrid hakkavad pliine tegema, võib juhtuda, et üks ütleb teisele, et kuule, see, mida sina teed, ei ole üldse pliin, see on pannkook. Mida teine selle peale vastu ütleb, ei pruugi olla trükikirjas päris otse väljendatav. Aga mõlema meistri pliinid hoiavad Seto toidutraditsioone elus ja käigus.” Nüüd Seto Küügi projekt. Selle kõige olulisem üritus on Seto kostipäiv. 2022 tuleb juba kümnes sünnipäev, mida peetakse 13.–14. augustil. “See on vast isegi kuningriigipäevaga võrreldava tähtsusega. Sel-
lel aastal osales Seto Külävüü marsruudil 21 kohvikut. Siin võib küll öelda, et see on Seto Küügi suur väljakutse. Me teeme seal traditsioonilise toidu õpitubasid. Praegu näiteks on üks ülesanne leivategemise õpitubade korraldamine. Et kohvikupidajad saaks oma traditsioonilise leiva lauale panna. Külas-
Lõpuks tehakse igas talus toit ikkagi omamoodi.
tajad on ka nüüd juba nii teadlikud, et valivad, kuhu lähevad. Neile on see hea variant külastada ehedat Seto talu. Seto Küük on katusorganisatsioon. Kui on tulemas mingi toiduüritus, kus eeldatakse piirkondlikku jaotust, siis Seto Küük organiseerib sinna minemist, maksab kohatasu. Osalejad teevad oma toidud omaette, meil mingit suurt ühist köögiruumi ettevalmistuste jaoks ei ole ja see polegi nii mõeldud. Aga välja minnakse ühiselt.” Materjale ja infot on Seto Küük talletanud palju. Täpsemalt saate vaadata aadressilt www.setokyyk.ee.
12 K U N S T
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 5 16. DETSEMBER 2021
Lõuna-Eesti maalikunst.
Kas on olemas spetsiifiline Võromaa valgus? Kumus on avatud Lõuna-Eesti-teemaline näitus “Talomuro ilmaruum. Lõuna-Eesti loojad”. Millisena nägid kunstnikud Lõuna-Eestit sadakond aastat tagasi? ANDRUS LAANSALU KUMUs on avatud näitus LõunaEesti kunstnikest ja Lõuna-Eesti maastikest. Kataloogi tagakaanelt võib lugeda, et “fookuses on 20. sajandi esimese poole Lõuna-Eesti kunstnikud, kelle loomingut, aga veelgi rohkem selle hilisemat retseptsiooni on määranud usk lõunaeestlaste teatud olemuslikesse omadustesse, nagu romantiline ellusuhtumine, loomingulisus, elurõõm, erakordsus jne”. Kuraatorid ütlevad, et seda usku jagub ka praegusesse aega ja et see on näha
viisidest, kuidas Lõuna-Eesti looduslähedus, murdekeel ja kombed tõusevad ülejäänud Eesti pärandkultuuride hulgas nähtavalt esile. Kõigepealt värvid. Värve on väga palju. Ei ole Eestimaa ühtviisi hall ja porikarva. On palju tonaalsusi – Lõuna-Eesti maastikud on andnud kunstnikele piisavalt põhjust oma värvipalette täies ulatuses rakendada. Ei saa siin kolme tooniga hakkama. Kui neid maale järjest vaadata, hakkab tekkima ettekujutus Lõuna-Eesti valgustest ja värvidest. Ühest küljest võib tunduda muidugi kunstilise liialdusena rää-
kida mingist erilisest valgusest, mis on omane mõnele Eesti piirkonnale. Eesti on piisavalt väike, päikese langemisnurk eriti ei muutu ja kliima ei erine ka Eesti ühes servas oluliselt teisest. Aga ikkagi on olemas ka paikkondlikud eripärad. Maastik, veekogud, udud ja
Kui näitusele lähete, võtke endale selle vaatamise jaoks aega. Anna Kalašnikova-Root. Seto naine. Dateerimata. Akvarell
HÄI
• Inhalaatorid • Tallatoed • Tugisukad • Tugivööd • Ortoosid • Bandaažid • Songavööd • Rinnaproteesid • Tugikepid • Soe pesu • Libisemisvastased tallad • Jääpiikidega saapad • Soojad sussid • Ortopeedilised jalatsid • Füsioteraapia ja massaaži vahendid • Kinesioteibid ja palju muud vajalikku TRAUMA- JA OPERATSIOONIJÄRGSED OTROOSID DIGIRETSEPTIGA
90% SOODUSTUSEGA.
MÜÜK ISIKLIKU ABIVAHENDI KAARDIGA, KÕIK MAAKONNAD ÜLE EESTI * *vastavalt hetkel kehtivale korrale
• Taluhoonete renoveerimine • Palkmajade paigaldus • Terrasside ehitus • Katuste paigaldus akketgrupp@gmail.com Tel 5348 3299 Akket Grupp OÜ
Salutaris OÜ, Kalevi 4, Tartu. E–R kl 10–18, L kl 10–14 www.salutaris.ee, tel 734 0001
Kauneid jõule ja edukat uut aastat!
K U N S T 13
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 5 16. DETSEMBER 2021
puude liigid kujundavad seda, mida kunstnik üldse näha saab. Ja kuigi ta pärast teeb sellega, mida ta nägi, täpselt seda, mida tahab, siis olematuks sellist sünni- ja elupaiga mängulava mõju pidada ei saa. Värvide kaudu tekib mõne kunstniku töödes seoseid suures maailmakultuuris toimunud kujutamisotsingutega. Karl Pärsimäe värvilised akvarellid kahekümnendate keskelt, mis pealkirjade järgi kujutavad täisverelist Lõuna-Eesti maaelu, seostuvad otseselt kuulsa veneprantsuse maalikunstniku Marc Chagalli pisut varasemate maalidega. Pärsimägi oli üsna kindlalt neist teadlik, aga selles, kuidas ta Lõuna-Eesti taluõuesid ja argitegevusi kujutab, ei ole sarnasusest hoolimata kopeerimist. Lihtsalt paigutuse hoog ja vabadus, millega ta motiivide realistlikkusest eemaldub, tuletavad meelde Chagalli hoogu ja kompositsioonivabadust. Näitusel on audiogiid, mis näeb välja nagu kunagine mobiiltelefon. Selle võib kätte võtta ja tõesti nagu mobiiltelefoni kõrva juures hoida, piltide juures olevate numbrite järgi saab päris palju huvitavat taustainfot teada. Aga mugavuse huvides soovitaksin kasutada kõrvaklappe – jutt on pikk ja põhjalik ning kogu selle aja kunstinäitust käsi kõrva ääres vaadata polegi nii lihtne. Eraldi peab rääkima näituse kataloogist. See on paks ja põhjalik nagu korralik kunstiteaduslik raamat. Kui tunda huvi Lõuna-Eesti kultuuri vastu, siis see raamat võiks muuseumist ko-
duriiulisse kaasa tulla küll. Ei julge loota, et nii põhjalikku LõunaEesti-teemalist maalinäitust lähemal ajal rohkem tehakse. Ja samamoodi on see kataloog-raamat täiesti unikaalne ülevaade Lõuna-Eesti-teemalisest kunstist – nii pildivaliku põhjalikkuselt kui ka artiklite poolest. Osta saab selle KUMU poest esimeselt korruselt. Kui näitusele lähete, võtke endale selle vaatamise jaoks aega. Näitus ei ole otseselt suur – kiirelt vaadates ja audiogiidi kuulamispeatusi vahele jättes saaks hakkama umbes tunni ajaga või isegi veel natuke kiiremini. Aga kiirustamisel pole suuremat mõtet. Maalide teemad on taluelu- ja loodusekesksed, pole vaja otsida keerulisi allegooriaid ja lõputu silmapiirini ulatuvaid detaile. Aga just kohtade tuttavuse uurimiseks võiks vaataja endale aega anda – ja eriti just siis, kui ta on Lõuna-Eestist. See pole päris sama kogemus, mis vanadelt fotodelt tuttavate kohtade otsimine, aga vahepeal on
Johannes Einsild. Otepää maastik. 1917. Õli Jaan Koort. Otepää kevadmaastik. 1910. Õli
Selles, kuidas Pärsimägi LõunaEesti taluõuesid ja argitegevusi kujutab, on tunda mõningast sarnasust Marc Chagalli töödega. Jaan Vahtra. Räpina leerimaja. 1917. Õli
Pilleri Ehitus OÜ Usaldusväärne ehitaja Tartus ja Lõuna-Eestis! Võta ühendust ja küsi hinnapakkumist! Koos leiame sobiva lahenduse!
Teeme ehitus- ja siseviimistlustöid ning renoveerime eluasemeid!
Restoran
Red Chilli 5191 9119 / info@redchilli.ee P–N 11–22, R-L 11–23. Näituse 7, Tartu. Restoran Red Chilli ISIC- ja ITIC-kaartidega –5% • Telli toit koju -
Oleme paindlikud – pakume kas terviklahendust või võimalust ehitada/remontida etapi kaupa.
Santeenus.ee
Saame kasutada odavamaid või kallimaid lahendusi – just nii, nagu klient soovib. • Seinte, põrandate ja lagede ehitamine • Parketi, uste ja akende paigaldamine • Siseviimistlustööd – pahteldamine, lihvimine, värvimine jne • Katusekivide ja katuse paigaldamine, soovi korral katuseakende paigaldus 527 9925 |
Eduard Ole. Lõuna-Eesti maastik. 1932–33. Õli
Torutööd, küttesüsteemide läbipesu, veevarustussüsteemide ja pumpade paigaldus.
• Majale uue laudvoodri paigaldamine • Kuuri, terrassi, aiamaja või muu abihoone ehitamine • Aitame vana sanitaartehnika väljavahetamisel ja uuega asendamisel Võimalike tööde nimekiri on pikem.
Tel 5813 5496 www.santeenus.ee
pilleriehitus@gmail.com |pilleriehitus.voog.com/et
FEKAALIVEDU • SURVEPESU • UMMISTUSTE LIKVIDEERIMINE www.fekto.ee tel 558 8811
ID TEEME EHITUSTÖ STIS: EE KAGU- JA LÕUNA-
• Katusetööd öd • Puitfassaaditö • Sisetööd ont • Vannitubade rem t on rem e rit rte Ko • mont • Maja kapitaalre Arroc OÜ Tel 5363 0802
Kauneid pühi ja edukat uut aastat! www.kraavihall.ee | info@kraavihall.ee +372 56 494 025 | +372 56 693 856
SOOVIME KLIENTIDELE ja KOOSTÖÖPARTNERITELE KAUNEID PÜHI ja EDUKAT ning TEGUDEROHKET UUT AASTAT!
www.rastblaster.ee
14 K U N S T
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 5 16. DETSEMBER 2021
Karl Pärsimägi. Kompositsioon redeliga. 1923. Akvarell
möödunud siiski peaaegu sadakond aastat. Ja ometi võib leida kohti, millest oleks nagu alles äsna mööda tuldud või kus sai just vanal tuttaval külas käidud. See ajas liikumise (või hoopis seismise) tunne on selle näituse üks oluline omadus. Märkasin, et püüdsin maalidel nähtud kohti meelde jätta – plaaniga neid millalgi vaatama minna. Me oleme siin eelmis-
Peet Aren. Mulgi talu. 1922. Õli, tempera
tes numbrites teinud mõningaid põikeid Lõuna-Eesti ilusatele teedele ja kohtadesse, mida oleks lihtsalt huvitav näha. Selle näituse kataloog annab oma tõsise panuse niisuguste huvitavate kohtade visualiseerimisse. Kui raamat on läbi vaadatud, on tekkinud ka terve hulk uusi kohti ja vaateid, mida tahaks näha. Ei jäägi muud üle, kui võtta mootorratas või auto ja haka-
ta, Google Maps ühes ja näitusekataloog teises käes, maale ja graafilisi lehti läbi sõitma. Täiesti omaette osa on näitusel valik Eduard Wiiralti illustratsioonidest Juhan Jaigi “Wõrumaa juttudele”. Jaik on meie oma maagiline realist. Tema pidurdamatu fantaasia ja üsna metsikud teemaarendused lähtuvadki Haanja kandi muistenditest ja Võrumaa rahvajuttu-
Tuleb minna, Google Maps ühes ja näitusekataloog teises käes, maale ja graafilisi lehti läbi sõitma.
dest. Nagu ka näitusekataloogis on öeldud, Jaik ei lasknud ennast segada sellest, et talle soovitati fantastikat maha keerata ja korraliku inimese moodi kirjutama hakata. Jaik kirjutas edasi nii, nagu tahtis. Wiiralti illustratsioonid on mustvalged, sünged ja unenäolised, sobivalt samas toonis Jaigi tekstidega. Seda näituse osa kiirelt läbi vaadata ei saa – piltides on liiga palju detai-
le ja kindlasti tuleb vaatamiskogemusele kasuks, kui enne Jaigi “Wõrumaa jutud” läbi lugeda. Näitusel on palju Petserimaa kujutamisi. Kataloogis on Andreas Kalkuni essee “Vaated omale ja võõrale. Lõuna-Eesti ja Petseri turistlikud ja kunstilised representatsioonid”. Muu hulgas kirjeldab ta ka Petserimaa visuaalset eristumist ülejäänud Lõuna-Eestist. Teine oluline teema on 20.–30. aastate kunstnike tagasipöördumine isataludesse – sellest kujunes teadlik pöördumine oma juurte juurde ja huvitava visuaalse materjali avastamine. Alles pisut varem tõlgendus see vaese mehe alternatiivina Pariisile või Berliinile – et kui reisimiseks raha ja pealehakkamist polnud, sai ju minna maale oma vanemate tallu ja seal heinatöödel abiks olla. Ja korraga oli talutemaatika progessiivne ja isegi glamuurne. LõunaEesti tähendus oli intellektuaalide ringkondades muutunud. Tuletame meelde – see oli sadakond aastat tagasi. Aga seda on juhtunud ka hiljem. Lõuna-Eesti on korduvalt Eesti kultuuris esile tõusnud. Ja ka praegu on tunda sellist teadlikku oma iseloomu ja oma juurte otsimist. Kui lõpetasime kirjastaja Aivar Täpsiga jutuajamise, millest pidi saama lugu (ja saigi), ning muu hulgas rääkisime veel paar sõna sellest KUMU näitusest, arvas Aivar, et nüüd tuleks organiseerida buss ja sõita Ihamaru inimestega “Talomuro” näitust vaatama. Mina kiitsin takka ja ütlesin, et muidugi, seda näitust lihtsalt peab nägema. Muidugi arvan ma endiselt samamoodi.
VALMISVAIBAD JÕULUDENI
–20%!
Suurima valikuga vaibapood Tartus · VALMISVAIBAD · VAIPKATTED · PLAATVAIBAD · PVC-KATTED · PORITÕKKED · TÖÖKOHAMATID · KUMMIKATTED · KUMMIRESTID Alfalend Põrandakatted Tartus Aardla 25 E–R 9–18 • L 9–16 • tel 736 6185
võtab vastu uusi kliente Meil on mitmekesised võimalused elamiseks ühe- ja kahekohalistes tubades.
PAKETI HIND 1. jaanuarist 2022 alates 990 € PAKETIS SISALDUVAD TEENUSED:
• • • •
Majutus Toitlustus neli korda päevas Ööpäevaringne hooldus Võimaluste loomine, et tegeleda hobide ja huvialadega • Kohapealne meditsiiniline teenindus • Hooldusvahendid ja materjalid • Kuutasu sisaldab ravimeid kuni 30 euro eest kuus. Osutame väga head, nüüdisaegset hooldusteenust kõikide raskusastmetega klientidele.
Soovime rahulikke jõule koos oma lähedastega ja rohkelt ter vist uueks aastaks!
Info telefonil +372 5330 4252 info@helmepansionaat.ee Kooli 10, Helme alevik, Tõrva vald
U U D I S E D 15
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 5 16. DETSEMBER 2021
Tartu Raekoja platsil tegutseb jälle Valgusküla Raekoja platsi Valgusküla ootab tartlasi ja linna külalisi pühadeaega veetma 28. novembrist 9. jaanuarini. ANDRUS LAANSALU Klaaspaviljonid valgustavad detsembriööd ja selles läbipaistvas siselinnas on palju võimalusi huvitavalt aega veeta. Kohal on kohvi- ja piparkoogimüüjad, sõidetakse saaniga, jälle on avatud Valgusküla klassikaks muutunud põhumaja. Atraktsioonidest võiks nimetada veel (multi)filmipaviljoni, tulepadasid ja puidust loomakarusselle. Valgusküla tutvustab inimestele kalu. Koostöös EMÜ Limnoloogiakeskuse inimestega rajati Raekoja platsile kaks akvaariumi, nii et linnasüdames ujuvad ringi haugid, ahvenad, kiisad ja särjed. Saab käia akvaariumide juures omas kalaajas kulgevat “kalafilmi” vaatamas ja saab kalade näod meelde jätta. Tartu observatoorium paneb ühes klaaspaviljonis sõit-
ma marsikulguri, mida hea tahtmise korral on võimalik ka endale meisterdada ja koduaeda sõitma lasta. Filmipaviljonis saab imetleda observatooriumi rajatud mitte kunagi pilviseks muutuvat tähistaevast. Kunst-
nik Martin Rästa konstrueeris Valguskülla lõpmatuse peegelpaviljoni. Ja veebruari lõpuni saab Raekoja platsil uisutada – alates 29. novembrist on purskkaevu ümber avatud ligi 1000 ruutmeetri suurune uisuväljak.
Kauneid pühi ja õnnelikku uut aastat!
Soovime kauneid pühi ja head uut ning edukat aastat!
Valgusküla on raeplatsil avatud kuni 9. jaanuarini 2022 iga päev kell 9–21. Uisuväljaku kohvik on avatud E–R kell 17–21 ja L–P kell 10–21. Eraldi võiks tähelepanu pöörata kava järgi toimuvatele üri-
tustele ja projektidele. Nimetame neist kolme. 30. detsembril kell 18–20 on platsil kohal Seto sepp Raivo Jänesmägi ja Gaute Kivistik. Tõmmatakse lõõtsa (jutt käib sepalõõtsast), saadetakse ära kõik halb ja valatakse
õnnetina. Mis tinast nähtavale tuleb, selle mõtestab lahti Gaute Kivistik. Teiseks, uisuväljakul toimuvad uisutrennid, mis on mõeldud peamiselt algajatele uisutajatele. Aga kui on oskajaid huvilisi, siis harjutatakse ka tagurpidi-sõitmist ja pöördeid. Uisutamistreener on Aile Einola. Aile on tegelenud neli aastat sünkroonuisutamisega ja tunneb ka iluuisutamist. Aile õpetab soovijaid Tartu Raekoja platsi uisuväljakul 22. ja 29. detsembril kell 18–19 ning 19. ja 26. detsembril kell 11–12. Uuel aastal saate uisutrenni teha 2. ja 9. jaanuaril kell 11–12 ning 5. jaanuaril kell 18–19. 18. detsembril kell 17–19 toimub Valguskülas registreerumisega töötuba, kus õpetatakse öist pildistamist. Räägitakse sellest, mida üldse pildistada – näiteks tähistaevast, kuud, planeete, virmalisi, valgusmaalinguid. Loomulikult on teemaks, millega pildistada ja kuidas, tutvustatakse vahendeid ja pildistamisvõtteid. Räägitakse ka ohtudest, mis võivad pimedas pildistamisega kaasneda. Praktilises osas katsetatakse, milliseid efekte tekitavad erinevad valgusallikad pimedas. Seljas võiks olla soe riietus ja kaasas manuaalseadistusvõimaluse ja kolmjalaga kaamera. Lisateave ja broneerimine: keio.usai@gmail.com.
PUHASTUSED KPE Ake Kat Fas Aed Rem Ren Lum
Häid
MEIEGA SAAB ÜHENDUST Peipsiääre Vald
kpe.kpe@mail.ee • tel 5638 8994 •
K.P.E OÜ
16 R E K L A A M
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 5 16. DETSEMBER 2021
Üle lahe Soome viib Sind iga päev mugav ja kiire MS Finlandia. Eckerö Line’i laeva pardal saad teha supersoodsaid sisseoste, nautida ehedaid soomepäraseid jõulumaitseid või lihtsalt imetleda imelist merevaadet oma privaatsest kajutist! Mõnus merereis ootab! Lisainfo ja broneerimine: www.eckeroline.ee