LÄHEDASTE HOOLDUS L E H E K O O S TA S E K S P R E S S M E E D I A E R I L A H E N D U S T E J A S I S U T U R U N D U S E O S A K O N D
LÄHEDASTE HOOLDUS
Ilmub Maalehe vahel
Väljaandja Ekspress Meedia AS, Tallinn, Narva mnt 13
Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee
2 9. A P R I L L 20 21
Reklaam Kevin Põld, kevin.pold@ekspressmeedia.ee
Kujundaja Marju Viliberg, marju.viliberg@ekspressmeedia.ee
2 LÄHEDASTE HOOLDUS
29. aprill 2021
ESMAABI VALUTAVATELE JALGADELE! www.jalaravikabinet.ee
PAKSENENUD KÜÜNTE HOOLDUS HIND 15 EUROT
TOOTE KOMPLEKT
VALUTAVATELE JALGADELE JA KUIVALE NAHALE! HIND 34.90 + tasuta koju kätte! VALU VÄHENDAVAD JA LÖÖKINEELAVAD TALLATOED HIND 22.90 + tasuta koju kätte!
HELISTA JA TELLI +372 5372 3158 Pakkumine kehtib Jaanipäevani 24.06.2021 JALARAVIKABINETID TALLINNAS, TARTUS JA PÄRNUS E-R KELL 9:00-16:00
29. aprill 2021
LÄHEDASTE HOOLDUS
3
Kuidas peaks eluaastate lisandudes lisama menüüsse valke ja vitamiine? Selleks et end igasugustes eluaastates hästi tunda, jagavad toitumiseksperdid soovitusi, milliseid muudatusi oma igapäevases menüüs peaks tegema. 1. Tarbi rohkem valke
Vanusega kaotame me lihastoonust, aga uuringud on näidanud, et kui lisad menüüsse rohkem valke, aitab see säilitada praegust toonust ja seda isegi tõsta. Kui oled 65-aastane või vanem, peaksid iga enda kilo kohta tarbima 1 kuni 1,2 grammi valke. Nooremad täiskasvanud peaksid tarbima 0,8 grammi kilo kohta. Proovi mõelda kaugemale kui ainult lihale ja mereandidele. Valke leidub ka näiteks pähklites, munades, piimatoodetes või kikerhernestes.
2. Tarbi vähem kaloreid Kuna vanusega aeglustub ka seedimine, ei vaja keha enam nii palju kaloreid kui varem. Pärast 40. eluaastat peaksid tarbima umbes 10 protsenti vähem kaloreid ja nii iga aastaküm-
ne kohta. Seega inimene, kes tarbib 40-aastaselt 2000 kalorit, peaks 70-aastaselt tarbima 1400 kalorit päevas. Näiteks selle asemel, et süüa soolast küpsist toorjuustuga, eelista hoopis sellerit toorjuustuga või eelista friikartulitele edaspidi värsket salatit.
3. Eelista B12-vitamiini-rikast toitu Vanuse kasvades on teatud toitainete imendumine raskendatud ja nende toitainete eesotsas on B12-vitamiin, mida vajame närvide normaalseks funktsioneerimiseks, rakkude ainevahetuseks ja punaste vereliblede tootmiseks. Iga päev peaksid tarbima 2,4 mikrogrammi B 12-vitamiini, mistõttu lisa oma menüüsse liha, kala, mune ja piimatooteid.
TASUB TEADA
Nn kevadväsimus on sageli põhjustatud vitamiinide puudusest
FOTO: SHUTTERSTOCK
4. Tarbi rohkem kaltsiumi ja D-vitamiini Kaltsium ja D-vitamiin on samuti vanuse kasvades üliolulised, mängides rolli luustiku tervise hoidmisel, kaitstes sind näiteks osteoporoosi ja luumurdude eest. Seetõttu peaks alla 50-aastased tarbima iga päev 1000 milligrammi kaltsiumit ja 600 mikrogrammi D-vitamiini. Üle 51-aastased aga peaksid tõstma oma igapäevaselt tarbitava kaltsiumi koguse 1200 milligrammile. Selleks et luud oleksid tugevad, eelista kaltsiumirikkaid toite, nagu lehmapiim ja erinevad kalatoidud (näiteks lõhe
või tuunikala, mis sisaldavad D-vitamiini).
5. Joo vett! Piisavas koguses vee joomine on tervele kehale väga oluline. See aitab võidelda ka väsimusega ja leevendada peavalu. Kuigi igal inimesel võib juhtuda, et ta unustab vee joomise, siis vanusega võib see veelgi rohkem mõju avaldada. Joo päeva jooksul ära umbes 6–8 klaasitäit vett. Kui sulle tavaline kraanivesi ei meeldi, lisa sinna sisse näiteks laimi- või sidruniviil või külmutatud mustikad. Allikas: Naistekas/Prevention
Paljud inimesed tunnevad end pärast pikka talve väsinuna ja oleme harjunud seda seisundit kevadväsimuseks nimetama. Tegelikkuses sellist diagnoosi ei ole ja seda kinnitavaid teadusuuringuid ei leidu. Suur-Pärnu Benu apteegi proviisor-juhataja Alexandra Sauskina sõnul võib kevadise väsimustunde põhjuseks olla pika talve järel tekkinud vitamiinide ja päikesevalguse puudus. Sauskina soovitab talvel ja kevadel tarbida kodumaist juurvilja ja paprikat, sest neis säilib C-vitamiin kõige paremini. "Kui aga toidulaud on kesisem ja C-vitamiinist on tekkinud puudujääk, võiks vaadata C-vitamiini preparaatide poole ehk võtta neid juurde toidulisanditena." Teine sagedane kevadine puudujääk tekib organismis päikesevalguse vähesusest. Meie laiuskraadidel soovitame inimestel kompenseerida sügisest kevadeni päikesevalguse puudusest tingitud D-vitamiini puudujääki toidulisanditega. Proviisori sõnul võiks kaaluda ka seleeni sisaldava toidulisandi kuuri. "Eesti mullad on seleenivaesed ja toiduga me enamasti piisavalt seleeni ei saa." Seleen võitleb organismis oksüdatiivse stressi vastu, toetab immuunsust, kaitseb rakke ja pidurdab nende vananemist. Piisav seleenisisaldus aitab organismil ka viirushaigustest kergemini jagu saada. "Lisaks vitamiinide puudujäägi kompenseerimisele aitavad kevadväsimusest hoiduda mõõdukas ja regulaarne füüsiline koormus, stressist hoidumine ning korralik puhkamine – ehk kõik see, mis moodustab tervisliku eluviisi," rõhutas Sauskina.
4 LÄHEDASTE HOOLDUS
29. aprill 2021
FOTO: SHUTTERSTOCK
Kõrgvererõhktõbi on enim levinud südameveresoonkonnahaigus, millega ei kaasne enamasti kaebusi ega kindlaid sümptomeid, kuid see võib põhjustada mitmeid teisi südame-veresoonkonnahaigusi, nagu krooniline südamepuudulikkus, insult, neerukahjustused ja nägemisprobleemid.
TASUB TEADA
Kuidas madala vererõhuga toime tulla?
TOIMETAS EINAR ELLERMAA
Mida peaks teadma vererõhust? Kadri Eisenschmidt on kirjutanud Eesti Haigekassa lehel, et tervislik vererõhk täiskasvanul on 120/80 mmHg, aga kõrgvererõhktõve puhul on see kõrgem kui 140/90 mmHg. Kodusel korduval mõõtmisel võib keskmine vererõhk olla 135/85 mmHg või üle selle. Mida kõrgem on vererõhk, seda kiiremini arenevad sellest põhjustatud haigused ja seetõttu on oluline kõrge vererõhk madalamaks saada. Üks näitaja, mis annab märku kõrgenenud vererõhust, on vööümbermõõt. Tervisele ohtlikuks vööümbermõõduks peetakse meestel üle 102 cm ja naistel üle 88 cm.
Mõõdukas regulaarne aeroobne treening 5–7 korda nädalas kestusega 30–60 minutit langetab vererõhku, kuna veresooned laienevad. Treeningu võib jagada ka vähemalt 10-minutilisteks perioodideks. Nädala jooksul tuleks liikuda vähemalt 150 minutit. Keskmise intensiivsusega ehk tekkiv kiirem hingamine peab lubama treeningukaaslasega rääkida, kuid mitte laulda. Ka soola piiramine vähendab vedeliku kogunemist organismis, langetab südame ja neerude koormust ning aitab langetada vererõhku. Ini-
mese keha normaalseks toimimiseks vajalik soolakogus on 5 grammi ehk teelusikatäis päevas. Üks võimalus on valmistada toite soolata, aga toitude maitsestamiseks saab kasutada ka ürte, nagu till, petersell, basiilik ja koriander, või vürtse, nagu paprika ja tšillipipar. Veel üks soovitus on vältida eeltöödeldud toiduainete – konservide, kaupluste valmistoitude, tööstuslike salatikastmete, näkside ja krõpsude söömist. Näiteks suurest taldrikutäiest purgisupist võib saada päevase maksimaalse soolakoguse. Ketšupi, sinepi, sojakastme või valmis sala-
tikastmete rohkel kasutamisel võib ka lihtsast köögiviljasalatist saada soolarikas toit. Maitsva salatikastme saab teha sidrunimahla, õli või maitsestamata jogurtiga. Liigset soola saab tasakaalustada ka värskete köögi- või puuviljadega. Üle 40-aastased inimesed võiksid külastada oma perearsti või -õde vähemalt kord viie aasta jooksul, et mõõta vererõhku ja hinnata südameveresoonkonnahaiguste riski. Kõrgvererõhktõve ravimiseks võib arst kirjutada välja ka ravimid, aga need ei asenda eluviiside muutmise vajalikkust.
Hüpotoonia ehk madala vererõhu all mõistetakse normaalsest madalamat vererõhku, mis väljendub arteriaalse vererõhu languses ja sellest tingitud enesetunde halvenemises. Süstoolse arteriaalse vererõhu normi alampiiriks peetakse 100 mmHg. Vererõhu langus sellest allapoole põhjustab vaevusi. Ehkki hüpotooniat peetakse ohutuks, tuleb seda ravida, kui nähud esinevad sageli või vererõhu näitaja on pikema aja jooksul 90/60 või madalam. Nii madala vererõhu korral on häiritud elutähtsate organite (aju, neerud ja süda) verevarustus. Paljudel madala vererõhuga inimestel hakkab püsti tõustes silmade ees virvendama või lööb mustaks – püsti tõusmisel valgub veri kõhuõõnde ja jalgadesse, mille tagajärjel jääb aju hapnikuta. Madala vererõhu korral soovitatakse palju juua ja hommikuti korralikult süüa. Kuna sool tõstab vererõhku, võiks tavalisele veele eelistada soolakamat mineraalvett. Kofeiini sisaldavad joogid aitavad parandada enesetunnet. Sobivad must tee, kohv, koolajoogid. Joogile võib lisada alkoholi sisaldavaid ravipalsameid. Võimlemine ergutab vereringet. Hästi mõjub igasugune liikumine ja sportimine. Tõhus on hommikune külma veega ülevalamine, mis aitab lõplikult ärgata, teeb pea selgeks ja annab terveks päevaks energialaengu. Allikas: "Hea tervis ja särav välimus küpsemale eale", koostanud ja toimetanud Klaire Kolmann
Eakate ööpäevane jälgimine ja hooldamine. Majutamine ühe- ja kahekohalistes kutsungisüsteemiga varustatud telefoni-, kaabel TV- ja internetivalmidusega tubades. Ranniku tee 48, Tallinn | Telefon 623 0605 | kursana@kursana.ee
29. aprill 2021
LÄHEDASTE HOOLDUS
5
6 LÄHEDASTE HOOLDUS
29. aprill 2021
Aju ei ole millegi jaoks liiga vana, aga vajab treeningut Sadu aastaid on usutud, et pärast lapsepõlve püsib aju muutumatuna, kuni algab vananemisega seotud allakäik. Raamatu "Muutuv aju" autor Norman Doidge toob välja olulised avastused, mis selle uskumuse ümber lükkavad, ja näitab, et aju muudab oma struktuuri nii mõtete kui ka iga tegevuse ajal, täiustades pidevalt oma närviringeid. TOIMETAS EINAR ELLERMAA Just tänu aju võimele muutuda suudame pidevalt muutuva eluga kohaneda. Aastakümneid tagasi oli elu mõnevõrra mugavam ja aeglasem, aga nüüd on meie teadmiste ja oskuste "parim enne" tähtaeg kiire tulema, kirjutab autor raamatus "Muutuv aju", mille eesti keeles andis välja kirjastus Pilgrim.
Mitmekülgne elu hoiab aju heas vormis Kui elame väga rutiinset elu, teeme aastakümneid samal erialal tuttavat tööd, tegeleme harva ülesannetega, mis nõuavad pingsat keskendumist, ja räägime ainult tuttavas emakeeles, siis pole ime, et meie aju jääb igavusest aastatega kehvemaks. Mõelgem, kui paljusid õppeaineid tuli koolis omandada. Aju oli kogu aeg töös. Kui me sellist eluhoiakut ei jätka, jäta-
me suure osa oma imelisest potentsiaalist kasutamata. Kujutleme 80-aastast, kes pole 50 aastat oma ajule uusi väljakutseid esitanud ja on tiksunud hallis argipäevas tuttava plaani järgi. Vastukaaluks kujutleme aga 80-aastast, kes reisib, tegeleb joogaga, loeb palju, õpib uusi tantse ja võõrkeeli – elab täiel rinnal, selge mõistuse ning treenitud ajuga mahlakat, rikkalikku ja kirglikku elu.
Võiks astuda aeg-ajalt rutiinist välja Kas olete kuulnud sõpra ütlemas, et ta on õppimiseks liiga vana. Või olete ise nii mõelnud? Seda tuuakse sageli vabanduseks, eriti just suuremate väljakutsete ees, nagu uue eriala õppimine või uue võõrkeele omandamine. Me ei ole millegi jaoks liiga vanad, selgitab autor. Me võime
FOTO: SHUTTERSTOCK
TASUB TEADA
Kehaliselt aktiivsete inimeste aju näeb noorem välja ja töötab paremini "Aastate jooksul olen lugenud tuhandeid teadustöid. Kui peaksin valima ühe, mis mulle kõige rohkem muljet avaldas, siis on see uuring, mille käigus vaadeldi magnet kaameraga umbes sadat kuuekümnendates eluaastates inimese aju," kirjutas Rootsi psühhiaater Anders Hansen raamatus "Tugev aju", mille eesti keeles andis välja kirjastus Varrak. Uuringus jaotati 60-aastased kahte rühma. Ühe rühma liikmed käisid aasta jooksul paar korda nädalas jalutamas, teine rühm tegi sama tihti rahulikke harjutusi, mis ei kergitanud pulssi. Katseisikutel, kes olid aasta jooksul jalutanud, ei paranenud üksnes vorm. Nende ajuosad olid üksteisega paremini lõimitud ja seega töötas aju tulemuslikumalt. Kui 60-aastastega tehtud uuringute tulemusi võrreldi noorematega tehtud uuringutega, selgus, et end liigutanud inimeste aju näeb noorem välja. Kõige selgem toime paistis silma otsmiku- ja oimusagara vahelises seoses, mida vananemine kõige enam mõjutab. Liikumise toimel pidurdus aju vananemine ühes kõige enam vananevas osas. Avastus näitab, et kehaliselt aktiivsete inimeste aju töötab paremini ja vananemisega kaasnevaid protsesse on võimalik pidurdada või isegi tagasi pöörata nii, et aju muutub nooremaks.
olla uue asja proovimiseks liiga laisad, liiga arad või mida iganes muud, aga vanaduse taha enam peitu pugeda ei anna. Aju plastilisus võimaldab meil alati muutusi läbi teha ja oma elu kvaliteeti parandada. Ajule on omane otsida uut ja stimuleerivat – see haarab tähelepanu ning äratab meid autopiloodil tegutsemisest. Eksperimendid on näidanud, et oma meeli uudsel viisil kasutades stimuleerime oma närvirakke ning aitame seeläbi
oma aju arengule ja tugevusele kaasa. Selleks on vaja oma argirutiini veidi raputada. Aju treenimiseks on tarvis valida aeg-ajalt keerulisem või tavatum tee. Jah, lihtne on järgida kindlat päevarutiini, panna tööle GPS õige tee leidmiseks või lülitada arvutis sisse õigekirjakorrektor. Kõik need pisiasjad muudavad meid väga mugavaks. Kuid võiks astuda aeg-ajalt teadlikult sellest raamist välja, et aju aktiivsena ja vormis hoida.
29. aprill 2021
LÄHEDASTE HOOLDUS
7
8 LÄHEDASTE HOOLDUS
29. aprill 2021
Kaasaegsed abivahendid aitavad muuta igapäevatoimetused lihtsamaks Liikumiserivajadustega inimeste abivahenditele spetsialiseerunud Invaru abivahendikeskuse kümmet teeninduspunkti külastab Eestis igal kuul üle 10 000 abivajaja. Abivahendikeskus annab ülevaate, milliseid nupukaid abivahendeid oma lähedastele kõige enam otsitakse.
FOTOD: INVARU
Haarats on abiks kuni 1 kg kaaluvate esemete haaramisel
TOIMETAS EINAR ELLERMAA Invaru klienditeenindaja Siiri Kaska räägib, et nupukate olmeabivahendite vastu tuntakse huvi nii isikliku kasutamise kui ka kingi tegemise eesmärgil. "Üha enam soovitakse leida kingiks midagi põnevat, millel oleks ka praktiline kasu ja mis ei laastaks rahakotti," selgitab Kaska. Tema sõnul ei teata aga sageli, et igapäevategevuste lihtsustamiseks on loodud palju kasulikke ja uuenduslikke abivahendeid – nii erivajadustega inimestele kui ka eakatele, kes oma tavapäraste toimingutega vahel hätta jäävad.
Purgiavaja, haarats või seljapesija?
"Liikumiserivajadustega inimestele ja eakatele mõeldes tasub otsida kingituseks midagi, mis aitaks neil igapäevaselt paremini toime tulla. Haarats, soki jalgatõmbaja, purgiavaja või seljapesija on vaid mõned näited praktilistest kingitustest," rääkib Kaska. "Samas on tegemist ustavate abimeestega, mis toetavad vanemas eas inimest, kel pole igapäevaseid toiminguid enam nii kerge sooritada." "Eks iga taoline lahendus on tekkinud tulenevalt vajadusest
Libisemisvastased tallad
– näiteks kui tervislik seisund ei võimalda enam riietumiseks piisavalt kummardada või painduda, ei jäägi muud üle kui leida sobilik abivahend, mis selle tegevuse sooritamist toetab," kirjeldab Kaska.
Kaarja kujuga seljapesusvamm
Purgiavaja
Soki jalgatõmbaja
Veel praktilisi abivahendeid
hend on ka kahe soonega purgiavaja, mis aitab vähendada kasutatavat lihasjõudu ja koormust liigestele. Kaane avamiseks lükatakse purk soonde, selle kaas lukustub ja avaneb lihtsalt purki keerates. Seljapesusvamm – ovaalne ja soontega käepidemega seljapesusvamm ei ima vett endasse ja on seega kerge ning tasakaalus, isegi märjana. Kaares kuju võimaldab kasutada svammi selja pesemiseks mugavalt ka inimesel, kelle käte liikuvus on vähenenud. Külma ilma nahahooldusvahendid – külma ilma tarbeks mõeldud pehmendava toimega kätekreemides on palju taim-
seid õlisid, mistõttu imenduvad need kiiresti ega tee käsi rasvaseks. Samas niisutavad ja kaitsevad kreemid nahka külmast ilmast tekkivate kahjustuste, naha ketendamise ja kuivamise eest. Lihtsad kodused treeningvahendid – nii seljavalu kui ka muid lihasevalusid saab leevendada lihtsate kodus kasutatavate vahenditega, mille abiga keha päeva jooksul liikumises hoida. Näiteks saab teha kodus harjutusi lintekspanderi ehk kummilindiga. Samuti aitab õlavöötmevalusid leevendada massaažipall, millega valulikke piirkondi masseerida.
Haarats – käte talitluse ja liigesliikuvuse vähenemise korral on haarats abiks kuni 1 kg kaaluvate esemete haaramisel. Haaratsi käepide on 90-kraadise nurgaga ja lisatoega küünarvarrele. Abistavad söögiriistad – näiteks kõrge servaga taldrik, kust toit ei lähe söömisel kergesti üle ääre ja mida on mugav kasutada nii abivajajal kui ka teda toitval abistajal. Samuti on võimalik leida spetsiaalseid joogitopse ning pisut raskemaid lusikaid, kahvleid ja nuge, mida on lihtne käes hoida näiteks neil, kelle käed värisevad. Nupukas abiva-
29. aprill 2021
KADRIMARDI
LÄHEDASTE HOOLDUS
9
Lugupeetud vaegkuuljad ja kurdid – Kadrimardi OÜ annab teada Kõik meie kodud tuleohutuks
Riik annab neile abivahenditele 80% soodustust. Soovi korral on saadaval ka töökindlad tavalised 10-aastase tööeaga suitsu- ja vinguandurid. Kõik nimetatud abivahendid on märkimisväärse soodushinnaga!
MAXI Pro – oivalise kõneselgusega nii koduses vestlusringis kui ka telerit vaadates
Projekti on aastaid korraldatud üle Eesti ja ka meie oleme selles edukalt osalenud. Tänavu saavad meilt vajalikud abivahendid Võru-, Põlvaja Jõgevamaa vaegkuuljad ja kurdid. Komplekti kuuluvad häire saatjatena suitsu- ja vinguandurid. Vastuvõtjatena kasutame äratuskelli, mis häire saabudes hakkavad väga eredalt vilkuma ja andma väga tugevat helisignaali (100 dB / 10 cm). Äratuskella külge ühendatud vibropadi vibreerib. Kõik suitsu- ja vinguandurid on patareidega, mis ei vaja vahetamist 10 aasta jooksul.
Eriti tähtis on, et teie ise saate aparaati reguleerida nii, et mitte ainuski sõna ei lähe kaotsi – samas saate kõigest aru, mis ümberringi toimub. Veel on uudisena selgunud, et tinnitus hoiab ka kaugemale, kui kasutad MAXI Prod! Enam ei ole vaja patareidega jännata, sest MAXI Pro töötab akudega. NB! Nendel vaegkuuljatel, kellel on mobiil (Bluetoothi rakendusega), saavad MAXI Proga pidada juhtmevabu mobiilikõnesid.
Nutimobiilid on nüüd vaegkuuljate uued truud sõbrad
CL8500. Kõik on oma suuruse poolest mugavad kasutada, ka kõnelemisel käes hoides või taskus kandes. Kõik kolm mudelit on kahe SIM-kaardi ja ühe mälukaardiga mobiiliga tehtud ka piltide hoidmiseks. Kui kasutate kahte kaarti erinevatelt teenusepakkujatelt, saate tõenäoliselt parema leviala. Samuti saate kasutada tööalast ja isiklikku mobiilinumbrit ühes mobiilis. Kõigi telefonide kutsungi helitugevus on 90 dB. Kõne helitugevus on nutimobiilidel CL8360 ja CL8510 35 dB ning CL8500-l 40 dB. Kõik kolm mobiili ühilduvad kuulmisaparaatidega. Selleks on vajalik, et kuulmisaparaatidel oleks asend M4/T4.
ja saab kutsuda teises toas olevat inimest endale appi. Kui olete koduaias, saab abivajaja kutsuda teid tuppa niisuguse seadme nupule vajutades. Või kui olete oma koduaias ja unustasite mobiili tuppa – ikkagi on teil kohe teada, et keegi tahab teiega kõnelda. • Äratuskell-vibropadi VIBIO sobib nii kuulmispuudega kui ka kuuljatele inimestele. • On veel üks põnev ja eriti sobiv toode neile, kellel on liikumisega raskusi, kas siis puude tõttu või mitte. Light My Way (Valgusta mu teed)
on Bluetoothi toega kukkumiste vältimise süsteem. Pimedal ajal voodist tõustes lähevad sihtkohta mineval teel nutilambid põlema, tagades, et te ei komistaks öösel WCsse või vannituppa minnes. See on juhtmevaba, hõlpsasti kasutatav ja hooldust praktiliselt ei vaja. Voodisse tagasi tulles saate pealülitiga kustutada kõik teele jäävad nutituled. Kuna nutitulede ühendused pealülitiga on juhtmevabad, saate selle paigutada otse voodi juurde, sõltumata elektrijuhtmestikust.
Meie tooted aitavad vaegkuuljatel ja kurtidel unustada kuulmispuude, aga need sobivad kasutamiseks ka kuuljatele Meie kõige uuem ja mõjuvam abivahend aitab teil unustada, et olete vaegkuulja – ükskõik kus, kas kodus oma lähedastega suheldes või pereliikmeid segamata telerit vaadates. Sama kehtib väljas jalutades, teatris, poes, tänaval või autoga sõites.
Seoses nõudluse kasvuga vaegkuuljate nutimobiilide järele pakume kolme erinevat „nutikat“: CL8360, CL8510 ja
Mõned näited • Noor kurdist emme “kuuleb” lapse nuttu eemalt ka siis, kui ta ise jääb tukastama. • Kui oled vaegkuulja või kurt, saad kohe teada, kui keegi on ukse taga ja palub sisselaskmist. Kodus voodis lama-
Kadrimardi OÜ www.kadrimardi.ee 372 5115 340 ks@kadrimardi.ee Loomulikult saate meie poole pöörduda mistahes muu murega – LEIAME ALATI LAHENDUSE!
Meie esindused:
TALLINNA MUSTAMÄE KAUPLUS
J. Sütiste tee 17, sisehoovis 1 korrusel, Tallinn Avatud E-R 9:00-17:00 Tel. 53 03 3007
PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA J. Sütiste tee 19, Tallinn Avatud E-R 9:00-17:00 Tel. 53 93 1312
HIIU KAUPLUS
Hiiu 44, Tallinn Avatud E-R 9:30-16:00 Tel. 59 18 0160 (kauplus ja rent)
TALLANNA RAVI KAUPLUS Ravi 27, Kesklinna Lastepolikliinik 1 korrusel, Tallinn Avatud E-R 8:30-16:30
TALLINNA LASNAMÄE KAUPLUS Punane 61, Medicum Tervisekeskus 1 korrusel, Tallinn Avatud E-R 9:00-17:00 Tel. 56 88 7647
KEILA KAUPLUS Jaama 1, Keila Avatud 10:00-17:00 Tel. 53 02 3740
INDIVIDUAALSETE TALLATUGEDE VALMISTAMINE JALALABA DIGITAALNE JA KOMPLEKSUURING Katusepapi 20/Pallasti 1, Tallinn Tel. 55 65 1542 Tulika 19, Tallinn Tel. 55 69 3034
• • • • • • • • • • •
Kaelaortoosid Õla- ja küünarliigese ortoosid Seljaortoosid Randme- ja sõrme ortoosid Põlveortoosid Hüppeliigese ortoosid Laste ortoosid Ortopeedilised tallatoed Tugisukad, -põlvikud Kineoseteibid Liikumis- ja invaabivahendid
www.abivahendid.ee www.kid-man.ee
10 LÄHEDASTE HOOLDUS
29. aprill 2021
Viirusehirm ei saa kogu elurõõmu endale Praegune pandeemiaperiood lööb iseäranis valusalt kõige nõrgemaid. Ning ehkki paljud meist peavad nõrgimaks lüliks lapsi, kes kooli, huviringi, trenni ega sõprade juurde ei pääse, on vanurid veelgi kriitilisemas olukorras. ANNE-MARI ALVER Vanainimeste jaoks on piiranguteaeg raske kanda nii oma kodus elades kui ka hooldekodus. Lähedased on sageli eemal ja levinud koroonatõrje soovituste hulka kuulub kontaktide vältimine. Eaka jaoks võib see tähendada mitmeid keerulisi probleeme – alates olmelistest küsimustest, lõpe-
tades lihtsa emotsionaalse üksildusega. 72-aastane Helja elab Tallinnas, tema poeg oma perega Tartus. Suhtlus noorema põlvkonnaga on olnud tihe, nii näiteks viibis minia varem tihti töölähetusel pealinnas ja ööbis siis alati ämma juures, samuti tuli poeg meeleldi kogu perega külla.
"Nendega on alati olnud tore ja lõbus – olen tundnud, et mul on suur pere. Pojal ja minial on kaks last ka ning ka nendega meeldis mulle väga suhelda," märgib Helja. Ta tunnistab, et kuna minia oli sageli tema juures, siis leidsid kõik väikesed olmesekeldused ülikergelt lahenduse – alati oli keegi, kes prügikoti konteinerisse viis, poest raskemad asjad koju tõi või mõne keerulisema koristustöö mängleva kergusega ära tegi.
Enesekindluse kaotus "Ma tundsin kogu aeg, et saan eluga hästi hakkama. Olin üpris kindel, et kuni mu tervis vastu peab, saan elada oma kodus ja oma elurütmis," ohkab Helja ning lisab, et suurim kaotus ongi tema jaoks praegu enesekindluse kadu. "Ma ei
saa enam öelda, et tänu oma lähedastele saan ma kõigega hakkama," märgib ta ja meenutab, kui ebamugavalt avaneb prügikonteineri kaas või kuidas venitab kätt välja raske poekott. Poeg ja minia on Heljale pakkunud, et tellivad talle toidukraami veebist, kuid naine ei taha ka seda: "Et siis istungi ainult toas, vaatan telekat ja ootan surma?" küsib ta retoorilisel toonil. Helja lugu on üks paljudest. Maal ja linnas elavatel vanainimestel pole siinjuures erilist vahet, sest probleeme on mõlemal pool. Maainimestel võib mõnes küsimuses olla lihtsamgi, sest sealsete majapidamiste memmed-taadid on harjunud igapäevategemistega hakkama saama sellest sõltumata, kas
Sidemed, mähkmed, imav aluspesu
Toidulisandid, taimeteed
Nahahooldus Puhastamine, massaaž, verevarustus
Taastusravi ja treeninguvahendid
Liikumise abivahendid, poti- ja dušitoolid
Kateetrid, uriinikotid, conveenid
Imavad aluslinad, madratsikaitsed Ortopeedilised abivahendid
Inkotoad asuvad Tallinnas Ehitajate tee 27, kab 111, tel 652 8588; Hariduse 6, kab 003, tel 646 2121; Endla 59, kab 204, tel 678 2110; Mahtra 48 kab 103, tel 646 4656; Tartus Lembitu 2, tel 745 1191; Pärnus Rüütli 47, tel 443 0230; Rakveres Laada 14, tel 322 3922; Kohtla-Järvel Keskallee 4, tel 322 2307; Viljandis Tallinna tn 11, tel 433 3190; Liikuv inkotuba tel 5343 9837.
Tasuta nõustamine
Pensioniealistele abivahendid soodustusega
Info ja E-pood: www.kuivaks.ee
LÄHEDASTE HOOLDUS 11
29. aprill 2021
FOTO: MART PRODUCTIONS / PEXELS
väljas on kuum või külm. Või koroona. Samas kinnitab Helja, et ega kõik ainult mustades toonides ka ei ole. "Mõtlen ikka, et oleme ju kõik elus ja üksteisel alles, suhtleme telefoni ja video teel. Ja kohtume jälle, kui me kõik vaktsineeritud oleme."
Sina oledki minu pere ... "Lähedastest puuduse tundmist on praegu väga palju," hindab Kauem Kodus OÜ juht ja hooldustöötaja Marika Suominen, kelle tööks on üksildaste vanainimeste aitamine. Päris häid lahendusi praegu polegi, kuid Marika Suominen paneb südamele, et kõik, kel on mõni eakas lähedane, võiksid talle võimalikult palju helistada ning anda märku, et hoolitakse ja peetakse meeles. Marika kogeb oma töös, et lisaks objektiivsetele piirangutele määravad vanemate inimeste elu sageli subjektiivsed – hirme on rohkem. "Kui varem julgeti ikka poes käia, kasvõi saatjaga, siis nüüd eriti enam ei julgeta, kardetakse poest nakkust saada," toob ta näite ja kinnitab, et viirusehirm on praegu väga suur. Kauem Kodus toetab eakamate inimeste võimalusi vältida hooldekodusse minemist – lahke ja kogenud spetsialist astub kokkulepitud aegadel läbi, osutab vajalikke teenuseid ning räägib neid tehes juttu ka. Sama teenust osutab Marika Suominen ka praegu, järgides seejuures loomulikult kõiki
TÄISKASVANUTE JA EAKATE kodune hooldamine TARTUS, PÄRNUS, ELVAS HOOLDUSTEENUSED: • • • • • • • • •
ihu hooldus Meile on mähkmete vahetamine omistatud abi riietamisel PARIMA FIRMA voodipesu vahetamine staatus! toidu serveerimine, toitmine, vajadusel valmistamine kohapeal rohtude manustamine (ainult arsti ettekirjutusel) esmatarbekaupade ja toiduainete poest koju toomine hooldatavaga jalutamine järelevalve Hinnad alates 12 €/h | Küsi pakkumist! Tel 5870 1932, 444 0015 | e-post info@introne.ee NB! Tartus alustas koduhooldust meie partnerfirma Sepp&CO OÜ.
Tartu: tel 5595 2901 | e-post taisiteppo@gmail.com www.koduabiteenused.ee
ohutusnõudeid – kannab maski ja hoiab distantsi. "Eakatel on samuti suur vajadus perekonna ja kuuluvuse järele," räägib Marika ning meenutab, kuidas üks tema klient talle ütles: "Sina oledki minu pere ..."
Eakad vajavad eneseväärikust "Praegune aeg on eakatele ja hooldust vajavatele inimestele ääretult keeruline," räägib Paunküla Hooldekeskuse juht Triinu Sõelsep. Praegune ebatüüpiline olukord on asetanud hooldekeskuse juhi ette ka mitmeid päris uusi väljakutseid. Külastused on praegu keelatud, kuid leitakse võimalusi, et eakad saaksid suhelda oma lähedastega telefoni ja videosilla vahendusel, samuti võib tuua neile pakke. "Minu jaoks on kõige tähtsam see, et me suudaksime säilitada meie hoole all olevate eakate väärikuse. Vahel oleme meie ainukesed, kes inimesel on, ning just meie tööst sõltub, kuidas ta ennast tunneb ja milline on tema maailm," räägib Triinu Sõelsep.
Hooldekodu helged hetked Vaatamata sellele, et hooldekodudel on praegu erakordselt rasked ajad, pole vähemalt Paunküla Hooldekeskuse töötajad alla andnud ja pingutavad iga päev selle nimel, et nende juures elavatel inimestel oleksid puhtad ruumid, maitsev
toit ning parajal määral jõukohast tegevust. Paunküla Hooldekeskuses on praegu 50 üldhooldusel olevat patsienti, kes elavad asutuse peamajas – ajaloolises Paunküla mõisahoones. Lisaks elab hooldekeskuse territooriumil olevates eraldi korterites veel kümme toetatud elujärjel olevat klienti. Asutuses töötab 30 inimest. Nende hulgas on ka tegevusjuhid, kes aitavad igale elanikule leida meelepärast tegevust – kelle jaoks on piisav pääseda telekat vaatama, kes aga soovib teha käsitööd või lüüa kaasa mõnes muus tegevuses. Triinu Sõelsep peab oluliseks, et hooldekodus elades ei jäädaks pelgalt voodiservale istuma. Tegevust peab jaguma nii mõtetele, kätele kui ka kogu kehale – iga inimese puhul vastavalt tema isiklikule võimekusele. Tänu tegevusjuhtide tööle on see Paunkülas ka kõigi jaoks võimalik. "Kui hooldekodudest räägitakse, on lugude tonaalsus enamasti nukker. Vähem on juttu sellest, et meie töös on ka ilusaid ja helgeid momente," räägib direktor ning ütleb, et nende majas on olnud isegi tervenemisi – näiteks juhtumeid, kus haiglas on öeldud, et siin pole enam paranemislootust, kuid heas keskkonnas ja asjatundliku hoolduse õhkkonnas on patsiendi olukord siiski märkimisväärselt paremaks muutunud. "Imesid juhtub ja me oleme nende üle väga õnnelikud," märgib Triinu Sõelsep.
HOOLIME SINUST JA SINU LÄHEDASTEST KAUEM KODUS OÜ pakub koduhooldusteenust seda vajavatele inimestele, mis aitab oma kodus kauem turvaliselt elada. Teenusele on iseloomulik reageerida kliendi soovidele ja vajadustele lähtudes põhimõttest, et teenused on inimese, mitte inimene teenuse jaoks. Kui vajad abi: • igapäevasel õueskäigul • söömisel, toidu valmistamisel või kohaletoomisel • majapidamistöödel (kerge koristus, voodipesu vahetamine, muud lihtsamad majapidamistööd) • pesemisel, liikumisel, riietumisel • tualetis käimisel • või mõnes muus toimingus
VÕTA ÜHENDUST JA LEIAME LAHENDUSE! Täpsem info: marika@kauemkodus.ee või tel 5848 7407 Peame hoolt sinust ja lähedastest. Pakume teenust Tallinnas ja Tallinna lähiümbruses.
12 LÄHEDASTE HOOLDUS
29. aprill 2021
Tallatoed võivad päästa jalavaludest FOTO: SHUTTERSTOCK
Tihti kurdavad inimesed valu labajalas, puusas, põlves, sääres, alaseljas jne. Jalalaba visuaalsel vaatlusel selgub sageli, et leevendust valule võivad pakkuda tallatoed. TOIMETAS EINAR ELLERMAA Õigesti valitud tallatoest on tõepoolest abi, saame lugeda virtuaalkliinik.ee lehelt. Tallatoe valikul tuleks teada, et seda ei valita jalanõu suuruse järgi, vaid jala suuruse ja kuju põhjal. Tänapäeval on tallatugede tehnoloogia tublisti edasi arenenud ja tänu sellele on valmiskujul tallatugede valik väga suur. Tehakse ka eritellimusel tallatugesid, aga alati ei ole individuaalsed tallatoed vajalikud. Enamasti leiab valmis tallatugede hulgast erinevatele jalatüüpidele väga hea, mugava ja konkreetse inimese vajadustele vastava variandi.
Tallatugi ei ravi Peab teadma ka seda, et tallatugi ei ravi. Tallatugi tähendab jalalaba toestamist. Toega korrigeeritakse ja toestatakse jalalaba asendit ja liigeste teljelisust. Kogu jalalaba korrigeerimist ja toestamist alustatakse kanna fikseerimisest. Kui kand on õi-
ges asendis, muutub nii hüppe-, põlve- kui ka puusaliigese asend ja paraneb liigeste teljelisus. Tallatoe õigele valikule aitab kaasa dünaamiline podomeetriline uuring (kõnnianalüüs). Uuring annab infot koormuse jaotumisest, võlvide kõrgusest ja hüppeliigeste asendist (õõspöid, lampjalgsus või normaalne võlv). Tihtilugu ei anna hüppeliigese valgusasend alust arvata, et tegu on nn lampjalaga (ristipikivõlvi lamenemine). Podomeetriline uuring võib näidata hoopis kõrget pikivõlvi. Sellest lähtuvalt tuleb valida ka õige tallatugi eeskätt hüppeliigese ja kõrge võlvi toestuseks.
Kõrge võlv tahab rohkem toestust kui madal Palju tähelepanu pööratakse küll lampjalgsusele, aga tegelikkuses tahab kõrge võlv rohkem toestust kui madal võlv. Kõrget võlvi ohustab plantaarfastsiit,
millest võib areneda edasi rahvakeeli kukekannus, samuti suureneb risk hüppeliigese trauma tekkeks, kuna kõrge võlv on ebastabiilne ja jäik.
Plantaarfastsiit Jooksu- ja vastupidavustreeningute maailmas on plantaarfastsiit üks levinumaid vaevusi labajalas, aga tegemist pole pel-
galt sportlaste teemaga. See haigus levib ka mittesportlaste seas. Selle tekkimist soodustavad turvajalatsite kandmine, tennised ja muud õhukese tallaga jalatsid, pidev jalgade põrutus. Tallafastsia on lai sidekoe riba, mis paikneb piki jalatalda. See toimib suure kummipaelana, mis ühendab kanda varvas-
tega. Tallafastsial on oluline roll, sest aitab jalal kohaneda kõnnitsükli tõukefaasiga. Nagu auto amortisaatoril, nii on ka jalal kaks peamist liigutust: kompressioonifaas ehk pronatsioon (pööre sissepoole) ja tõukefaas ehk supinatsioon (pööre väljapoole). Probleem tekib, kui jalg pöördub sissepoole pikema perioodi väl-
tel, kui peaks. Nagu amortisaator, mis on kokkupõrke hetkel kokkusurutud, jõuab põrutus põhjani välja ja sõit on palju ebamugavam. Kui jalg jääb sissepööratuks pikema perioodi jooksul, võib see mõjutada seda, kuidas jalg lööki pehmendab, ja teeb seismise, kõndimise või jooksmise märksa ebamugavamaks. Plantaarfastsiidi valu põhjuseks on põletik, mida tekitab tallafastsia ehk sidekirme liigne venitamine. Ebakindel jalg võib kõndimise, jooksmise ja pikaajalise seismise ajal põhjustada tallafastsiale lisakoormust. See on kannavalu kõige sagedasem põhjus, kuigi tallafastsia põletik ei teki ainult kannas. Esmalt tekib valu ja põletik kannapiirkonnas. Kõige tõenäolisemalt tuntakse seda hommikuti pärast ärkamist kõndimist alustades või pärast päev otsa jalgadel olemist. Jooksjaid, ülekaalulisi ja neid, kes kannavad ebapiisava toestusega jalatseid, ohustab plantaarfastsiit enim. Tallatoed on abiks. Kanda fikseerivad sisetallad stabiliseerivad jalga ja aitavad vähendada tallafastsiale langevat koormust. Andes jalgadele stabiilsuse, ravivad sisetallad enamasti plantaarfastsiidist terveks ja võivad aidata vältida sellesse haigestumist.
KAS TEADSID, ET SILMATREENINGUGA SAAB:
m RAVIDA KUIVA SILMA, SILMADE VÄSIMUST, VESISUST, ÄRA VAJUMIST, PEAVALU m PEATADA NÄGEMISE HALVENEMISE m AIDATA LAPSI, KELLEL ON LUGEMISRASKUSED UURI LÄHEMALT: WWW.NAGEMISTERAAPIA.EE TEL 553 3113
GERICARE KODU-JA ISIKUHOOLDUSTEENUS MEIE ERIALA OLED SINA!
Pakume kodu- ja isikuhooldust abivajaja enda kodus. Abistame riietamisel, söömisel, pesemisel, väljas liikumisel, koristamisel, pesu ja nõude pesemisel, poes ja apteegis käimisel, söögi valmistamisel ja muudel tegevustel.
LÄHEDASTE HOOLDUS 13
29. aprill 2021
Mida peaks aastate lisandudes menüüs muutma? Kui organism vananeb, siis muutub rakkude ainevahetus aeglasemaks, samuti põhiainevahetus. Muutub keha hormonaalne tasakaal ning sellega seoses ka keha ehituste ja talitluse põhilaad – näiteks lihasmassi jääb vähemaks, mis muudab ka ainevahetust. Mida vanemaks saame, seda vähem energiat vajame. TOIMETAS EINAR ELLERMAA Menüüd otseselt muutma ei pea, kuid pigem peaks vähem sööma, on endokrinoloog Marju Past soovitanud ajakirjas Tervis Pluss. Ta soovitab kartulist kolmveerand ära jätta, lihast ka natuke, ainult salatikogust ei pea vähendama. Vanematel inimestel võib tekkida valgupuudus, sest liha ei taheta enam nii palju, piimatooteid ei saa süüa tekkinud laktoositalumatuse tõttu ning taimseid valke, herneid, ube ja läätsesid, süüakse liiga vähe. Päevane valgunorm võiks olla 1 gramm 1 kilogrammi kohta. Kui oled 100-kilone, peaksid
saama 100 grammi valku, kui 50-kilone, siis 50 grammi. Järgnevad toidusoovitused pärinevad lehelt eestinaine.ee
neraale ja vitamiine, kuid rikkalikult kaloreid. Riisi võid sügisesel viljade ajal asendada juurviljaga.
Asendamatud valgud
Elusbakterid naha jaoks
Neid tarbides lööd nii-öelda kaks kärbest ühe hoobiga: salened, säilitades lihasmassi, ja parandad oma naha seisukorda. Üks parim valguallikas on kala. Taimeõlidest eelista neid, mis on toodetud külmpressimise teel. Kala, mida praed sellises õlis, mõjub hästi su nahale. Garneeringuks võid valida riisi. Ära unusta rukkileiba, väldi saiakesi ja küpsetisi, milles on vähe mi-
Neid sisaldavad tooted värskendavad nahka ja puhastavad soolestikku. Seedeprobleemid avalduvad kohe ka nahal vistrike ja laikudena. Joo iga päev tooteid, milles sisaldub elusaid baktereid – keefirit ja jogurtit.
Puu- ja juurviljad iga päev Juurvilju võiks valmistada viisil, mis säilitab maksimaalselt vitamiine ja mikroelemente,
FOTO: SHUTTERSTOCK
ehk keeta neid tihedalt suletud kastrulis. Seejuures ei maksa neid valmistamise ajal liiga sageli kontrollida, sest tekkivatest lõhedest kaovad vitamiinid eriti kiiresti. Kõige rohkem vitamiine on siiski värsketes puu- ja köögiviljades. Kui on võimalik iga päev ära süüa 600 grammi värskeid vilju, ongi organism kätte saanud vajaliku ööpäevase vitamiinide ja mikroelementide koguse. Valik sõltub su maitse-eelistustest, kuid erilist tähelepanu vajavad need, milles on ohtralt C-vitamiini, mis on hea nahale, küüntele ja juustele. Väga kasulikud on kiivid. Juba väike vili katab organismi askorbiinivajaduse. Ettevaatust: kiivisid ei soovita meedikud diabeetikutele ja neile, kel on allergia eelsoodumus.
Tähelepanu tuleks pöörata tsitruselistele, ka neis on palju askorbiinhapet (apelsin, sidrun, punane greip). Loomulikult ei sobi igale organismile selline hulk puu- ja köögivilju, mis on suureks koormuseks maole. Näiteks sidrunis ja apelsinis sisaldub palju hapet, mis mõjub halvasti mao ülihappesuse puhul. Palju C-vitamiini on jõhvikates, magusas pipras, kapsas, petersellis ja õuntes.
Räni ja väävel Neid mikroelemente on palju tomatimahlas, mida on soovitatav juua iga päev. Tohtrid ei soovita juua mitut klaasitäit korraga, vaid pool klaasi hommikueinega, pool klaasi lõunaks ja klaasitäis õhtusöögi juurde. See mahl on kasulik ka figuurile. Mereannid
(krabid, krevetid ja kalmaarid) on täis valku ning vajalikke mikroelemente, sealhulgas ka räni ja väävlit. Kui see luksus pole kättesaadav, siis pole hullu – on olemas ka merikapsas. Mikroelemente on selleski palju, küll aga puuduvad valgud. Need saab tavalisest lihast. Kui lihatoidu garneeringuks on merikapsas, saabki organism kätte samad ained, mis sisalduvad mereandides. Kui suudate, vältige loomseid rasvu. Eelistada võiks vasika-, küüliku-, kalkuni- või kanaliha. Linnuliha ostes eelista heledat sorti liha, sest selles on rohkem hästiomastatavaid valke. Lihatoit soovitatakse üle valada apelsinimahlaga, sest selles on palju C-vitamiini, mis soodustab lihas sisalduvate mikroelementide imendumist.
ET HAIGUS EI JÄTAKS NÄLGA... TÄISVÄÄRTUSLIK RAVIJOOK, TOETAB IMMUUNSÜSTEEMI JA AITAB HAIGUSEST TAASTUDA! 1 PUDEL 125 ML 300 KCAL/18 G VALKU 1 PUDEL = 20 % PÄEVASEST SOOVITUSEST
Doseerimine:
VÄHEMALT 2 PUDELIT PÄEVAS VÄHEMALT 14 PÄEVA JOOKSUL
(kui arst ei ole soovitanud teisiti)
MÜÜGIL KA UUES EPOES AADRESSIL
ravitoit.ee ja apteegis
Meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit Dieetraviks haigusest tingitud alatoitumuse korral Toodet tuleb kasutada meditsiinilise järelvalve all
Lisainfo erinevate maitse- ja koostisega nutridrinkide kohta: NutriMedical OÜ, tel 800 3663, e-mail: info@nutrimedical.ee Erinevad Nutridringid toetavad ka taastumist infektsioonhaigusest (k.a.COVID-19)
14 LÄHEDASTE HOOLDUS
29. aprill 2021
Insuldipatsientide jaoks on nüüd olemas kompaktne abimaterjal FOTO: SHUTTERSTOCK
Mis on insult? Insult on järsult algav osaline aju verevarustuse häire, mis võib tekkida aju veresoone sulgumise või lõhkemise tõttu. Kõige tähtsam on insuldi korral kiiresti reageerida, et tagada võimalikult hea taastumine. TOIMETAS EINAR ELLERMAA Nii algab Tartu Ülikooli Kliinikumi insuldiprojekti meeskonna koostatud patsientidele mõeldud infomaterjal "Elu pärast insulti", kus on põhjalikult käsitletud just neid teemasid, mis pärast insulti haigestumist on olulised nii inimese kui ka tema lähedaste jaoks. Kogumiku leiab nii kliinikum.ee kui ka insult.ee lehelt. Teemadeks on insuldi äratundmine, selle ravi, ravimeeskond, insuldijärgsed mõjud, taastumine, tugivõrgustik ja ka lähedaste roll selles protsessis. Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliiniku vanemarst-õppejõud Janika Kõrv selgitas, et infomaterjali koostamisel lähtuti põhi-
mõttest, et patsient on taastumises aktiivne osaleja ja saab materjalist tuge erinevates raviteekonna etappides. Janika Kõrv lisas, et materjali kokku panemisel lähtuti kõige uuemast tõenduspõhisest insuldialasest infost ja teiste riikide praktikast. Oluline roll oli ka Tartu Ülikooli Kliinikumi töötajate ja patsientide tagasisidel ning insuldiprojekti patsientide töörühma liikmetel, kes andsid lähtuvalt enda kogemusest soovitusi. Lisaks erinevale teabele on raamatus ka töölehed, mida patsient saab täita iseseisvalt või koos abiga. "Tervishoiutöötaja jaoks on täidetud ma-
terjal oluliseks toetavaks abivahendiks patsientide nõustamisel, andes ülevaate patsiendi muredest ja taastumise eesmärkidest. Ühtlasi saab töötaja aidata patsiendil töölehti täita," rääkis insuldiprojekti arendustegevuste õde Triinu Kurvits. Ta rõhutas, et töölehed aitavad patsiendil mõista tema olukorda, näha võimalu-
si ja vajadusi edasiseks taastumiseks ning selleks olemasolevaid abivahendeid. "Patsiendimaterjalist kujuneb patsiendi isiklik taastumisplaan, mille koostamisel töötaja talle abiks on. Töölehtede ühine täitmine aitab patsiendil mõtestada ka enda rolli ja vastutust taastumise protsessis," selgitas Triinu Kurvits. Insuldipatsientide
teekonnal on oluline roll ka lähedastel või tugiisikutel. "Insulditeemaline materjal pakub tuge ka lähedastele ja teadlikum patsient või lähedane on raviprotsessis aktiivsem," ütles Triinu Kurvits. Kliinikumi insuldiprojekti patsientide töörühma liige Avo Hein leidis, et kui selline kompaktne materjal oleks viis aastat tagasi kasutusel olnud, oleks tal tekkinud vähem küsimusi ja kõhklusi teemadel, mis juhtub pärast insulti. "Palju lihtsam ja patsiendisõbralikum on, kui selline materjal saadakse juba haiglas inimeselt, kes on patsiendile sel hetkel usalduslik – näiteks raviarst või haigla sotsiaaltöötaja," lisas ta. Kuna insulti haigestumine võib kahjustada lugemisoskust, loetust arusaamise või lugemisele keskendumise võimet, seadis projektimeeskond eesmärgiks infomaterjali avaldamise ka kuulatava materjalina. "Elu pärast insulti" on Eesti esimene audiomaterjalina ilmunud kompaktne patsiendiinfo, mis on kuulatav ja alla laaditav aadressilt soundcloud.com/satartu-uelikooli-kliinikum/sets/ elu-parast-insulti.
TASUB TEADA
Peamised insuldi sümptomid Ühe näopoole halvatus Inimene tunneb, et pool nägu ei "kuula sõna" ja üks suunurk on viltu. Ühe kehapoole tuimus Inimene tunneb, et ühes kehapooles on "surinad" või tundub nahk "võõras". Häiritud kõne Inimene tunneb raskusi õigete sõnade väljaütlemisel ja kõnest arusaamisel. Nägemishäire Inimesel on raskusi asjade fokuseerimisel. Tasakaaluhäire ja kohmakus Inimene tunneb äkilist peapööritust ja raskust tasakaalu leidmisel. Väga tugev ja äkki tekkiv peavalu Allikas: "Elu pärast insulti"
29. aprill 2021
LÄHEDASTE HOOLDUS 15
16 LÄHEDASTE HOOLDUS
29. aprill 2021